Leisi Keskkooli häälekandja

Nr. 15 28.02.2012

Õhtu on väga külm, kraadiklaas

näitab üle kahekümne miinus-

kraadi. Vaatamata sellele, et

paljud autod külma tõttu käima

ei läinud, on koolimajja jõud-

nud kõik - nii oma kooli õpila-

sed, külalised, autasu üleandjad

ja õpetajad. Kohal on ka õpilas-

esinduse liikmed eesotsas

Kellyga, tänu kellele üritus täna

õhtul võimalikuks saab. Trepist

üles minnes näevad peolised

esimesena Kaiet ja Elinat laua

taga istumas, kaunid lokid leh-

vimas. Neile tuleb külalistel

maksta väike piletiraha, mille

eest saab väikese elevandikuju-

lise templi, millega peole sisse

saab. Omad saavad peole tasu-

ta. Viisakas noormees avab

meile ukse ja me siseneme saa-

li. Auhinnagala võib alata.

Meile on üllatus. Külla on

tulnud Saaremaa Poistekoor,

kes meile kaks laulu laulab.

Aplaus ei lõpe. Ene astub lava

ette ja avab südamliku kõnega

piduliku õhtu. Esireas on mär-

gata pisaraid. Auhindadeks on

sel aastal põlled, mis sobivad

hästi eelmise aasta auhindade -

patjadega. Sel aastal valime

kõige andekamad, kõige sport-

likumad, kõige arukamad, kõi-

ge sõbralikumad, kõige toime-

kamad ja kõige tujutõstvamad.

Lisaks valisime aasta töötaja ja

aasta õpilase.

Ene tuleb esimesena, et üle

anda auhind kõige andekamale.

Pärast nominentide teatavaks

tegemist avab ta ümbriku ja

avaldab noorema vanuseastme

võitja , kelleks on Iti-Jantra

Metsamaa. Vanematest õpilas-

test valiti võitjaks Viktoria Hu-

mal. Võitjad saavad põlled ja

aukirjad, nende näol on märgata

naeratust. Veel paljud õpilased

saavad kätte oma auhinnad.

Vahepeal esinevad Semiiri

tantsijad ja õhtujuht Jaan –

Eeriku juhtimisel ja Hanna Ma-

ri ja Kristi abiga on publikul

võimalus võita endale pulga-

komme. Tuleb vaid teada paari

lihtsat asja, nagu näiteks, mis

on maailma kõige väiksem asi

ja igasuguseid elevante puudu-

tavate küsimuste vastuseid. Ha-

sart on publiku hulgas suur, aga

kakluseks ei lähe ja pulgakom-

mid leiavad uued omanikud.

Õpilasesindus esitab ka väikese

musikaalse vahepala.

Kõige viimasena tuleb auhin-

da üle andma härra direktor

isiklikult. Tema ülesandeks on

teatavaks teha aasta õpilane.

Selleks saab Rander, kes on

pikk poiss ja direktor peab too-

lile ronima, et talle põll üle an-

da. Kuid üllatused ei lõpe. Ka

Taimi soovib omalt poolt mida-

gi oma lemmikabilisetele üle

anda. Den Tarmo ja Rander

saavad temalt tubli olemise eest

paki. Mis seal sees on, jääb sa-

laduseks.

Nüüd on aeg tänada kõiki

neid, kes aitasid ürituse õnnes-

tumisele kaasa. Kõik auhinna

üleandjad saavad šokolaadi,

teiste seas ka vallavanem

Ludvik Mõtlep. Kelly tänab ka

esinejaid.

Läheme korraks saalist välja,

et aega parajaks teha, sest pidu

pole veel sugugi läbi. Esinema

hakkab veel Leisi Keskkooli

bänd. Viktoria, ühe õnnelikest

võitjatest, leiame me aatriumist

ja palume tal rääkida oma

emotsioonidest. “Kõige andeka-

ma tiitel on väga lahe ja ma

olen väga uhke selle üle. Au-

hinnad on ka väga huvitavad.

Pole mingid tavalised karikad,“

räägib ta.

Bänd hakkab mängima. Rah-

vas seisab lava ees ja elab neile

kaasa. Noored muusikud on

väga andekad ja ei jää sugugi

alla ei Tanel Padarile ega

Metsatõllule, kelle lugusid nad

esitavad. Ka õpetajad on tulnud

neid kuulama. Kõik on vai-

mustuses.

