02.10.2018 tallinna koolijuhtide ja -meeskondade ...muinasjuttude arhetüübid. punamütsike –...

05.02.2019 Tallinna koolijuhtide ja -meeskondade nõupidamise töörühma kokkuvõte

1

Töörühma teema: Liikuma Kutsuva Kooli praktiline töötuba Töörühma juht(id): Tallinna Läänemere Gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov ja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor Raino Liblik Osalejad: 16 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Reet Nõmmoja

Kogemuse rakendamise võimalused koolis Ootused, küsimused, tähelepanekud

Idee on selles, et lapsed igapäevaselt rohkem liiguksid ja liikumine oleks õpilaste koolipäeva ja tunni loomulik osa ning samal ajal vähendatakse istumisaega.

Koolikeskkond ja õpetajate suhtumine ning mõistmine peab kaasa tulema. See ei ole vaid spordipäev, vaid süsteemne koolikeskkonna ja õppepäeva paindlik kasutamine ja korraldus.

Vahetundide ja ainetundide sisustamine liikumisega (võimla avatud, õuevahetunnid, ainetundides sirutuspausid).

On olemas toetavad materjalid ja abivahendid, mis aitavad raamist välja mõelda (nt tähemäng; pastakaga, koolikotiga trikid-harjutused ning sirutushetked tundides; gümnaasiumiõpilastele Vikerraadio võimlemisminutite kaasa tegemine; nt. seisa püsti ja joonista käega õhus number kaheksat ja samal ajal jalaga joonista põrandal ringi).

Liikumisprogrammis osalemine vähendab kiusamist, kuna õpilased osalevad palju klassi ühistegevustes, mis omakorda toetavad häid suhteid koolis, sõpradega ja perega.

Vaja, et koolimaja ja kooli ümbrus innustaksid liikuma (mägi, ronimine, pingid, pallimängud, kehalise kasvatuse tunnis orienteerumine kooli maastikukaardiga jne).

Õpilased ise viivad läbi teistele õpilastele liikumismänge. Õpilased teevad seda hea meelega ja organiseerivad suure osa vahetundidest ise (nt aulas tantsimine Just Dance muusika saatel jt mängud).

Kooliülene mobiiltelefonide kasutamise kord - koolis on kehtestatud teatud mobiilivabad alad (garderoob, I kooliastme ruumid, söökla, raamatukogu).

Töötada välja oma koolile sobiv süsteem (nädalakava) liikumisteks vahetundides, mis on järjepidev.

Koolipere kaasamine mõttetahvli, küsitluste, arutelude kaudu.

Lapsevanemate kaasamine perepäevade, tervisepäevade, laatade

Kuidas saada Tartu Ülikooli liikumislabori võrgustiku liikmeks? Koolid koostasid motivatsioonikirja; Koolides meeskonna loomine, tegevuskava koostamine ja hetkeolukorra kaardistamine.

Kas toimub võrgustikutöö liikmeskoolide vahel? Üle Eesti kuulub 60 kooli – Toimuvad kogemusseminarid koolide vahel, et saada uusi ideid; seejärel viiakse läbi arutelu oma koolis ja kavandatakse, mida ja kuidas rakendada oma koolis.

Vaid 24% Eesti õpilaste liikumisaktiivsus on piisav (=> 60 min päevas).


2

kaudu.

Õpilastest mängujuhid (nt 2 x kuus rekordite päev koos diplomitega, hommikuvõimlemine 5 min enne tunni algust 1 x nädalas, tantsuvahetunnid ja pärast kõigile õun/ porgand sööklast).

Koolivalvuri ruumis hoitakse kooli palle jm õppevahendid ja valvur laenutab neid õpilastele õpilaspileti vastu vahetunnis mängimiseks.

Ühe kehalise kasvatuse tunni nädalas võiks kindlasti läbi viia õues, eriti lumega, kus müttamine, suusatamine on kasulik.

Vanemate esialgne vastupanu iga ilmaga õuetegevustele tuleb üle elada, sest tegelikult on lapsed tervemad ja rahulolevamad.

Seikluspark õuealal on väga hea õppevahend. Kasutamise reeglid on tutvustatud ja vanemad allkirjaga annavad loa koolile, et tema laps võib seiklusrada koolitöötaja järelevalve all kasutada.

Loquiz mänguplatvorm-äpp, mille kool on ostnud ja kasutab.

Spordiklubid tulevad kooli ja viivad läbi näidistunde õpilastele, tutvustavad erinevaid spordialasid ning õpilased saavad näidistundides proovida.

Ideepank asub kodulehel liikumakutsuvkool.ee.


3

Töörühma teema: VAU (Vaba Aja Urg) ja kogupäevakool - kaasamise üks võimalusi Töörühma juht(id): Tallinna Rahumäe Põhikool direktor Kairi Jakobson ja ringijuhendaja Epp Pruuns Osalejad: 10 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna juhtivspetsialist Viivi Lokk


Filmiklipp koolist- konkursile Aasta kool esitatud videohttps://www.youtube.com/watch?v=BIPCWfNdh-s

Kaunid kunstid, kogupäevakooli mudel, VAU keskus

„Lapsed peavad saama milleski väga heaks“, selgitab kooli kaunite kunstide õpetaja

Märksõna: õnnelikuks olemine. 1995. aastast alustati koolis kaunite kunstidega. Kooli liitumine Kogupäevakooli projektiga oli võimalik, sest kool oli poolel teel, valmisolek olemas. Lastevanematelt on saadud väga positiivne tagasiside, lapsed ei istu koolis niisama tunde/huviringe oodates, vaid on oodatud VAU keskusesse, juhitud tegevused keskuses. Suur muudatus VAU ruumides, vajalikud õppevahendid, mängud, lauad, köök jms. Koolis toimib õpetajate koostöö, kogupäevakool seob koolis erinevad sihtgrupid. Kool on nutivaba kool, eesmärgiks juhtmõte- räägi oma sõpradega. Vau ruumides: ajurünnaklased, nobenäpud, leemekulbiliigutajad, spordisõbrad, raamatukoid. Ühelgi lapsel ei hakka igav, igaüks leiab VAUs huvitava tegevuse.

