50 ehitusmeistrist g. f. w. geist kujundajana 19. sajandi esimesel … · 2015. 1. 20. · 50 epi...

Epi Tohvri50

Ehitusmeistristarhitektiks –G. F. W. GeistTartu linnaruumikujundajana19. sajandiesimesel poolelEpi Tohvri

Tartu klassitsistlik üldilme kujunes põhijoon-tes välja 19. sajandi esimesel poolel. Arhi-tekt Johann Wilhelm Krause kavandatud üli-koolikompleksi kõrvale kerkis linnas arvu-kalt avalikke hooneid ja eramaju, mille arhi-tektuursed lahendused järgisid 19. sajandialguses loodud tüüpprojekte. Nõnda ulatus-liku ehitustegevuse elluviimiseks reorgani-seeriti ehitusinstitutsioone ning suurt tähe-lepanu hakati pöörama linnaruumi moderni-seerimisele.

Tüüpprojektides on peamiselt nähtud Ve-ne tsaaririigi rangeid ettekirjutusi, mis piira-sid siinsete ehitusmeistrite loominguvaba-dust. Kuid Euroopa konteksti arvestades olitegemist märksa laiaulatuslikuma ettevõtmi-sega – nimelt Vene tsaaririigi katsega viia ellueuroopalikke arhitektuuriideid.1 Selle prot-sessi käivitas Katariina II ning see kulminee-rus Aleksander I valitsusajal.

Eesti arhitektuuriajaloos on hästi tuntudJ. W. Krause nimi. Vähem teame Krause kaas-aegsetest, kes tegutsesid tolleaegsetes ehitus-

institutsioonides, s.h. Tartu linnaruumi väl-jaehitamisel. Selgusetuks on jäänud ka ehi-tusmeistri ja arhitekti ametinimetuste kasu-tamine 19. sajandi esimesel poolel. See tee-ma kuulub laiemalt arhitektuurikultuuri vald-konda ning käesoleva artikli eesmärgiks ongiavada seni tavakäsitlustest välja jäänud tah-ke George Friedrich Wilhelm Geisti tegevu-ses Tartu linna ehitusmeistri ametis aastatel1810.–1846.

Varasemalt on G. F. W. Geisti tegevustoma töödes kajastanud Helmi Üprus2 , NiinaRaid3 , Maret Eimre4 , Kaur Alttoa5 , MartSiilivask6 .

Geisti sünnikohtKasselEi meenu ühtegi Tartu ehitusmeistrit, kelleelus oleks olnud nõnda kummalist kokkulan-gevust kui G. F. W. Geistil, kes sündis 1782.aastal Hessen-Kasseli kuurvürstkonnas Kas-selis7 ja õppis sealse kohaliku puuseppmeist-

1 E. Tohvri, Ühest sotsiaalutoopilisest eksperimen-dist Vene impeeriumi linnades 19. sajandi esimeselpoolel. – Ehituskunst 2003, nr. 36/37, lk. 32–51.2 H. Üprus, Tartu klassitsistlik arhitektuur.Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli Raamatukogus.Tartu, 1942; H. Üprus, Eesti ala Vene keisririigikoosseisus. Kapitalistlike suhete kujunemine:klassitsism. – Eesti arhitektuuri ajalugu. Peatoim.H. Arman. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, lk. 340–353.3 Tartu ehitusmeistrid 17. sajandist kuni 19. sajandikeskpaigani. Teatmik. Koost. N. Raid, toim.S. Vahtre. Tallinn: Tartu Riiklik Ülikool, 1987;N. Raid, Tartu vanalinna kvartalite arhitektuuriajaloo-lised õiendid. Käsikirjad Muinsuskaitseameti arhiivis.4 M. Eimre, Tartu vanalinna kvartalite arhitektuuri-ajaloolised õiendid. Käsikirjad Muinsuskaitseametiarhiivis.5 K. Alttoa, Tartu Jaani kirik. – Ehituskunst 2000,nr. 27/28, lk. 42–49.6 M. Siilivask, Historitsism ja juugend Tartuarhitektuuris. Stiilisuunad kohalike arhitektideloomingus 1830.–1910. aastail. Magistritöö. Tallinn:Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 1999.7 Eesti Ajalooarhiiv (edaspidi EAA), f. 3828, n. 1,s. 298, l. 23.

51Ehitusmeistrist arhitektiks – G. F. W. Geist

ri Conrad Wagneri juures.8 Tollal valitsesHessen-Kasseli kuurvürstkonda 1760.–1785.aastani prantsuse valgustusideedest vaimus-tunud maakrahv Friedrich II (Soubise print-si õemees), kes püüdis valgustusideid ka ma-janduse, kultuuri ja arhitektuuri kaudu elluviia. Selle kinnituseks võõrustas maakrahvFriedrich II 1775.–1776. aastal prantsuse re-volutsiooniarhitekti Claude Nicolas Ledoux’dja tellis temalt mitu projekti Kasseli tarvis.9

Ledoux projekteeriski suurejoonilise trium-fikaare, raamatukogu ja maakrahvi palee, misjäid küll teostamata, kuid ajastu uudne arhi-tektimõte oli Kasselis oma mõju avaldanud.

Kuninglike residentslinnade, Pariisi ja Lon-doni kõrval avastasid ka Kesk-Euroopa jaItaalia väikeste vürsti- ja hertsogiriikide val-gustatud valitsejad, et nende pealinnad vaja-vad moderniseerimist. See tähendas linnaruu-mi ümberplaneerimist, uut tüüpi avalike hoo-nete ehitamist ning tänavapildis hoonete fas-saadide ühtlustamist.10 Esmakordselt tõusidpäevakorda kogu linnaruumi puudutavad hea-korra ja hügieeni küsimused.11

Korrapärase tänavavõrguga linnaplanee-ringus, arkaad- või sammasgaleriidega hoo-nestatud väljakutes, ühtlustatud fassaadide-ga majaderivis taotleti visuaalset sarnasustantiikaegse Ateena agoraa või Rooma foo-rumiga. See pidi rõhutama iga linnakodani-ku võrdõiguslikkust seaduse ees, olenematatema positsioonist või seisusest. Sisendamaväärikust ja kindlustunnet, et kodaniku elu-kvaliteedi parandamise eest kannab vastutustriik eesotsas valgustatud valitsejaga.

Monumentaalsete linnaväljakute äärde ker-kinud avalikud hooned – koolid ja akadee-miad, administratiivhooned ja hoolekande-asutused – moodustasid kokku rea uusi ehi-tisetüüpe. Kerkides üheaegselt linna ava-likku ruumi, olid need mõeldud teenima igalinnakodanikku, andma haridust, mõjutamainimeste eetilist ja esteetilist palet. Eelloet-

letud hooned pidid avalikus linnaruumis täit-ma peale oma praktilise funktsiooni ka süm-boli rolli: väljendama valgustuse harivat jakasvatavat tähendust. Seetõttu on õigustatudkasutada valgustusajastul kerkinud eri hoo-netüüpide koondnimetusena valgustusarhi-tektuuri mõistet, mis avab ajastu vaimset kon-teksti arvestades nende ehitiste selleaegsetähenduse.

Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich II ar-hitektuuriideede teostajaks osutus prantsusehugenottidest arhitektide suguvõsast päritSimon Louis du Ry. Kõrvalepõikena tuleksmainida, et Kasselist kujunes 18. sajandilpõnev eri kultuuride koondumispunkt, kunaNantes’i edikti tühistamise järel 1685. aastalsaabus linnakesse märkimisväärne hulk Prant-susmaalt väljasaadetud hugenotte, kes moo-dustasid siin omaette kogukonna. Põgenike-le kavandas arhitekt Paul du Ry Kasseli lin-na vahetusse lähedusse manufaktuurilinna-ku Oberneustadti, mille tarvis projekteeris taterve seeria ridamaju. Paul du Ry pojapoe-ga, Simon Louis du Ry’d loetakse Kasselilinnaruumi moderniseerijaks. Ta lasi lammu-tada tänavajoonega mitte ühtivad vanad, la-gunevad majad ja rakendas uut linnaehitus-likku ideed. See nägi ette ruumikaid avalik-ke platse, mida ääristavad tänavajoont järgi-vad ühtlustatud fassaadidega majadeplokid.12

8 P. Campe, Lexikon Liv- und KurländischerBaumeister, Bauhandwerker und Baugestalter von1400–1850. Bd. 1. Stockholm, 1951.9 A. Braham, The Architecture of the FrenchEnlightenment. London: Thames and Hudson, 1980,lk. 184–185.10 B. Bergdoll, European Architecture 1750–1890.Oxford: Oxford University Press, 2000, lk. 43.11 R. A. Etlin, Symbolic Space: FrenchEnlightenment Architecture and Its Legacy. Chicago,London: University of Chicago Press, 1994, lk. 9–13.12 http: //www.digam.net/data/digam/dokumente/schaetze/dokument_73.htm

Epi Tohvri52

Tema kavandite järgi ehitati suurejoone-liselt välja Friedrichsplatz – tolleaegne suu-rim avalik väljak, mille äärde kerkis samutitema projekteeritud Euroopa esimene avalikmuuseum-raamatukogu – Museum Frideri-cianum. 1779. aastal valminud hoone on ing-lise neopalladionismi vaimus lakoonilise jarange fassaadilahendusega, kus esifassaadikeskteljel paikneb kuue joonia sambaga por-tikus. Paar tundi päevas oli uus muuseum-raamatukogu ka linnarahvale avatud.13

1777. aastal asutas maakrahv Friedrich IIka kunstiakadeemia ja 1781. aastal arhitek-tuuriosakonna, mille direktoriks sai SimonLouis du Ry.