Kui bänd lõpetab, on pidulik

õhtu läbi. Kõik võivad lahkuda

positiivsete emotsioonidega.

Tegijatebuss viib meid koju.

Liisa ja Piret

Aasta tegija 2012

Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool

Videod: www.youtube.com/leisikeskkool

2

Veebruarikuu on täidetud

meie jaoks mitmete väga täht-

sate sündmustega. 14. veeb-

ruar on päev, kus üle maailma

peetakse meeles oma kalleid ja

lähedasi inimesi. Valentini- või

sõbrapäeva sümboliks on süda-

med ja armastus ning see päev

on alati täidetud headuse ja sõb-

ralikkusega. Inimeste nägudel

särab rõõm, mis on segu nii

andmis- kui saamisrõõmust. Ka

meie koolis võis iga vahetunni

ajal näha õpilasi üksteisele

maiustusi, kaarte ja suuri kallis-

tusi jagamas. Kellele meist siis

ei meeldiks olla armastatud ja

tunda teiste hoolivust. Inimesed

ei mõtle tihti sellele, kui kallid

ja olulised neile nende sõbrad

on, nad lihtsalt on alati üksteise

jaoks olemas. Selleks ongi sõb-

rapäev, et näidata, kuidas oma

sõprade abi ja tuge tegelikult

hinnatakse ja vajatakse.

Sõbrapäevale järgneb peagi

meie kui eestlaste jaoks veelgi

olulisem tähtpäev - Eesti Vaba-

riigi aastapäev 24. veebruaril,

millega tähistatakse Eesti Vaba-

riigi väljakuulutamist 1918.

aastal. Seda päeva saadab alati

teatud pidulikkus, austus ja rah-

vustunne. Ollakse tänulikud

neile, kes kunagi meile meie

vabariigi välja võitlesid. Koolis

peetakse aga meeles ja tänatak-

se parimate tulemustega õpilasi,

kes on ju meie riigi tulevik. Ise-

seisvuspäev on rõõmupüha, sest

vaevalt saab olla midagi väär-

tuslikumat vabadusest. Sellel

päeval lehvivad kõikjal sini-

mustvalged lipud ja tuntakse

uhkust oma rahvuse üle.

Viktoria

VEEBRUAR

Sõbrapäeva muffinid

Hanna Mari Villsaar

Sõbrapäeva tahtsin ma

teha teile eriliseks.

Otsusele jõudsin –

see ei saa jääda tavaliseks.

Terve pika õhtu

veetsin küpsetades.

Tundsin maitsvaid lõhnu

neid ahjust välja võttes.

Ma loodan, Kallid Sõbrad,

et muffin teile maitses.

Ja et sõbrapäev

ei jäänud teile tavaliseks.

Sõber juba ammu

Iti- Jantra Metsamaa

Sõber, sind tundnud olen juba kaua.

Tean su vigu ning seda, milles oled hea.

Mäletan, kui lõid pea vastu rohelist lauda,

siis käisime lasteaias, sa seda tead.

Mängisime koos vesisel murul.

Püüdsime kinni põgeneva punase palli.

Klassis ajasime maha küpsisepuru.

Külmal talvepäeval tegime üksteisele sooja kalli.

Neid mälestusi palju on minevikust,

tihti meenutame koos seda aega.

See, mis saab toimuma tulevikus,

oma pead sellega praegu ärme vaeva.

Loodan vaid seda, et sõpradeks jääme.

Elutuuled ei puhuks eraldi meid.

10 aasta pärast üksteist veel kusagil näeme

ja meenutame koos käidud teid.

3

Teisipäeval, 14. veebruaril

peeti üle maailma sõbrapäeva

ja nii ka meie koolis. Kõik

olid rõõmsad ja näitasid üles

hoolivust kaasõpilaste vastu.

Hommikul jagasid õpilasesin-

duse liikmed kallikaarte, mis

andsid loa kallistada ükskõik

keda igal ajahetkel, ja poolikuid

südameid, millele tuli leida paa-

riline. Iga klass pani üles ka

oma postkasti, kuhu sai jätta

heade soovidega kaarte. Kõik

kastid olid uhkelt kaunistatud ja

olid omaette vaatamisväärsu-

seks.

