-keemiliste kvaliteedielementide ja...fütobentose ips – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5...

Keskkonnaministri 16.04.2020. a määrus nr 19

„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste

seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga

hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“

Lisa 4

Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste, füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja

kvaliteedinäitajate järgi

Allpool esitatud tabelites kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses (sulgudes on indeksi rahvusvaheliselt kasutatav nimi):

ASPT – taksoni keskmine tundlikkus (Average Score Per Taxon);

DSFI – Taani vooluveekogude fauna indeks (Danish Stream Fauna Index);

EPT – tundlike suurselgrootute taksonite arv (Ephemeroptera, Plecoptera, Trichoptera);

ERPI ‒ Eesti jõgede potamoplanktiline indeks (Estonian River Potamoplanctic Index);

IPS – ränivetikate spetsiifiline reostustundlikkuse indeks (Indicé Polluosensitivité Specifique);

JKI – jõgede kalastiku indeks (Estonian River Fish Index);

MIREE – jõgede suurtaimestiku indeks (Macrophyte Index of Rivers of Estonia)

TDI – ränivetikate troofsusindeks (Trophic Diatom Index);

ÖKS – ökoloogiline kvaliteedisuhe (Ecological Quality Ratio - EQR);

WAT – ränivetikate Watanabe indeks.

Allpool esitatud tabelites sisalduvad ülaindeksid viitavad järgmistele märkustele:

1 – kasutades suurselgrootute seisundi hindepunkte määruse § 25 lõigete 2–5 järgi;

2 – kalastikku ei kasutata veekogutüüpide V1A-KaVo ja V1B-KaVo ökoloogilise seisundi hindamiseks, kuna selliste veekogumite kalakooslused

on liigivaesed ja väga muutlikud;

3 – sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku seisundit väga heaks, kui uuritavas veekogumis on mõni indikaatorliik hävinud;

4 – suurtaimestiku alusel ökoloogilise seisundi määramisel vastab suurele jõele suurtaimestiku seirekoht, millest ülesvoolu on valgala pindala üle

1000 km2 (vooluveekogumi veekogutüübid V2A,V3B ja V4B),või suurtaimestiku seirekoht, milles valgala pindala on kuni 1000 m2, kuid milles

eksperdiarvamuse kohaselt on vooluveekogu nii lai ja sügav, et suurtaimestik asub ainult kitsas kaldavööndis.

1. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid bioloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi

Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1–0

vastav

väärtus

Väga hea

klass

Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb

klass

Veekogutüüp V1A ja V1A-KaVo: valgala suurusega 10–100 km2

Kvaliteedielement: fütobentos ja suurtaimestik

Kvaliteedi allelement: fütobentos

Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurtaimestiku MIREE ÖKS

pehmepõhjalises elupaigas

– – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute

Shannoni taksonierisus (H’)

lubjakivi aluspõhjaga elupaigas

– 2,4–0 >2,1 2,1 ̶ 1,9 1,8 ̶ 1,4 1,3 ̶ 0,5 2,7 2,7 ̶ 2,4 2,3 ̶ 1,8 1,7 ̶ 0,6 5,9 5,9 ̶ 5,3 5,2 ̶ 4,0 3,9 ̶ 1,3 5,5 5,5–4,9 4,8–3,7 3,6–1,2


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Veekogutüüp V2A: valgala suurusega >100–1000 km2



Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurtaimestiku ITEM

kõvapõhjalises elupaigas

– 5,1–8,4 7,57

Suurtaimestiku ITEM ÖKS


– – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute

taksoni keskmine tundlikkus

(ASPT)

– 6,9–0 >6,2 6,2–5,5 5,4–4,1 4,0–1,4


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Fütobentose koondmäärangu

ÖKS

- ≥0,83 0,82–0,64 0,63–0,50 0,49–0,30


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute määrangu ÖKS1

(5 kvaliteedinäitaja alusel)

– – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23

Kvaliteedielement: kalastik

JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4)


