1

Linna InfolehtReede, 17.august 2007 Nr 15/92

KeilaKeilaloe lk 2

loe lk 3

loe lk 4

loe lk 2

loe lk 3

Kool algab kõigi linna koolide

ühisaktusega

Keila Lauluväljakul laupäeval, 1. septembril

kell 11.00

Harju Elektri müügimaht kasvas

Harju Elektri Kontserni I poolaasta majan-dustulemused olid ootuspärased.

Kontserni I poolaasta müügimaht suurenes 329,9 miljoni kroonini. II kvartali müügitulu oli 178,3 miljonit krooni (2006 II kv: 171,0 miljonit krooni ).Kiireim kasvutempo oli II kvartalis Eesti segmendis. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas Eesti ettevõtete müük 28,5% ehk 100,3 miljoni kroonini. Eesti segmendi II kvartali 22,3 miljoni krooni suurusest käibe tõusust saavutati enamus, 14,5 miljonit krooni, välisturgudelt. Realiseerus mitu suurtellimust, sh esmatarned Kreeka METKA projekti raames. Samuti kasvas 7,8 miljoni krooni võrra müük koduturule. Ka Soome segmendi müügimaht II kvartalis kasvas, jõudes 61,0 miljoni kroonini, mis on 4,9 miljonit krooni enam kui võrreldaval perioodil, ning esimese kuue kuuga müüdi tooteid kokku 117,7 miljoni krooni suuruses summas ehk 20,1 miljonit krooni enam kui eelmisel aastal. Müügimahu kasvu toetasid nii Soome majanduse soodne olukord ja asjakohase majandussektori tõus kui ka tellimuste suurenemine eksportijatelt.

näeme,“ ütles Kadakas. „Proovi-Muinsuskaitseameti soovil maa-kaevamisi tehti praegu vaid Harjumaa omaniku tellitud arheoloogiliste Muuseumi hoonest lääne ja lõuna proovikaevamiste käigus on Agu suunal, kahtlemata on keskaegsete- ja EMS Osaühingu töötajad leidnud varauusaegsete hoonete jäänuseid tõenäoliselt 17. sajandist pärit säilinud ka Linnuse teest ida pool,“ hoonete ja mõisa pargi piirdemüüri lisas ta.jäänuseid.

Vanimad säilinud plaanid Keila mõisapargi alast on pärit 19. sajandi teisest poolest. Varaseim teadaolev kindlalt dateeritud kaart on 1888. aastast. Harjumaa muuseumist edela pool leitud müüre nende kaartide peal ei ole. 17. sajandist säilinud kaardil on kogu kindlusmõis tähistatud vaid tingmärgiga. Küll on 1694. aastast säilinud mõisa hoonete ja nende sisustuse inventariloetelu. Selle Kahe nädala kestel toimunud arheo-põhjal võis eeldada, et hooneid oli loogilistel proovikaevamistel tehti mõisapargis enam, kui praegu näha maasse poolsada kuni meetri sügavust olev keskaegse mõisa osaliselt auku, millest umbes pooltest midagi väljakaevatud ja konserveeritud ka leiti. „Oleme leidnud palju vanade elumaja ja hilisem, arvatavasti 17. müüride jäänuseid,“ ütles Agu EMS sajandi mõisahoone, mille ase on OÜ arheoloog Ragnar Nurk. Mõnes eelmise kõrval asuvas künkas. Mõisa kohas leiti ka klaasi- ja potikilde, on esmakordselt mainitud 1433. ahjukahlite fragmente ja muid kilde. aastal. “Arvatavasti sai mõis kanna-„Märkimisväärne on, et kõik leitud tada Liivi sõja ajal. müürijupid olid praegusest maa-17. sajandil oli Keila mõis üks pinnast vaid kuni mõnekümne senti-piirkonna rikkaim mõis, kuuludes meetri sügavusel. Proovikaevamiste Rootsi kuninga Tallinnas resideeri-käigus saame vaid aimu, mis siin kõik vatele asevalitsejatele,“ rääkis Ragnar võib veel olla,“ ütles Nurk. Nurk. Keskajal kuulus mõis Liivi Muinsuskaitseameti Harjumaa Ordule.vaneminspektor Ulla Kadakase sõnul

tekitavad leiud palju uusi küsimusi Arkaadia Jõesaare AS esitas Muinsus- tulemused alust vaadata planeeringu Keila kindlustatud mõisa ajaloo Pildil: Ragnar Nurk näitab müüri, kaitseametile kooskõlastamiseks eskiisi uues valguses. “Selge on, et kohta. „Leiud nii laial alal on mille sisenurgas leitud põlenud savi Jõesaare detailplaneeringu eskiisi, keskajast pärit müüre peab säilitama,” ajaloolasele kahtlemata meeldiv põhjal võib oletada, et tegemist on millega on alale planeeritud mitmeid ütles Kadakas. üllatus, kuigi võis oletada, et selline kunagise ahjuga. Samast leiti ka elamuid. Ulla Kadakase sõnul võimas mõis pidi asetsema laiemal munk-nunn katusekivide fragmente, annavad arheoloogiliste uuringute alal, kui me seda praegu looduses mida kasutati keskajal.

Sigulda juubeli väärikale tähis-tamisele aitasid kaasa suurepärane ilm, rahvarikkad muusikaüri-tused, spordivõistlused, kuuma-õhupallilennud, arvukad spon-sorid ja esinduslikud delegat-sioonid.

Keilast sõitis sõpruslinna tema juubelil õnnitlema Keila linnapea Tanel Mõistus, abilinnapea Enno Fels, linnavalitsuse liige Toivo Lumiste ja linnavolikogu liige Maret Väli.

