Trükifirma EcoprinT kEskkonnaaruannE

2011

REG.NO. EE- 000003

Keskkonnamärgised & sertifikaadid

Aruande koostas: Age PoomKujundas ja küljendas: Epp LeesikTrükitud: © Ecoprint

Hea lugeja,Kiiresti ja märkamatult on möödunud järjekordne aasta ning aeg on teha kokkuvõtteid.2011 aasta oli Ecoprindile taas majanduslikult edukas aasta. Kasvatasime käivet, suurendasime ekspordimüügi osakaalu ning laiendasime oma turgude geograafiat – varasemate suurimate sihtturgude, Rootsi ja Norra kõrvale tõusis Soome. Edukast müügitööst kõneleb nii kasvanud tellimuste maht kui tellimuste keskmine hind. Samuti tuleb tunnustada tootmisüksust, tänu kelle efektiivsele tegevusele on tellimused kenadeks trükisteks vormunud.

Tihti ei ole aga majanduslik edu võrdne eduga keskkonnaalases tegevuses. Kuidas meil siis läks 2011 aastal? Mitmed seatud keskkonnaalased eesmärgid täitsime, mõned jäid täitmata.Mõõdame kaht olulist näitajat, mis kujunevad paljude väikeste näitajate summana, ökoloogilist jalajälge ning CO2-jalajälge. Olime seadnud eesmärgiks nende mõlema vähenemise, teise puhul see õnnestus, esimese puhul mitte.

Peamiseks ökoloogilise jalajälje kasvatajaks oli jäätmeteke, samuti ekspordist põhjustatud kauba-vedude arvu kasv. 2012. a suuname oma kõrgendatud tähelepanu just neile kahele valdkonnale.Head meelt valmistab see, et oleme jätkuvalt suutnud kahandada elektri-, vee- ja soojatarvet, mis mõjutas positiivselt CO2-jalajälje suurust.

2012. aastal uute keskkonnamärkide taotlemist või keskkonnatehnoloogiatesse investeerimist me ei planeeri, pigem keskendume enam keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamisega seotud projektidele ning sündmustele.

Kuna aruanne on valminud 2012. aastal, on põhjust siinkohal ära märkida, et käesolev aasta on  meie jaoks pisut pidulikum kui mõni varasem – tähistame Rohelise trükise 10. aastapäeva ning 10-nda keskkonnaaruande valmimist.

Loodan, et Ecoprint on oma aastatepikkuse keskkonnaalase pühendumisega nakatanud ka palju teisi ja oleme seeläbi üheskoos andnud panuse parema keskkonna kujunemisele.

Tänan kõiki, kes oma ideede ja tegevusega on nõuks ja abiks olnud.Toredaid keskkonnategusid soovides

Erika IlissonAS Ecoprint juhatuse liige

Sisukord

ECOPRINT ASI TUTVUSTUS | 3STRUKTUUR JA TOOTMISPROTSESS | 5KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS | 8KESKKONNA- JA KVALITEEDIPOLIITIKA | 8KESKKONNAASPEKTID JA -MÕJUD | 10KESKKONNAEESMÄRGID | 10TEGEVUSE VASTAVUS ÕIGUSAKTIDE NÕUETELE | 15KESKKONNATEGEVUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMISE METOODIKA | 15VALDKONNAD | 17KESKKONNATEGEVUSE PÕHINÄITAJAD | 30ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOONDTULEMUSED | 32CO2-JALAJÄLJE KOONDTULEMUSED | 34KOKKUVÕTE | 36NOPPEID TRÜKITEGEVUSE KOHTA | 37KIRJANDUS | 39KESKKONNAALASED TUNNUSTUSED | 32

3

Ecoprint ASi tutvustusAS Ecoprint on 2007. aastal asutatud keskkonnasäästlik trükikoda Tartu lähistel Vahi tööstuspargis. 2008. aastal ühendas Ecoprint enda nime alla kolm Eesti trükiturul tuntud ettevõtet: ASi Tiip, ASi Guttenberg ning OÜ Repro. Ühinemise teel loodud uus organisatsioon jätkab kolme ettevõtte kõikide teenuste osutamist. Nende hulka kuulub trükiteenuste müük, trükiettevalmistus (sh disain) ning ofsettrükk.

REG.NO. EE- 000003

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

200

0

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

4

Ettevõtte nimetus AS Ecoprint

Asutamiskuupäev 03.08.2007

Aadress Savimäe 13, 60534 Vahi küla

Kodulehekülg www.ecoprint.ee

E-post ecoprint@ecoprint.ee

Üldtelefon +372 733 1400

Üldmobiil +372 5 272 642

Faks +372 733 1401

Tegevusvaldkond trükitööstus

NACE/EMTAK kood 1812

Käive 2011. aastal 2,560 miljonit eurot

Töötajate arv 2011. aastal 38

Tegevuspindala 1400 m2

Hoonestusala 4280 m2

Ettevõte toodab erineva kuju ja formaadiga trüki-seid: firmatrükiseid, pakendeid ja etikette, voldikuid ja brošüüre, raamatuid ja perioodikat. Ecoprindi turg asub peamiselt Eestis, viimastel aastatel on ettevõte laiendanud suurel määral oma tegevust eksportturgudele Skandinaavias ning ekspordi osa-kaal käibest on tõusmas.

Koostöös Eestimaa Looduse Fondiga on ettevõte välja töötanud Eestis ainulaadse trükiteenuse, mida esindab patenteeritud kaubamärk Roheline trükis. Kui tellija tellib Ecoprindist rohelise trükise, võib ta olla kindel, et trükiteenuse kahjulik keskkonnamõju on väiksem, sest:

» rohelise trükise trükivärvides kasutatakse nafta-keemia asemel looduslikke õlisid ja vaike;

» rohelises trükises kasutatakse kontrollitud tar-neahelaga või taaskasutatud toormaterjali;

» rohelise trükise valmistamist toetab keskkonna-säästlik tehnoloogia;

» kõik rohelise trükise tootmise jäätmed lähevad taaskasutusse.

Siinne keskkonnaaruanne on Ecoprindi ja tema eelkäija, ASi Triip jaoks juba kümnes järjestikune avalik dokument, milles kirjeldatakse ettevõtte keskkonnategevust ja -mõju. Keskkonnamõju ise-loomustamiseks ja keskkonnategevuse tulemus-likkuse hindamiseks esitatakse aruandes ettevõtte ressursitarbe ja jäätmetekke andmed, mida analüü-sitakse ökoloogilise jalajälje ja CO2-heite mõõtmise meetodite abil.

Ecoprindi missioon on pakkuda äriklientide konku-rentsivõimet suurendavaid ja mainet parandavaid optimaalseid trükilahendusi ning arendada Eesti turu esimest keskkonnahoidlikku rohelise trükise teenust.

Ettevõtte visioon on olla keskkonnasäästlikem trüki-partner Eestis ja Eesti lähiturgudel. Ecoprindi usal-dusväärsus ja kliendilojaalsus tuginevad kvaliteedile, kaasaegsetele väärtustele ja keskkonnahoiule.

5

Põhi- ja tootmisprotsessEcoprindil on üks tegevuskoht Vahi tööstuspargis. 2011. aastal oli ettevõttes tööl 38 inimest. Ettevõtte põhiprotsess hõlmab kogu trükiteenust alates müügist ja kujundusest kuni valmistrükise tarnimiseni tarbijale. Põhiprotsessi toetavad erinevad tugitegevused nagu ettevõtte juhtimine, sertifikaatide hoid-mine, turundus ja haldus.

