1

MAJANDUSAASTA

ARUANNE

2003. AASTA

TIITELLEHT

2

Nimi: Tallinna Pedagoogikaülikool

Registrikood: 74000122

Aadress: Narva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon: +372 640 9101

Faks: +372 660 5768

E-mail: rektoraat@tpu.ee

Kodulehekülg: www.tpu.ee

Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik

Põhitegevusalad: akadeemiline teadustegevus;

õppe- ja teadustegevusel põhineva kõrghariduse andmine;

õppe- ja teadustegevusel põhinevate teenuste osutamine

ühiskonnale

Majandusaasta: 01.01.2003-31.12.2003

Audiitor: KPMG Estonia

TPÜ nõukogu: 48 liiget

TPÜ nõukogu esimees: professor Mati Heidmets

TPÜ valitsus: 22 liiget

TPÜ valitsuse esimees: professor Mati Heidmets

3

SISUKORD

TIITELLEHT 2

TEGEVUSARUANNE 4

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 13

DEKLARATSIOON 14

BILANSS 15

TULEMIARUANNE 17

RAHAVOOGUDE ARUANNE 18

OMAKAPITALI MUUTUSE ARUANNE 19

ARVESTUSPÕHIMÕTTED 20

LISAD

Lisa 1. Raha ja pangakontod 24

Lisa 2. Nõuded ostjate vastu 24

Lisa 3. Kinnisvarainvesteeringud 24

Lisa 4. Põhivara liikumise aruanne 25

Lisa 5. Pangalaenud ja tagatised 26

Lisa 6. Kapitalirendikohustused 26

Lisa 7. Maksuvõlad 27

Lisa 8. Kohustused töötajatele 27

Lisa 9. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud 27

Lisa 10. Tulu riigieelarvest 28

Lisa 11. Tulud majandustegevusest 28

Lisa 12. Muud tulud tegevusest 28

Lisa 13. Põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 29

Lisa 14. Tegevuskulud 29

Lisa 15. Kasutusrent 29

Lisa 16. Bilansivälised varad 30

Audiitori järeldusotsus

4

Tegevusaruanne Tallinna Pedagoogikaülikooli tegevusvaldkonnad ja struktuur Tallinna Pedagoogikaülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi Põhiseaduse, Ülikooliseaduse, Tallinna Pedagoogikaülikooli põhikirja ja teiste õigusaktide alusel. Ülikool koostab igal aastal aastaaruande, kus kajastatakse õppe-, teadus- ja arendustöö kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid tulemusi. Tallinna Pedagoogikaülikooli põhitegevuseks on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid. Teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendustööd kõigis oma tegevussuundades, eelkõige sotsiaal- (sh haridus-) ning humanitaarteadustes ja loodusteadustes, toetada ülikooli juurde loodud teaduslike seltside ja ühingute tegevust. Ülikooli missiooniks on Eesti jätkusuutliku arengu toetamine ja ühiskonna intellektuaalse kapitali suurendamine haritlaste ettevalmistamise, ühiskonna vajadusi arvestava uurimistöö ja selle tulemuste rakendamise kaudu. Tallinna Pedagoogikaülikool on kujunenud Tallinna keskseks humanitaar-, sotsiaal- ja loodusteadusi viljelevaks õppe- ja teadusasutuseks.

5

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL

AKADEEMILINE STRUKTUUR HALDUS- JA TUGISTRUKTUUR TEADUSKONNAD REKTORI VASTUTUSALA Filoloogiateaduskond Personaliosakond Kasvatusteaduste teaduskond Rektoraadi büroo Kehakultuuriteaduskond AKADEEMILISE PROREKTORI

VASTUTUSALA Kultuuriteaduskond Suhtekorralduse osakond Matemaatika-loodusteaduskond Õppeosakond Sotsiaalteaduskond Õpetajakoolituse osakond ASUTUSED TEADUS- JA ARENDUSPROREKTORI

VASTUTUSALA Haapsalu Kolledž Infotehnoloogia Osakond Rakvere Kolledž Kirjastus Eesti Demograafia Instituut Raamatukogu Haridusuuringute Instituut Teadus- ja arendusosakond Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum AVATUD ÜLIKOOLI PROREKTORI

VASTUTUSALA Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Avatud Ülikool Ökoloogia Instituut Akadeemiline Raamatukogu TEADUSLABORID HALDUSDIREKTORI VASTUTUSALA Kirjanduslabor Rahandusosakond Arengu-Uuringu Labor Kinnisvara osakond Õppekava Labor Asutus „Elamu“ Kinesioloogia Labor Spordifüsioloogia Labor Spordisotsioloogia ja -Psühholoogia Labor Kognitiivse Neuroteaduse Labor Terviseuuringute Labor KESKUSED Täiskasvanute Hariduse Keskus Idamaade Keskus Lapseuurimise Keskus Haridustehnoloogia Keskus Kultuuri- ja Kunstikeskus Kutsehariduskeskus Demokraatia Uuringute Keskus Filosoofia Keskus Haldusjuhtimise Õppekeskus Infotöö Keskus Naisuurimiskeskus Nüüdiskultuuri Uurimiskeskus Reklaami ja Retoorika Keskus Sotsiaaltöö Koolitus- Ja Teaduskeskus Vene Uuringute Keskus

6

Tähtsamad näitajad (miljonites kroonides)

Finantsnäitajad 2000 2001 2002 2003 Tegevustulud 143,9 158,7 169,9 225,7

sh investeeringud 2 2,5 Tegevuskulud 136,8 148,6 162,2 188,8Põhivara kulum 4,7 5,7 9,2 10,2Tegevuskulud kokku 141,4 154,3 171,4 199,0Finantstulud 0,9 0,4 0,4 0,8Finantskulud 1,5 0,7 0,7 1,0Aruandeaasta tulem 0,9 4,0 -1,7 26,4Bilansimaht 53,5 66 91,4 131,3Käibevarad 11,2 21,9 33,9 60,6Põhivarad 42,3 44,1 57,5 70,7Kohustused ja eraldised 27,3 34,8 62,0 68,0

sh pangalaenud 8,6 7,1 21,3 19,5Kapital 26,2 31,2 29,4 63,3 SUHTARVUD (protsentides) Tegevuskulude ja tegevustulude suhe 98,3 97,3 100,8 88,2Laenude ja tegevustulude suhe 5,9 4,5 12,5 8,7Põhivara osakaal bilansis 79,1 66,8 62,9 53,8Kapitali osakaal bilansis 48,9 47,3 32,2 48,2Laenude osakaal bilansis 16 10,8 23,3 14,9 MUUD Töötajate arv aasta lõpus 717 689 723 767

sh akadeemiline personal 337 317 328 332mitteakadeemiline personal 380 372 395 428