Pidustused algasid neljapäeval, 9. augustil Sigulda linnapea Talis Pukitise vastuvõtuga välisdelegat-sioonidele. Lisaks Keilale olid kohal delegatsioonid Sigulda sõprus-linnadest Birðtonasest (Leedu), Logstorist (Taani), Falklöpingist

kohtus põgusalt ka Keila linnapea Tanel Mõistuse sõnul vaatas Keila Keila tervituses Siguldale ütles (Rootsi), Angusest (Ðotimaa), Tanel Mõistus. delegatsioon lisaks linna esinda- linnapea Tanel Mõistus:Stuhrist (Saksamaa) ja Chiaturast Reede päeval peeti ka konverents misele ka ürituse korralduslikku “Kuigi Keila esmamainimine on (Gruusia). linnapäevade tähistamisest. Keilast poolt. „Järgmisel aastal on Keila teada aastast 1241, ei saa meie oma Pärast seda avati köisraudtee lähte-kõneles linnapea Tanel Mõistus. linnaks nimetamise 70. aastapäev, ajalugu niivõrd suurte sündmustega koha lähedal Jalutuskeppide park. Reedeste ürituse kulminatsioonina mida soovime tähistada veidi suure- märkida kui Sigulda. Aga kaks Pargis on kujunduselementidena esines ansambel Brainstorm. Kont- joonelisemalt kui tavapärast Keila sõpruslinna ju ei konkureerigi kasutatud kümneid meile varemgi serdile oli müüdud üle 30 000 pileti. päeva. Nii uhket üritust me järg- omavahel. Me kumbki oleme leidnud tuntud Sigulda kepikesi. Ka Keila miseks aastaks ei kavanda, kuid oma arengutee. Meie sarnasus ongi linn sai omanimelise jalutuskepi. Laupäeval oli Sigulda kesklinnas huvitavaid ideid vajame ikka. arengus. Pildil delegatsioonid oma “kepi” suur rahvaüritus. Korraldati ka Veendusime, et varasemast enam Sigulda ja Keila aastaid kestnud juures.mitmeid spordivõistlusi, sealhulgas tuleb linna päevade finant-seerimisse sõprust iseloomustab mõõdukus. lumelauavõistlus. Selleks ehitati kaasata erasektorit,“ ütles Mõistus. Meie suhe pole olnud liialt ere, et Reedel oli Sigulda vana linnuse ühele väljale hüppemägi, kuhu toodi kiirelt lõppeda. Seni on Keilale varemetes Sigulda-teemaline kont-kohale talvel varutud lumi. Päev Linnapea kutsus Sigulda esindust pidevalt pakkunud huvi Sigulda sert-etendus. Enne seda toimunud lõppes suurejoonelise ilutulestikuga. järgmisel aastal Keilasse tähistama edusammud ja neist saadud koge-vastuvõtul osalesid ka Läti Vabariigi Pühapäeval oli muusikapäev. Kavas linnaks nimetamise 70. aastapäeva. mused. Meil on hea meel, et Siguldal president Valdis Zatlers ja president oli Valge Piano festival, kiriku- läheb silmatorkavalt hästi.”Vaiva Vike-Freiberg. Presidendiga kontsert ja vanamuusikakontsert.

Volikogusse läks arengukava muutmise eelnõu

Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse “Keila linna arengukava aastani 2020” muutmise eelnõu. Määruse eelnõu koostamise eesmärk on viia linna arengukava vahepeal toimunud arenguga kooskõlla.Keila linna põhimääruse kohaselt esitab linnavalitsus volikogule ettepanekud linna arengukava ja vajaduse korral ka valdkondade arengukavade muutmise kohta iga aasta 1. augustiks. Volikogu teeb arengukavade muutmist käsitleva otsuse iga aasta 1. oktoobriks.Eelnõus tehakse ettepanek asendada vana raamatukogu renoveerimine uue raamatukogu ehitamisega uue koolimaja juurde, täpsustatud on tehnilise infrastruktuuri osa ja erinoorsootöö osas on sätestatud uued eesmärgid.

Uue lasteaia nimi Rukkilill?

Paldiski ei soovi kohtuvälist kokkulepet

Kaitseliitlased Ernal

Kauplus müüs alaealisele alkoholi

Harjumaa Muuseumil sünnipäev

Jõepargis tulid päevavalgele hoonete jäänused

Sigulda tähistas 800. aastapäeva

www.keila.ee 2

projektile suurepäraselt. Hoone nega, millel on kolm tiiba, kuhu on ruumi ning eraldi kabinetid metoo-Keila Alushariduse OÜ esitas tiibade kuju meenutab ju rukkilille lisaks lasteaiale planeeritud ka dikule ja eripedagoogile.Keila Linnavalitsusele ehitusloa kroonlehtede kuju, rukkilille huvialategevuseks sobilikke ruu- Ehitusalast pinda on 1635 ruut-väljastamise taotluse. Taotlusega motiivi on projektis kasutatud ka me. Ligipääsuteele ja 32-kohalisele meetrit, kasulikku pinda 2250 oli kaasas ka vastvalminud hoone fassaadide kaunistuseks,“ parklale lähimas põhjatiivas on ruutmeetrit, hoone kõrgus on 8,4 projekt. Projektil on fassaadi-lisas ta. majandusruumid, söökla koos meetrit. Raudbetoonist hoone joonistele (pildil) kujundatud 120-kohalise lasteaia projekt köögiga ning kabinetid. Rühma- viimistluseks kasutatakse puitu ja lasteaia tõenäoline uus nimi - valmis ArchiLAND OÜ arhitektide ruumid on planeeritud hoone lääne- värvimist. Projektis on ette nähtud Rukkilill.Tiiu Sepmani ja Andra Janseni käe ja lõunaossa. Esimesel korrusel on kõrghaljastus, seetõttu tuleb istu-all. Lasteaia aadressiks saab Kruusa 4 rühma, teise korruse läänetiivas 2 tada juurde erinevaid puid. Praegu Keila linnapea Tanel Mõistus on 23 asudes Sopsu-Tooma elurajooni, rühma. Lõunatiiva teisele korrusele seal kasvavad tammed säilitatakse. lasteaia asutamiseks ja haldamiseks Loode-Keila elurajooni, Pargi on projekteeritud 64 istekohaga saal Lasteaia planeeritud valmimisaeg loodud osaühingu nimevalikuga tänava pikenduse ja Kruusa 21 ja 150-ruutmeetrine lükandseinaga on suvi 2008.rahul. Mõistus ütles, et nime pakkus hoone vahelisel alal. võimla, lisaks veel õppeköök, välja linnavalitsus. „Rukkilill on Tegemist on kahekorruselise hoo- tööõpetusruum, 5 muud koolitus-Keila vapilill ja sobib just sellele