6

KliEndi VAjAduS tootE /tEEnuSE järElE

EttEVõttE tEgEVuSt toEtA-VAd ProtSESSid

AS EcoPrint PõHiProtSESS

PõHiProtSESSi toEtAVAd

tugiProtSESSid

rAHulolEV KliEntPuHAS KESKKond

juhtkonna kohustused

resursside juhtimine

keskkond ja sertifikaadid

sisene ja väline kommunikatsioon

finantsjuhtimine

mõõtmine, analüüs ja parendamine

ostmine

dokumendihaldus

üldhaldus

turundus

Kliendisoovi väljaselgitaminePakkumise koostamineTellimuse kinnitamine

PlaneerimineDisain

TrükiettevalmistusTrükkimineJäreltöötlus

Kauba üleandmineArveldamine

Müügijärgne teenindamine

MÜÜgiProtSESS

ÜlEAndMinE

tootMiSProtSESS

7

Siin toodud ettevõtte protsessiskeem ning selle sisendid ja väljundid moodustavad keskkonnajuhtimissüsteemi tuumiku.

Soojus- ja elektrienergia, olmevesi, kontorikaubad,

pabertarvikud, olmekemikaalid, patareid, lambipirnid, autokütus,

õhutransport, haldusteenus

EttEVõttE juHtiMinE, MÜÜK,

HoonE HAlduS

KujunduS

trÜKi-EttEVAlMiStuS

trÜKKiMinE

järEltÖÖtluS

PAKEndAMinElAdu

VEdu KliEndini

Elekter, kontorikaubad

Elekter, trükiplaadid, kemikaalid

Elekter, niisutusvesi, trükipaber ja -värvid, kemikaalid

Elekter, niisutusvesi, lakid, liimid jm kemikaalid, kinnitusdetailid, kile

Elekter, niisutusvesi, pakkematerjal

Transporditeenus Heitgaasid

Paberi- ja segaolmejäätmed

Metallijäätmed, segaolme- ja ohtlikud jäätmed

Paberi-, segaolme- ja ohtlikud jäätmed

Jääksoojus, reovesi, paberi-, pakendi- ja segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed, heitgaasid

Jääksoojus, paberi-, segaolme- ja ohtlikud jäätmed, lenduvad

orgaanilised ühendid

Paberi-, segaolme- ja ohtlikud jäätmed

8

Keskkonnajuhtimis-süsteemi kirjeldusKeskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) hõlmab kogu Ecoprindi tegevust ja kõiki selle üksusi. Nende tegevuste keskkonnamõju, mida ettevõte ise ot-seselt ei kontrolli – nt tarned ja allhanked –, ohjab Ecoprint koostööpartnerite valiku kaudu.

Ettevõtte keskkonnaalase tegevuse eest vastutab tegevjuht Erika Ilisson. KKJS vastab iSo 14001 standardi ja EMASi määruse nõuetele. Süs-teem hõlmab kavandamise, elluviimise, kontrolli ja täiustamise etappi ning avaliku keskkonnaaru-ande koostamist. KKJS on ühildatud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemiga.

Ecoprint hindab keskkonnapoliitika järgimist ja juhtimissüsteemi toimimist korrapäraste siseau-ditite ja juhtkonnapoolsete ülevaatuste käigus, täiendades keskkonnaeesmärke ja -ülesandeid või juhtimissüsteemi tervikuna. Keskkonnate-gevuse näitajaid kogutakse pidevalt, tegevuse tulemuslikkust hinnatakse kokkuvõtvalt kord aas-tas ja selle tulemusena koostatakse iga-aastane keskkonnaaruanne. Ecoprindi keskkonnapoliitika, juhtimissüsteemi käsiraamat ja keskkonnaaruan-ne on avalikud ja üldsusele kättesaadavad.

Keskkonna- ja kvaliteedipoliitika

Ecoprint on rajanud oma kvaliteedi- ja keskkonna-poliitika veendumusel, et kvaliteetne tootmine ja keskkonnasäästlik mõtteviis on ettevõtte kestva ja pikaealise edu tagatis.

oleme seadnud eesmärgiks, et: » meie kliendid on rahulolevad; » meie tooted on kvaliteetsed; » oma tegevusega tekitame võimalikult väikese

ökoloogilise jalajälje; » meie töötajad on motiveeritud; » oleme usaldusväärne partner ja hea tööandja.

Eesmärkide saavutamiseks: » lähtume alati klientide soovidest ja vajadustest; » võtame arvesse ja hindame kõrgelt klientidelt

saadud tagasisidet; » hindame kriitiliselt oma toodete kvaliteeti ning

protsesside toimivust; » koolitame töötajaid ning kaasame nad ettevõtte

arendamisse; » investeerime paremasse töökeskkonda; » investeerime tehnoloogiasse, mis on ener-

giasäästlik ja tekitab võimalikult vähe kahjulikku keskkonnamõju;

» eelistame tarnijaid, kes paistavad silma keskkon-nasäästliku tegevusega;

» jälgime ja parendame pidevalt olemasolevat kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi ning tagame vajalikud ressursid selle tulemuslikuks toimimiseks;

» täidame ettevõtte tegevust reguleerivaid Eesti Vabariigi õigusakte ning õigusnorme.

10

Ecoprindi 2011. aasta tähtsamad keskkonnaees-märgid olid seotud ressursitarbe vähendamisega. Keskkonnategevuse tulemuslikkuse analüüsimisel selgus, et Ecoprint on oma eesmärgid valdavalt saavutanud. Ressursitarve on vähenenud nii energia- kui ka veekasutuse osas ning vähene-nud on ka CO2-jalajälg. Sertifitseeritud trükipaberi osakaal on kasvanud 52%-ni paberi kogutarbest, 10% põhiliste koostööpartnerite keskkonnate-gevus on tõendatult ohjatud ja tulemuslik ning tootmisruumide töökeskkonda on muudetud ter-vislikumaks seoses talgikoguja paigaldamisega. Ecoprint on panustanud keskkonna- ja heatege-vusorganisatsioonide (MTÜ Ökomeedia, MTÜ Mondo) tegevusse ja teinud koostööd nii mitme haridusasutuse kui ka Keskkonnaministeeriumiga, et tutvustada õpilastele, üliõpilastele ja teistele huvigruppidele keskkonnahoidlikku äritegevuse võimalikkust. Lisaks astus Ecoprint üles lühifil-mis, mis räägib vastutustundlikust ettevõtlusest Läänemere regioonis. Teist aastat järjest osales Ecoprint Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi koostatavas vastutustundliku ettevõtluse indeksis ning saavutas seal üldarvestuses kümnenda ning väikeettevõtete kategoorias teise koha.

Murekohaks tuleb aga pidada paberijäätmete suurenenud mahtu, mistõttu jäi saavutamata kaks püstitatud eesmärkidest – ökoloogilise jalajälje kahanemine ja paberijäätmete osakaalu vähen-damine toormest.

Keskkonnaaspektide olulisuse hindamisel arvestab ettevõte keskkonnamõju suurust, ulatust, ohtlik-kust ja esinemise tõenäosust ning oma tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Võimaluse korral hinnatakse eraldi keskkonnaaspektide ökoloogi-list ja CO2-jalajälge ning seega koormust maakera ökosüsteemidele.