Kes saadab lapsi õues? Lastega on õues VAU keskuse juht ja korrapidajad. Miks peab olema õpetaja õues koos lastega? Mujal maailmas on ka vastupidiseid näiteid. Õpetajad peavad olema eestvedajad. Nutivahendeid asendavad tegelused ja lauamängud. Kui suur on VAU ruum? Keldris päris palju erinevaid ruume. Ettepanekud: Suurepärane süsteem, huvikooli juhi seisukoht- te olete oma kapis, teil on naabruses huvikool. Huvikoolid tahavad ka ellu jääda- hea võimalus teha koostööd teiste (huvi)koolidega. Nõmme huvikoolis tasuta huviring - kosmosering. Huvikooli, üldhariduskooli ja lasteaia vahel, õmblusteta kooli mõte väga meeldib. I klassi lapsevanem tahab, et laps oleks koolis, siis huvikool võib ka tulla kooli. Koostöö tegemine kooli sees on suur väljakutse. Keeruline teha valikuid koolis- kas omatulu või ring lastele. Kuidas leida töötasu kulusid? Päevaplaan on kogupäevakoolis paindlik. Vajadused tuleb kaardistada. Karjamaa koolis on lapsi, kel ei ole tegevust, lihtsalt istuvad koolis tegevusetult, on vaja leida lahendusi. Kuidas on õpetajate tööajaga? Klassiõpetajad annavad tunde ja huviringide juhendajad on eraldi tööle võetud. 75- minutilise tunni kogemuse jagamine. Palju enam võiks käia teisi koole vaatamas. Alati saab midagi teha, oluline on eestvedamine ja koostöö, teistelt õppimine.

https://www.youtube.com/watch?v=BIPCWfNdh-s


4

Töörühma teema: Individuaalseid vajadusi arvestav koolitöö korraldus ehk kaasamine algab inimkäsitusest Töörühma juht(id): Püha Johannese Kooli direktor Liivika Simmul ja väikeklassiõpetaja, logopeed, eripedagoog ja HEV-koordinaator Liisi Hein Osalejad: 11 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna spetsialist Ilona Umal


Kuidas jõuda iga õpilaseni kui 15, 25 õpilast?

Väikesed koolid.

Praktikad, kaasamine, kuidas päev üles ehitatud?

Millised individuaalsed lähenemise viisid? Võõrkeeles kahest klassist tehakse 3 rühma. Võõrkeeles ei tööta temporühmad. Suhe ja koostöö (ekraanivaba kool). Rütm inimlik ja rahulik. Eeskuju.

6 aastat tagasi alustasid 33 lapsega. 260 last täna. Kaks paralleeli, eraldi - poisid, tüdrukud. ing, 3 vene keelt nädalas, koorilaulus lapsed koos. Matem. temporühmad. Kodanikualgatuse kool. Ei ole ostetud asju, esimene aasta Vene tn. Nüüd kolmas aasta Siili tn. Ei olda rahul, lapsed õues õuevahetundide ajal, naabrid kaebavad. Seitsmes lend. Kogukond! Vastuvõtukord – südamega! Iga kogukonna kohus! „Ennast tühjendav armastus“ – me näeme kuidas lastel parem. Asbergeri sündroomiga lapsed. Kõik eeskuju pealt. Teiste järgi seatakse. Kasu teistele lastele. 260-st 25% nendest HEV. Saanud suunamise Rajaleidjast. Andekate õpe – temporühmad, matem. nuputamine. Eraldi tunnid - õpe väikeses rühmas e. 4-5 last. Lähen õpin õpetajaga kahekesi, tung suur. Eripedagoogi juurde tahetakse minna. Segatakse jälgi. Iga klass - 3 õpiabi tundi nädalas. Kool algab 9. Tihe koostöö aineõpetajaga. Eripedagooge 4. Päevakava - Uksed lahti kell 8, lapsed kohal varakult. Ekraanivaba kool, lubatud alates 4. klassist õppevahendina. 8.30 õpetajad kogunevad 3 x nädalas. Ideed. 9.00 palvus. Lapsed oskavad vaikida. 9.15 algavad tunnid. Lõuna ajal 20 min õues, 20 söögivahetund. Söök valmistatakse ise. Huvitegevus integreeritud tunniplaani. Koos laulmine! Laulu haridus, oma muusikakool, oma huvikool. Elu terviklik. Turundust ei tehta. Inimeselt inimesele info. Kõikide uute peredega vestlus. Teiste vanemate kaudu. Pered hästi informeeritud. Hästi palju vanemad panustavad. Õmblusi pole – vanemad õpetajad, vanemad kogu aeg koolis. Head suhted vanematega – perekondlikud suhted. Lastevanemate kaasatulek. Vanemate koostöö. Vanemate vestlused, konverents, rahvusvahelised konverentsid A. Pärdi