Teaduskondade õppetööga seotud tulud ametikoha kohta 2003.aastal (miljonites kroonides)

Teaduskond Ameti-kohtade

arv

Riiklik koolitustellimus

Õppeteenus-tasud

Kokku tulud õppetegevusest

Tulud ametikoha

kohta 2003.a

Filoloogiateaduskond 89,1 6,9 8,6 15,6 0,17Kasvatusteadusteteaduskond 49,3 3,9 8,4 12,3 0,25Kehakultuuriteaduskond 29,6 2,0 4,9 6,9 0,23Kultuuriteaduskond 54,7 6,3 3,1 9,3 0,17Matemaatika-loodusteaduskond 71,5 11,5 6,8 18,4 0,26Sotsiaalteaduskond 61,1 7,3 18,4 24,7 0,40 Kokku 355,2 37,0 50, 2 87,2 1,48*Arvestatud on teaduskondadele TPÜ eelarves eraldatud vahendeid (millest on maha arvatud TPÜ üldlõiv ja muud tsentraalsed eraldised ning juurde liidetud teaduskondade vahendite jääk aasta alguses). Arvestatud ei ole teadustööde, projektide ja ms laekumisi.

7

Personal ja juhtimine Ülikooli kõrgeimaks kollegiaalseks otsustuskoguks on ülikooli nõukogu. Nõukogu koosseisu kuuluvad: rektor, prorektorid, dekaanid, ametiühingu juhatuse esindaja, vastavalt esindusvormile valitud esindajad, teadus- ja arendusasutuste ning kolledžite juhid. Üliõpilaste esindus moodustab 1/5 nõukogu koosseisust. Ülikooli juhib rektor Mati Heidmets, kes vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest ning annab aru ülikooli nõukogule. Rektori valib valimiskogu, mille liikmeteks on kõik ülikooli nõukogu liikmed, kõikide teaduskondade/teadusasutuste nõukogude liikmed ja kõik korralised professorid. Ülikoolis on kolm prorektorit: teadus- ja arendusprorektor Peeter Normak, akadeemiline prorektor Heli Mattisen, avatud ülikooli prorektor Madis Lepik ja üks vastutusala direktor: haldusdirektor Margus Talsi, kes juhivad rektori poolt määratud tegevusvaldkondi ning kureerivad vastavaid struktuuriüksusi ja asendavad rektorit vastavalt asendamiskorrale. Ülikooli operatiivseks juhtimiseks on rektori käskkirjaga moodustatud ülikooli valitsus. Ülikooli valitsuse esimeheks on rektor ning liikmeteks prorektorid, dekaanid, üliõpilaskonna esindaja ning rektori käskkirja alusel määratud liikmed. Valitsuse otsused on ülikooli liikmeskonnale kohustuslikud. Valitsuse koosseis seisuga 31.12.2003 oli järgmine: Esimees: Mati Heidmets rektor Liikmed: Heli Mattisen akadeemiline prorektor Peeter Normak teadus- ja arendusprorektor Madis Lepik avatud ülikooli prorektor Margus Talsi haldusdirektor Helle Metslang filoloogiateaduskonna dekaan Priit Reiska kasvatusteaduste teaduskonna dekaani kt Rein Haljand kehakultuuriteaduskonna dekaan Andres Avarand kultuuriteaduskonna dekaan Henn Kukk matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Aleksander Pulver sotsiaalteaduskonna dekaan Ene Käpp avatud ülikooli TÕK juhataja Marek Kusmin infotehnoloogia osakonna juhataja Tiit Villig kinnisvara osakonna juhataja Epp Eelmaa personaliosakonna juhataja Kersti Kikkas raamatukogu juhataja Marika Torn rahandusosakonna juhataja Hille Erik rektoraadi büroo juhataja Katrin Maack suhtekorralduse osakonna juhataja Aarne Leisalu teadus- ja arendusosakonna juhataja Imbi Teiter õppeosakonna juhataja Arvo Anton üliõpilasesinduse esimees Andres Kollist TPÜ Akadeemilise Raamatukogu direktor

8

Tallinna Pedagoogikaülikooli teaduskondade ja tugistruktuuriüksuste keskmised palgad aastatel 2002 ja 2003 (tuhandetes kroonides).

Struktuuri- üksused

Ametikohtade keskmine arv 2002

Keskmine palk 2002

Täidetud ametikohtade keskmine arv

2003

Keskmine palk 2003

Muutus %-des

Teaduskonnad Filoloogiateaduskond 84,0 9,4 89,1 9,9 5,8 Kasvatusteadusteteaduskond 46,6 11,7 49,3 12,1 3,8 Kehakultuuriteaduskond 31,3 9,2 29,6 10,1 9,2 Kultuuriteaduskond 49,7 9,2 54,7 8,9 -3,3 Matemaatika-loodusteaduskond 73,0 9,9 71,5 10,8 8,6 Sotsiaalteaduskond 68,6 11,0 61,1 13,0 18,1 Teaduskondade keskmine 353,2 10,1 355,2 10,8 6,9 Kolledžid Rakvere Kolledž 8,0 8,6 9,5 7,7 -11,0 Haapsalu Kolledž 9,0 6,4 10,3 8,4 31,6 Instituudid Eesti Demograafia Instituut 25,0 2,1 21,0 2,0 -2,7 Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 35,0 5,6 32,0 5,4 -4,1 Ökoloogia Instituut 37,0 6,5 38,0 6,8 5,4 Haridusuuringute Instituut 3,0 9,8 Iseseisvad struktuuriüksused Raamatukogu 40,2 5,2 39,5 5,8 12,9 Avatud ülikool 20,1 9,2 16,1 10,6 15,3 Asutus Elamu 39,7 2,8 40,7 3,4 18,9 Humanitaarteaduste Doktorikool 2,0 9,9 Pedagoogika Arhiivmuuseum 8,0 4,4 9,0 6,1 39,9 Haldus- ja tugistruktuur Rektoraadi büroo 9,0 17,1 12,7 18,1 6,2 Personaliosakond 4,0 9,7 2,9 11,6 20,4 Suhtekorralduse osakond 11,5 7,0 9,3 8,3 19,3 Õppeosakond 11,5 5,9 8,9 9,9 67,4 Teadus- ja arendusosakond 2,7 9,7 5,0 9,5 -2,4 Infotehnoloogia osakond 13,4 8,9 18,9 10,7 20,1 Kirjastus 7,0 5,4 7,0 6,3 16,3 Rahandusosakond 11,0 7,6 13,4 10,8 41,9 Kinnisvara osakond 69,5 3,5 69,2 4,5 29,9 Üliõpilasesindus 1,0 5,0 Täiendõpe 7,6 10,8 TPÜ KOKKU 714,8 8,7 732,2 9,5 9,7

