Ärileht | detsember 2012

KOLMAPÄEV

12. detsember 2012NR 10 (30)

HIND 1,6 EUROT

Toomas Annus: riigiametite politiseerimine tõukab anded ja ettevõtjad eemaleFirmad hakkavad agaramalt vanureid kliendiks püüdma # Apple’i ja Samsungi tuline tehnomadin # Tont spordis, mis on dopingust veel hullem # Eestlane mõtleb kulutuste peale lõunanaabrist pingsamalt

Eestist saab 2013. aastal tuumariik # Madal euribor kihutab inimesi jälle laenama # Sponsorite hullumeelsed nõuded olümpial # Riiklik vaimuhaigete äri aina kosub ja laieneb

Äri- ja reklaamkingitused

Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: [email protected] | www.roi.ee

2 12. DETSEMBER 2012

© Kõik Ärilehes aval da tud ar tik lid, fo tod ja il lust rat sioo nid on au to riõigu se ga kaits tud teo sed, mil le ka su tu se reeg lid on sä tes ta tud au to riõigu se sea du ses. Rõhu ta me, et nen de rep ro dut see ri mi ne ja le vi ta mi ne il ma AS-i Ees ti Ajalehed kir ja li ku nõuso le ku ta on kee la tud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected], või tel 646 3363

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed, rg-kood 10004521 Peatoimetaja: Urmo Soonvald, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Harry Tuul.Ärilehe toimetus: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post [email protected] Reklaam: 680 4500.Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval. Hind üksikmüügis: 1,6 eurot Hind tellides: üks number 1,5 eurot.Eesti Päevalehe äripaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt. Tellimine: 680 4444, [email protected]

Ärileht oktoobris. Suurettevõtja Oleg Ossinovski kirjeldab oma kokkupuuteid riigiga. Need ei ole meeldivad. Ärileht novembris. Suurettevõtja Toomas Luman kritiseerib riigis toimuvaid protsesse. Detsember. Toomas Annuse kord. Neil kõigil on ju tegeli-kult elujaatav meelelaad, aga kui jutt liigub riigile, siis läheb ärieliit tuska täis. Annus

räägib riigiametite ja õiguskaitseorganite poliitilisusest. Ta kõneleb sellest, et riik on ettevõtjatelt igasuguse motivatsiooni ära võtnud, kuidas riik peletab oma talente, kirjeldab ebavõrdsust, ärimeeste „sõprust” riigiga.

„Kuna kohtusüsteem täna töötab, siis kõiki asju pole veel võimalik ainult ühte külge keerata. Samas kui Signe Kivi lammutas ära kunstiülikooli ja viis kogu õppetöö ilma mingisuguse konkursita eraettevõtjate pindadele, siis ei juhtunud midagi. Kui seda oleks teinud mõni keskerakondlane, siis oleks pro-kuratuur järgmisel päeval kohal olnud ja tegelane istuks juba soolaputkas. Ühtesid puuakse, teised aga võivad teha, mis aga pähe tuleb. Samal põhimõttel kustutati ära Rahvaliit ja tol hetkel sobis kõigile – nii opositsioonile kui ka koalitsioonile. Senini on see olnud kõige jõhk-ram poliitilise maastiku ümberjagamine õiguskaitseorganite kätega.”

Annus mõisteti maadevahetuse protsessis esimeses astmes õigeks. Merko teeb täna maadevahetusi rohkem kui Villu Reiljani ajal…

Annusel jätkub teravust ka elektri vabaturu suunal. Pakettide üle arutlemine on pseudoteema. „See tähendab, et meie jaoks on turul vaid üks tootja – Eesti Energia. Kõik on ära unustanud küsimuse, et kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õiglane. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele tehtaks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust.” 1

Andres Reimeri intervjuu •• LK 4–7

Eksklusiivintervjuu Toomas Annusega: teeme praegu lollusi teistest rohkem

Hans Lõugas tehnoloogiast •• LK 8–9

Võitlus Apple’i ja Samsungi vahel järjest ägeneb

Marge Tubalkain •• LK 10–11

Firmad hakkavad agaramalt vanureid kliendiks püüdma

Ann-Marii Nergi rahakotist •• LK 14–15

Lõunanaabrid lätlased ja leedulased kulutavad vabamalt

Kristi Kirsberg kihlveost •• LK 22–23

Kihlveopettused on spordis dopingust hullemaks muutunud

Raivo Murde autodest •• LK 20–21

BMW teenib iga auto pealt rekordiliselt prisket kasumit

Villu Zirnask infl atsioonist •• LK 18–19

Kas juurde trükitud eurod vallandavad hüperinfl atsiooni?

Andres EilartEesti Päevalehe tegevtoimetaja

Suurärimehe kõigesuurem „sõber”

Ameerika Ühendriiki-de patendi- ja kauba-märgiamet (USPTO) on teist korda ja vähem

kui kahe kuu jooksul kuulu-tanud Apple’i võtmepatendi tühiseks.

Kõnealune patent on tuntud kui „Steve Jobsi patent”, mis kirjeldab puutetundliku sead-me ekraani, meetodeid ja graa� -list kasutajaliidest ning nendega seotud käskluste andmist ekspert-mudeli loogika alusel, vahendab applespot.ee.

Kuigi sõnastus ja ka toodud analüüs on keeruline, on paten-di eesmärk lihtne: kaitsta üldise-mal tasemel Apple’i innovatsioo-ni, õpitud, kopeeritud ja täius-tatud kogemust puutetundlike seadmete turul.

Apple’i jao ks tuleb see praegu veel ajutise iseloomuga tühistus äärmiselt ebasobival ajal. Nimelt on patent üks võtmekomponente ka kohtuvaidlustes ja võib mõju-tada paljuski ka tulevasi konku-rentide tegevusi.

iPad mini vähene menu Hiinas ja nüüdne uudis õõnestab kahtle-mata usaldust Apple’i vastu.

Samas on ajutiselt tühiseks kuu-lutatud patendid mõnel juhul uues-ti kehtivaks kuulutatud. 1 Forte

USA patendi-amet röövis Apple’ilt trumpässa

Rootsi päritolu kinnisvaraärime-hed avavad tuleva aasta sügisel Tallinnas endises postimaja hoo-nes suure kaubanduskeskuse.Keskuses on rendipinda kokku ligi 7000 ruutmeetrit. Enne avamist

renoveeritakse hoone põhjalikult.Keskusesse tulevad H&M-i ja Rimi kõrval New Yorker, Rademar Sport, NS King, Benu Apteek, Pe-reOptika, R-Kiosk ja Reval Café.Hoone oli varem tuntud kui Eesti

Posti peahoone, postiettevõte hakkab ka edaspidi keskuses pinda rentima. Praegu otsitakse rentnik-ke ülemisele korrusele.Postimaja omanik on CA Fastig-heter AB – Rootsi kinnisvaragrupp,

mis tegeleb kinnisvara haldamise ja administreerimisega. Suurem osa grupile kuuluvast kinnisvarast asub Rootsis, kuid kinnisvara on ka Peterburis, Tallinnas ja Berliinis. Ärileht

Tallinna kuulus postimaja muutub kaubakeskuseks

Kristi Kirsberg kihlveost •• LK 22–23

Kihlveopettused on spordis dopingust hullemaks muutunud

Raivo Murde autodest •• LK 20–21

BMW teenib iga auto pealt rekordiliselt prisket kasumit


Eestil on seni lootust, kuni tõerääkijaid ei panda tuleriidale

Toom

as

Ann

us:

Maadevahetuse protsessi esimeses astmes õiguse saanud Toomas Annus loodab veel üksnes kohtusüsteemi sõltumatusele.

12. DETSEMBER 2012 5

Andres [email protected]

www.wuerth.ee

Ettevõtjad, kellel on kapi-tali ja kogemusi, on kao-tanud motivatsiooni Ees-ti ärielus aktiivselt kaasa

lüüa, väidab ettevõtlusest tagasi tõmbunud Merko suurosanik ja endine juht Toomas Annus. Ta peab Eesti suurimaks problee-miks riigiametite ja õiguskait-seorganite politiseerimist, mis tõukab eemale nii andeid kui ka ettevõtjaid.•• Kas Delta Plaza maja Pärnu maanteel, kus me räägime, on teie endi ehitatud?Kui töömees käib linnas lapse-lapsega ringi, siis saab ta näida-ta mõnda maja, mida ta on ehita-nud, objektijuht näitab kümmet ja � rmajuht sadat maja. Poliitik seevastu saab öelda, et terve linn on tema ehitatud. Selle maja ehi-tas ikka Merko.•• Kus me pilti teeme, kas kirju-tuslaua taga?Kirjutuslaua taga pildi tegemine poleks hea lahendus, sest tegeli-kult ma siin kabinetis kuigi tihti ei käi. Pole mõtet luua muljet, just-kui oleks tegemist ühe väga töö-ka mehega. Ma pole juba aastaid tööl käinud. Mul on siin maail-ma kõige väiksema kontoriga börsi� rma.•• Põrkasime teiega ühel püha-päeval juhuslikult Nõmme suusa-rajal kokku, sama nädala alguses käisite Soomes suusatamas. Mil-lega te peale sporditegemise veel oma aega täidate?Teen kõike seda, millega vara-semas elus pole olnud aega tegeleda.•• Võitsite maadevahetuse prot-sessi esimeses kohtuastmes. Pro-kurörid on otsuse edasi kaevanud.Eks see asi läheb veel aastaid eda-si. Süüdistajatel pole kiiret kuhu-gi. Kohtualustest selles protsessis palju ei sõltu. Eestlased on kiusu eest ikka metsa pagenud – kasvõi suusatama. Suvel sõidan jalgrat-taga. Teatris saab käia ja raama-

tuid lugeda. Kui küüniliselt asja-le läheneda, siis pole kümme aas-tat inimese elust võib-olla teab kui pikk aeg.•• Mis teil ettevõtluses silmapii-ril paistab?Ettevõtlus ei ole minu jaoks het-kel aktuaalne. See on nagu tipp-spordis, kus tagasiteed ei ole, kui jätad pausi piisavalt pikaks. Minul oleks siis nii, et 45-aastasena aeti mind töölt ära ja peaksin justkui 60-aastasena tagasi tulema. Kui see kohtuasi ükskord lõpeb, siis oleks mõistlik pensionile minna.•• Alles hiljuti kõlas uudis, kui-das 90-aastane Eesti vanadaam saavutas odaviskes oma vanu-seklassis maailma tipptulemuse. Kas ettevõtluses võib vanus hoo-pis kasuks tulla?Kogu lugupidamisega selle 90-aastase proua suhtes – me mõlemad teame, et see pole sport. Mul ei ole mingit tahtmist noorte politrukkide ja nende sõpradest prokuröridega sõdida.•• Suusatamise jaoks peab ometi mingi aktsiaportfell olema. Need mehed, kellel portfelli ei ole, käi-vad Maardu järvel kala püüdmas.Ma pole kindel, kumb hobi on odavam. Kui lähed suusatama või jooksma, siis pole vaja paati osta. Ma pole Merko aktsiaid kunagi müünud ega juurde ostnud.

Selleks et aktiivses elus mida-gi ära teha, peab olema nii kapi-tali kui ka motivatsiooni. Tänases Eestis valitseb see probleem, et motivatsioon on ära võetud. See pole ainuüksi minu probleem: olulisel osal 40–50-aastatest on motivatsioon kadunud. •• Maadevahetuse protsess sun-dis teid tagasi tõmbuma…Ilma protsessita ma poleks võib-olla teada saanudki, et on võima-lik teistmoodi elada, ja olekski lol-li peaga käinud tööl, kuni jalad ees välja viiakse. Sellise teadasaa-mise hind on võib-olla liiga kallis. •• Kuidas te olete sellest hooli-mata säilitanud rõõmsa meele?Ilmselt on loomus selline.•• Kas Eesti ühiskond üldse mõistab ettevõtjat ja ettevõtlust?Eestis pole liiga palju ettevõtjaid ja ettevõtlust. Meie inimeste arv on nii väike: siin elab 1,3 miljo-nit inimest, 600 000 käib tööl, kol-mandik nendest tegutseb avalikus sektoris, 400 000 peab ülejäänud ühiskonda üleval. Proportsioon


läheb kogu aeg hullemaks ja juba lähiaastatel ei jookse riigi kulud ja tulud enam kokku. Ma ei ole kindel, et ka siis otsustajad asja tõsidusest aru saavad.•• Kas Eesti vajab rohkem töös-tust või hoopis teenindussekto-rit või infotehnoloogiat, millest materiaalset jälge maha ei jäägi?Majandus on nii palju muutunud, �nantsvahendus või muud teenu-sed, mis käega katsutavat väärtust ei loo, toovad üha rohkem raha sisse. See valdkond kasvab üha suuremaks. Ma ei tea, mis eestlas-tele rohkem sobib. Ma eeldan, et tarku ja andekaid inimesi on iga rahva seas sama palju. Eesti-sugu-ses väikses riigis ei tohi neid las-ta kaduma minna. Nad tuleb juba koolis üles leida. Spordis ja riigi juhtimises on samamoodi. Rah-va heaolu kujuneb nagu võistlus: me peame heaolu suurendamiseks oma riiki arendama osavamalt ja kiiremini kui teised. •• Miks jäävad Eestis elust kõr-vale nii teiesugused miljonärid kui ka palju nõrgema sotsiaalse sei-sundiga inimesed?Ükski vähegi endast lugupidav inimene ei taha olla pikaajaliselt ühiskonna süljetops. Vahet pole, kellega on tegemist: muusik, äri-mees, oskustööline. Nõrgema-test ja teistest rahvustest sõide-takse aga lihtsalt üle.•• Kas ma saan õigesti aru, et teie arvates ei pruugi liberaal-ne poliitika olla Eesti jaoks õige valik?Mina arvan, et suures plaanis on liberalism õige tee. Meie tege-likkus on pigem vastupidine, et liberalism ja demokraatia esine-vad rohkem sõnades. Meil liht-salt ei räägitagi avalikult paljudel olulistel teemadel. Üks maha vai-kitav teema on tulevased pensio-nid. Me ei tea, kui palju on pen-sionikogujatele tegelikult midagi alles jäänud, kes seda raha valit-sevad, mis selle rahaga tehakse ja kas sealt on inimestel üldse loo-

tust midagi tagasi saada. Mina ei soovita kellelgi riikliku pensioni peale lootma jääda, sest fondi-hooldustasud on suured ja tule-muse eest ei vastuta keegi.•• Selles, et pensionäride raha üleöö otsa saab, pole eestlaste-le midagi uut.Meil saab siin iga paarikümne aasta tagant midagi otsa. Mälu on küll olemas, aga ometi ei võta keegi seda väga südamesse. Ma ei tea, kes nendes küsimustes rah-vavalgustust tegema peaks: kas ajakirjanikud või siis see nn eliit?

Elektri vabaturuhinnaga on samamoodi. Ajakirjanikud lase-vad neile ette valatud väljal liu-gu ja promovad mingeid tobedaid pakette, mis laias laastus ükstei-sest mitte millegi poolest ei erine.•• Eri müüjate hinnakirjad tun-duvad küll vähemalt 0,01 sendi võrra erinevad olevat. Millest see möödapanemine siis tuleb?Mina vaatan seda asja inseneri pil-guga. Meie üks kaabel Soome ei too meile vabaturgu. Soomlased minu teada ei müü ka meile elekt-rit. Venemaaga on küll ühendus-võimsust palju, aga sealt me mil-legipärast ei osta. Läti võib Vene-maalt osta, kuid tema toodab elektrit vähem, kui ise tarvitab. Järelikult neilt me osta ei saa, välja arvatud juhul, kui venelased müü-vad meile Läti vahendajate kaudu oma elektrit. Mida meil poliitili-selt pole sünnis osta, isegi kui see on odavam. See tähendab, et meie jaoks on turul vaid üks tootja – Eesti Energia. Vabaturu ja paket-tide üle arutlemine on pseudotee-ma. Kõik on ära unustanud küsi-muse, kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õigla-ne. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele teh-taks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust.•• Kas teie olete elektri hinnapa-keti endale juba valinud?Ei ole. Aga ma usun, et ühel päe-val ikkagi hakatakse arutlema, kas

see hind on õiglane, kes selle raha saab ja mis selle rahaga tehakse. Samal ajal räägitakse kodukulu-de vähendamisest ja kaotatakse kodualune maamaks.