Augusti alguses saabusid Eestisse Vana uudis: viimasele töölähetusele Keila Loo-deosa Arenduse OÜ saksapoolse 28. juunil 2002. aastal ilmus Keila osaniku LEG Entwicklung GMBH Linna Infolehes järgmine pilt ja esindajad hr Kadenbach (pildil lugu:vasakult 5.) ja Martin Görge (6.), nõukogu liikmed Gerd Münchow Barsbütteli tänav märgitud(paremalt 1.) ja Klaus Göttsche (paremalt 3.) ning ettevõtte likvi-deerimisega tegelev Thomas Dietrich (vasakult 1.), et lõpetada Loode-Keila arendusprojekt. Kohal oli ka projekti alguse juures viibi-nud D.Weiss (vasakult 3.). Pildil ka Loode-Keila tegevjuht Tarvi Miilits (vasakult 2.), abilinnapea Enno Fels (vasakult 4.) ja toonane Keila Linnavolikogu esimees Rein Siim (paremalt 2.)Keila päevad avati Barsbütteli Keila Loodeosa Arenduse OÜ tänava sümboolse mahamärki-(KLA) asutati 2001.a. Keila linna misega. Endise tankipolgu territoo- 2001 - 2007 kaheetapilisena. I etapi tus lõpetati 2006.a. ning Saksamaal asuva Schleswig riumile paigaldatud tänavasildilt raames moodustati elamukinnistud Enamus kinnistutest müüdi 2005.a., Holsteini liidumaale kuuluva kin-eemaldasid katte (vasakult) endine 59 ühepereelamule ning kolmele ülejäänud 2006.a. Nii I etapi kui ka nisvara ettevõtte LEG Landesent-Barsbütteli linnapea Dieter Weiss, ridaelamule. II etapi planeeringu idee on Saksa-wicklungs GmbH poolt. Ettevõtte endine Barsbütteli linnavolikogu I etapi infrastruktuuri ehitus toimus poolse osaniku arhitekti Carl-ainus eesmärk oli arendada välja esimees Jürgen Wulf, Keila aastatel 2002 - 2003, müügitegevus Conrad Holsti poolt.Haapsalu mnt 60 asunud endise linnavolikogu esimees Rein Siim ja 2002 - 2005.a. II etapi detailplanee- 2007.a. oktoobris valmib alal tankipolgu maa-ala kaasaegseks Keila linnapea Leino Mägi. rimise tulemusel moodustati 63 mänguväljak. 2007a. jooksul elamurajooniks. Elamurajooni

elamukinnistut. Infrastruktuuri ehi- ettevõte likvideeritakse.arendamine on toimunud aastatel

Neljapäeval, 9. augustil käis millimallikaid, mitmesuguseid kive Keila lasteaed Sipsik Paldiskis ja kivimeid, lilli, kõrsi, linnusulgi ja õppekäigul "Inimene ja loodus". puutükke. Need olid esemed, mis Lapsed sõitsid õpetajate saatel loodusesse kuuluvad.elektrirongiga Paldiskisse. Koos Lastele korraldati ka kaugusviske vaadeldi Paldiski sadamat, sealseid võistlus. Kõige kaugemale vette terminale ja raudteid. Arutleti, suutis oma kivi visata Naksitrallide kuidas inimene on muutnud rühma Markkus Seppik.looduse pilti oma tegevusega. Edasi Mere ääres söödi kaasavõetud toitu toimus jalgsimatk mere äärde. Mere ja joodi morsi. Banaanikoored ja ääres oli ülesanne leida, mis ei sobi joogitopsid korjati kõik ühte kotti loodusesse. Leiti plastikust kotte, kokku ja toodi mererannast kaasa, toidupakendeid, klaasikilde ja et panna prügikasti. Meie lasteaia suitsukonisid. Need ei kuulu lapsed ei jäta loodusesse sinna loodusesse. Lapsed leidsid ka mittekuuluvaid esemeid.

Tulemas on Keila III lisaeelarve

Linnavalitsus saatis linnavolikogu menetlusse Keila linna III lisaeelarve eelnõu kogumahus 1 983 833 krooni. Üksikisiku tulumaksu ülelaekumise arvelt suureneb eelarve 1 650 000 krooni.Keila Linnavalitsus teeb ettepaneku võtta vastu Keila linna 2007. aasta kolmas lisaeelarve mahus 1 983 833 krooni, millest suureneb Keila linna 2007. aasta eelarve 153 195 244 krooniniSihtotstarbelistest toetustest suurenes Keila linna eelarve 333 833 krooni. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt laekub ühekordse sihtotstarbelise rahalise toetusena, projekti “Noortekeskus kui varaait” raames Keila Noortekeskuse tarbeks 83 833 krooni. Sihtasutuselt Tiigrihüpe laekub 250 000 krooni Ühisgümnaasiumile riistvara soetamiseks. Üksikisiku tulumaksu arvelt suunatakse teede ja tänavate korrashoiule 1,1 miljonit, heakorrale 150 000 ning loodava Keila Terviseradade Sihtasutuse aktsiakapitaliks 400 000 krooni.