Nimetus Täidetud ametikohtade keskmine arv

2002

Keskmine palk 2002

Täidetud ametikohtade keskmine arv

2003

Keskmine palk 2003

Muutus%-des

Professor 41,4 18,23 40,7 18,38 0,83 Dotsent, vanemteadur 73,5 11,73 68,95 12,99 10,8 Lektor, teadur 90,9 8,49 84,2 9,9 16,58 Assistent, projektijuht 35,8 8,5 30,95 9,48 11,63 Õpetaja 36,2 8,18 29,6 8,33 1,87 Muud 75,4 6,73 98,95 7,33 8,9 Kokku teaduskonnad 353,2 10,08 351,95 11,6 14,59

9

Põhisuunad õppetegevuses

2003. aastal võib õppetegevuse valdkonnast tuua välja kolm peamist suunda: I. Õppetegevuse kvaliteet; II. Tallinna Ülikooli õppetegevuse põhimõtted ja finantseerimise alused, ühisõppekavade

käivitamine; III. Õpetajakoolituse riiklik arengukava ja selle realiseerimine. I. 2003. aasta sügisel algas TPÜ õppetegevuse kvaliteedijuhtimise süsteemi väljatöötamine paralleelselt avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu poolt kokku kutsutud töörühma tööga, mille tulemusel peab 2004. aasta jooksul valmima Eesti ülikoolide kvaliteedikäsiraamatu projekt, mis sisaldab ülikoolidevahelisi kokkuleppeid õppetegevuse kvaliteedijuhtimise aluste osas. 2003. aasta õppekorralduslikud tegevused: 1. Õppekorralduse eeskirja väljatöötamine; 2. Uue õppeteotuste seaduse käivitamine ning sellest tulenev arendustegevus; 3. ECTS „labeli“ taotlusdokumentatsiooni ettevalmistamine ning kogu õppetegevuse

dubleerimine inglise keeles; 4. Õppetegevuse finantseerimissüsteemi muutmine; 5. Ühisõppekavade käivitamine. Õppekavade süsteemi korrastamise alused: • Õppekava kureeriva osakonna õppejõudude akadeemiline kvalifikatsioon (rahvusvahelise

tunnustusega teadus- või loometöö antud õppekava valdkonnas) ja osakonna jätkusuutlikkus (sh doktoriõpe);

• Õppekava vastavus/võrreldavus rahvusvaheliste standarditega (pädevuspõhised eesmärgid, teooria/praktika osakaal);

• Rahvusvahelistumine: välisõppejõudude kaasamine, üliõpilaste mobiilsus, õppejõudude stažeerimine välisülikoolide juures;

• Tööandjate ja vilistlaste kaasamine sisulisse õppekavaarendusse, regulaarse eneseanalüüsi olemasolu.

II. Tallinna Ülikooli õppetegevuse põhimõtete ja finantseerimise aluste väljatöötamine. Õppetegevuse põhimõtete erinevus kehtivatest: • Üliõpilasele suurem vabadus oma õpinguid kavandada (vaba- ja valikainete suurem

osakaal); • Ainekursuse teoreetiline osa peab olema läbitav kirjanduse baasil; • Lektüürieksamite osakaalu suurendamine. Finantseerimise põhimõtted: • Soorituspõhisus (tapid); • Riigieelarvelised ja riigieelarvevälised võrdsetel alustel – kadunud on osakondadevaheline

tasaarveldamine; • Pearaha sisseviimine; • Doktoriõppe rahad teaduskondades ning on lahus muudest rahadest. Laekumised

teaduskonda 4 allikast: tapiarvestus, kaitsmispreemiad, pearaha, doktoritöö toetus ja doktoritöö juhendamistasu. Doktoritöö kaitsmiskulud katab teaduskond.

Ühisõppekavad: Käivitusid Eesti kultuuri ajaloo (EHI+TPÜ) bakalaureuseõppekava ja ajaloo (AI+EHI+TPÜ) bakalaureuseõppekava.

10

III. Õpetajakoolituse riikliku arengukava projekti TPÜ esindus: Heli Mattisen (töörühma juht), Katrin Poom-Valickis (õpetajahariduse osakonna juhataja), Eve Eisenschmidt (Haapsalu kolledži direktor), Hans Kasper Kivilo (töö- ja kutseõpetuse osakonna lektor). Tulemus: • Projekt ministeeriumis heaks kiidetud; • Arengukava tegevused Haridus-ja Teadusministeeriumi eelarvestrateegiasse sisse

kirjutatud; • 2004. aastal käivitub kutseaasta. Lähiaja tegevused TPÜs: Õppekavaarendus: • Õppekavade pädevus(väljundi)põhine analüüs; • Põhikooli mitme aine õpetaja õppekavade ümberstruktureerimine integreeritud

õppekavadeks. Jätkub õppejõudude koolitus. Õpetajakoolituse õppejõududele koolipraktika võimaluste loomine (ainedidaktika inkubaatorite idee realiseerimine, õppejõudude ja õpetaja metoodikute vahetuse käivitamine); Uuringute käivitamine (osalemine mh 21. sajandi hariduse projektis). Teadus-ja arendustegevus Suureneb teaduskondade roll teadus- ja arendustegevuse koordineerimisel. Teadus- ja arendusprojektide täitmisse tuleb kaasata rohkem üliõpilasi, eelkõige magistrante ja doktorante. 2004. aastal avanevad EL struktuurifondide vahendid, mistõttu eelkõige arendusprojektide osas võimalused oluliselt suurenevad. Teaduspublikatsioonide osas on saavutatud teatud stabiilsus, kuid jaotumine allüksuste vahel on liialt ebaühtlane, tipptasemel artiklite avaldamise osas on kasutamata potentsiaal suurim kasvatusteaduste ja filoloogiateaduskonnas. Tipptasemel artiklite jaotumine valdkonniti: loodus- ja täppisteadustes 68%, sotsiaalteadustes 29%, humanitaarteadustes 3%. TPÜ e-ülikooli projekt oli kestvusega 1.01.2002 – 31.12.2003. a. Täiendavalt e-ülikooli projektis kavandatule täideti rida olulisi suuri ülesandeid, nagu näiteks peamaja arvutivõrgu täielik renoveerimine. Teadus- ja arendustegevuse prioriteedid 2004/2005 õppeaastaks • Teadus- ja arendustegevuse finantseerimismahu oluline laiendamine; • Ülikooli infosüsteemi jätkuv arendamine; • TLÜ kodulehe loomine; • EL struktuurifondide vahendite kasutamine. Kinnisvaraalane tegevus 2003. aastal. Kinnisvara osakond tegi töid, mida näeb ette Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) nõukogus 24.11.2003. a kinnitatud TPÜ Kinnisvaraarenduse kava aastateks 2004 - 2007 ja TPÜ 2003. aasta eelarve lisas olev remondiplaan. Prioriteetideks oli õppehoonete renoveerimine ja remont. Olulisemad nendest olid: • Ülikooli peahoone Narva mnt 25 elektri, nõrkvoolu, ventilatsiooni ja koridoride

renoveerimine. Tööde käigus said ruumid nõuetele vastava õhuvahetuse süsteemi, elektri-