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass



– – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute taksonirikkus (T)

aeglasevoolulises elupaigas

– 18–0 >16 16–14 13–11 10–4 12 12–10 9–8 7–3 8 8–7 6–5 5–2 2,1 2,1 ̶ 1,9


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute määrangu ÖKS1

(5 kvaliteedinäitaja alusel)

– – 1–0,90 0,89–0,70 0,69 ̶ 0,40 0,39 ̶ 0,24 ≤0,23

Kvaliteedielement: kalastik2

JKI3 – 1,4–(-0,8) ≥0,75 0,74–0,4 0,39–0 -0,01–(-0,4) 100–1000 km2



Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5 9,4–5,6


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass



– – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute taksonirikkus (T)

aeglasevoolulises elupaigas

– 29–0 >26 26–23 22–17 16–6 15 13–15 12–10 9–3 2,7 2,7 ̶ 2,4


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Fütobentose IPS

ÖKS =IPS /18,2

– – ≥0,85 0,84 ̶ 0,65 0,64–0,50 0,49–0,30


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Suurselgrootute

tundlike taksonite arv (EPT), v.a

Emajõgi

– 16,5–0 >15 15–13 12–10 9–4


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

JKI ÖKS; v.a Emajõgi – – ≥0,80 0,79–0,60 0,59–0,40 0,39–0,20 ≤0,19

JKI ÖKS Emajõgi

– – 0,90 0,70 0,50 0,30 0,10

Veekogutüüp V4B: Valgala suurus üle 10000 km2 (Narva jõgi)

Kvaliteedielement: fütoplankton

Eesti jõgede potamoplanktiline

indeks (ERPI)

– 0,9–0 ≥0,77 0,76–0,59 0,58–0,41 0,40–0,23 ≤ 0,22

Fütoplanktoni

ERPI ÖKS

– – ≥0,85 0,84–0,65 0,64–0,45 0,44–0,25 ≤0,25



Fütobentose IPS – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,0 11,9–9,1 9,0–5,5


vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Kvaliteedi allelement: suurtaimestik4

Suurtaimestiku MIREE – 48–15 ≥43,1 43,0–36,5 36,4–29,9 29,8–23,3

2. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi

Kvaliteedinäitaja Vastavushinnang Ühik ÖKS 1

vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Veekogutüübid V1A, V1A-KaVo, V2A ja V3A

Üldlämmastik (Nüld) Aritmeetiline

keskmine

mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1

Üldfosfor (Püld) Aritmeetiline

keskmine

mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121

Ammooniumlämmastik

(NH4-N)

90% tagatusega

väärtus

mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 0,46–0,60 ≥0,61

pH 10% tagatusega

väärtus

pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9

Lahustunud hapniku

küllastusaste

10% tagatusega

väärtus

%

küllastus-

astmest

- ≥61 60–50 49–40 39–35 ≤34

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT5)

Aritmeetiline

keskmine

mg O2/l 1,9 ≤2,2 2,3–3,5 3,6–5,0 5,1–7,0 ≥7,1

Füüsikalis-keemiliste

üldtingimuste ÖKS

– – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31

Veekogutüübid V1B, V1B-KaVo, V2B ja V3B

Üldämmastik (Nüld) Aritmeetiline

keskmine

mg N/l 1,2 ≤1,5 1,6–3,0 3,1–6,0 6,1–8,0 ≥8,1


keskmine

mg P/l 0,040 ≤0,050 0,051–0,080 0,081–0,100 0,101–0,120 ≥0,121

Ammooniumlämmastik

(NH4-N)

90% tagatusega

väärtus

mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 >0,45–0,60 ≥0,60

pH 10% tagatusega

väärtus

pH ühik – 6–9 – – – >6 või >9

Lahustunud hapniku

küllastusaste

10% tagatusega

väärtus

%

küllastus-

astmest

– ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT5)

Aritmeetiline

keskmine

mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,8–3,0 >3,0–4,0 >4,0–5,0 ≥5,1


üldtingimuste ÖKS

– – – ≥0,92 0,91–0,72 0,71–0,52 0,51–0,32 ≤0,31

Veekogutüüp V4B (Narva jõgi)