Sellisest valgustusarhitektuuri vaimust kan-tud keskkonnast pärit G. J. W. Geist saabus22-aastaselt Tartusse ning oli mõne aasta pä-rast üks nendest, kes viis Tartu linnaruumisellu Vene tsaar Aleksander I poolt heaks-kiidetud valgustusarhitektuuri ideesid. Sedavõimaldas ka asjaolu, et pärast Tartu 1775.aasta suurtulekahju õgvendati tänavaid ningplaneeriti regulaarne tänavavõrgustik. Ehi-tustegevus mitmekordistus seoses ülikoo-li taasavamisega veelgi ning linnaruumi ker-kisid väärtuslikud arhitektuuriansamblid.Sarnane on olnud ka Tartu ja Kasseli linna-de ajalooline saatus – Teises maailmasõjashävis palju mõlemale linnale iseloomulikkeklassitsistlikke ehitisi.

Tartu linnaehitusmeister

1804. aastal saabus G. F. W. Geist Tartusse,asudes tööle Tartu ülikooli hoonete ehituselpuusepp-eestöölisena (Zimmerpolier). Venealamaks ja Tartu linnakodanikuks sai ta 1810.aastal ning samal aastal astus ka ehitusmeist-rite tsunfti liikmeks.14

Eraehituses toimus pöördepunkt 1809. aas-ta lõpus, mil anti välja ukaas tüüpfassaadide

kehtestamise kohta. Nagu arhitektuuriajalooson rõhutatud, tuleb kroonuehitiste, aga kaeramajade juures konkreetse arhitekti või ehi-tusmeistri loomingut analüüsides arvestadaülevenemaaliselt kehtestatud tüüpfassaadidenäidistega. Need ilmusid nelja kogumikuna1809.–1812. aastal. Lisaks anti välja üks ko-gumik näidistarasid ja -väravaid.15

Tüüpprojekteerimise efektiivsemaks ellu-viimiseks reorganiseeriti ehitusinstitutsiooni-de tegevust. Tüüpfassaadide järelevalveüles-anded tehti nüüd kohustuseks kohalikule po-litseivalitsusele ja kammerkohtule.16 Näitekskuulus politseikohustuste hulka ehituskrunti-de kättenäitamine ja ehituse järelevalve, sil-dade ehitamine, tänavate korrashoid ja valgus-tus ning tuletõrje töö organiseerimine.

Praktilise ehitustegevuse toimimiseks loo-di Liivimaa kubermanguvalitsuse eeskirjaalusel Tartus kaks riigikassast finantseerita-vat ehitusmeistri ametikohta. 1814. aastalkinnitati nendele kohtadele puuseppmeisterG. F. W. Geist ja müürseppmeister J. N. F.Lange, kelle tööülesanded olid sätestatudkümnepunktilises instruktsioonis.17

Instruktsiooni alusel kuulusid linna ehi-tusmeistrite järelevalve alla nii kõik kroonurajatavad avalikud ehitised kui ka linnamõi-sad. Teiseks tuli linna ehitusmeistritel maja-de, tarade ja väravate jooniste koostamiseljärgida eranditult kehtestatud tüüpfassaadening registreerida plaanid kammerkohtus.Kolmandaks teostasid nad järelevalvet era-

13 M. Raisma, Ilu tempel. Klassitsistlik muuseumkui valgustusaja manifest. – Ehituskunst 2003,nr. 36/37, lk. 21.14 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 5–6.15 E. Tohvri, 1809.–12. aasta Vene tüüpfassaadid janende rakendamine Tartu linnaruumis. Magistritöö.Tartu: Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool, 2002,lk. 42–45.16 Seetõttu leidub ehitusalaseid materjale politseiva-litsuse fondis nr. 1180 ja kammerkohtu fondis nr. 3828.17 EAA, f. 995, n. 1, s. 22139, l. 1–8.


ehituse üle ning jälgisid, et uusehitised vas-taksid linnaplaanile ja etteantud tänavajoo-nele. Kammerkohtus oli kehtestatud eraehi-tuses vajaminevate tööde hinnakiri: tänava-joonel ehitusliini markeerimine maksis 1 rub-la, tüüpfassaadi alusel fassaadijoonise tege-mise eest pidi maksma 5 rubla ning tara joo-nise eest 2 rubla. Ehitustööde järelevalve eesttasuti vastavalt ehitise pikkusele 1 rubla 1süld. Linna ehitusmeistril tuli kontrollida kaelamu vastavust tuleohutusnõuetele. Rangeltnõuti nii kivi- kui puitmajadel kivivundamen-ti ja mitu korda aastas vaadati üle korstnadning ahjud. Samuti hinnati siseõuede olukor-da. Lagunenud ja tuleohtlikud kõrvalhoonedtuli lammutada ning uuendada katkisi krun-dipiirdeid. Vanade majade puhul, mis jäidkrundi sisemusse, soovitati tänavajooneleehitada uus juurdeehitus või hoonetiib, mil-le otsafassaad järgiks mõne lihtsama tüüp-fassaadi elementi.

Elamu ehitamise juures tekkinud lahkhe-lide lahendamiseks tuli ehitusmeistril kohapeal välja selgitada mõlema osapoole tüli as-jaolud ja pärast seda esitada materjalid kam-merkohtule läbivaatamiseks. Enamik kam-merkohtu poolt määratud trahve olid põhjen-datud majaomanike hooletu suhtumisega ehi-tiste välisilmesse.18 Näiteks jäeti puitmajafassaadid välisvooderlaudisega katmata, ki-vihooned krohvimata või ei leitud naabri-ga ühist keelt krundipiirete rajamisel. Sea-duse ees olid võrdsed kõik linnakodanikud,sõltumata seisusest ja staatusest. Muuseas,küllalt sageli oli pahandust aadlikega, kellelinnakrundid polnud piiratud taraga ja kivi-majad jäetud krohvimata. Eksimusi esines kakõrgetel raehärradel. Näiteks tuli 1820. aas-tal raehärra Rohlandil lammutada oma äsjavalminud kivist poeke, kuna see ei vastanudtüüpfassaadide nõuetele.

Tartu ülikooli hoonetekompleksi väljaehi-tamise juures jälgisid linna ehitusmeistrid

peamiselt üldisest linnaplaanist ja tänavavõr-gust kinni pidamist. Ülikooli ehituskomisjonsai tegutseda küllalt omaette, kuna Toome-mägi ei kuulunud linnale, vaid tsaar Alek-sander I oli annetanud selle maa-ala ülikoo-lile. 1811. aastal arutati ülikooli ehituskomi-tee konsiiliumil linnas kehtestatud tüüpfas-saadide kohustust,19 kus jõuti ühisele otsu-sele, et ülikooli hoonestus on niigi arhitektipoolt loodud ja sellega ehituse kvaliteet ningjärelevalve tagatud. Samas tuli linnakvarta-litesse jäävate üksikobjektide ja ülikooli õp-pejõududele ning teenistujatele rajatavateeluasemete juures siiski lähtuda tüüpfassaa-didest. Seetõttu palus ülikooli ehituskomiteesaata Liivimaa kubermanguvalitsusel enda-le üks komplekt tüüpfassaadide kogumikke.

Ülikooli hoonete juures on märgatav tüüp-fassaadide mõju 1821. aastal Lutsu tänavaleehitatud manee�ihoone (hävinud) ja Toome-mäele, Tähetorni kõrvale ehitatud astronoo-mi elumaja ning selle kõrvalhoonete fassaa-dilahendustes. Suuremaks lahkheliks ülikoolija linna vahel kujunes botaanikaaia kivimüüriehitus, sest tüüpfassaadide seadusega tulikrundid piirata müüri, tara või planguga. Bo-taanikaaeda ümbritses vaid lagunenud latt-aed ning müüritöid jätkati alles pärast kam-merkohtu mitmekordseid meeldetuletusi.Massiivne kivimüür valmis 1832. aasta pai-ku ja 1854. aastal ehitati Laia tänava poolneväravahoone.20

Linna ehitusmeister G. F. W. Geist eten-das olulist rolli 19. sajandi esimesel poolelTartu linnaruumi väljaehitamises. Ta oli peakõikide linna ja kroonu tellitud avalike hoo-nete plaanide koostaja ja ehitustööde juhata-ja. Võttes aluseks säilinud plaanimaterjali,saab tema tegevusvaldkonnad jagada kolme

18 EAA, f. 995, n. 1, s. 1492, l. 2–18p.19 EAA, f. 402, n. 5, s. 50, l. 82–88p.20 EAA, f. 402, n. 1, s. 107, l. 90.

Epi Tohvri54

suurde gruppi. Esiteks linna avalikud ehiti-sed, nagu kaubahoov, liha- ja saiapoed, ho-bupostijaam, kroonugümnaasiumi hoone-kompleks, kreiskool, linna vaestemaja, haig-lakompleks ja Tartu linnamõisad Jaama, Soo-taga ning Saduküla.21 Lisaks veel juhuslikvalik Geisti plaane, millest võib välja tuuaNarva (end. Peterburi) maantee äärde kavan-datud kasarmuhoonete kompleksi (1822)22,Saksa Bürgermusse tänavaäärse maja(1824)23, kaalukoja (1828)24, linna lähedalemaale kavandatud toskaana stiilis külaliste-maja (1835)25, kivist kirikukõrtsi ja selle kõr-val paiknevad hobusetallid (1843)26.