11

ja nõrkvoolusüsteemi (arvutivõrk, tulekahju – ja valvesignalisatsioon), vahetati/remonditi üldkasutatavate koridoride parkett, paigaldati koridoridesse ripplagi, viimistleti koridoride seinad, vahetati rikutud kabinettide uksed;

• Spordisaali riietus- ja dušširuumide renoveerimine; • Narva mnt 29 hoone esimesel korrusel söökla ja õpperuumide ehitamine; • TPÜ Akadeemilise Raamatukogu I korruse teenindusruumide renoveerimine; • Konkursi korras valiti Uus-Sadama 5 õppehoone projekteerija ja sõlmiti projekteerimise

leping; • Värska õppekeskuse veetrassi (ca 400 m) väljaehitamine; • Viru väljak 2 kinnistu võõrandamine avaliku kirjaliku enampakkumise korras; • Arbavere ja Värska kinnistute (õppekeskused) avaliku kirjaliku enampakkumise korras

võõrandamise ettevalmistamine. Võõrandati Arbavere kinnistu. • Koostöös TTÜ-ga Estonia pst 7 kinnistu võõrandamise ettevalmistamine (läbirääkimised

üürnikega, pakkumisdokumentide koostamine, hindamine, vajalike lubade taotlemine Haridus- ja teadusministeeriumi Riigivara Haldusbüroolt jne);

• Vilmsi tn 34 krundi kinnistamine ning ülikoolile üleandmise ja detailplaneeringu algatamine;

• TPÜ Akadeemilise Raamatukogu kinnistu riigilt tasuta omandamine; • Raadiku tn 8 hoonetekompleksi (õppehoone, ühiselamu, pooleliolevad lagunenud hooned)

avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandamise ettevalmistamine. Saadud on vastav luba riigilt;

• Kinnisvara korrashoiuks vajalike regulatsioonide koostamine ja kehtestamine ( “TPÜ riigihangete eeskiri”, “TPÜ omandis ja valduses oleva vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord” jne);

• Valge tn 10 krundile uue täiendkoolituskeskuse hoone ehitamiseks vajaliku eeltöö tegemine ja detailplaneeringu lähteülesande koostamine;

• Kevade tn 2a ja Tedre tn 78 kinnistute valduse ülevõtmine ja ülikooli omandisse tasuta üleandmise ettevalmistamine;

• Rakvere kolledži kinnistu moodustamine ning ülikoolile tasuta üleandmise ettevalmistamine;

• Ülikooli tegevuseks vajaliku vara ja teenuste ostmiseks riigihangete korraldamine. Kinnisvara osakonna prioriteedid 2004. aastal. Kinnisvara osakonna tegevuse eesmärk on ülikooli omandisse kuuluva kinnis- ja vallasvara korrashoid (haldamine, hooldamine) ja arendamine viisil, mis tagab ülikooli põhitegevuseks vajalikud hooned ja sellega kaasneva infrastruktuuri, samuti ülikooli kinnis- ja vallasvara majanduslikult otstarbeka kasutamise. Kinnisvara osakond teeb planeeritud töid nii omajõududega kui ka lepinguliste partneritega. Kinnisvara korrastamisel tõuseb tema turuväärtus. 2004. aastal jätkab kinnisvara osakond TPÜ Nõukogus 24.11.2003. a kinnitatud TPÜ “Kinnisvaraarenduse kava aastateks 2004 - 2007” elluviimist. Tulenevalt muutustest ülikooli struktuuris ja tegevuses ning varade seisukorras teeb kinnisvara osakond ettepanekuid ülikooli juhtkonnale kinnisvarade arengu strateegia täpsustamiseks ja varade paremaks kasutamiseks. Tähtsamad tegevused 2004. aastal on: • Uus-Sadama 5 krundile (piirneb Narva mnt 29 krundiga) uue õppehoone ehitamine ning

Narva mnt 25/27/29 korpuses asuvate õppehoonete renoveerimine; • Narva mnt 25 peamaja fassaadi renoveerimine vastavalt kehtestatud ajaloolis-

arhitektuurilistele eritingimustele; • Peamaja fuajee renoveerimine; • Spordisaali (väike võimla) uue põranda ehitamine ja akende vahetamine;

12

• Aula renoveerimine; • Arhiivi laienduse väljaehitamine; • TPÜ Akadeemilise Raamatukogu II korruse ja lugemissaalide renoveerimine; • Valge tn 10 detailplaneeringu kehtestamine; • Koostöös TTÜ-ga Estonia pst 7 hoone võõrandamine avaliku kirjaliku enampakkumise

korras; • Värska kinnistu (õppekeskus) võõrandamine avaliku kirjaliku enampakkumise korras; • Transpordi korralduse, ruumide kasutamise ning tuletõrje eeskirjade koostamine ja

kehtestamine; • Ülikooli tegevuseks vajaliku vara ja teenuste ostmiseks riigihangete korraldamine. Eelpool toodud tegevusteks saab ülikool vahendeid riigieelarvest lisades omavahenditena ülikooli vara müügist saadud tulu. Mati Heidmets Rektor

13

RAAMATUPIDAMISE

AASTAARUANNE

2003. AASTA

14

Deklaratsioon Tallinna Pedagoogikaülikooli rektor deklareerib oma vastutust lehekülgedel 14 kuni 30 esitatud Tallinna Pedagoogikaülikooli 2003. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et: • raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestusmeetodid on vastavuses

Eesti hea raamatupidamistavaga; • raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Tallinna Pedagoogikaülikooli

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; • kõik teadaolevalt olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani

26.05.2004, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; • Tallinna Pedagoogikaülikool on jätkuvalt tegutsev. Mati Heidmets Margus Talsi Triinu Klement Rektor Haldusdirektor Raamatupidamise talituse juhataja

15

BILANSS

AKTIVA VARAD 31.12.2003 31.12.2002 Lisad Käibevara Raha ja pangakontod 55 407 746 30 707 282 1

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved 2 454 220 2 928 421 2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus) -96 397 0

Nõuded ostjate vastu kokku 2 357 823 2 928 421

Mitmesugused nõuded

Muud lühiajalised nõuded 7 159 8 814

Muud nõuded kokku 7 159 8 814

Viitlaekumised

Muud viitlaekumised 209 306 4 754

Viitlaekumised kokku 209 306 4 755

Ettemaksed

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 9 236 21 615 7 Tulevaste perioodide kulud 213 336 0

Ettemaksed kokku 222 572 21 615

Varud

Tooraine ja materjal 201 902 227 793 Ettemaksed tarnijatele 2 202 564 26 407

Varud kokku 2 404 466 254 200

Käibevara kokku 60 609 072 33 925 086

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 5 688 380 6 528 623 3

Materiaalne põhivara

Maa ja ehitised 68 321 411 49 283 024 Masinad ja seadmed 8 209 328 7 654 256

Muu inventar 34 089 455 26 347 003 Põhivara kulum (miinus) -47 811 457 -32 639 243

Lõpetamata ehitus 1 505 349 345 422 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 355 370 0

Materiaalne põhivara kokku 64 669 456 50 990 462 4

Immateriaalne põhivara

Ostetud patendid, litsentsid jne 14 017 0 4

Immateriaalne põhivara kokku 14 017 0 Põhivara kokku 70 371 853 57 519 085

VARAD KOKKU 130 980 925 91 444 172

16

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 31.12.2003 31.12.2002 Lisad KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil 1 816 181 1 718 938 5 Pikaajaliste kapitalirendikohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 45 213 0 6 Ostjate ettemaksed teenuste eest 0 2 259 551 Võlad tarnijatele 1 214 503 1 845 191 Muud lühiajalised võlad 4 600 0 Maksuvõlad 696 051 5 831 352 7 Viitvõlad

Võlad töövõtjatele 4 375 362 8 604 340 8 Intressivõlad 0 4 754

Muud viitvõlad 3 846 303 0 Viitvõlad kokku 8 221 665 8 609 094 Ettemakstud tulevaste perioodide tulud 15 554 875 10 362 802 9 Lühiajalised kohustused kokku 27 553 088 30 626 928 Pikaajalised kohustused Pikaajalised pangalaenud 17 735 626 19 537 441 5 Kapitalirendi kohustused 33 910 0 6 Tulevaste perioodide tulud põhivara sihtfinantseerimisest 22 676 926 11 825 346 13 Pikaajalised kohustused kokku 40 446 462 31 362 787 KOHUSTUSED KOKKU 67 999 550 61 989 715 OMAKAPITAL Ülikooli kapital 20 201 294 17 980 851 Annetatud kapital 13 727 419 8 566 677 Eelmiste aastate tulem 2 906 929 4 661 530 Aruandeaasta tulem 26 145 733 -1 754 601 OMAKAPITAL KOKKU 62 981 375 29 454 457 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 130 980 925 91 444 172

17

TULEMIARUANNE 2003 2002 Lisad Tegevustulud Tulud eelarvest 105 396 634 87 094 756 10 Tulud majandustegevusest 78 490 567 69 036 617 11 Muud tulud tegevusest 41 386 098 13 764 974 12 Tulud põhivara sihtfinantseerimisest 63 970 56 454 13 Tegevustulud kokku 225 337 269 169 952 801 Tegevuskulud Palgakulu 93 749 102 79 351 875 Sotsiaalmaks 30 749 513 26 246 203 Muud tegevuskulud 64 288 513 56 588 718 14 Muud ärikulud 21 542 0 Tegevuskulud kokku 188 808 670 162 186 796 Põhivara kulum 10 215 363 9 179 707 3,4 Tegevustulem 26 313 236 -1 413 701 Finantstulud 816 147 388 357 Finantskulud 983 650 729 257 ARUANDEAASTA TULEM 26 145 733 -1 754 601

18

RAHAVOOGUDE ARUANNE 2003 2002 Lisad Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 26 145 733 -1 413 701 Põhivara kulum ja väärtuse langus 10 233 577 9 179 707 Kasum (kahjum) põhivara müügist -24 470 500 52 702 Tulu sihtfinantseerimisest -64 838 -56 454 Saadud intressitulu -779 273 -388 357 Makstud intressitulu 981 200 729 257 Nõuete ja ettemaksete muutus 2 232 706 -674 263 Kohustuste muutus -5 497 660 2 289 080 Korrigeerimine* 386 025 0 Kokku rahavood majandustegevusest 9 166 970 9 717 971 Rahavood investeerimisest Makstud põhivara soetus -5 860 397 -5 195 426 4 Materiaalse põhivara parendus -12 295 504 -17 149 426 4 Lõpetamata ehitus -1 159 927 -345 422 4 Põhivara ettemaksed -355 370 0 4 Materiaalse põhivara müük 26 047 017 0 Kokku rahavoog investeerimisest 6 375 819 -22 690 274 Rahavoog finantseerimisest Saadud laenud 0 14 990 375 5 Laenude tagasimaksed -1 704 572 -874 996 5 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -53 303 0 6 Saadud varade sihtfinantseerimiseks 10 915 550 10 000 000 13 Kokku rahavoog finantseerimisest 9 157 675 24 115 379 Rahavoog kokku 24 700 464 11 143 076

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 30 707 282 19 381 006

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 55 407 746 30 707 282

*Äritegevuse rahavoogu on korrigeeritud Akadeemilise Raamatukogu raha ja pangakontode saldoga 01.05.2003. a (386 025 krooni).

