KURESSAARE PARGI LASTEAIA AJALEHT NR 31 MAI 2014. A.

SISUKORD

Meie lasteajal on traditsiooniks saanud igal kavedal

kia Jrvel prgi koristamas. Nii ka sel aastal koguenesid rhmasad ja bussisit Jrvele vis alata. Vaatamist oli bussiaknast palju, sest loodus

oli oma kahvatu r vahetanud rohlisema vastu. Jrvel vtsime kilekotid ja kindad kaasa ja jaht prgile vis alata. Lisaks prgikorjamisele oli pnev liivakallastest les-alla ronida. Ngime mida loodus oli talvel puudega mere res teinud. Pnev oli nha puid juurtest latvadeni. Prgi oli pris palju alustades pudelitest, paberitest ja lpetades vanarauaga. Leidsime peale prgi veel metsa alt karukelli ja otsisime les meile juba tuttava puu, mis meenutas sajajalgset. Seal sai natukene jalga

puhatud ja nd juba puhast loodust nautida. Bussi juurde tagasi judes jime morssi ja sime kpsist. Seal oli ka vimalus lastelt ksida, mida nemad arvavad metsas kigust: Laste arvates oli sit metsa kasulik ja eesmrk midagi looduse sstmise ja pstmise heaks sai tdetud.Tname kiki rhmi kes prgikoristusest osa vtsid!

Ksimustele vastasid Lepatriinurhma lapsed. Mida sa mrkasid metsa all? *teokarpe *karukelli *piipu *tikukarpi

*pabereid *lu asju *sinililli *puu-sajajalgset

Mis juhtub kui prgi maha visata? *Siis on kik nagu suur prgihunnik ja loomad ei saa elada

*Loomad survad

*Siis linnast saab prgihunnik *Siis muutub kik mustaks *Joogivesi lheb mustaks, et midagi pole juua *Inimesed ei saa kndida *Metsloomad svad prgi sisse ja muutuvad luukereks

*Elame lpuks prgi sees *Ei ole hku mida hingata *Putukad surevad

jutukese pani kirja

Lepatriinurhma petaja Marika Kuusk

TORE JA KASULIK...

LASTEVANEMATE

RAHULOLU...

TOITLUSTAMINE..

MIDA ARVAVAD

LAPSEVANEMAD...

KARUKOOSOLEKUTE

TEEMAD

RITUSED

TNUNURK

LASTELEHT

1

2

3

4

5

6

7

8

TOIMETAJA KLLI POOM

4533890

kylli.poom@

gmail.com

1

Kesoleva ppeaasta rahulolu ksitlus viidi lbi e- ksitlusena. E-ksitlust on lbi viidud 3 aastat jrjest. Eelmine ksitlus toimus 2011-2012 ppeaastal. Vimalus oli ksimusteikku tita ka paberil, seda varianti kasutas 1 vastaja. Ksitlused toimuvad meil le aasta. Kasutusel on olnud sama ksimustik, vaid erinevatel aastatel on lisatud uusi aktuaalseid ksimusi. Nii ka sel aastal, tulid mned uued ksimused juurde ja mned ebaolulisemad jtsime vlja. Kesoleva aasta ankeet koosnes 39-st ksimusest ning ksimustele vastamiseks kulus keskmiselt 10 minutit. Vastatud ankeetide andmed koguti veebiserveris asuvasse

andmebaasi, vastused olid anonmsed. Lastevanemate rahulolu uuringu tulemused annavad meile vimaluse hinnata tehtud td ning prata meie lasteaia arendamisel rohkem thelepanu. Saadud tulemusi analsivad lasteaia juhtkond, petajad ja hoolekogu. Ksimustiku tulemuste kokkuvttega on vimalik tutvuda lasteaia ajalehes.

Ksitluses osales 2014 a 90 perest, - 61 ( e. u. 68 % ). Eelnevatel ppeaastatel on need arvud olnud jrgmised: 2008/2009-osales 90-st perest 61, seega 68% (paberikandjal);

2009/2010- osales 103-st nimestikulisest arvust 43, seega

vhem kui 50%; (toimus esimest korda e-ksitlus); 2011/2012-osales 106 nimestikulisest arvust 63, so 60 %;

2013/2014- 68% osalusega vime rahule jda, kuid alati viks vastanuid rohkem olla. Kesoleva ppeaasta aktiivsemad vastajad olid Lepatriinu ja Mmmi rhmast, neile jrgnesid Mesimumm ja Poku rhm. Kige viksem aktiivsus oli Liblika rhmast. Positiivne on, et aktiivne osavtt oli Mmmi koolieelikute rhma vanematelt, kellel on kige pikem lasteaia kogemus ja hinnangud lasteaias tehtava kohta on vga vrtuslikud. Hea, et simerhma Poku vanemad olid 85% aktiivsed. Kuid tulemused nitavad, et kogemused ja teadmised lasteaiast on veel vhesed, seetttu esines palju ei tea vastuseid. Vimalus on jrgnevatel aastatel viia ennast lasteaia eluga rohkem kurssi.