Teiseks sisaldab Geisti looming märkimis-väärsel hulgal kirikute projekte, millele kes-kendume järgmises alapeatükis. Kolmandakstegeles Geist ka insenertehnilisi oskusi nõud-vate utilitaarrajatiste projekteerimisega. Geistiprojekti järgi ehitati Tartusse puusild27 (ill. 1)ja Tõllistesse sild. Peale selle on ta kavanda-nud mitmeid veejuhtmete projekte, millest ükskulges kaupmees Schrammi rätivabriku juu-rest, Gildi tänavast Emajõeni.28 Samuti onGeist olnud seotud Ülejõe linnaosa Emajõe-äärsete linnakvartalite planeerimisega.29

Keskseks ettevõtmiseks Tartus kujuneskaubahoovi rajamine. Selleks moodustati vas-tav ehituskomisjon eesotsas kohaliku polit-seimeister Gessinskiga ning ehitusküsimus-tesse sekkus isiklikult ka Liivi-, Eesti- jaKuramaa kindralkuberner markii F. Paulucci.Kaubahoovi projekti valmimise käigus onGeist kirja pannud jooksvad probleemid, misolid peamiselt seotud kaubahoovi poodidetulevaste rentnike nõudmistega.30 Iga rent-nik tahtis poodi oma maitse järgi kujundada,kuid Geist leidis, et oluline on ehitusmeistrisekkumine. Vaidlusi tekitas ka hoone põhi-plaani paigutus vallikraavi kohal asuvale pro-menaadile. Kaubahoovi projekti valmistasGeist koos C. A. Kranhals nooremaga tüüp-fassaadide 4. kogumiku näidise nr. 97 ees-

kujul.31 Oma märkmetes tõstab Geist esilevabalt seisvat dooria sammast, mis toetakstriglüüfidega friisi, sest see lahendus mõjukskorrapäraselt ja oleks otstarbekas.32

1816. aastal andis markii Paulucci Tartumagistraadile käsu ka kivist liha- ja saiapoo-dide rajamiseks. Saiapoed tuli ehitada kau-bahooviga sarnases laadis ning krunt valitikaubahoovi vastu (tänapäeval Poe tn. 9/10).Lihapoed kerkisid Uspenski apostliku õige-usu kiriku esise platsi äärde. Need projektidkoostasid kaks linna ehitusmeistrit, G. F. W.Geist ja J. N. F. Lange koos ning mõlemadpoed said arkaadsammastikuga fassaadila-henduse.33

1775. aasta kubermanguseaduse järgi loo-di Vene impeeriumi kubermangudesse üld-hoolekandekolleegiumid, mis tegelesid hoo-lekande, meditsiini ja haridusküsimustega.Üldhoolekandekolleegiumide ülesanneteksoli rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaes-temajade, hullumajade, lastekodude, töö- japarandusmajade asutamine, hoolekanne jajärelevalve. 1802. aastal viidi kooliasjandusvastloodud haridusministeeriumi juhtimisealla, mis tähendas põhimõttelist pööret Veneimpeeriumi haridusküsimustes. Nüüdsest

21 Jaamamõisa projekt 1844. aastast, – EAA,f. 3828, n. 1, s. 213, l. 5; Sootaga ja Sadukülaremonttööde materjalid – EAA, f. 995, n. 1, s. 6382.22 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 72.23 EAA, f. 1641, n. 1, s. 107.24 EAA, f. 3828, n. 1, s. 214, l. 22.25 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051.26 EAA, f. 995, n. 1, s. 6855.27 Säilinud on mitu puusilla projekti: 1822. aastast –EAA, f. 995, n. 1, s. 6828; 1829. aastast – EAA,f. 2623, n. 1, s. 2046, l.1.28 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2048, l. 47, 70.29 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2048, l. 15.30 EAA, f. 995, n. 1, s. 5453, l. 67–73p.31 H. Üprus, Eesti ala Vene keisririigi koosseisus,lk. 346–347.32 EAA, f. 995, n. 1, s. 5453, l. 69p.33 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 83.


muutus haridus, laiemalt kogu vaimumaa-ilm, eraasjast riiklikuks asjaks. Riik hakkasseda finantseerima ja edendama, kuid kajuhtima ja kontrollima. Sotsiaalhoolekande-ga seotud valdkonnad vajasid ka uusi hoo-netüüpe, mille arhitektuursetes lahendustesrakendati Euroopas meelsasti nn. rääkivaarhitektuuri ideed.34

Tartus avati 1804. aastal kroonugümnaa-sium ja kreiskool. Kroonugümnaasiumi kvar-taliks kujunes Jaani kiriku kõrval asuv Rüüt-li-Munga-Jaani tänavate kvartal. Geisti ju-hatusel valmisid Munga tänava poolsed klas-siruumid ja gümnaasiumiõpetajate elamu.35

Samuti juhatas Geist ehitustöid Riia ja Kale-vi tänava nurgal paiknenud kreiskooli hoo-ne juures. 1835. aastal Geisti tehtud linnahospidali ja doktori elamu ümberehituspro-jektid36 pakuvad ülevaadet haiglakompleksisiseruumide paigutusest.

1834. aastal valmis Geistil 30 voodiko-haga vaestemaja ja selle kõrvalhoone projekt(ill. 2), kus on markeeritud isegi ilupõõsadja muruplatsid.37

Avalike ehitiste fassaadide arhitektuursedlahendused kohandas Geist tüüpfassaadidespakutavate näidistega, kuid siinkohal tulebjuhtida tähelepanu tema valikutele. Nimelteelistas Geist 225 tüüpfassaadi lahendusehulgast järjekindlalt vaid paari: ta valis tüüp-fassaade, kus keskrisaliidil on rõhutatudtermaken või veneetsia akna motiiv ning ava-de kolmikjaotus on paigutatud ümarkaarsessenišši. Geist ei koormanud fassaade üleliigsedekooriga, ta jättis avad ilustusteta ja kasu-tas nende markeerimiseks vaid laia krohv-raamistust. Seinapinnale andsid horisontaal-set liigendust erinevad vahekarniisid ja ak-naalused simsid.

Geisti eelistatuim tüüpfassaad oli nr. 88(2. kogumikust), mida ta rakendas paljudeskavandites (näiteks eelmainitud vaestemajaprojektis). Lakooniline, dekoorita ja selgelt

geomeetrilistele vormidele üles ehitatud tüüp-fassaad oli üks teise kogumiku õnnestunu-maid näiteid, mille üheks autoriks peetaksearhitekt W. Gestet, kes omakorda võttis tüüp-fassaadide loomisel eeskujuks inglise neo-palladionistide loomingu.38 Tartus on mõnelhoonel veel säilinud sarnane fassaadilahen-dus, muutes tuima fassaadipinna elavamaksja sujuvamaks.39

Geist jasakraalarhitektuurSakraalarhitektuuri temaatika on omaette põ-nev valdkond ehitusmeister Geisti loomin-gus. Siiani teati teda kui Tartu Maarja kiri-ku, Nina apostliku õigeusu kiriku, Cçsise lä-hedal asuva Vecpiebalga kiriku (1845. a.)projektide autorit ning Tartu Jaani kiriku re-monttööde juhatajat.40 1833. aastal lõppenudrenoveerimistööde käigus vahetati Jaani ki-rikus välja katus ja põrandad ning viidi läbika mõningane interjöörimuutus klassitsismiaja vaimus41, mis hilisematel aegadel on õi-gustatult palju kriitikat pälvinud42.

1842. aastal valmis eesti kogudusele mõel-dud Maarja kirik, mille tarvis tegi Geist 1836.aastal kaks projekti. Ühel kavandil on välis-fassaadil märgata juba mõningaid gootipä-raseid elemente, nagu teravkaarsed avad, kol-miksiirus, kuid hoone põhimahud ja inter-jöörilahendus on veel klassitsistlikud (ill.3).43 Teine, teostatud kavand (ill. 4) hoiab

34 Vt. nt. K. Kodres, Kõneleva arhitektuuri ideest. –Akadeemia 1999, nr. 8, lk. 1609–1629.35 Tartu ehitusmeistrid..., lk. 65.36 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 32–33.37 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 126.38 E. Tohvri, 1809.–12. aasta tüüpfassaadid,lk. 49–50.39 Sarnast võtet kohtab Tartus Ülikooli 7, Gildi 8.40 Tartu ehitusmeistrid..., lk. 65.41 EAA, f. 3828, n. 1, s. 300, l. 3–19p.42 K. Alttoa, Tartu Jaani kirik, lk. 44.43 EAA, f. 995, n. 1, s. 6859.

Epi Tohvri56

ranget klassitsistlikku liini44 ning Helmi Üp-ruse hinnangul45 lähtus Geist selle loomiselesimese kogumiku tüüpfassaadist nr. 35. Kakiriku interjöörilahenduses domineerisid klas-sitsistlikud elemendid: seintel marmoreeritudlambrii, altariosa kujundatud korintose orde-ris paarissammastega portikusena (ill. 5).