5

keskuses. Õigeusu kool kõikidele inimestele. Ei tee vahet usuliselt, religioonilt määratlemata inimesed. Konverentsile inimesed kutsutakse Ameerikast, Inglismaalt. Vajadus- endal põnev, looming. Me tunneme kõiki lapsi, kõiki peresid. Vanaemasid, tädisid. Vanavanemate päev septembris. Tajud. Vanematel eitamise faas. Hirm. Hirme maha võtta. Polgupojad? Keegi on väga soovitanud. HEV õpilased. Väikeklassides ainult põhiained – eesti k, matem. Keeleõpe eriprogrammi järgi. 6. kl kolmas võõrkeel. Vanemad ei soovinud, igas klassis oma hittaine. Õpioskus selge. Naudivad edu. 3 tundi nädalas. Peale tunde huviringid. 3 x päevas soe söök – hommikupudru, Õpetatakse riikliku õppekava alusel. Inglisek – HEV solidaarsuse alusel, vene keelt ei maksa keegi. Paljud vabastatud majanduslikul põhjustel. Kodused ül. on, tagasi tõmmatud. Rõhk loovusel. Iga õpetaja ütleb kuidas, mida. Kui õpetaja tahab jätkata, tagasi keerab. Pigem jätkame kauem. Mida kõige suurem klass teeb, seda väiksemad teevad järgi. Abiõpetaja süsteem tekkinud vajaduse põhiliselt. Abiklassijuhataja (2 klassijuhatajat) Hindamine - kujundav. Kuues klass – trimestri tagasiside 1 neg, 10 positiivne. (11) Skaalaline tagasiside. Tekstid õp. kirjut. Õpilane kirjutab 200 väidet. Arengu vestlus 2 aastas, 2 x aastas tagasiside. Õpetajad ja õpilased saavad hästi läbi. Õpetaja nõudlik! Mil viisil jõuda iga õpilaseni- tunneme kõiki. Algul vähe, lisaks õed vennad jne. Kõik teavad kõiki. Kuidas märgata – koostöö iga kolmapäev kõik õpetajad saavad kokku. Koostöö Õp töö individuaalne – elu nagu kodus, tööle hakkab suhe. Ei ole kiusamist, lahked õpetajad Väikesed erakoolide fenomen – kõik isiklik. Pedagoogika on suhe, peab tajuma. Laps leiab oma koha, on talle lahendused leitud, ühel hetkel ei ole enam teema


6

Individuaalnelähenemine – inimressurss, 4 logopeedid. Enne kooli algust juba vanematele märkused, HTH asberger – indiv. Riiklik järelevalve - kiitus Õpiabi toimub aine – mix tund, koostöö õpetajaga. Kolmas kooliaste puudub. Uued teemad. Tulevik. Võtmesõna – peab olema ressurssi. Õpetaja, vanemad Suures koolis võimalik tunda kogukonda. Koostöö lapsevanema ja aineõpetaja vahel Pedagoogika on suhe.


7

Töörühma teema: Muinasjuttude ja lugude töötuba (professionaalse eneseteadlikkuse suurendamine läbi muinasjutu arheotüüpide, lugude ja muinasjuttude mõju ning nende kasutamine igapäevases töös) Töörühma juht(id): Tallinna Õppenõustamiskeskuse psühholoog Ada Kiipus Osalejad: 6 Kokkuvõtte koostas: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Urve Raudsepp-Alt

Kogemuse rakendamise võimalused Ootused, küsimused, tähelepanekud

Sissejuhatus Osalejad tegid endale nimesildid. Töörühma juht tutvustas ennast ja lugude jutustamist kui ühte võimalikku meetodit hariduses. Osalejate tutvumisel kasutati aktiivseid harjutusi - Kui kaua olen tegutsenud hariduse valdkonnas? (paiknemine skaalal) Kellega kohalolijatest olen kõige kauem tuttav? (valik). Põhiosa Lugude jutustamine

Metafoori kaardid – igaüks valis 5 kaarti. Ühiselt jutustati. pane ise kokku muinasjutt. keegi alustab, sujuvalt jätkatakse. 4 ringi, enne viimast ütlemine. Arutelu: Kus saad kasutada?

Muinasjuttude arhetüübid. Punamütsike – tegelased punamütsike, vanaema, jahimees, hunt. Milline arhetüüp on sulle tööalaselt kõige omasem? – kolleeg, alluv, ülemus. Miks sa valisid selle? Näidati ka teisi rolli tõlgendamise võimalusi. Valiku muutus. Milliseid rolle veel kannab, mida märkad. Arutelu: Kus saad kasutada? Kuidas kasutada oma töös?

Erinevate harjutuste vahel jutustas töötoa juht oma lugusid. Iga ülesande järel tegi töötoa juht kokkuvõtte ja toimus refleksioon.

Arvamuse kaardistamine – lugude kasutamise võimalused oma töös

Saab kasutada probleemide lahendamiseks, nt konfliktide korral.

Arhetüüpe saab kasutada klassis koos analüüsiga.

Lood on õpetlikud, oluliste teadmiste omandamine on võimalik vaid lugude järgi

Sobib kasutamiseks meeskonnana tegutsedes. Võimalik rääkida, kuidas tajud ennast ja kuidas tajuvad sind teised.

Individuaalselt lapsega tegeledes, tema toetamisel, tegelase kaudu oskab ka laps paremini oma tegemisi selgitada, analüüsida.

Kokkuvõte ja lõpetamine Iga osaleja sai avaldada oma arvamust või jutustada loo.