Minul on suur krunt ja nüüd ei pea ma maa eest maksma sama-moodi, nagu üks palju kesisema sissetulekuga Mustamäe korrus-maja elanik, kelle maamaks oli niigi väga väike. Õhtul vaatame täpselt samamoodi ühte televiiso-rit ja paneme põlema ühe elekt-ripirni. Seega minu kodukulud muudetakse samasuguseks nagu perel, kes vaevalt ots otsaga kok-ku tuleb.

Minu arvates on see ebaõig-lane, kui majaomanik vabasta-takse olulisest maksust ja seda näidatakse kui kodukulude alla löömist. Iga intelligentne inime-ne saab aru, et seaduse muutmi-se tegelik mõte oli omavalitsus-te, Tallinna linna nöökimine ja nende tulubaasi vähendamine ning riigieelarvest suuremasse sõltuvusse viimine.•• Kui jõukad tunnevad, et maa-maksuvabastus on ebaõiglane, siis te võiksite kollektiivselt teha kohalikule omavalitsusele või hoo-lekandeasutustele maamaksu ula-tuses vabatahtlikke annetusi.Annetusi tehakse niikuinii. Mak-susüsteem on iseasi ja see pole nii, et kui tunned, et tulumaks on lii-ga väike, siis maksad vabatahtli-kult juurde. Vabatahtlikud mak-sed ei taga riigi püsimist.•• Kas te väidate, et riigile oluli-si otsuseid tehakse populistlikest loosungitest lähtudes?Minu arvates tehakse paljude otsustega rahva kulul lihtsalt nal-ja. See elektri vabaturg oma hin-napakettidega on just selline nalja-koht, nagu ka maamaksuvabastus. Ma väga loodan, et need teemad tõstetakse ühel päeval ikkagi üles. •• Seadused on vastu võetud, asjad hakkavad toimima. Kas peab siis laskma asjal sündida, et sel-guks, kui halb kõik on?

Halb on see, et nendel teemadel ei arutleta ja diskussioon on hal-vatud. Ja need, kes räägivad, tem-beldatakse rumalateks.

Samasugune lugu on kuulsus-rikka Estonian Airiga. Kui ette-võtet pannakse juhtima inimesed, keda ükski normaalne Eesti ette-võtja oma vara kallale ei laseks, aga riigiettevõtte etteotsa on ta teretulnud.•• Keda te silmas peate?Nagu te ise ei teaks! Esmalt rää-gitakse fantastilisi lugusid Hiinas-se ja Singapuri lendamisest ning ministrite tasemel sõidetakse vas-

tavaid kokkuleppeid sõlmima. Seejärel tuleb plaan hakata Tal-linnast lendama Kajaani, kuhu mitte keegi teine lennata ei taha. Teised ei lenda sellepärast, et on ammu aru saanud, et Kajaani ei tasu lennata. Nende jaoks, kes kor-ra on Aasiasse lennanud, pole Joa-kim Heleniuse, Tero Taskila ja Carl Danhammeri 1990. aastate alguse juttudel suurt vahet. Kurb on see, et me ei ole 20 aasta jooksul mida-gi õppinud ja ikka võib mõni välis-maalane valitsusele hookus-poo-kust teha.

Mina tean, et Erkki Raasuke on tubli mees, aga tema ei suuda ka kõike ära klaarida. Ühel päe-val ütleb Juhan Parts, et Erkki, mine tee üksi kõik Eesti riigiet-tevõtted korda. See pole reaalne.

TÖÖSTPole mõtet minust luua muljet, justkui oleks tegemist ühe väga tööka mehega.

SÕDIMISESTMul ei ole mingit taht-mist noorte politrukki-de ja nende sõpradest prokuröridega sõdida.

•• Me ei saa ju öelda, et Eesti rii-gil pole üldse edukat ettevõte-te juhtimise kogemust. Kas Ees-ti Energiat pole siis hästi juhitud?Kust te seda võtate?•• Eesti Energia juhib korraga ka majandusministeeriumi. Kas see ei anna tunnistust võimekusest?Ma arvan, et see, kui hästi on Ees-ti Energiat juhitud, selgub mõne aasta pärast.•• Eesti Energia juhtkond saavu-tab ilma mingite poliitiliste takis-tusteta kõikide pähe tulnud idee-de elluviimise.Mina ei tea, mida Eesti Ener-gia juhid on mõelnud, teinud ja ellu viinud. Eesti inimestele ja ettevõtjatele on esmatähtis meie konkurentsivõime. Kui meil kõik kulud kasvavad samale taseme-le või lähevad mööda maadest, kellega me konkureerime, siis on tegemist konkurentsivõime kao-tusega. Kui Eesti majanduspolii-tikat vaadata, siis tundub, just-kui oleks kohe-kohe värskeid ette-võtteid ja inimesi peale tulemas. Tegeletakse moest läinud vana hooaja kauba kõrvaldamisega. Justkui Stockmanni hullud päe-vad käiksid kogu aeg.•• Ehitusvaldkonnas tundub olevat kaks ettevõtet, kes turul suunda näitavad: Merko ja Nor-decon. Töökultuur ja kvaliteet on Merko puhul selline, millele telli-jad saavad loota.Mõjukus on Merko puhul petlik mulje, sest meie turuosa on Eestis ligi viis protsenti, mis pole just mär-kimisväärne. Samas oleme Baltiku-mis ja Venemaal ehitanud tuhan-deid hooneid ja tellijad tulevad meie juurde tagasi, mis ikkagi näi-tab midagi. Ehituse puhul on see eripära, et paljud tellijad lasevadki elu jooksul vaid ühe maja ehitada. Kui nad jäävad sellega rahule, siis pole vajadust juurde tellida. Kui Eesti rahvaarv väheneb, siis ehitus-sektor ei saa kasvada.•• Mis Merkole praegu välistur-gudel teha on jäänud?


1.Eestis pole liiga palju ettevõtjaid ja ettevõtlust. Meie inimeste arv on nii väike: siin elab 1,3 miljonit inimest, 600 000 käib tööl, kol-mandik neist tegutseb avalikus sektoris, 400 000 peab ülejää-nud ühiskonda üleval. Proport-sioon läheb kogu aeg hullemaks ja juba lähiaastatel ei jookse riigi kulud ja tulud enam kokku. Ma ei ole kindel, et ka siis otsustajad asja tõsidusest aru saavad.

2.Mina arvan, et suures plaanis on liberalism õige tee. Meie tegelik-kus on pigem vastupidine, et libe-ralism ja demokraatia esinevad rohkem sõnades. Meil lihtsalt ei räägitagi avalikult paljudel olulis-tel teemadel. Üks maha vaikitav teema on tulevased pensionid. Me ei tea, kui palju on pensioni-kogujatele tegelikult midagi alles jäänud, kes seda raha valitsevad, mis selle rahaga tehakse ja kas sealt on inimestel üldse lootust midagi tagasi saada. Mina ei soo-vita kellelgi riikliku pensioni peale lootma jääda, sest fondihooldus-tasud on suured ja tulemuse eest ei vastuta keegi.

3.Meie jaoks on turul vaid üks elektritootja – Eesti Energia. Vabaturu ja pakettide üle arut-lemine on pseudoteema. Kõik on ära unustanud küsimuse, kas see hind, millega meile müüma hakatakse, on üldse õiglane. Kui Eestis lubataks müüa vaid ühte marki autosid ja sellele tehtaks seitse erinevat autopoodi, siis pole mõtet rääkida vabast turust.

4.Nõukogude Liidus, kus oli üks partei, tehti sinust parteilane, kui sa sobisid ametisse, meil aga pannakse sind ametisse, kui sa oled parteilane. Meil on neli-viis parteid, kes kõiki ametikohti omavahel ümber jagavad. Need võimekad inimesed, kes ei taha parteisse astuda, langevad kohe valikust välja.

5.Politiseerimine on jõudnud ka õigussüsteemi. Täna pole ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et see on kuidagi teisiti. See hakkas peale aastaid tagasi ja need, kes sellest rääkima hakkasid, kuulutati ava-likult paranoilisteks. Kunagi pan-di need, kes rääkisid, et maakera pöörleb, tuleriidale. Meil Eestis pole nii halvasti veel läinud. Saa-vad lihtsalt kriminaalasja.

5 mõtetToomas AnnusDETSEMBER 2012

www.tulikapremium.ee

Rahvast on meil vähe, kuid ame-tikohti ja valdkondi on vaja täi-ta samamoodi kui suuremaski riigis. Lisaks kõigele on suur osa ametikohti politiseeritud. Inimesi valitakse ametisse parteilise truu-alamlikkuse järgi.

Nõukogude Liidus, kus oli üks partei, tehti sinust parteilane, kui sa sobisid ametisse, meil aga pannak-se sind ametisse, kui sa oled partei-lane. Meil on neli-viis parteid, kes kõiki ametikohti omavahel ümber jagavad. Need võimekad inimesed, kes ei taha parteisse astuda, lange-vad kohe valikust välja. Ülejäänu käib ministri järgi: suur osa amet-nikke peab olema ministri parteile truu. Sealt see õnnetus tulebki, sest valik on aetud väga kitsaks. •• Kas politiseerimine on jõud-nud ka õigussüsteemi?Täna pole ühtegi ettevõtjat, kes arvaks, et see on kuidagi teisiti. See hakkas peale aastaid tagasi ja need, kes sellest rääkima hakka-sid, kuulutati avalikult paranoilis-teks. Kunagi pandi need, kes rää-kisid, et maakera pöörleb, tulerii-dale. Meil Eestis pole nii halvas-ti veel läinud. Saavad lihtsalt kri-minaalasja.

Kohtusüsteemi pole veel suu-detud politiseerida, ehkki selliste püüdlustega tegeletakse.

Riigiasutuste töö halvatakse ju iga kord, kui tuleb näiteks mõne teise erakonna minister. Nüüd siis ei saa valesse erakonda kuu-luv ametnik mitu aastat normaal-selt tööd teha, sest ta kardab. •• Kas võitlus, mis poliitikas toi-mub, erineb ikkagi sellest, mis toi-mub äris?Äris toimub see ikkagi normaal-selt. Loomulikult on ka üksi-kuid poliitettevõtjaid, kes seda pilti aeg-ajalt muudavad. Prob-leemid tekivad seal, kus riigi osa tellimustest on suur. Eratellijat ei saa vägisi sundida just sinu käest autot või maja ostma.•• Kuidas teie erakondi rahasta-nud olete?Pärast seda, kui maadevahetuse protsess algas, ei tule ükski era-kond isegi mõttele, et võiks meie käest mingit toetust oodata. Era-isikuna samamoodi ei tunne ma vajadust kedagi poliitikutest toe-tada. Ükskõiksus on vastastikune.•• Kuidas on protsess mõjutanud Merko riigihangetel osalemist?Raskem on, sest ametnikel on

kohati selline tunne, et Merko ei ole poliitiliselt teretulnud.

Kuna kohtusüsteem praegu toi-mib, siis kõiki asju pole veel või-malik ainult ühte külge keerata. Samas kui Signe Kivi lammutas ära kunstiülikooli ja viis kogu õppetöö ilma mingisuguse konkursita era-ettevõtjate pindadele, siis ei juhtu-nud midagi. Kui seda oleks teinud mõni keskerakondlane, siis oleks prokuratuur järgmisel päeval kohal olnud ja tegelane istuks juba soo-laputkas. Ühtesid puuakse, teised võivad teha, mis aga pähe tuleb.

Samal põhimõttel kustutati ära Rahvaliit ja tol hetkel sobis see kõigile – nii opositsioonile kui ka koalitsioonile. Senini on see olnud kõige jõhkram poliitilise maastiku ümberjagamine õigus-kaitseorganite kätega. •• Kas teil pole kunagi poliitiku-tega korruptsioonihõngulisi olu-kordi olnud?Minul pole selliseid juhtumeid olnud. Kusjuures maadevahetu-ses polnud Villu Reiljanit ennast vajagi. Me oleme täna teinud maadevahetusi rohkem kui Reil-jani ajal.

Minu arvates on hoopis üle piiri mindud maade looduskait-se alla võtmisega. •• Praegu on moodne investee-rida taastuvenergiasse. Kas teil pole kavas hakata näiteks tuule-generaatoreid üles panema?Kindlasti mitte. Tuulegeneraa-torite läheduses elamine ei sobi lindudele, loomadele ega ka ini-mestele. Virtsu pole mõtet ehita-da riigi raha eest kooli ja lasteae-da, sest seal on tuulepark ja inime-sed kolivad sealt nagunii ära. His-paania rannikul on ainsad asusta-mata alad need, kus asuvad tuu-lepargid. Meil pole mõtet arvata, et Eestis läheb teistmoodi. •• Kuhu see terve mõistus siis kaob?Ilmselt on probleem selles, et tarku parteilasi ei jätku kõikide-le ametikohtadele.•• Kas Eesti riik on tänase päe-va seisuga õnnestunud?Meie riik, keel ja kultuur on täna olemas, mis tõestab, et me ole-me õnnestunud. Peame arvesta-ma toimuvate protsesside tohutu kiirenemisega. Sellepärast ei saa uskuda, et meil on aega liiga pal-ju. Küsimus on Eesti jätkusuut-likkuses. 1

Tegutseme Lätis ja Leedus ning käsitleme neid oma koduturuna. Mida kodust kaugemale, seda ette-vaatlikumad oleme. Riik on nen-des maades, samuti nagu Eestiski, praegu suurim tellija. Majanduse olukord on Balti riikides väga sar-nane, mikroskoopiliste erinevuste-ga. Me oleme läbi ajaloo paljusid asju koos ja ühtemoodi teinud. Nii läks see iseseisvumisega, vabaduse kaotamisega ja taasiseseisvumisega. Koos saime NATO-sse ja Euroopa Liitu. Ühel hetkel läks Ameerika-vaimustus meil nii suureks, et kõik kolm saime enam-vähem samal ajal Ameerikast pärit presidendi.•• Lätlased lasid ühel hetkel küll nina väga norgu ja aina rääkisid, et eestlastel läheb palju paremini.Eurostati andmetel on Läti kodu-majapidamistel tarbimiseks suu-rusjärgus kuus protsenti rohkem raha kui eestlastel. Tegelikkuses on lätlased viimased kolm-neli aastat väga kõvasti tööd teinud, samal ajal kui meie oleme jäänud oma naba imetlema.

Meil kiidetakse kogu aeg sise-majanduse kogutoodangut kui rik-kuse ja jõukuse mõõdupuud. Tege-likult näitab see ettevõtete kasumit, amortisatsiooni, mingeid maksusid ja inimeste palkasid. Kui suur osa sellest SKT-st tuleb välisettevõte-te poolt Eestis teenitud kasumist, siis eestlaste jõukus ei suurene sel-lest karvavõrdki.