Kontsert "Armastuse puu”

Juulis oli Harju Risti ja Harju Madise kirikus ning Keila Muuseumis võimalus kuulata kontserti, kus esinesid Tiina Kalvet (klaver), Helge Oserov (flööt) ja Marika Pabbo (laul). Kõik nad on Keila Muusikakooli õpetajad ja interpreedid. Kontserdikava sisaldas armastuslaule läbi aegade, Purcellist Ehalani, sekka instrumentaalpalu vanast klassikast tänapäevani.Kõigis esinemispaigus oli tunda soojust ja südam-likkust, selle eest tänud publikule, kelle tõttu selline õhkkond üldse tekkida sai. Tuntud muusiku Jaak Oserovi sõnul mõjus "Armastuse puu" kava kompaktse tervikuna ning muusikaline esitus väga meeldivana.Kontserdiprojekti toimumise eest täname Kultuur-kapitali Harju Ekspertgruppi, Padise Vallavalitsust, Keila Linnavalitsust ning Keila Muusikakooli."Armastuse puu" tegijad

Keila Linna InfolehtReede, 17.august 2007 Nr 15/92

Paldiski ei soovinud kohtuvälist kokkulepet

Paldiski katlamaja renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksmise küsimuses on Keila ja Paldiski linnajuhid eri seisukohtadel.

Harju maavanem Värner Lootsmann soovis regionaal-minister Vallo Reimaa ettepanekul arutada kohtuvälise leppe saamiseks Rootsi riigilt võetud laenu tagasimakse kohustuse täitmist Paldiski ja Keila linnajuhtidega ühise laua taga.Keila linnapea Tanel Mõistus oli valmis ühisel nõupidamisel osalema. Paldiski linnapea Sven Põder leidis aga, et kuna Riigikohtu loakogu on otsustanud menetleda Keila linna kaebust varasemate kohtuotsuste üle, on mõistlik piiritleda poolte õigused ja kohustused ning optimaalne tegevus pärast asjas lõpliku otsuse tegemist.Harju maavanem Värner Lootsmann teatas oma vastuses regionaalministri ettepanekule, et tekkinud olukorras sõltub asja edasine lahendus eelkõige lõplikust kohtuotsusest. „Kohtuotsuse jõustumisel olen valmis vajaduse korral kaasa aitama poolte täiendavatele läbirääkimistele ja kokkulepetele, “ lisab Lootsmann.

Linnavalitsus määras istungite ajad

Linnavalitsus otsustas, et edaspidi toimuvad Keila Linnavalitsuse istungid iga kuu esimesel, teisel ja kolmandal neljapäeval kell 9.00 linnapea kabinetis.“Seni toimusid linnavalitsuse istungid tavaliselt iga teise neljapäeva hommikul, kuid see polnud reegel,” selgitas otsust linnapea Tanel Mõistus. “Selged ja kõigile teadaolevad istungite ajad aitavad oma aega paremini planeerida nii ametnikel kui ka linnavalitsuse liikmetel,” lisas ta.Linnapea sõnul jäeti siiski ka mõned erandid. Istungi võib ära jätta, kui korralise istungi toimumise päeva muutmiseks on andnud nõusoleku vähemalt kaks kolmandikku linnavalitsuse liikmetest või linnapea on kokku kutsunud erakorralise istungi. Korraline istung jääb ära ka juhul, kui hiljemalt kaks päeva enne korralise istungi päeva ei ole linnasekretärile esitatud ühtegi nõuetekohast materjali.

Lasteaia Rukkilill projekt on valmis

Sipsiku lapsed käisid Paldiskis

Loode - Keila on valmis

Noortespordi toetamise kord volikogus

Keila Linnavalitsus saatis linnavolikogu menet-lusse Keila linna eelarvest noorte sporditegevuse toetamise korra eelnõu.Seni kehtivas korras arvestatakse pearaha ainult noorte tegevustoetuse jagamisel. Kõiki muid toetusi jaotatakse taotluste alusel. Eelnõus on ettepanek ühendada noorte tegevustoetus ja spordibaasi toetus pearahasse.Uues korras on muudetud ka toetuste taotlemist ja kontrolli klubide tegevuse üle. Suurenenud on lapsevanema osa, sest ta peab edaspidi kinnitama oma lapse osalemist spordiklubi tegevuses. Keila Linnavalitsus sõlmib iga toetuse taotlejaga lepingu, milles määratakse täpselt ära mõlema poole õigused ja kohustused.

ekskursioon Bresti botaanikaaeda, Rahvusvaheline noortelaager kus säilitatakse haruldasi ja välja-Youth Camp toimus sel aastal 1.-suremisohus olevaid taimi kogu 12. augustini Prantsusmaal.maailmast. Lisaks sukeldumine ja Osalejaid oli neljast riigist : Suurbri-kanuusõit Argentonis. Väga ela-tanniast, Eestist, Saksamaalt ja musterohke oli ka iganädalane Prantsusmaalt. Esimene päev pärast Bresti sadamafestival “Jeudis du saabumist möödus Pariisis sealsete Port”, kus sel korral oli Brasiilia kuulsate vaatamisväärsustega tut-rütmide õhtu. Oceanopolise külas-vudes. Teisel päeval alustati sõitu tus pani õhkama kõik osalejad, see Bresti ning külastati tee peale jäävat tõi meieni ookeanis peituva ilu ja Mont-Saint-Micheli. Brestis asuti saladused. Laagri lõpupäevadel kuni laagri lõpuni kohalikus Youth jagati noored kolme segarühma ning Innis.

