ametikool.ee | sinu sõber elukestvas õppes! · web viewiseloomustab pildimaterjali põhjal...

Lisa 2

KOOSKÕLASTATUDkooli nõukogu poolt 18.04.2017

(protokoll nr 1-2/8)

KINNITATUDdirektori 18.04.2017käskkirjaga nr 1-9/25

KURESSAARE AMETIKOOLIMÖÖBLIRESTAURAATORI ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhihariduse omandanud õpilasedÕppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe

1. Sissejuhatus mööblirestauraatori eriala õpingutesseMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

1 Sissejuhatus mööblirestauraatori eriala õpingutesse 6 Anne Rand; Tõnis Oja; Urve Pulk; Marek Tarkin

Nõuded mooduli alustamiseks PuuduvadMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaadet mööblirestauraatori kutsest, mööbli valmistamise ajaloost ning

selle restaureerimise põhimõtetest.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab

erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid, arvamust kogetu kohta ja eneseanalüüsi.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 156 tundi sh:Auditoorne töö 120 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Iseseisev töö 36 tundi

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. omab ülevaadet erinevate ajastute ja stiiliperioodide

iseloomulike tunnuste avaldumisvormidest mööbliesemetel

2. tunneb ajalooliste mööbliesemete väärtuskriteeriume ning nende säilitamise ja taastamise põhimõtteid

3. mõistab restauraatori kutse eetikat ning sellest tulenevaid ülesandeid ja vastutust suhtlemisel klientidega

4. oskab üles joonistada ja joonestada mööblidetaile ja nende elemente natuurist

5. mõistab restaureerimistööde dokumenteerimise põhimõtteid ja erinevate esitustehnikate rakendamisvõimalusi selleks

Õpilane: selgitab teabeallikate põhjal mõistete kultuur, stiil, kunst, disain tähendust ja omavahelisi seoseid iseloomustab pildimaterjali põhjal mööbliesemete arengut läbi ajaloo (Vana-Egiptus, Vana- Kreeka, Vana-Rooma,

keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo, klassitsism, historitsism, juugend, XX. sajandi mööbel ja Eesti talumööbel) toob näiteid erinevate ajastuste ja stiiliperioodide iseloomulikest tunnustest ja nende avaldumisvormidest

mööbliesemetel kasutades eesti- ja võõrkeelseid materjalide; määrab pildimaterjali alusel Eesti mõisates kasutusel olnud mööbliesemete stiile arvestades erinevate stiiliperioodide

iseloomulikke väljendusjooni selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabematerjalide põhjal materjalide ja tehnoloogia muutuste mõju mööbliesemete

arengule läbi aja iseloomustab 19. ja 20. sajandi stiile ja suundi ning nende eripära Eestis, kasutades erinevaid sh IT-põhiseid materjale toob näiteid Eesti rahvakultuuri ja rahvakunsti avaldumisvormidest siseruumide kujunduses kasutades IKT-vahendeid; Iseloomustab mööblitootmise arengut Thonet’ mööbli ja Lutheri vabriku mööbli näitel eristab näitmaterjali põhjal kreeka-, renessanss-, barokk- ja taimornamentikat

1

iseloomustab mööblirestauraatori kutset ja kutsealase arengu võimalusi kasutades kutsestandardite registrit selgitab restauraatori ülesandeid, käitumisreegleid ja vastutust mööbliesemete restaureerimisel lähtudes

restauraatori kutse-eetika nõuetest väljendudes korrektselt õppekeeles analüüsib ennast kui teenindajat, arvestades restauraatori tööks vajalikke isikuomadusi ja kutse- eetika nõudeid selgitab välja kliendi vajadused, kasutades erinevaid suhtlemistehnikaid lahendab kliendikeskselt erinevaid restauraatori töös esinevaid teenindussituatsioone, valides kliendiga suhtlemiseks

sobiliku suhtlusstiili ja sõnavara kirjeldab restaureeritava mööblieseme säilitamise ja taastamise võimalusi lähtudes ajalooliste mööbliesemete

väärtuskriteeriumidest ja restauraatori kutseeetikast joonistab detaili ja selle elementi natuurist arvestades eseme proportsioone visandab sümmeetria põhjal eseme puuduva detaili või selle osa arvestades eseme proportsioone selgitab eskiisi ja detailijoonise erinevusi ja nende kasutusala, väljendudes korrektselt õppekeeles joonestab olemasoleva mööblitoote etteantud detaili ristprojektsioonis järgides mõõtkava, kasutades asjakohaseid

joonte liike ja kujutamisvõtteid kujutab nõuetekohaselt erinevate puitdetailide vaateid ja lõikeid järgides mõõtkava, kasutades asjakohaseid joonte

liike ja kujutamisvõtteid visandab puitdetailide ja nende seotiste eskiise arvestades mõõtkava mõõtmestab ja vormistab joonised standarditega etteantud nõuete kohaselt selgitab restaureerimiskava ülesehitust ja nõudeid selle koostamisele oskab kasutada esitlustehnikat ja IKT võimalusi tööde dokumenteerimisel oskab kasutada õppe- ja teatmekirjandust erialaga seotud küsimuste lahendamisel

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidEttekanne teemal „Erinevate ajastute ja stiiliperioodide iseloomulikud tunnused mööbliesemetel“Praktiline töö 1: Etteantud esemele restaureerimiskava koostamine, kava esitlemine.Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt restaureerimiskava kohta.Praktiline töö 2: Etteantud toote detaili/sõlme eskiisi koostamine ja tööjoonise visandaminePraktiline töö 3: Õpilane visandab sümmeetria põhjal eseme puuduva detaili või selle osaIseseisev töö:Õpimapi koostamine/täiendamine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Teemad:1. Ajaloolised mööblistiilid (antiikaeg, keskaeg, renessanss, barokk ja rokokoo,

klassitsism, historitsism, juugend). Stiilide tunnusjooned ja tuntumad esindajad. Arhitektuur20. Sajandil. 60-ndate aastate mööbel. Rahvapärane ehituskunst, sisustus, tarbeesemed, rahvarõivad. Thonet mööbel ja seos Eestiga. Funktsionalism Eestis

2. Restauraatori kutse eetika ja restaureerimise põhimõtted. Restaureerimiskava.3. Joonestamise alused, joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid, formaadid,

mõõtkavad, joonise vormistamise nõuded, joonte liigid, kujutised ja nende liigid, detaili kaks- ja kolmvaade, kohtvaated, lõiked, sõlmed, joonise mõõtmestamine

4. Jooniste klassifikatsioon, eskiis ja joonis, nende erinevus, koostejoonis, detailjoonis, konstruktsiooni joonis, mööbli ülesmõõtmise joonised

Lõiming:

Aktiivne loeng, iseseisev töö, mappõpe/e-portfoolio, praktiline ülesanne, astmeline arutelu

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse ettekande,praktilise töö 1, 2 ja 3 ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

2

Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevusÕppematerjalid http://www.siseveeb.ee/

http://www.ametikool.ee/Kuressaare Ametikooli „Õpilaste sisekorraeeskiri“Kuressaare Ametikooli „Õppekorralduse eeskiri“Kuressaare Ametikooli „Praktikakorralduse eeskiri“Kuressaare Ametikooli „Mööblirestauraator“ õppekava ja moodulite rakenduskavaKuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidErinevate restaureerimisfirmade kodulehed K. Laugen, V. Kaidis, I.Raik, M. Haidak Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele Sotsiaalministeerium:2012J. Kuuskemaa „Mööbel gootikast art deco´ni“ kirjastus Kunst, 2012 wikipedia.orgKodres, K. 2001. Ilus maja, kaunis ruum: kujundusstiile Vanast-Egiptusest tänapäevani. Kirjastus Prisma PrintKermik, J. 2004. Lutheri vabrik:vineer ja mööbel 1877-1940. Eesti ArhitektuurimuuseumHakala, S. Kukkakallio, E. Ylönen, P. 2003 Traditsioonitruu polsterdamine. EhitameRaal, M. 2016. Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu. Kirjastus Tsunftijänes OÜPeil, M. 2014. Toast tuppa. Kirjastus TänapäevPärtelpoeg, L. 2005. Pööningul.Kirjastus DisainijaamViire, A. Vunder, E. 2008. Eesti rahvakultuur. Kirjastus Eesti EntsüklopeediakirjastusVõti, T. 1984. Talutoa sisustus. Kirjastus Kunst

2. Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alusedMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad2 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Anne Rand, Evi Ustel-

Hallimäe, Ülle Tamsalu, Pilvi Pihlas

Nõuded mooduli alustamiseks PuuduvadMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja

töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetestMooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab

erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. Mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel

Õpilane: kirjeldab juhendamisel enda isiksust, oma tugevusi ja nõrkusi

3

http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

http://www.ametikool.ee/

http://www.siseveeb.ee/

elukestvas karjääriplaneerimise protsessis2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna

toimimist3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas

toimimisel5. Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

seostab juhendamisel kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta leiab juhendamisel informatsiooni, sh elektrooniliselt praktika- ja töökohtade kohta koostab juhendamisel elektroonilisi kandideerimisdokumente: CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus ja lähtub

dokumentide vormistamise heast tavast osaleb juhendamisel näidistööintervjuul seab juhendamisel endale karjäärieesmärke, koostab, sh elektrooniliselt lühi- ja pikaajalise karjääriplaani teeb juhendi alusel praktilisi valikuid lähtuvalt oma majanduslikest vajadustest ja ressursside piiratusest leiab meeskonnatööna juhendi alusel informatsiooni õpitava valdkonna ettevõtte toote või teenuse hinna kohta turul,

kasutades sama toodet või teenust pakkuvate ettevõtete kodulehti kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ühe ettevõtte konkurente nimetab iseseisvalt põhilisi endaga seotud Eestis kehtivaid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab juhendi abil informatsiooni, sh elektrooniliselt finantsasutustes pakutavate põhiliste teenuste ja nendega

kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kirjeldab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtluskeskkonda Eestis, lähtudes õpitavast valdkonnast võrdleb juhendamisel oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab õppekäigu järel meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna organisatsiooni kliendirühmi, tooteid ja

töökorraldust sõnastab meeskonnatööna juhendi alusel õpitava valdkonna ettevõtte äriidee loetleb meeskonnatööna töötervishoiu ja tööohutuse põhilisi suundumisi loetleb juhendi alusel tööandja ja töötajate põhilised õigused ning kohustused ohutu töökeskkonna tagamisel ja

kirjeldab juhendi alusel riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel töökeskkonna põhilised ohutegurid ja meetmed nende

vähendamiseks tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna seadustes sätestatud töötaja õigusi ja kohustusi seoses

tööõnnetusega kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel tulekahju ennetamise võimalusi ja kirjeldab iseseisvalt oma tegevust

tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab meeskonnatööna juhendi alusel töötervishoiu- ja tööohutusealast informatsiooni juhtumi näitel leiab elektrooniliselt juhendamisel töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta võrdleb juhendamisel töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilisi erinevusi töötaja vaatest leiab juhendi alusel organisatsioonisisestest dokumentidest oma õigused, kohustused ja vastutuse arvestab juhendamisel bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel elektroonilise seletuskirja ja e-kirja kirjeldab juhendi alusel isiklike dokumentide säilitamise olulisust

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidKirjalik töö 1: Kiri sõbrale (enesetutvustus)Kirjalik töö 2: Majanduse alused ja Eestis kehtivad maksudKirjalik töö 3: Erialane ettevõtlus Eestis, ettevõtluskeskkond. Vastutustundlik ettevõtlus ja kultuuridevahelised

Teemad:Karjääri planeerimine. Enesemääratlus: isikuomadused, väärtused ja hoiakud, vajadused, töömotivatsioon, võimed, huvid, oskused. Kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded, sh kutsestandardid; töömaailma ootused ning võimalused, sh praktika osas.

Loeng – suunatud diskussioonVideofilmi demonstratsioon tööintervjuudest

4

erinevusedKirjalik töö 4: elektrooniline algatus- ja vastuskiri ning e-kiri digiallkirjaga, juhendi aluselPraktiline harjutus 1: Juhendi järgi arvutist infootsingu teostamine, kandideerimisdokumentide (CV; motivatsioonikiri, sooviavaldus) koostamine ja vormistamine elektrooniliseltPraktiline harjutus 2: Elektrooniline infootsing, info tööturu ja õppimisvõimaluste ning erinevate praktika- ja töökohtade kohta, kirjeldab leitud info põhjal kolme valdkonda, mis pakuvad tööd erialavaldkonnasPraktiline harjutus 3: Näidistööintervjuu sooritaminePraktiline harjutus 4: Elektrooniline tuludeklaratsioon etteantud andmete alusel

Rühmatöö 1: karjäärieesmärkide püstitamine ja nende põhjendamineRühmatöö 2: Ettekanne/esitlus „Meie ettevõtjana kolme aasta pärast“Rühmatöö 3: Lihtsustatud äriplaani koostamine ja esitlusRühmatöö 4: juhtumi arutelu tisleri töö näitel, millised on selle tööga seotud terviseriskid ja tööohutusnõuded, sh meelespea koostamine „Tisleri võimalikud terviseriskid ja tööohutuse nõuded“Rühmatöö 5: protsessiskeem tegevusest tuleõnnetuse korral kooli tuleohutuseeskirjade alusel.Simulatsioon: käitumine tulekahjuhäire korral Kuressaare AmetikoolisEsitlus: kirjeldab ja selgitab ühte tööõigusalast juhtumitKompleksülesanne 1: töötaja õigused ja kohustused, palga arvutamine (millal on töötajal õigus saada keskmist töötasu, koondamishüvitist, puhkusetasu, haigushüvitist, arvestab juhendi abil iseseisvalt aja töö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist)Kompleksülesanne 2: töölepingu ja käsunduslepingu arutelu rühmatööna (nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu erinevusi, kirjeldab lühidalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust)Kompleksülesanne 3: Probleemsituatsioon meeskonnatööna ehitusvaldkonna töökeskkonnas. Õpilane

Tööturu ja elukestva õppe võimaluste info. Kirjalike tekstide vormistamine: töö- ja praktikakohale kandideerimine, kandideerimisdokumendid (CV; motivatsioonikiri, sooviavaldus), tööintervjuu. KarjääriplaanMina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduses. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.Sissejuhatus töökeskkonda. Töökeskkonna riiklik strateegia. Töökeskkonnaga tegelevad struktuurid. Töövõime säilitamise olulisus. Töökeskkonnaalase töö korraldus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalseid ohutegurid. Meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaalane teave. Erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad. Tööõnnetused. Tööõnnetuse mõiste. Õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega. Tuleohutus. Tulekahju ennetamine. Tegutsemine tulekahju puhkemisel. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri, selle elemendid, esitlusvorm. E-kirja koostamine, vormistamine ning saatmine. Dokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamineSuhtlemine. Suhtlemisvajadus ja ülesanded. Positiivne enesehinnang. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Esmamulje kujunemine. Aktiivne kuulamine. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Vahetu ja vahendatud suhtlemine. Virtuaalne suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Suhtlemistehnikad töökeskkonnas, tööandja ootused. Käitumisviisid – agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumine. Erinevad suhtlemissituatsioonid. Positiivse mulje loomine. Selge eneseväljendus. Suhtlustõkked. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga. Meeskonnatöö. Grupp ja meeskond. Konfliktidega toimetulek.

Lõiming: M1 Sissejuhatus õpingutesse ÕV3

Rollimäng – tööintervjuu Rühmatöö (arutelu, infootsing, kandideerimisdokumentide koostamine, kutse-, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuete kirjeldamine)Iseseisev töö, kirjalik töö, praktiline harjutus, kompleksülesanne, esitlus, simulatsioon

5

selgitab meeskonnatöö tulemusena suuliselt kultuurilisi erinevusi suhtlemisel, probleemsituatsioonide lahendusi ja veaolukordade tekke põhjuseid. Õpilane loetleb ja kirjeldab kliendikeskse teeninduse põhimõtteid õpitavast erialast.Rollimäng: käitumine ja suhtlemine kliendiga tellimuse vastuvõtmisel, täitmisel ja üleandmisel, eesti ja inglise keelesArutelu/ettekanne: „Hea tuju retsept“Iseseisev töö: Etteantud leibkonna ühe kuu eelarve koostamineÕpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.Essee: „Minu esmamulje Kuressaare Ametikoolist“Ette valmistada „Hea tuju retsept“Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kirjaliku töö 1,2,3 ja 4; praktiliste harjutustega 1,2,3 ja 4; rühmatöödega 1,2,3,4 ja 5;

simulatsiooniga, esitlusega; kompleksülesandega 1,2 ja 3; rollimänguga, aruteluga ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidwww.rajaleidja.eewww.tootukassa.eewww.cvkeskus.eewww.sekretar.eewww.ettevotlusportaal.eeÕpiobjekt „Kirjalik ametlik suhtlemine“ http://lvrkk.ee/kristiina/kirjalik_ametlik_suhtlus/index.htmlCV, motivatsioonikirja, kaaskirja vormistamine http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus Raadik, Maire 2014. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele SihtasutusMajandusõpik gümnaasiumidele 2005. Tallinn: Iloprint Ettevõtluse alused. Õppematerjal 2007. SA INNOVEDigitaalsed töölehed 2007. SA INNOVEArrak, Andres; Eamets, Raul jt 2002. Majanduse ABC. Tallinn: Avatar OÜhttp://www.minuraha.eehttp://www.eriik.eehttp://www.emta.eeKuressaare Ametikooli tuleohutuse eeskiriKuressaare Ametikooli sisekorra eeskiriElektrooniline õppematerjal: Töökeskkonna käsiraamat kutseõppeasutustele http://www.tooelu.ee/et/teemad/tookeskkonnategevus/tookeskkonna-kasiraamatTöötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ja selle all-aktid (www.ti.ee)www.tööelu.ee

6

http://www.emta.ee/

http://www.eriik.ee/

http://www.minuraha.ee/

http://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood/cv-ja-avaldus

http://www.ettevotlusportaal.ee/

http://www.sekretar.ee/

http://www.cvkeskus.ee/

http://www.tootukassa.ee/

http://www.rajaleidja.ee/

Esmaabi taskuteatmik 2010. Lege ArtisSipria, A jaotusmaterjal 2010. Traumade algoritm. TartuStarkof, J 2006. Esmaabi alused. TÜKidron, A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn: Valgus.McKay, M., Campbell, R. 1999. Suhtlemisoskused.Unt, I. 2005. Tulemuslikud läbirääkimised. Äripäeva KirjastusGoliszek, A. 1997. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Kirjastus Ilo.http://isiksus.planet.ee/https://dreamfoundation.eu/Õpiobjekt Mitteverbaalne suhtlemine http://issuu.com/janeilomets/docs/ opiobjekt‐Õpiobjekt Suhtlustõkked http://eek suhtlemistoke.weebly.com/‐Õpiobjekt Stress ja pinge http://www.hkhk.edu.ee/stress/Õpiobjekt Meeskonnatöö http://www.lvrkk.ee/kristiina/airi/meeskonnatoo/MEESKONNAKURSUS_print.html

3. Puidu lõiketöötlemineMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad3 Puidu lõiketöötlemine 20 Tõnis Oja; Jüri Vaga; Andres