19

OMAKAPITALI MUUTUS ARUANNE

Ülikooli Annetatud Eelmiste

perioodide Aruandeaasta KOKKU

kapital kapital tulem tulem

Saldo 31.12.2002 17 980 851 8 566 677 4 661 530 -1 754 601 29 454 457

Akadeemilise Raamatukogu kapital 2 119 370 2 119 370 Akadeemilise Raamatukogu annetatud kapital 5 160 742 5 160 742 Akadeemilise Raamatukogu 01.01.2003-30.04.2003 tulem 101 073 101 073 Tulemi ülekandmine -1 754 601 1 754 601 0 Aruandeperioodi tulem

Tallinna Pedagoogikaülikool 27 014 703 27 014 703

Eesti Demograafia Instituut 15 591 15 591 Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute

Instituut -68 818 -68 818 Ökoloogia Instituut 780 548 780 548

TPÜ Akadeemiline Raamatukogu -1 596 291 -1 596 291

Saldo 31.12.2003 20 201 294 13 727 419 2 906 929 26 145 733 62 981 375

20

Arvestuspõhimõtete selgitused Tallinna Pedagoogikaülikooli aastaaruanne 2003.aasta kohta on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruandluse põhimõtetele, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustes ja muudes õigusaktides ning mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud täiskroonides. Aastaaruandes kajastatavad andmed sisaldavad Tallinna Pedagoogikaülikooli koos iseseisval bilansil olevate allasutustega:

Allasutus Registrikood Aadress Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 74001021

Estonia pst 7, Tallinn

Ökoloogia Instituut 74001050 Kevade tn 2, Tallinn Eesti Demograafia Instituut 74001044 Estonia pst 7,TallinnAkadeemiline Raamatukogu 70001165 Rävala pst 10, Tallinn Akadeemiline Raamatukogu ühines Tallinna Pedagoogikaülikooliga 01.05.2003. a. TPÜ 2003. a raamatupidamise aastaaruandesse on lülitatud Akadeemilise Raamatukogu 01.05.2003. a kuni 31.12.2003. a tulud ja kulud. Akadeemilise Raamatukogu 01.01.2003- 30.04.2003 tulem 101 073 krooni on kajastatud bilansis kapitali muutusena (vt omakapitali muutuse aruanne). Ülikooli allasutuste omavahelised nõuded ja kohustused ning tulud ja kulud on elimineeritud. 2003. aasta tulemiaruandes ei kajastata tulude ja kuludena kolmandatele isikutele õppetoetuste, sõidusoodustuste, õppelaenu kustutamiseks kasutatud vahendeid. 2003. a bilansi algsaldodes on korrigeeritud: • rida “Raha ja pangakontod” 496 500 krooni. Tegemist on Ühispanga rahaturufondi

osakutega. Tulenevalt RTJ 2 võib kõrge likviidsusega investeeringuid kajastada bilansis raha ja pangakontode all.

Bilanss 31.12.2002 enne

korrigeerimisi Korrigeerimised 31.12.2002 pärast

korrigeerimisi Raha ja pangakontod 30 210 782 496 500 30 707 282Aktsiad ja väärtpaberid 496 500 -496 500 0

• rida „Maa ja ehitised“ 11 524 464 krooni võrra ja rida „Põhivara kulum (miinus)“

4 995 841 krooni. Tegemist on hoonetega, mida ülikool rendib välja ja mida kajastatakse RTJ 6 alusel kinnisvarainvesteeringutena.

Bilanss 31.12.2002 enne

korrigeerimisi Korrigeerimised 31.12.2002 pärast

korrigeerimisi Kinnisvarainvesteeringud 0 6 528 623 6 528 623Maa ja ehitised 60 807 488 -11 524 464 49 283 024Põhivara kulum (miinus) -37 635 084 4 995 841 -32 639 243Raha ja raha ekvivalendid

21

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, lühiajalisi deposiite ning Ühispanga rahaturufondi osakuid. Välisvaluutas toimunud tehingute ning välisvaluutas fikseeritud varade ja kohustuste kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeva Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud nõuded ja kohustused on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus on kajastatud bilansireal „Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded“. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Kauba, tooraine ja materjali varud on võetud arvele soetusmaksumuses ning nende jäägid on kajastatud soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse (FIFO; kaalutud keskmise hinna) meetodit. Allahindluse summa on kantud kuludesse. Põhivara Põhivara on vara, mille kasulik tööiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 10 000 krooni. Materiaalne põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulum. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis jääkväärtuses. Amortisatsiooni arvestusmeetodite ja -määrade eesmärk on tagada amortisatsiooni arvestuse vastavus põhivara tööea ja kasutamisega ning see oli põhivara gruppide lõikes aruandeaastal alljärgnev:

Põhivara grupp Amortisatsiooni arvestusmeetod Amortisatsiooni määr aruandeaastal

Hooned ja rajatised Lineaarne 3%-5% Masinad ja seadmed Lineaarne 20%-25% Arvutustehnika Lineaarne 20%-30% Transpordivahendid Lineaarne 14%-20% Inventar, mööbel, kontoritehnika Lineaarne 20%-30% Ostetud patendid, litsentsid Lineaarne 20% Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid parendustöid, mis tõstavad objekti võimet osaleda tulevikus majandusliku kasu loomisel, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Muud kulutused, mis pigem säilitavad põhivara võimet luua

22

majanduslikku kasu, kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on vara, mida ülikool hoiab kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil. Kinnisvarainvesteering kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulum. Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud: • ühiselamu Tallinnas Raadiku 8; • ühiselamu Tallinnas Karu 17; • ühiselamu Tallinnas Pärnu mnt 59; • eluhoone Tallinnas Estonia pst 7; • Otepää spordibaas; • Arbavere õppekeskus. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud Antud bilansireal kajastatakse järgmise aruandeaasta eest ettelaekunud õppemaksud, koolituskursuste tasud, lepingulised tasud, rendi ettemaksed ning muud aruandeaastal laekunud tulevaste perioodide tulud, mis ei ole kantud aastaaruande tuludesse. Sügissemester kestab ülikoolis 01. septembrist 31. jaanuarini. Ülikoolis kehtiva korra järgi peab üliõpilane tasuma õppeteenuste eest 15. oktoobriks. Nendest õppeteenustest, mis on tasutud sügissemestri eest, on arvestatud 80% 2003. aasta tuludesse ja 20% 2004. aasta tuludesse. Õppeteenustasud, mis on tasutud 2004. aasta kevadsemestri eest, kajastatakse bilansikirjel „Ettemakstud tulevaste perioodide tulud“. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil, mille kohaselt põhivara sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ning sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustusena kui eraldis. Soetatud vara amortiseeritakse kuludesse ja sihtfinantseerimise kohustuse tuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kapitalirent ja kasutusrent Ülikool kui rentnik Renditehingud on kajastatud kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülikool on kajastanud kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: • Renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule; • Rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt

madalam selle vara õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda õigust kasutab; • Lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

23

• Rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;

• Renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada.