1826. aastal anti Vene impeeriumis väljaukaas püstitada keiser Aleksander I mäles-tuseks uusi sakraalhooneid. Samal aastal il-mus ka kogumik plaane, fassaade ja profiilekivist kirikute ehitamiseks. Vene apostlikeõigeusu kirikute ehitamise ideoloogiliseksalustalaks kujunes tsaar Nikolai I rahvahari-dusministri, krahv Sergei Uvarovi kirjutis“Õigeusk, isevalitsus ja rahvalikkus”.

G. F. W. Geisti tegevusega põhjalikumaltutvumisel selgus, et ta on olnud mitme veneapostliku õigeusu kirikukompleksi ehitistekavandite autoriks ning ehitustööde juhata-jaks.46 1828. aastal valmisid tema projektijärgi Nina külas Jumalaema Kaitsmise kirikja selle kõrval suur kivist preestrimaja (ill.6, 7), mille arhitektuurses lahenduses on ra-kendatud tüüpfassaadides ette nähtud ele-mente: lamedat plekist täiskelpkatust, kesk-teljel kolme aknaga katuseuuki, laia profi-leeritud räästakarniisi ning akendealusel joo-nel jooksvat simssi. Oma algupära säilitanudja heades proportsioonides preestrimaja kin-nitab, et tüüpfassaade võidi rakendada kaväljaspool linnaruumi.

Ehitusmeister Geist on valmistanud kaRäpina apostliku õigeusu Sakariase ja Elisa-beti kiriku projekti. Esimene Räpina õigeusukirik oli puust ja ehitati juba 1752. aastalkeisrinna Jelizaveta käsul. Puukirik põles1813. aastal maha ja vahepealsel ajal käiskogudus koos ajutises palvelas, kuni 1827.aastal käskis keiser Nikolai I ehitada Räpi-nasse uue kivikiriku. Selleks annetas Niko-lai I isiklikult 20 000 assignaatrubla.

Kiriku ehituseks moodustati komisjon,

kuhu kuulusid peale kohalike kirikutegelas-te veel Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralku-berner markii F. Paulucci, Tartu linna ehi-tusmeister G. F. W. Geist, Tartu sillakohtu-nik Villebois ja Tartu linna üks jõukamaidvene rahvusest kaupmehi ning ehitusettevõt-jaid Eufemei Rundaltsov. Kiriku ehitus kes-tis 1829.–1833. aastani.47

Räpina õigeusu kiriku arhitektuuris onrakendatud ampiirstiilile omaseid elemente:avade markeerimisel monumentaalselt mõ-juvaid täisrustikas ümarkaari ja hammaslõi-kelisi karniise (ill. 8). Ümarapsiidiga ristkü-likukujulise põhiplaaniga kiriku keskel paik-neb umbtambuuriga kuppel, lääneosa mitme-osalist kellatorni on 20. sajandi alguses üm-ber ehitatud, kuid säilitatud on dekoorele-mentide ühtsus. Interjööris võib seintel kroh-vi alt välja tulla maalinguid. Ikonostaasi ehi-tas 1832. aastal Staraja Russa meister TeodorŠišelovski ja ikonostaasi maalid vahendasJumala käe läbi Pihkva ikoonimaalija Hie-roteus Kalinin.48 Kuningaväravate taga alta-riruumis paikneb klassitsistliku kujunduse-ga Aujärg (ill. 9).

Eespool sai välja toodud Geisti praktilinetegevus sakraalarhitektuuri vallas, kuid uud-seks arhiivileiuks osutusid tema kaks käsi-kirjalist materjali sakraalarhitektuuri teema-del. 1823. aastast pärineva kirjatüki pealkirion “Protestantliku kiriku ehitamise korraldu-sest, konstruktsioonist ja akustikast”.49 Eel-datavasti kerkis juba siis päevakorrale uueMaarja kiriku ehitamise küsimus, sest Geistkommenteerib üksikasjalikult tulevase Maar-

44 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 104.45 H. Üprus, Eesti ala Vene keisririigi koosseisus,lk. 353.46 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 3–4.47 Ap. õigeusu Räpina kogudus 1752–1937. Koost.N. Hindo. Räpina, 1937, lk. 22.48 Ap. õigeusu Räpina kogudus 1752–1937, lk. 23–24.49 EAA, f. 3828, n. 1, s. 303, l. 2–7.


ja kiriku põhiplaani, interjöörikujundust jaarhitektuurset lahendust. Ta märgib, et pro-testantlikes kirikutes on katoliiklikud süm-bolid ära koristatud ja alles jäetud vaid tüh-jad kojad. Seetõttu tuleb nende kirikute li-turgilist omapära silmas pidades pöörata eri-list tähelepanu oreli, kantsli ja altari kujun-dusele ning väga heale akustikale, kuna needon protestantliku kiriku sõlmpunktid. Samutirõhutas Geist kirikuhoone mastaapide vas-tavust koguduse suurusele. Põhiline erinevusilmnes aga tulevase kiriku arhitektuurses la-henduses: esialgne idee osutub täiesti erine-vaks hilisematest kavanditest. Geisti poolt1823. aastal kirja pandud tekstis on kirjelda-tud protestantliku kiriku põhiplaani, kus ba-silikaalse kiriku kooriosa katab suur kuppelja ülalt tambuurist langeb valgus ühtlaseltümarapsiidina lõpetatud kooriruumi. Kuppelpidi tulema taevasinine ja kullatud tähekes-tega, tambuur on omakorda jagatud 24 väl-jaks, kuhu maalitakse grisaille-tehnikas il-lustratsioonid Kristuse elust ning selle allainglid muusikariistadega. Altari kohale jää-va võlviosa neljale väljale maalitakse perso-nifitseeritud Usk, Armastus, Tarkus ja Vägi.Rõduvääri sammaste külge kinnitatakse mus-tast marmorist tahvlid tähtsamate annetajatenimedega ning ülistussõnad Aleksander I-le,kes on pühakoja sümboliks ja keda tuleva-sed sugupõlved peaksid meeles pidama.

Läänefassaadi kujunduses hakkavad do-mineerima kaks kellatorni ja portaali koha-le, suurde poolümarasse nišši paigutatakserist ja ingel kui kristlaskonna sümbolid. Pi-kihoonele annavad rütmi kolmekaupa paigu-tatud ümarkaarsed aknad.

Teine Geisti kirjatükk “Sissejuhatus uutekirikute ehitamisest” on esitatud konspektivormis ja sisaldab tema tähelepanekuid sak-raalarhitektuuri seosest tsivilisatsiooni üldi-se arenguga.50 Selle teksti kaudu avaneb Geistisuur lugemus, tema arhitektuurist mõtlemi-

se viis ning huvi arhitektuuri teoreetilisteküsimuste vastu. Ühtlasi viitab see valgus-tuslike ideede mõjukusele ja jätkuvale levi-kule meie arhitektuuriruumis 19. sajandi esi-mesel poolel.

Valgustusajastu lapsena rõhutab Geist kei-ser Aleksander I erilist rolli arhitektuurikesk-konna kujundajana. Suur tsaar kinkis Tartu-le ilusa arhitektuuri ülikooli hoonetekomp-leksi näol ja lasi pärisorjuses rahvale oma ko-gudusekiriku rajada. Kuid Aleksander I elus-tas ka saksa rahvustunnet, lubades pöördudatagasi oma 12.–15. sajandil loodud väärikaarhitektuuri juurde, milles kajastub Saksavaba (linna)kodanlase staatus.

Geisti arvates avaldub ajavaim (Zeitgeist)sakraalarhitektuuri vormide kaudu. Ta alus-tab oma ülevaadet Egiptuse püramiidide, obe-liskide ja templite kirjeldusest. Mainib, etVana-India ehitusviisile on eeskujuks olnudVana-Egiptuse templiarhitektuur, kuid hin-duismi ja Brahma usurituaalid on täiesti eri-nevad. Babüloonia ehituskunsti tippteose –Saalomoni templi – ehitajateks olid tegeli-kult foiniiklased ja oskused pärinesid Egip-tusest. Vana-Kreeka ehitusviisis kajastub ini-mesenäolistele jumalatele loodud templiar-hitektuur, kus on oma roll ka loodusjõudu-del. Geist toonitab egiptlaste ja foiniiklastetarkusi Vana-Kreeka ehitiste tehniliste oskus-te juures. Rooma ehitusviisi saavutuseks onmeisterlikult laotud võlvid, millega on kae-tud termid, amfiteatrid ja avalikud hooned.

