KreekaKreeka

KunstiajaluguKunstiajalugu10. klass10. klass

Koostaja: Vivian JürgensKoostaja: Vivian Jürgens

   

 

                                    

                                                                                                                           

                                       

                                                                                                                           

                                                                                                                     

Kindlasti kõige suuremat mõjuKindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanudjärelmaailmale on avaldanud muistsemuistse Kreeka kunstKreeka kunst. . Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju.kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju.

Kreeka vanaaega nimetatakseKreeka vanaaega nimetatakse antiigiks.antiigiks.

Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride –– Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused.rajasid oma asundused.

Kreeklaste hõimudel kulus eelnevalt mitu sajandit enne kui Kreeklaste hõimudel kulus eelnevalt mitu sajandit enne kui

suutsid umbes aastaks 600 eKr. välja arendada oma kunsti.suutsid umbes aastaks 600 eKr. välja arendada oma kunsti.

Kreeka kunsti areng jagunes kolme ajastusse:Kreeka kunsti areng jagunes kolme ajastusse:

1. 1. Arhailine Arhailine ehk vana aegehk vana aeg - - umbesumbes 600 - 480 600 - 480 eKreKr., mil ., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungikreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning ning vabanenud välisvallutajatest said nad edaspidiseks soodsamad vabanenud välisvallutajatest said nad edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks.tingimused kunstiga tegelemise jaoks.

2. 2. Klassikaline Klassikaline ehk õitseaeg - ehk õitseaeg - 480 - 323 480 - 323 eKreKr. (mil . (mil suri suri valitseja Aleksander Suur)valitseja Aleksander Suur)

3. 3. HellenistlikHellenistlik ehk hiline ehk hiline - see - see lõppes aastallõppes aastal 30. 30. eKreKr., ., kui kui roomlased vallutasid Krrek kultuuri mõjupiirkonda kuulunud roomlased vallutasid Krrek kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse.Egiptuse.

ArhitektuurArhitektuur

Zeusi tempel Zeusi tempel OlümpiasOlümpias

                                            

                                  

                                               

                                   

Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templidtemplid. Vanimad . Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. saj. eKr.), kui puu templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. saj. eKr.), kui puu asemel hakkati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et asemel hakkati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu – templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu – nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.sammast.

Kõige tavalisem tempel seisis kreeklastel astmeliselt tõusvatel Kõige tavalisem tempel seisis kreeklastel astmeliselt tõusvatel alustel. Koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning alustel. Koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.toetasid talastikku ja viilkatust.

Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templite friisid ning simsid olid juba harmoonilisele välisilmele. Templite friisid ning simsid olid juba värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega.

Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid.Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.

Kreek templite Kreek templite põhiplaane: põhiplaane:

                                   

            

Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias. Umbes 450 eKr. Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias. Umbes 450 eKr. Varases dooria stiilis näide.Varases dooria stiilis näide.

                                           

                                       

               

Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili:Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili:

1. 1. Dooria stiil.Dooria stiil. Vanim ehk dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. Vanim ehk dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Dooria sammas on raskepärane ja See on tugev, mehine ja lihtne. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, keskosas pisut jämedam. Kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, millest alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust millest alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad püstvaod ehk rõhutavad püstvaod ehk kannelüüridkannelüürid. Sambaile toetuva talastiku alaosa . Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba – kaunistusriba – friisfriis. Katuseservades eenduvad simsid, katuse kummaski . Katuseservades eenduvad simsid, katuse kummaski otsas tekivad kolmnurksed viilud, mis on samuti kaunistatud otsas tekivad kolmnurksed viilud, mis on samuti kaunistatud reljeefidega.Arenes välja doorlaste hõimult.reljeefidega.Arenes välja doorlaste hõimult.

2. 2. Joonia stiil. Joonia stiil. Tekkis Väike-Aasias JooniaTekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Võrreldes maakonnas. Võrreldes dooriaga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud.Iga sammas dooriaga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud.Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Kapiteeli ülaosas on tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Kapiteeli ülaosas on volüüdid – volüüdid – padjakujulised kivid, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.padjakujulised kivid, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.