Saart; Anne RandNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr. 1Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli restaureerimisel kasutatavate puitmaterjalide

lõiketöötlemise oskuse kasutades sobivaid töövahendeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeidMooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab



Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

7

Õpilane:1. omab teadmisi puidu ehitusest, omadustest ning

mööbli puitdetailide valmistamisel kasutatavatest puiduliikidest

2. tunneb puidu niiskuse, rikete ja - kahjustuste olemust ning mõju materjali kvaliteedile ja mööbli konstruktsioonile

3. kavandab tööprotsessi, valib sobilikud materjalid ja töövahendid puitmaterjalide lõiketöötlemiseks

4. saeb, hööveldab, peiteldab, puurib, freesib, treib ja lihvib valitud puitmaterjali kasutades asjakohaseid töövahendeid

5. tunneb töökoha ratsionaalse, ohutu ja keskkonnasäästliku korraldamise põhimõtteid ja järgib neid erinevate tööoperatsioonide sooritamisel

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puitmaterjali lõiketöötlemisel ja lihvimisel

Õpilane: määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi mööbli valmistamisel enamkasutatavaid puiduliike (kuusk, mänd,

kask, tamm, saar, lepp, pöök, pähkel, mahagon) tunneb nende nimetusi võõrkeeles iseloomustab näidiste põhjal maltspuitu, lülipuitu, säsikiiri toob näiteid puidu mõõtmete protsentuaalse kahanemise erinevustest tangentsiaal-, radiaal- ja pikisuunas mõõdab puidu niiskust elektrilise niiskusmõõturiga ja hindab tulemust, lähtudes materjali

niiskussisalduse sobivust mööbli- ja puittoodete valmistamiseks selgitab puidurikete (tüve kuju, oksad, lõhed, puidu ehitus) olemust ja toob näiteid nende mõjust puitmaterjalist

valmistatud toote kvaliteedile eristab näidiste põhjal puidu mehaanilisi-, putuk-, seen- ja niiskuskahjustusi ning selgitab erinevate kahjustuste mõju

puitmaterjalist valmistatud toote kvaliteedile korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töövahendeid lähtudes kehtestatud juhenditest teritab juhendamisel käsitööriistu(höövliraud, peitel, kaapleht) kasutades õigeid teritusvahendeid ning käsitöö riistade

teritamise õigeid ja ohutuid töövõtteid hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad) lähtudes kehtestatud korrast ja kasutamise

juhenditest kasutab sihipäraselt tisleritöö ja viimistlusega seotud tööriistu ja -seadmeid järgides nende ohutus- ja

kasutusjuhendeid hööveldab baaspinda ja erikujulisi pindu ning detaile mõõtu vastavalt etteantud tööülesandele saeb puitu risti- ja pikikiudu mõõtu vastavalt etteantud nurgale lähtudes etteantud tööülesandest puurib läbivaid ja mitteläbivaid avasid ja töötleb pesasid vastavalt etteantud tööülesandele freesib elektrifreesiga detaili erinevaid kujuvorme (pesad, sooned, valtsid, profiilid) vastavalt etteantud

tööülesandele kasutab peitleid erinevate tööoperatsioonide (tapi, ava lõikamine jms) sooritamisel nõuetekohaselt treib erikujulisi detaile vastavalt etteantud tööülesandele kasutades asjakohaseid töövahendeid lihvib käsitsi detaili pinnad kasutades lihvklotsi, käsna või elektrilisi ja pneumaatilisi tööriistu vastavalt joonisel

etteantud kvaliteedinõuetele kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras järgides töövahendite

ja muude seadmete kasutamise etteantud juhendeid sh ohutusjuhendeid järgib puidu lõiketöötlemisel töötervishoiu ja tööohutusnõudeid kasutab õigeid ning ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ja seadmeid ning asjakohaseid

isikukaitsevahendeid kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras

8

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates arendamist vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades info-tehnoloogiavahendeid

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidKirjalik töö 1: test puit- ja puidupõhiste materjalide füüsikalised- ja keemilised omadused. Kirjalik töö 2: puitliited ja ühendused ning mööblifurnituur.Probleemülesanne : Näidiste järgi puiduliikide määramineKompleksülesanne: Valib tööoperatsioonide järjestuse etteantud detailidele, koostab tehnoloogiakaardid näidise ja joonisega etteantud detaili valmistamiseks, teostab erinevate detailide ja toodete mahuarvutused, koostab nende põhjal materjali näidistellimusedPraktiline töö 1: Etteantud juhendmaterjali põhjal elektriliste käsitööriistade seadistamine vajalikeks tööoperatsioonideksPraktiline töö 2: Puit ja puidupõhiste materjalide töötlemine vastavalt hindamiskriteeriumites märgitulePraktiline töö 3: Etteantud juhendmaterjali põhjal detailide töötlemine: soone freesimine, avade (hinge) freesimine, lukupesa freesimine, servade ümardamine, pindade lihvimine, plaatmaterjali saagimine joonlaua abilVaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisAstmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohtaIseseisev tööÕpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul sh kogub ja kohandab õpimapi jaoks vähemalt 5 ühikut näitmaterjali elektrilistest käsitööriistadest ja vähemalt 8 ühikut lõikeriistadest.

Teemad:Puidu liigid ( kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp, pöök, pähkel, mahagon). Puidu ehitus. Puidu rikked ja omadused.Tööde tehnoloogiline järjekord puidu käsitsitöötlemisel.Lõikeviisid, lõike- ja teritusnurk, lõike kvaliteeti mõjutavad tegurid.Ergonoomilised töövõtted ja nende valiku põhimõtted.Käsitööriistade hooldamine ja teritamine.Märkimis- ja (nurgik; reguleeritav nurgik; tastrid; sirkel; märknõel; rööbits) ja mõõtmisvahendid (metalljoonlaud; nihik; mõõdulint).Käsitööriistad: saed (hambatüübid); höövlid; peitlid; puurid; lihvimisvahendid.Eskiisjoonise järgi toorikule märkimine ja mõõtmine.Tehnoloogilise kaardi koostamine.Elektrilised ja pneumaatilised käsitööriistad, nendele esitatavad nõuded.Elektrilised käsitööriistad ja seadmed.Elektriliste käsitööriistade valik, nende kasutamine ja hooldamine.Tööohutusnõuded elektrilistel käsitööriistadel töötamisel ja isikukaitsevahendid.

Lõiming: ÕV5 ja 6 lävendi saavutamist jälgitakse kogu mooduli õppeprotsessi kestel

Aktiivne loeng, iseseisev töö, mappõpe/e-portfoolio, kirjalik töö, praktiline töö, astmeline arutelu, vaatlus

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kirjaliku töö 1 ja 2, probleemülesande, kompleksülesande, praktilise töö 1, 2 ja 3, vaatluse, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.

9

Õpiväljundi 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…5 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidDay, D., Jackson, A. Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: Ehitame kirjastus, 2006Guidice, A. Puutöö A ja O. Tallinn: TEA kirjastus, 2005.Noll, T. Puitühenduste piibel. Täielik seotiste ja tappide käsiraamat. Tallinn: Sinisukk, 2007.Veski, A.(1962). Laudsepa ja mööbelsepa käsiraamat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus

4. Puitmööbli restaureerimineMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad4 Puitmööbli restaureerimine 35 Tõnis Oja; Marek Tarkin; Jüri

Vaga; Urve Pulk; Anne RandNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr. 1 ja 3Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teoreetilised teadmised ja praktilised oskused puitmööbli

restaureerimiseks arvestades restaureerimise üldiseid põhimõtteid ja järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid, arvamust kogetu kohta ja eneseanalüüsi.Praktika osas on nõutud praktikadokumendid (praktikaleping, praktikapäevik, praktikaruanne, ettevõtte poolne hinnang praktikandile) ja praktikaseminari kokkuvõtete.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 910 tundi sh:Auditoorne töö 400tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Praktika ettevõttes 400 tundiIseseisev töö 110 tundi

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. määrab vaatluse teel kindlaks restaureeritava eseme

stiiliperioodi, selle kahjustuste hulga ja tüübi2. kavandab tööprotsessi lähtudes mööblieseme

taastamisvõimalustest ja kliendi soovist3. korraldab nõuetekohase töökoha, valib asjakohased

materjalid ja töövahendid4. osandab restaureeritava mööblieseme ning taastab

selle puuduolevad või purunenud osad lähtudes heast restaureerimistavast kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

5. taastab restaureeritava mööblieseme viimistluse järgides restaureerimiskava ning töötervishoiu-, tööohutuse- ja

Õpilane: hindab vaatlusel eseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja viimistluse seisundit määratleb visuaalselt ja manuaalselt esemekahjustused ja nende tekkepõhjused selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostab esialgse restaureerimiskava, lähtudes eseme

taastamisvõimalustest kujundab teenuse hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid (näiteks muu personali

töötasud, hoonete ja –seadmete amortisatsioonikulu, konsultatsioonikulud jms) koostab IKT vahendeid kasutades hinnapakkumise, võttes aluseks eseme taastamisviisi ja teenuse hinna varub materjalid, püüab leida algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatule sarnaseid puitmaterjale ning furnituure säilitab ja ladustab eseme restaureerimiseks vajalikud materjalid nõuetele vastavalt loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras

10

6. komplekteerib restaureeritud mööblieseme tervikuks lähtudes eelnevalt koostatud eskiisile

