7 maailma imet
Embed Size (px)
TRANSCRIPT
- 1. Piret Pihu
6. klassi ajalugu
7 maailmaimet
2. 7 maailmaimet
olidantiikajal (alates3.sajandisteKr) vljavalitudseitse maailma
ehituskunsti ja skulptuuritippsaavutust.
3. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid.Kahjuks ei ole esimene
maailmaimede loetelu silinud ja ei ole teada, kas see on
samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim silinud seitsme
maailmaime nimekiri on silinud hes raidkirjas, mis prineb 2.
sajandist eKr ja mille on les thendanud kreeklane
AntipatrosSidonist:
"Ngin su mre, suur Bablon, laiu, et vankriga sita, ninud olen ka
Zeusi Olmpia klas, vaadanud Babloni rippuvaid aedu ja Heliose
tohutut kolossi, ja pramiidi, mille loonud kestev raske vaev,
tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma ngin
Artemisele phendatud phakoda, mille katus pilvi riivab, siis
kahvatas ta krval kik, sest vljaspool Olmpost ei kohta pike kuskil
sellist ilu."
4. Sellest lhtudes on kige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime
hulka arvatud
Cheopsipramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Bablonis,
Artemise tempel Ephesoses,
Zeusi kuju Olmpias,
Halikarnassose mausoleum,
Rhodose koloss
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
5. Cheopsi pramiid
Cheopsi pramiid on Egiptuse pramiid, mis on nime saanud
Vana-Egiptusekuninga Cheopsi (Hufu) jrgi.
Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi pramiid
asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse pramiididest ja
maailma krgeim pramiid.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis
on tnaseni silinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma
krgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni
katedraal.
6. Lincolnikatedraal-Tnapeval 83 meetrit kirikutorn kukkus kokku
1549. aastal. Aastatel 1311 kuni 1549 maailma krgeim ehitis.
Vahemikus 1549 kuni 1807 oli krgus 103 meetrit.
159,7 m
7. Oleviste kirik-Tnapeval 123 meetrit krge kirikutorn hvis vlgulgi
tagajrjel 1625. Tegemist oli maailma krgeima hoonega vahemikus 1549
kuni 1625.
158,4 m
8. Tehnilised andmed
ehitise alune pindala 5,4 hektarit
krgus ehitamisel 146,6 meetrit
krgus praegu 137,3 meetrit
kljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit
kljepikkus praegu 230,37 meetrit
maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit
maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit
kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70
tonni raskusi plokke)
umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni
astmeid 203
9. Faktid:
Cheopsi pramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja
pramiidi phi on lhedane ideaalsele ruudule. Pramiid on
orienteeritud phiilmakaartega nii, et iga klg on tpselt risti
kahega neist.
Algselt kaeti pramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist
on pramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid
kasutati ra Kairo linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud pramiidi
tipp, mis praegu on 7,85 meetri vrra madalamal.
10. 11. 12. Semiramise rippaiad ehk Babloni rippaiad
Nii aiad kui mr arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar
IIksul umbes 600 eKr.
Legendi kohaselt olevat kuningas lasknud aiad ehitada oma
koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita kodumaa oli roheline
ja mgine, Bablon aga pikesekuum tasandik.
Veel varasem legend omistab neid aedu Assriakuninga Bablooniast
prit naisele ammuramatile, kelle kreekaprastatud nimi on
Semiramis
13. Iga korrust kandsid tugevad pletatud tellistest vlvkaared. Kige
peal oli paks mullakiht, mis vimaldas seal kasvatada ka suuri
puid.
aedade kastmisekspumpasid vahetpidamata Eufratist vett orjad
nimetus tuleneb ilmselt kr.k snast kremastos, mis thendab "le
ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust ksteisest leulatuvatele
terassidele.
14. 15. Zeusi kuju Olmpias
Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olmpias. Selle autor oli
kuulus kujur Pheidias.
Kuju oli 12 meetrit krge ja kujutas oma aujrel istuvat Zeusi, see
oli nii suur , et titis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon
kirjutas: "kui Zeus tuseks psti, tstaks ta templi katuse pealt".
Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluustja eboni puust ning oli
kaunistatud vriskividega. Kuju troon oli valmistatud
seedripuust.
16. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike
ilustustega kaunistatud troonil. Tema vrikas ngu oli range ja
heatahtlik, pead ehtis lipuuokstest prg. Tema r jttis paljaks la ja
rinna laosa ning r laiad voldid katsid alakeha. Paremas kes hoidis
ta kullast ja elevandiluust, prjatud peaga Nike kuju; vasakus
valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi pha lind - kotkas. "Ka
jumala sandaalid on kullast, samuti r, mis figuuride ja lilledega,
nimelt liiliatega inkrusteeritud on," mrkis Pausanias.
17. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna
kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pses sisse ainult ukse
kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Prast pikki
mtisklusi ja katsetusi nnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt
lahendada. Prand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja
sellest raiuti nelinurkne svend. Sinna valati oliivlil baseeruv
segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures
langes siledalt lipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja
lgadele. Palverndureile nis, et Zeus ise kiirgab jumalikku
valgust.