Sõbrapäeva olulisust näitas ta-

vapärasest suurem magusa hulk

koolis. Nii mõnigi oli kaasa

võtnud muffineid või šokolaa-

di, mida lahkelt sõpradega jaga-

ti. Autoripoolsed tänud lähevad

Anetile, kelle küpsetised olid

vägagi maitsvad. Den Tarmo

edastas sõbrapäevasoovid kõi-

gile sõpradele plakati kaudu ja

tõstis sellega koolirahva tuju

märgatavalt.

Vahetundide ajal õpetati sõbra-

paela tegemist ning käis vilgas

paarilise otsing ja registreerimi-

ne. Kõigi südamekaaslase leid-

nute vahel loositi välja šokolaa-

de ja pääse Leisi spaasse. Need,

kes ei leidnud partnerit sel aas-

tal, saavad järgmisel aastal

uuesti proovida.

Sõbrapäevast said kõik midagi

meeldivat, kes mõne erilise

kaardi, kes leidis uue sõbra ja

mõni sai lihtsalt palju šokolaadi

süüa ja hoiab nüüd magusast

vastlapäevani eemale. Paljude

jaoks saabus aga päeva tipphetk

alles õhtul, mil Meistrite Liigas

pall taas veerema pandi.

Rander Süld

Tähistasime sõbrapäeva

Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool

4

Reedest, 10. veebruarist kuni

pühapäeva, 12. veebruarini

toimusid Tallinnas Lilleküla

Gümnaasiumis Eesti Võrk-

palliföderatsiooni Karika-

võistlused neidude U-20 vanu-

seklassis, kust võtsid Saare-

maa spordikooli võistkonnas

osa meie kooli õpilased

Cristin Lepp ja Eveli Rohi.

Võistlustelt tuldi tagasi tubli

4. kohaga.

Võistlustel osales 6 võistkon-

da. Lisaks Saaremaa spordikoo-

lile olid osalemas veel Võru

spordikool, kes sel korral võitis,

Pärnu spordikool, kes saavutas

2. koha, Viljandi spordikool,

kes tuli 3. kohale, Tallinna Tä-

he võistkond ( 5. koht) ja Tartu

spordikool, kes pidi leppima sel

korral 6. kohaga.

Mängud olid pingelised ja Saa-

remaa neidude võistlustahe

suur, millest annab ka tunnis-

tust 3. geim mängus Tallinna

Tähe võistkonnaga, mis lõppes

koguni seisuga 35:37 Saaremaa

neiude kasuks. Kaotused tuli

vastu võtta nii Võru, Pärnu kui

ka Viljandi spordikoolidelt,

kuid pingelise võitlusega, mitte

midagi ei antud lihtsalt käest

ära.

Sel korral lõppesid võistlused

küll 4. kohaga, kuid jääme

ootama järgmisi võistlusi ja

loodame sealt paremaid tulemu-

si.

Eveli Rohi

Saarlannad saavutasid Tallinnas tubli 4. koha

Juba teist aastat tähistatakse

Leisi koolis direktori sünni-

päeva klassidevahelise teate-

ujumisvõistlusega. Teateuju-

mine T.Erini rändkarikatele

toimus nagu eelmisel aastalgi

kolmes kategoorias.

Esimesena astusid võistlustulle

teise kuni neljanda klassi võist-

konnad. Erinevalt vanematest

klassidest, tuli algklassidel läbi-

da poole lühem distants ehk

4x25 m. Põneva duelli pidasid

neljas ja kolmas klass, kus lõ-

puks panid oma paremuse

maksma neljanda klassi õpila-

sed.

Järgmine vanusegrupp koosnes

viienda kuni kaheksanda klassi

õpilastest. Distantsi pikkuseks

oli vanematel õpilastel 4x50m.

Oma suurepärast ujumisoskust

näitasid viienda klassi õpilased,

kes läbisid kogu distantsi 2 mi-

nuti ja 47 sekundiga.

Viimasena asusid võistlema

vanimad ehk 9-nda kuni 12-nda

klassi õpilased. Ka vanemate

klasside võistlus oli pingeline

ja põnev, millest lõpuks väljus

võitjana 12. klass. 10-nda klassi

ees saavutas teise koha 9-nda

klassi võistkond.

Kogu võistlus oli väga meele-

olukas ja pakkus nii võistlejate-

le kui kaasaelajatele palju pin-

get. Loodame, et selline lõbus

traditsioon jätkub ka edaspidi ja

jääme ootama uusi võistlusi

juba järgmisel aastal!