7. analüüsib enda tegevust ja dokumenteerib tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid

valib välja ja valmistab tööks ette sobilikud töövahendid, kontrollides nende seisukorda kasutab sihipäraselt tisleritöö ja viimistlusega seotud tööriistu ja -seadmeid järgides nende ohutus- ja

kasutusjuhendeid eemaldab eseme furnituurid ja puhastab eseme, kasutades keemilisi-ja/või termilisi- ja/või mehaanilisi-

sh abrasiivseid vahendeid; demonteerib eseme heast restaureerimistavast lähtuvalt märgistades taastamist vajavad osad taastab eseme puitosad proteesides ja plommides puidu mehaanilised vigastused, kasvuvead ning niiskusest

ja/või putukatest ja/või seentest tekkinud kahjustused; pealistab kahjustunud pinnad käsitsi või liimipressi abil sobiva kattevineeriga (spooniga), taastab eseme süvadekoori (näiteks täkkimine, sälkimine, põletamine); valmistab ja asendab esemel puuduolevad või purunenud osad analoogi, näidise või sümmeetria järgi, vastavalt

taastatava osa mõõtmetele ja eelnevalt koostatud eskiisile; katab pinna aluskatte või krundiga, arvestades algupärase viimistlusviisi ja materjalidega; katab ettevalmistatud pinna lõppviimistlusvahendiga (õli, lakk, vaha jm); järgib ohutusnõudeid, arvestab viimistlusvahendite tervistkahjustavate mõjudega ja kasutab isikukaitsevahendeid; kuivatab eseme pinnad viimistlusmaterjalile vastava kuivatamismeetodiga; hindab viimistletud eseme kvaliteeti ning eemaldab võimalikud pisivead sobitab ja monteerib esemeosad tervikuks, paigaldades klaasid, peeglid ja furnituurid kogub kokku tekkinud jäätmed ja järgib jäätmete sorteerimise nõudeid; valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks: fikseerib liikuvad osad, paigaldab kaitsekatted; pakib eseme, kasutades sobivaid pakkematerjale kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid dokumenteerib eseme (toolid, kapid, jms parandamistööd nõuetekohaselt ; analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiatHindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidDemonstratsioon: Etteantud esemele restaureerimiskava koostamine, kava esitlemine. Teostab vastavalt sellele puitmööblieseme (laud, tool jm) restaureerimise tõendamaks kutsestandardi kompetentsi B 2.2 (Puitosade uuendamine ) saavutatust. Viimistleb mööblieseme. Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisIseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

Teemad: Esemete seisukorra uurimine ja hindamine. Esemete füüsiline vananemine. Eseme väärtuskriteeriumite määramine ja restaureerimismeetodite valik sellest lähtuvalt.Eseme tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja võtted.Restaureerimise alused. Restaureerimise eesmärgid. Restaureerimise põhimõtted ja meetodid. Ülevaade ajaloolistest meetoditest: uuendusmeetod, empiiriline meetod, kompilatsioonimeetod, stiililise restaureerimise meetod. Esemete ja objektide säilitamise võimalused ja meetodid, tööde planeerimine. Ülevaade ajaloolistest mööbli valmistamise tehnoloogiatest ja viimistlustehnikatest. Puidu

Aktiivne loeng, iseseisev töö, mappõpe/e-portfoolio, demonstratsioon, vaatlus, praktiline töö, astmeline arutelu, praktika

11

Kompleksülesanne 1: Tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega, püstitab endale koos juhendajaga isikliku praktikaülesande, osaleb aktiivselt praktikakoha leidmisesKompleksülesanne 2: Praktikapäeviku igapäevane pidamine elektrooniliselt Kuressaare ametikooli siseveebi keskkonnasKompleksülesanne 3: õppija kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid valdkonna ettevõtetes. Esitab ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnangu enda tegevuseleKompleksülesanne 4: Iseseisva tööna koostab ja vormistab praktikaaruande siseveebi keskkonnas, esitab nõutud praktikadokumendid digitaalse praktikamapinaAstmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta

viimistlemisel kasutatavad ained: õlid (linaõli, pähkliõli, tiigipuu õli, jms) sh. Värnits ja oksool. Vaigud (kopaalvaik, šellak jms.) Vahad (mesilasvaha, jms). Puidu toonimisvahendid, tehislikud, looduslikud ja peitsid. Ülevaade värvide liigitusest. Lakid. Viimistlustehnikate visuaalne määramine. Pindade ülevaatus. Vana pinnakatte uurimine (värvitüübi määramine). Vana viimistluse puhastamine. Vana viimistluse (värvipinna) kinnitamine. Toote pakkimine ja pakkimiseks kasutatavad materjalidPraktikale minek: Praktika dokumentatsioon Praktikaülesanded Praktikakoha leidmine Praktikajuhendaja roll.Praktika seminar: Praktikadokumentatsiooni täitmine. Praktikaülesannete täitmine Praktikaaruande koostamine Praktikaseminar.

Lõiming:ÕV7 lävendi saavutamist jälgitakse kogu mooduli õppeprotsessi kestel

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse demonstratsiooni, vaatluse, kompleksülesande 1, 2, 3 ja 4, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 7 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…6 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidKuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Vanas stiilis mööbel-Tallinn 2009Loengukonspekt. Värvid ja nende kasutamine-2004.„Nii teeme korda vanaema mööbli“- Tallinn 2009Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Õppekorralduse eeskiri“Kuressaare Ametikooli „Praktikakorralduse eeskiri“Praktikajuhendaja poolt koostatud abimaterjalidPraktikaettevõtete veebilehed

5. Materjalide juurdelõikus ja õmblemineMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad5 Materjalide juurdelõikus ja õmblemine 5 Marek Tarkin; Anne Rand;

12


Piret PaomeesNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr. 1Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli polstri valmistamisel kasutatavate pealistusmaterjalide juurdelõikuse

ja õmblemise oskuse järgides erinevaid tehnikaid ja kasutades ergonoomilisi töövõtteid.Õpingute käigus arendab õpilane matemaatikaalaseid pädevusi (planimeetria, stereomeetria, mõõtühikute teisendamine, pindala ), ajalugu, kultuuripädevus.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid, arvamust kogetu kohta ja eneseanalüüsi.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.


Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. kavandab tööülesandest lähtuvalt tööprotsessi, valib

materjalid ja töövahendid polsterdatud detailide valmistamiseks

2. kannab alus- ja pealistusmaterjalidele detailide lõiked arvestades materjalid säästlikku kasutamise põhimõtteid;

3. lõikab välja vajalikud detailid järgides lõikejoont ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid

4. õmbleb mööblikatte rakendades ajakohaseid ja ergonoomilisi töövõtteid (sh käsitsiõmblus)

5. järgib töötamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli alus- ja pealistusmaterjalide töötlemisel

Õpilane: eristab näidiste põhjal alus- ja pealistusmaterjale; nimetab nende omadused ja kasutusalad. kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid; arvestab juurdelõikuse kavandamisel materjali omadusi ja mustrit ning mööblieseme stiili; võtab olemasolevalt polstrilt mõõdud ja koostab detaili(de) lõike(d) arvestades etteantud mööbli

konstruktsiooni ja vajaliku ülekattega; valmistab pealiskatte lõiked, arvestades originaalkatete ja/või uue polstri mõõtudega teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestades seejuures kanga lõimesuunda ja mustrit ning polsterdatava detaili

asukohta; õmbleb läbi erinevad polstrimaterjalide kihid (takk, merirohi jms) üheks, ühtlaseks ja tugevaks polstrikihiks

(polstrimatt), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid õmbleb masinal istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid, erinevaid tehnikaid (sh

kappõmblus/teppimine) ja ergonoomilisi töövõtteid õmbleb käsitsi istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid, erinevaid tehnikaid ja

ergonoomilisi töövõtteid kinnitab sobiva kattematerjaliga kaetud ilunööpe pealistusmaterjalile kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid paigaldab süvaõmmeldud nööpe (heftida) mööblieseme istmele, selja- ja käetoele arvestades rombide

kuju ja suuruse määramisel mööblieseme kuju ja massiivsust õmbleb mööblipõhja polstrikotile luku kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid paigaldab valmis kattele ehiseid (paelad, nöörid, jms) kasutades asjakohaseid töövahendeid ja – võtteid õmbleb käsitsi kante arvestades mööblieseme stiilist lähtuvat kandi asukohta, kuju ja kõrgust kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid; järgib töö planeerimisel sh töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel (sh töökoha korrastamisel)

13

töötervishoiu-, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega; koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiatHindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid

1. Praktiline töö:Lõike koostamine

2. Harjutustöö nr. 1Täpsete mõõtudega tekstiilmaterjalist lukuga koti valmistamine

3. Proovitöö nr. 1Pehme polstriga mööblile erinevatest materjalidest täpsete mõõtudega ja täpselt sobiva katte valmistamineVaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessis

Iseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.

Teemad: Materjaliõpetus. Erinevate kattematerjalide omaduste tundmine. Lõime-ja koesuund, kanga parema ja pahema poole tundmine, erinevad kuumniisked töötlemised. Tekstiilmaterjali hooldamine, hoidmine ja kvaliteedikontrollÕmblustarvikud ja niidid. Lõikamisvahendid, mõõtevahendid, markeerimisvahendid (kriidid ja markerid). Niidid, nende omadused, numbrid. Käsinõelad, masinnõelad. Niitide ja nõelte nõuetekohane kasutamine, omavaheline sobivus.Materjalide juurdelõikamise tehnoloogia. Materjalide kalkuleerimine, lõike koostamine, kanga säästlik kasutamine, kanga märgistamine, juurdelõikusvõtete tundmine, juurdelõikuse ergonoomika. Pealistusriide mõõtmine vana pealistusmaterjali järgi, lihtsad geomeetrilised konstruktsioonid ja skeemid, riide ja naha mõõtmine ja väljalõikamine, kanga lõime-ja koesuund, riidekulu mõõtmine polsterdatud mööbliesemelt, materjalikoguse kalkuleerimine ja detailide väljalõikamine. Kvaliteedikontroll, säästlik arvestamine ja ladestamise oskus juurdelõikuseks kõigis toote valmistamise etappides.Õmblusseadmed. Tööstuslikud universaal- ja spetsiaalmasinad. Masinõmblemise tehnoloogia: masinate seadistamine, masinnõelad, niidistamine, poolimine, puhastamine, õlitamine, reguleerimine, eritallad. Masinõmbluste skeemide ja tähiste tundmineÕmblustehnoloogia. Käsitsiõmblemise alused - erinevate käsitsiõmblus viiside ja pistete tundmine. Nööpide ja muu furnituuri õmblemine. Paber- ja kangasharjutused õmblusmasinal. Masinõmblemine - lihtühendusõmblus, pööratud äärega pealistusõmblus, kahekordne palistus, pööratud lõikeservaga kantimisõmblus, keedrite, lukkude, nööpide ja muu furnituuri õmblemine, teppimine.