3. 3. Korintose stiil. Korintose stiil. Tekkis hellenistlikul ajastul. Ehituskunstis hakkati Tekkis hellenistlikul ajastul. Ehituskunstis hakkati suuremat rõhku pöörama toredusele. Korintose kapiteele katavad suuremat rõhku pöörama toredusele. Korintose kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised.kujutised.

 

 

                          

Dooria orderDooria order

Joonia orderJoonia order

Dooria ja joonia orderi samba kapiteelide võrdlus.Dooria ja joonia orderi samba kapiteelide võrdlus.

                                                                       

           

Korintose orderKorintose order

                    

            

                                                                            

Peisistratos. Olümpeioni varemed Ateenas. Lõpetatud 2. saj. eKr. Peisistratos. Olümpeioni varemed Ateenas. Lõpetatud 2. saj. eKr. Korintose stiili näide.Korintose stiili näide.

Näide optilisest parandusest.Näide optilisest parandusest.Et pikad astmeservad näiks kaugemalt ideaalselt sirgetena, tuli nad Et pikad astmeservad näiks kaugemalt ideaalselt sirgetena, tuli nad

tegelikult ehitada kergelt kumerduvatena.tegelikult ehitada kergelt kumerduvatena.

Kõige enam on säilinud vanemad dooria Kõige enam on säilinud vanemad dooria templid just väljaspool Kreekat, Sitsiilia templid just väljaspool Kreekat, Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal võimas merejumal Poseidoni tempel Poseidoni tempel Paetumis Paetumis Napoli lähedal. Päris-Kreekas Napoli lähedal. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust said alguse kreeklaste pühas linnas, kust said alguse ka olümpiamängud.ka olümpiamängud.

Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil eKr. Selle klassikalise ajastuga sajandil eKr. Selle klassikalise ajastuga seostub lahutamatult kuulsa riigimehe seostub lahutamatult kuulsa riigimehe Periklese Periklese nimi, sest just tema ajal nimi, sest just tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. ehitustöid.

Ehitustööd koondusid vanale Ehitustööd koondusid vanale kindlusemäele kindlusemäele AkropolileAkropolile. Sinna pääses . Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise – läbi samastatud väravaehitise – PropüleedePropüleede. Väljapoole väravaid paremat . Väljapoole väravaid paremat kätt kerkis kõrgel terrassil väike, kätt kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempelNike tempel. Väravast sisenedes võis . Väravast sisenedes võis näha kõigepealt linna kaitsjanna, näha kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. tarkusejumalanna Athena kuju.

Seal asus ka veel Seal asus ka veel Erechtheion, Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnevomapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise omapäraks oli tempel. Selle ehitise omapäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte tavalised sambad, vaid noorte mitte tavalised sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.karüatiidideks.

                                                                             

Akropol tänapäeval.Akropol tänapäeval.

                                         

     

AkropolAkropol antiikajal antiikajal

Akropoli makett.Akropoli makett.

Mnesikles.Mnesikles.

Propüleed – Akropoli Propüleed – Akropoli väravaehitis.väravaehitis.

437 – 432 eKr.437 – 432 eKr.

ArvutirekonstruktsioonArvutirekonstruktsioon

Kallikrates.Kallikrates.Nike tempel, 420 eKr.Nike tempel, 420 eKr.

                                           

                                       

Erechteioni karüatiididekodaErechteioni karüatiididekoda..

Philokles.Philokles.Erechtion – Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel, 421 – Erechtion – Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel, 421 –

409 eKr.409 eKr.

Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel tempel Parthenon. Parthenon. Kuigi see ehitis valmis ligi kaks Kuigi see ehitis valmis ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, on teada selle ehitajad – ja pool tuhat aastat tagasi, on teada selle ehitajad – Iktinos Iktinos ja ja KallikratesKallikrates. Templis asus kuulsa . Templis asus kuulsa skulptori skulptori Pheidiase Pheidiase loodud Athena kuju, templi loodud Athena kuju, templi marmorfriisil oli 160 meetri pikkuselt Ateenas marmorfriisil oli 160 meetri pikkuselt Ateenas peetud suurte pidustuste ronkäigu kujutis. Nüüd on peetud suurte pidustuste ronkäigu kujutis. Nüüd on see hoone juba ligi 300 aastat varemetes, sest 17. see hoone juba ligi 300 aastat varemetes, sest 17. sajandil kasutasid Ateenat piiravad veneetslased sajandil kasutasid Ateenat piiravad veneetslased seda püssirrohulaona. Ja suure osa neistki seda püssirrohulaona. Ja suure osa neistki reljeefides, mis pääsesid püssirohuplahvatustest, reljeefides, mis pääsesid püssirohuplahvatustest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Londonisse, Briti Muuseumi.