Miks valisite selle töötoa? Mõned valisid juhuslikult, mõned teadlikult. Kas kasutada tuntud muinasjuttu või mõelda ise lugu välja. Oluline on kontekst. Mõnikord on turvalisem kasutada kindlat lugu, mõnikord saab sobiva loo ise välja mõtelda. Klassika on alati kasulik. Kuidas tegelaste arhetüüpe kasutada? Nõuab kindlaid grupireegleid ja raamide kehtestamist, mina vorm, ei kritiseeri jms Mida töötuba sulle andis? Algne kohmetus kadus, tekkis side ja kontakt, lõi mõnusa meelaolu. Andis võimaluse enda üle juurelda. Vaade avardus - saab ka nii, olulised asjad on ümmargused, igal pool on erinevaid külgi. Võimalused eneseanalüüsiks, kuidas näed end ise ja kuidas teised sind näevad. Aitas näha avaramalt, erinevad kogemused rikastavad, pani analüüsima ja mõtlema teisiti. Loodan saada paremaks lugude vestjaks. Muinasjutt muutub sedasi analüüsides rikkalikuks, mõtled ka jutu sisule teisti. Mis mõtetega lähed ära? Väga meeldiv, saab kasutada väikeste lastega tundides aga ka HEV lastega. Meeldis ühine ahellugu, koostööd soodustav tegevus. Meeldis, et pidi rakendada aktiivset kuulamist. Töötuba pani tööle loovuse, kuid meetod on hea ka kontakti leidmiseks, sh pilkkontakt, kehakeel. Praktiliselt kasutatav, loominguline, sai osaleda. Oli lihtsam kui arvata. Põnev kogemus – teha kogu analüüsi läbi


8

Töörühma teema: Koostöö hetked ja heitlikkus, et tekiks edulugu - pimedate õpilaste näitel UEFA SUPER CUP 2018 avatseremoonia korraldamisel Töörühma juht(id): Tallinna Heleni Kool direktor Erki Korp Osalejad: 2 Protokollija: Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori kohusetäitja ja põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof


Juhina on oluline olla alati valmis koostööks, sest see viib uute avastuste ja arenguteni, mida pole võimalik ette näha.

Pimedate jalgpall on rahvusvahelise koostöö tulemusel esmakordselt Eestisse toodud. Samuti on see tore spordiliik, mida muu maailm juba kasutab lisatud nüüd Heleni kooli kehalise kasvatuse tundidesse.

Pimedatele õpilastele andis eduelamuse ja võimaluse oma tavapärasest keskkonnast välja tulla. Suurenes enesekindlus.

Rahvusvaheline kogemus rikastab kogu kooli ja kogukonda.

Palju bürokraatiat, ankeete, dokumente, aga tulemus oli seda väärt.

Juhile andis hindamatu kogemuse, mida tavalises töörutiinis ei saa. Õppida õpilasi paremini tundma, nende vajadusi ja soove tunnetama, vanemaid mõistma.

Heleni kooli tegevus ja spetsiifika sai laiemale üldsusele rohkem tuntuks. Positiivne meediakajastus.

Jalgpall pimedaid lapsi ei kõneta, aga tekitas nende ellu teistsugust elevust ja kogemust, sest mõnel õpilasel polegi võimalust palju kodust välja saada ja teistega eakaaslastega suhelda.

Kas pimedaid tegelikult jalgpall üldse kõnetab? Pimedate jalgpall kui spordiliik jõudis Eestisse ja Heleni kooli. Meeliülendav vaatepilt avatseremoonial oli tegelikult kellegi suur töö. Heleni kool sai positiivse meediakajastuse, edutunde ja suurenes usk asjadega hakkama saada. Ühed piirid said ületatud. Ühiskonnale sai teavitatud, et meie hulgas on ka teistsuguseid inimesi, kes peavad elus samaväärselt hakkama saama. Laulu sõnad punktkirjas. Nägijad ei tunneta tegelikult pimedate vajadusi, võimeid ja piire.


9

Töörühma teema: HEV õpilastega põhikooli läbimine Töörühma juht(id): Ristiku Põhikooli tugispetsialistid, klassijuhatajad ja õpetajad Mari Tammur ning Triin Heinsalu Osalejad: 17 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Anne Targem


Ristiku Põhikooli kõik töötajad on läbinud 160 tundi eripedagoogika koolitust. Läbitud ka Gordoni õpetajate kool, Vaikuseminutid ja üksikud psühholoogia-alased koolitused. Supervisioon – said väikese tutvustuse, et saada tasuta koolitust nende õpetajate praktika tundidena. Asendusteenistuja, 2 inimest on majas sel aastal. Kaitseressursside ametist poisid, kes ei soovi sõjaväes teenida ja töötavad nüüd koolis. Väga erinevad ja vahel sobivad, vahel mitte. Kõige keerulisem on töö nende lapsevanematega, kes ei nõustu kooli vahetama kui lapse arenguks oleks see hädavajalik. Koolis töötavad siiski kogenud spetsialistid, kes on pädevad hindama laste arengupotentsiaali ja õpivõimalusi. Tuleks neid rohkem usaldada. Pakutakse huvitegevust: plokkflööt, mudilas- ja lastekoor, huviringid – projektide alusel rahastatud mitmed (sport, keemia, robootika jpm), aktiivõppepäevad, uisu- ja suusapäevad. Spordisaali ei ole ja nüüd käiakse Sõle spordihallis sportimas. Kujundav hindamine toimub 1.-3. klassini. Vanemad samas ootavad päris hindeid, et oleks tulemus nendele selgem. Toimuvad ainealased võistlused – igas lennus on mõned erilised lapsed, näiteks autismispektri häirega lapsed, kes on ühes või teises asjas väga andekad. Varajane sekkumine on väga oluline, juba lasteaias ja eelkoolis peaks probleeme märkama. Suur mure, et vanemad varjavad lapse erivajadusi ja iseärasusi. Nii ei saa lapsed vajalikku õpetust. Kiitus TÕNK spetsialistidele – neist on väga suur abi! IÕK 1. klassis – kas tõesti? Tegelikult võiks siis olla laps hoopis tavakoolis – väiksem klass, õpiabi, kõneravi, individuaalne lähenemine, teine või erimetoodika, vajadusel erituge vajavate õpilaste klass. Rajaleidja tõendil peaks olema soovituse „IAK kõigis ainetes“ asemel soovitus „Asuda õppima õpiraskustega laste klassis“. Õpetaja ei ütle kohe, et laps ei sobi. Ikkagi vaadeldakse algul ja õpetaja annab oma hinnangu, mis tasemel laps on ja mida ta on võimeline õppima.