Üldlämmastik (Nüld) Aritmeetiline

keskmine

mg N/l 0,4 ≤0,5 0,6–0,7 0,8–1,0 1,1–1,5 ≥1,6


keskmine

mg P/l 0,020 ≤0,040 0,041–0,060 0,061–0,080 0,081–0,100 ≥0,101

Ammooniumlämmastik

(NH4-N)

90% tagatusega

väärtus

mg N/l 0,08 ≤0,10 0,11–0,30 0,31–0,45 0,46–0,60 ≥0,61

pH 10% tagatusega

väärtus

pH ühik 6–9 6–9 – – – >6 või >9

Lahustunud hapniku

küllastusaste

10% tagatusega

väärtus

%

küllastus-

astmest

– ≥70 69–60 59–50 49–40 ≤39

Biokeemiline

hapnikutarve (BHT5)

Aritmeetiline

keskmine

mg O2/l 1,6 ≤1,8 1,9–3,0 3,1–4,0 4,1–5,0 ≥5,1


üldtingimuste ÖKS

– – – ≥0,92 0,91–0,72 0,70–0,52 0,51–0,32 ≤0,31

3. Vooluveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside piirid hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide ja kvaliteedinäitajate järgi (kõik

veekogutüübid)

Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1

vastav

väärtus

Väga hea

klass

Hea klass Kesine klass Halb klass Väga halb klass

Kvaliteedielement: veerežiimi inimtekkelised muutused

Veevõtu hinnang Osakaal aasta

vooluhulgast

0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50

Veeheite hinnang Osakaal aasta

vooluhulgast

0 0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,50

Paisude mõju

veerežiimile

Paisude arv

veekogumis

0 0 1–3 paisu,

puudub

hüdroenergia

tootmine,

millega kaasneb

veetaseme

kõigutamine

vähemalt 1

hüdroelektrijaam,

millega kaasneb

veetaseme

kõigutamine või

4-5 paisu, vesi

paisudest

allavoolu olemas

2–5 hüdro-

elektrijaama,

millega kaasneb

veetaseme

kõigutamine või

6-10 paisu, vesi

paisudest

allavoolu olemas

>5 hüdro-

elektrijaama,

millega kaasneb

veetaseme

kõigutamine või

>10 paisu või

paisust allavoolu

vesi puudub

Maaparandus-

süsteemiga kattuvuse

hinnang

Maaparandus-

süsteemi

eesvooluga

kattuva

voolusängi

osakaal

0 ≤0,10 0,11–0,20 0,21–0,50 0,51–0,75 ≥0,76

Kvaliteedielement: tõkestamatus

Tõkestamatus

paisudega

Paisude arv

veekogumis

0 mistahes

paisud

puuduvad

kaladele

ületamatud või

raskesti ületatavad

paisud puuduvad

1-2 kaladele

ületamatut või

raskesti ületatavat

paisu

3–5 kaladele

ületamatut või

raskesti

ületatavat paisu

≥6 kaladele

ületamatut või

raskesti

ületatavat paisu

Kvaliteedinäitaja Ühik ÖKS 1

vastav

väärtus

Väga hea

klass


klass

Kvaliteedielement: morfoloogia

Looklevustegur – 1,7 >1,51 1,50–1,30 1,29–1,21 1,20–1,10 1,0

Kalda veekaitsevööndi

looduslikkus

Põllumaa ja

kõvakattega

alade osakaal

kalda

veekaitse-

vööndi

pindalast

0 0 ≤0,04 0,05–0,10 0,11–0,25 ≥0,26

Peamise voolusängi

sidusus lammialadega

Sidusa

kaldajoone

osakaal kogu

kaldajoone

pikkusest

1 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1

Hüdromorfoloogiliste

kvaliteedinäitajate ÖKS

– – 0,9 0,7 0,5 0,3 0,1

-keemiliste kvaliteedielementide ja...fütobentose ips – 18,2–0 ≥15,5 15,4–12,7 12,6–9,5...

Documents