Ecoprindi olulised positiivse mõjuga keskkonna-aspektid on rohelise trükise kui keskkonnahoidli-ku trükiteenuse pakkumine (naftakeemia vältimine trükivärvides, keskkonnasäästliku tehnoloogia ja taastuvenergia kasutus, sertifitseeritud või taaska-sutatud toorme kasutus), keskkonnasertifikaatide ja -märgiste omamine ja kasutamine tootel, kesk-konnahoidlike partnerite eelistamine, kõikide jäät-mete suunamine taaskasutusse ja ettevõtte üldine keskkonnahoidlik käitumine, millega vähendatakse tuntavalt trükiteenuse tekitatavat keskkonnakahju võrreldes tavapärase praktikaga. Ecoprindi kollektiiv käib igal aastal metsa istutamas ja toetab keskkon-naorganisatsioonide tegevust.Kõige olulisemateks negatiivse mõjuga keskkon-naaspektideks on tooraine kasutamine, paberi-, metalli- ja ohtlike jäätmete teke, elektri- ja soojus-energia kasutus, veekasutus ja reoveeteke ning logistika.

Ettevõtte negatiivne keskkonnamõju avaldub kogu trükiteenuse olelusringi vältel:

» taastumatute loodusressursside vähenemises; » õhu, vee ja pinnase saastumises; » kliimamuutuste mõjutamises; » ökosüsteemi hüvede (toit, vesi, puit, õhu pu-

hastamine, mullateke ja tolmeldamine) vähe-nemises inimkasutuses olevatel aladel ja nende mõjupiirkonnas.

Keskkonnaaspektid ja -mõjud

Keskkonnaeesmärgid

11

Keskkonnaeesmärgid

2011. A KESKKonnAEESMärK SEiS* EESMärgi täituVuS / tulEMuS

Ökoloogilise jalajälje vähendamine 5% käibeühiku kohta

-Kokku on ökojalajälg suurenenud 22%, käibe kohta arvestatuna 8%. Kasvu taga on suurenenud paberitarve.

CO2-jalajälje vähendamine 5% käibeühiku kohta

+Kokku on CO2-jalajälg vähenenud 1%, käibe kohta arvestatuna 12%. Vähene-nud on kõik arvestusse kaasatud valdkonnad peale kaubaveo.

Elektritarbe vähendamine 10% käibeühiku kohta

+ Tarbimine on vähenenud kokku 1% ja käibe kohta arvestatuna 13%.

Gaasitarbe vähendamine 10% käibeühiku kohta

+ Tarbimine on vähenenud kokku 4% ja käibe kohta arvestatuna 15%.

Veetarbe vähendamine 5% käibeühiku kohta

+ Tarbimine on vähenenud kokku 23% ja käibe kohta arvestatuna 32%.

Kontrollitud tarneahelaga ja taas-kasutatud toorme osakaalu tõst-mine 5% võrra

+FSC, PEFC ja/või Põhjamaade luigemärgisega märgistatud trükipaber moodus-tab 52% paberi kogutarbest, mida on 12% enam kui 2010. aastal.

10% lepingupartnerite keskkonnategevus on tõendatult tulemuslik

+FSC ja/või PEFC tarneahela sertifikaat, Põhjamaade luigemärgis, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat või mõni muu keskkonnaalast tegevust tõendav sertifikaat on 10%-l põhilistest lepingupartneritest

Paberijäätmete osakaalu vähen-damine 25%ni ostetud paberist

-Paberijäätmete osakaal on tõusnud 31%ni ostetud toormest, paberikasutus ise on suurenenud.

Selgitamine, kas pakendijäätmeid on võimalik saata taaskasutusse toormena, mitte energiatootmi-seks

√Jäätmekäitleja jätkab pakendijäätmete käitlust jäätmekütusena, toormena ka-sutus pole otstarbekas.

Lenduva talgi koguse vähendami-ne tootmisruumides

+ Paigaldatud on talgikoguja.

Vastutustundliku ettevõtluse in-deksis vähemalt 75p kogumine ja väikeettevõtete seas viie parema hulka jõudmine

+Ecoprint kogus vastutustundliku ettevõtluse indeksis 78,3 punkti sajast võima-likust ning saavutas Eesti ettevõtete seas kümnenda ning väikeettevõtete seas teise koha.

Keskkonnaorganisatsioonide te-gevuse toetamine

+MTÜ Ökomeedia korraldatava Rohelise Programmi toetamine ja koolitustsüklis osalemine

Üritused töötajatele, pereliikmetele ja koostööpartneritele

+Metsaistutuspäev Hirlas Lääne-Virumaal 13. mail, kus osalesid nii töötajad ja nende pereliikmed kui ka kaks koostööpartnerit

12

Ekskursioonid ettevõttesse +

Kuus ekskursiooni: 7. aprillil käisid Trükiliidu eestvedamisel külas kutseõpetajad; 7. oktoobril külastas tootmist Tartu Veeriku Kooli II klass; 14. oktoobril külastasid tootmist TÜ keskkonnatehnoloogia tudengid (tootmine, materjalid, tehnoloogiad); 7. novembril külastas Ecoprinti Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakond (disain, trükiettevalmistus); 14. novembril külastasid Ecoprinti TÜ majandusteaduskonna tudengid (roheline mõtteviis, vastutustundlik ettevõtlus); 30. novembril käisid külas Võrumaa kutsekoolide ja gümnaasiumide õpilased keskkonnahoidlikku ettevõtlust propageeriva äriplaanide konkursi raames.

Ettekanded seminaridel ja konverentsidel

+

3 esitlust ja osalust: 28. septembril Keskkonnaministeeriumis toimunud SEI seminaril ökomärgiste tutvustamine ettevõtetele www.eco-net.ee/static/ckfiles/files/Ecoprint_esit-lus_Keskkonnamargised_2011_est.pdf; 29.-30. septembril TÜ majandusteaduskonna seminarides Ecoprindi juhtimisst-rateegiate analüüsimine; 3. oktoobril Keskkonnaministeeriumi seminaril keskkonnajuhtimispraktikate jagamine

Publikatsioonid meedias +

2 artiklitEcoprint võlus rohelise mõtteviisi müügivõtmeks, 14. märts, www.facebook.com/note.php?note_id=178479432198993; Vastutustundlike Ettevõtete TOP 10 omanimelised toolid Uganda kohvikus, 5. detsember, www.csr.ee/Blog-page-48/show-1/Vastutustundlike-Ettevotete-TOP-10-omanimelised-toolid-Uganda-kohvikus-id-66/;1 lühifilmülesastumine Council of the Baltic Sea States (CBSS) vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtlust tutvustavas filmis vimeo.com/31290182

* Sümbolite tähendus: + täidetud; – täitmata; √ – osaliselt täidetud

13

14

Tuginedes 2011. aasta näitajatele ja 2012. aasta tegevuskavadele, oleme erinevates valdkondades seadnud järgnevad oluliste keskkonnaaspektidega seonduvad eesmärgid:

1. ressursikasutus: » elektrienergia tarbimise jätkuv vähendamine

käibeühiku kohta; » gaasitarbe jätkuv vähendamine käibeühiku

kohta; » veetarbe jätkuv vähendamine käibeühiku

kohta; » kontrollitud tarneahelaga ja taaskasutatud

paberi osakaalu suurendamine 60%ni kogu paberitarnest;

» ökomärgisega või keskkonnaorganisatsioonide poolt heaks kiidetud kemikaalide ja värvide osakaal kogu kemikaalide ja värvide tarnest on vähemalt 90%, sealjuures on aasta lõpuks mindud olmekemikaalide osas üle 100% keskkonnamärgistega kemikaalidele;

» põhilistest lepingupartneritest on 15% ulatuses neid, kelle keskkonnategevus on tõendatult tulemuslik (tarneahela sertifikaadid, kesk-konnajuhtimissüsteemide rakendamine, muu sarnane);

2. jäätmeteke: » paberijäätmete osakaalu taassaavutamine

paberitarbest vähemalt 2010. a tasemele e 29%-ni (siia hulka on arvestatud ka kontoris tekkivad paberijäätmed);

» kontrolli tõhustamine jäätmetekke üle;

3. keskkonnategevuse edendamine: » üritused töötajatele, pereli ikmetele ja

koostööpartneritele; » ekskursioonid ettevõtte tootmisüksusse, ette-

kanded seminaridel ja konverentsidel, publi-katsioonid meedias;

» osalemine uurimustöödes (keskkonna- ja vas-tutustundliku ettevõtlusega seotud bakalaure-use- ning magistritööd, muud);

» osalemine vastutustundliku ettevõtluse indek-sis ning vähemalt 80 punkti saavutamine;

4. vastavuse tagamine olemasolevate standardite ja sertifikaatide nõuetele.