Hea, et on olemas õpiaabi rühmad. Valupunkt on see, et õpetajatel on selliste lastega väga suur koormus. Kuidas teha nii, et väikeklassi loomine oleks valutu protsess? (Rita Rumm)

Väikeklasside jaoks ei ole ruume. 1100 last koolis. Kaks raske diagnoosiga last ka.

Ruumipuudus kõige suurem probleem. Ka mitte vabu nurki klassiruumiväliselt.

Ettepanek: koole remontides teha eraldi ja eraldatavat pinda erivajadustega lastele. Näiteks Tourette sündroomiga lapsed ei saa teistega koos õppida.

Probleem, et õpetajate motiveerimine on peaaegu võimatu.

Lapsevanemad ei teavita laste arengu probleemidest.


10

Ristiku kooli 1. klassi tulev laps tavapäraselt: ei tunne tähti; raskused on hulkade tajumisega, rääkimata arvutamisest; eneseteenindus nõrk; motoorselt ja sotsiaalselt nõrk Kui õpetaja märkab abivajajat:

Kaasab abi (teised spetsialistid, TÕNK)

Koostöö lapsevanematega

Ainealane abi klassis (Rääkivad seinad ja viiped, käemärgid abistavad suhtlemisel; Kõneravi täiendavad tunnid ühe loovtunni asemel nädalas (kehaline kasvatus jms))

Kodutöö (kokkulepped)

Ühistegevused

Sõbrasuhted (palju peab aitama kaasa, et lapsed üksteisega läviksid või ka lihtsalt üksteist taluksid)

Laste sõnavara on väga vaene kõigil lastel, nii tava kui erikoolides käivatel. Ka õpiraskustega lastega saab lugeda, alustada väga lihtsatest (Jussikese seitse sõpra). Samas tuleb leida jõukohane lugemisvara erinevatel arengutasemetel olevatele lastele. Matemaatikas materialiseerida, lihtsustada, lubada kasutada abivahendeid (nt kalkulaator), korrata ja koostada raudvara, huvi äratamiseks ja hoidmiseks IT-vahendid. Erilised lapsed vajavad eduelamust et oleks õpimotivatsioon. Kõik kontrolltööd on tehtavad internetikeskkondades, et ka hetkel haiged olevad lapsed saaksid kaasa teha. Õpitulemused ei ole sellest halvemaks muutnud. Google Drive ja teised keskkonnad. Põhikooli lõpetamine kestab 3 aastat. Lõpetada saab kui on 3 aastat olnud IÕK. Õpilase enda ja pere kavandatu ei pruugi olla realiseeritav tegelikkuses. Reaalne võimalus siiski kutsekool (NB! Maineparandus olgu ühine eesmärk) Ristiku Kool on ise käinud läbi väga paljud kutsekoolid, et teaksid kuhu nende lapsed võiksid õppima minna ja end normaalselt teostada! Sõnum on inimlikkus, et kõik saaks elus edasi liikuda sõltumata oma eripäradest ja puudujääkidest! Leiaks oma õige koha! Mitte karta eritoega klassi tavakoolis, kuid õpetajaks kindlasti spetsialist! Tunnistusel * - selgitus valgel tunnistusel, küsige seda! IÕKga laps võiks teha eksami asemel loovtööd


11

Töörühma teema: Eriklassid Ehte Humanitaargümnaasiumis - õnnestumised ja kitsaskohad Töörühma juht(id): Ehte Humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas ja õppealajuhataja Ilona Gotovtšikova Osalejad: 12 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Lilja Brunfeld


Ehte Humanitaargümnaasium tutvustas oma kooli eriklasside õppekorraldust, mis on välja kujunenud 7 aasta jooksul. Eriklasside vajalikkuse osas tuli murrang mõtlemises 2015. aastal, sest mõisteti, et nii on lihtsam õpetajatele kui lastele. Kuna koolil otsest ruumiprobleemi ei ole ning on olemas kõik tugispetsialistid, siis pinnas muutusteks on soodne. 2018/2019 õa: EHISes HEV õpilaste arv - 135 õpilast 14,7% 48 õpilast: eriklassid: 8 klassi - 41 õpilast üks õpilane klassis - 4 õpilast 6 individuaalset tundi nädalas - 3 õpilast õpiabirühmad - 37 õpilast, logopeedilised rühmad - 84 õpilast, psühholoogilised rühmad - 12 õpilast, IÕK - 103 õpilast Töömeetodid Ehte HG-s

Vanem pöördub, meie pöördume vanema poole

Komisjonid, arst

Ümarlaud vanematega

Proovinädal

Tagasiside vanematelt – selged eesmärgid

Otsus

Vajadusel ümarlaud (spetsialistid,vanemad, õpetajad)

Individuaalse arengu kaart, vajadusel käitumistugikava, individuaalne õppekava

Kuidas töötame:

Iganädalane koosolek – spetsialistid ja HEV koordineerija-

Ressursid Ehte HG-s

Ühtne arusaam - kõigile hea; iga laps on meie jaoks mitte ainult õpilane, vadi temaga tuleb kaasa kogu tema elu.