Iktinos ja Kallikrates.Iktinos ja Kallikrates.Pathenon – jumalanna Athena tempel, 447 – 438 eKr.Pathenon – jumalanna Athena tempel, 447 – 438 eKr.

                                                                                  

Parthenoni läbilõige.Parthenoni läbilõige.

Parthenoni kaunistused Parthenoni kaunistused võisid esialgselt välja võisid esialgselt välja näha nii värvilised.näha nii värvilised.

Pheidias.Pheidias.Athena kuju Athena kuju Parthenonis.Parthenonis.

Rekonstruktsioon. Rekonstruktsioon.

                                         

                   

huvitav näide on huvitav näide on joonia stiilis, joonia stiilis, hauamonument hauamonument kuningas kuningas MausoloseleMausolosele - - kõrgel kõrgel nelinurksel alusel nelinurksel alusel seisev hauakamber, seisev hauakamber, mida ümbritses mida ümbritses sammastik ja mille sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kivist püramiidi kroonis skulptuur kroonis skulptuur Mausolose enda Mausolose enda juhitud juhitud nelikrakendist.nelikrakendist. Selle Selle ehitise järgi on ehitise järgi on hilisematel aegadel hilisematel aegadel hauakambreid hauakambreid nimetama nimetama mausoleumideks.mausoleumideks.

Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil eKr. levis kreeka kunsti ja kultuuri sajandil eKr. levis kreeka kunsti ja kultuuri mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu. Neist suuremad keskused asusui linnu. Neist suuremad keskused asusui väljaspool Kreekat. Näiteks väljaspool Kreekat. Näiteks AleksandriaAleksandria Egiptuses ja Egiptuses ja PergamonPergamon Väike-Aasias, Väike-Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. raskuspunkt.

                                                                                  

Pergamoni akropol 2. saj. eKr.Pergamoni akropol 2. saj. eKr.

                                                                                  

Pergamoni Zeusi ja Athena altar. Rekonstruktsioon Berliini Pergamoni Zeusi ja Athena altar. Rekonstruktsioon Berliini Pergamoni muuseumis.Pergamoni muuseumis.

                                                                                  

Jumalate võitlus titaanidega. Pergamoni altar.Jumalate võitlus titaanidega. Pergamoni altar.

                                                                           

Surev titaan. Pergamoni altar.Surev titaan. Pergamoni altar.

Pergamoni altari friisireljeef.Pergamoni altari friisireljeef.

Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam tähelepanu templiehitusele, vaid tähelepanu templiehitusele, vaid

rajati palju sammaskäikudega rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, jalutusväljakuid,

poolkaares tõusvate pingiridadega poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreidvabaõhuteatreid, ,

raamatukogusid, raamatukogusid, igasuguseid avalikkew hooneid, losse ja igasuguseid avalikkew hooneid, losse ja

spordiplatse.spordiplatse. Täiustusid elumajad. Neile lisati korruseid, Täiustusid elumajad. Neile lisati korruseid,

nende juurde istutati aedu.nende juurde istutati aedu. Omaette eesmärgiks sai toredus. Hakati Omaette eesmärgiks sai toredus. Hakati

segama eri stiile. Tekkis ka ümmarguse segama eri stiile. Tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid.põhiplaaniga hooneid.

                                                                                  

Polykleitos.Polykleitos.Amfiteater Asklepiose pühamus Epidauroses, 4. – 2. saj. eKr.Amfiteater Asklepiose pühamus Epidauroses, 4. – 2. saj. eKr.

                                                                           

Dionysose teater Ateena lõunanõlval. Arvutirekonstruktsiooni üldvaade.Dionysose teater Ateena lõunanõlval. Arvutirekonstruktsiooni üldvaade.