15

tegevuse vastavus õigusaktide nõueteleKeskkonnaalastest õigusaktidest reguleerib trükikoja tegevust jäätmeseadus, pakendiseadus, välisõhu kaitse seadus ja kohalikul tasandil kehtiv jäätmehoolduseeskiri.

Jäätmetekke vähendamine, tekkivate jäätmete lahuskogumise edendamine ja taaskasutusse suuna-mine on aastaid olnud trükikoja keskkonnaprioriteet. Ecoprint täidab jäätmekäitlusalaste õigusaktide nõudeid. Trükiprotsessis eraldub peamise lenduva orgaanilise ühendina isopropanool, kuid kasutata-vate kemikaalide kogus ning lenduva orgaanika heitkogus jäävad välisõhu kaitse seaduses sätestatud piirnormidest tublisti allapoole, mistõttu ettevõttele lisakohustusi ei kaasne.

Ecoprint ei vaja oma tegevuseks ühtegi keskkonnaluba, sest elektri-, soojusenergia ning joogivee tar-ne, reoveepuhastus, kaubavedu ja jäätmekäitlus ostetakse sisse teenusena ning trükikoja tegevus ja töömaht ei eelda keskkonnalubade taotlemist.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise metoodika

Ecoprindi keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse keskkonnanäitajate absoluut- ja suhtarvude (1000eurose käibe kohta) võrdlevat esitamist aastate kaupa ning ettevõtte tegevuse ökoloogilise jalajälje ja CO2-jalajälje mõõtmist.

Tegevuse hindamisel lähtutakse keskkonnajuhtimissüsteemi käsitlusalast. Esmalt kirjeldatakse vald-kondade kaupa Ecoprindi sisendeid, väljundeid ning vastavaid öko- ja CO2-jalajälje näite. Aruande lõpuosas esitatakse seejärel koondtabelid ja -graafikud.

16

Ökoloogilise jalajälje metoodikaÖkoloogilise jalajälje leidmiseks hinnatakse maa- ja merepinna suurust, mida inimesed erinevate ökosüsteemi hüvede tarbimiseks vajavad. Hüve-de all mõeldakse nt toidu- ja taastuva tooraine tootmist, hoonete ja rajatiste alust maad, aga ka looduskoosluse võimet siduda õhust süsinikdiok-siidi, mida inimesed energiakasutuse käigus õhku paiskavad.

Ettevõtte ökoloogilise jalajälje arvutamiseks hin-natakse ettevõtte ühe aasta sisendite ja väljundite ökoloogist koormust. Et materjaliringluse käigus kasutavad erinevad ettevõtted ja nende kliendid ühtesid ja samu ressursse, tuleb topeltarvestuse vältimiseks lähtuda osaliselt jagatud vastutuse põhimõttest. Ecoprindi ökojalajälje arvutamisse kaasatakse need sisendid ja väljundid, mida on tarvis ettevõtte toimimiseks, kuid mis ei hõlma otseselt kliendini jõudva toote materjalikasutust. Seega sisaldab jalajälje arvestus energiakulu, veekasutust, jäätmeteket, transporti ja otsest maakasutust selles mahus, mille jaoks on ole-mas vajalikud ökojalajälje kordajad. Kordajate leidmiseks kasutatud allikate loend on toodud aruande lõpus.

co2-jalajälje metoodikaCO2-jalajälg näitab ettevõtte tegevusega kaasneva CO2 ja selle ekvivalentide õhuhei-te suurust tonnides aasta kohta (t CO2-ekv). Ecoprindi CO2-jalajälje arvestuses on esindatud elektri-, soojusenergia ja transpordikasutus. Kogu Ecoprindi tarbitavate toodete ja teenuste olelus-ringi andmetel tuginevaid näite ei ole veel võimalik vajalike kordajate puudumisel esitada. Kordajate leidmiseks kasutatud allikate loend on toodud aruande lõpus.

17

VAldKonnAd

18

Ecoprint kasutab oma tegevuseks peamiselt Eesti Energia toodetavat elektrit ja selle kõrval väikeses mahus tuuleenergiat, mida toodavad kolm tootmishoone katusel paiknevat linnas kasutamise jaoks loodud Airdolphini tuulikut. Airdolphini tuulegeneraatori labad on disainitud öökulli tiivapinna eeskujul, et tagada võimalikult väike müra.

Tootmishoone elektri, soojusenergia ja veetarbe määrad jagatakse arvestuslikult kõigi tootmishoone rentnike vahel, mistõttu mõõdetud ressursitarve sõltub mõnevõrra ka teistest hoonekasutajatest. Peami-selt määravad ressursitarbe siiski Ecoprindi vajadused ning oma töötajaskonna teadlikkus ja käitumine. Ressursitarbe ohjamine on olnud ettevõtte püsiv prioriteet.

Elektrienergia

Elektrienergia

Elektrienergia kasutus on 2011. aastal

vähenenud kokku 1% ja käibeühiku kohta 13%

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

2009 2010 2011

kWh

0

20

40

60

80

100

120

140

kWh

/ 10

00 E

UR

kWh kWh / 1000 EUR

tarbimine

2011 (kWh)osakaal

Ökojalajälg

(gha)

co2-

jalajälg

(t co2-ekv)

Tuuleenergia 480 0,2%

79,1 298,6

Põlevkivielekter 232 570 99,8%

24V – 220V inverter / faasi sünkronisaator

EE arvesti

Eesti Energia arvesti

19

Kasutatud õhk

Kasutatud õhk 25°

Kompressoriruum 55°

Soojusvaheti läbinud värske õhk 18°

Värske õhk 45°

0

40 000

80 000

120 000

160 000

2009 2010 2011

kWh

0

20

40

60

80

kWh

/ 10

00 E

UR

kWh kWH / 1000 EUR

Soojusenergia

Ecoprindi tootmishoone kütmiseks kasu-tatakse maagaasi, mida vahendab Vahi tööstuspargi katlamaja, ning nii trükiprot-sessi käigus eralduvat kui ka serveriruumis tekkivat jääksoojust. Trükikoja tootmis- ja kontoriruumides on eraldi ventilatsiooni-süsteemid, mis on varustatud soojusva-hetiga – sissepuhutav värske õhk eelsoo-jendatakse väljuva õhu jääksoojuse arvelt. Ventilatsioonisüsteemide lahusus võimal-dab tootmis- ja kontoriruumide erinevate vajadustega paremini arvestada – trüki-kojas toimub töö sageli kahes vahetuses ning ventilatsiooni töörežiim seadistatakse vastavalt töögraafikule, kontoriruumides aga lülitatakse ventilatsioon töövälisel ajal automaatselt säästurežiimile. Tootmisruu-mide kütteks piisas 2011. aastal peaae-gu üksnes trükiseadmete jääksoojusest, gaasikütet kasutati lisaks 0,3% ulatuses ettevõtte kogu gaasitarbest, mille põhiosa moodustab kontori- ja üldruumide küte.