Oskus panna eesmärgid, neid järgida.

Tugiteenus: HEV koordineerija, psühholoog, sotsiaalpedagoog, logopeed, eripedagoog, õpiabirühmade õpetajad.

70% õpetajatest töötab HEV õpilastega.

Paindlik päevakava.

Tugivõrgustik: kooli spetsialistid, lastekaitsespetsialistid, noorsoospetsialistid, politsei, Rajaleidja spetsialistid, TÕNK spetsialistid jne.

MÕK-i rakendamine Ehte HG-s

Töö eriklassis ongi puhas MÕK.

Individuaalne toetamine.

Hindamispõhimõtete muutmine.

Õpetaja-õpilase koostöö.

Konstruktivistlik õpikäsitus (õppijakesksus, koostöö, head suhted).

Suur tähelepanu õppima õppimisele. Õpetajad - kõik ei ole valmis HEV-lapsi õpetama

Tolerantsus

Motivatsioon (sisemine ja välimine)

Kovisioon

Koolitused – HEV teemadel, praktiliste kogemuste vahetamine teiste koolidega, tundide külastamine

Kogemuste vahetamine


12

õppelajuhataja

2 korda aastas (min) ümarlaud õpetajatega (ühe klassi õpetajad) Dokumendid

e-kool: päevikud, individuaalsed kodused tööd

tunniplaan

HEV õpilaste tunnijaotusplaan

IÕK ja õpetajate töökavad

HEV õpilaste hindamise kord

HEV õpilasele eritingimuste võimaldamise kord

õpilase individuaalsuse kaart

käitumistugiplaan

EHIS

vanemate nõusoleku avaldused

protokollid Millega oleme rahul ja millised on peamised kitsaskohad? Ehte HG -s Me oleme rahul

Lapsed saavad õppida tavakoolis

Eriklassid on täiskomplekteeritud

Erituge vajavad lapsed ei lahku eriklassidest

Mõned lapsed on üle viidud tavaklassi

Erituge vajavate laste puhul on tihti näha arengut

Süsteemne koostöö õpetajate ja tugispetsialistide vahel

Õpetajad otisvad uusi meetmeid ja jagavad omavahel kogemusi

Õpetajad arenevad nii isiksuste kui ka pedagoogidena

Vanemad Kõige keerulisem. Kaks gruppi:

Tehke mu laps korda, te olete professionaal

Koolis õpib ainult minu laps Kitsaskohad Ehte-s

Eriklassis õpivad koos lapsed erinevate eripäradega, on vaja kaasata ühel ja samal ajal erinevaid õpetamise meetmeid.

Mõnedel õpetajatel puudub empaatia erituge vajavate laste suhtes.

Liiga suur õpilaste arv ja vähe ruumi koolis.

Raske sotsialiseerida last suures kollektiivis (ei oska?). Mis ained (intellekt?)?

Tahaks parimal viisil teha koostööd lastevanematega (ei jaksa).

Mida saame veel teha, et lapsed saaks edaspidi elus hakkama?

Kas ei ole liiga palju tähelepanu (ja raha) nendele lastele? Nt “väikeklassid tarkadele”.

Tähelepanekuid töörühmas osalejatelt:

Konkurents koolide vahel on ära tüüdanud, vajalik on koolidevaheline koostöö.

Koostöö lapsevanemaga on keeruline, kui nad eitavad laste probleemi.

Probleemiks, et peame õpetama teiste koolide ’’raskeid’’lapsi (Ehte HG).

Meie HEV lapsed püsivad meie koolis ja lõpetavad kooli – see on meile suur kompliment (Ehte HG).

Koolijuht võiks vahel eriklassis ise õpetada, et aru saada probleemidest.

Õpetajate koormuse jagamine eriklassi ja tavaklassi


13

vahel.

Kuidas panna HEV lapsed kokku teiste lastega – sotsialiseerumine lihtsamates ainetes. (muusika ja kehaline)

Tundub, et tegeleme rohkem HEV-idega, kui tavalastega.

Kas kõik õpetajad, kes õpetavad eriklassides omavad koolitust? - Jah, on läbinud koolitused (Ehte HG vastus) Koolid: Soovime täiendkoolitusi HEV teemadel, hetkel ei pakuta? Probleemid/ võimalused teistes koolides:

Ruumiprobleem

Rahalised võimalused tegelikult abi vajavatesse koolidesse

Rahuklassiruum

Ainealane õpiabi – klassipõhiselt

Moodulid koolide juurde HEV lastele

Õpime teistelt: N: psühholoogise toega eriklass 12 last

Põhirõhk algkoolis õpilase toetamisel, et põhikoolis oleks kergem

Õpiabirühmad

Kuidas panna õpetajad õppima? Kust on võimalik tellida kursusi TÕNK-i abil eripedagoogika vallas, mis oleks mõistliku hinnaga?

Töövarjupäevad, ümarlauad – koostöös erinevate koolidega, haridusametiga.


14

Töörühma teema: Õpilasele vajadusepõhise toeringi loomine – võimalused ja väljakutsed Töörühma juht(id): Harjumaa Rajaleidja Keskuse juhtivspetsialistid Marlen Utsar, Olga Korkkinen ja Mari-Liis Knut Osalejad: 9 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Madis Annus


Toeringi süsteem on töötatud välja koostöös Tallinna Ülikooliga.

Tuleb selgitada välja vajadus. Mõelda, et kuidas mõtestada õpilase toeringi?

Toering juhi vaatest – Kes? Mis?

Õpilase toering: Kes? Perekond, kool, Rajaliedja, TÕNK, meditsiiniasutus, KOV, lapse sõbrad. Mis? Keskkond, vaimne tervis, huviharidus, väike toering, kohandused keskkonnas.