Dionysose teater Ateena Akropoli lõunanõlval.Dionysose teater Ateena Akropoli lõunanõlval.Ees poolringjas plats – orkestra, taga lava ja lavahoone – skeen.Ees poolringjas plats – orkestra, taga lava ja lavahoone – skeen.

SkulptuurSkulptuur

                                        Rõivastatud neiu, nn. Kore,Rõivastatud neiu, nn. Kore, u. 530 eKr.u. 530 eKr.

Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest arhailisest ajastustajastust, küllalt algelised. Inimeste kujud olid jäigalt sirges , küllalt algelised. Inimeste kujud olid jäigalt sirges asendis, käed külgedele surutud ja otsevaade. Tasakaalu asendis, käed külgedele surutud ja otsevaade. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.

On leitu palju rikkalikult volditud rüüdes noori neide, kellel On leitu palju rikkalikult volditud rüüdes noori neide, kellel virvendab näol eriline salapärane , “arhailine” naeratus. virvendab näol eriline salapärane , “arhailine” naeratus. Sellistel kujude oli oma siiras võlu.Sellistel kujude oli oma siiras võlu.

Klassikalisel ajastulKlassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest ja lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest ja olümpiavõitjatest.olümpiavõitjatest.

Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad tavaliste inimestega. Seega kujutati neid ka kujudena tavaliste inimestega. Seega kujutati neid ka kujudena inimeste sarnaselt, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha inimeste sarnaselt, kuid terve, tugeva, hästiarenenud keha meeldiva näoga.meeldiva näoga.

Kreeka kujude hulgas näeb väga tihti nn. akte – alasti kujusid. Kreeka kujude hulgas näeb väga tihti nn. akte – alasti kujusid. Selline võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi Selline võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.

Noormehe kuju, nn. Noormehe kuju, nn. kuros Volomandrast, kuros Volomandrast,

u. 600 eKr.u. 600 eKr.

Kritios ja Nesiotes. Kritios ja Nesiotes. Türannitapjad Türannitapjad Harmodios ja Harmodios ja Aristgeiton, Aristgeiton, u. 470 eKr.u. 470 eKr.

Kuros Anavysosest, Kuros Anavysosest, u. 525 eKr.u. 525 eKr.

                                                 

Rõivastatud neiu, nn. Rõivastatud neiu, nn. kore Ateena kore Ateena Akropolilt,Akropolilt,u. 530 eKr.u. 530 eKr.

Vasikakandja Vasikakandja Ateena Ateena

Akropolilt, Akropolilt, u. 560 eKr.u. 560 eKr.

                                                                                  

Aphrodite sünd, u. 470 eKr.. Reljeef Ludovisi Villast.Aphrodite sünd, u. 470 eKr.. Reljeef Ludovisi Villast.

                                                                                  

Lapiitide võitlus kentauridega. Figuurid Zeusi templi tümpanonilt Lapiitide võitlus kentauridega. Figuurid Zeusi templi tümpanonilt Olümpias.Olümpias.

Poseidon Poseidon Artemisioni Artemisioni

neemelt,neemelt,u.455 eKr.u.455 eKr.

Leinav Athena, Leinav Athena, u. 460 eKr.u. 460 eKr.

Kritios.Kritios.Noormehe figuur, Noormehe figuur,

u. 485 eKr.u. 485 eKr.

Perikles, Ateena Perikles, Ateena riigimees,riigimees, 425 eKr. 425 eKr.

5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleides ja 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleides ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta.muuta.

Polykleidese noored alasti sportlaskujud, näiteks Polykleidese noored alasti sportlaskujud, näiteks “Odakandja”, toetuvad vaid ühele jalale, hoides “Odakandja”, toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Sellisel viisil saadi nende teist vabalt kõrval. Sellisel viisil saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline asend jättis kehad veidi pöörduma ja selline asend jättis mulje liikumisest. Kuid siiski ei saanud sellistele mulje liikumisest. Kuid siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid žeste, sest kuju oleks kaotanud poose või elavaid žeste, sest kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.