Soojusenergia

20

Vajadusel soojatäiendus katlamajast

Antifriis ringleb päikese-paneelide ja 500l mahuti vahel

Soojus kandub üle veele

Soe tarbevesi

Salvesti 1500l

Ecoprindi katusel paiknevad tarbevee soo-jendamiseks 7,7 m2 pindalaga päikesekol-lektorid. Külm vesi läbib esmalt kollektori-ga ühenduses oleva veepaagi ja suundub seejärel eelsoojendatuna 1500-liitrisesse boilerisse. 2011. aasta suvekuudel kattis päikeseenergia kogu vee soojendusvaja-duse.

Päikesekollektorite toodetavat energiako-gust ei mõõdeta, mistõttu ei saa Ecoprindis kasutatava taastuvenergia osakaalu kogu energiatarbest (elekter, soojus) täpselt väl-ja arvutada. Elektrikasutuse ja gaasikulu mõõteandmete põhjal oli taastuvenergia osakaal kogu energiatarbest 2011. aastal 0,1%.

tarbimine

2011 (kWh)

Ökojalajälg

(gha)

co2-

jalajälg

(t co2-ekv)

Soojusenergia (maagaas)

114 780 7,0 26,6

Maagaasist saadava soojusenergia kasutus on

2011. aastal vähenenud kokku 4% ja käibeühiku kohta 15%

21

Ecoprint kasutab oma tegevuseks nii Tartu linna ühisveevärgi vett kui ka tootmishoone katuselt kogutavat vihmavett. Tekkinud olmereovesi suunatakse linna kanalisatsioonivõrku, selle kogust eraldi ei mõõdeta. Trükimasina vesila-ki sektsiooni pesuvesi kogutakse eraldi ning saadetakse ohtlike jäätmete käitlejale. Veeka-sutuse ökoloogilise jalajälje arvestus sisaldab vaid ühisveevärgi joogiveetarnet, kuid mitte reo-veepuhastust, milleks sobiv ökojalajälje kordaja praegu puudub.

Trükikoja õhuniiskuse tase peab olema 50% (pluss/miinus 5%), et tagada trükipaberi vajalik niiskus ja vähendada seeläbi kvaliteediprob-leemide tekkimist. Tootmishoone 850 m2 ka-tusepinnalt kogutakse sademevesi ja juhitakse 5 m3 suurusesse mahutisse. Automaatne nii-sutussüsteem mõõdab pidevalt õhuniiskuse taset ning käivitab või peatab vastavalt sellele tootmisruumide laes asuvad pihustid. Arves-tuste kohaselt katab üks mahutitäis vihmavett täiskoormusel töötades 12 päeva vajaduse. Kui vihmavett on vähe, lülitab süsteem end auto-maatselt üle ühisveevärgi veele; vihmavee üle-külluse korral suunatakse liigne vesi drenaaži. Seega sõltub ühisveevärgi vee kasutus toot-misruumides ilmastikust. Ecoprindi prognoosi kohaselt vähendab vihmavee kasutamine ühis-veevärgi vee kasutamist keskmiselt 60%.

Vesi

tarbimine

2011 (kWh)

Ökojalajälg

(gha)

Ühisveevärgi vesi 630 0,05

Veekasutus on 2011. aastal vähenenud kokku 23%

ja käibeühiku kohta 32%

0100200300400500600700800900

2009 2010 2011

0

0,1

0,2

0,3

0,4

Vesi

m3 m3 / 1000 EUR

m3

m3 /

100

0 E

UR

22

Trükitegevuse peamised sisendid on trükipaber, trükivärvid, erinevad kemikaalid ja trükiplaadid. Ecoprint kasutab trükkimisel trükivärve, mis si-saldavad naftakeemia produktide asemel loo-duslikke õlisid ja vaike. Trükifilme ettevõte enam oma trükitegevuses ei kasuta ega vahenda neid ka oma klientidele. Tugitegevuses (kontor, hal-dus) kasutab ettevõte kontoripaberit ja -tarbeid, paberkäterätikuid ja tualettpaberit, lambipirne, patareisid ning olmekemikaale. Ecoprint eelis-tab võimalusel sertifitseeritud või ökomärgisega varustatud tooteid.

Tellimuste mahu ja käibe suurenemise tõttu ka-sutati 2011. aastal tootmises mõnevõrra enam sisendeid kui eelnevatel aastatel, seevastu käi-

beühiku kohta vähenes sisendite kasutus igas kategoorias peale trükipaberi, näidates sellega efektiivsemat ressursikasutust. Trükipaberi tarbe suurenemine on seotud pakenditellimuste osa-kaalu tõusuga. Pakendid valmistatakse raskemast kartongist ning lõikamisjäägid on ebastandardse kujuga, mistõttu on suurenenud nii sisseosteta-va paberi kui ka tekkinud paberijäätmete kogus. Tugitegevuses aga toormekasutus võrreldes eel-neva aastaga vähenes.

Nii põhi- kui ka tugitegevuse materjalikasutuse ökoloogilise jalajälje arvestus põhineb jäätme-tekke hulgal, v.a kontoritarbed, tualettpaber ja olmekemikaalid, mille jalajälge mõõdetakse si-sendite koguse alusel.

Materjalitarve ja jäätmeteke

tooraine ja ökojalajälg

trükipaber 570 tKontoripaber 30 pk

trükiplaadid 17 810 m2

Värvid, lakid ja kemikaalid 13 950 kgKontori- jm kaubad 0,8 gha

jäätmed ja ökojalajälg

Vanapaber ja -papp 177 t, 433 ghaMetallijäätmed 12 580 kg, 8,2 ghaohtlikud jäätmed 7 790 kgPlastjäätmed 500 kg, 1,1 ghaSegaolmejäätmed 680 kg, 2,8 gha

23

jäätmetekke jagunemine (t)

176,9

12,67,8

0,5

0,7

Vanapaber ja -papp

Metallijäätmed

Ohtlikud jäätmed

Pakendijäätmed

Segaolmejäätmed600625650

675700725750

775800

2010 2011kg

0,20

0,25

0,30

0,35

0,40

kg /

100

0 E

UR

kg kg / 1000 EUR

Tootmishoones tekkivatest pakendi-, segaolme- ja ohtlikest jäätmetest toodab jäätmekäitleja jäätme-kütust soojusenergia saamise eesmärgil. 2011. aastal otsiti võimalusi suunata plastpakendijäätmed taaskasutusse toormena, mitte energiatootmiseks, kuid seda võimalust ei leitud. Kuna pakendijäätmete üle hakati arvestust pidama alates 2010. aastast, on graafikulgi esindatud vaid kaks viimast aastat.

Segaolmejäätmed

Trükikoja põhi- ja tugitegevusega seotud jäätmed saadab Ecoprint alates 2010. aastast taaskasutusse (varem läksid sinna vaid paberi-, metalli- ning ohtlikud jäätmed), vaid toitlustaja poolt vahendatavad ja äraviidavad valmistoidupakendid, mille üle peetakse Ecoprindis alates 2010. aastast arvestust, jõuavad prügilasse (need moodustavad 4% Ecoprindis 2011. aastal tekkinud segaolmejäätmetest). Kuna se-gaolmejäätmete arvestusviis muudeti 2010. aastal mahult kaalupõhiseks, siis pole kahe viimase aasta andmed varasemate aastate andmetega otseselt võrreldavad.