Bütsantsi ehituskunstis elab edasi Vana-Kreeka vaim ja eriliselt tõstab Geist esilekeskaegse katoliikliku Saksamaa arhitektuu-ri, kuna sel perioodil õitsesid Saksa linnadja linnakodanikel olid suuremad vabadused.Tema analüüsist ei puudu ka Euroopa-välisearhitektuuri ülevaade. Ta kirjeldab mauri mo-

50 EAA, f. 3828, n. 1, s. 303, l. 18–34.

Epi Tohvri58

1.Puusilla projekt endiselt Uueturu tänavaltüle Emajõe Holmi tänavaleEAA, f. 2623, n. 1. s. 2046, l. 1


2.Tartu linna vaestemaja projekt tüüpfassaadinr. 88 aluselEAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 126

Epi Tohvri60

3.Tartu Maarja kiriku gootipärane variantEAA, f. 995, n. 1, s. 6859


4.Tartu Maarja kiriku klassitsistlik variantEAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 104

Epi Tohvri62

5.Vaade endise Tartu Maarja kiriku altariosaleERM-i fotokogu


6.Nina külas asuv apostliku õigeusuJumalaema Kaitsmise kirikAutori foto

Epi Tohvri64

7.Nina vene apostliku õigeusu kiriku juures asuv preestrimajaAutori foto


8.Räpina apostliku õigeusu Sakariaseja Elisabeti kiriku läänefassaadAutori foto

Epi Tohvri66

9.Räpina apostliku õigeusu kirikuinterjööris avatud Kuningaväravadja vaade AujärjeleAutori foto


10.Jakob Jakobsoni aastalaada poodideinterjööri kavand, teostatud linnaarhitektG. F. W. Geisti joonistus- ja arhitektuuripühapäevakoolis 1835. aastalEAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 78

Epi Tohvri68

11.Johann Mölleri aastalaada poodide kavand,teostatud linnaarhitekt G. F. W. Geisti joonistus-ja arhitektuuri pühapäevakoolisEAA, f. 2623, n. 1, s. 2051, l. 79


šeearhitektuuri, mis sümboliseerib nomaadlik-ku telklaagrit, hilisem kuplivorm meenutabaga värvikirevat turbanit. Lõpetuseks lisab ta,et Hiina ehitusviisi ja Vana-India monumenteon võimalik tundma õppida inglaste maalilis-te reisiillustratsioonide kaudu.

Geist kasutab põhiliselt sakraalarhitektuu-rile keskendunud tekstis sageli mõisteid ka-rakter ja ajavaim; arutleb riigi, religiooni jakodaniku vaba arengu üle, rõhutades ehitus-kunsti otsest seost ajaloo ja selle tsüklilisearenguga. Arhitektuuris kajastuvad tema ar-vates teaduse, riigipoliitika ja kodanikuva-baduse ideaalid. Nendes arutlustes on Geistlähedane 18. sajandi lõpu Saksa olulisema-tele arhitektuuriteoreetikutele ja on kindlas-ti neist mõjutatud.

18. sajandi lõpul ringles Tartus peamiseltehitusmeistrite hulgas praktilise suunitluse-ga ehitusõpikuid. Müürseppmeister H. B.Waltheri pärandinimestikust võib leida prak-tilisi käsiraamatuid, nagu Johann DavidSteingruberi ja Johann Friedrich Pentheri teo-seid.51 19. sajandi alguses rajati Tartu ülikooliökonoomika, tehnoloogia ja arhitektuuri õp-petooli juurde erialaraamatukogu ja mudeli-tekogu, ülikooli Kunstimuuseumi raamatu-kogu täiendas Karl Morgenstern. 1813. aas-tast jätkas Tartus tegevust Liivimaa Üldka-sulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (LÜÖS),mille juurde kujunes väga rikkalik erialaraa-matukogu, sealhulgas ka arhitektuurialasekirjandusega.

18. sajandist alates asutati Euroopas ak-tiivselt teaduslikke, põllumajanduslikke, sot-siaalkaitsega seotud seltse. Jürgen Habermason näidanud mitmesuguste seltside suurt osaühiskonna moderniseerimisel, tuues välja, etnendes sotsieteetides sai harjutada tulevi-kuühiskonna poliitilise võrdsuse norme.52

Kesk-Euroopas olid seltside loojad peamiseltlinnakodanikud, kuid Baltikumis, kus linna-de saksakeelne ülemkiht sõltus rohkem aad-

list, olid seltside eestvedajateks just uuendus-meelsed aadlikud.

1792. aastal Riias asutatud LÜÖS sidusärksamat osa Liivimaa aadelkonnast ninghaaras oma korrespondentsvõrku hulgaliseltkolmanda seisuse tegelasi. Seltsi eesmärgiksseati aadli, õpetlaste, kodanluse ja talurahvaüleüldise heaolu edendamine.53

Eelmainitud raamatukogude kataloogidestvõib leida mitmekesise valiku arhitektuuri-alast kirjandust, sealhulgas ka teoreetilisi teo-seid. Geisti arutlused sakraalarhitektuuristviitavad Christian Ludwig Stieglitzi, AloysHirti, Carl Friedrich von Wiebekingi raama-tute tundmisele, mis olid esindatud nii teh-noloogia, ökonoomika ja ehituskunsti õppe-tooli kui LÜÖS-i raamatukogus.54 Oma ame-ti tõttu oli ta seotud nende institutsioonideganing usutavasti kasutas võimalust olla kur-sis raamatukogudesse tellitavate teostega.

Saksa arhitektuuriteoreetikutest kaldusStieglitz arhitektuuri käsitlema kultuuriaja-loolisest seisukohast Winckelmanni laadis,rõhutades Egiptuse ja muistse Aasia arhitek-tuuri mõju Vana-Kreeka arhitektuurile. Hirtoli Berliini Ehitusakadeemias arhitektuuriaja-loo ja arheoloogia õppejõud, kes tugines 18.sajandi prantsuse arhitektuuriteoreetikute ka-

51 EAA, f. 995, n. 1, s. 12152, l. 21p.52 J. Habermas, Avalikkuse struktuurimuutus. Tõlk.A. Luure. Tallinn: Kunst, 2001, lk. 13–14.53 H. Neuschäffer, Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoo-miline Sotsieteet. – Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoo-miline Sotsieteet 200. Toim. S. Kivimäe. Tartu: TartuÜlikooli Kirjastus, 1994, lk. 21–31.54 Tehnoloogia, ökonoomika ja ehituskunstiõppetooli raamatute kataloogis TÜ KHO, f. 4, n. 1,s. 531, 537; LÜÖS-i raamatukogu kataloogis EAA,f. 1185, n. 1, s. 62, l. 16; L. Stieglitz, Geschichteder Baukunst der Alten. Leipzig, 1792; L. Stieglitz,Archäologie der Baukunst der Griechen und Römer.2 Bde. Weimar, 1801; A. Hirt, Die Baukunst nach denGrundsätzen der Alten. Berlin, 1809; A. Hirt,Die Geschichte der Baukunst bei den Alten. 3 Bde.Berlin, 1821–1827.

Epi Tohvri70

rakteriõpetusele. Samas juhindus ta mõttest,et ehituskunst on õpetus ehitise konstruktiiv-sest ilust ja otstarbekusest. Eriti põhjalikudon tema käsitlused Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ehitistest. Wiebekingi 1826. aastalilmunud “Theoretisch-practische bürgerlicheBaukunde” sisaldab osaliselt Stieglitzi vai-mus, osaliselt Jean-Nicolas-Louis Durand’ija Jean-Baptiste Rondelet’ eeskujul kombi-neeritud arhitektuuriõpetust ja -ajalugu. Raa-matust sai Euroopa ehitusakadeemiates üld-tunnustatud arhitektuuriõpik.55 Muuseas,Tartu ülikooli ehituskunsti õppetool pidasotsesidet Baieri kirjastusega von Wiebekingiteose viie köite saamiseks ning selle vajalik-kust õppetöös kinnitas ka Vene rahvahariduseministeerium.56

Geisti sakraalarhitektuuri teema lõpetu-seks juhin tähelepanu ühele olulisele teose-le, mille olemasolu ei õnnestunud raamatu-kogude nimekirjadest küll leida, kuid seekäsitlus avab uuest vaatepunktist Tartu Maar-ja kiriku ehituslugu.

1822. aastal ilmus Baieri kuninga LudwigI õukonnaarhitekti Leo von Klenze eeskuju-raamat “Anweisung zur Architectur deschristlichen Cultus”, mis sisaldas moodsatebasilikaalsete kirikute ehitamisega seotudteemasid. Klenze tõstab sakraalarhitektuurikõrgemale tasandile, analüüsides kultushoo-neid religioonifilosoofilisest, esteetilisest ningkunsti- ja kultuuriajaloolisest vaatepunktist.Raamatu neljandas peatükis teeb Klenze pal-ju kriitikat gootikale kui “kristlikule hierar-hilisele stiilile, mis peegeldab juuksekarvalõhki ajavalt dogmatismi ja skolastikat”.57

Kuna 1820. aastatel tõusis Preisi kuningrii-gis päevakorda protestantliku kirikuarhitek-tuuri uuendamise teema, siis Klenze kui Va-na-Kreeka arhitektuuri ja ühiskonnaideaali-de sügav austaja heidab kategooriliselt kõr-vale romantilise arusaama tagasipöördumi-sest saksa gootika algupära juurde ning leiab,

et parim on säilitada need objektid kultuuri-ajaloo osana.