Kõik ülejäänud renditehingud on kajastatud kasutusrendina. Ülikool kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Tulud ja kulud Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulud jagatakse 4 gruppi: tulud riigieelarvest, tulud majandustegevusest, muud tulud tegevusest ja tulud põhivara sihtfinantseerimisest. • Tuludena riigieelarvest kajastatakse riikliku koolitustellimuse lepingu alusel eraldatud

vahendid, teaduse riiklik sihtfinantseerimine, doktorantide teadustööde toetus ja teavikute ostuks eraldatud vahendid.

• Tuludena majandustegevusest kajastatakse õppeteenustasud, koolituskursuste tasud, rendi- ja üüritulud ja muude teenuste tulud.

• Muude tuludena kajastatakse toetused juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, teadus ja arenduslepingute tulud, grandilepingute tulud, tulu põhivara müügist ja muud tulud.

• Tuludena põhivara sihtfinantseerimisest kajastatakse sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulumile vastav osa.

Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi majandustegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Majandustegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tulemit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju, majandustegevusega seotud varade ning kohustuste saldode muutused ning investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulud ja kulud. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevad rahavood on kajastatud otsemeetodi kohaselt. Seotud osapooled Osapooled on seotud, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Tallinna Pedagoogikaülikool käsitleb seotud osapooltena: a) ülikooli nõukogu ja valitsuse liikmeid; b) punktis a kirjeldatud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid.

24

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Raha ja pangakontod 31.12.2003 31.12.2002

Kassa 19 870 8 747

Pangakontod 29 306 176 20 202 035

Lühiajalised deposiidid 25 000 000 10 000 000

Ühispanga Rahaturufondi osakud 1 081 700 496 500

KOKKU 55 407 746 30 707 282

2003.aastal saadi finantstulu Ühispanga Rahaturuosakutelt 16 941 krooni. Lisa 2. Nõuded ostjate vastu

31.12.2003 31.12.2002

Tasulised õppeteenused 1 016 194 1 335 086

Koolituskursused 571 737 621 927

Rentnikud 430 021 606 122

Asutus „Elamu“ arved 199 952 112 996

Muud nõuded 50 373 0

Ökoloogia Instituudi nõuded 143 690 252 290

Akadeemilise Raamatukogu nõuded 41 773 0

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi nõuded 480 0

KOKKU 2 454 220 2 928 421

Lisa 3. Kinnisvarainvesteeringud

Soetusmaksumus 31.12.2002 11 524 464Müük 505 284Soetusmaksumus 31.12.2003 11 019 180 Akumuleeritud kulum 31.12.2002 4 995 841Aruandeperioodi amortisatsioonikulu 443 373Müüdud kinnisvarainvesteeringu kulum 108 414Kulum 31.12.2003 5 330 800 Jääkväärtus 31.12.2002 6 528 623 Jääkväärtus 31.12.2003 5 688 380 Kinnisvarainvesteeringute 2003. a renditulu oli 6 783 306 krooni ja haldamisega seotud kulud

25

olid 4 176 141 krooni. Ülikooli Arbavere õppekeskuse müügist saadi müügitulu 1 594 104 krooni. 2004. aastaks planeeritakse kinnisvarainvesteeringute renditulusid 6 800 000 krooni.

26

Lisa 4. Põhivara liikumise aruanne

Maa ja ehitised

Masinad ja seadmed

Transpordi-vahendid

Muu inventar ja sisseseade

Lõpetamata ehitus

Immateri-aalne

põhivara

Ettemaks põhivara

eest

KOKKU

Soetusmaksumus aasta alguses

49 283 024 6 402 660 1 251 596 26 347 003 345 422 0 0 83629705

Akadeemilise Raamatukogu 01.05.2003 ühinemisega saadud varad 7 239 960 23 858 180 356 3 035 713 0 55400 0 10 535 287

Soetus 12 295 504 437 711 121 441 5 555 113 1 159 927 0 355 370 19 803 625

Müük 497 077 0 0 72 400 0 0 0 569 477 Mahakandmine 86 853 0 775 974 0 37 700 0 900 527 Soetusmaksumus aasta lõpus

68 321 411 6 777 376 1 431 952 34 089 455 1 505 349 17 700 355 370 112 498 613

Akumuleeritud kulum aasta alguses

11 968 024 3 623 820 860 147 16 187 252 0 0 0 32 639 243

Akadeemilise Raamatukogu põhivarade kulum seisuga 01.05.2003 3 734 086 23 858 180 356 2 553 852 0 15 010 0 6 507 162

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu 2 573 306 1 098 196 168 835 5 931 653 0 0 0 9 771 990

Müüdud ja mahakantud põhivara kulum 214 722 152 057 0 725 149 0 11 327 0 1 103 255

Kulum aasta lõpuks

18 060 694 4 593 817 1 209 338 23 947 608 0 3 683 0 47 815 140

Jääkväärtus aasta alguses

37 315 000 2 778 840 391 449 10 159 751 345 422 0 0 50 990 462

Jääkväärtus aasta lõpus

50 260 717 2 183 559 222614 10 141 847 1 505 349 14 017 355 370 64 683 473

27

Lisa 5. Pangalaenud ja tagatised Laenukohustuste jääk 31.12.2003 19 551 807

Pikaajalise laenu lühiajaline osa 1 816 181 sh laenuleping nr 02-076036-JI 1 268 278

sh laenuleping nr 99-01613-1 547 903

Pikaajaline laen 17 735 626 sh laenuleping nr 02-076036-JI 12 387 352

sh laenuleping nr 99-01613-1 5 348 274

Maksetähtaeg 2012. aasta

Intressimäär 4,92%

Tagatis: hüpoteek kinnistule Narva mnt 25/27/29 Tallinnas, summas 21 500 000 krooni (Hüpoteegikande muutmise leping 09.07.2002. a Registri number 7302). Lisa 6. Kapitalirendikohustused Kapitalirendikohustuse jääk 31.12.2002 0

Soetusmaksumus 132 426

Kulum 10 484

Jääkmaksumus 121 942

Tasutud kapitalirendimakseid 53 303

Kapitalirendikohustuse jääk 31.12.2003 79 123 Pikaajalise kapitalirendi lühiajaline osa 45 213

Pikaajaline osa 33 910

Maksetähtaeg 22.09.2005

Alusvaluuta Eesti kroon

Keskmine intressimäär 0%

Kapitalirendileping on sõlmitud Minotec DC OÜ ja TPÜ Täiendõppekeskuse vahel 03.10.2003. a. Objektiks on koopiamasina Minolta Di351 ost.