Lõiming:

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kompleksülesanne, probleemülesanne, praktiline töö, mõistekaart, mappõpe/e-portfoolio

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kirjaliku töö 1 ja 2, probleemülesande, kompleksülesande, praktilise töö 1, 2 ja 3, vaatluse, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…5 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidVeebikeskkondades õppevideodPraktilised õppevahendid (näidised) mõõtmiseks ja eskiiside koostamiseksÕpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks

14

Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Kutsestandard Pehme mööbli valmistaja, tase 4Tervonen, A. 2006. Kangad. Kirjastus ArgoKnight,A. 2009. Õmblemise piibel. Kirjastus SinisukkClayton, A. 2009. Õmblemine. Kirjastus VarrakFulton, N. 2005. Uus polster, Kirjastus Maalehe RaamatKivilo, L. 1984. Õmblemine. Kirjastus ValgusÕpetajate poolt koostatud õppematerjalid„Käsitsipisted ilu- ja tarbepistena“ Janne Muuli 2012, õpiobjekt http://www.hkhk.edu.ee/vanker/pisted/„Lõikeõpetuse alused“ Janne Muuli 2012, õpiobjekthttp://www.hkhk.edu.ee/vanker/loikeopetus/

6. Mööbli polstri restaureerimineMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad5 Mööbli polstri restuareerimine 30 Anne Rand; Marek TarkinNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr. 1 ja 4Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli polstri erinevad restaureerimise võtted kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja –võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeidMooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab

erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid, arvamust kogetu kohta ja eneseanalüüsi.Praktika osas on nõutud praktikadokumendid (praktikaleping, praktikapäevik, praktikaruanne, ettevõtte poolne hinnang praktikandile) ja praktikaseminari kokkuvõtete.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 780 tundi sh:Auditoorne töö 300 tundi (teoreetilised loengud + praktiline tegevus)Praktika ettevõttes 390 tundiIseseisev töö 90 tundi

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. annab vaatluse teel hinnangu restaureeritavale eseme

polstrile, määratledes selle stiiliperioodi, kasutatud materjalid, kahjustuste hulga ja tüübi

2. kavandab tööprotsessi ja koostab restaureerimiskava, lähtudes eseme taastamisviisist ja kliendi soovist

3. eemaldab polstri mööblieset vigastamata ning taastab polsterduse asjakohasel viisil, arvestades eseme esialgset konstruktsiooni ja stiili

4. valmistab pealiskatte ja kinnitab selle kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

Õpilane: hindab vaatlusel polsterdatud eseme stiili ja kunstiväärtust, eseme konstruktsiooni ja seisundit määratleb visuaalselt ja manuaalselt eseme kahjustused ja nende tekkepõhjused selgitab välja kliendi soovid, nõustades teda teenuse valiku ja sisu osas planeerib vajalike tööde järjekorra ja koostab esialgse restaureerimiskava, lähtudes eseme

taastamisvõimalustest kujundab teenuse hinna, arvestades materjali-, tööaja- ja üldhalduslikke kulusid koostab hinnapakkumise, võttes aluseks eseme taastamisviisi ja teenuse hinna kasutades IKT- vahendeid varub polsterdustöödeks vajalikud materjalid arvestades algupäraselt eseme valmistamiseks kasutatut säilitab ja ladustab eseme restaureerimiseks vajalikud materjalid nõuetele vastavalt loob tööoluolukorrast lähtudes ergonoomilise ja ohutu töökoha ning hoiab selle korras

15

5. dokumenteerib tehtud tööd etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli polstri parandamisel ja asendamisel

valib välja ja valmistab tööks ette sobilikud töövahendid, kontrollides nende seisukorda eemaldab polstri mööblieset vigastamata kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; märgistab terved ja taastamist vajavad osad ja dokumenteerib oma töö nõuetekohaselt; mõõdistab eseme või selle detaili polstri enne eemaldamist kasutades asjakohaseid

mõõtmisvahendeid taastab kõva polstri kuju ja asendab eseme alus- ja pealistusmaterjali vastavalt etteantud

tööülesandele asendab poolkõva polstri täitematerjalid ning taastab polstri kuju kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid valmistab esemest lähtuvalt polstri aluse, paigaldab sadulavöö ja puitraami kasutades asjakohaseid

töövahendeid ja -võtteid taastab kahjustatud vedrustuse kasutades vedrude sidumisel asjakohasid materjale, töövahendeid ja – võtteid kasutab töötamisel sobivaid isikukaitse- ja abivahendeid järgib töö planeerimisel, töö ajal ja töötamise lõpetamisel töötervishoiu-, tööohutuse ja

keskkonnaohutusnõudeid paigaldab täidis- ja tasanduskihid tehniliselt põhjendatud järjekorras ja viisil, arvestab seejuures esialgse

eseme konstruktsiooni ja stiili; võtab polstrilt mõõdud kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid valmistab pealiskatte lõiked, arvestades originaalkatete ja/või uue polstri mõõtudega; teeb pealistusmaterjali juurdelõikuse, arvestab kanga lõimesuunda ja mustreid; õmbleb istme-, käe- ja seljatoekatted kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid kinnitab pealiskatte, kasutades klambri- ja liimipüstolit või käsitsi õmblemist; paigaldab furnituurid (nööbid, nöörid jne) kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid valmistab eseme ette hoiustamiseks ja transportimiseks: fikseerib liikuvad osad, paigaldab

kaitsekatted; pakib eseme, kasutades sobivaid pakkematerjale kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid. dokumenteerib eseme restaureerimistööd nõuetekohaselt kasutades IKT-vahendeid analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega mööbli polstri

restaureerimisel koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses õppekeeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiatHindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidPraktiline töö 1: Kõvapolstri valmistamine.Praktilinetöö 2: Pehme või poolpehme polstri paigaldamineDemonstratsioon: Polsterdatud mööblieseme restaureerimine. Restaureerimine sisaldab järgmisi tööoperatsioone: töövahendite ja -seadmete ettevalmistamine ja kasutamine, mööblieseme polstri

Teemad: Traditsioonilised materjalid. Alusmaterjalid. traatalus, presentalus, jutevöö (ehk sadulavöö). Vedrud, nende tüübid, kinnitusvahendid (nahk, nöör, metallklambrid, jms) kasutusalad. Vedruplokk, selle kasutamise tingimused. Sidumisvahendid (erineva jämedusega kanepist sidumisnöörid jms). Polstrimati valmistamiseks kasutatavad materjalid. Põhikihi täitematerjalid ( merihein, laast, jms). Pikeeringu täitematerjalid

Aktiivne loeng, iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö, kompleksülesanne, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus, praktiline töö

16

osandamine ja mõõdistamine, polsterduse taastamine pealistusmaterjali juurdelõikus ja õmblemine, pealistusmaterjali sh ehiste paigaldamine eseme komplekteerimine tervikuks

Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisIseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksulKompleksülesanne 1: Tutvub praktikakorraldust reguleerivate dokumentidega, püstitab endale koos juhendajaga isikliku praktikaülesande, osaleb aktiivselt praktikakoha leidmisesKompleksülesanne 2: Praktikapäeviku igapäevane pidamine elektrooniliselt Kuressaare ametikooli siseveebi keskkonnasKompleksülesanne 3: õppija kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid valdkonna ettevõtetes. Esitab ettevõttepoolse praktikajuhendaja hinnangu enda tegevuseleKompleksülesanne 4: Iseseisva tööna koostab ja vormistab praktikaaruande siseveebi keskkonnas, esitab nõutud praktikadokumendid digitaalse praktikamapinaAstmeline arutlus/praktika seminar: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri oma tegevust praktikal omandatu kohta

(merihein, hobujõhv, jms). Pehme pinnakihi täidis. Polsterdustarvikud. Viltmaterjal. Kattematerjalid (riie, nahk, globelään jms). Polstri õmblemisel ja fikseerimisel kasutatavad vahendid ja materjalid.Töövahendid. Polsterdustöödel kasutatavad traditsioonilised töövahendid (sadulavöö pinguti, sadulsepa haamer, prüül ehk servasilur jms), nende kasutamise tingimused ja hooldamine. Kaasaegsed töövahendid polsterdustöödel, nende kasutamise tingimused ja hooldamine. Markeerimisvahendid. Tööohutusnõuded erinevate töövahenditega töötamisel.Tööde tehnoloogia. Näiteid erinvatest ajastutest, mis on mõjutanud polsterduse kulgu. Istme kasutusalast ning ergonoomiast tulenevad nõuded polstri mõõtmetele. Oma töökoha korraldamine. Töövahendite ja materjalide valik. Tasapinnaline mõõtmine ja märkimine. Kõvad polstrid, nende kasutusalad. Poolpehme ehk ilma vedrustuseta polster, selle kasutusala. Vedrupolstrid, nende kasutusalad.Pealistamine. Materjalikulu arvutused. Materjali mõõtmine ja lõigete koostamine. Väljalõikamine kanga suuna ja tekstuuri eripära arvestamine. Riidega ( nahaga ) pealistamine (tooli pealistamine riidega, materjali esialgne fikseerimine, esinurga kinnitus, lahtise tooliistme pealistamine riidega jne.). Tugitooli istmepolstri katmine. Käetoe pealisriidega kinnitamise viisid. Nööbi katmine riidega (masina abil) ja kinnitamine. Ehised ( ehispaelad, ehisnöörid, naelapael eh minek pärliliist, ehisnaelad).