18. 19. Artemise tempel Ephesoses
on jumalanna Artemisele phendatud tempel, mis asus Ephesoses
(tnapeva Trgi zmiri linnast u 50 kilomeetrit lunas). Rajatud aastal
550 e.m.a.365. aastal e.m.a. pletas selle maha Herostratos, et
ajalukku pseda ja kuulsaks saada, prast taastamist hvitasid selle
lplikultgootid aastal 262 m.a.j.
20. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mnedel andmetel
105x50 meetrit) ning mbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse
jrgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri krgused. Fassaadi
kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, klgedel oli kakskmmend
sammast mlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui vljast
marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda
pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal
kuueteistkmne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli
sammast. Peasaalis asus 15 meetri krgune Artemise kuju, mille
meisterlikult lemaalitud ngu, kelabad ja jalapiad olid puust, rivad
aga leni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli
sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi
saviplatide asemel oli katus nd kaetud marmorplaatidega.
21. Efesose templit ehitati 120 aastat.
Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi
funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja pgenenud
orjad. Lpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult
Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja
kige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud palju eraisikute ja
mitte ainult efesoslaste, vaid ka vlismaalaste ning kskik kust
pritolevate inimeste raha, samuti rahvastele ja kuningatele
kuuluvat raha.
Ehituse lpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult
tpselt teada templi hvitamise pev. "Sel sel, kui sndis Aleksander
suur, sdati tempel,"
22. 23. Halikarnassose mausoleum
Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tnapeval Bodrum, Trgis)
ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse
mlestuseks aastail 353-350 eKr.
Mausoleumi moodustas suur ristklikukujuline mritis, mida kroonis
36-st sambast koosnev sammaskik, mille kohal oli 24-astmeline
pramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega
triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud.
Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse pramiidide jrel suurim
hauamonument. Mausoleum oli meldud valitseja hauakambriks, aga ka
templiks, kus talle prast surma pidi austusavaldusi
osutatama.
Mausoleum psis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. 1581.aastal
hakati sellelt vtma kive kindluse ehitamiseks. Mned selle ehitise
osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nd Londonis muuseumis
hoiul.
Mausoluse jrgi on hakatud hauarajatisi kutsuma
mausoleumideks.
24. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist
pjedestaal". Tegelikult oli ta vgev pletamata tellistest alus,
milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult
marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja
krguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju
suuremaid mte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. hes on aga kik
autorid ksmeelsed: alusel seisis kolmekmne kuuest joonia stiilis
sambast mbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise pramiidi
kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne
neljahobuserakend.
25. Esimese koruse lemist serva ehtis lai krgreljeefidega friis,
mis piiras hoonet igast kljest. Aluse juures olid lvide ja
kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid lal viisteist
massiivset ja vimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult
kaunistatud mitmevrvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja
kuninganna marmorsakrofaagid.
26. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu
kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu,
elavana niv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud levust, kurbust
ja leina vljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist
korintose stiilis sammast. Templi vliskljel paiknev joonia
kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel
aga seisid raidkujud
27. Rhodose koloss
oli vanakreeka pikesejumala Heliose auks pstitatud kuju, mis asus
Kreekas Rhodose saarel. Selle tpne asukoht pole teada, sest pole
leitud selle jnuseid.
Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis thendab, et ehitus
kestis kokku 12 aastat. Kolossi krgus oli 37 meetrit.
Koloss hvis maavrinas aastal 227 eKr. Seega oli ta kige lhemat aega
psinud maailmaime (60 aastat).
653. aastal mdi kolossi jnused vanametallina Sria kaupmehele. Nende
ra vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit.
28. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid le
elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tepoolest hiiglaslikke
kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid
kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende
jrglastes ratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline
tiuslikkus.
29. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud
ja paika pannud kolossi jalad." seejrel valanud lejnud kehaosad
"hendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis
selle vljaspoolt savi ja liivaga ja prast veel kividega, et kik
paigal psiks."
Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada.
Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane
Polybios, et PtolemaiosIII olevat 225. aastal e. Kr. saatnud
kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske.
30. Pharose tuletorn
Arvukate madalike ja veealuste kaljude tttu nudis sissesit
Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lhenemine
sadamale, kskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos pstitada
Suursadama ette tuletorni.
31. Ktus tuleriida jaoks toimetati kohale mda lauget keerdkiku
eeslite abil. Tule valgusjudu suurendati liikuvate
metallpeeglitega.
32. Valgest marmorist tuletornil oli 3 jrku: aluminekorrus oli
ristklikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja laosa silindriline,
tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju.
33. Tuletorn sai kannatada maavrinates aastatel 279 eKr, 365. ja
1303 ning varises lplikult kokku 1326. aastal.
Aleksandria tuletorn oli 122 m krgune, tuletorni tipus ples
tuliniipevalkuisel. Valgus oli niiere, et tapaistismerele 56 km
kaugusele (tulesammas sel, suitsusammas peval). Tulevalgust
peegeldati merele tohutu suure nguspeegliga.
34. 7 maailmaimet kaardil