Infovahetuse tulemused nitavad, et lasteaias toimuva kohta saadakse infot jrgmistelt allikatelt (thtsuse jrjekorras):

95 % rhmapetajalt; 85 % rhma infostendilt; 74 % lasteaia kodulehelt;

71 % oma lapselt;

69 % lasteaia ajalehelt;

53 % lastevanemate koosolekult;

24 % lasteaia hoolekogult;

13 % lasteaia juhtkonnalt;

2 % omavalitsuse kodulehelt;

2% mujalt.

Vrdluseks: 2011/2012- oli info kttesaadavuse jrjestus teine. Infovahetus on paranenud lasteaia kodulehel (eelmine

kord oli 30% , nd 74 %), lapselt saadav info ( eelmine kord 45%, nd 71% ), lasteaia ajalehest saadav info (eelmine kord 45%, nd 69%), paranenud on infovahetus lapsevanamete koosolekul ( eelmine kord 35%, nd 53% ).

Lasteaia kodulehe klastamine: Lasteaial on alates kesolevast ppeaastast uus koduleht. Tundsime huvi, kui tihti kodulehte klastatakse : kord kuus 46%, kord ndalas 34%, kord kolme kuu jooksul 10% , kord aastas 5% , iga pev 3 %, ei klasta 3% ( 2 vastajat). Uue kodulehe esilehele on paigutatud kesoleva kuu uudised, mis hlbustab info kttesaamist ka kodus arvutis. Lisaks uuendatakse sageli laste ritusi pilte. Peale ritusi on pildid vimalikult kiiresti kodulehel. Lapsevanemal on hea vimalus olla kursis lasteaia eluga kodulehe kaudu.

Mida soovitakse lugeda lasteaia ajalehes:

53% laste ritustest 51% lasteaia uudistest

45% laste tlemisest 39% kasvatusalastet nuannetest 31% koostst huvigruppidega 23% laste nuputamislesannetest

Rahulolu lasteaiaga:

2013/2014- 66 % nustus tielikult ja 34 % pigem nustusid (100%)

2011/2012- 98% vastanutest nustub, et on lasteaiaga rahul, 1 vastaja e. 2 %, ei tea.

Rahulolu rhmapetajatega: Rhmapetajaid usaldatatakse ja hinnatakse nende td laste ettevalmistamisel kooliks ning petajad on oma erialalt pdevad , nustus tielikult 75% ja pigem on nus 21%, 3% ei tea ( 2 vastajat).

Laps tahab lasteaeda tulla: 49% nustus tielikult ja 51 % pigem nustus

Lapsevanem saab infot oma lapse arengu kohta

rhmapetajalt:vitega nustus 93%, ei oska elda -5% (3)

Laps saab kooli minekuks hea ettevalmistuse: 74 % nustus tielikult ja 25% pigem nustus., 1 vastaja ei oska elda.

Lasteaia koost koduga: Lasteaias on koost koduga vga oluline 89% vastajatest nustusid selle vitega ja ei osanud elda 11 %. Lasteaia poolt hindame vga oluliseks koostd lapsevanematega. Kahel viimasel aastal on hoogustunud

koost rhmade vanematekogudega ja hea koost on lasteaia juhtkonnal hoolekoguga. Rhmapetajad kiidavad lapsevanemaid, kes on alati abi ja nuga abiks. Kige olulisem on koosts usaldus ja ksteise mistmine.

Probleemide korral saadakse abi:

99% vastanustest saab lasteaiast abi, 2 % ehk 1 vastaja, ei

tea.

Lasteaias tekkinud probleemide lahendamiseks prdub lapsevanem esmaselt oma rhma petaja poole. Kui ta neb, et antud probleemi ei saa lahendada rhmapetajaga, siis saab ta prduda rhma hoolekogu liikme vi lasteaia direktori poole. Probleemid ptakse lahendada lasteaia siseselt kikide osapooltega vesteldes. Nii saab kige kiirema lahenduse probleemile.