Lõiming:

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse demonstratsiooni, vaatluse, kompleksülesande 1, 2, 3 ja 4, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…5 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidÕpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Õppelaboris olevad elektrilised käsitööriistad, nende kasutus- ja hooldusjuhendidVeebikeskkondades õppevideodHakala, S. Kukkakallio, E. Ylönen, P. 2003 Traditsioonitruu polsterdamine. EhitameRaal, M. 2016. Mõisate kadunud hiilgus. Eestimaa mõisainterjööride lugu. Kirjastus Tsunftijänes OÜ

17

Peil, M. 2014. Toast tuppa. Kirjastus TänapäevPärtelpoeg, L. 2005. Pööningul.Kirjastus DisainijaamSirkkiä-Jarva, S. Kuparinen,I. Hiltunen, A. Lampi, V. 2009. Nii teeme korda vanaema mööbli. Kirjastus VarrakFulton, N.2005. Uus polster. Kirjastus Maalehe RaamatVainküla, T. Pere, R. 2010. Vana mööbel korda oma kätega. Kirjastus As Ajakirjade KirjastusGunnars, A. 2000. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Kirjastus SinisukkStanton, H. 2013. Pehme mööbli stiilipiibel. Kirjastus SinisukkLahalle, C. 2011. Roost ja õlest toolipõhjade punumine. Sinisukk.erinevate restaureerimisfirmade kodulehedKuressaare Ametikooli „Õppekorralduse eeskiri“Kuressaare Ametikooli „Praktikakorralduse eeskiri“Praktikajuhendaja poolt koostatud abimaterjalidPraktikaettevõtete veebilehed

7. Spoonimine ja viimistlusMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad7 Spoonimine ja viimistlus (valik) 7 Tõnis Oja; Jüri vaga; Anne

RandNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul nr 3: Puidu lõiketöötlemineMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab puidust ja puidupõhistest materjalidest mööbli- ja puittoodete spoonimise,

viimistlemise oskused arvestades toodetele esitatavaid kvaliteedinõudeid ning järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid



1. Õpiväljund HindamiskriteeriumidÕpilane:1. Kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid

lähtudes etteantud tööülesandest2. Pealistab puidust või puidupõhistest materjalidest

valmistatud detailid vastavalt tööülesandele3. Kavandab viimistlemise tööprotsessi, valib materjalid

ja töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest, viimistleb toote või selle detailid

4. Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli ja puittoodete valmistamisel

Õpilane: kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda. valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid; valmistab spoonisärgi lõikab ja koostab spooni, arvestades spooni pinna tekstuuri ja värvust liimib ettevalmistatud spoonist või muust materjalist kattekihi alusele, arvestades liimimisrežiimi ja kasutatava

liimi omadusi pealistab mööbli või puittoote detaile liimipressides ja – seadmetes hindab pealistatud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike vigade tekkimise

põhjused ja likvideerib need kavandab tööprotsessi lähtuvalt ülesandest, põhjendab tööde järjekorda.

18

valib lähtuvalt kasutatavatest materjalidest vajalikud töövahendid; lihvib, peitsib, pahteldab, värvib, õlitab, lakib ja vahatab viimistletavaid pindasid järgides kvaliteedinõudeid hindab viimistletud toodete kvaliteeti kehtestatud nõuetest lähtuvalt ning selgitab välja võimalike vigade tekkimise

põhjused ja likvideerib needHindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidPraktiline töö 1: Spoonisärgi valmistaminePraktiline töö 2: Puidu ja puidupõhiste materjalide pealistamine ning detailide viimistlemine.Kompleksülesanne: Etteantud juhendmaterjali põhjal teostab mööblidetailide pealistamise, viimistleb detailid.Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisAstmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohtaIseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

Teemad:Spoonimine. Spooni koostamine. IntarsiaPealistusmaterjalid. Töövahendid ja seadmed. Kvalteedinõuded. Pealistamisel tekkivate vigade kõrvaldamine.Viimistlustööd. Puit ja puidupõhiste materjalide viimistlustööde teostamine. Viimistlusseadmete käsitlemine.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kompleksülesanne, praktiline töö, astmeline arutlus/seminar, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kompleksülesande, vaatluse, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 4 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…3 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalid Õpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/ Puidutöötlemisepinkide kasutus- ja ohutusjuhendid Tootekataloogid paberkandjatel ja veebikeskkondades Ohutus puidu- ja mööblitöödel. H. Juurikas Kirj. "Sulemees OÜ" Mööblitöö instrumendid ja masinad. A. Pilšikov Tisleritoodete tööstuslik tootmine. S. Auninen, jt. Puutöömeistri käsiraamat. A. Jackson, D. Day Puutöö illustreeritud käsiraamat Koostaja: S. Corbett Puutööraamat. P.D.Hamlyn https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=814

19


8. IntarsiaMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad8 Intarsia 5 Tõnis Oja; Anne Rand; Jüri

VagaNõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid „Spoonimine ja viimistlus“ ja „Puidu lõiketöötlemine“Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: omandab ettekujutuse erinevate puiduliikide kokkusobivusest, nende

lõikeomadustest ja intarsia koostamise põhimõtetest;. arendab kunstimeelt ja töö teostamise täpsust ja omandab oskused valmistada lihtsamaid intarsialõikeid

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

Mooduli tundide maht Kokku 130 tundi sh:Auditoorne töö 100 tundi Iseseisev töö 30 tundi

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:

1. Omab teadmisi intarsia tekkeloost ja erinevatest mosaiiktehnika ja intarsia vormidest

2. kujundab ja valib materjali ning koostab intarsia3. kasutab korras lõikeinstrumente erikujuliste kujutiste

lõikamiseks ja õiget tehnoloogiat intarsia alusele liimimisel ning valdab panustehnika võtteid

4. jälgib töötervishoiu ja tööohutusnõudeid, korraldab oma töökohta ning töötab ennast ja keskkonda säästvalt

Õpilane: kirjeldab ülevaatlikult intarsia tekkelugu nimetab erinevaid mosaiiktehnika ja intarsia vorme nimetab intarsia koostamisel kasutatavaid materjale ja valiku põhimõtteid kujundab intarsia kavandi koostab sirg- ja kõverjoonelisi kujutisi (pilte) jälgib kavandite mõõtmeid valib ja hooldab töövahendeid valib materjale intarsia koostamiseks nimetab ja kasutab erinevate kujundite lõikamiseks vajaminevaid instrumente käsitseb erinevaid lõikeinstrumente lõikab materjali täpselt ja vastavalt etteantud mõõtmetele, joonistele täidab põhimaterjalisse lõigatud süvendeid samast materjalist eritooniliste osadega; demonstreerib erinevaid intarsia ja panustehnika lõikamise võtteid (aluspind ei tohi olla nähtav lõikekohas,

praod minimaalsed) liimib intarsiat ja panuseid kasutades õigeid tehnoloogilisi võtteid (liimitud pind ei tohi lokkida ja peab olema aluse

küljes kinni, liimi läbiimbumisi ei esine) töötab töötervishoidu ja tööohutusnõudeid jälgides korraldab nõuetekohaselt oma töökohta töötab ennast ja keskkonda säästes kasutab materjale säästlikult

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid

20

Praktiline töö: Kavandi valmistamine, kujundite liimimine ja viimistlemine.Kompleksülesanne: Tabureti põhjale intarsia kavandi koostamine, teostab selle põhjal intarsia ning viimistleb toote.Vaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisAstmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohtaIseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

Teemad: Ülevaade intarsia kui mööblitoodete kaunistuselemendi tekkeloost. Kujutatava pildi valiku põhimõtted. Materjalide ja töövahendite valik. Kavandi koostamine ja kopeerimine materjalile. Väljalõikamine ning pildi koostamine. Puitintarsia valmistamine erinevate lõiketehnikate abil. Lõigatud toorikute kujundamise ja liimimise tehnoloogia. Sirgjoonelised ja kõverjoonelised kujutised, nende kasutamine erinevate kujundite

valmistamisel. Koostatud pildi liimine alusmaterjalile, selle töötlemine soovitud

suurusele, lihvimine ja viimistlemine. Tööohutuse ja kvaliteedinõuded.

Lõiming

Aktiivne loeng, iseseisev töö, kompleksülesanne, praktiline töö, astmeline arutlus/seminar, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse kompleksülesande, vaatluse, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 4 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…3 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidKuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Õppevideod veebikeskkondadesE. Rihvk „Puitehistöö koolis“ Tallinn 1978 Irina Muraljova . Höövelspoon. Tallinn 2008

9. Puidulõige Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad9 Puidulõige (valik) 6 Tõnis Oja; Anne Rand; Heiko

KullNõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul „Puidu lõiketöötlemine“Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab ettekujutuse erinevate puiduliikide lõikeomadustest, töövahendite valiku ja

hooldamise põhimõtetest; omandab ülevaatlikud teadmised puidulõike erinevatest meetoditest ja oskused valmistada lihtsamaid puidulõikeid.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab erinevate teemade/tööoperatsioonide töölehti, kirjeldusi, iseseisvaid töid ja arvamust kogetu kohta.Mooduli õpiväljundite saavutamise toetamiseks kasutatakse õppeprotsessi käigus kujundavat hindamist.