Keegi tegi ennustuse, et 50 aasta pärast oleme SKT-ga ise-gi prantslastest möödas. Seda esitletakse ekslikult kui jõukust, mis aga tegelikult seda pole.

Kuid ka SKT poolest oleme Saksamaast, Rootsist ja Soomest rohkem maha jäänud, mitte nei-le järele jõudnud. Meie SKT võib kasvada jõukatest riikidest kiire-mini, aga me jääme ikkagi üha rohkem neist maha. Kui kaks protsenti sajast on kaks, siis üks protsent 400-st on neli. Vahe kas-vab meie kahjuks ka siis, kui jõu-kad riigid kasvavad vähem.

•• Kas see tähendab, et me peaksime loobuma Euroopa Liidu majanduspoliitikaga kaasa mine-mast?Mina arvan, et Euroopa Liidu majanduspoliitikal pole häda midagi. Meie ülesanne on selles majandusruumis ise mitte lollu-si teha. Iga rumaluse korral vii-datakse, et näe – Euroopast käs-takse. Hea näide on selgelt jabur nõue kehtestada börsiettevõtete juhtorganitele sookvoodid.•• Kas Eesti elu on üldse võima-lik paremini korraldada?Minu arvates on küll, aga selleks peab lõpetama enesepettusega tegelemise. Üldiselt on meil läi-nud hästi, sest praegu on parem, kui oli, aga objektiivse pildi saa-miseks peab võrdlemiseks võtma rohkem andmeid kui üksnes SKT. Rahva eluiga ja õnnelikult elatud aastad on siin sama olulised. Rah-va heaolu ja säilimine on kõige olulisem. Välisettevõtete kasum ei suurenda mingil määral eest-laste heaolu.•• Ericssoni tehases saab mõni-sada prouat tööd. Kas see pole siis midagi väärt?Selle töö eest saavad nad palka. Põhimõtteliselt saab SKT kasvada ka nii, et töötajate palgad vähene-vad, ettevõtete kasum aga kasvab. •• Kas euro on meile valuuta-na kasulik?Euroopa Liidus olemine on meile selgelt kasulik. Euroga need asjad nii selged pole ja mitte keegi ei tea praegu, kuidas edasi läheb. Seda, et otsuste tegemine pole sageli rat-sionaalne, näitab ka Euroopa Par-lamendi kahe riigi vahet pendelda-mine, millest ei tõuse mingit tulu, küll aga arutut kulu. Kuid see pole põhjus, et enda lollusi Euroopa Lii-du kaela ajada. Meie oleme imetil-lukene ääremaa ja meie ei saa enda-le samal määral lollusi lubada, kui teevad suured riigid. Kuid meie tee-me praegu lollusi teistest rohkem.•• Mis meil neid lollusi ikkagi põhjustab?

Fotod: Siim Lõvi


Nüüdmüügil

mln dollarit* prognoos** Samsungi liigituse järgi reklaam + müügipromo + PR + muud kulud

mln seadet* prognoos

0

200

400

600

800

1 000

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2011 2012* 2013*20102009 2011 2012* 2014* 2015* 2016*

Lahing mobiilitandril Nutitelefonide kasv ei peatuApple’i trumbiks on tootearendus, kuid Samsung püsibmängus tänu tohututele reklaami- ja turunduskuludele.

501

1 000860730

933

1 900

691619811

1 400

Apple reklaam (finantsaasta)

Dell reklaam

Microsoft reklaam (finantsaasta)

Samsung Electronics reklaam

Samsung Electronicsturunduskulud**

1 600 1 600

494

364

660

367

801

391

923

418

1 046

450

1 161

483

8 3438 666

11 375

5 196

2 750

214

153

235

156

260

159

289

161

321

162

209

155

3 023

Allikas: Asymco Allikas: IDC, graafika: Peeter Sepping

Nutitelefonid

lauaarvutidPC{

sülearvutid

Järgmise aasta kõige tulisem sõjatanner


Hans Lõ[email protected]

Taavi Tarkvara OÜ / Turu Plats 5-17, Tallinn / www.taavi.ee, [email protected] / tel 6 800 855, 56 800 855

... ja aega jääb ülegi!

Parim valik palgaarvestuseksja personali haldamiseks

TT_150x80mm_EPL.indd 1 10/1/12 3:40 PM

Tänaseks oleme üheskoos kokku kogunud

pea kaks miljardit pakendit. pea kaks miljardit pakendit. Tänu Sinu abile on kuuse all Tänu Sinu abile on kuuse all

vähem taarat ja rohkem ruumi kingitustele.

Rahulikke pühi ja rohelisemat

uut aastat!

Nutitelefone sigineb juur-de juba kiiremas tempos kui endises mõistes süle- ja lauaarvuteid. Neid

müüdi mullu IDC andmetel 494 miljonit võrreldes 364 miljoni tra-ditsioonilise arvutiga. Vana-aas-taõhtuks haigutab nende arvu-de vahel veelgi suurem lõhe, sest turu-uurija iSuppli andmete järgi vajub tavapäraste arvutite müük 2012. aastal esimest korda üle kümne aasta ilmselt langusesse.

Loomulikult pole võimalik mööndusteta uskuda, et taskus olev internetiühendusega tele-fon on tehnoloogiamaailma evo-lutsioonis „päris arvutiga” samal pulgal, kuigi nii tehnilised osad kui ka tööülesanded on neil tih-ti samad. Kuid laua- ja sülearvu-titele annavad kabelimatsu tah-velarvutid. Mitmed analüüti-kud eksisid tänavu tahvelarvuti-te nõudluse prognoosimisel, viga oli just liigses tagasihoidlikkuses. Investeerimispanga Morgan Stan-ley uuringumeeskond on senised andmed ja möödapanekud arves-se võtnud ja ütleb nüüd, et 2013. aastal müüakse üle maailma 216 miljonit tahvelarvutit.

Prognoos on ajalooline sel-le poolest, et ülejäänud arvutus-te kohaselt on selle meeskonna arvates sülearvutite nõudlus 215 miljonit masinat. Teised analüü-tikud lükkavad murdumishetke, mil tahvlite müük ületab sülear-vutite oma, küll edasi, kuid küsi-mus on vaid ajas. Igatahes võib 2013. aastal julgelt öelda, et arvu-ti kui selline on eelkõige mobiil-ne seade ja vähemalt ühe jalaga oleme post-PC ehk personaalar-vutijärgses ajastus.

Muidugi tähendab see uusi võitjaid ja uusi kaotajaid. Nuti-telefone, mida on varsti pea mil-jard, toodavad kümned ettevõt-ted, kellel on rohkem kliente kui Eestis elanikke: Apple, HTC,

Huawei, LG, Motorola, Nokia, RIM, Samsung, Sony, ZTE jne. Kuid kogu see mobiilsete sead-mete ralli toob lähemal vaatlusel reaalset raha sisse vaid kahele ette-võttele: Apple’ile ja Samsungile. Tänavu kolmanda kvartali põhjal teenis esimene ligi kaheksa miljar-dit dollarit tulu ja teine ligi viis miljardit dollarit. Napilt suutsid vee peal püsida ja veidi raha tee-nida HTC 170 miljoni ja LG 20 miljoni dollariga. Kõik teised on miinuses.

See võib tunduda loogiline, kui jälgida mitme endise tehno-loogiahiiglase kokkukukkumist, neist nimekaim on töötajaid koon-dav Nokia. Samasse kategoorias-se võib liigitada ka RIM-i, kel-le Black Berry pihuseadmed olid kunagi Lääne-Euroopa ja USA suurettevõtete ja riigiasutuste pintsak lipslaste jaoks pühad ese-med. Kuid kasumit ei tooda ka tei-sed, elujõulised ja kasvujanus ette-võtted. LG on tootnud kõrge teh-nilise taseme ja konkurentsivõime-lise hinnaga telefone, millele saab ehk ette heita veidi silmatorkama-tut brändi. Viimase saavutusena pani ettevõte õla alla Google’ile Nexus 4 telefoni loomisel, mille pakkumine ei jõua kuidagi nõud-lusele järele. Motorola Razr, Maxx ja muud hääldamatute nimedega telefonid on Euroopa meie ääre peal küll vähelevinud, kuid USA-s pika ajaloo ja lojaalsete fännide-ga telefonid. Sony Xperia telefo-nide värskeim seeria näitab eris-tuvat ja silmatorkavat disaini, mis küll ei saavutanud suurt populaar-sust, kuid uuel aastal lubavad jaa-panlased näidata iPhone 5 ja Sam-sung Galaxy S3 kahvatuks muut-vat tipptelefoni. Kokkuvõttes on kõik peamised nutitelefonide toot-jad – nende seas ka Nokia oma uuendatud Lumia-seeriaga – hak-kajad tootearendajad ja võitlevad vihaselt oma turuosa pärast.

Kuid nad ei küündi siiski kahe gigandi omavahelist võitlust segama, sest Apple’i ja Samsun-gi lahingutärin läheb 2013. aastal võimsamaks. Mõlema ettevõtte kasvu toidab korralik kasumimar-ginaal, mida Apple suudab püsi-valt hoida uskumatult kõrgel, 50 protsendi piirimail. Ka Samsungi teenitav kasumimäär on soliidne, kõikudes viimastes kvartalites 15 ja 20 protsendi vahel. California ja Lõuna-Korea tehnikainnovaa-torid on aastate jooksul arenda-nud mitme miljardi dollari suu-ruse soliidse partnerluse, sest Samsung toodab võtmekompo-nente mitmele Apple’i mobiilse-le seadmele, rääkimata tavaarvu-titest. Nii iPadi, iPhone’i kui ka iPod Touchi mudelid sisaldavad Lõuna-Korea tehastes toodetud LCD-ekraane, mälusid ja muidu-gi protsessoreid – masinate „süda-

meid”. Nii ülitähtsate detailideni minev koostöö peab olema raud-ne, kuid tänavu ilmnesid kahe partneri suhtes mõrad.

Selle üks pool oli erakordselt avalik ja paljusõnaline kohtu-lahing USA-s, kus vandekohus määras lõpuks Apple’i patentide loata kasutamise eest Samsungi-le kopsaka trahvi. Kuid teiselt poolt toimus sõda turuplatsil. Nagu ütles Jean-Louis Gassée, nüüdne analüütik ja kunagine Apple’i juht, kes muide napsas 1980-ndatel Steve Jobsi ametiko-ha, on Apple ja Samsung nutitele-fonide turul võideldes läinud tõe-liselt nugadele. Need, kes ei ole poelettidel ja meedias ringi vaada-nud, näevad Samsungi ponnistust

Apple’ile koht kätte näidata ka pilgust ettevõtete turunduskulu-dele. Kui otsene reklaamieelarve on Samsungil üldjuhul kolm kor-da suurem kui Apple’il, siis koos muudesse kategooriatesse arves-tatud kuludega paneb Samsung turundusele lausa 11 korda suu-rema summa, üle kümne miljar-di dollari.

Uued lähenemiskatsedPole siis ime, et juba on liikvele läinud kuulujutud Apple’i lähe-nemiskatsetest uutele partnerite-le, kes suudaks vankumatu kva-liteedi ja meeletu tempoga toota õuna� rma mobiilsete seadmete tähtsaid komponente. Üheks väl-javalituks on kuulujuttude järgi TSMC, maailma suurim lepingu-line kiibitootja. Võtmeküsimus on siin muidugi protsessorite hind, sest oma kasumimarginaalis App-le järele andma ei hakka. Samsun-gi mobiilitoodete juht Shin Jong-kyun tegi vastukäiguks hoiatuse, öeldes, et „ilma Samsungile kuu-luvate raadioside patentideta pole Cupertinos oleval Apple’il võima-lik oma telefone toota”. Ähvardu-se väärtus on aga küsitav, kuna patendireeglistiku järgi ei tohi patendi omanik keelduda selle

litsentseerimisest, kui ilma sel-leta on toote valmistamine üld-se võimatu.

Kuid muidugi ei keerle maa-ilm vaid Apple’i ja Samsungi ümber. 2013. aastal näeme, kas Microsoft suudab jõuda mobiil-se ajastu kõrgliigasse oma uue Windowsi tarkvaraplatvormiga PC-dele, tahvlitele ja telefonide-le. Oma rida on ajada Google’il, kes ühest küljest püüab pöörata oma unikaalset otsimootori äri mobiilides rahaks ja teisest kül-jest teha Androidi maailma pari-maks mobiiliplatvormiks.

Lääne-Euroopa ja USA kõr-val muutub aastal 2013 Aasia veel tähtsamaks tehnoloogiaturuks. Sealt pärinevad ZTE ja Huawei püüavad end tõestada salongi-kõlblike ja kõrgklassi kuuluvate tegijatena läänes, sealhulgas Ees-tis. Teiselt poolt püüavad Hiina turu rahamägedega kasvada lääne ettevõtted, kelle seast paistab sil-ma Lenovo. Kunagise IBM-i süle-arvutite tooteliini nimi müüb Hii-nas praegu kaks korda rohkem nutitelefone kui Apple ja pürib hoogsalt Samsungist mööda turu-liidriks. Kes teab, võib-olla järg-misel aastal samal ajal räägime ka meie Lenovo telefonidega. 1

Kümned tootjad müüvad telefoni või tahvli kujul nutikaid seadmeid, kuid raha toob see sisse ainult kahele ettevõttele. Tuleval aastal madin ainult ägeneb.

•• Raugematu innuga jätkub ka mobiilse interneti kasv, mis sarna-neb veidi interneti levikuga küm-mekond aastat tagasi. Mullu tõu-sis mobiilse interneti kasutamine 133%, tänavu 110% ja järgmisel aastal 90%. Vältimatult läheneb see murdepunkt, kui rohkem on neid inimesi, kelle internet ei sõltu juhtmest. Kõige julgema prognoo-si tegi juba aasta tagasi Prantsuse mõttekoda iDate, kelle arvates või-dutseb mobiilne internetiühendus juba järgmisel aastal. Alalhoidliku-

malt ennustab tulevikku Cisco, üks maailma juhtivaid võrguseadmete tootjaid, kelle arvates võtab mobiil-ne internet võimust kolme aas-ta pärast. Kuid arengumaad, kus seni ei ole nii palju internetikaab-leid veetud, ei hakkagi seda tegema ja mobiilivõrk on juba praegu pea-mine viis internetti ühendumiseks. Kõige eredam näide on 1,2 miljardi elanikuga India, kus sel aastal jäid juhtmeühendused vähemusse ja suurem huk internetiühendusest käib läbi mobiilivõrgu.

Mobiilse interneti kasutamine levib

Turunduskulud näita-vad, kui suur on Sam-sungi soov Apple’ile koht kätte näidata.


Rahvastiku vananemine on üks selle sajandi trende. Eestis ja paljudes teistes-ki riikides lisandub selle-

le rahvaarvu langus ja järjest väik-semad põlvkonnad pealekasva-vaid noori inimesi.

ÜRO rahvastikufond UNFPA hindab, et kui praegu moodus-tavad üksnes Jaapanis vanemad kui 60-aastased inimesed rohkem kui 30 protsenti rahvastikust, siis 38 aasta pärast on selliseid riike 65. Nende seas ka Eesti. See on aasta, mil UNFPA hinnangul on üle 60-aastaseid inimesi maailmas enam kui alla 15-aastaseid.

Eestis said sellel aastal 18-aas-taseks 1994. aastal sündinud lap-sed. See oli aasta, mil Eestis oli elussünde pisut üle 14 000, järgne-vatel aastatel langes see arv veel-gi: 1998. aastal oli elussünde pisut üle 12 000. 1980. aastatel sündis Eestis igal aastal 22 000–25 000 last. See tähendab muudatusi nii meelelahutuses, pankades, kõrg-koolides kui ka näiteks autokoo-lides ja kinnisvaraturul.

OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar sõnas, et rahvas-tiku vähenemine mõjutab � rmat küll. Kuna esmaseid juhilubasid tegevate noorte arv on langenud,

on nad pidanud uusi turge otsi-ma. Nii on nad hakanud tegema lisakoolitusi, näiteks helkurikoo-litust lastele, mis on Madari sõnul tulevikku suunatud töö: praegu saavad lapsed helkurikoolituse, kuid 10–11 aasta pärast tulevad samad lapsed juba sõitu õppima. Samuti pakuvad nad säästliku sõi-du koolitusi. Lisaks õpetasid nad sõitmist ka Läti sõjaväepolitseile ja Leedu salapolitseile. Kuigi nen-de turuosa on suurenenud, alustas OÜ-s Autosõit 2008. aastal (1990. aastal sündis 22 304 last – toim) sõiduõpet 726 inimest, samal ajal kui tänavu alustas seda vaid 568 noort. Ka tudengite kantsis Tar-tus on sama lugu: 2008. aastal läks sõidukooli 484 inimest, tänavu 425. Klientide koguhulk on jää-nud praktiliselt samaks just tänu lisakoolitustele ja � rmaüritustele.

Madari sõnul jääb taolises olu-korras mõnigi autokool tõenäoli-selt ellu „maksude optimeerimi-se” teel. Ta lausus, et mõni auto-kool pakub kursusi hinnaga 250–290 eurot, mis jätab tema hinnan-gul vähe võimalusi ka riigimak-sude tasumiseks. Madari sõnul on soodne põhikursus võimalik näiteks nii, et käibemaksupiir jäe-takse ületamata või õppur ei saa

tulumaksu tagasi. Võib ka nii, et põhipakett on odav, kuid seejä-rel rakenduvad lisatasud: Madari sõnul on ühes autokoolis ainuük-si dokumentide väljavõtmine kuk-rut 50 euro võrra kergendav ette-võtmine. Neljas võimalus on seo-tud maksude „optimeerimisega”.

„Imelihtne arvutus. Kui ühes sõidukoolis on tund 10 eurot ja teises 19 eurot, tekib küsimus, kuidas kümne euroga välja tuleb. Kui sõita 25 kilomeetrit selle tun-niga, siis kütus on robustselt võt-tes kolm eurot, sinna juurde veel liising, amortiseerumine ja nii edasi. Sellega ei tule välja. Ja kui üle jääb, siis maksudeks tõenäoli-selt mitte,” selgitas autokooli juht.

Meel jahtubKristiine autokooli juht Hei-ki Raadik ütles, et eks see noor-te vähene pealetulek kahtlemata mõjutab, kuid nüüd hakkab pare-maks minema. Samuti langevad tema sõnul hinnad. „Konkurents on suur, iga sõiduõpetaja teeb oma autokooli,” selgitas Raadik praeguse hinnavõitluse tagamaid. Ta ütles, et võib näha, kuidas sõi-dukoolide arv edaspidi väheneb, kuna õpilasi lihtsalt pole.

Järgmisest aastast ainus eraüli-

kool Estonian Business School on Eesti tudengite vähesuse tõt-tu hakanud sisse võtma välistu-dengeid. „Eesti gümnaasiumilõ-petajate arvu vähenemisega ole-me arvestanud juba aastaid ja see-tõttu võtnud kindla suuna rah-vusvahelistumise poole,” sõnas EBS-i kommunikatsioonijuht Kerstin Sonts.

Nii avas EBS mullu sügisel � liaali Helsingis. Juba aastaid on neil olnud topeltdiplomi süs-teem Suurbritannia ülikooliga Lancaster Unversity Manage-ment School ja tuleval sügisel avab kool ühise magistriõppe tei-se Suurbritannia ülikooliga Not-tingham Trent University. Samu-ti plaanib ülikool järk-järgult üle minna ingliskeelsele õppele. Sel sügisel moodustasid välistuden-

gid ligi 45 protsenti EBS-i üliõpi-lastest. Tema sõnul ei tähenda noorte arvu langus huvilistele ei hõlpsamat sissesaamist ega sood-samat hinda. „Kindlasti ei tee me järeleandmisi sisseastumistingi-mustes ja hinnakujundust Eesti gümnaasiumilõpetajate vähene-mine samuti praegu ei mõjuta,” sõnas Sonts.

Peeter Rebane, meelelahutus-kontserni BDG üks juhtidest, ütles, et noorte vähest juurdekas-vu on tunda ka ööklubide turul. „Näiteks upgrade’isime suure

investeeringuga just klubi Hol-lywoodi, koos uue värske sise-kujunduse, vinge audiovisuaal-se tehnika ja Tallinna esimese tõe-lise VIP-rõduga, mis on suuna-tud just edukamale kliendile, kes tahab ka aeg-ajalt kodust või kon-torist väljas peol käia, aga hindab väljas käies paremat teenindust ja privaatsust,” ütles Rebane.

Tema sõnul ei mõjuta see nii palju hinda kui just pakutavat meelelahutust: väga noortele suu-natud ürituste riskid on suuremad kui varem. Valik laieneb ka see-tõttu, et eestlaste muusikamaitse üldiselt areneb ja see võimaldab maale tuua omanäolisemaid artis-te, keda 5–10 aastat tagasi väga ei hinnatud.

Oma lõivu nõuab rahvastiku vananemine ka kinnisvaraturult. Kinnisvarabüroo Uus Maa ana-lüütik Risto Vähi ütles, et seda, mis juhtuma hakkab, näeme väikeste asulate peal juba täna. „Majad jäävad tühjaks, kinnisva-rahinnad on langenud pea olema-tusse ja enamasti pole uusi elanik-ke enam kuskil näha. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja kus on teenused,” ütles Vähi.

Kuna töökohad koonduvad keskustesse, pole kellelgi huvi maale kolida. Sarnaselt teiste endiste Nõukogude Liidu riiki-dega ehitati suur osa majadest suure ettevõtte või majandi juur-de. Kui ettevõte tegevuse lõpe-tas, lahkusid ka inimesed. Tal-linna aga see saatus tõenäoliselt ei ähvarda, sest Vähi ennustuse kohaselt tulevad väljakujunenud keskkonnaga linnadesse inimesed ka teistest riikidest.

Firmad korraldavad oma äri üm ber. Noori kundesid lihtsalt pole

Noorte inimeste arvu vähenemine sunnib ettevõtteid oma profi ili muutma ja otsima teisi võimalusi ellujäämiseks. Milliseid muudatusi on selleks teinud kool, pank või laevafi rma?Marge Tubalkain

[email protected]

Estonian Air peab praegu töötajatega kõnelusi kollektiiv-lepingu muutmise üle.

Maa tuleb täita lastegaElussündide arv Eestis 1927–2011

Alli

kas:

Sta

tist

ikaa

met

,foto

d: S

hutt

erst

ock;

gra

afik

a: M

aret

Müü

r

Maa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaElussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011Elussündide arv Eestis 1927–2011


Maa tuleb täita lastegaMaa tuleb täita lastegaElussündide arv Eestis 1927–2011
























Maa tuleb täita lastega

19 70

5

20 06

4

19 11

0

19 47

1

19 50

9

19 74

2

18 20

8

17 30

5 17 89

1

18 22

2

18 19

0

18 45

3

18 47

5

18 40

7 19 57

4

19 24

2

16 00

1

15 18

0

14 96

8

19 40

8

22 72

1

21 77

7

21 77

0

20 27

9

20 73

0 21 11

1

20 14

6

20 90

9

20 78

6

19 66

0

19 50

9

19 59

8

19 93

8

20 18

7

20 23

0

19 95

9

19 27

5

19 62

9

18 90

9

18 62

9

18 67

1 19 78

2 20 78

1 21 55

2

22 11

8

21 75

7

21 23

9

21 46

1

21 36

0

21 80

1

21 97

7

21 84

2

21 87

9

22 20

4 22 93

7

23 12

8 24 15

5

24 23

4

23 63

0

24 10

6 25 08

6

25 06

0

24 31

8

22 30

4

19 41

3

18 03

8

15 25

3

14 17

6

13 50

9

13 24

2

12 57

7

12 16

7

12 42

5 13 06

7

12 63

2

13 00

1

13 03

6 13 99

2

14 35

0

14 87

7 15 77

5

16 02

8

15 76

3

15 82

5

14 67

9

1927 1928 1929 1930 1931 1932 1933 1934 1935 1936 1937 1938 1939 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1946 1947 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

19 70

5

20 06

4

19 11

0

19 47

1

19 50

9

19 74

2

18 20

8

17 30

5 17 89

1

18 22

2

18 19

0

18 45

3

18 47

5 19 57

4

19 24

2

16 00

1

15 18

0

14 96

8

19 40

8

22 72

1

21 77

7

21 77

0

20 27

9

20 73

0 21 11

1

20 14

6

20 90

9

20 78

6

19 66

0

19 50

9

19 59

8

19 93

8

20 18

7

20 23

0

19 95

9

19 27

5

19 62

9

18 90

9

18 62

9

18 67

1 19 78

2

1941194119411941 1942194219421942 194319431943 194419441944 194519451945 194619461946 1947194719471947 1948194819481948 1949194919491949 1950195019501950 195119511951 195219521952 195319531953 195419541954 1955195519551955 1956195619561956 1957195719571957 1958195819581958 19591959195919591959 1960196019601960 196119611961 196219621962 1963196319631963 196419641964 196519651965 1966196619661966 1967196719671967 196819681968

Meie autokool otsib uusi kliente – näiteks õpetab sõitmist Leedu salapolitseile.


Firmad korraldavad oma äri üm ber. Noori kundesid lihtsalt pole

Oleme avatud detsembrikuus samuti nädalavahetustelL ja P kella 11.00-16.00 v.a 29.30.12

JõulukingitusedJõulukingitused

Co�ee Bean OÜ, Tallinn 10150, Koidula 38, 6721623, 5023064, info@co�eebean.ee, www.co�eebean.ee


Alli

kas:

Sta

tist

ikaa

met

,foto

d: S

hutt

erst

ock;

gra

afik

a: M

aret

Müü

rS

hutt

erst

ock;

S

hutt

erst

ock;

gra

afik

a:gr

aafi

ka:

graa

fika

:gr

aafi

ka:

graa

fika

: Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

Mar

et M

üür

graa

fika

: Mar

et M

üür

graa

fika

: Mar

et M

üür

19 70

5

20 06

4

19 11

0

19 47

1

19 50

9

19 74

2

18 20

8

17 30

5 17 89

1

18 22

2

18 19

0

18 45

3

18 47

5

18 40

7 19 57

4

19 24

2

16 00

1

15 18

0

14 96

8

19 40

8

22 72

1

21 77

7

21 77

0

20 27

9

20 73

0 21 11

1

20 14

6

20 90

9

20 78

6

19 66

0

19 50

9

19 59

8

19 93

8

20 18

7

20 23

0

19 95

9

19 27

5

19 62

9

18 90

9

18 62

9

18 67

1 19 78

2 20 78

1 21 55

2

22 11

8

21 75

7

21 23

9

21 46

1

21 36

0

21 80

1

21 97

7

21 84

2

21 87

9

22 20

4 22 93

7

23 12

8 24 15

5

24 23

4

23 63

0

24 10

6 25 08

6

25 06

0

24 31

8

22 30

4

19 41

3

18 03

8

15 25

3

14 17

6

13 50

9

13 24

2

12 57

7

12 16

7

12 42

5 13 06

7

12 63

2

13 00

1

13 03

6 13 99

2

14 35

0

14 87

7 15 77

5

16 02

8

15 76

3

15 82

5

14 67

9

21 23

9

21 46

1

21 36

0

21 80

1

21 97

7

21 84

2

21 87

9

22 20

4 22 93

7

23 12

8 24 15

5

24 23

4

23 63

0

24 10

6 25 08

6

25 06

0

24 31

8

22 30

4

19 41

3

18 03

8

15 25

3

14 17

6

13 50

9

13 24

2

12 57

712

577

12 16

712

167

1927 1928 1929 1930 1931 1932 1933 1934 1935 1936 1937 1938 1939 1940 1941 1942 1943 1944 1945 1946 1947 1948 1949 1950 1951 1952 1953 1954 1955 1956 1957 1958 1959 1960 1961 1962 1963 1964 1965 1966 1967 1968 1969 1970 1971 1972 1973 1974 1975 1976 1977 1978 1979 1980 1981 1982 1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

„Tallinnas on ilmselt tulevikus lihtsalt rahvuslik jaotus teistsu-gune. Samas on mitmeid prog-noose, mille kohaselt lähemate aastakümnete jooksul elanike arv pealinnas mõneti väheneb. Ela-me-näeme,” sõnas analüütik. Tal-linna, Tartu ja veel mõne suurema linna puhul on nende rahvaarvu mõjutavaks teguriks maksejõulis-te elanike jätkuv soov kolida ela-ma linnalähedastesse valdadesse.

Noori jääb vähemaks ja pensio-näride osakaal suureneb. UNFPA andmetel oli maailmas 2010. aas-tal 23 riiki, kus üle 65-aastased tar-bisid enam kui alla 20-aastased. Organisatsiooni hinnangul on 18 aasta pärast selliseid riike 89. Ees-tis on Swedbank turule toonud seenior-paketi ja mõni kuu tagasi ka seenioride autoliisingu, mille ülemine vanusepiir liisingu lõp-pemisel on 75 aastat.

„On fakt, et meie elanikkond vananeb, eluiga pikeneb ja ka pensioniiga nihkub seetõttu edasi. Oleme näinud arvutusi, kus aastaks 2020 moodustavad Swed banki klientide kogugrupist umbes 30 protsenti seeniorklien-did,” ütleb Swedbanki pressiesin-daja Mart Siilivask. See tähendab, et ka neile tuleb tulevikus sobili-kumaid lahendusi leida.

Vanemas eas klientide vajadu-sed ja � nantskäitumine erineb Siilivaski sõnul totaalselt noor-te klientide omast. Seega pakub pank nii seeniorkaarti kui ka autoliisingut, kusjuures erineva-te ootamatuste puhul saab auto igal ajal tagastada.

„Kuna rahvastiku eluiga pike-neb pidevalt, siis ei saa tänaseid

70. eluaastates kliente kindlas-ti kõiki pensionärideks pidada. Kui 80. eluaastates ollakse juba pensionil, siis 60–70-aastased kõik veel pensionil ei ole ja suur osa neist elab ja töötab endistvii-si intensiivselt,” nentis Siilivask.

Tallink tuli turule oma see-niorkruiisidega, kuid ettevõtte turundusjuhi Ave Peetri sõnul pole sellel rahvastiku vananemi-sega mingit seost. „Uuendus pole otseselt seotud Eesti demograa� -lise olukorraga, pigem oleme üha enam hakanud tähelepanu pöö-rama konkreetsetele reisijagrup-pidele,” sõnas Peetri.

Peetri sõnul on eri turgude demograa� line situatsioon kaht-lemata info, mida turundus- ja müügiosakond mis tahes jaekau-bandusäris peaks tundma. Samas ei muutu see nii kiiresti, et sel-le alusel pidevalt äritegevusse muudatusi tehtaks. Peetri ütles, et kruiisid on olnud väga popu-laarsed ja välja müüdud. Tänavu on neid olnud neli.

Rahvastiku vananemine mõju-tab ka riigieelarvet. Käesoleval aastal makstakse peretoetusteks eelmise aastaga võrreldes 3,65 miljardit eurot vähem, kuna lapsi, kelle eest toetusi maksta, on vähem.