Segaolmejäätmete teke on 2011. aastal vähenenud kokku 12%

ja käibeühiku kohta 22%

24

Ecoprindis 2011. aastal kasutatud trükipaberist moodustas 52% FSC, PEFC sertifitseeritud paber. Kontoris kasutati vaid FSC sertifikaadiga paberit. Nii trükikojas kui ka kontoris tekkivad paberijäät-med kogutakse eraldi ning saadetakse materjalina taaskasutusettevõttesse. Ecoprindi kõige suurem jäätmeteke on seotud just paberikasutusega – kvaliteedi tagamiseks tuleb trükkida proovipoog-

Pakendijäätmete teke on 2011. aastal vähenenud

kokku 53% ja käibeühiku kohta 58%

0

200

400

600

800

1000

1200

2010 2011

kg

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

kg /

100

0 E

UR

kg kg / 1000 EUR

0

100

200

300

400

500

600

2009 2010 2011

t

0,04

0,08

0,12

0,16

0,20

0,24

t / 1

000

EU

R

trükipabe r (t)vanapaber (t)

trükipaber (t / 1000 EUR)

vanapaber (t / 1000 EUR)

naid ning valmistrükised tuleb formaati lõigata. Nagu juba eelpool mainitud, on seoses kartong-toodete osakaalu suurenemisega ka lõikamisjää-kide maht 2011. aastal suurenenud. Paberijäät-mete teke põhjustab Ecoprindis kõige suuremat keskkonnamõju ning see on suurim komponent ettevõtte ökoloogilise jalajälje arvestuses.

Pakendijäätmed

trükipaberi kasutus on 2011. aastal suurenenud kokku

23% ja käibe kohta 9%; paberijäätmete teke on samas

suurenenud kokku 31%ja käibeühiku kohta 16%

trüki- ja vanapaber

25

7000

9000

11000

13000

15000

17000

19000

2009 2010 2011

4

5

6

7

8

trükiplaadid (m2)

metallijää tmed (kg)

trükiplaadid (m2 / 1000 EUR)

metallijää tmed (kg / 1000 EUR)

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2009 2010 2011

kg

2

3

4

5

6

7

kg /

100

0 E

UR

värvid, lakid, kemikaalid (kg)

ohtlikud jäätmed (kg)

värvid, lakid, kemikaalid (kg / 1000 EUR)

ohtlikud jäätmed (kg / 1000 EUR)

trükiplaatide kasutus (m2)on 2011. aastal suurenenud kokku 1%, kuid käibeühiku kohta vähenenud 11%; metallijäätmete teke (kg) on samas jäänud möödunud aastaga samale

tasemele, käibeühiku kohta on jäätmeteke vähenenud 12%

Värvide, lakkide ja kemikaalide kasutus on 2011. aastal kokku

vähenenud 9%, käibeühiku kohta ter-velt 19%; ohtlike jäätmete teke

on samas suurenenud kokku 11%, käibeühiku kohta aga vähenenud 2%

Kasutatud trükiplaadid müüakse kokkuostu, kust need jõuavad metalliringlusse. Trükiplaatide ja vas-tavalt metallijäätmete tekke üle peetakse arvestust nii mõõtude kui ka kaalu alusel. Metallijäätmete kogus sõltub eelkõige trükiste tüübist: nt reklaammaterjali trükkimiseks läheb vaja vähem trükiplaate kui raamatu trükkimiseks, kus iga lehekülje jaoks on vaja eraldi plaati.

trükiplaadid ja metallijäätmed Värvid, lakid, kemikaalid ja ohtlikud jäätmed

m2 ,

kg

m2

/ 10

00

EU

R, k

g /

100

0 E

UR

26

Kõik ohtlikud jäätmed, mille hulka loetakse ka looduslike trükivärvide jäätmed, ohtlike jäätmetega saas-tunud pakendid ja puhastuskaltsud, seadmete puhastamiseks vajalikud lahused, kasutatud ilmutuslahus ning trükimasina vesilaki sektsiooni pesuvesi saadetakse litsentsitud käitlejale jäätmekütusena soojus-energia tootmiseks. Põletusest järele jäänud metallpakendid antakse edasi metallijäätmete käitlejale. Ohtlike jäätmete ökoloogilist jalajälge ei saa kordaja puudumise tõttu leida. Graafikul on trükiprotsessis kasutatavate värvide, lakkide ja kemikaalide kogused liidetud eeldusel, et kemikaaliliiter kaalub 1 kg.

transportEcoprindi transpordikasutus jaguneb kolmeks: kau-baveoks, sõiduautode ametialaseks kasutamiseks ning välislähetuste õhuveoks. Kogu kaubavedu tel-litakse koostööpartneritelt, ettevõtte oma sõidukeid kasutatakse ainult töötajate tarbeks. Ecoprint peab täpset arvestust veetava kauba mahu ja läbitud kilometraaži kohta. Seni on kasutatud ainult maan-teevedu. Kaubaveo maht on seoses Skandinaavia turu tähtsuse tõusu ja ekspordimahu kasvuga vii-mastel aastatel suurenenud. Sõiduautode kasutus langes 2011. aastal pisut võrreldes eelneva aastaga. Ka lennutundide arv vähenes.

KogusÖkojalajälg

(gha)

co2-

jalajälg

(t co2-ekv)

Kaubavedu (tonn-km)

121110 8,5 15,7

Ametisõidud (auto-km)

136220 12,1 26,1

Lennutunnid (h) 6 0,3 0,7

28

0

20

40

60

80

100

120

140

tuha

t to

nn-k

m

0,00

0,01

0,02

0,03

0,04

0,05

tuha

t to

nn-k

m /

100

0 E

UR

tuhat tonn-km tuhat tonn-km / 1000 EUR

020406080

100120140160

tuha

t au

to-k

m

0,00

0,01

0,02

0,03

0,04

0,05

0,06

0,07

tuha

t au

to-k

m /

100

0 E

UR

tuhat auto-km tuhat auto-km / 1000 EUR

Kaubaveo maht on 2011. aastal suurene-nud kokku 25% ja käibeühiku kohta 10%

Kaubavedu

Ametisõidud

0

2

4

6

8

10

12

h

0,000

0,001

0,002

0,003

0,004

0,005

h /

1000

EU

R

h h / 1000 EUR

lendamine

töötajate ametisõitude maht on 2011. aastal vähenenud kokku 1%

ja käibeühiku kohta 12%

Välislähetuste lennutundide arv on 2011. aastal vähenenud kokku 40%

ja käibeühiku kohta 47%

2009 2010 2011

2009 2010 2011

2010 2011

29

MaakasutusEcoprint rendib pinda Vahi tööstuspargis ning jagab tootmishoonet teiste ettevõtetega. Vastavalt ruumi-jaotuse proportsioonidele on arvestatud ka Ecoprindi kasutatava krundi pindalaga, mis on 4280 m2. Otsene maakasutus põhjustab 1,1 gha suuruse ökojalajälje.