Jrg jrgmisel lehel....

2

...algus eelmisel lehel

Lasteaia vrtused: 39% teab lasteaia vrtusi, 51% on kuulnud, 8 % ei tea (5 vastajat).

Lasteaia vrtustest teatakse aasta-aastalt rohkem. Teati lasteaia vrtusi nimetada ja lisati ka omapoolsed arvamused lasteaia vrtuste kohta. Vlja oli toodud niteks -lastesbralik, saaremaa kombeid austav, looduslhedane, kiusamise vhendamine, kooliks ettevalmistamine, lapse arengu toetamine, hea keskkond,

hea asukoht, hea koost, turvaline, toimub koost lapsevanema ja petaja vahel jne. Lisatud oli lasteaia ttajate aadressil palju hid snu, mille eest oleme vga tnulikud. 2008-2009 ppeaastal tegeles lasteaia juhtkond koosts ttajate ja hoolekoguga aktiivselt vrtuste vljaselgitamisega ja snastamisega. Siis said snastatud jrgmised vrtused: lapsesbralikkus; usaldus, koost, professionaalsus; kaasaegsus; looduslhedus. Soovisime teada, milliseid vrtusi peavad lapsevanemad 2014.a oluliseks: 95% lapsesbralikkus

90%koost 85%usaldus ja profesionaalsus

75%looduslhedus 68%kaasaegsus

Vrtused muutuvad koos ajaga ja kindlasti vajavad lasteaia vrtused taas lbiarutamist.

Lasteaia toitlustamine.

Lasteaia toitlustamisega on rahul 85% (eelmine kord 74%

vastanutest) 8 % ei oska elda (5), 7 % ei nustu (4). Vastajate poolt tehti ettepanekuid paremaks toitlustamiseks.

Philiseks mrksnaks oli- tervislik toit saaremaa pllumeestelt. Lastevanemate poolsetest ettepanekutest ja men koostamisest saate lugeda artiklis Toitlustamine lasteaias. Erivajadusega laps lasteaias. Lasteaias arvestatakse lapse eri-

vajadusetega (allergiad, tervise-probleemid jm), nustub 75 % ; ei oska elda 25 % . Lasteaed pakub logopeedilist abi, sellest on teadlikud 94%

vastanutest, 7% ei oska elda (4). Teadlikus eelmise ksitluse perioodiga vrreldes on kasvanud. Lasteaial on kohustus lapse erivajaduse vimalikult varane mrkamine ja koosts lapsevanemaga vimaldada lapsele vajaliku tugiteenuse rakendamine.

Lasteaia ritused: ritusi koos peredega on lasteaias piisavalt- selle vitega nustus 90 %, ei osanud elda 3 % (2) ja ei nustunud 5 % (3).

Seoses lasteaia ritustega mned kommentaarid: -Minu meelest on titsa piisavalt ritusi ja kui lapsevanem kib tl ei pruugi tal olla vimalik osa saada kikidest ritustest, kuhu kaasatakse ka lapsevanemaid.

-Arvan, et ritusi on pris piisavalt ja kikidele - emadele, isadele, vanavanematele ja ka tervele perele!

-Ainult tunnustus, et lasteaia vrtused on leidnud reaalselt kajastust hisrituste (lapsed, vanemad, vljaspool lasteaeda kigud) nol. Mina enda lasteaia perioodist mletan just neid matku/ klastusi, mis tehti vljaspool oma rhma piire.

Lasteaia hoolekogu ja vanematekogud

Lasteaias on aktiivne hoolekogu, nustuvad 81 % (eelmine kord 79%) vastanutest, 16% ei oska elda, 3% ei ole nus (2). Aktiivne vanematekogu on 84% arvates, 15% ei oska elda, 2% ei nustu ( 1 ). Vastused nitavad, et hoogustunud on koost vanemate-kogudega rhmades. Kuid kindlasti on veel

arenguruumi, kus koost omavahel oleks veelgi thusam. Lasteaia hoolekogu on lbi aastate olnud aktiivne. Hoolekogu otsustest saadakse teada rhma infostendilt. Heaks vimaluseks on hoolekogu t tutvustamine lasteaia ajalehes.

