Kaitsealad ja loodusturism

Leelo Kukk, Keskkonnaamet08.02.2012, Vanaõue

Ressursikaitse, Jahimaade kaitse

14.08.1910.a.Vilsandi linnukaitseala ja

Vilsandi linnuriik

1957.a. LKSEesmärgiks kaitseväärtuste

tutvustamine

1970ndad Esimene külastajatele mõeldud laudtee

1990ndadEsimesed eraettevõtted

kaitsealadel

Kaitsealad 2012.a.

Eesti maismaast on kaitse all 18,1%. Eesti akvatooriumist on kaitse all 31,1%.

Kaitsealused objektid jagunevad: loodus- ja maastikukaitsealad, rahvuspargid, hoiualad, kaitsealused üksikobjektid ja püsielupaigad.

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel kasvab loodusturismi valdkond maailmas muu turismiga võrreldes kuus korda kiiremini.

Eesti Riikliku Arengukava 2007-2013 järgi on Eesti turismisektori tugevusteks suures osas riigi kultuuri- ja looduspärand.

Eestis detailsem loodusturismi arengustrateegia / -kava

hetkel puudub.

Eesti Riiklik Arengukava 2007-2013

VISIOON Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma

põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi tulevikus.

Kaitsealade külastamine 2012.a.

Looduskaitseseadus § 15 lg 1:Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või

kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Kaitsealade vöönditest on liikumispiirang kehtestatud 299-le sihtkaitsevööndile ja loodusreservaadile pindalaga ~149 686 ha. Püsielupaikades on liikumispiirang kehtestatud 768-le püsielupaiga sihtkaitsevööndile kogupindalaga ~32 633 ha.

Kaitsealade külastamine 2012

Milliseid alasid külastatakse?Kui palju inimesi kaitsealasid külastab?Kui palju on kaitsealadel väljaehitatud külastusvõimalusi?Kui palju pakutakse kaitsealadel turismiteenuseid?

Kaitsealad ja loodusturism

• Eeldab kokkuleppeid: kus, kui palju ja kuidas• Kaitsealade külastusel peaks olema hariv eesmärk, mitte

rekreatsiooniline suund• Ulatuslik taristu on loodud rahvusparkides ja pikema

ajalooga looduskaitsealadel

Murekohad : • Võõrkeelse info puudumine, liikumispiirangutest

teavitamine• Taristu on loodud ebaühtlaselt ja koordineerimatult, vajab

uuendust

Alapõhine kaitsekorraldus

LKS § 25.   Hoiualade ja kaitsealade kaitse

korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimise eelarve.

KKK – visioon väärtuste tutvustamisele ja külastuskorraldusele

Alates 2011. aastast sisaldavad kõik koostatavad kaitsekorralduskavad peatükki:

VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS.

Külastuse arendamise põhimõtted (1)

Arendada tuleks neid kaitsealasid või kaitseala osasid, mis on juba „avalikustatud“ ja oma looduslikkuse osaliselt „loovutanud“, kasutada ka muid loodusalasid

Tõstetakse esile objektide looduslikkus ja hariduslik potentsiaal

Loodusturismi arendamisel on eesmärk lähtuda säästva arengu, loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest

külastusinfo ja käitumisjuhised tehakse külastajaile kättesaadavaks enne piirkonda tulemist (turismiinfokeskustes, veebilehel jne);

külastuskoormus suunatakse valitud sihtturgudele ja sihtgruppidele. Külastuskoormus planeeritakse spetsialiseeritud kvaliteetturismina, arvestades vastavalt välja arendatud külastustaristut, pakkumispotentsiaali ja ressursse

Külastuse arendamise põhimõtted (2)

külastuskoormus on hajutatud geograafiliselt ja aastaajaliselt. Lähtutakse nn hajutatud kontsentreerimise põhimõttest, kus külastuskohti saab hoida koormustaluvuse piires

ei arendata piirkonnale sobimatuid turismiteenuseid, looduskeskkonda sobimatuid rajatisi ning taristut; rajatised ei tohi soodustada keskkonna koormustaluvuse ületamist ning tuleb tagada nende hooldus;

suurema mahuga külastust lubatakse senistes turismi tõmbekeskustes, so looduskeskustes ja külastuskeskustes või teistes sarnastes kohtades, kus on vastavad teenindusrajatised ja loodussõbraliku külastuse eeltingimused;

suurema keskkonnamõjuga turismiteenused ja –kompleksid (laagripaigad, ööbimisrajatised jms) kavandatakse/viiakse võimalusel kaitstavatelt loodusobjektidelt kaugemale/välja;

turismimarsruutide koostamisel arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste taluvust: ei planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel - inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse;

Külastuse arendamise põhimõtted (3)

Vähem külastatavaid paiku paiku väisavad põhiliselt kohalikud elanikud, jahi- ja kalamehed ning omaalgatuslikult seiklusturistid.

Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse.

Edendatakse koostööd kohalike turismiettevõtjate ja elanikega, et teha sisulist koos- ja arendustööd, saada ettepanekuid külastuskorralduseks ning praktilist informatsiooni ja tagasisidet;

Nähakse ette leevendusmeetmed ja -võtted objektide külastuskoormuse reguleerimiseks, radikaalsetel juhtudel objekti sulgemiseks külastajatele ning kahjude leevendamiseks ja heastamiseks;

Turismi mõjud looduskaitseväärtusteleNegatiivsed mõjud Positiivsed mõjud

Kaitseväärtuste kahjustamine (häirimine, killustamine, hävitamine)

Poolehoid looduskaitsele ja selle vajaduse mõistmine

Kohaliku kogukonna elutingimuste paranemine (taristu)

Võimalused alternatiivseks sissetulekuks kohalikule kogukonnale

Külastusseire

Külastajaloendus, külastusseire ja külastuse planeerimine ning rakendamine ei toimu 2012. aastal vastavalt soovitule.

Koostöö!

• Sünnib positiivne elamus klientidele;

• Väärtused säilivad ühiste eesmärkide puhul paremini;

• Ressursse kasutatakse tõhusamalt.

Tänud !