idele osale alustati kogetust ja nähtust kokku Guipavas selgitati kõik -prantslaslikust ajaarvestusest hooli- kes sel korral kaasa said tulla: Ann jatele laagri temaatilist põhiees panema viimase õhtu esitlust.-mata väga rahule. Järgmisel aastal Vaida, Kertu Paalaroos, Kristiina märki tutvuda ekskursioonide ja Vabal ajal said noored käia rannas ja :kohtutakse taas, seekord Inglismaal Herkül, Heidi Kena, Linda Veski, õpikodade kaudu kohaliku loodus maitsta kohalikku hõrgutist Moules -Cornwallis, võõrustajaks väikelinn Tanel Viik, Martti Siitsman ja Ivo liku mitmekesisusega, mille põhjal Frites - merekarbid friikartulitega, Callington. Krustok.valmis laagri lõpuõhtu esitlus. Neist erinevates kastmetes. Kõik noored Eest laagrikasvatajad Maret ja Ats Maret Pärnamets jaAare Lepiksaarkäikudest olid meeldejäävaimad jäid kultuurierinevustest tingitud tänavad suurepäraseid noori Eestist, Keila Avatud Noortekeskusestkindlasti Mol?ne'i saare kü väikestest arusaamatustest ning lastus ja

Youth Camp 2007 Guipavas

Heidi, Kristiina, Linda ja Tanel enne sukeldumist näitamas vajalikke käemärke

3

Falck Keilas

23. juuli kell 21.25 - 1991. aastal sündinud M.K. juhtis mootorratast KEVA tankla juures, omamata selleks juhiluba.23. juuli kell 22.00 - Keila Gümnaasiumi hoone otsaseinale oli visatud 5 värvilaiku.25. juuli kell 22.00 - 1991. aastal sündinud alkoholijoobes K.R., K.M. ja K.P. ning 1992. aastal sündinud alkoholijoobes C.L. viibisid Keila gaasikontori juures.25. juuli kell 23.35 - Alkoholijoobes S.T. viibis muuseumi juures sillal.27. juuli kell 1.00 - Paldiski mnt Pargi bussipeatuse otsaklaas oli lõhutud.29. juuli kell 7.15 - Alkoholijoobes C.V. juhtis Keila Lauluväljakul sõiduautot Ford (990MCE).31. juuli kell 21.30 - 1992. aastal sündinud alkoholijoobes K.H. ja H.-C. Ä. viibisid Keila raudteejaamas. Koostatud protokoll. 2. august kell 19.45 1992. aastal sündinud alkoholijoobes M.H. viibis Keila raudteejaamas. Koostatud protokoll.2. august kell 20.45 - 1988. aastal sündinud alkoholi-joobes J.K. juhtis Jõe tänaval mopeedi. Koostatud protokoll.2. august kell 23.45 - Kutsuti korrale Uus 5 juures lärmanud noored.3. august kell 00.50 - 1991. aastal sündinud alkoholi-joobes L.L. ja 1992. aastal sündinud alkoholijoobes L.T. viibisid Keila Keskväljaku pargis. Neidudele on koostatud protokoll.3.august kell 16.10 - Tööstuse tn 7 juures peeti raudteelt liiprite vaheplaatide varguses kahtlustatuna kinni 1983. aastal sündinud V.S. ja 1981. aastal sündinud V.P.

POLITSEIKROONIKA 26.07-09.08.2007

2. augustil varastati Ülejõe tee 2a asuvast veoautost Iveco Daily parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel automagnetofon Clarion Europa 6mbh 1042817. Sissemurdmise käigus mõlgiti autouks ja lõhuti armatuurialune tuhatoos. Samuti varastati veoautost Iveco Eurocargo automagnetofoni KCD-3345G4 musta värvi esipaneel. 30. juulil varastati Haapsalu mnt 54 asuva kaupluse-hoone välisseina küljest värviline valvekaamera IVS TK-C920 E (A). Ajavahemikul 25.-27. juulini varastati Piiri 9 esimese trepikoja esimeselt korruselt jalgrattalukuga sinna lukustatud punast värvi jalgratas GT BMX Compe.26. juulil varastati Paldiski mnt 35 laoplatsilt umbes 3 tm saematerjali.26. juulil kella 12.00 ja 12.45 vahel kaotas avaldaja Paldiski mnt 33a juures oma rahakoti koos dokumentide ja sularahaga. Hiljem tuvastati kaupluse turvalindilt isik, kes rahakoti leidis, kuid kes ei tagastanud rahakotti koos dokumentidega ja sularahaga omanikule. Leidja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.

Ajavahemikul 26. juulist 9. augustini koostati väärteo-protokolle ja karistati isikuid 71 korral, millest:liikluseeskirja rikkumisi oli 46 ( alkoholijoobes juhte 5, juhtimisõiguseta juhte 3);alkoholiseaduse rikkujaid tabati 18 korral, neist alaealisi 6;tubakaseaduse rikkujaid tabati 1 korral;varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu pandi toime 1 korral.