30

SISENDID JA VÄLJUNDID TARBITUD KOGUSTARBITUD KOGUS

1OOOEUROSE KÄIBE KOHTA

Kategooria ühik 2009 2010 2011 2009 2010 2011

ELEKTER      

  Kokku kWh 254 260 236 000 233 050 129,6 104,2 91,0

  Põlevkivist toodetud elekter kWh 253 880 235 620 232 570 129,4 104,1 90,8

 Ecoprindi tuulikutega toodetud elekter

kWh 380 380 480 0,19 0,17 0,19

SOOJUSENERGIA      

  Kokku kWh 137 710 119 570 114 780 70,19 52,81 44,83

  Maagaasist toodetud energia kWh 137 710 119 570 114 780 70,19 52,81 44,83

  Päikeseenergia kWharvestus puudub

     

TAASTUVENERGIA OSAKAAL OLEMASOLEVATE MÕÕTEANDMETE PÕHJAL

  0,1% 0,1% 0,1%      

VESI      

  Ühisveevärgi vesi m3 660 820 630 0,34 0,36 0,25

  Katuselt kogutud vihmavesi m3arvestus puudub

     

TRANSPORT      

  Kaubavedu tonn-km 25 830 96 970 121 110 13,17 42,83 47,30

Keskkonnategevuse põhinäitajad

31

 Sõiduautode tööalane kasutamine

auto-km 91 830 137 040 136 220 46,80 60,53 53,20

  Õhuvedu harvestus puudub

10 6   0,00 0,00

TOORAINE      

  Trükipaber t 370 460 570 0,19 0,20 0,22

  Kontoripaber pk 60 31 30 0,03 0,01 0,01

  Trükiplaadid m2 14 150 17 680 17 810 7,21 7,81 6,95

  Trükifilmid m 610 670 0 0,31 0,30 0,00

  Värvid kg 2 700 3 620 3 990 1,37 1,60 1,56

  Vesilakk kg 2 580 3 910 3 960 1,31 1,73 1,54

  Kemikaalid l 5 420 7 720 6 000 2,76 3,41 2,34

JÄÄTMED (KÕIK SUUNATUD TAASKASUTUSSE)      

  Paberijäätmed t 116 135 177 0,06 0,06 0,07

  Pakendijäätmed kgarvestus puudub

1 070 500 0,47 0,20

  Metallijäätmed kg 9 940 12 620 12 580 5,07 5,57 4,91

  Ohtlikud jäätmed kg 4 620 7 050 7 790 2,35 3,11 3,04

  Segaolmejäätmed kg 13 860 780 680 7,06 0,34 0,27

MAAKASUTUS      

 Ecoprindi kasutatava krundi suurus

m2 4 280 4 280 4 280 2,18 1,89 1,67

KÄIVE   mln eurot 1,962 2,264 2,560      

32

Ökoloogilise jalajälje koondtulemused

Ecoprindi 2011. aasta tegevus põhjustas kok-ku 555 gha suuruse ökoloogilise jalajälje, mida on 22% rohkem kui 2010. aastal, käibeühiku kohta on kasv 8%. See tuleneb suurenenud paberikasutusest seoses pakenditoodangu osakaalu suurenemisega trükikoja tegevuses.

Ökojalajälje arvestuses on tänu ökonoomse-male tarbimisele vähenenud elektri- ja soojus-energia, veekasutuse, sõiduautode ametialase kasutamise, välislähetuste õhuveo, kontori-kaupade ning pakendi- ja segaolmejäätmete näidud, samas on tuntavalt kasvanud pabe-rijäätmete osakaal.

1,1 79,1

6,1

20,9

445,4

0,1

1,8

Elekter

Soojusenergia

Transport

Jäätmed

Vesi

Kontorikaup ja teenused

Ehitusalune maa

Ecoprindi ökoloogiline jalajälg oli 2011. aastal

555 globaalhektarit. Kõige suurem osakaal

on jäätmetekkel

Ökoloogiline jalajälg (gha)

33

Kategooria 2009  2010 2011

  gha protsentides gha protsentides gha protsentides

Elekter 86,6 19,1% 80,17 17,6% 79,1 14,2%

Soojusenergia 8,4 1,9% 7,33 1,6% 7,0 1,3%

Vesi 0,05 0,0% 0,07 0,0% 0,1 0,0%

Ametisõidud 10,1 2,2% 12,66 2,8% 12,1 2,2%

Kaubavedu 1,8 0,4% 6,79 1,5% 8,5 1,5%

Lendamine -   0,56 0,1% 0,3 0,1%

Kontorikaup -   0,67 0,1% 0,8 0,1%

Teenused -   1,05 0,2% 1,1 0,2%

Jäätmed 346,0 76,2% 344,59 75,7% 445,4 80,2%

Ehitusalune maa 1,1 0,2% 1,08 0,2% 1,1 0,2%

Kokku (gha) 454 100% 455 100% 555 100%

Kokku/käive (gha / 1000 eur) 0,231   0,201   0,217  

0

100

200

300

400

500

600

2009 2010 2011

gha

0,18

0,19

0,20

0,21

0,22

0,23

0,24

gha

/ 10

00 E

UR

gha gha / 1000 EUR

Ecoprindi ökoloogiline jalajälg on 2011. aastal kasvanud kokku 22%

ja käibeühiku kohta 8%

Ökoloogiline jalajälg

34

Kategooria 2009 2010 2011

t co2-ekv protsentides t co2-ekv protsentides t co2-ekv protsentides

Elekter 326 84% 303 81% 299 81%

Soojusenergia 32 8% 28 7% 27 7%

Ametisõidud 25 6% 29 8% 27 7%

Kaubavedu 3 1% 13 3% 16 4%

Kokku 386 100% 372 100% 368 100%

Kokku/käive

(t CO2-ekv / 1000 eurot)0,197   0,164   0,144  

co2-jalajälje koondtulemused

Ecoprindi 2011. aasta tegevus tekitas 368 t co2-ekv suuruse co2-jalajälje, mis on 2010. aasta näidust ühe protsendi võrra väiksem, käibe kohta arvestatuna on langus 12%. Vähenemine on tin-gitud elektri- ja soojusenergia ökonoomsemast tarbimisest ning vähenenud ametisõitude ja lennu-reiside mahust. Samas on aasta jooksul tõusnud kaubaveo CO2-jalajälg.

Kogu Ecoprindi 2011. aastal tekitatud süsihappe-gaasi sidumiseks peaks Ecoprint istutama 103 ha metsa. 2011. aasta 13. mai metsaistutuspäeval istutas Ecoprindi kollektiiv ühes pereliikmete ja koostööpartneritega 2500 puud ehk ühe hektari metsa. 2012. aasta metsaistutus on kavas maikuus koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega.

1627

23

299

Elekter

Soojusenergia

Ametis õidud

Kaubavedu

Ecoprindi co2-jalajälg oli 2011. aastal

368 t co2-ekvivalenti. Valdava osa sellest

andis elektrikasutus

co2 - jalajälg (t co2-ekv)

35

0

100

200

300

400

500

2009 2010 2011

0,00

0,05

0,10

0,15

0,20

0,25co2 - jalajälg

Ecoprindi co2-jalajälg on 2011. aastal vähenenud

kokku 1% ja käibeühiku kohta 12%

t CO2-ekv

t C

O2-

ekv

t C

O2 -

ekv

/ 10

00

EU

R

t CO2-ekv / 1000 EUR

KokkuvõteKoos oma eelkäija, ASiga Triip, koostab Ecoprint keskkonnaaruannet juba kümnendat korda järjest. Esimesest aruandest alates on ettevõte hinnanud oma tegevuse ökoloogilist jalajälge, viimastel aastatel on li-sandunud CO2-jalajälje mõõtmine ning ressursikasutuse ja jäätmetekke näitajate esitamine ka käibe kohta, mis annab paremat teavet keskkon-nategevuse tulemuslikkuse kohta.

Ecoprindi tegevus laienes 2011. aastal jätkuvalt: ekspordimahud tõusid ning käibe kasv oli 13%. Mõnevõrra muutus võrreldes varasema aastaga ka tootegruppide vaheline tasakaal. Sellega kaasnes suurem paberitarve ja ökoloogilise jalajälje kasv, samas aga langes CO2-jalajälg ehk ettevõtte energiakasutusest tulenevate õhuheitmete hulk. Käibe kohta arvestatuna kahanesid aasta jooksul kõik ressursikasutuse ja jäätmetekke näidud peale trükipaberi kasutuse, paberijäätmete tekke ja kaubaveo.

Ecoprint jätkab sihipärast tegevust oma positiivse keskkonnamõju suu-rendamiseks klientide, koostööpartnerite ja töötajate keskkonnateadlikku-se tõstmise kaudu ning ressursikasutuse ja jäätmetekke vähendamiseks nii oma tootmisprotsessi optimeerimise kui ka töötajate teadlikkuse tõstmise ja käitumisharjumuste kujundamise kaudu.