Karel

Direktori sünnipäeva tähistati teateujumisega

5

Tänapäeval võtab võimust kol-

lane ajakirjandus. Kirjutatakse

sellest, et Paris Hilton ostis en-

dale lillelise kleidi ja sellest,

kuidas Angelina Jolie väikeseid

neegrilapsi lapsendab. Skandaa-

lidele keskendunud ajakirjan-

dus räägib meile nende elust

kõike ja vahel seab nad meile

lausa eeskujuks. Otsustasime

uurida, kas tänapäeva noored

on sellest ennast mõjutada lask-

nud, kas nad kadestavad staare

ja mida nad üldse nende elust

arvavad.

Esimesena küsisime Viktoria

ja Aneti arvamust. Mõne kuul-

suse elu lugesid nad kordaläi-

nuks ja ka veidi kadestamis-

väärseks – nende, kes on palju

saavutanud. Aga mõned kuul-

sused on mõttetud.”Kas ma ta-

han lugeda seda, et Nõia-Ints

tahab elu armastust endale sel

aastal leida? Ei taha!” arvas

Anet.

Suurimaks probleemiks staa-

ride elus peeti üldiselt privaat-

suse ja tegutsemisvabaduse

puudumist. See oli peamine

põhjus, miks küsitletavad kuul-

susena elamise peale nina

krimpsutasid. Staarid on nende

arvates pideva jälgimise all ja ei

saa isegi rahus poes käia. Vene

keele õpetaja mainis veel seda,

et tema küll ei kadesta inimest,

kellel keegi käib sabas, teab

tema elust kõiki asju, kommen-

teerib, õelutseb ja on kade.

Kaks viienda klassi tüdrukut

leidsid, et staaride elu tasub

veidi kadestada küll, kuid neil

ei vea oma liiga kiire elu tõttu,

mis takistab neil pere ja sõpra-

dega aega veetmast.

Oli ka neid, kes meelsasti

soovisid staarielu nautida.

Mairold pidas staarina elamist

väga lahedaks, staar saab igal

pool käia ja lahedaid elamusi

saab ka. Väike Märt oli väga

konkreetne: “Ma ei tea ka õi-

gesti. Aga ma arvan, et muidu

on päris normaalne.” Rohkem

meeldikski tuntud inimese elu-

stiil noorematele vastajatele.

Küsitlusest nägime, et staari-

elu ei olegi nii populaarne ja

ihaldusväärne, kui võiks arvata.

Mida vanemaks muutusid meie

küsimusele vastajad, seda roh-

kem tulid esile sellise elu nega-

tiivsed küljed. Kogu küsitluse

võttis särava staarinaeratusega

kokku Viljo:”Mulle endale

meeldiks küll käia, nii et fännid

jooksevad järgi, tahavad mind

ja mida iganes ! Teised ei julge

välja öelda lihtsalt, tegelikult

kõik ikka kadestavad neid

küll.”

Liisa ja Merlyn

Kas tahan olla staar?

6

Järjekordsel külmal talvehom-

mikul tekib inimestes soov soo-

ja suve ja päikesevalguse järele,

aga mida ikkagi arvatakse kül-

mast talvest. Intervjueeritud sai

erinevaid inimesi, kelle arva-

mused jagunesid laias laastus

kaheks: osa arvas, et külm on

kohutav ja ei suutnud seda

enam kannatada, teised aga ar-

vasid, et talvel peabki külm ole-

ma ja et selline ilm on täitsa

mõnus. Aga kui külm on siis

liiga külm?

Inger-Maie, kes tuleb igal hom-

mikul bussiga kooli, ei näinud

külmas erilist probleemi. Ta

arvas, et külm on hea, kui seda

liiga palju ei ole, küll aga ei

olnud intervjueeritav vaimustu-

ses -30 kraadist, mis oli temagi

jaoks liig.

Poisid lähenesid asjale üldjuhul

praktilise poole pealt. Näiteks

Rait tõi välja, et kui talvel on

palju külma, siis on tal kevadel

vaja hulganisti jääd rookida.

Teda teeb murelikuks ka fakt,

et külma ajaga peab kandma

rohkem riideid, aga riiete jaoks

vajaminev raha kulub bensiini

sisse, selleks et hommikul autot

soojendada. Riietumise oluli-

sust rõhutas ka Kenn, kellel

hakkab kooli tulles suure kül-

maga nina jäätuma. Peeter ei

ole üldse külmakartlik, vaid

märkis, et külm on igati kasu-

lik. Ta leidis, et külm talv pa-

kub võimaluse talispordiga te-

gelemiseks ning ühtlasi lihtsus-

tub metsatöö ja kalurid saavad

taas lemmikharrastuse poole

pöörduda.