Selliseid ohte sai vältida aga pronkskujude puhul, Selliseid ohte sai vältida aga pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Sellise keerulise tehnikaga muutmise teel. Sellise keerulise tehnikaga tegelenuist oli vanim tegelenuist oli vanim MyronMyron, üldtuntud , üldtuntud “Kettaheitja” looja.“Kettaheitja” looja.

Polykleitos.Polykleitos.Odakandija, u. 450-430 eKr.Odakandija, u. 450-430 eKr.

Rooma marmorkoopia.Rooma marmorkoopia.

Myron.Myron.Kettaheitja, Kettaheitja, u. 450 eKr.u. 450 eKr.

Rooma marmorkoopia.Rooma marmorkoopia.

Myron.Myron.Athena, u. 450 eKr.Athena, u. 450 eKr.

Väga palju suursaavutusi seostatakse Väga palju suursaavutusi seostatakse PheidiasegaPheidiasega. Näiteks tema tööd Partenoni . Näiteks tema tööd Partenoni reljeefide juures:reljeefide juures:

Athena pronkskuju AkropolilAthena pronkskuju Akropolil 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga

kaetud Athena kuju. kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Samast materjalist oli ka Zeusi kuju

Olümpias. Paraku on aga paljud Pheidiase Olümpias. Paraku on aga paljud Pheidiase tööd hävinud või kaotsi läinud.tööd hävinud või kaotsi läinud.

Tänapäeval võivad need ülistatud skulptuurid Tänapäeval võivad need ülistatud skulptuurid meile tunduda külmana. Selle põhjuseks võib meile tunduda külmana. Selle põhjuseks võib olla kunagiste värvide hävimine ja nende olla kunagiste värvide hävimine ja nende ükskõikselt rahulikud ja sarnased ilmed. ükskõikselt rahulikud ja sarnased ilmed.

Nimelt ei üritanud kreeka kujurid nägudel Nimelt ei üritanud kreeka kujurid nägudel mingeid tundeid või hiigelliigutusi kajastada, mingeid tundeid või hiigelliigutusi kajastada, vaid nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline vaid nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. ilu.

Phedias.Phedias.Zeusi kuju Olümpia templis, 440-430 eKr. Zeusi kuju Olümpia templis, 440-430 eKr.

Arvutirekonstruktsioon.Arvutirekonstruktsioon.

                                                                 

Pheidias.Pheidias.Kentaur ja Kentaur ja

lapiit. lapiit. Parthenoni friisi Parthenoni friisi

metoop, metoop, u. 447-438 eKr.u. 447-438 eKr.

Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, Kui 5. sajandil loodi ülevaid ja tõsiseid teoseid, siis 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja siis 4. sajandil kiinduti enam maheduse ja leebuse väljendamisse. leebuse väljendamisse.

Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu Siledale marmorpinnale andis pehmust ja elu tukset tukset Praxiteles Praxiteles oma kaunites alasti oma kaunites alasti jumalannakujudes. Ta leidis ka võimaluse, jumalannakujudes. Ta leidis ka võimaluse, kuidas rikastada marmorkujude poose, kuidas rikastada marmorkujude poose, tasakaalustada kujusid sobivalt valitud toe tasakaalustada kujusid sobivalt valitud toe vastu. vastu.

Senised skulptuurid olid kõik määratud Senised skulptuurid olid kõik määratud eespoolt vaatamiseks, kuid eespoolt vaatamiseks, kuid LysipposLysippos lõi oma lõi oma kujud igast küljest vaatamiseks. See oli taas kujud igast küljest vaatamiseks. See oli taas uuendus. uuendus.

Sootuks erinevad eelnenuist olid aga Sootuks erinevad eelnenuist olid aga SkopaseSkopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võis pidada ka esimeseks jõulisust. Teda võis pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. hellenistlikuks skulptoriks.

Praxiteles.Praxiteles.Knidose Aphrodite.Knidose Aphrodite.

Detail.Detail.

Praxiteles.Praxiteles.

Knidose Knidose Aphodite.Aphodite.

Detail.Detail.

Lysippos.Lysippos.ALeksander Suure ALeksander Suure

portree, portree, u. 330-320 eKr.u. 330-320 eKr.

                         

        

Lysippos.Lysippos.Kraapija.Kraapija.