Eakate sotsiaalsele kaitsele, sealhulgas pensionidele kulutab

riik riigieelarve seletuskirja järgi tänavu 1,36 miljardit eurot. Seda on 72,2 miljonit eurot enam kui mullu, põhjuseks nii pensionitõus kui ka pensionäride arvu suurene-mine. Järgmisel aastal kulub pen-sionidele juba 1,4 miljardit eurot, selgub järgmise aasta riigieelar-ve seletuskirjast. Pensionikulu kasv on ka üks peamisi põhjuseid, miks hoolimata kiiresti kasvavast riigieelarvest on riigi rahanduse seis kogu aeg pingeline.

Pensioniea tõstmine?Praxis avaldas 2010. aastal Ees-ti sotsiaalsüsteemi jätkusuutliku rahastamise uuringu, mille koha-selt sellel aastal oli vanaduspen-sionäre 29 protsenti rahvastikust, aastal 2030 on neid juba 31 prot-senti. Seda hoolimata sellest, et keskmine pensioniiga on prae-guste seaduste kohaselt nii nais-tel kui meestel 2026. aastal 65 elu-aastat. Kuigi protsentuaalne tõus võib tunduda tühine, tähendab see 26 000 inimest eeldusel, et rah-vaarv on 1,3 miljonit.

Uuringust tuleb ka välja, et praegu on Eestis pensionisüsteemi puudujääk üks protsent SKT-st ja seda kuni aastani 2017, mil lõpeb teise samba maksete peatamise kompenseerimine. Aastatel 2017–2026 kulude tase väheneb ja see-järel stabiliseerub, sest aina enam pensionäre on liitunud kogumis-pensioni skeemiga ja õigused riik-likule süsteemile hakkavad vähe-nema. Siiski on Praxise uuringu kohaselt riigil ees sisulised deba-tid pensioni asendusmäära vähen-damise, maksukoormuse tõusu ja pensioniea tõstmise üle. 1

Swedbank: seenior-klientidele tuleb tule-vikus sobilikumaid lahendusi leida.


Millistest peamistest kriteeriu-midest juhindute oste tehes?

Toit ja jook

Isikliku hügieeni tooted

Maja-pidamis-tooted

Tervise-tooted ja rohud

Kosmeetika

Juveelid, disainer-kaubad

Riided ja kingad

Mobiilid

ElektroonikaKodumasinad

Autod

Toidu puhul on ostjate silmis kõige tähtsam, kuidas see maitseb ja kui palju maksab. Pakendil ja kaubamärgil ei ole siinjuures nii suurt rolli. Brändil pole kaalu ka rohtude puhul. Seevastu elektroonika, kodumasinate ja autode puhul on hinna kõrval määravaks just kaubamärk.

46%

62%

44%

7%

2%

15%

oit ja jookoit ja jookoit ja jookoit ja jookoit ja jook1%

42%

32%

46%

9%

12%

6%

12%

57%

37%

32%

9%

11%

7%

10%

41%

44%

43%43%2%2%4%

10%

10%

40%

30%

43%

10%

17%

6%

14%

44%

10%

13%

68%

10%

8%

5%

51%

11%

36%

45%

16%

9%

kingadkingadkingadkingad

2%

49%

37%

11%

26%

27%

8%

5%

52%

30%

18%

12%

33%

15%

9%

49%

33%

19%

10%

36%

11%

9%

55%

18%

16%

30%

29%

20%20%3%

Hind

Maitse/funktsionaalsus/kasutamise eesmärk

Komponendid/koostis/materjali kvaliteet

Pakend/kujundus/disain

Bränd

Tootjamaa

Reklaam/eestkõneleja

Allikas: Nielsen


ti, Leedus aga koguni 40 protsen-ti. „Erinevuse taga on fakt, et Ees-tit tabas majanduskriis naabritest umbes aasta varem ja ka kriisist väljatulekus oleme teistest ees,” tõdeb panga Balti divisjoni juht Allan Parik.

Elukvaliteedi ja rahulolu ilmes-taja on alati ka toit ja see, mis kaa-lutlustel inimene oma toidukor-vi asju valib: kas toote hinna või kvaliteedi järgi. Pealegi moodus-tab see kõigis Baltimaades suure-ma osa inimese väljaminekutest. Äsjasest toiduainetööstuse liidu esitletud uuringust selgus, et Ees-ti inimene saab küll aru, milline toit on tervislik, kuid seda pee-takse kalliks. Kuna taoline uuring tehti viimati 2008. aastal, siis kõr-vutati seda 2012. aastal tehtuga

ja inimeste vastustest oli näha, et neid, kes enda arvates tervislikult toituvad, on jäänud vähemaks.

Samuti on langenud mahe- ja ökotoodete populaarsus, mida asendab pigem tasakaalustatus eri toiduainete valimise vahel. See kõik on aga märk sellest, et inimestel on veel meeles masu, mis on muutnud tarbija ka toi-du valikul ettevaatlikumaks ja sunnib eelarvest kinni pidama. Samas ei pea inimesed tervisli-ku all silmas kapsa või porgandi söömist, vaid kvaliteetset liha ja kõvasti kallimaks läinud puuvilju. Statistikaameti andmetel olid just puuviljad möödunud aastal hüp-peliselt kallinenud, hinnatõus oli tervelt 14 protsenti. Üldse kuluta-sid eestlased toidule eelmisel aas-tal oma eelarvest üheksa protsen-ti rohkem kui 2010. aastal.

SEB panga hiljutine Balti pere-de rahakäitumise ülevaade ana-lüüsis muu hulgas kolmes riigis seda, kas pere tuleb oma kulutus-tega toime. SEB eraisikute suu-na juht Triin Messimas selgitas, et inimesed on pidanud hinda-ma, kas pere sissetulekud kata-vad kulud, kas sealt jääb midagi üle või kas tuludest jääb kulude katmiseks hoopis puudu. „Küsi-musele, kas teie pere saab oma kuludega hakkama, on Eesti

Eestlane mõtleb iga kulutuse peale lõunanaabrist pingsamaltEestlased kaaluvad raha väljakäimist palju põhjalikumalt kui lätlased ja leedulased ning tunnevad naabritest kindlamalt, et saavad oma kuludega hakkama.

Eestlased kulutasid toidule eelmisel aastal üheksa protsenti roh-kem kui aasta varem.

Meil on Balti riikidest suhteliselt kõige rohkem laene.

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918

[email protected], www.preismann.ee

23. jaanuaril 2013 Tallinnas

VÕLGADE SISSENÕUDMINE MAKSEJÕUETUSE (EELSES) OLUKORRASVillu Otsmann, Alar Jäger, Martin KruppOsavõtutasu 115 € + km.

6. veebruaril 2013 Tallinnas

AKTUAALSET ÄRIÕIGUSES Urmas VolensOsavõtutasu 115 € + km üks päev.


MAKSETEENUSTE ÕIGUSLIK REGULATSIOON EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Kadri SiibakOsavõtutasu 115 € + km.


HALDUSMENETLUS PRAKTIKAS Janar JäätmaOsavõtutasu 115 € + km.

Hinnasoodustused

Kui Eesti, Läti ja Leedu tar-bimiskäitumist ja rahaku-lutamist omavahel võr-relda, koorub statisti-

kast ja küsitlusnumbritest välja üks fakt, mis on kõikidest prot-sentidest ja arvudest kõnekam: meil on lõunanaabritega täpselt nii palju sarnast, kui palju on eri-nevat, kuid kindlasti ei saa eestla-ne end teistest halvemaks pidada. SEB kaks korda aastas koostata-va Balti perede kodumajapidamis-te ülevaate, statistikaameti ja ana-lüütikute abiga toob Ärileht väl-ja mõne peamise käitumissuuna, mille poolest kolme Balti riigi rah-vad üksteisest erinevad ning mil-liste tarbimis- ja kulutamismust-rite vahele võib hoolimata meie mõningasest kultuurilisest erisu-sest tõmmata võrdusmärgi.

Statistikaameti iga-aastane perede eelarve uuring toob väl-ja, et kui kiire majanduskasvu aas-tatel paranes Läti elanike elukvali-teet Eesti elanike omast kiiremini, siis samas languse ajal ei pidanud meie taluma nii suurt kukkumist kui naabrid ja saame taas kuluta-

da rohkem kui lätlased. „Sundku-lude osatähtsus leibkonna eelar-ves on Eestis siiani veidi suurem kui Lätis, kuid samas on tänaseks võrreldes 2007. aastaga sundkulu-de osatähtsus suurenenud Eestis kuus protsendipunkti, Lätis aga juba üheksa protsendipunkti,” tõdeb statistikaameti juhtivsta-tistik Silja Karu ülevaates.

See, mitu eurot saab pere ühe liikme kohta kuus kulutada, ole-neb paljudest pisematest ja suu-rematest teguritest. Näiteks on siin tuntav seos perepea haridus-tasemel. Sellest sõltub ju paljus-ki, kui suur on pere sissetulek. Kui perepea on alg- või põhi-haridusega, on võimalik pere-liikme kohta keskmiselt kuluta-da 206 eurot, kuid kõrgharidu-sega perepea puhul on keskmi-ne summa 345 eurot kuus. Kui Lätis on tarbimiskulutused Ees-tiga võrreldes vähenenud, siis Lee-dus on olnud need pidevalt mõle-mast naabrist väiksemad, umbes 80–85 protsenti Eesti leibkonda-de omadest. Samas on sundku-lude tähtsus Leedus olnud alati veidi suurem kui Eestis või Lätis.

Ka ettevõtete tasandil on näha, et positiivse hoiakuga on ikka pigem Eesti ettevõtete juhid, kes loodavad järgmiselt aastalt suu-remat käivet või ekspordi kasvu või lisatöötajate palkamist. Ette-võtteid, kes järgmiseks aastaks ei plaani mingeid investeeringuid, on SEB küsitluse kohaselt Eestis vaid 13 protsenti, Lätis 22 protsen-

pered olenemata majandustsük-li hetkest vastanud enam-vähem samamoodi: enamik saab hakka-ma. Samas on Läti ja Leedu pere-de hinnangut oluliselt mõjutanud majanduskriis või -buum,” rääkis Messimas. Inimeste hoiakute suu-red vahed tulevad hästi välja just loo juures olevalt graa� kult, sest hoolimata aastanumbrist on eest-lased hoidnud pead „veepiirist” ja naabritest kõvasti kõrgemal, lät-lased tulid aga veel 2007. aasta algulgi tulude-kuludega napilt välja. Leedu perede hakkamasaa-mine on aastatega kõikunud aga täpselt samamoodi nagu üldine majanduslik olukord. Kui Euroo-pa keskmine näitaja oli 2012. aas-ta märtsikuus veel 11,9, siis see sarnanes Eesti näitajaga. Samas peab arvestama sellise küsimuse puhul ka Balti riikide kultuurili-si eripärasid ja seda, et tegu on hinnangulise küsimusega. Arva-tavasti proovime ka siinkohal näi-data asju veidi paremast küljest nagu eestlastele kombeks, kuid Läti–Leedu inimesed oma tem-peramendiga on otsekohesemad ja vahetumad, et tunnistada, et olukord on raske – ja ehk näita-vad nad asju isegi pisut mustema-tes toonides.

Optimistlikud lõunanaabridMessimas tõdeb, et kõige mõistli-kumat rahakulutajat üheselt kol-me riigi tarbijate hulgast ei saa valida. „Tundub, et meie lõuna-naabrid on oma ostuplaanides optimistlikumad ja julgemad kui Eesti pered. Näiteks arvavad lee-dulased ja lätlased enamasti, et neil pigem puudub säästuvõime: kõik, mis teenitakse, kulub ka ära, samas on nad altimad oma tar-bimist ja kulutusi suurendama.” Kui aga vaadata laenude-hoius-te suhet, mis peaks jällegi riski-

võtmise valmidust näitama, siis majanduskriisi eel oli Eesti pere-del laene kaks korda rohkem kui hoiuseid, samal ajal oli leedu-lastel täpselt vastupidi: hoiuste maht ületas kaks korda laenude mahu. „Üldiselt tundub, et Ees-ti inimesed on tarbimises üldiselt ja püsikaupade ostmise plaanides mõnevõrra konservatiivsemad ja ettevaatlikumad, samas võtavad rohkem pikaajalisi eluasemelae-ne ja teevad üldse investeerin-guid kinnisvarasse/kodusse roh-kem kui leedulased ja lätlased,” rääkis Messimas.

Uus trend, mida Balti panka-de analüütikud on täheldanud, on sisseostude tegemine välismaal, st maksekaarditehingute arvu ja väärtuse kasv välismaal või inter-netis on olnud kiirem kui kodu-riigis. Läti sotsiaalmajanduse eks-pert Edmund Rudzitis, kes teemat spetsiaalselt uuris, on välja too-nud, et välisriikides ostlemise jär-jest suurenev tendents on tingitud nii reisimisest kui ka internetipoo-dide populaarsuse kasvust: välis-maalt kaupade ostmine on võima-lik ka nende jaoks, kes ei reisi. Läti kaardivaldajad teevad välismaal märgatavalt suuremaid sisseoste kui Eesti ja Leedu elanikud: Lätis on keskmine ost 69 protsenti kal-lim kui Leedus ja ligi kaks korda suurem kui Eestis.

Kes meist kolmest elab kõige paremini? Messimas keeldub üht ja ainsat nimetamast. „Reaalpal-gad on hakanud Eestis ja Lätis järk-järgult suurenema, samas kui Leedus reaalpalk alaneb endi-selt. Balti riikidest suhteliselt kõi-ge rohkem laene (44% SKT-st) on eestlastel. Leedu ja Läti pangalae-nudest moodustavad tarbimis- ja muud laenud märkimisväärsema osa kui Eestis: meil on eelkõige pangast võetud kodulaene.” 1

Ann-Marii [email protected]

Jaanuar 05

Juuli 05

Jaanuar 06

Juuli 06

Jaanuar 07

Juuli 07

Jaanuar 08

Juuli 08

Jaanuar 09

Juuli 09

Jaanuar 10

Juuli 10

Jaanuar 11

Jaanuar 12

Juuli 11

2520

15105

-5-10-15-20-25

0

Eestlaste hoiak on mäekõrguselt naabritest üleKüsimusele, kas teie pere saab oma kuludega hakkama, on Eesti pered olenemata majandustsükli hetkest vastanud enam-vähem samamoodi: enamik saab hakkama, samal ajal kui Läti ja Leedu perede hinnangut on oluliselt mõjutanud majanduskriis või -buum. Joonis: kui indeks on kõrgem kui 0, siis see tähendab, et keskmiselt jääb pere sissetulekust pigem üle, kui tuleb puudu. Kui väärtus on 0, siis keskmiselt katavad tulud kulud, ja kui väärtus on alla 0, siis on suurem nende perede arv, kelle tulud ei kata kulusid. Euroopa keskmine märtsis 2012 oli 11,9, s.t väga sarnane Eestiga.

EestiLeeduLätiAllikas: Eurostat


Eestlane mõtleb iga kulutuse peale lõunanaabrist pingsamalt

Nii meist kui ka naabritest veerandil pole vaba raha, mis jääks eluks vajalike toimingute katmisest üle.

Kõigil kulub raha eelkõige toidule ja eluasemele, puhkuse jaoks jagub eelarves kõige vähem ruumi.