Lasteaia kasvukeskkond

Lasteaia ueatraktsioonid pakuvad lastele piisavalt tegevust- vitega on nus 69% , ei oska elda 23%, ei nustu 8% (5). ueatraktsioonid on turvalised- vitega on nus 79%, ei oska elda 20% (12); ei nustu 2 % (1). Lasteaia territooriumi hindas turvaliseks-93% , ei oska

elda 5% , ei nustu 2 % (1) Eelmisel perioodil hinnati territoorium turvaliseks 70%, ei

osanud elda 19% ja ei nustunud 8% (5). Turvalisuse teemal toon ra he asjakohase kommentaari helt lapsevanemalt: Lastevanemad, lasteaia ttajad ja teised klastajad viksid olla tunduvalt hoolsamad lasteaia vravate sulgemisega. Olen pidevalt olnud olukorras kus lapsele jrgi minnes on lasteaia vrav prani lahti ja kui mni viksem rhmast juhtub hulkuma sattuma siis sidutee on ju kohe vrava krval. Alati saab pigem ennetada probleemi kui prast tagajrgedega tegeleda. Sama teemaga tegeles jaanuaris meie hoolekogu ja otsusti paigaldada vravale meeldetuletus silt. Seega saame kik anda oma panuse lasteaia turvalisusele, sulgedes omajrel lasteaia vrava. Rhmas on olemas laste arengut toetavad mnguasjad- vitega on tielikult nus 36%, pigem nustub 59%, ei oska elda 5% (3). Lasteaia rhmaruumid on lastele turvalised- vitega nustub 91%, ei oska elda 7%, ei nustu 5% (2). Viimased neli ppeaastat oleme tegelnud lasteaia keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamisega. Iga kahe aasta tagant hinnatakse

lasteaia vlis- ja sisekeskkonda ja lasteaia mnguvljakut. Hindamisel osalevad kikide rhmade meeskonnad, hoolekogu liikmed, vanematekogud ja lasteaia juhtkond. Sel

ppeaastal ttati vlja tegevuskava kesolevaks ja jrgmiseks ppeaastaks. Philine thelepanu on tegevuskavas mnguvljaku hooldusel ja turvalisusel. Kuna tegemist on linnaruumis avaliku mnguvljakuga, siis kaasnevad sellega teatavad probleemid, mida aitab lahendada turvafirma.

Mnguvljaku audit toimus 2011 aastal. Kik auditi poolt tehtud ettekirjutused on tidetud. Igal ppeaastal toimub majasisene audit ning mais ja augustis mnguvljaku audit. Aja muutudes turvalisuse nuded muutuvad. Lasteaed vajab hdasti remonti. Vastremonditud majas on kahtlemata vajalike nuete titmine lihtsam. Turvalisus on aktuaalne ja oluline ning lastele tuleb juba eelkoolieas selgitada olemas-olevaid

ohtusid ja petada nende vltimist. See on ks kasvatuse osa nii kodus kui lasteaias. Kige paremini saab lapsele ohtusid selgitada koos lapsega tegutsedes.

Kokkuvttes tname kiki lapsevanemaid, kes osalesid ksimustiku titmisel. Teie vastused on meile olulised ja aitavad edasises lasteaia tegevuse planeerimisel, vimalike probleemide ja kitsaskohtade lahendamisel ning koost thustamisel.

direktor

Riina Saar

3

Laste toitlustamist lasteaias reguleerib sotsiaalministri mrus nr.8 Tervisekaitsenuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis. Huvilistel on vimalik seda lugeda

www.riigiteataja.ee

10-ks pevaks koostatud men on vljas lasteaia kodulehel. Ndala men on igas rhmas nhtaval kohal. Trkithtedega on men seeprast, et lapsed saaksid ise lugeda, mida sa pakutakse.

Pargi Lasteaias on mens kolmel peval ndalas supp ja magustoit, kahel peval praad ja jook. Men koostamisel pame arvestada sellega, et ndalas oleks erinevad supid kana-ja kalasupp ning kolmandaks supiks pelmeeni, frikadelli,

hakkliha vi muu lihasupp. Supi juurde pakutavatest magustoitudest eelistavad lapsed

kohupiimakreemi banaaniga, unaga, kaokaoga, punasesstra kisseliga. Puuviljasalatis on mitu erinevat puuvilja ja marja

sorti. Porgandist ja krvitsast valmistatud pikesekissell sobib hsti vahukoorega. Oleme vhendanud magusate kissellide hulka (karamellkissell, kakaokissell).

Kui lunaks on supp ja magustoit, siis hommikusgiks on erinevad pudrud. Kasutame Koplime mahe helbeid ning tavalisele helbepudrule lisame mahe kliid. Pudru lisandiks on

Vlisonide unapree, Kipi-koovi unamoos. Kokad valmistavad ise toormoosi erinevatest marjadest ning

vahelduseks ostame moosi ka Kaubaaidast.