Selle mõtte taustal saab selgemaks Geistiidee pakkuda Tartu Maarja kiriku arhitek-tuurseks lahenduseks varakristlik basiilika(ümarapsiidiga kuppelehitis). Tema arvateskandis see endas antiikaegseid väärtusi, mil-le kohta kirjutab Geist oma kirjatükis “Sis-sejuhatus uute kirikute ehitamisse”: vanasak-sa ehitusviis on raskete taevasse pürgivateteravkaartega, kuid antiikehituskunst seobmeid rahuliku ja sujuva horisontaalse joone-ga sõbralikult maaga. Mõlemad ehitusviisidõpetavad ajalooliselt sama (jumaliku) süstee-mi kahte poolust.58

Geisti 1836. aastal valminud gootipärasesja klassitsistlikus projektis võib märgata kahetolleaegse mõtteviisi võistlust: kas valida veelõigusteta ja äsja pärisorjusest vabanenud eest-laste koguduskiriku arhitektuurseks lahendu-seks saksa juurtele viitav gootika või antiik-aja vaba vaimuga linnakodaniku elukeskkon-da kajastav klassitsistlik lahendus. “Rääkivaarhitektuuri” kontekstist lähtudes sisaldabTartu Maarja kiriku ehituslugu endas teatudvabaduse ettekuulutaja tähendust, seda enam,et valgustusajastu ideaale kandis oma mõt-telaadis ka selle kiriku looja ja ehitaja G. F.W. Geist.

GeistarhitektuuriõpetajanaG. F. W. Geisti kirja pandud mõtted arhitek-tuurist leidsid rakenduse ka tema kui arhi-tektuuriõpetaja tegevuses. 1814. aastast ala-

55 H.-W. Kruft, Geschichte der Architekturtheorie:von der Antike bis zur Gegenwart. München: Beck,1991, lk. 331–335.56 EAA, f. 402, n. 1, s. 24, l. 91.57 Architectural Theory: From the Renaissance tothe Present. C. Thoenes (Introduction), B. Evers(Preface). Köln, London: Taschen, 2003, lk. 604–606.58 EAA, f. 3828, n. 1, s. 303, l. 33–33p.


tes pidas ta pühapäeviti tasuta ehitus- ja joo-nistuskooli ning 1835. aastast on säilinudkolme pühapäevakooli õpilase, Jakob Jakob-soni, Johann Mölleri ja Benjamin Feowahinäidistööd.59 Õpetaja Geist oli õpilastele pak-kunud idee kavandada aastalaada poekesteprojekt. Kolmest säilinud kavandist tegi kuns-tiliselt kõige kõrgemal tasemel interjöörika-vandi Jakob Jakobson, kes signeeris oma tööka linnaarhitekt Geisti pühapäeva ehitus- jajoonistuskooli nime all (ill. 10, 11).

Geist kirjutab oma tööalases aruandes,60

et soovis noortele inimestele pakkuda üle-vaadet ehituskunsti toredusest ja vajalikku-sest, kasutades oma õppes kõiki vajalikkekunstireegleid ning teadusi, oma teoreetilisija praktilisi teadmisi arhitektuuri, treppide jasildade ehitamise alal ning loomingulise ehi-tusplaani valmistamise oskusi. Eriti rõhutasta praktiliste oskuste, nagu ehituskunsti ots-tarbekuse ja materjalikasutuse oskus, oman-damise kõrval teoreetilist käsitlust ehitus-kunstist – arhitektuuris kajastuvat ajavaimuja seoseid erinevate kunstiliikide vahel.

G. F. W. Geisti asjatundlikkust arhitektuuriõpetamise alal kinnitab ka ehitusmeistritetsunfti aruanne, kus on kirjas, et härra Geiston 1828. aastal oma arhitektuuri õpperaama-tud andnud kasutada Laiuse pastor L. Kol-bele.61 Kindlasti aitasid Geisti mitmekülgseletegevusele kaasa kontaktid Tartu ülikooli jaJ. W. Krausega, sest professor Krause hin-das teda kõrgelt kui osavat arhitektoonika-kabineti mudelimeistrit.62

Geisti missioonitundelise ja mitmetahuli-se isiksuse väljakujunemise tõukejõuks olivalgustusajastu idee inimese igakülgsest aren-gust, tema psüühilisest, moraalsest ja hari-duslikust täiustumisest. Need mõtted on süs-tematiseeritult kokku võetud LÜÖS-i seltsiprogramm-põhikirjas.63 Selles on välja too-dud üksikisiku arengu skeem: elu, inimest jaloodust saab tundma õppida nelja põhilise

valdkonna kaudu. Nendeks on psüühiline jamoraalne haridus, looduslugu, vabad kuns-tid ja majandusteadus. 18. sajandil uute tea-dusharudena tekkinud psühholoogia ja eeti-ka omandasid kiiresti oma koha ühiskonnas.Psüühiline täiustumine pidi toimuma läbi po-pulaarteadusliku terviseõpetuse, mis hõlmaska toitumisõpetust, puhta ja tervisliku elu-keskkonna loomist, rõivastumiskunsti, töö-ja isegi armastuseõpetust.64 Moraalse hari-duse aluseks peeti ühiskondlike tõukejõudu-de mõistmist õpetuse ja praktiliste käitumis-harjutuste kaudu.

Järgnevalt on skeemis välja toodud loo-duslugu, mida sai tundma õppida Maa jakosmose mõistmise, füüsika, keemia ja ma-temaatika kaudu. Vabade kunstide alla olipaigutatud muusika, joonistamine, vaselõi-ge, maalikunst, skulptuur ja esteetiline ehi-tuskunst. Majandusteadus jagunes omakor-da põllumajanduseks (aiakunst, metsandus,põlluharimine, loomakasvatus ja veinitoot-mine), masinaõpetuseks ja linnamajanduseks.Viimase alla oli koondatud käsitöö, tehnili-sed kunstid, manufaktuuride ja vabrikutegaseonduv, metallurgia, tsiviilehituskunst, ve-siehitus ja kaubandus. Lisaks kuulus lin-namajanduse alla ka majanduspolitsei tege-vus, kes pidi linnas teostama kontrolli tule- ja

59 N. Raid märgib oma teatmikus, et G. F. W. Geistpidas ajavahemikus 1814–1826 huvilistele pühapäe-viti tasuta ehitus- ja joonistuskooli, kuid see jätkusveel vähemalt 1835. aastani, vt. EAA, f. 2623, n. 1,s. 2051, l. 78–80.60 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 2.61 EAA, f. 1702, n. 1, s. 1, l. 5p.62 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 20.63 EAA, f. 1185, n. 1, s. 16, l. 2.64 Armastuseõpetuse juurde oli hiljem vahelekirjutatud, nagu oleks tegemist populaarse haiguse-õpetusega. Jääb lahtiseks, kas oli tõepoolest tegemistsiira usuga hõlmata kõiki inimest puudutavaid tahkevõi kellegi naljahamba sarkastilise märkusega, misviitab valgustusaja ideaalide purunemisele hilisemaühiskonna elumentaliteedis.

Epi Tohvri72

äikeseohutuse ning veeuputuste üle ning vas-tutama kogu linna valgustuse ja heakorra eest.

LÜÖS-i programm sarnaneb üllatavalt näi-teks arhitekt Ledoux Chaux’ sotsiaalutoopi-lisele ideaallinna kavale, kuhu oli projektee-ritud Oikema ehk armastuseõpetuse maja,Mälutempel jt. objektid.65 Ka arhitektuuriskajastusid valgustusajastu kesksed mõisted– hügieen, moraal, pedagoogika ja majandus–, mida loeti tolleaegse ühiskonna sotsiaalsekorra ja hüveolu tagajateks.

Samuti saavad selle skeemi alusel selge-maks 19. sajandi alguses tegutsenud ehitus-meistrite ja arhitektide tegevusvaldkonnad.Näiteks Geisti erialased teadmised ja tege-vus on seotud suures osas linnamajandusealla paigutatud teemadega. Muuseas on samaskeemi alusel süstematiseeritud ka ülikooliehitusõppetooli ja LÜÖS-i arhitektuurialaneerialakirjandus, kuna ehituskunsti õpetuseskerkisid esile uued ülesanded seoses Euroo-pa linnade kiire kasvu ja uute materjalidening tehnoloogiate kasutuselevõtuga.

EhitusmeistristarhitektiksAlljärgnevalt peatume ühel olulisel muuda-tusel Nikolai I valitsusajal, mis puudutas kaehitusalal tegutsenud inimesi. Nimelt anti1827. aastal välja ukaas tsiviilteenistuses ole-vate ametnike teenistusastmete ülevaatami-sest Vene impeeriumis, kus põhirõhk seatiametnike haridustaseme tõstmisele.66 Igaskubermangulinnas tuli luua vastavad õppe-asutused ametnike koolitamiseks. See oli ula-tuslik programm, mis käivitus juba 1826.aastal õppeasutuste korralduskomitee loomi-se ja õppeplaanide muutmisega.

Ukaas sätestas ka mitmed sotsiaalsed gru-pid, kes ei tohtinud enam osaleda riigitee-nistuses, sest neil puudus Vene impeeriumississe seatud teenistusastmete tabelile vastavteenistusaste. Nende hulka arvati gildidesse

kuuluvad kaupmehed (välja arvatud 1. järgugildide kaupmehed), linna väikekodanlasedja kõik pearahakohuslased, välismaalasedning kirikuteenistujad.

Tsiviilteenistusse astudes sai alles kahe-aastase riigiteenistuse järel kõige madalama,14. teenistusastme. Vaid erilistel juhtudel antiteenistusaste ilma vastavaid ettekirjutusi jär-gimata neile, kes olid aastaid olnud riigitee-nistuses ja oma tööülesannetega edukalt hak-kama saanud. Siiski pidid kandidaadid esi-tama ülevaate oma teenistuskäigust ning ot-seste ülemuste hinnangu tööle.