21


Mooduli tundide maht Kokku 156 tundi sh:Auditoorne töö 120 tundi Iseseisev töö 36 tundi

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. Kirjeldab erinevaid puiduliike ja puidulõike meetodeid

lõikeomadustest lähtuvalt2. Teritab ja hooldab lõikeööriistu järgides etteantud

juhendeid ja ohutusnõudeid3. Kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja

töövahendid lähtudes etteantud tööülesandest4. Valmistab ja parandab lihtsamaid puidulõikeid

järgides vastavust eeskujule ja kavandile5. Analüüsib koos juhendajaga enda tegevust puidulõike

teostamisel

Õpilane; iseloomustab erinevate puiduliikide töödeldavust ja lõikeviise loetleb ja iseloomustab lõikamise ja märkimise tööriistu , töövahendi valiku põhimõtteid erineva lõikeviisi

korral selgitab lõikepeitlite õigeid kasutamise ja hooldamise nõudeid loetleb ja iseloomustab erinevaid kirjeldab erinevaid puidu lõikeviise, tööde tehnoloogilist järjekorda erinevate lõikeliikide korral selgitab

joonise ülekandmise viise ja joonise taastamise põhimõtteid arvestab vormi ja ruumi proportsioone; teab modelleerimise põhimõtteid; selgitab puidulõike viimistlemise viise ja põhimõtteidkorraldab nõuetekohaselt oma töökoha joonistab olemasoleva motiivi ja valmistada selle alusel puuduva detaili kavandi kannab joonise üle materjalile valib töövahendeid erineva lõikeviisi korral, valmistab ja hooldab neid tööks ette; valib töövahendid sõltivalt

lõikesuunast, puidu kiu suunast ja lõike liigist kasutab ja hooldab märkimisvahendeid ja lõikamise tööriistu kasutab erinevaid tooriku kinnitamise viise sõltuvalt töödeldavast materjalist ja soovitavast detailist; rakendab tööde tehnoloogilist järjekorda erinevatele lõikeliikidele; koostab puidulõike praktilise töö tehnoloogilise kaardi viimistleb erinevaid puidulõikeid; parandab vastavalt originaalile puidust ehisdetaile ja – lõikeid järgib tööohutuse eeskirju ja esmaabi võtteid; töötab ennast ja keskkonda säästes.

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidPraktiline töö 1: Eeskuju järgi õõnesnõu lõikaminePraktiline töö 2: Madalreljeefse objekti lõikamineVaatlus: Õpilase töö jälgimine õppeprotsessisAstmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohtaIseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

Teemad: Materjalid. Materjalide valiku põhimõtted ja omadused. Enamkasutatavad puitmaterjalid: pärn, kask, tamm, must lepp, pähkel, mahagon.Töövahendid. Peitlite liigitus tera ristlõike kuju, suuruse ja kasutusviisi järgi. Peitlite teritamine arvestades puidu liiki ja lõike viisi. Teritusvahendid: tahud, käiad. Lõikenoad. Märkimise- ja mõõtriistad: nihik, rismus ruumipunktide ülekandmiseks, siseraadiuse ja välisraadiusega sirklid. Lihvimisvahendid: profiilviilid, lihvpaber ja kaaplehed.Puidulõiked. Lõikeliigid (madallõige, sügavlõige, asuurne lõige, poolskulptuurne lõige) ja kasutusala. Lõikeviisid (päri- ja vastukiudu). Pealepandavad ja ühestükis

Aktiivne loeng, iseseisev töö, praktiline töö, astmeline arutlus/seminar, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus

22

lõigatavad detailid. Erinevad detailide aluspinnale kinnitamise viisid. Noa ja peitlilõike erinevused. Joonise valik. Materjalide ja töövahendite valik.Puidulõike viimistlemise põhimõtted. Madallõike ja sügavlõige tehnoloogia: joonise ülekandmine materjalile; mittevajaliku massi eemaldamine puurimise või saagimise teel; päri ja vastukiudu lõikamine arvestades kiu suunda; detailide töötlemine ja viimistlemine. Asuurne lõige: joonise ülekandmine materjalile, läbivate avade puurimine ja kuju välja saagimine; alusele kinnitamine; lõike töötlemine; päri ja vastukiudu lõikamine arvestades kiu suunda; vajadusel joonise taastamine; detailide töötlemine ja viimistlemine

Hindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse praktilise töö 1 ja 2, vaatluse, astmelise arutluse ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 5 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…4 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidKuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Õppevideod veebikeskkondades

10. Mööbli- ja puittoodete kavandamine

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

10 Mööbli- ja puittoodete kavandamine 3 Tõnis Oja; Andres Saart

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodul Sissejuhatus mööblirestauraatori eriala õpingutesse

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab mööbli- ja puittoodete kavandamise ja joonestamise alased teadmised ja oskused, mis võimaldavad mõista, selgitada ja lahendada ülesandeid erinevate toodete valmistamisel.



Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane:1. omab teadmisi toote kujundamise alustest ning

mööbli- ja puittoodete konstruktsioonidest

Õpilane: kirjeldab nõudeid mööbli- ja puittoote konstruktsioonile ja funktsionaalsusele nimetab ja järjestab erialast terminoloogiat kasutades mööblitoote põhilised

23

2. kujundab mööbli- või puittoote arvestades selle kasutusalast lähtuvate nõuetega

3. koostab mööbli- ja puittoote eskiis- ja tööjoonised ristprojektsioonis

4. koostab joonise põhjal tükitabelid ja vormistab need infotehnoloogivahendeid kasutades

5. leiab mööbli- ja puittoote jooniselt toote koostamiseks, viimistlemiseks ja paigaldamiseks vajalikku informatsiooni

6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust mööbli ja puittoodete kavandamisel

konstruktsioonielemendid (detail, koost, alakoost, ühenduselemendid) loetleb erialast terminoloogiat kasutades puittoodete (sh akna- ja ukseplokid, puittrepid) detaile ja kooste valib juhendamisel etteantud tootele ja valmistamistingimustele vastavad seotised arvutab seotise mõõtmed mööbli- ja puittoote joonise koostamiseks, kasutab ülesande lahendamisel õpitud

matemaatikaalaseid teadmisi ja -oskusi, hindab saadud tulemuse tõesust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt seostab erinevate mööbli- ja puitoodete (laud, tool, töötasapind, hoone sise- ja välisuks, trepi moodul)

funktsionaalseid mõõtmeid (tooli ja laua kõrgus aluspinnast, trepiastme kõrgus ja laius jms) inimese anatoomiliste ja füsioloogiliste iseärasustega

visandab mööbli- ja puittoote erinevate koostude eskiise joonestab mööbli- või puittoote tööjoonise(d) järgides mõõtkava, valib kujutamisvõtted ja tähistused (leppemärgid,

lõigete ja sõlmede tähistused), mis tagavad vajaliku ülevaate tootest mõõtmestab joonisel kujutatud detaili, koostu, alakoostu lõiked ja vaated etteantud nõuete kohaselt koostab koostejoonise alusel tükitabeli, märkides selles kõik standardsed ja mittestandardsed detailid, koostud,

manused vormistab tükitabelid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades eesti õigekeele reeglite kohaselt selgitab välja etteantud tööjoonistelt toote koostamiseks või paigaldamiseks vajaliku info (detailide arv ja kuju,

mõõtmed, asukoht ja vastastikused asendid, kinnitusvahendid) selgitab etteantud tööjoonistelt toote viimistlemiseks vajaliku info (pinnakaredus, viimistlusviis) analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates arendamist vajavaid

aspekte

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid

Kirjalik töö: test spetsiifiliste mõistete kohta mööblitööstusesStendiettekanne: Erinevatel tisleritoodetel tekkinud probleemide tekkepõhjuste selgitamine, võimalikud lahendused.Praktilised harjutused: õpilane valib toodetele „Taburet“, „Öökapp“, „Laud“ ja „Trepp“ vastavad seotised lähtudes juhendmaterjalist. Koostab tükitabelid IT vahendeid kasutades. Visandab detailide ja koostude eskiisid.Kompleksülesanne: õpilane kavandab iseseisvalt vastavalt ülesandele puittoote. Täidab tükitabelid, arvutab vajaminevad materjalide kogused. Vormistab tükitabelid infotehnoloogilisi vahendeid kasutades eesti õigekeele reeglite kohaselt. Valib etteantud tootele ja valmistamistingimustele vastavad seotised, koostab nende

1. Mööbli ja puittoodete kavandamine. Puittoodete disainimine. Mööbli ja puittoodetele esitatavad nõuded. Mööbli-ja puittoodete liigitus. Tööprotsessi kavandamine. Erialane terminoloogia. Turvalisus. Puit konstruktsioonmaterjalina. Eskiiside koostamine. Seotised (seotiste mõõtmed ja nende arvutamine). Sõlmed ja nende koostamine.2. Mööblitoodete konstruktsioonelemendid. Detail, koost alakoost. Ühenduselemendid. Profiilelemendid. Spetsiifilised mõisted mööblitööstuses. Prussid ja prussikud. Raamid ja karbid.3. Mööbli- ja puittoote kujundamine. Funktsionaalsed mõõtmed. Joonistamis- ja visandamisvõtted , puit ja koostejoonis , istmemööbli konstruktsioonid, laua konstruktsioon, korpusmööbli konstruktsioon. Kilpelementide mittelahtivõetavad seotised. Tagaseinte kinnitus. Raamuksed. Viilungite asetamine raami. Kilbi servade kujundamine . Sahtlid, poolsahtlid, erinevate sahtlite tüübid. Riiulid. Tugipingid, jalad. Painutatud elemendid. Painutatud-liimitud elemendid. Sisselõigetega painutatud elemendid.4. Mööblitoodete dokumentatsioon. Tehnoloogiliste kaartide koostamine. Tükitabelite koostamine. Materjali mahuarvutused.5. Tööjoonisd. Toote koostamiseks ja paigaldamiseks vajaliku informatsiooni leidmine.