Tüdrukud arvasid eelkõige, et

inimeste elu muutub külmaga

raskemaks. Janika nentis, et

külm on väga jama ja hommi-

kul on raske üles tõusta, sest

toad on külmad, aga teki all on

soe. Sellele lisas Leanika, et

külm teeb inimesed üldiselt

passiivseks ning tema isiklikult

ootab soojemat ilma. Välja too-

di ka teede libedus ja hommiku-

ne autosoojendamine. Eliise

arvas,et selline ilm on lausa ko-

hutav ja tüütav, sest talv saabus

liiga hilja. Kõik möönsid siiski,

et talv on ilus ja vahel on ka

külmemaid ilmu vaja.

Tegelikult pole elul külmaga

viga midagi, sest elame Eestis,

kus oleme sellega harjunud.

Peagi tuleb taas suvi ja siis saa-

me kurta liialt palavate ilmade

üle. Seda väitis ka Kenn, kes

ütles: “Me elame sellises kohas,

kus talv peab olema külm, suvi

soe ja ööd valged.“ Lõpetuseks

võiks öelda ühe kuldse lause,

mille ütles anonüümseks jääda

soovinud isik vastuseks küsi-

musele külma talve kohta:

„Aga kui juba vastamiseks läks,

siis praegune talv on täitsa pa-

ras ning rohkem külmakraade

su ema küll ei tahaks oma elu-

teel.“ Seega oleme rõõmsad

selle ilma üle, mis meil on, ja

proovime seda võimalikult hea-

tujuliselt mööda saata.

Rander Süld

AINULT ÜKS KÜSIMUS

Mida arvate külmast talvest?

Mu kodu on siin

keset metsi ja merd.

Me kodu on siin

ta eest valatud verd.

Meie kodu on see,

mis ühte meid seob

üle raskuste vee

meid siia tõid teod.

Minu kodu on see,

kus mul tuttavad teed.

Minu kodu on see -

tee, mis sa teed.

Läbi raskuste vee Kaupo Rozenkron

7

8

Mida arvate Leisi Keskkooli gümnaasiumiosa sulgemisest ?

Seoses uue haridusreformiga

on paljud väiksemad güm-

naasiumid ja keskkoolid sun-

nitud oma uksed sulgema.

Nende seas ka meie keskkool.

Uurisime õpilastelt ja kooli

õpetajatelt, mida nemad sel-

lest arvavad, et kool muutub

v a i d p õ h i k o o l i k s .

Leisist on oma keskhariduse

saanud väga palju noori. Vilist-

lase Regina Rahu meelest oleks

s u l g e m i n e k u r b :

”Ma arvan, et gümnaasiumiosa

sulgemine oleks vägagi tauni-

tav, kuna esiteks sellisel juhul

peaksid väga paljud õpilased

suunduma õppima Kuressaarde

ning see tooks paljudele pere-

dele suhteliselt palju lisakulutu-

si, teiseks juba selle ajaloolise

tausta pärast ja on ju Leisi

keskkool olnud just riigieksa-

mite tulemuste põhjal väga heal

tasemel. Sulgemise otsus oleks

väga kurb.”

Leisi Keskkooli lõpetanud San-

der Põlluäär oli samal arvamu-

sel: „Arvan, et ei tuleks sulge-

da, kuna mulle meeldib, et Lei-

sis on gümnaasium, mitte põhi-

kool. Ja ju neid lapsi ka juurde

tuleb, praegu esimeses klassis

on üpris palju õpilasi. Ei tea

küll, kui palju läheb gümnaa-

siumiosa ülalpidamine maksma,

aga usun, et see tasub end ära.

Seda enam, et kool sai uue

kuue.“

Kõige enam puudutab see otsus

siiski õpilasi, kes käivad veel

põhikoolis, ning õpetajaid, kelle

palka see otsus mõjutab. Oma

isikut mitte avaldada sooviv 9.

k l a s s i õ p i l a n e a r v a b :

”Loodame, et ei suleta ja saab

siin koolis edasi käia, et kõigil

oleks võimalus siin kool lõpeta-

da . Siin on meil kõik võimalu-

sed, trennid ja huviringid. Pal-

jud peaksid siis linnas koolis

käima ja bussisõit oleks pikk ja

väsitav. Gümnaasiumi sulge-

mine ei ole hea!”