Aastaid linna ehitusmeistrina tegutsenud G.F. W. Geisti puudutas see seadus otseselt, kunata kuulus linna väikekodanluse hulka ja tal eiolnud teenistusastet. Geist on kohe pärast1827. aastal väljaantud ukaasi asunud kordaajama oma pabereid teenistusastme saami-seks.67 1830. aastal esitas ta Liivi-, Eesti- jaKuramaa kindralkubernerile parun von Pah-lenile ülevaate oma teenistuskäigust, tõstesesile 20-aastast õiglast ja pühendunud kroo-nu teenimist Tartu linna ehitusmeistrina.68

Soovituskirjad on Geistile andnud Tartulinna sündikus Roth, kes kinnitab lühidaltGeisti hoolsust ja tublidust oma ametis. Märk-sa ohtrasõnalisemalt jagab erialalist tunnus-tust Tartu ülikooli ökonoomia, ehituskunstija tehnoloogia professor, LÜÖS-i liige Jo-hann Wilhelm Krause, kes märgib, et Geisttöötas 1804.–1812. aastani Tartu ülikooli ehi-tiste juures puusepp-eestöölisena. Olles vägahea puuseppmeister, valdas Geist ka kõikiteisi kunstiliike. Krause toob välja Geistiväga hea joonistamisoskuse ja võimekuse

65 C.-N. Ledoux, L’Architecture considérée sous lerapport de l’art, des mœurs et de la législation. Paris,1804. Bd. I. Hildesheim: Olms, 1980.66 ÏÑÇ, T. II (1827), nr. 1469.67 EAA, f. 291, n. 1, s. 495, l. 5–8; 16–21.68 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 1–4.


iseseisvalt ehitusplaane kavandada, pidadesteda osavaks praktikuks. Samuti rõhutab Krau-se ka Geisti inimlikke omadusi, iseloomus-tades teda kui sõbralikku, mõistvat ja hooli-va suhtumisega inimest oma alluvatesse, kel-lega ta koos töötas.

Sillakohtunik Villebois puutus Geistigakokku Nina ja Räpina kirikute ehituse juu-res ning kiidab samuti Geisti tublidust, osa-vust, abivalmidust ning lahket ja omakasu-püüdmatut olemist. Villebois hindab kõrgeltkirikute arhitektuuri ja Geisti asjatundlikkust,nimetades neid kõrges laadis kunstiteosteks.Samuti viitab ta Geisti osalusele erinevateavalike kroonuhoonete ehitusel Tartu kreisipiires. Seega võib 1814.–1830. aastatel Tar-tu kreisis kerkinud kroonuhoonete projekti-de üheks valmistajaks arvata Tartu ehitus-meister Geisti.

Tartu-Pärnu majandusvalitsuse komissarvon Schultz toob esile Geisti oskuse koosta-da ehituskalkulatsioone ning asjaolu, et temavalmistas majandusvalitsuse piiresse jääva-te kroonuehitiste põhiplaanid ning fassaadid.

Soovituskirjade hulgas on ka Tartu polit-seimeister Reutzi tunnustus Geistile kui vä-simatule organisaatorile linna tuleohutusetagamisel. Geist oli suutnud mingil moel täius-tada ka kustutusmasinaid, mistõttu teeb Reutzettepaneku nimetada ta politseivalitsuse juu-res masinatemeistriks või kustutusaparaati-de järelevaatajaks. Siinkohal teeb Reutz et-tepaneku vabastada Geist ja ta perekond pea-rahamaksust ning tõsta ta juba eksamineeri-tud staatusesse, sest mehel on palju teeneidlinna ees mitte ainult ehitusmeistrina, vaidka julge ja asjatundliku tulevastase võitluseorganiseerijana. Olgu mainitud, et pearaha-maksust vabastamine tõstis linnakodanikuprestii�i ja laiendas tema isiklikke õigusi.

1831. aastal saabus siseasjade ministee-riumi politseidepartemangust kinnitus, et Tar-tu linna ehitusmeistrile G. F. W. Geistile omis-

tatakse eeskujuliku ja hoolsa teenistuse eest14., kolleegiumi registraatori teenistusaste.69

Kolleegiumi registraatori teenistusastme allakuulusid näiteks linna politseimeister, arhi-vaar, registraator ja raamatupidaja ning koh-tukaasistuja.

Võrdluseks võib tuua näite 19. sajandi al-gusest, kui 1802. aastal Tartu ülikooli taas-avamise järel anti välja ukaas,70 millega mää-rati ära Tartu ülikooli personali teenistusast-med. Rektor sai 5. klassi, doktorid 8. klassija magistrid 9. klassi teenistusastme. Teenis-tusastmete tabelis on kirjas,71 et 5. klassi tee-nistusastme annavad järgmised riiklikud ame-tid: ehitustööde direktor, metsade ülemvaa-taja, peapolitseimeister, postiameti peadirek-tor. Seega omistati arhitekt J. W. Krauseleriiginõuniku tiitel ja 5. teenistusaste, lisaksoli ta Vladimiri 4. klassi ordeni kavaler, misandis aastas palgalisa 180 rubla ning pärili-ku aadliseisuse.

Küll kõige madalama, kolleegiumi regist-raatori teenistusastmega koos antakse G. F.W. Geistile 1833. aastal ka arhitekti ametini-metus. Märkimisväärset kaalu arhitektikut-se saamisel mängisid tema koostatud Ninaja Räpina vene apostliku õigeusu kirikuteprojektid ning kirikute ehitustegevuse juhti-mine. Seda kinnitab usuasjade ehituskomis-joni poolt väljaantud tunnistus, kus on kir-jas, et nende kirikute valmimisega omista-takse Geistile arhitekti kutse.72

Kokkuvõtvalt kinnitab Geisti juhtum, et1827. aasta ukaasiga toimus oluline pööregildidesse ja tsunftidesse kuulunud linnako-danike seisundis, kuna neil lõigati ära või-malus asuda tööle riigiteenistuses, saada suu-

69 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 22.70 ÏÑÇ, T. XXVII (1802–1803), nr. 20551.71 Ë. E. Øåïåë¸â, ×èíîâíûé ìèð Ðîññèè XVIII �íà÷àëà XX â. Ñàíêò-Ïåòåðáóðã: Èñêóññòâî � ÑÏÁ,1999, lk. 135–138.72 EAA, f. 291, n. 1, s. 4957, l. 23.

Epi Tohvri74

remaid tellimustöid, kasutada hoolekandegaettenähtud toetusi. Samuti seati kahtluse allanende tsunftisisene haridustase. Selle asemelhakkas riik üha suuremat tähelepanu pööra-ma riiklikul tasandil erialase koolituse and-misele ja sellele järgnevalt riigiteenistusesosalemisele, mis tõestaks professionaalsetsobivust kutsetööle. 1854. aastal kaotati äralinna ehitusmeistrite töökohad ning kahe lin-na ehitusmeistri asemele loodi linnaarhitektiametikoht, kuhu suunati riiklikul tasemel koo-litatud inimene.73 Erinevalt kubermanguar-hitektist, kes siiani tegutses kubermanguva-litsuse juures, pidi linnaarhitekt koos peregaelama asuma koha peale.

Kokkuvõtteks19. sajandi esimesel poolel Tartu linnaruumikerkinud avalike hoonete koondnimetusenasobib kasutada valgustusarhitektuuri mõis-tet, kuna ülikoolikompleks, kroonu ja linnapoolt ehitatud hooned kannavad peale omapraktilise funktsiooni ka sümboli tähendust:valgustusideede teostumist arhitektuuris. Val-gustusarhitektuuri kaudu liideti meie aladühtsesse Euroopa kultuuriruumi.

Alates 19. sajandi algusest rakendati ku-bermangu- ja kreisilinnades kõigi avalikening eraehitiste juures tüüpprojekte, eraehi-tuses kehtestati tüüpfassaadide kasutamisenõue. Praktilise ehitustegevuse toimimiseksloodi 1814. aastal Tartus kaks riigikassastfinantseeritavat ehitusmeistri ametikohta, ku-hu määrati puuseppmeister G. F. W. Geist jamüürseppmeister J. N. F. Lange.

Uudse tahuna võib Geisti erialases tege-vuses välja tuua tema sakraalarhitektuuri kä-sitlevad kirjutised, mis avavad laiemalt ajas-tu arhitektuuriideid. Eesti kogudusele raja-tud Maarja kiriku sünniloos peegelduvadGeisti valgustusarhitektuuri otsingud. Samutiväärib lugupidamist Geisti missioonitunnening innukus tegelda aastaid tasuta arhitek-

tuuri- ja joonistuskooli õpetajana. Nii Geistikui arhitekt J. W. Krause mitmekülgsust ise-loomustab ilmekalt LÜÖS-i programmis väl-jatoodud üksikisiku arengu skeem. Näeme,et isegi ühe suhteliselt tagasihoidliku linnaehitusmeistri tegevuses ja arutlustes leiavadväljenduse Euroopa valgustusideed, kusjuu-res selle mõju avaldub veel 19. sajandi esi-mese poole arhitektuurikultuuris.