Õpetaja toering:

Juhtkond, kolleegid, supervisioon, perekond, Rajaleidjakoostöö ülikooliga, kondikava.

Õpilase ja õpetaja toering: Suhtlemine, õpilasest/õpetajast lähtuv, hea kogemuse vahetamine – parimad praktikad, koolitused õpetajatele.

Mida teete koolijuhina, et selline toering oleks loodud?


15

Töörühma teema: Koostöise kultuuri arendamine Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis Töörühma juht(id): Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool direktor Natalia Kond ja õppejuht Kristiina Jasmiin Rebane Osalejad: 8 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Merike Kivimäe


Peab olema võrgustik, et ühiseid eesmärke hakata ellu viima.

Peavad olema inimesed, kes üksteisest hoolivad, soovivad olla suunajad.

Partnerid, nende eripärad - ja koostöö tulebki.

Koosolemine, koostähistamine kas või koos kohvi joomine.

Kõigilt on võimalik õppida olles koos. Koos sõbralikult, aga lähtuvalt oma huvidest ja oskustest.

Koostöine kultuur, oskus näha nurga taha. Meeskonnatunnetus.

Organisatsioonile suunatus on suuremal kollektiivil rohkem oluline.

Meeskonnale ja partnerlusele–koostööle suunatus on pigem väiksema asutuse teema.

Euroopa Vabatahtlik Teenistus (EVT)- 2 kuud kuni 12 kuud- abiõpetajana, huviringi juhina, projektide läbiviijana, jõulude ajal piparkookide töötoa läbiviijana, erinevate ürituste läbiviijana- jõululaat.

Asendusteenistus- aidata just siin ja praegu. Nägema välisilme taga hoopis inimese sisemist ilu. Kogeda elu hoopis teise nurga alt.

Lõimitud õpe- mitu erinevat õpetajat tunnis, tugispetsialistid tunnis, ükski õpetaja pole lapsele tunnis võõras, kuna kõik spetsialistid lähevad ise tundi, mitte laps ei lähe spetsialisti juurde eraldi. Annab võimaluse koheselt lapse probleemile reageerida.

Meeskonnatööd koolivaheaegadel.

Erinevate projektide jaoks erinevad meeskonnad. Soovide, mitte kohustuse järgi.

Hea suhtlemisoskus.

Muusikalised eeldused.

Loovus, improvisatsioonivõime.

Oodatud on avatud inimene, kel ei ole eelarvamusi.

Pealehakkamine, loomingulisus.

Haridusvaldkonna kogemus tuleb kasuks.

Vajadus abiõpetaja järgi koolis.

Töövari.


16

Töörühma teema: Tugimeetmete rakendamine õpilaste individuaalse arengu toetamisel Tallinna Reaalkooli näitel Töörühma juht(id): Tallinna Reaalkooli direktor Ene Saar, õppealajuhataja Madis Somelar, koolipsühholoog Kati Pajuman ja eripedagoog Agnes Filippov Osalejad: 17 Protokollija: Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Piret Lind


Koolis on palju õpilasi, kes vajavad spetsialistide abi. Andekuse selgitamise on kool ise lahendanud. Koolis töötab 2 psühholoogi, eripedagoog, logopeed ja karjäärikoordinaator. Kool on õpilastele nagu turvakodu, avatud 6.30 kuni hilisõhtuni, lisaks avatud ka laupäev. Õpilane saab alati tulla, teha sporti, muusikat jm.

Võtmesõna on klassijuhataja, tema pöördumine ja abi otsimine. Õpetajaskonnaga tuleb häid suhteid luua. III kooliastmes toetab õppejuht rohkem keerulisi õpilasi, toimuvad ind.kokkusaamised. Õppealajuhataja ja HEV koordinaator teevad omavahel head koostööd. Koolis külastatakse ainetunde, aineõpetajad annavad tagasisidet koos õpilastega. Toetab kujundav hindamine. Õpilane paneb päevikusse oma õppimise eesmärgid. Kuni 6 kl saavad kõik õpetajad 2 korda aastas kokku. 45 min on ühe klassi kohta arutelu, saadakse kogemus kuidas õpilast toetada. Klassijuhataja tund on kõikidel klassidel, sisutihe tund. Õpetajatel on väga vähe paberitööd. Oluline, et õpilase eneseteadlikkus suureneks.

HEV koordinaator. Tundide vaatlus, õpetajate nõustamine ja juhtumite lahendamine. Arutelud kuidas on tugi aidanud, mida veel vaja teha.

Psühholoog. Andekate õpilaste õpihuvi ja motivatsiooni hoidmine on kõige olulisem. Koostöö kliiniliste psühholoogidega ja psühhiaatriga. Mõned õpilased tulevad ise abi otsima, mõnel pöörduvad vanemad. Ootused on õpilasele kõrged. I ja II astmes vaja toetada klassi poolt.

Tugispetsialistide tiim on väga toetav. Vajadusel ollakse õpilaste arenguvestluse juures abiks, mitte süüdistajateks. Vanemate usaldus on olemas, oluline on privaatsus. Suund, et koolis on avatud suhtlemine. Õpilaste võlgnevustel püüad leida kokkulepped. Õpilane ise kirjutab aineõpetajatele, kuidas ta ainet teeb ja ise otsustab kui palju avab oma diagnoosi. Hoiab ära õpetajate arusaamatuse, miks õpilast jälle kohal ei ole.

Eripedagoog käib juba algklassides tunde vaatamas, nooremad õpilased on logopeedi pärusmaa, samas I-III kooliastmes on toetus eripedagoogi tegevusega. Psühholoog toetab klassijuhatajat. Hea koostöö on kooliõega.