Reedel on vileivahommik. Pakume leiba ja sepikut erinevate katetega. Lastele maitseb juust, Sikassaare sink, keedetud

muna. Valget saia mens ei ole. Kokad kpsetavad porgandikeeksi (Bruno keeks), kaerahelbe-ja tatrakpsiseid. Leiva ja sepikuga varustavad meid Karja Pagariri ja Saare Leib.

Teisipeviti ja neljapeviti on lunaks praad, toorsalat ja jook. Lastele maitsevad kige enam hakklihatoidud. Lisades hakklihale kas una, porgandit, punapeeti, krvitsat, kapsast, saame mitut liiki pikkapoissi ja lihapalli. Hsti maitseb ka nott ja gulja. Saaremaa Lihatstusest saab osta jahutatud hakkliha ja guljailiha. Kaubaaidast ostetud jahutatud kanafileest valmistatud kastmele lisame porgandit, ube.

Lastevanemate rahulolu kstitluses tehti ettepanek: Vibolla viks ka soolastoitudel kasutada lapsemeelsemaid nimesid. Arvan, et niteks Lotte kreemi sakse meelsasti just selle nime prast. Vastus: Loomulikult vib soolastele toitudele veel vahvaid nimesid panna. Praeguseks on mens juba mitmed lbusad toidunimed. Lotte kreem on kohupiimakreem banaaniga ja

kohupiima svad kik lapsed. Karlssoni pallid on hakkliha-peedipallid.

Aga kas nimi paneb sma kalatoitusid? Ahjus valmistatud kalapraad Phkla vikerforellist oli vga maitsev. Pproovime panna huvitava nime ja vaatameme, kas siis sakse. Kalapulki meil mens ei ole.

Prae lsandiks on tavaliselt keedetud kartul. Kartulipudrule

lisame porgandit, kaalikat, mahe krvitsat. Kartulipuder ltsega on titsa maitsev. Hakklihakastme juurde pakume ka makroni. Saare Sahvrist ostetud kopastat ei ole lapsed harjunud sma, seda vib pakkuda ainult koos tavalise makaroniga Peale kopasta ostame Saare Sahvrist ka seemneid, teesid, kuivatatud una, krvitsat. Toorsalatites kasutame mitut erinevat kgivilja ja seemneid. Praepeva hommikul pakume piimasuppi ja vileiba. Vahelduseks ka smuutit, lisades maitsestamata jogurtile

erinevaid puuvilju. Lapsed on juba harjunud, et igal

hommikul pakutakse toorest puu- ja kgivilja. htutoitudest eelistavad lapsed sooja ahjuleiba, milllel katteks vorst, viiner, muna, juust. Sooja sepiku katteks on

kodujuust, juust, kohupiim,muna. Pannkooki sad kik lapsed. Tervislikku ja maitsvat kgivilja vormirooga svad ksikud. Kolmapeva htuti on kpsetis tavaliselt prmitaignast, aga on ka karaskit, tervisekuklit ja muid kpsetisi. Sooviksime osta kartulit ja kgivilja otse talunikult. Kahjuks see toodang on mullane. Lasteaias aga ei ole mullase

kgivilja pesemiseks ruumi. Guido Lindmelt ostetud pestud koorega kartuli ja kgivilja koorivad meie tublid noore kokad Ene ja Liisi.

Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek: Vltida tuleb n. Sstutooteid, kus organismile vajalike ainete sisaldus madal.

Vastus: Lasteaed ei kasuta sstu tooteid.

Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek:Leian, et pole mistlik pakkuda lastele lunasgiks heeringat. Vastus: Heeringat pakutakse meil lunasgil, kuna tal on phitoidule vastav kaloraa. Pakume heeringat vikeste tkkidena hapukoorekastme ja krvale keedetud kartul. Lapsed svad heeringat valdavalt hsti.

Lapsevanemate rahuloluksitluses tehti ettepanek: Mend peaks siiski lbi vaatama. See on ju kigile selge, et vanemad maksavad lusika lutsimise eest Oleme hinnanud mensid kaks korda aastas, arutanud teemat petajate abide ja kokkade infotunnis. Menst on vlja jnud toidud, mida lapsed ldse ei s. Iga pev ei saa sa kohupiima ja notti-kartulit. Selleks, et harjutada lapsi ka uute maitsetega on vaja aeg-ajalt panna mensse ka uusi toite.