8.klassi noormees Sander Süld

arvas: "Laste vanematel, kelle

lapsed soovivad keskkoolis õp-

pida, tuleb rahakotti tugevalt

kergendada. Kuna lastel, kes

linna õppima lähevad, peab ole-

ma kindel koht elamiseks, toit-

lustus, seega kulutused tuleksid

väga suured. Pluss veel see, et

hulk lapsi on järelevalveta, ning

kes teab, mis ärevust suurlinna

tuled neis tekitavad."

8. klassi õpilane Sten, kelle tu-

levikku see otsus oluliselt mõ-

jutab, suhtus samuti sulgemisse

negatiivselt: „Kõige mõtlema-

tum tegu üldse. Tahetakse min-

git bussi Leisi ja linna vahel

liikuma panna, mis oleks kokku

kallim kui gümnaasiumi ülalpi-

damine. Ise pean üldse linna

elama minema pärast üheksan-

dat.“

Nagu näha, toob Kuressaares

koolis käimine kaasa palju mu-

ret ja probleeme. Õpilased ise

ei oska seal küll midagi head

ega positiivset näha, vähemalt

mitte enda jaoks.

Den Tarmo vaatab asja ka tei-

sest küljest: ”Ma ei tea, kas see

on nüüd hea või halb. Mõnes

mõttes meie väikesed kooli-

kaaslased, kes on algklassides

ja põhikoolis, võiksid siiski

oma keskhariduse siit kodu lä-

hedalt saada. Nad ei peaks linna

minema, kui neil kodu lähedalt

hea käia. Kool sai just ilusa väl-

janägemise ja sinna pandi mit-

meid miljoneid kroone. Samas

on meie keskkooli õpilaste arv

väga väike ja ega nende järeltu-

lijatega ka kiita pole – 8. klassis

on 10 õpilast, mis on väga väi-

ke arv. Sellise arvuga pole eriti

mõtet kooli üleval pidada. Mina

kui 9. klassi õpilane tahaksin

keskhariduse Leisi Keskkoolist

saada. Mis viga mul kodust

käia - hommikul buss võtab

peale ja 15 minutit sõita. Peak-

sin ma linna minema, siis oleks

oma tunni aja sõit. See oleks

väga nõme. Inimesed koolis on

sõbralikud ja tuttavad. Nendega

on kaua koos oldud ja ei tahaks

siit ära minna. Maal on elu

täiesti välja suremas. Küll sule-

takse pangaautomaate, tuletõrje

komandosid ja varsti juba koo-

le. Kui Leisi keskkooliosa sule-

takse, siis on suur tung linna-

koolidesse.”

(Jätkub lk 9)

9

(Algus lk 8)

Õpetajatele ei meeldi samuti

selline asi. Nad on harjunud, et

saavad tunde anda ka vanema-

tele õpilastele. Nende palk ja

töökoormus väheneksid märga-

tavalt.

Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpe-

taja Sander Sulg: “ Ma arvan, et

see on praegu paratamatu, sest

õpilaste arv väheneb. Kui ma

asja isiklikult vaatan, siis mui-

dugi minu koormus väheneb

poole võrra, ka palk väheneb.

Selles suhtes ma muidugi ei ole

nõus sellega, et keskkooliosa

ära kaob, aga samas ma ka ei

näe siin vastupidist võimalust.

Õpilastele on see raske, ilmselt

on vaja vaadata korter, sest õpi-

laskodud ei ole välja arenenud.”

Õpetaja Sulg nentis ka, et linna

koolid ei tundu eriti huvitatud

olevat, et neile maalt õpilasi

juurde tuleb, sest kui direktorite

käest on küsitud õpilaskodude

kohta, on vastatud, et talvel on

Kuressaares tühje hotelle küll.

Vahetunni ajal õnnestus meil

kinni püüda ka õpetaja Rein

Ojasoo, kes arvas, et keskkooli-

osa sulgemine on väga rumal

tegu. Tema sõnul tuleks sulge-

mise vajalikkust ka rohkem

põhjendada, sest meie koolis

saadav keskharidus on väga

hea. Kui võrrelda näiteks Saare-

maa gümnaasiumitega, siis

meie tulemused on SÜG-i järel

teisel kohal. Õpetaja Ojasoo

arvates ei tohiks nii head asja

rikkuda.