1827. aastal anti välja ukaas tsiviilteenis-tuses olevate ametnike teenistusastmete üle-vaatamisest Vene impeeriumis ning ilma tee-nistusastet omamata ei lubatud enam riigi-ametites osaleda. Erandkorras kinnitati ame-tisse vaid need, kellel oli riigiametis suur töö-kogemus .

Geistile omistati 1833. aastast arhitektikutse seoses Vene apostliku õigeusu kiriku-te rajamisega Nina külas ja Räpinas ning pi-kaajalise töö eest linna ehitusmeistri ametis.

73 EAA, f. 995, n. 1, s. 6382, l. 52.


From master builderto architect –G. F. W. Geist as designerof Tartu urban spacein the first halfof the 19th centurySummary

The general classicist look of Tartu mainlydeveloped during the first half of the 19thcentury. Besides the university complex de-signed by architect J. W. Krause, numerouspublic buildings and private houses appeared.The architectural solutions of the latter fol-lowed the standard projects created in theearly 19th century. Considering the Europeancontext, this was an extensive undertaking –an attempt of the Russian tsarist empire torealise European architectural ideas. The proc-ess was initiated by Catherine II, culminat-ing during the reign of Alexander I. The townplanning with regular network of streets,squares with arcades or columned galleries,rows of houses exhibiting uniform facades –all this aspired towards visual similarity withancient Greek agora or Roman forum thatwas supposed to emphasise each citizen’sequality in the eyes of law, regardless of hisposition or social standing. Plus instil dig-nity and a sense of security in the knowledgethat the state was looking after its inhabit-ants’ ethical, aesthetic and physical wellbe-ing, under the supervision of an enlightenedruler. In addition to their practical purpose,the new types of building in urban space alsohad to fulfil a symbolic role – expressing theeducational and instructive meaning of en-lightenment. Therefore it is well justified touse the notion of enlightenment architectureas a general term for various types of build-ings emerging in the course of the enlight-enment period. This term takes into consid-

eration the era’s intellectual context and re-veals the meaning of those buildings.

According to the regulations of the Liv-onian regional government two positions ofa master builder, financed from state treas-ury, were created in Tartu. They were sup-posed to realise the ideas of enlightenmentarchitecture. In 1814, carpenter G. F. W. Geistand mason J. N. F. Lange were appointed totake up the posts. The current article focuseson the activities of George Friedrich WilhelmGeist as the master builder of Tartu between1814 and 1846.

Master builders supervised all the publicbuildings and city estates erected by the state.Drawing up the designs of houses, fences andgates they had to follow, without exception,the standard facades established in 1809, andregister the plans at the police department.

Geist’s work in construction can roughlybe divided into three large groups. Firstly,the public buildings in town, such as tradinghalls, meat shops and bakeries, stagecoachstation, complex of barracks. Secondly, churchprojects and thirdly utilitarian buildings thatrequired engineering skills.

Of sacral architecture, Geist’s work in-cludes the Tartu St. Mary’s church, Nina andRäpina apostolic orthodox churches. St. Mary’schurch, meant for an Estonian congregation,was completed in 1842. Geist produced twodesigns for that in 1836. The exterior façadeof one drawing already reveals some Gothicelements, although the realised design main-tains a strictly classicist line. In the buildinghistory of Tartu St. Mary’s church, his twomanuscripts about sacral architecture reveala new angle. The title of the 1823 writing is“Arrangement, Construction and Acousticsof Building a Protestant Church”. The maindifference emerged in the architectural solu-tion of the future church. The initial idea wasto cover the choir part of the church with a

Epi Tohvri76

basilica-like ground plan with a huge dome,and build the circular apse.

The other writing of Geist, “Introductionto Building New Churches”, was presentedin the form of conspectus and tackled theconnections between sacral architecture andthe general development of civilisation. Thistext reveals Geist’s extensive erudition andpower of analysis, the way he thought aboutarchitecture, and an interest in theoreticalproblems of architecture that in turn refer tohis knowledge of the principal ideas of en-lightenment. As a child of the enlightenmentera, Geist stresses the special role of tsarAlexander I in shaping the architectural en-vironment. The great tsar gave Tartu beauti-ful architecture, e.g. the university complex,and allowed people living in serfdom to buildtheir own church. Moreover, Alexander I alsoenhanced the German sense of nationhood,permitting them to return to the dignifiedarchitecture created in the 12th–15th centu-ries that expressed the status of a free Ger-man citizen. In the text largely focused onsacral architecture, Geist often uses notionslike character and the spirit of time; he pon-ders about the state, religion and the freedevelopment of a citizen. Geist emphasisesthe direct connection between architectureand history and its cyclic development. Inhis opinion, architecture reflects the idealsof science, state politics and civic freedom.Geist’s reflections resemble the main Ger-man architecture theoreticians of the late 18thcentury, being clearly influenced by them.

In the early 19th century, a specialist li-brary and a collection of models were estab-lished at the chair of economics, technologyand architecture at Tartu University. Since1813 the Livonian Useful and EconomicalSociety (LÜÖS) continued its activities; thissociety had an extensive specialist library,including architectural literature. Geist’s dis-

cussions about sacral architecture revealknowledge of books by Christian LudwigStieglitz, Aloys Hirt, Carl Friedrich von Wie-beking, available in the libraries of the chairsof technology, economics and architecture,and also in that of the Society. Due to hisprofession Geist was connected with theseinstitutions and knew what new books werebeing ordered.

Jürgen Habermas has demonstrated thegreat role various societies played in mod-ernising society, claiming they enabled topractise norms of political equality of futuresociety. In Central Europe such societies weremainly founded by burghers, but in the Bal-tic region where the German-language up-per echelons in towns depended more on thenobility, societies were mostly founded andadvanced by innovative aristocrats. LÜÖS,established in Riga in 1792 united the moreprogressive-minded part of the Livonian no-bility and included many people from lowerstatus. The aim was to raise the general liv-ing standard of the nobility, scholars, bour-geoisie and peasantry.

G. F. W. Geist’s ideas about architecture inhis writings were realised also in his activi-ties as a teacher of architecture. Since 1814he held free Sunday classes of architecture anddrawing. Besides acquiring practical skillssuch as use of materials, he stressed theoreti-cal analysis of architecture – the spirit of thetimes reflected in architecture and connectionsbetween different fields of art.

Geist’s missionary and diverse personal-ity was enhanced by the enlightenment ideaof man’s many-sided development, his psy-chic, moral and educational improvement.These ideas have been summarised in theLÜÖS programme-constitution that set as itspurpose to further the general wellbeing ofall the social groups of the province – thenobility, scholars, bourgeoisie and peasantry.


The constitution outlined the scheme of anindividual’s development – life, man andnature can be studied by means of four mainfields. These are psychic and moral educa-tion, nature study, liberal arts and economy.We can see that even the work and discourseof a master builder of a relatively modesttown reflect European ideas of enlightenmentand their impact on architecture. By the way,the same scheme was used in systematisingspecialised libraries at the Tartu Universitychair of architecture and at LÜÖS, as newtasks emerged in teaching architecture dueto the rapid growth of European towns andthe usage of new materials and technologies.LÜÖS programme surprisingly resembles,for instance, architect Claude Nicolaus Led-oux Chaux’s design of an ideal socio-utopiantown with Oikema or a house of the Teach-ing of Love, the Temple of Memory, andother objects.

In 1827, during the reign of Nicholas I, aukase about the regulation of ranks of em-ployees in civil service in Russian empire wasissued, where the emphasis was on rising theeducational level of the officials. Each re-gional town had to set up relevant educationalinstitutions. The ukase also stipulated vari-ous social groups who were no longer al-lowed to be employed in civil service becausethey lacked a suitable rank, determined in therelevant table of ranks. These included mer-chants who belonged in guilds (except mer-chants in grade 1 guilds), lower middle classes,everybody who had to pay head tax, foreignersand the clergy.

Entering the civil service, a person ac-quired the lowest, 14th rank only after a two-year service. Only on special occasions wasa rank granted without following fixed pre-scriptions to those who had been in servicefor many years and had successfully fulfilledtheir duties. The candidates nevertheless had

to present an overview of their career and anevaluation of his immediate supervisors. Thislaw directly concerned Geist who had workedas the town master builder for years, as hebelonged among the lower middle class andlacked a rank. In 1830 Geist presented thegovernor general of Livonia, Estonia andCourland an overview of his career, empha-sising the 20-year faithful service of the stateas the master builder of Tartu. In 1831, aconfirmation arrived from the Police Depart-ment of the Ministry of the Interior about themaster builder of Tartu, Geist, being grantedthe 14th rank – that of a college registrar –for his dedicated and diligent service, and inaddition he could officially call himself anarchitect since 1833. Achieving the latterhonour was greatly enhanced by his designsfor Nina and Räpina Apostolic Russian Or-thodox churches and supervising the build-ing of the churches.

In sum, the incident of Geist confirms thatthe 1827 ukase brought about a significantchange in the status of citizens belonging invarious guilds, since they were denied thechance to seek employment in civil service,get larger commissions, and use social secu-rity benefits. Their level of education withintheir guild was also questioned. Instead, in-creasing attention was turned to specialisededucation on state level and subsequent em-ployment in civil service that would elevateprofessional suitability for vocational work.

50 ehitusmeistrist g. f. w. geist kujundajana 19. sajandi esimesel … · 2015. 1. 20. · 50 epi...

Documents