28

Lisa 7. Maksud 31.12.2003 31.12.02 Maksuvõlad Töötuskindlustuse makse 165 119 362 Käibemaks 60 873 0 Üksikisiku tulumaks 76 055 2 129 860 Sotsiaalmaks 25 919 2 971 017 Erisoodustuse tulumaks 6 624 15 068 Erisoodustuse sotsiaalmaks 5 459 17 629 Potentsiaalne maksukohustus 520 956 520 956 KOKKU 696 051 5 831 352 Ettemakstud maksud ja tagasinõuded Kohustusliku kogumispensioni makse 1 935 0 Ettevõtte tulumaks 6 395 0 Käibemaksu 0 21 615 Intressid 906 0 KOKKU 9 236 21 615 Lisa 8. Kohustused töötajatele 31.12.2003 31.12.2002Puhkusereserv 4 186 188 3 390 728Väljamaksmata töötasu 25 612 4 874 486Deponendid ja muud kinnipidamised 8 476 25 477Lähetuskulude võlgnevus 30 126 0Majanduskulude võlgnevus 118 510 0Viitvõlad 0 313 649Muud võlad töövõtjatele 6 450 0KOKKU 4 375 362 8604340 Lisa 9. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

31.12.2003 31.12.2002Õppeteenustasud 7 009 866 4 429 165Asutus „Elamu“ ettemakstud tulevaste perioodide tulud 10 522 526 515Rentnike ettemakstud tulevaste perioodide tulud 1 402 865 73 877Lepinguliste teenuste ettemaksed 6 561 622 4 020 767Projektide ettemaksed 570 000 1 312 478KOKKU 15 554 875 10 362 802

29

Lisa 10. Tulud riigieelarvest

2003 2002 Õppekohtade riikliku tellimuse vahendid 79 359 000 72 251 000 Teaduse infrastruktuuri finantseerimine 678 000 438 000 Teaduse riiklik sihtfinantseerimine 2 334 375 1 574 821 Projekt Õpetajakoolituse programmide parendamiseks 676 379 1 123 935 Töö- ja tehnoloogiaõpetuse keskuse väljaarendamine 515 500 0 Emeriitprofessorite tasud 0 1 202 601 Õppetoetused 46 603 0 Sõidusoodustused 31 306 0 Doktorantide õppekulude katteks 1 218 000 1 007 000 Eesti Demograafia Instituut 891 000 864 000 Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut 2 104 925 2 582 000 Ökoloogia Instituut 3 614 000 3 382 000 Pedagoogika Arhiivmuuseum 820 000 620 000 Akadeemiline Raamatukogu 13 107 546 150 000 Muud eraldised 0 1 899 399 KOKKU 105 396 634 87 094 756 Lisa 11. Tulud majandustegevusest

2003 2002 Koolitusteenus 68 730 512 60 436 924 Rendi- ja üüritulud 8 213 168 8 600 323 Publikatsioonide müük 221 329 0 Muude teenuste tulud 1 325 558 0 KOKKU 78 490 567 69 036 617 Koolitusteenuse tuludena on kajastatud õppeteenustasud ja tulud koolituskursustest. Lisa 12. Muud tulud tegevusest

2003 2002 Teadus- ja grandilepingute tulud 7 520 865 6 032 539 Muud tulud ja toetused asutustelt 9 394 733 7 006 580 Muud tulud 0 725 855 Kasum põhivara müügist 24 470 500 0 KOKKU 41 386 098 13 764 974 2003. a müüs ülikool õppehoone Tallinnas Viru väljak 2 ja Arbavere õppekeskuse. Õppehoone müügist saadi tulu 22 953 692 krooni.

30

Lisa 13. Põhivara sihtfinantseerimine

Selgitus 1.12.2003 1.12.2002 Jääk aasta alguseks 11 825 346 1 881 800

Põhivara sihtfinantseerimine / juurdetulev osa 10 915 550 0 000 000 Põhivara sihtfinantseerimine / tuludesse kantav osa -63 970 -56 454

Jääk aasta lõpuks 22 676 926 11 825 346 Lisa 14. Muud tegevuskulud

2003 2002 Kinnistuste, hoonete ja ruumide haldamiskulud 15 811 237 0 432 469 Administreerimiskulud 8 094 752 3 111 695 Inventari kulud 3 677 943 2 807 255 Remondikulud 4 387 341 6 243 161 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 4 264 326 2 077 743 Transpordikulud 1 919 868 781 637 Õppekulud 5 496 312 3 281 599 Raamatute ostukulud 6 115 680 2 060 317 Täiendkoolituse muud kulud 0 3 255 124 Sihtotstarbeliste laekumiste muud kulud 0 6 158 648 Lähetuskulud 5 466 403 7 403 744 Esindus- ja vastuvõtukulud 1 118 332 0 Stipendiumid 3 729 246 0 Muud kulud 4 110 676 8 975 326 Kahjum nõuete allahindlusest 96 397 0 KOKKU 64 288 513 56 588 718 Muudes kuludes kajastuvad ühingute liikmemaksud, töötajate koolituskulud, kuulutused ja reklaam, esindus- ja vastuvõtukulud, erisoodustuse kulud, ostetud teenuste kulud ja muud kulud. Lisa 15. Kasutusrent Ülikool kui rentnik Ülikool rendib kasutusrendi tingimustel 6 sõiduautot. Ülikool tasus 2003. aastal kasutusrendimakseid kokku 256 671 krooni. 2004. aastaks planeeritakse kasutusrendimakseteks 210 588 krooni. Ülikool rendib kasutusrendi tingimustel mitmeid hooneid ja ruume. 2003. aastal tasus ülikool kasutusrendimakseid summas 2 754 686 krooni. 2004. aastaks on eelarvesse planeeritud hoonete ja ruumide kasutusrendimakseteks 2 800 000 krooni.

31

Ülikool kui rendileandja Ülikool on kasutusrendi tingimustel rendile andnud kinnisvarainvesteeringud (vt lisa 3). Lisaks kinnisvarainvesteeringutele rendib ülikool välja kasutusrendi tingimustel hooneid, mida ülikool kasutab enda äritegevuseks. 2003. aastal kajastati tulemiaruandes renditulu äritegevuseks kasutatavatelt hoonetelt summas 758 451 krooni. 2004. aastaks planeeritakse ülikooli äritegevuseks kasutatavatelt hoonetelt renditulusid 760 000 krooni. Lisa 16. Bilansivälised varad Bilansiväliselt peetakse raamatupidamisarvestust väheväärtuslike varade kohta, mille soetusmaksumus on 1 000 kuni 10 000 krooni. Väheväärtuslike varade maksumus seisuga 31.12.2003. a oli 76 532 407, millest 62 207 432 olid Akadeemilise Raamatukogu raamatud.