Meie kooliperele see sulgemis-

otsus ei meeldi. Sellise järeldu-

se saame julgelt arvamuste põh-

jal teha. Noored ei taha veel

lahkuda ja linna minna. Majan-

duslikult teeb see olukorra ras-

keks vanematele, õpilastele ja

õpetajatele. Kurb.

Ireene ja Kaspar

10

12. - 21. detsembril osalesin

n o o r t e v a h e t u s p r o j e k t i s

“Europe For Peace”, mis toi-

mus Sitsiilias Palermo linnas.

Kokku oli seal 6 erinevast

rahvusest inimesi: eestlasi,

itaallasi, prantslasi, hispaan-

lasi, sakslasi ja türklasi. Ees-

tist käisime seal viiekesi.

12. detsembri hommikul alusta-

sime teekonda Saaremaalt hom-

mikul varase bussiga, et jõuda

õigeks ajaks Tallinna lennuki

peale. Esimene lend viis meid

Tallinnast Helsingisse, kus meil

oli aega mitu tundi, mis kulus

enamasti sellele, et grupi liik-

meid paremini tundma õppida.

Helsingist edasi lendasime

Rooma ja sealt Palermosse,

kuhu jõudsime alles hilja õhtul.

Lennujaamast oli meil veel

pool tundi taksosõitu, et jõuda

ööbimiskohta, milleks oli endi-

ne klooster. Enne kohalejõud-

mist olime üsna hirmul, kuna ei

osanud kloostrit ööbimispaiga-

na absoluutselt ette kujutada.

Meie õnneks oli koht tunduvalt

parem, kui olime osanud arvata.

Meie tuba oli väga korralik ja

meil oli isegi isiklik vannituba,

mida paljudel ei olnud. Sel õh-

tul läksime kohe peale saabu-

mist magama, kuna kell oli pal-

ju ja olime viimased, kes koha-

le jõudsid.

Hommikul läksime peale ärka-

mist sööma, kust saime esimese

mulje inimestest, kellega koos

ülejäänud aeg veeta tuli. Ena-

mik neist tundusid väga sõbrali-

kud ja toredad ning me ei eksi-

nud nende suhtes, iga päevaga

said projektis osalejad meile

lähedasemaks. Esimene päev

kuluski enamasti tutvumisele,

kuid järgmised päevad olid

kõik juba tegevusi täis. Igale

päevale oli määratud erinev tee-

ma, milleks olid näiteks rahu,

koduvägivald, vabatahtlik tee-

nistus jne. Minule oli näiteks

suureks üllatuseks see, kui ko-

hutav on Türgis koduvägivald.

Seal puuduvad naistel kodus

peaaegu kõik võimalused ja

õigused, nad peavad täitma oma

mehe käske.

Sitsiilias veedetud aja jooksul

oli meil võimalus täita erine-

vaid grupiülesandeid, kusjuures

gruppide koosseisud kogu aeg

muutusid. Meil tuli teha valmis

video, mis tutvustaks inimõigu-

si ja programmi, mille toetusel

see projekt läbi viidi, aga ka

video, mis meie meelest kõige

paremini kirjeldaks rahu.

Päevastele tegevustele järgne-

sid peaaegu igal õhtul peod, kus

sai meeldivalt aega veeta väga

toredate inimestega. Üldjuhul

lõppesid peod umbes üheteist-

kümne või kaheteistkümne pai-

ku, kuid see ei takistanud peo

jätkamist väljaspool meie ööbi-

miskohta. See oli üks moodus

tutvuda Palermo linnaga. Kuna

meil oli ka päeval aega linnas

ringi uudistada, saime sellest

päris hea ettekujutuse. Ööelu

erines päevasest elust päris pal-

ju. Esimesel korral välja minnes

saime peaaegu shoki sellest,

millised olid sealse turupidami-

se hügieenireeglid. Tänavatel

müüdi nii värskeid puuvilju ja

juurvilju kui ka kala ja liha, mis

seisid üsnagi soojas ja mis põh-

justasid tänavatel ebameeldivat

lõhna. Lisaks sellele võis öösel

liikudes näha, kui palju peetak-

se lugu tänavate puhtusest, ku-

na üsna suur hulk päevasest

rämpsust oli jäetud tänavatele.