Eesti Läti Leedu

Eesti

Eesti

Läti

Läti

Leedu

Leed

uE

estiL

äti

Leed

u

Q3 2011

Q3

20

11

Q3 2012

Q3

20

12

19%

17%

12%

26%

24%23%

29%

21% 24%

24%

9%

9%

30%31%

22%

15%

26% 21%19%

11%

36%

26%22%

29%

10%

21%

27%

26%

11%

33%29%

24%

27%

21% 24%

24%

9%9%

32%26%

20%

29% 20%

22%

12%

37%

30%21%

33%

23%

Riided

Kommunikatsioonivahendid (telefon, internet, TV) Väljas

einestamine

Haridus Seadmed/tehnika

Söök-jook

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud)

Tervishoid

Puhkus/reisimine

Transport/kütus

Sport/meelelahutusSäästud/investeerimine

Muud

Riided


einestamine


Söök-jook


Tervishoid

Puhkus/reisimine

Transport/kütus


Muud

Riided


einestamine


Söök-jook

Eluase (laenud, üür, kommunaalkulud) Tervishoid

Puhkus/reisimine

Transport/kütus


Muud

Riided


einestamine


Söök-jook


Tervishoid

Puhkus/reisimine

Transport/kütus


Muud

Riided


einestamine


Söök-jook


Tervishoid

Puhkus/reisimineTransport/kütus

Sport/meelelahutus Säästud/investeerimine

Muud

Riided


einestamine


Söök-jook


Tervishoid

Puhkus/reisimineTransport/kütus


Muud

5% 6,8% 3,4% 2,5% 2% 29,9% 23,7% 3,3% 2,2% 10,7% 4,3% 3,9% 2,2%

5,5% 7,3% 4,3% 3,3% 2,3% 26,4% 26% 4,2% 2,6% 9,1% 3,8% 2,6% 2,6%

Balti perede eelarvevõistlus

Allikas: Nielsen

Meelelahutus väljaspool kodu

Uued riided

Uus tehnika

Kodu remont/sisustus

Puhkus

Laenu/võla tagasimaksmine

Säästmine/hoiustamine

Investeerimine 4%

Pensionifond 5%

Mul ei ole vaba raha

Ei oska öelda 2%Meelelahutus väljaspool kodu

Uued riided

Uus tehnika


Puhkus



Investeerimine 2%

Pensionifond



Uued riided

Uus tehnika


Puhkus



Investeerimine 4%

Pensionifond


Ei oska öelda 1%

Meelelahutus väljaspool kodu

Uued riided

Uus tehnika


Puhkus



Investeerimine 3%

Pensionifond 6%



Uued riided

Uus tehnika


Puhkus



Investeerimine 1%

Pensionifond 6%



Uued riided

Uus tehnika


Puhkus



Investeerimine 4%

Pensionifond 8%


Ei oska öelda 1%

6% 7,7% 3,4% 4,3% 2,4% 25,9% 21,5% 4,1% 2,8% 10,2% 4,1% 4,5% 3,1%

7,5% 7,5% 4,1% 4% 2,2% 24% 24,1% 4,5% 3,5% 8,3% 3,6% 3,4% 3,4%

7,1% 6,3% 3,3% 5,3% 2,8% 22%22,8% 4,9% 3,8% 9,1% 3,9% 5,6% 3%

6,3% 6,8% 3,1% 3,1% 2,9% 25,6% 24% 3,8% 4,1% 9,2% 2,7% 5,8% 2,6%


Eesti fi rma toodab erilise maitsega jooki, mis võib põhjamaisema inimese esimese hooga koguni ära ehmatada.

Piret [email protected]

põhjamaisema inimese esimese hooga koguni ära ehmatada.

18. detsemberINCOTERMS 2010

15.-16. jaanuarFINANTSKURSUS – BILANSS JA RAAMATUPIDAMINE

29.-30. jaanuarLOGISTIKA JA EKSPEDEERIMINE PRAKTIKAS

30.-31. jaanuarPROJEKTIJUHTIMINE – EESMÄRGIST TULEMUSENI!

EMI EWT soovib kõigile oma klientidele ja koostööpartneritele

kauneid jõule ning meeleolukat aastavahetust!

Kosel kaks aastat tegutsenud pisike osaühing Light food toodab kaht sorti hapupii-majooke: 1% rasvasisal-

dusega Airani ja 0,5% rasvasisal-dusega Dietani. Airan (rahvusva-heliselt Ayran) on Aasia rahvaste jook, mis eri riikides kannab eri-nevat nime ja on muidugi ka natu-ke erinev. „Nimelt Türgis tehakse Ayrani jogurtist, millele lisatakse soola ja vett. See jook ei ole gasee-runud ja tema rasvasisaldus on ena-masti 2,7%,” selgitab Raul Altmäe, kes on Lightfoodi juhatuse liige. Ta jätkab: „Armeenias jällegi tuntak-se sarnast jooki nimetusena µ an (Tan), mis on oma sisult sama, mida meie teeme. Seda jooki tehakse pii-ma baasil, millele lisatakse piimhap-pebakter, meie puhul Lactobacillus bulgaricus, sool ja vesi ning kääri-tamise käigus tekib jooki ka natu-raalne gaas.”

Selgub, et muid aineid jooki-des ei kasutatagi ja nende rasvasi-saldus on väike. „Näiteks 0,5% ras-vasisaldusega Dietanis on ainult 19 kcal ning sellest ka nimetus – Dietan,” selgitab Altmäe toote nime tagamaad. „Väikese kalorsu-se ja rasvasisaldusega ning kasuli-ke omadustega bakter aitab kaasa ka dieedipidamisele, mis on üks

toote edu põhjustest,” on Altmäe veendunud.

Praegu müüakse Lightwoodi jooki peale Eesti veel Lätis, Lee-dus, Poolas, Tšehhis, Slovakkias, Saksamaal ja Rootsis. Rootsis alles alustati toodete müüki. „Ees-tis, Lätis ja Leedus oleme esinda-tud kõigis suuremates kauban-duskettides,” tutvustab Altmäe lähiturgu.

Poolas, Tšehhis ja Slovakkias ollakse arenguga algusjärgus ning Saksamaal loodetakse lähiajal astu-da juba järgmist sammu. „Usu-me, et järgmise poole aasta jook-sul jõuab meie jook veel vähemalt kahes Euroopa riigis müügile,” ütleb Altmäe kindlameelselt. Kuna tegemist on väikeettevõttega, mil-le ressursid on piiratud, siis ekspor-diturule minekuks on püütud saa-da jalg ukse vahele suurtel messi-del osaledes. „Kuna üle maailma toimub palju välismesse, siis tuleb teha konkreetseid valikuid, kus on mõttekas osaleda ja kus mitte,” ütleb Altmäe. Ta nendib, et eraldi igas riigis osalemine muutub väga kulukaks ja seda strateegiat seetõt-tu ei kasutata.

Kasu messidestLightfood osaleb oma boksiga igal aastal ülemaailmsetel mes-sidel: üle aasta Kölnis toimuval Anuga messil ja SIAL-i messil Pariisis. Vajaduse-võimaluse kor-ral käiakse huvilistena ka muudel messidel ja suheldakse kohapeal võimalike klientidega. Nii et mes-sidest võib kasu olla küll.

Eelmisel aastal osales Light-food Saksamaal Kölnis toimu-nud Anuga 2011 messi raames

Taste11 konkursil, mis korraldati 2011. aasta innovaatilisemate too-dete leidmiseks. Rahvusvahelise žürii väljavalitud 54 parema too-te seas oli ka hapupiimajook Die-tan. Altmäe tunnistab, et Kölnis toimunud ülemaailmne toidumess oli ettevõttele edukas, ja usub, et kindlasti mängis selles oma rolli Taste11 tiitel. See võimaldas ette-võttele peale oma boksi ka välja-panekut peagaleriis eraldi vitriini-na. Seda vaatasid sajad tuhanded inimesed, kes seejärel külastasid eraldi ka ettevõtte boksi.

Altmäe nendib, et joogi eriline maitse võib põhjamaisemale ini-mesele esimese hooga ehmatav tunduda, aga nii mõnelegi kon-servatiivsele ja juurdunud tarbi-misharjumusega inimesele on jook meeldima hakanud. Ayran (Die-tan) on Aasia riikides väga tuntud nimetus ja populaarne ka Aasiast Euroopasse elama asunute hulgas. „Aasia rahvaste seas on see nime-tus ja maitse sama tuntud kui mei-le tavaline piim,” võrdleb Altmäe.

Tänavu Pariisis toimunud toi-dumessil SIAL2012 külastati ette-võtte boksi aktiivselt, kinnitab Altmäe ja nimetab mitu põhjust. „Esiteks oli eelmise aasta edu too-nud tagasi kõik need huvilised, kes eelmisel aastal käisid ja kel-lega jäid teemad pooleli. Teiseks olime väljas ka uue tootega, mida soovime samuti Euroopa turgu-del müüma hakata. See on jäätis „Pure Line”, mis oma sisult ja ka vormilt erineb teistest Euroopas toodetavatest jäätistest. Arvan, et 2013. aasta lõpul müüme ka Aira-ni/Dietani vähemalt kümnes eri-nevas riigis,” loodab Altmäe. 1

Väikefi rma, mis murdis üle piiri


OÜ Lightfood•• Müügitulu (2011): 251 810 eurot

•• Kasum (2011): 58 340 eurot

•• Sihtturge: 8 (Eesti, Läti, Lee-du, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sak-samaa, Rootsi)

•• Veel sihikul: 2 (s.h Ungari)

•• Osanikud: Pavel Galant, Tigran Matinyan, Gagik Evoyan, Raul Alt-mäe, Sergei Melnik

Väikse firmakopsakad tegemised


In ̧atsiooni ja hüperin ̧atsioo-ni vahel on suur vahe. Sel-le vahe teeb selgeks üks vana nali. Kui varga saagiks langeb

kotitäis raha, siis in ̧atsiooni kor-ral võtab ta raha ja jätab koti maha, hüperin ̧atsiooni korral aga võtab ta koti ja jätab raha maha. Seega on meil Eestis praegu, ülejäänud euroalast rääkimata, asi hüperinf-latsioonist kaugel: näidake ini-mest, kes põlgaks ära kasvõi väik-se kotitäie eurosid, kuigi Euroo-pa Keskpank on neid viimase aas-ta jooksul sadade miljardite väär-tuses ringlusse lasknud.

Kärpepoliitika – lihtsalt valus. Rahaliidu kollaps – liiga valusKui suur on risk, et ohtralt juurde trükitud eurod vallandavad hüperinfl atsiooni?

Villu [email protected]

Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või saada e-kiri [email protected]

Tarmo Vahter

VABA RIIGI TULEK1991. Kuus otsustavat kuud

Haarav reportaaž! Kaarel Tarand

Sirp

Kirjeldab meisterliku sulega poliitikaelu Eestis

enne ja pärast 1991. aasta augustiputši.

Argo IdeonPostimees

Eesti oli üksi. Vaba riigi tulek paljastab,

kui kogenematud ja ebakindlad olid selle juhid.

Jukka RislakkiHelsingin Sanomat

Nüüd kavene

keeles

Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või [email protected]

ELU “TOP GEARI” KAADRI TAGA

Kui suur on risk, et need eurod lõpuks ikkagi hüperin ̧atsioo-ni vallandavad? Mitte suur, kui Euroopa Keskpanga poliitika suudab euroala lagunemast hoi-da, arvab Peterson Institute for International Economics’i majan-dusteadlane Anders Åslund. Liht-salt rahatrükk kiiret in ̧atsiooni ei vallanda, eriti depressiooni ajal. Hüperin ̧atsiooni tekkimiseks on appi vaja täiendavaid jõudusid. Sellele järeldusele jõudis Åslund, kui vaatas põhjalikku hüperin ̧at-sioonide ajaloo tabelit, mille on tänavu kokku pannud John Hop-kinsi ülikooli ökonomistid Steve Hanke ja Nicholas Krus.

Liialdatud väljendidHanke ja Krusi eesmärk oli muu-ta konkreetsemaks praegu küllalt laialt levinud, aga ebamäärane jutt hüperin ̧atsioonist. Millal saab in ̧atsioonist hüperin ̧atsioon ja kui sageli on seda maailma aja-loos esinenud? Tänapäeval kasu-

tatakse tähelepanu tõmbamiseks tihti liialdatult tugevaid väljen-deid, mistõttu eesliited mega-,super-, hüper- jmt kipuvad klee-puma ka sinna, kus selleks ei ole õiget põhjust.

Hanke ja Krus de� neerivad hüperinflatsioonina olukorda, kus ühe kuu in ̧atsioonimäär on üle 50%. Hüperin ̧atsioon on lõp-penud, kui aasta aega pole kuine in ̧atsioon olnud üle 50%. De� nit-sioon pärineb Milton Friedmani põlvkonnakaaslaselt Philip Caga-nilt, kelle sõnul tõmbas ta selle pii-ri täiesti meelevaldselt, aga lisas sisulisema poole kohta siiski, et tavalise in ̧atsiooni puhul ring-luses oleva rahamassi reaalväär-tus üldiselt tõuseb, aga hüperinf-latsioonis kahaneb. Seega päris juhuslikule kohale see 50% piir siiski tõmmatud ei ole.

Teise laiemalt levinud de� nit-siooni leiab rahvusvahelistest raa-matupidamisstandarditest (IAS 29 „Finantsaruandlus hüperinf-

latiivsetes majanduskeskkonda-des”). IAS 29 loeb üles viis kritee-riumi, mis viitavad, et majandus võib olla hüperin ̧atsioonis. Esi-teks, rahvas eelistab hoida rikkust mitterahalistes varades või välisva-luutas; kohalikus valuutas saadud sissetulekud paigutatakse kohe kindlamatesse varadesse. Teiseks, rahvas mõõdab hindu mitte koha-likus vääringus, vaid välisvaluu-tas. Kolmandaks, krediiti müümi-sel isegi lühikese maksetähtajaga võetakse hinnas arvesse raha ostu-jõu vahepealset oodatavat kaha-nemist. Neljandaks, intressimää-rad, palgad ja hinnad on seotud hinnaindeksiga. Ja viiendaks, kol-me aasta kumulatiivne in ̧atsioon on lähedal või ületab 100%.

Hüperin ̧atsiooni kolman-dat moodi seletades võib öel-da, et lihtsalt kõrge in ̧atsioo-ni ajal jätkavad inimesed ja ette-võtted normaalset tööd, püüdes indekseerida kõiki sissetulekuid ja hindasid. Hüperin ̧atsiooni

Hüperinflatsioonid maailma ajaloosHüperinflatsioon ei puhke lihtsalt: selleks läheb vaja sõda, revolutsiooni, riigi lagune-mist või riigijuhtide ennenägematut vastutus-tundetust. Lihtsalt majanduse elavdamiseks raha trükkimine seda esile ei kutsu, küll võiks selle meile tuua euroala lagunemine.Hüperinflatsioonijuhtumeid uurinud majandusteadlased Steve H. Hanke ja Nicholas Krus käsitavad hüperinflatsioonina seda, kui kuine inflatsioonitempo ületab 50%. Hüperinflatsiooni perioodi loevad nad lõppenuks, kui kuine inflatsioonitempo pole aasta aega enam ületanud 50%.

Maksude kehtestamise asemel eelistas revolutsiooniline valitsus trükkida raha

1920—1923, I maailmasõja järelmid

Esimese maailmasõja järel kolme suure impeeriumi (Austria-Ungari, Vene ja Saksa) lagunemisel puhkenud kaose tulemus.

1989—1997, postkommunistlik periood

Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia ja nende valuutasüsteemide lagune-mise ning selle järel tekkinud makromajandusliku segaduse tulemus.