Men koostamine ei ole lihtne. Arvamusi ja maitseid on erinevaid. Lasteaed soovib lastele pakkuda mitmekesist ja

tervislikku mend. Toitu valmistavad kokad hes katlas. Lapsi aga on lasteaias 105 ja maitsed ning soovid erinevad.

Igas kodus on oma harjumused ja laps eelistab just seda toitu,

mida ta on harjunud oma kodus sma.

Klli Pahapill majandusjuhataja

4

Lastevanemate ksitlusest selgub et: projektist Kiusamisest vaba lasteaed on teadlikud 100 % vastanud vanematest. Kommentaarid ja ettepanekud lasteaia ja kodu koostks seoses projektiga Kiusamisest vaba lasteaed olid jrgmised:

Lapsevanemate tagasiside

Olen projekti kiguga rahul, ei oska midagi lisada. Ettepanekud puuduvad, kuna projekt toimib. Vib-

olla vanemas rhmas tuleb ideid. Korrapraselt tuleks ka lastevanemaid teavitada selle

projektiga seotud otsustest

Puuduvad probleemid (ehk kiusamise), esinemise korral avameelne rkimine osapooltega.

Ettepanekud koostks lastevanematega: Vib-olla esineb rhmas teemasid, millest lastega

kodus veel le rkida-nevad siis, et nudmised, tavad ja reeglid on hesugused.

Lasteaias tehtud eelt peab jtkuma ka kodus, selleks vajavad lapsevanemad lasteaias toimuva

kohta jrjepidevat infot. Kodus viia lbi sarnane karukoosolek pereliikmete

abiga ja anda tagasiside lasteaiale probleemidest

Lilla karu ringi viks teha ka koos vanematega, siis oleks ka vanemad teadlikumadet lapsed ei kiusaks

ksteist,ei mnitaks teisi. Nuannet meetodide kohta mida viks kasutusse

vtta, et lastevahelist suhtumist kodus korrigeerida Vanemaid kindlalt teavitada, kui laps kitub halvasti.

Ja vimalusel nustada, kuidas lapsele seletada, et nii ei tohi.

Kasvatajatelt rohkem tagasisidet.

Lapsevanemad vib-olla viks rohkem kodus jutuks tulnud teemasid ehk vlja pakkuda.

Ettepanekud teemade osas:

Mitme lapsega perest lastele rkida ka suhtumisest viksema ega/vennaga

Lapsed, kellel on prillid, lapsed, kes on

liikumispuudega, teise nahavrviga jms. Et me kik oleme inimesed ja erinevus ei ole phjus kiusamiseks. Niteks nukkude kaudu, filmide kaudu. Rollimngud.

Kik probleemid tuleb omavahel ra klaarida. Midagi ei tohi hku rippuma jda.

Kogu rhma teavitamine kui esineb probleem, isegi kui see osasid lapsi ei puuduta..

Lastevanemate rahuloluksitlusest saime tagasisidet, et mitmed vanemad sooviksid teada, millest on seoses

programmiga Kiusamisest vaba lasteaed lapse rhmas rgitud.

Jrgmisest artiklist Karukoosolekute teemad leiate levaate, milliseid teemasid on erinevates vanuserhmades ppeaasta jooksul ksitletud. Infot karukoosolekute arutelude kohta saate lugeda igandalaselt rhma stendil olevast ndalaplaanist ja vanemates rhmades karukoosolekul koostatud mistekaardilt (koosoleku protokollist).

Mistekaardiks nimetame lesmrgitud laste arutelu mingil sotsiaalset vi emotsionaalset laadi teemal. Paremaks koostks koduga palub lasteaed, et kodudes viks samu teemasid arutada, mida nete mistekaardil. Kui on lapsevanemaid, kes tahaksid rohkem infot ja tagasisidet

ksitletud teemade kohta, siis petajad on avatud vastama, kui prdute nende poole. Kutsume vanemaid tegema lapse rhmas omapoolseid ettepanekuid karukoosolekute teemade valikuks. Hea on teada, mida lapsed kodus arutlevad vi kurdavad.

Kui analsida aasta jooksul ksitletud teemasid, siis on nha, et nooremates rhmades on need rohkem laste igapevaseid toimetusi ja mngu puudutavad. Kik kib lbi mngu ja laulu. Palju on korduvaid teemasid selleks, et kinnistada laste

oskusi ja teadmisi. Vanemates rhmades on teemad keerulisemad ja sisutihedamad. Lapsed arutlevad mistete le ning otsivad situatsioonidele ise lahendusi.