Lisaks eelnevale teatati politsei lühinumbrile 110 mitmesugustest tähelepanekutest 65 korral. Igale teatele reageeriti ja nii mõnigi õiguserikkumine hoiti sellega arvatavasti ära. Üldine politseinumber on 110, mille kaudu saab ööpäev ringi abi kutsuda ja märku anda kahtlastest tegemistest, et aidata kaasa meie turvalisuse tagamisele. Lisateavet nii nimetatud kuritegude kui ka muude õiguserikkumiste kohta palume edastada Keila linna konstaablile Annika Pedoskile telefonil 612 4592 või e-posti aadressilannika.pedosk@pohja.pol.ee,Keila linna noorsoopolitseinikule Kristy Roostfeldtile telefonil 612 4595 või e-posti aadressilkristy.roostfeldt@pohja.pol .ee või Keila konstaablijaoskonna juhile Marek Saarele telefonil 612 4591 või e-posti aadressil marek.saar@pohja.pol.ee.

9. augustil toimus Keila linnas ja Keila vallas politsei-operatsioon, mis oli suunatud alaealistele, aga ka alaealistele alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müüjatele. Tabati kokku 17 rikkujat, kellest 14 olid alaealised. Pooled alaealistest olid alkoholijoobes, ülejäänud jäid vahele tubakatoodetega. Lisaks toimetati ekspertiisi narkojoobe tuvastamiseks kaks isikut ja võeti ära väike kogus kanepit.Samuti tabati üks poemüüja, kes ühe õhtu jooksul müüs alaealistele kahel korral tubakatooteid ja ühel korral alkoholi. Politsei tegi esildise nn kaupluse Polari kohta Keila Linnavalitsusele.

www.keila.ee

Salmistu rannas, kust lubati võist- korras, mitte professionaalsetest 5.- 11. augustini toimunud 14. konnad rajale. sõjameestest.“Erna retkel saavutas poolenisti Järgneva nelja ja poole ööpäeva Kaitseliidu Keila rühmast koos-jooksul läbiti jalgsi ligikaudu 150 Sellega soovitas Müürsepp: „Kõik nev meeskond 28 startinud mees-kilomeetrit, täites nii teel kui ka huvilised, astuge Kaitseliitu ja ühel konna hulgas auväärt 12. koha. kontrollpunktides mitmesuguseid ilusal päeval võite just teie olla Erna Võitis Eesti Reservohvitseride ülesandeid. Kõige olulisem neist, retke edukalt läbinud ja miks mitte Kogumis andis umbes pool kogu ka võitjana!“võistkonna punktidest, oli 36 tundi Harju Maleva võistkonda kuulusid kestev luureülesanne, mille jooksul lipnik Ivo Müürsepp (Keila rühm, üritasid tabada väikseid aknaid, et saada

Fotod eraarhiivist: : paremat tulemust, kuid enamjaolt ei tuli leida vaenlase laager ja koguda 26 ), kapral Tanel Kaus (Keila rühm, tabanud. Harju Kaitseliitlased võtsid vastase tegevuse, asukoha, varus-23), lipnik Ingvar Allekand (Saue

Pildil ülal: Keila rühma Kaitseliitlane ette kõige suurema akna ja said seetõttu tuse, relvastuse, moraali ja muu kompanii, 31) ja seersant Kuldar-kapral Tanel Kaus avatud kontroll- hea tulemuse.sellise kohta võimalikult palju ja Valdo Karula (Aruküla rühm, 23). punktis India granaadiviske ülesannet

detailseid andmeid.Kõik neli osalesid Erna retkel sooritamas. Tarvis oli eri kaugustelt ja Pildil all: Käsil on finišisirge lõpujooksu Kontrollpunktides tuli sõita maas-esimest korda, kuid eelnevalt on eri asendites visates tabada eri aknaid. viimased sada meetrit. Nüüd on paras tikumasinaga, tunda lahinguteh-käidud kümnetel samalaadsetel, Mida väiksemat tabasid, seda vähem aeg oma sini-must-valget võitluslippu

karistuspunkte tuli. Paljud võistkonnad nikat, vastata sõjaajaloo teemalis-kuigi väiksematel ja kergematel kõrgel hoida.tele küsimustele, ületada köiel võistlustel. Ükski võistkonna liige ei rippudes Jägala juga, roomata üle ole professionaalne kaitseväelane miinivälja, visata nuga ja granaati, ning ainult kahel nooremal on tulistada eri relvadest ning anda läbitud ajateenistus Eesti kaitseväes. esmaabi terroristide rünnaku alla Lõppkokkuvõttes edestas ennast jäänud tsiviilisikutele. kontorirottide võistkonnaks nime-Võistlust peetakse 1941. aasta tav Harju Maleva esindus nii juulis Eestis tegutsenud kaugluure-Scoutspataljoni professionaalid, rühma Erna mälestuseks. presidendi kaardiväe (Vahipatal-

jon), Portugali ja Tšehhi eriüksus-Rühma juht Ivo Müürsepp :“Erna lased, sõjakooli kadetid kui ka USA retk on tuntud kui väidetavalt üks võistkonna. maailma raskeim sõjalis-sportlik võistlus. Kuid tahan rõhutada, et Võistlus algas 5. augustil Kautla samas on tegemist väga põneva ja baaslaagris, kus võistkondade esin-meeldejääva seiklusega, milleks dajatele peeti koosolek ja jagati valmistudes ja millel osaledes saab laiali kaardid, ülesannete kirjel-teha palju uusi, huvitavaid ja samas dused jms. Pärast pidulikku avari-ka kasulikke asju. Tegelikult on see vistust Jüriöö pargis liiguti mereväe-võistlus jõukohane pea igaühele, baasi, kus kontrolliti varustust ja oluline on tahta. Hästi iseloomustab võistkonnad paigutati mereväe lipu-seda olukorda tänavune esikolmik, laevale Admiral Pitka ning tuukri- ja mis koosnes kõik tsivilistidest, kes toetuslaevale Tasuja. Pärast nelja-tegelevad militaarasjandusega hobi-tunnist meresõitu algas avadessant