Jugoslaavia 1989 45,1 päeva 1992 1,4 päeva

Armeenia 1992 38,4 päeva 1993 12,5 päeva

Aserbaidžaan 1992 27 päevaValgevene 1992 22,2 päeva 1994 49,3 päeva

Bosnia ja Hertsegoviina 1992 14,6 päeva

Bulgaaria 1991 26,3 päeva

1997 17,1 päeva

Eesti 1992 33,6 päeva

Gruusia 1992 19,3 päeva 1993 18,6 päeva

Kasahstan 1992 24 päeva 1993 47,8 päeva

Kõrgõzstan 1992 23,3 päeva

Läti 1992 42,4 päeva

Leedu 1992 48,8 päeva

Moldova 1992 17,2 päeva

Poola 1989 16 päeva

Venemaa 199 17 päeva

Tadžikistan 1992 19,1 päeva 1995 42 päeva

Türkmenistan 1992 12,7 päeva 1995 43,4 päeva

Ukraina 1992 15,6 päeva

Usbekistan 1992 27 päeva

Austria 1921 25,5 päeva

Vabalinn Danzig 1922 6,5 päeva

Saksamaa 1920 3,7 päeva 1922 46,8 päeva

Ungari 1923 30,9 päeva


Venemaa/NSVL 1922 18,5 päeva

Peruu 1988 27,7 päeva 1990 13,1 päeva

Argentina 1989 19,4 päeva

Boliivia 1984 20,3 päeva

Brasiilia 1989 35,1 päeva

Tšiili 1973 33,5 päeva

Nicaragua 1986 16,4 päeva

Ladina-Ameerika

Mõne riigijuhi (nagu Salvador Allende Tšiilis, Daniel Ortega Nicaraguas) populist-lik hullus, et kulutusi saab katta raha trükkimisega; Argentinas ja Brasiilias populism ja kontrolli alt väljunud ulatuslik indekseerimise poliitika.

Prantsusmaa 1795 15,1 päeva

Angola 1994 34,5 päeva Kongo (Zaire) 1991 27,7 päeva 1993 16,8 päeva Kongo DV 1998 36,4 päeva Zimbabwe 2007 25 tundi

Kodusõjad (Kongod ja Angola) või erakordselt halb riigijuhtimine (Zimbabwe).

Aafrika

Põhja-Korea 2009

Iraan 2012

Ebaõnnestunud rahareform

Plahvatusohtlik poliitiline olukord ja valitsuse aetav režiimitõrksa keskklassi pigistamise poliitika.

Allikas: Steve H. Hanke ja Nicholas Krus „World Hyperinflations” (August 2012); Anders Aslund „Hyperinflations Are Rare, but Breakup of the Euro Area Could Prompt One” (November 2012)

Esimene hüperinflatsioon

Aasta

Aasta

Hindade kahe-kordistumiseks

kulunud aeg

AastaHindade kahe-kordistumiseks

kulunud aeg


kulunud aeg


kulunud aeg

Miks?

Miks?

Miks?


kulunud aeg

Miks?

Miks?

Miks?

Miks?


• Niisutab ja puhastab õhku läbi niisutusfi ltrite• Shveitsi 2011 aasta parim õhuniisuti• Niisutusvõimsus 480 ml/ tunnis• Voolutarve vaid 8-32 W• Reguleeritav hügromeeter• 4 reguleeritavat kiirust• Eriti vaikne Soodushind 189.-

Stadler Form Oskar Big - naturaalne õhuniisuti

Airvitamin - Plasma ja Electron Spray ionisaator

• Vähendab oluliselt lendleva tolmu hulka siseruumides• Suurel hulgal kasulike negatiivseid õhuioone• Põletab tolmukorje plaadile heitgaasid ja nähtamatu tolmu• Eemaldab toaõhust pisikuid ja baktereid• Ei vaja vahetusfi ltreid ja on kergesti hooldatav• Plasma tolmukorje plaat vajab regulaarset puhastamist.

Jaehind 169.-Tooted müügil Stockmannis, Tallinna Kaubamajas, Euronics, Tervislik.ee veebipoes ja ON/OFF kauplustes üle Eesti ja www.airvitamin.eeKättetoimetamine üle Eesti tasuta.

Airvitamin Grupp OÜ SalongKaupmehe 6 Tallinn Avatud : tööpäeviti 09:00 kuni 18:00 Telefon 6420 093, [email protected]

Kättetoimetamine üle Eesti tasuta.

Määrdunud tolmukorjeplaat

-

ajal seevastu keegi enam tootmi-sest ei hooli, selle asemel tege-letakse varade päästmise ja spe-kuleerimisega.

Cagani de�nitsiooni kasuta-des leidsid Hanke ja Krus maail-ma ajaloost 56 hüperin¸atsiooni episoodi. Åslund näeb neil olevat viit põhilist põhjust.

Kõige sagedasem on olnud mitmerahvuselise rahaliidu (Nõu-kogude Liit, Jugoslaavia, Austria-Ungari) lagunemine. Tervelt poo-led hüperin¸atsioonid langevad sellesse kategooriasse. Lagune-mise äärele sattunud rahaliidus läheb lahti konkureeriv raha emi-teerimine (et teistest liitu kuulu-vatest riikidest mitte millegi eest veel midagi saada) ja tekivad suu-red riikidevaheliste maksete sal-dod. Euroopa rahaliidule on need väga hoiatavad näited.

Veel juhtumeidSageduselt teine põhjus on sõda või kodusõda, mis muudab riigi düsfunktsionaalseks: makse kogu-da riigil eriti ei õnnestu, aga raha kulub tal palju.

Järgmine põhjus on revolut-sioonid: aeg, kus liidrid kuuluta-vad varem kehtinud seadused ja reeglid tähtsusetuks. Näiteks selle, et kulutuste rahastamiseks tuleb riigil makse koguda või muid tuluallikaid omada. See suhtu-mine vallandas hüperin¸atsiooni nii Prantsuse kui ka Vene revolut-siooni ajal, samuti Salvador Allen-de aegses Tšiilis ja Daniel Ortega Nicaraguas.

Neljas põhjus on olnud omane Ladina-Ameerikale 1980-ndatel aas-tatel: sügav populism, mis viis sis-setulekute laialdase indekseerimi-seni. Näiteks Brasiilias püüti seda omal ajal teha isegi üle 500-protsen-dise aastain¸atsiooni juures, aga siis enam asi ei toiminud ja riigijuhtidel tuli rahatrükkimise asemel kasinust jutlustama hakata. Tõend sealse indekseerimise ideoloogia surmast on fakt, et seda omal ajal Peruus rakendanud Alan Garcia naasis 15 aastat hiljem võimule hoopis teist-suguse majanduspoliitikaga.

Üksikud hüperin¸atsiooni juh-tumid on alguse saanud riigi auto-ritaarse juhi hullusest, nagu Zim-babwes 2007.–2008. aastal ja ilm-selt ka ülemöödunud aastal Põh-ja-Koreas.

Üllatav, aga need viis põhjust seletavad kõiki maailma ajaloos esinenud hüperin¸atsioone, mär-gib Åslund. Euroala perspektiive vaagides võib neli neist maha tõm-mata, aga päevakorda jääb just enim hüperin¸atsioone põhjus-tanu: rahaliidu lagunemine.

Seepärast arvab Åslund, et euroala elanikud muretsevad praegu vale asja pärast, kui arva-vad, et kärbetest tingitud majan-duslangus on kõige hullem asi maailmas, mis juhtuda võib. Kui rahaliit alles jääb, võib see langus hiljem tagasi vaadates olla vaid tühine jõnks majanduskasvu joo-nisel. Rahaliidu ettevalmistama-tu lagunemine seevastu võib kõi-gi jaoks kaasa tuua palju laasta-vama kollapsi. 1

Hüperinflatsioonid maailma ajaloosHüperinflatsioon ei puhke lihtsalt: selleks läheb vaja sõda, revolutsiooni, riigi lagune-mist või riigijuhtide ennenägematut vastutus-tundetust. Lihtsalt majanduse elavdamiseks raha trükkimine seda esile ei kutsu, küll võiks selle meile tuua euroala lagunemine.Hüperinflatsioonijuhtumeid uurinud majandusteadlased Steve H. Hanke ja Nicholas Krus käsitavad hüperinflatsioonina seda, kui kuine inflatsioonitempo ületab 50%. Hüperinflatsiooni perioodi loevad nad lõppenuks, kui kuine inflatsioonitempo pole aasta aega enam ületanud 50%.

Maksude kehtestamise asemel eelistas revolutsiooniline valitsus trükkida raha

1920—1923, I maailmasõja järelmid

Esimese maailmasõja järel kolme suure impeeriumi (Austria-Ungari, Vene ja Saksa) lagunemisel puhkenud kaose tulemus.

1989—1997, postkommunistlik periood

Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia ja nende valuutasüsteemide lagune-mise ning selle järel tekkinud makromajandusliku segaduse tulemus.

Jugoslaavia 1989 45,1 päeva 1992 1,4 päeva

Armeenia 1992 38,4 päeva 1993 12,5 päeva

Aserbaidžaan 1992 27 päevaValgevene 1992 22,2 päeva 1994 49,3 päeva

Bosnia ja Hertsegoviina 1992 14,6 päeva

Bulgaaria 1991 26,3 päeva

1997 17,1 päeva

Eesti 1992 33,6 päeva

Gruusia 1992 19,3 päeva 1993 18,6 päeva

Kasahstan 1992 24 päeva 1993 47,8 päeva

Kõrgõzstan 1992 23,3 päeva

Läti 1992 42,4 päeva

Leedu 1992 48,8 päeva

Moldova 1992 17,2 päeva


Venemaa 199 17 päeva

Tadžikistan 1992 19,1 päeva 1995 42 päeva

Türkmenistan 1992 12,7 päeva 1995 43,4 päeva

Ukraina 1992 15,6 päeva

Usbekistan 1992 27 päeva

Austria 1921 25,5 päeva

Vabalinn Danzig 1922 6,5 päeva

Saksamaa 1920 3,7 päeva 1922 46,8 päeva

Ungari 1923 30,9 päeva


Venemaa/NSVL 1922 18,5 päeva

Peruu 1988 27,7 päeva 1990 13,1 päeva

Argentina 1989 19,4 päeva

Boliivia 1984 20,3 päeva

Brasiilia 1989 35,1 päeva

Tšiili 1973 33,5 päeva

Nicaragua 1986 16,4 päeva

Ladina-Ameerika

Mõne riigijuhi (nagu Salvador Allende Tšiilis, Daniel Ortega Nicaraguas) populist-lik hullus, et kulutusi saab katta raha trükkimisega; Argentinas ja Brasiilias populism ja kontrolli alt väljunud ulatuslik indekseerimise poliitika.

Prantsusmaa 1795 15,1 päeva

Angola 1994 34,5 päeva Kongo (Zaire) 1991 27,7 päeva 1993 16,8 päeva Kongo DV 1998 36,4 päeva Zimbabwe 2007 25 tundi

Kodusõjad (Kongod ja Angola) või erakordselt halb riigijuhtimine (Zimbabwe).

Aafrika

Põhja-Korea 2009

Iraan 2012

Ebaõnnestunud rahareform

Plahvatusohtlik poliitiline olukord ja valitsuse aetav režiimitõrksa keskklassi pigistamise poliitika.

Allikas: Steve H. Hanke ja Nicholas Krus „World Hyperinflations” (August 2012); Anders Aslund „Hyperinflations Are Rare, but Breakup of the Euro Area Could Prompt One” (November 2012)

Esimene hüperinflatsioon

Aasta

Aasta


kulunud aeg


kulunud aeg


kulunud aeg


kulunud aeg

Miks?

Miks?

Miks?


kulunud aeg

Miks?

Miks?

Miks?

Miks?


Kui enamik autotootjaid maadleb praegu kehvade tulemustega, siis seitsme aasta eest maailma suuri-

maks luksusautode tootjaks tõus-nud Bayerische Motoren Werke AG (BMW) liigub vastuvoolu.

Lisaks Saksa premium-autode tootmisüksusele kuulub BMW kontserni veel Rolls-Royce’i, Mini ja mootorrattatööstus, kusjuures kõik need kaubamärgid on edu-kad. Tänavu kümne kuuga on BMW Group müünud 1,49 miljo-nit autot ja aasta tulemuseks prog-noositakse kuni 1,7 miljonit sõi-dukit, mis on � rma uus rekord. Müügikasv mullusega võrreldes on 9,3 protsenti. Samuti loode-takse tänavu ületada eelmise aasta rekordilist 7,38 miljardi euro suu-rust maksueelset kasumit. Bloom-bergi andmetel teenis BMW eel-misel aastal keskmiselt ühe auto pealt 4462 eurot kasumit, samas kui otseste konkurentide Daimle-ri (Mercedes-Benz) ja Volkswage-ni (Audi) vastavad näitajad olid 4145 ja 2981 eurot. BMW pole eales varem nii palju raha ühe auto pealt teeninud. Majandus-langus pole suutnud kahjusta-da ka ülikalli luksusmargi Rolls-Royce’i müüki. Mullu läks kau-baks 3538 Rollsi, mis on suurim arv autotootja 107-aastase ajaloo jooksul.

Veel üsna hiljuti, 2009. aasta alguses majanduskriisi tipul kuk-kus Baieri autotööstuse kasum 74 protsenti ja 24 000 töötaja tööaega

vähendati. Kuid ega nad miinusesse polegi lange-nud. Mis aga viis ettevõt-te sellisele tõusule, mille kõrval Mercedese ja Audi tulemused kahvatuvad?

Kõige väärtuslikum automarkPeamiselt kaks tegurit: suur edu Hiina ja USA turul ning uued mudelid, mis on osutunud konkuren-tidest edukamaks ja meelita-nud uusi kliente. Mõneti võib BMW-d võrrelda Apple’iga, mil-le toodang on muutunud inimes-te jaoks ihaldusobjektiks. Tänavu tunnistati BMW suisa maailma mainekamaks ettevõtteks, kes jät-tis selja taha senised maineliidrid Google’i ja Apple’i. Vähemalt nii arvasid 100 000 tarbijat 15 jõuka-mas riigis, keda konsultatsiooni-� rma Reputation Institute küsit-les. BMW tõusis tänavu ka kõige hinnalisemaks automargiks väär-tusega 19,2 miljardit eurot. Turu-uuringu� rma Millward Browni koostatud kaubamärkide TOP 100 pingereas kerkis BMW aasta-ga kümme pügalat ehk 23. koha-le. Võrdluseks – Toyota kauba-märgi väärtuseks hinnatakse 17, Mercedes-Benzi 12,6 ja Audi väär-tuseks 3,7 miljardit eurot. Selli-ne maine võimaldab BMW-l oma toodete eest ka rohkem raha küsi-da. Kõige ehedam näide on BMW 6. seeria Gran Coupé, mis mak-sab paarkümmend tuhat eurot rohkem kui Mercedese ja Audi sedaankupeed. Teised mudelid jäävad rohkem samasse hinna-vahemikku.

Eks üheks edu võtmeks on ka uuemate mudelite disain. Pea-disaineri Adrian Van Hooydon-ki viimaste aastate looming on baierlase fänne oluliselt rohkem rõõmustanud kui ühtviisi kirutud ja kiidetud Christopher Bangle’i

BMW-st on saanud automaailma AppleBMW püstitab järjest uusi müügi- ja kasumirekordeid ning on ootamatult tõusnud maailma väärtuslikumaks automargiks, teenides igalt müüdud mudelilt priskeid kasumeid.