                                                                                  

Skopas. Amotsoonide võitlus kreeklastega. Reljeef Halikarnassose Skopas. Amotsoonide võitlus kreeklastega. Reljeef Halikarnassose mausoleumi friisilt, u. 355-330 eKr.mausoleumi friisilt, u. 355-330 eKr.

Skopas.Skopas.Marmorist naisepea, Marmorist naisepea,

u. 360 eKr.u. 360 eKr.

Hellenistlik skulptuurHellenistlik skulptuur

muutus toretsevamaks. Mõnedes töödes esines muutus toretsevamaks. Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes aga jällegi liialdatud ülepakutud tundeid, teistes aga jällegi liialdatud looduslähedust.looduslähedust.

Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure, Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure, tänu millele teamegi paljusid kujusid, mis ise on tänu millele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. hävinud või alles üles leidmata.

Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Sel ajal loodud töödest on tuntuimad PergamonisPergamonis püstitatud suure püstitatud suure ohvrialtari ohvrialtari

reljeefidreljeefid oma võitlusstseenidega, oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud 19. sajandi algul Melose saarelt leitud

ilujumalanna kuju, nn. ilujumalanna kuju, nn. Milo VeenusMilo Veenus Laokooni Laokooni grupp (selles tegelikult küll veidi grupp (selles tegelikult küll veidi

vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud). kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud).

                                         

        

Melose Aphrodite Melose Aphrodite ehk Milo Veenus, ehk Milo Veenus, u. 130-120 eKr.u. 130-120 eKr.

                                            

Laokoon, Laokoon,

u. 150 eKr.u. 150 eKr.

Belvedere Apollon, Belvedere Apollon, u. 220 eKr.u. 220 eKr.

Samotraakia Samotraakia Nike, Nike,

u. 190 eKr.u. 190 eKr.

Homeros, Homeros, u. 150 eKr.u. 150 eKr.

Vaasimaal ja Vaasimaal ja ornamentikaornamentika

Geomeetrilises stiilis kraater, Geomeetrilises stiilis kraater, 9.-8. saj. eKr.9.-8. saj. eKr.

Tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi aga pole Tol ajal harrastati ka maalimist. Ometi aga pole selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest selleaegsetest templite ja elumajade seinamaalidest midagi järel. Antiiksete kirjameeste teostest võib aga midagi järel. Antiiksete kirjameeste teostest võib aga arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole.arvata, et neiski püüeldi ülima ilu poole.

Eriline osa kreeka maalikunstis on Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalilvaasimaalil. Vanemate . Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimese ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga inimese ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad (need jäid näha peenikete punaste joontena).üksikasjad (need jäid näha peenikete punaste joontena).

Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Sel viisil oli hea punaseks ja vahed värviti mustaks. Sel viisil oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.

Vaasimallidele pakkusid aine Homerose eeposed, arvukad Vaasimallidele pakkusid aine Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest ning ka tolleaegsed müüdid jumalatest ja kangelastest ning ka tolleaegsed peod ja spordivõistlused. Vaasimallidelt saab näha peod ja spordivõistlused. Vaasimallidelt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid.pakuvad nad enam kui skulptuurid.

Vana-Kreekast pärinevad ka mitmed Vana-Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendidornamendid, mida , mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meandermeander, mis on oma nime saanud väga käänuliselt , mis on oma nime saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt.Maiandrose jõelt.

Heraklese ja Heraklese ja kolmekehalise koletise kolmekehalise koletise

Geryoni võitlus. Geryoni võitlus. Mustafiguuriline peelike, Mustafiguuriline peelike,

u. 550-540 eKr.u. 550-540 eKr.

                                               

Jooksjad.Jooksjad.Mustafiguuriline amfora, Mustafiguuriline amfora,

u. 530 eKr.u. 530 eKr.

                                                                  

Eos ja Memnon. Eos ja Memnon. Punaseiguuriline Punaseiguuriline

taldrik, taldrik, u. 490-480 eKr.u. 490-480 eKr.

                                                               

Niobe laste Niobe laste tapmine. tapmine.

Punasefiguuriline Punasefiguuriline kraater,kraater,

u. 460-450 eKr.u. 460-450 eKr.

                                

Kreeka ornamente.Kreeka ornamente.