km/h. See tähendab, et linna Eelkõige neile tänavatele pöörab vähem. Keila konstaablijaoskonna juhi tänavatel, kus on lubatud sõidu- oma tähelepanu kiiruse mõõtmisel SamavõrraMarek Saare sõnul on radarit kiirus kuni 50 km/h, on tegelikult ka politsei. Mõõdetud on ka Pargi, aktiivselt on jaoskonna ruumes näha haru-sõidetud kiirusega üle 70 km/h. Jõe, Koidu, Eha ja Tähe tänaval ning kasutuses ka harva - see on kogu aeg kasutuses. Lisaks on tehtud kindlaks ka kuni 20 mujal väiksematel tänavatel. linna ostetud km/h kiiruseületamisi. Tavaliselt on seade paigaldatud alkomeeter ja Esimese kasutuskuuga on Keila Põhilised kihutamiskohad on linnas autole ja kiirust mõõdetakse sõidu fotoaparaat.linna ostetud uue kiirusemõõte-neli põhitänavat: Paldiski, Haapsalu ajal. Tee äärest mõõtmisi on seadme abiga tuvastatud linnas ja Tallinna mnt ning Ülesõidu tee. konstaablite töö eripära tõttu tehtud üheksa kiiruseületamist üle 20

võideti 5:1. Alagrupi võitjaks kaasaelamise eest kaasasolnud 15 peamiselt Soome noortemeeskonda, Keila Jalgpalliklubi 1991.-1992. tunnistatud meeskonnaga mängisid lapsevanemat. kokku ligikaudu 1200 mängijaga.aastal sündinud poiste meeskond Keila poisid viiki, vastased viis 27.-29. juulini toimunud turniiril Mängiti 2 x 25 (suuremad poisid) saavutas rahvusvahelisel noorte-finaali parem punktide vahe. osales eri vanuseklassides 65 või 20 minutit. turniiril Pori Cup tunnustust-Meekonna parimaks tunnistati vääriva II koha. Holger Suvi. Treenerid on Tõnu Finaal kaotati 0:1. See oli ainuke Metson ja Ott Aunver.värav, mis Keila meeskonnale terve 1999.-2000. aastal sündinud poiste turniiri ajal löödi. Võitjaks tuli hulgas korraldajad järjestust ei kohalik korraldajaklubi FC Jazz. selgitanud. Ott Aunveri juhendatud Aivar Israeli juhendatud meeskonda poiste tasemest räägivad tulemused: kuulusid Jaki Arikainen, Oliver 4 võitu, 1 viik ja 0 kaotust, väravate Aunver, Priit Danelson (võistkonna vahe 22:6. Meeskonna parimaks parim), Jagnar Jakobson, Martin nimetati Karl-Markus Veiberg.Kelement, Kermo Kiiler, Raido ja 1995.-1996. aastal sündinud poisid Rando Leokin, Mikk Meerents, mängisid 18 meeskonna hulgas 14. Marko Moisaar, Lars-Erik Raissaar, kohale. Meeskonna parimaks Henri Rohtla, Magnus Salumaa, tunnistati Dmitri Sui. Treener on Norman Tamkivi, Tõns Metson Egon Mõek.ning Kauri Ääremann.

Keila Jalgpalliklubi 1997.-1998. Keilast käisid Poris 4 võistkonda 48 aastal sündinute meeskond saavutas poisiga. Treenerid tänavad abi ja kolmanda koha. Pronksimäng

holi tarbimise kohtadeks on Niidu Selle aasta esimesel poolel on Pisivargusi panid Keila linna noored tänaval asuv korvpalliväljak, raud-tabatud õigusrikkumiselt 125 toime seitse ja narkootikumide teejaam, väike park kauplus Tallinna Keila linna alaealist, neist 77 tarvitamisega jäi vahele kolm vastas ja linnavalitsuse esine. poissi ja 48 tüdrukut. Alaealise alaealist. Suitsetamine on probleemiks Keila õigusrikkuja keskmine vanus on 2006. aastaga võrreldes on rikku-Gümnaasiumi ümbruses asuvate 15 eluaastat: 17-aastaseid on miste ja rikkujate arv märgatavalt majade ja Vikerkaare lasteaia juures. olnud 35, 16-aastaseid 33, 15- tõusnud. On see tingitud sellest, et Politsei hoiab kõigil probleemsetel aastaseid 29, 14-aastaseid 14 ja politsei on järelevalvet tõhustanud kohtadel silma peal ning kontrollib alla 14-aastaseid 14. või on olukord halvenenud? Siin-regulaarselt ka teisi noorte meelis-Kokku panid nimetatud noored kohal on sobilik ära märkida Keila paiku. ajal tegeleb. Kui vanemad lapse toime 210 õigusrikkumist, neist politseinike väga tõhus koostöö Liikluseeskirja rikkusid alaealised tegemistest ei hooli ning nende suurema osa Keila linnas. Kõige abipolitseinikega. 24 korral. 14 juhul on politsei vastu huvi ei tunne, siis ongi enam 80 korral tarbisid alaealised Endiselt rõhutab politsei lapse-tegelnud alaealise avaliku korra tagajärjeks see, et lapsed teevad alkoholi. Suitsetamisega ja tubaka- vanemate olulist rolli alaealiste rikkujaga. Enamasti oli tegemist seda, mis neile parasjagu pähe tuleb. toodete omamisega jäid noored õigusrikkumiste ennetamisel. Lap-nooremate kui 16-aastastega, kes vahele 66 korral. Tihtipeale kaasneb sed vajavad vanemate tähelepanu eirasid öist liikumispiirangut ning Kristy Roostfeldtilalkoholi tarvitamisega ka suitse- ning aega. Samuti peaks iga vanem viibisid väljas pärast kella 23. Keila noorsookonstaabeltamine. Kõige levinumateks alko- kontrollima, millega tema laps vabal