37

Trükindust on peetud üheks suurema keskkon-nakoormusega tööstusharuks. Proovime selle arvamuse fookuses asetada trükinduse keskkon-namõjud teiste majandussektoritega võrdlevas-se konteksti. Vaatleme siinkohal Eesti erinevate majandussektorite CO2 heite näitajaid majandus-sektorite omavaheliste sisend-väljundsuhete ja energiakasutusandmete alusel, st arvestades ka vastava majandussektori sisenditena kasutatud toodete heitemäärasid, kasutades selleks Sta-tistikaameti andmeid.

Näeme, et Eesti majandussektorite energiakasu-tusest tekkinud CO2 heitmete põhjal toote alushin-na kohta (kg CO2 / kr) paigutuvad paberitööstus ja trükindus keskele. Kõige CO2-intensiivsem on energiasektori toodang, järgnevad veoteenused, puidu- ja mäetööstus. Paberitööstus ja trükinduse CO2-intensiivsus on samas suurusjärgus põllu-majanduse, keemiatööstuse ja toiduainetööstuse näitajaga. Väiksemat emissiooni tootehinna kohta põhjustavad erinevad teenused, ehitustööd ning tekstiili- ja nahatööstus.

noppeid trükitegevuse kohta

Ofsettrüki elutsükli keskkonnakoormuse uurin-gud näitavad, et kõige olulisemad on kemikaalide ja paberi kasutusest tulenevad mõjud, milleks on toksilisus ning energiatarbe ja veekasutuse mõjud nii toorme tootmise kui ka trükiprotsessi käigus (Larsen et al. 2009). Neid mõjusid oh-jatakse keskkonnasäästlikuma toormevaliku ja tootmisprotsessi kaudu, mille tõenditeks on et-tevõtete osalemine sertifitseeritud tarneahelas, ökomärgistatud toorme kasutus ja keskkonnajuh-timissüsteemi rakendamine ning selle tulemusena oma toodangu keskkonnamärgistamine.

Ilmekaks näiteks on siin Põhjamaade luigemär-gise kui ühe tuntuma ökomärgise kasutus. Põh-jamaade turul omab luigemärgist üle 400 trüki-ettevõtte (Nordic Ecolabel 2012). Selle kõrval on praegu välja töötamisel Euroopa Liidu ökomär-gise kriteeriumid trükindusele. EL ökomärgisega paberitooteid on aga registreeritud üle 2000.

Eesti majandussektorite CO2-intensiivsus alus-hinna suhtes 2005. a sisend-väljundsuhete ja energiakasutusandmete alusel.

38

Majandussektor kg co2 / kr

Energiasektor 0,188

Maismaaveondus 0,116

Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 0,113

Õhutransport 0,083

Puidutööstus 0,072

Mäetööstus 0,072

Põllumajandus- ja kalandussektor 0,057

Keemiatööstus 0,056

Paberitööstus ja trükindus 0,050

Toiduainetööstus 0,046

Ehitus 0,039

Veetransport 0,038

Mujal liigitamata tööstus 0,035

Äri- ja avaliku teeninduse sektor 0,033

Tekstiili- ja nahatööstus 0,033

Masinaehitus 0,009

Transpordivahendite tootmine 0,008

Metallitööstus 0,008

»» Trükindus on energiakasutuse CO2-intensiivsuse poolest Eesti majandussektorite seas keskmisel positsioonil.»» Paberi- ja trükitooted on levinuimad Põhjamaade Luigemärgise kandjad, nende seas ka Ecoprint.»» Ofsettrüki olulisemad keskkonnamõjud tulenevad kemikaalide ja paberi kasutusest. Ecoprint lee-

vendab mõjusid, kasutades värve, mille koostises on naftakeemia asemel looduslikud õlid ja vaigud, ning eelistades toormena kontrollitud tarneahelaga või taaskasutatud paberit.

39

KirjandusAllen j., Browne M. 2010. Road freight transport and sustainability in Britain 1984–2007. Transport Studies

Department, University of Westminster, London, 108 p.chambers n., Simmons c., Wackernagel M. 2004. Sharing nature’s interest: Ecological footprints as an in-

dicator of sustainability. Earthscan, 199 p.corinE 2006. CORINE Land Cover. Eesti maakatte andmebaas.EPA 2005. Emission Facts. Average carbon dioxide emissions resulting from gasoline and diesel fuel. United

States Environmental Protection Agency, Office of Transportation and Air Quality, 3 p.gEMiS 4.6. Global Emission Model for Integrated Systems. Institute for Applied Ecology (tarkvara, www.oeko.de).gFn 2008. National Footprint Accounts 2008 edition: Estonia 2005. Global Footprint Network (www.footprintne-

twork.org), MS Excel worksheet.gFn 2010. Calculation Methodology for the National Footprint Accounts, 2010 Edition. Global Footprint Network,

17 p (www.footprintnetwork.org).larsen H. F., Hansen M. S., Hauschild M. 2009. Life cycle assessment of offset printed material with EDIP97:

how important are emissions of chemicals? Journal of Cleaner Production 17:115–128.Maanteeamet 2010. Aastaraamat 2009. Maanteeamet, 70 lk (www.mnt.ee).nilsson K. 2004. The carbon dioxide emission factor for combustion of Swedish peat. IVL Swedish Environmental

Research Institute, 24 p.nordic Ecolabel 2012. Portal for paper, pulp, and printing (www.nordic-ecolabel.org/portals/paper/printing-houses).Statistikaamet 2010. Rahvamajanduse sümmeetriline sisend-väljundtabel 2005. a baasil (www.stat.ee).Statistikaamet 2012. Valdkondlikud andmebaasid (www.stat.ee).teeregister 2008. Maanteeamet (teeregister.riik.ee).thomas c., tennant t., rolls j. 2000. The GHG Indicator: UNEP guidelines for calculating greenhouse gas

emissions for businesses and non-commercial organisations. United Nations Environment Programme, 61 p.ttÜ 2010. Autopargi läbisõit Eestis 2009. aastal. Vahearuanne. Tallinna Tehnikaülikool, Teedeinstituut, 108 lk

(www.mnt.ee).

Keskkonnaalased tunnustused

Keskkonnaministeeriumi Aasta keskkonnategija konkursil on Ecoprint saanud auhinna 2007., 2008. ja 2009. aastal

vastavalt keskkonnajuhtimise, keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnasõbraliku trükiteenuse ning

keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi valdkonnas.

Lisateave: www.envir.ee/1100745

Euroopa Komisjoni Euroopa majandusauhinna konkursil keskkonna valdkonnas jõudis Ecoprint 2008. aastal

kolme parema hulka tõhusa keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise eest.

Lisateave:ec.europa.eu/environment/awards/index.html

Euroopa Komisjoni Keskkonna- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) konkursil pälvis Ecoprint 2010. aastal parima

väikeettevõttena keskkonnaauhinna säästliku ressursikasutuse eest.

Lisateave: ec.europa.eu/environment/emas/emasawards/index.htm

Vastutustundliku ettevõtte märgise pälvis Ecoprint 2011. aastal teist aastat järjest, kogudes vastutustundliku

ettevõtluse indeksis 78,3 punkti sajast võimalikust ning saavutades Eesti ettevõtete seas kümnenda ning

väikeettevõtete seas teise koha.

Lisateave: www.csr.ee

3

Keskkonnamärgised & sertifikaadid

Trükitud FSC® Mix Credit sertifikaadiga paberile Arctic Volume White.