Sealseid klubisid või baare siin-

setega võrrelda ei saa, kuna siin

oleme harjunud nägema suuri

baare, kus on lauad ja istumis-

võimalus lisaks tantsuplatsile,

kuid sealsetes oli põhimõtteli-

selt ainult baarilett, kust sai

osta oma joogi ja minna sellega

tänavale. Kogu rahvas oligi ko-

gunenud tänavatele, mis oli

tavaline, kuid mida Eestis nal-

jalt ette ei kujutaks.

Kuna viibisime seal jõulueelsel

ajal, oli meil ühele õhtule kor-

raldatud nii-öelda jõulupidu,

aga see polnud tavaline pidu.

Meid kutsuti puuetega inimeste

jõulupeole. Kui Eesti noorel on

füüsiline puue, ei ole tal just

palju võimalusi aktiivseks

eluks, seal aga nägime organi-

satsiooni, mille tegevus oligi

suunatud puuetega inimestele.

Nad korraldasid neile väljasõite

erinevatesse paikadesse ja iga-

suguseid üritusi. Igal noorel oli

oma hooldaja, kas mõni perelii-

ge, hea tuttav või keegi muu,

aga mitte keegi ei olnud seal

üksi. Hämmastav oli näha, kui

positiivne oli nende ellusuhtu-

mine, olenemata sellest, milli-

sesse olukorda nad oma elus

olid sattunud. Nemad said meie

sealviibimisest moraalset tuge

ja innustust, aga sama palju sai-

me seda ka meie. See pidu näi-

tas meile, et kui on tahtmist ja

pealehakkamist, on võimalik

elus kõike korda saata ning teis-

test erinemine ei tohiks olla sel-

lel teel takistuseks.

Kuna Sitsiilia on tuntud maffia-

saarena ja maffia sünnimaana,

oli meil loomulikult üks päev

pühendatud ka sellele teemale.

Külastasime ühte suurimat maf-

fiavastast organisatsiooni, kus

meile räägiti maffia tegelikust

olemusest ja sellest, mida meie

(Jätkub lk 11)

Projekt Sitsiilias – kogemus, mida ei unusta!

11

saame teha, et sellele mitte kaa-

sa aidata.

Kuna pidime lahkuma ööbimis-

paigast väga varakult, tuli meil

osa inimestega juba õhtul näge-

miseni jätta ja just nägemiseni,

kuna jääb ju siiski lootus neid

kõiki veel näha. Kuid päris pal-

jud olid tõusnud hommikul va-

ra üles, et meid ära saata. Lah-

kumine oli kurb, nagu kõik lah-

kumised, kuna olime juba õppi-

nud üksteisega koos elama ja

olime saanud tõesti lähedasteks.

Terve päev möödus meil reisi-

des kodu poole. Meil oli piisa-

valt õnne ja me jõudsime veel

viimasele bussile, mis Tallin-

nast Saaremaale tuli ja saime

veel selleks samaks ööks juba

omaenda vooditesse magama.

Kahtlemata veetsime Sitsiilias

väga toredad poolteist nädalat

ja ma ei kahetse, et selles pro-

jektis osalesin. Sain reisilt nii-

võrd palju uusi tuttavaid ja seda

mitte ainult Eestist. Kui kellelgi

tekib kunagi võimalus osaleda

mõnes rahvusvahelises projek-

tis, siis soovitan seda kindlasti

teha, kuna sellest võib saada elu

kogemus, mida enam iialgi ei

unusta.

Eveli Rohi

12

Teated

03.03—Majandusolümpiaadi piirkonnavoor

5-9.03—Tüdrukute nädal

08.03—Naistepäev

14.03—Emakeelepäev

15.03—Õppenõukogu

17-25.03—Kevadvaheaeg

Üritused Õpetajad streigivad!

Õpetajad streigivad 7. ja 8. märtsil ja neil

päevadel õppetööd ei toimu. Palun neil

päevil lapsevanematel lapsi kooli mitte

saata. Nende kahe päeva õppeülesanded

leiavad õpilased e-koolist või õpetajad tea-

tavad eelnevalt tunnis. Lastele, kes kooli

tulevad, tagatakse järelevalve ja organisee-

ritud tegevus kella 12.10. Bussid viivad

kooli tulnud õpilased koju 12.20.

Tõnu Erin

direktor