Tore on nha, et lapsed on karud omaks vtnud ja nendega on loodud kiindumussuhe. See on eelduseks, et arutledes rhmas heskoos erinevatest teemadest kasutavad lapsed tihti karu oma mtete edastajana.

On vanemaid, kes kahtlevad, kas sellest kigest ikka on abi ning kas selle metoodikaga ttamine lastele ka midagi annab. Nendele kahtlejatele vastuseks - juba praegu mrkavad petajad laste edasiminekut oskuses hinnata iseenda tundeid, oskuses enda krval mrgata teise lapse tundeid, oskuses mrgata head ja halba, oskuses situatsioone analsida ja leida neile lahendusi ning oskuses end vljendada. Hoiakute ja kitumismustrite kujunemine ei ole kiireloomuline protsess, see vtab aega. Kui meie lapsed teavad, kuidas kituda ksteisega, siis ei ole kaugel ka see aeg, kui nad seda oma suhetes prakiliselt kasutada suudavad. Seega olen kindlal

arvamusel, et sotsiaalsete teemade ksitlemine on vajalik ja see on meie, kui tiskasvanute kohustus petada lapsi mrkama ja hoolima oma kaaslastest.

ppealajuhataja Klli Poom

petaja: Mida thendab vanasna VALEL ON LHIKESED JALAD? Laps lepatriinurhmast: Kes valetab, see ei kasvagi suureks, sest ta jalad jvad lhikeseks.

5

Mmmirhma teemad 6-7.a. -phapevasel vljasidul -kui sbrad lhevad riidu -kiusamine puudutab meid kiki -oh, see oli minu ilus joonistus!

-kellel peaks kest kinni hoidma -sa ei ole kutsutud mine snnipevale -minu sber karu -sbrad lksid tlli, kuidas tli lpetada -kas ma vajan kiki mnguasju, mis on spradel -minu ehitis lhuti ra! -mind ei veta mngu -ma ei taha oma mnguasju jagada -sbral on mure -ta astus tna vasaku jalaga voodist vlja (pahur, tusane)

-vanasna: uhkus ajab upakile -hbi ja piinlikkus -kaastunne

-sbralikkus, hoolimine, lahkus -armasatus ja armukadedus

-emotsioonid, mida tunnen

-igavus ja pnevus -kadedus

-emotsioonid muinasjutus

-rm, nn -sallivus, austus

-andestamine muinasjutus

-s, stunne, ausus -mobiiltelefon lasteaias

Liblikarhma teemad 5-6.a. -rhma ja uereeglid -mure

-ksindus -igavus

-mnguasja hoidmine -kadedus

-rahulolu, heaolu

-viha, elus -valetamine

-igavus,

-snnipevale-puhkus -hletoon ja kehakeel nali, narritamine

-hbi, piinlikkus -milles sa oled hea?

-hoolivus, osavtlikkus

Lepatriinurhma teemad 4-5.a. -tere sber -millal lhen rmsana lasteaiast koju? -ra tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse

-koosolek koos koduse sbraga -Bruno on helde kega -head snad, kurjad snad rahu ja vaikuse aeg- kuidas siis kitun? -kes on hea laps?

-mida sa kardad?

-kuidas on sinu tuju tna? -hoolivus

-kannatlikkus

-sbra luuletus -kuidas kitub hea sber, kuidas sbra tuju parandada?

Mida minu karu on mrganud? Teistega arvestamine

- narrimine, teiste le naermine -kadedus

-rm -vanasna: valel on lhikesed jalad -hirm, kartus

-ebaviisakas kitumine

Pokurhma teemad 2-3.a. -tere, tere sber karukoosolek -mida teen koos sbraga -minu tunded- rmus, kuri, kurb -erinevad noilmed: rmus, kurb, kuri -unelaul karule, hellitusnimed-karuke,

mesikpp -missugune tuju mul tna on?

Mesimummirhma teemad 3-4.a. -kes on sinu sber -sber karu pib lauakombeid -sber karu pib tundma puu- ja kgivilju -sber karu pib mngima seene- ja marjalotot

-sber karu pib, milliseid riideid sgisel selga panna

-sber karu pib hoidma loodust -milline on sinu sber karukese kodulehelt-sber karu petab kuidas spra aidata -sber karu on haige, ravime ta terveks' -miks peab magama

-koduloomade eest peab inimene

hoolitsema

-sber karul kib klas pkapikk -sber karu julusoov -sber karu tutvub kuuseehetega -spru linnukesi peab talvel aitama -karu- mesikpp -talvised ohud

-teiste laste kapis ei tohi kia -kuidas kutsuda spra endaga mngima -vahetame sbraga mnguasju -karu koduke- mida ta seal teeb

-petame krule meie lipu vrve -karu Kusti petab sbrale mnguasja loovutama

-kuidas koristada tuba?