Aktiivne loeng, iseseisev töö, praktilised harjutused, kirjalik töö, astmeline arutlus/seminar, stendiettekanne, mappõpe/e-portfoolio, vaatlus, demonstratsioon

24

eskiisjoonised. Põhjendab seotiste valikut.Astmeline arutlus: Meenuta, tee kokkuvõte, esita küsimus, seosta ja kommenteeri läbivalt mooduli hindamisülesannete kohtaIseseisev töö: Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul

Pindade ettevalmistamine hindamine (pinnakaredus). Toote konstruktsiooni hindamine. Puidu lihvimine, puidu toonimine, viimistlusmaterjalid. Erinevad viimistlusviisid.

Lõiming:ÕV6 lävendi saavutamist jälgitakse kogu mooduli õppeprotsessi kestel

Hindamine Õpiväljundite saavutamist hinnatakse kirjaliku töö, ettekande, praktiliste harjutuste, kompleksülesande, iseseisva töö ning astmelise arutelu sooritamisega.Õpiväljundid loetakse saavutatuks, kui õpilane on saavutanud tulemuse vähemalt lävendi hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus.Õpiväljundi 6 saavutamist hinnatakse arutluse ja iseseisva töö esitamisega ning vaatlusega käesoleva mooduli ÕV1…5 tööprotsesside jooksul.

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidVeebikeskkondades õppevideodÜllar Luga 2010. Mööblijooniste alane koolitus kutseõpetajatele detsember. TTÜ Puidutöötlemise õppetoolAsi, Urmas 2009. Tehniline joonestamine. Tallinn: Kirjastus ArgoPraktilised õppevahendid (näidised) mõõtmiseks ja eskiiside koostamiseksÕpetaja koostatud juhendmaterjal õpimapi koostamiseks Kuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/Tarkvara programm SolidWorks ja sellega koostatud õppefailidUustalu, Uve 2010 õpiobjekt. „Mööbli ja puittoodete kavandamine“ http://www.hkhk.edu.ee/kavandamine/„Mööblitoodete konstrueerimine“ loengukonspekt I osa Tallinna TehnikaülikoolVeebikeskkondades õppevideod

11. 3D modelleerimineMooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad11 3D modelleerimine 3 Martti TomsonNõuded mooduli alustamiseks PuuduvadMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused 3D geomeetriate loomiseks eskiiside põhjal

tarkvaraprogrammiga SolidWorks, oskab leida olemasolevatest failidest informatsiooni tööülesannete lahendamiseks.Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinne kujuneb kõikide hindamisülesannete täitmisel (arvestatud) tasemel ja õpimapi alusel. Õpimapp sisaldab



Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane:1. Mõistab 3D modelleerimise olulisust valitud erialal

Õpilane: Kirjeldab tootearenduse sisu ja ülesandeid, toob näiteid seostest teooria ja praktika vahel valitud erialal

25

ning oskab näha seost digitaalse mudeli ja praktiliselt loodud toote vahel

2. Orienteerub 3D projekteerimistarkvara SolidWorks töökeskkonnas

3. Kasutab programmi SolidWorks töökeskkonnas geomeetriate loomisel eskiise ja modelleerib nende põhjal 3D geomeetriaid

4. Genereerib loodud geomeetriatest 2D joonised, mõõtmestab need ning valmistab joonise ette printimiseks

5. Oskab leida tarkvaraprogrammiga SolidWorks loodud mudelitelt ning joonistelt vajalikku infot mööbli valmistamise tööprotsessi ettevalmistamiseks

Kirjeldab toodete modelleerimise põhimõtteid ja meetodeid Seostab toodete simuleerimist arvutil (virtuaalne reaalsus) CNC–tehnoloogia ja 3D printimisega Saab aru valdkonnas kasutatavast terminoloogiast eesti ja inglise keeles Avab ja sulgeb nõuetekohaselt tarkvaraprogrammi SolidWorks töökeskkonna ja oskab seadistada endale sobivaks

selle tööaknaid, salvestab faili malljoonisena (template) Selgitab SolidWorks`i töölaua menüüde ja „puude“ olemust/eesmärki ning nende omavahelist seost Selgitab programmi rippmenüüde ja ikoonilattide olemust/eesmärki ning „liigub“ erinevates alamenüüdes Teab, et käsurea jälgimine ja lugemine on programmi kasutamise absoluutne tingimus Loob programmiga SolidWorks erinevate detailide kujutiste 2D geomeetriaid (eskiise) ja salvestab faili Loob programmiga Solidworks eskiiside põhjal 3D geomeetria (mudeli), oskab seda muuta vastavalt vajadusele ja

salvestab faili Impordib SolidWorks programmi teisi failitüüpe (dwg, pdf, fotod), kontrollib nendel olevat geomeetriat/infot,

vajadusel töötleb seda ning salvestab faili vormistab nõuetekohaselt digitaalselt 2D jooniseid, arvestades tehnilistel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja

tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded; lõigete ja sõlmede loomine, kujutamine, viitamine, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused)

analüüsib juhendajaga mudeli põhjal jooniste vormistust, likvideerib ebakõlade põhjused, tehes vajadusel muudatused mudelis või joonistel

Hindamismeetodid ja -ülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega ÕppemeetodidVideodemonstratsioon: rühmatööna etteaste näitliku praktikumi põhjal lihtsama toote 3D mudeli virtuaalne simulatsioon või toote valmistamise demonstratsioon CNC töötlemiskeskusega või toote valmistamise demonstratsioon 3D printeriga.Demonstratsioon: ekraanivaate seadistamine ja selle malljoonisena salvestamineProbleemülesanne 1: juhendmterjali põhjal 2D geomeetriate (eskiiside) loomine programmiga SolidWorks.Probleemülesanne 2: juhendmterjali põhjal 3D geomeetriate (mudelite) loomine programmiga SolidWorks.Probleemülesanne 3: teiste programmidega loodud geomeetriate importimine programmi SolidWorks: geomeetriate puhastamine, ühendamine, muutmine.Probleemülesanne 4: juhendmaterjali põhjal mudeli asetamine joonisele, lõigete ja sõlmede loomine, kujutamine ja viitamine, mõõtmestamine.Probleemülesanne 5: juhendmaterjali põhjal Joonise ettevalmistamine väljatrükiks. Joonise printimine. Kompleksülesanne: ettevalmistatud tööfailidest informatsiooni leidmine tööprotsessi planeerimiseks ja teostamiseks

Tootedisaini üldised alused. Disaini mõiste, meetod ja kriteeriumid. Tehnoloogia mõiste, meetod ja kriteeriumid. Arvuti teel juhitavad seadmed, nende kasutamise valdkonnad.Sissejuhatus programmi SolidWorks. Mis on SolidWorks. Töökeskkond. Projektihaldur. Rippmenüüd. Telgede mõiste CAD keskkonnas.Programmi SolidWorks põhikäsud mudeli loomisel. Extrude Boss/Base – Venitus.Revolved Boss/Base – Pöördkeha. Sweep. Loft – Üleminek. Cut funktsioonid – Lõikamine. Fillet – Ümardamine. Chamfer – Faas. Shell – Koorik. Rib – Ribi. Linear pattern – Lineaarne kordus. Circular Pattern – Tsirkulaarne kordus. Hole Wizard – Standardavade abimees. Mirror – Peegeldamine. Kujundite muutmine. Instant 3D. Reference Planes – Abitasapinnad. Eskiisi tasapinna muutmine. Suppress – Kujundite tõkestamine. kujundipuu ajalugu ja „Parent/Child“. Materjalid. Koostamine. Osade paigaldamine koostu (bottom up). Detailidevahelised suhted. Koostude analüüsimise põhitööriistad. Teiste failide importimine. Joonised. Põhitööriistad. Töölehe formaat ja seaded. Mudeli asetamine joonisele. Section View – Lõiked. Detail View – Suurendus. Mõõtmestamine. Insert model items – Kasuta mudeli elemente. DimXpert. Autodimension. Pinnaviimistlus ja geomeetrilised tolerantsid. Center Marks/Lines. Tabelid. Jooniste printimine.

Lõiming:

Aktiivne loeng, mappõpe/e-portfoolio, videodemonstratsioon, demonstratsioon, iseseisev töö, probleemülesanne, kompleksülesanne

26

Iseseisev töö:Õpimapi täitmine läbiva tegevusena käesoleva mooduli õppeprotsessi jooksul.Videodemonstratsiooniks ettevalmistumineHindamine Õpiväljundi saavutamist hinnatakse videodemonstratsiooni, demonstratsiooni, probleemülesande 1, 2, 3, 4 ja 5,

kompleksülesande ning iseseisva töö sooritamisega.Mitteeristav hindamine (A/MA). Õpiväljund loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.Õpiväljundi saavutamise tagab lõimitud õppetegevus

Õppematerjalid Õpetaja enda kogutud ja koostatud õppematerjalidTarkvaraprogramm SolidWorks ja sellega koostatud õppefailidCadON Consulting OÜ koolitusmaterjalidVeebikeskkondades õppevideodCNC-tehnoloogial põhinevad seadmed3D printerKuressaare Ametikooli „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ http://web.ametikool.ee/anne-li/juhend/

27


ametikool.ee | sinu sõber elukestvas õppes! · web viewiseloomustab pildimaterjali põhjal...

Documents