Keila kaitseliitlased Ernal

Uus radar on aktiivses kasutuses

Keila noortel on endiselt probleeme alkoholi ja suitsetamisega

Keila Linna InfolehtReede, 17.august 2007 Nr 15/92

Keila Jalgpalliklubi Poris edukas

Kontakt: Keskväljak 11 leht@keila.ee

Väljaandja: Keila LVKoostaja: Valdur Vacht

Trükk ja kujundus:Nordrek OÜ / GSM: 507 3789

Tel. 679 0719GSM: 513 4922

Kojukanne: MTÜ Töötahe Töökeskus 679 6688

Sünnipäevad: Sündinud:

Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused Õnnitlused

ERAKÜTTES SAAB TÖÖD

HOOLDUSTEHNIK-KATLAOPERAATOR

Keila ja Rummu katlamajas

Uuelt meeskonnaliikmelt eeldame:

? katlaoperaatori kutsetunnistust

? üldteadmisi katla tööga seotud automaatikasüsteemidest

? valmidust ja oskust vajaduse korral teha lukksepatöid

? valmisolekut töötada 12-tunniste vahetustega

? B-kategooria juhilubaOmalt poolt pakume: stabiilset töökohta ja ametiautot

Lisainfo: Priit Tiit, telefon 604 5562

e-mail: priit.tiit@dalkia.ee

Otsime oma Keila kauplusesse

MÜÜJATTöö kirjeldus:klientide teenindamine; kauba vastuvõtt ja väljapanek; kaupluse korrashoid.

Ootame kandidaadilt:head suhtlemisoskust, arvutiga töö kogemust, vene keele oskust.

Ettevõte pakub:töö tulemustest sõltuvat palka ja nooruslikult rõõmsameelset kollektiivi.

Kandideerimiseks palume saata CV aadressile info@sassu.ee või helistada telefonil 5560 5331. Kontaktisik: Kristi Roots

REMONT

80FERDINAND ALTERIRMA JÄGERSILVIA OLEV

92LUDMILLA THURNER

98

101ALVINE SÕRMUS

ALIDE KENAPEA18.juulil sündis MIA RÕUK

Keila SOS Lasteküla võtab tööle

SOS TÄDI(SOS emale vabade päevade andja)

Kandidaadilt ootame laste kasvatamise või lastega töötamise kogemust.

Sobib ka noorepoolsele ja elurõõmsale pensionieas olevale inimesele.Avalduse ja CV palume saata hiljemalt 20. augustiks k.a.

aadressil Ülase 11, 76616 Keilavõi e-posti aadressil: soskeila@neti.eeinfo 679 0120 või www.sos-lastekyla.ee

Fotojahi suvehooaeg lõppebKeila Fotojahi suvelõpu loeng toimub 23. augustil kell 19.00 Harjumaa Muuseumis. Ikka räägime teemal “Kuidas teha paremaid fotosid?” Fotosid näitab ja pildistamisest kõneleb fotograaf Jarek Jõepera. Loengu lõpul saab näha ka parimaid fotosid kevadetapilt. Äramärgitud fotode autoritele meened. Fotojahi “Keila 70” suvine etapp hakkab lõppema. Saabunud on õige aeg oma paremad Keilast tehtud fotod välja otsida (jõuab ka veel tegema minna!) ja toimetada need 31. augustiks Keila Avatud Noortekeskusse, Paldiski mnt 28F - CD/DVD-plaadil, mälupulgal, paberil või saata aadressil: fotojaht@keila.ee. Iga autor saab esitada kuni 9 fotot.Fotojahi kevadetapist saadeti meile 124 fotot 17 autorilt, Keila Päevade erijahi saagiks oli 175 fotot 20 autorilt. Saadetud pilte on võimalik näha Internetis aadressil - http://galerii.keila.ee/v/Fotojaht/ . Fotojahi täielik juhend - www.keila.ee/fotojahtFotojahti korraldavad: Keila Linnavalitsus, Keila Avatud Noortekeskus, Keila Sõpruslinnade Selts ja Harjumaa Muuseum

Keila Linna InfolehtReede, 17.august 2007 Nr 15/92

Harjumaa Muuseumi sünnipäev

Neljapäeval, 30. augustil on Harjumaa Muuseumi külastamine ja sünnipäevaüritustel osalemine tasuta. Muuseum on avatud 11.00-18.00.

15.00 Lastele orienteerumismäng jõesaarel ja giidiga ekskursioon näitusel MatkakutseMuuseumis saab teada, millised olid telgid, seljakotid ja muu matkavarustus aastaid tagasi ning kus on Harjumaa paremad matkakohad.16.00 Giidiga ekskursioon arhiivi- ja esemekogu hoidlasse16.30 Viktoriin „Harju elu“17.00 Arheoloogiaretk Keila jõepargis

Keila mõisa pargis augusti alguses läbiviidud arheoloogilistest kaevamistest ja leidudest räägivad ning retke juhivad Agu EMS OÜ arheoloogid Villu Kadakas ja Ragnar Nurk.Harjumaa Muuseum asutati 30. augustil 1988 ja tegutseb maakonnamuuseumina Keila mõisa valitsejamajas.

Harjumaa MuuseumLinnuse 9, Keila 76608 www.muuseum.harju.ee

Foto: Jarek Jõepera

Svatekbalt pakub tööd:

- üldehitajatele- maalritele

Nõudmised: eelnev töökogemus, kohusetundlikkus, iseseisvus ja töötahe.

Vajaduse korral võimalik väljaõpe.

Info telefonidel 5648 73855568 6296

info@svatekbalt.eewww.svatekbalt.ee