-kuidas spra mngu kutsuda? -miks on hea toas vaikse hlega rkida? -kuidas soovida head isu ja tnada?

-kui sber lb... -karu sber mesilane

Mis on vrtus? Anna-Loore: armastus

Artur: hoidmine

Mis on lapsesbralikkus? Lapsed:

Lahkus, viisakus, range,

teiste sber.

Mis on professionaalsus?

Artur:

See on see, et tead, mida teed.

Mis on usaldus?

Lapsed:

Mnguasjade jagamine, usaldamine sbrale

Mis on loodulhedus? Artur:

Ei me ei ole looduslhedane, sest meil on mets kaugel

6

6.05 Infotund- Kiusamisest vaba lasteaed tegevuste kokkuvte

5.05 Mesimummide emadepeva pidu kell 15.30

6.05 Pokude emadepeva pidu kell 15.15

7.05 Liblikate emadepeva pidu kell 16.30

8.05 Lepatriinude emadepeva pidu kell 16.00

12.05 Mmmide emadepeva pidu- etendus Tuhkatriinu

13,14.05 Etendus Tuhkatriinu- teistele linna lasteaedadele

14.05. Uute perede pev- lapsevanemate koosolek kell 17.00

15.05. Uute laste pev- lapsed saavad tulla mngima oma tulevasse rhma kell 11-12.00

15.05. Perespordipev maastikumng pargis kell 17.00

20-21.05 le maakonnaline koolitus Kiusamisest vaba lasteaed

26.05. Hoolekogu koosolek kell 16.00

28.05. Pedagoogiline koosolek kell 13.00-15.30

29.05. Mmmirhma lpudisko kell 17.00

30.05. Mmmirhma kevadpeva proov kell10.00

30.05. Mmmirhma lpupidu kell 17.00

1.06 Kevadpeva rongkik ja konsert lossihoovis

20.06. Lasteaed avatud viimast peva enne suvepuhkust

LASTEAED TNAB: -Ktlin Poopuud ja Psetametit koost eest! -Muusikapetajat Evelin Kaske laste ettevalmistamise eest Laulinnule!

LIBLIKARHM TNAB:

-Sandra isa paberite eest! -Karl-Arturi isa kataloogide ja paberite eest!

-Kristeli vanemaid paberite eest!

-Anna-Loore ema okolaadimunade eest! -Kristeli isa vrvipiltide eest!

LEPATRIINURHM TNAB: -Oskari ema paelte eest!

-Janeli ema abi eest rhmas ja kella eest!

POKURHM TNAB: -Pokurhma emasid llatusesinemise eest! -tname kiki Pokurhma vanemaid meeldiva igapevase koost eest!

LAULU- JA TANTSURINGI PETAJAD TNAVAD: -kiki lapsevanemaid, kes laulu- ja tantsuringi esinemistele kaasa aidanud. Aith tublide laste eest!

MESIMUMMIRHM TNAB: -Isabeli ema lauamng Lotte pildikas eest! -Hanna Luisa ema joonistuspaberi eest!

-Marie Helene isa riietestange parandamise eest!

-Mrteni ema vrasemade ja ueharjade eest! -Olafi ema salvrtikute eest!

MMMIRHM TNAB: -Luise ema laste valvamise eest lasteaia snnipeval ja rhmaga lossis ppekigul kimise eest! -Liisabeti ema Barbi ajakirjade ja Itaalia praktikantide

kingituste eest!

-Harry Rudolfi peret mnguasjade eest! -Markus Mareki peret voolimisvahendite ja raamatute eest!

-Liisa ema raamatute eest!

MUUSIKAPETAJA TNAB: -Loore Birkenfelti ja Kadri-Ann Viherpuud tubli laulmise eest

Kuressaare Laululinnul!

-Loore ja Alberti ema Lotte CD eest!

-petaja Kairet saali okste eest! -Vahvaid Lepatriinurhma isasid llatusesinemise eest! -Vahvaid Pokurhma emasid llatusesinemise eest!

7

LESANNE: ZUMM EI TUNNE KEVADLILLI, KAS SINA TUNNED?

VILILL

LANE

SINILILL

NURMENUKK

LUMIKELLUKE

TULP

NARTSISS

PIIBELEHT

Lastelehe koostas Klli Poom

8