Toimub koostöö Rajaleidjaga, lastevanematega. Tõhustatud toega õpilastele on koostatud individuaalne õppekava, ei toeta üle ega liiga vähe. Tihti õpilane, vanemad ei

Reaalkooli müüdid: koolis on ainult andekad lapsed; kõik õpetajad soovivad siia kooli tööle tulla. Tegelikult see nii ei ole. Projekt – kõikide spetsialistide rollid õpilaste toetamisel. Näit õppima õppimine jm OKAS – iganädalane kohtumine erispetsialistidega. Väga hea meeskonnatöö ja oskuslik ülesannete jaotamine ja abivajajatele plaani koostamine. Erispetsialistid õpivad teraapiat, supervisiooni. Suund klassijuhatajateni viia erivaldkondade oskused, teadmised. Õpilastel on väga suur huvi olümpiaadidel osalemiseks, eriti kooli olümpiaadidel. Koostöö on ülikoolidega, vilistlastega. Õpetajatel makstakse lisatasu õpilaste olümpiaadide ettevalmistamise eest. Tunnid on diferentseeritud, õpetaja ise otsustab. Valmistab ette erineva tasemetega ülesandeid. Õpetaja on kursis vabariikliku olümpiaadi juhendiga, annab edasi selle info võimalikult kiiresti õpilasteni. Abiks on olümpiaadidel juba osalenud õpilased. Väga oluline on õpetaja ja õpilase koostöö, ettevalmistamise õppematerjal. Õpitakse töö vormistamist (kui pikalt vastust kirjutada). Ainealane pädevus on suurem nendel


17

soovi saada nõustamiskomisjoni otsuseid või ei informeeri otsustest kooli. Peaaegu iga juhtum on perejuhtum. Eesmärgiks lastevanemate koolitusteks huvi tõstmine. Gordoni perekooliga ja Moreno Keskusega hea koostöö, aastas toimuvad 3-4 korda kohtumised. On rakendunud vanemate koolitus 3-5 korda aastas. Koolitused on vanematele tasulised, õpetajatele tasuta. Rasketele perejuhtumitele tehakse personaalsed kutsed ja toimuvad individuaalsed kohtumised

Paindlik õppetöö/tunniplaan. Rakendatakse paindlikku õppimist, üks-ühele õpet, valiktunnid, rühmatunnid. Kasutatakse palju sudokusid, nuputamisülesandeid. Toimub oma leiutise võistlus – koostöö suurte ja väikestega. Koolivaheaegadel võib õpetajatelt konsultatsioone võtta. Kool ostab ingliskeelseid õppematerjale ja programme, õpilastel suur huvi. Koolimaja on avatud kell 6.30-22.00 ja ka vajadusel laupäeval. Tehnilised vahendid õpilastele olemas.

Õpetajatel, õpilastel on võimalik vajadusel tunniplaani muuta. Vajadusel saavad õpilased võtta vabu päevi enne olümpiaadide piirkonna- või lõppvooru. Kõike ei ole vaja teha maksimaalselt. Rakendatud on veel teemapõhised tunnid – õpilased teevad ise kokkuvõtted, mida jagavad FB. Vene kodukeelega õpilastel individuaalsed programmid, tunnid toimuvad avatud ruumides (raamatukogu jm)

Koostöö teiste koolide, õpilaste, raamatukogu ja partneritega (TTÜ; TLÜ; TÜ; ITK). Ainetundidesse tuuakse vilistlasi, mis toetab õpilaste huvi suunamist. Raamatukogu edastab teadusalast infot. Koolil on partnerkoolid teistes riikides. Saadakse kogemusi rahvusvaheliste olümpiaadide korraldamises. Rahaliselt toetavad lapsevanemad ja koolivanemate tehtud toetusfond. Teaduskool.

Õpetajatel on „meie õpilased“ – kõik teevad koostööd. Ei ole oluline, kes õpetab. Õpilane võib valida.

Õpilaste tunnustamine. Kool jälgib, et kõik õpilaste andekused saaksid tunnustatud (olümpiaadid, sport, muusika jm).

õpetajatel, kes aineühendustes tegutsevad. Uute õpilaste kohanemine kooliga.7.kl ja 10.kl õpilastele (uued õpilased). Tutvumisring enne 1.septembrit. Vaja siduda 38 õpilast üheks seltskonnaks. Kuidas olla oma erisusega ja samas koos teistega. Väga oluline on klassiks kokkutulnud õpilaste omavaheline tutvumine, kommunikatsioon. Perekonnaõpetus. Oskuslikult on õppekava ümber kujundatud vastavalt reaalse elu vajadustele. Perekonnaõpetus on jaotatud 3-ks osaks: alustavad psühholoogid, järgmiseks toimuvad arutelud kirjanduse ja kirjandustegelaste kaudu ning viimane osa on paarissuhte arengufaasid ja lapse arenguteemad (Maria Tilk). Toimuvad rühmaarutelud, kasutatakse filme (Ukuaru, Mona Lisa jm). Õpilase eneseteadlikkus – räägitakse grupisuhteid, tehakse skaalasid (meeleolu jm), tehakse õpilaste ja õpetajatega (näit ütle klassikaaslasele 3 positiivset asja). Direktor õpetab pere eelarve planeerimist, hoolekogu liige pereõigust ja pärandamist, Tiia Õun – kuidas kasvatada väikest last, Toomkirikus religiooniõpetust. Perekonnaõpetuses saavad kõik õpilased viie.

02.10.2018 tallinna koolijuhtide ja -meeskondade ...muinasjuttude arhetüübid. punamütsike –...

Documents