Raivo [email protected]

Allikas: Reputation Institute, graafika: Maret Müür

Mainekate ettevõtete Top 102012. aastal

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

BMW

Sony

Walt Disney Company

Daimler

Apple

Google

Microsoft

Volkswagen

Canon

LEGO

3

4

3

3

5

4

2

1

5

BMW Groupi ettevõtetemüügitulemused

2012. aasta 10 kuud

MÜÜDUD AUTODE ARV,MILJO-NITES

KASV MULLU-SEGA VÕRREL-

DES, PROT-SENTIDES

BMW Groupi autod kokku

BMW MINI BMWmootor-rattad

Husqvarnamootor-rattad

0

0,3

0,6

0,9

1,2

0%

5%

10%

15%

20%

1 493 153

1 242 817

247 6988329

müügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemusedmüügitulemused2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud2012. aasta 10 kuud1 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 8171 242 817

832983298329832983298329832983298329247 698 93 540

8,8% 9,3%

6,7%

22,9%

BMWBMWBMW

-0,4%


BMW murdis oma põhimõtet ja plaanib turule tuua mitu esiveolist autot.

Ühte asja eeldab ettevõte töötajatelt veel: nad võiksid sõita BMW-ga.

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 [email protected]

roll-up stendid

flaierid

kutsedkleebised

visiitkaardid

koopia3.ee

voldikud

plakatid

kalendrid

varasem disainikeel. BMW on sel kümnendil säranud ka tehnoloo-giliste lahenduste poolest, selja-tades mitmetes testides oma kon-kurente. Seega pole imestada, et 2010. aastal suurenes BMW kasum 15 korda tänu uue 5. see-ria mudeli suurele nõudlusele. Mullu õhutas müüki üliedukaks osutunud ja põhjalikult uuene-nud väike linnamaastur X3 ja pere pesamuna 1. seeria. Veel käesole-va aasta esimeses kvartalis suure-nes nende autode müük vastavalt 55 ja 20%. Kui arvestada, et täna-vu jõudis müügile BMW peami-ne müügiartikkel uus 3. seeria, siis on uus müügi- ja kasumirekord igati ootuspärane.

BMW-ga on mudelite uuen-duses suutnud rohkem sammu pidada Audi, kelle müügima-hud on samuti ülesmäge läinud, sh arenevatel turgudel ja eelkõi-ge Hiinas. Ainult et kasumit tee-nib Audi oluliselt vähem. Merce-des-Benzil on suuremad problee-mid. Sellest ajast, kui kaotati luk-susautode juhtpositsioon BMW-le, on tulemused vaid halvene-nud. Paljud põhitooted on juba vanad. Nüüd on ettevõte asunud kokkuhoiurežiimile, mis on mui-dugi raske ülesanne, kuna samal ajal tahetakse tuua turule pal-ju uusi mudeleid. Mercedes ei suuda meeldida nooremale ost-jaskonnale nagu konkurendid. Samuti oldi kehvade müügitule-muste tõttu sunnitud lõpetama Rolls-Royce’i otsese konkurendi Maybachi tootmine. Mercedest

ei maksa siiski maha kanda. Uus A-klass peaks meeldima lõpuks ka nooremale publikule ja peat-selt on oodata esimesi väiksemaid linnamaastureid. Tulemas on ka uus E-klass ja S-klass, mis toovad Mercedese taas pildile.

Hiina tasandab languse EuroopasKaksteist kuud järjest langenud Euroopa autoturul on viimase kümne kuu kokkuvõttes näida-nud Audi BMW-st isegi paremat tulemust, kuid maailma mastaa-bis valitseb konkurentsitult baier-lane. Võtmetegur on kaks suuri-mat autoturgu USA ja Hiina. Kui kallite autode ühel olulisel sihttu-rul Venemaal müüvad kolm Saksa premium-marki autosid pea võrd-selt, siis USA-s võttis BMW eel-misel aastal Mercedeselt luksus-autode liidrirolli.

Kuid eelkõige tänu Hiina kas-vavale nõudlusele ei ole BMW-le eriti suur probleem Euroopa autoturu mitmekümne aasta suu-rim langus, mis sunnib siinmail isegi luksusmarke oma positsioo-nide säilitamiseks hindu langeta-ma. Hiinas müük muudkui õit-seb, mullu osteti rahvavabariigis 232 000 BMW-d. Tänavu esime-ses kvartalis kasvas müük juba 36,8%. Nii saabki ettevõte tänavu raporteerida 14% käibe kasvust. Nüüd plaanitakse Hiinas kasutu-sele võtta uus kaubamärk, mille all hakatakse müüma BMW Bril-liance Automotive Ltd poolt val-mistatud sõidukeid, kusjuures esi-

meseks uue nime all müüdavaks mudeliks on elektriauto. Praegu toodab ühisettevõte 3. ja 5. see-ria mudeleid ja tehase tootmis-maht on 200 000 autot. Kolm aas-tat tagasi investeeris BMW ühis-tootmisse ligi 500 miljonit eurot.

Hiljuti teatas BMW veel ühest kasvavate turgude mastaapsest investeeringust. Plaan on inves-teerida 200 miljonit eurot Brasii-liasse uue tehase rajamisse, kus hakatakse tootma aastas 30 000 sõidukit.

BMW Group on seadnud ees-märgiks kasvatada 2016. aastaks automüük kahe miljoni sõidu-kini. Varem loodeti see saavuta-da alles 2020. aastal. Selle nimel murdis BMW oma senist põhimõ-tet ja plaanib lähiaastatel turule tuua mitu esiveolist autot. Sügisel Pariisi autonäitusel esitletud esi-veolise mahtuniversaali kontsept-siooni platvormile on kavanda-tud suisa 10–12 uut mudelit. Esi-mesena võetakse see kasutusele 2014. aastal ilmavalgust nägeval uuel Mini Cooperil ja BMW ajaloo esimesel maht-universaalil, mis on esiveo-

line. Tõenäoliselt juba järgmisel aastal tullakse välja ka esimese seeriatootmisse mineva elektri-autoga. Lähiaastatel on BMW-lt oodata koguni kolme elektrijõul sõitvat mudelit.

Huvitavad kokkuleppedtöölistegaTänu korralikele marginaalidele ei lange BMW kahjumisse isegi siis, kui müük langeks 20%. Sel-line usk lubas juhtkonnal sõlmi-da töötajate ametiühinguga pret-sedenditu kokkuleppe, mis säi-litab ka rasketel aegadel tööko-had. Lepe näeb ette, et töötajad teevad headel aegadel, kui mõne mudeli järele on suurem nõudlus, tasuta ületunde ja mitmes vahetu-ses. Kui ettevõttel läheb aga keh-vasti, saavad nad kogunenud lisa-tunnid palgana välja võtta. Tõsi-sema kriisi korral on juhtkonnal õigus tehased kuni viieks näda-laks sulgeda. Töötajad peavad sel ajal oma puhkusepäevad ära kasutama.

Juhtkond on andnud muid-ki huvitavaid lubadusi. Näiteks

kolm aastat tagasi sidus ettevõ-te juhtide palgad liinitööta-jate sissetulekuga, et välti-da palgalõhe kasvu. Liini-töötaja aastapalk on kesk-miselt 40 000 eurot ja juh-

tidel ligi miljon eurot. Selli-ne palgasuhe jääb paika ka tulevikus.

Ühte asja eeldab ettevõte töötajatelt veel: nad võiksid

sõita BMW-ga. 1


Suvel peetud Euroopa Lii-du spordijuhtide kokku-saamisel jäi kõlama seisu-koht, et doping on tohu-

tu tont, kuid keelatud ainete kasu-tamine kahvatub uue ohu kõrval: järgnevatel aastatel tuleb kõige rohkem võidelda kihlveopettuste ja kokkuleppemängudega. Nar-va Transi jalgpallurid kinnitasid alles mõne nädala eest, et mäda-paise levib pikemat aega ka Ees-ti spordis, selle väljajuurimiseks läheb vaja aega ja kannatust. Sest niikaua, kui mängus on suured summad, näitavad inimesed üles uskumatut nutikust.

Kõige enam kokkuleppejuh-tumeid on avalikkuse ette tul-nud üllatuslikult just meeskon-naalade puhul: jalgpallis ja kri-ketis. Kuid ilmselt võib seda sele-tada kahe aspektiga. Ühelt poolt on võistkonnaspordis, kus pettu-se osapooled võivad olla nii män-gijad, treenerid, kohtunikud kui ka klubi juhtkond, väga keeruli-ne väheste vahel leppeid sõlmida. Kui aga on haaratud suurem selts-kond, on ka lekkeallikaid selle-võrra rohkem. Kuid järjest enam sõlmitakse kokkuleppeid ka ala-del, kus on vaid kaks osalejat, näi-teks tennises.

Kokkuleppemängudes ei ole iseenesest midagi uut. Juba 1906. aastal mõtlesid Ameerika jalgpal-liklubid Canton Bulldogs ja Mas-sillon Tigers enne kohtumist väl-

ja, kuidas peaks mäng lõppema. Üks tuntud juhtum pärineb aga 1919. aastast, kui Chicago » ite Socksi pesapallimeeskonnast hei-deti välja mitu patust, kelle juh-tumist kirjutati hiljem ka raamat ja vändati � lm. Seega on puhta spordi uus oht juba sada aastat vaikselt hingitsenud, kuid just vii-mastel aastatel on see eriti jõuli-selt esile kerkinud.

Tänavuse aasta kokkuvõtteks võib öelda, et karistused on kar-mid: mitmed vahelejääjad on saanud eluaegse võistluskeelu, Londoni olümpia sulgpalliturnii-ril näitasid alajuhid tugevat när-vi ja eemaldasid pooled kaheksa sekka jõudnud paaridest. Samu-ti on selgelt märku antud, et ise-gi kui sa täna pääsed, võib hom-me ring ikkagi kokku tõmbuda.

Jõulise võitluse parim näide on rahvusvaheline tenniseliit. Lõppeval aastal said kaks tenni-sisti, austerlane Daniel Köllerer ja serblane David Savić eluaegse võistluskeelu. Sellega andis ala-liit selge sõnumi: leppige kokku, palju soovite, aga siis pole teil enam pro� tennisesse asja. Mõis-tagi andsid mõlemad mehed juh-tumi spordiarbitraaži, kus nad kaotasid.

Petis tenniseplatsiltAprillikuus karistuse kätte saanud Köllererile, kes oma hiigelaega-del tõusis maailma 55. reketiks, heideti ette viit juhtumit aastatel 2009–2010, kui ta tõmbas kaas-mängijaid kokkulepete sõlmimis-se. Kes olid need „kaasmängijad”, ei avaldatud.

Novembris süüdi mõistetud Savić oli veelgi tagasihoidliku-ma klassiga mängumees, tema parimaks kohaks ATP edetabe-lis jäi 363. Savić väitis kohtuistun-gi lõpuni, et üks praegune maail-

ma tippmängija meelitas ta lõk-su, andes tunnistusi, et Savić soo-vis raha eest temaga mängutule-muse kokku leppida. Oma aval-duses kinnitas serblane, et teda süüdistati absoluutselt ilmaasjata ja tema on ohver, kelle peal tehti näidistappu.

Kokkuleppemängud on tenni-ses teemaks olnud juba kümme-kond aastat. Teravaks läks olu-kord 2007. aastal, kui šotlasest olümpiavõitja Andy Murray väi-tis BBC-le, et kokkuleppemängud on tennises tavalised. „Need on osa mängust, neist ainult ei rää-gita,” väitis Murray. Tollal näida-ti agaralt näpuga Venemaa tipp-mängijale Nikolai Davõdenko-

le, kes olevat segatud kokkulep-pemängudesse või juhtumitesse, kui mängu äraandmise eest saa-dakse hinnalisi kingitusi. Samas on liivaväljakute kuningas Rafael Nadal alati väitnud, et tippselts-konnas kõlavad sellised kõla-kad naeruväärsena, keegi suur-test ei määri oma käsi millegi nii labasega.

Ometi liigub ringi nimeki-ri tennisistidest, kellel hoitakse silma peal. Kindlasti on ühelt poolt 41 nimest koosnev list kahtlase iseloomuga, kuid ometi ei jäta ükski suur tenniseväljaan-ne märkimata, et kus suitsu, seal tuld. Teiste seas on esile toodud näiteks Philipp Kohlschreiber (Saksamaa), Janko Tipsarević (Serbia), Michael Llodra (Prant-susmaa), Christophe Rochusel (Belgia), Viktoria Azarenka (Val-

gevene), Agnieszka Radwańs-ka (Poola), Francesca Schiavo-ne (Itaalia) ja Maria Kirilenko (Venemaa).

Seevastu jalgpalli kõrval kõi-ge suuremas kokkuleppemängu-de patupesas kriketis on nimekiri täiesti avalik ja suurem osa pettu-ritest on oma karistuse kätte saa-nud. Viimane suurem kala, kes kinni püüti, oli Pakistani mees-konna tähtmängija Danish Kanei-ra, kes tegelikult vahistati juba 2010. aastal, süüdistatuna aas-ta varem Essexi meeskonna eest kokkuleppemängu korraldami-ses. Ent siis ei suudetud Kaneira vastu piisavalt tõendid koguda ja mees jätkas karjääri.

Ent sarnaselt dopingutarvita-misega, kus järjest rohkem haka-takse pettureid vahele võtma kaudsete tõenditega, sai ka Kanei-ra juhtum uue hoo, kui sarnase süüdistuse sai möödunud aastal inglane, Kaneira klubikaaslane Mervyn West� eld, kes tunnistas patu üles, kinnitas, et pettusega tegeles ka Kaneira, ja pääses ise seetõttu lihtsamalt. West� eldile määrati talvel viieaastane keeld ja rahatrahv, Kaneira sai aga suvel eluaegse võistluskeelu. West� eld jääb ajalukku ka sellega, et temast sai esimene Euroopa kriketimän-gija, kes on vahele võetud. Mui-du on patustajad olnud eeskätt India, Pakistani ja Lõuna-Aafri-ka mängijad.

Kokkuleppemängudest ei jäänud puutumata ka tänavu-sed olümpiamängud Londonis. Nimelt otsustasid maailma tipp-seltskonda kuulunud sulgpallu-rid, kes olid koha veerand� naalis taganud, valida endale järgmisse ringi meelepärane vastane. Kaht-luse alla sattusid kaheksa naist: neli Lõuna-Koreast, kaks Hii-nast ja kaks Indoneesiast. Kõige

enam riivas silma Hiina paari Yu Yang – Wang Xiaoli ja korealaste Jung Kyung-Eun – Kim Ha vahel peetud kohtumine, kus osapoo-led ühel hetkel servisid vaid võr-ku ja siis jälle eksisid lihtsatel löö-kidel. Juba mängu ajal tegi koh-tunik neile hoiatuse. Korealased süüdistasid kohe hiinlasi, öel-des, et kuna nad ei tahtnud enne � naali kokku minna kaasmaalas-te Tian Quingi ja Zhao Yunlei-ga, tuli midagi ette võtta. Täpselt samamoodi kulges ka teise Lõu-na-Korea paari Ha Jung-euni ja Kim Min-Jungi ning Indoneesia paari Meiliana Juahari ja Greysia Polii kohtumine.

Eesti on kahjuks mängusPärast uurimist otsustas alaliit kõik kaheksa naist diskvali� t-seerida. Kõige bravuurikamalt reageeris Yu Yang, kes teatas, et lõpetab karjääri, sest rahvusvahe-line alaliit purustas südametult ta unistused.

Jalgpallis on kokkuleppemän-gude skandaale kõige enam, kuid neist on ka kõige rohkem räägi-tud. Euroopa jalgpallis sai viima-ti, kõigest paar nädalat tagasi, elu-aegse võistluskeelu Malta koon-dislane Kevin Sammut, kes aitas manipuleerida Norra ja Malta vahelise EM-i valikmängu tule-musega, mille Norra 4 : 0 võitis.

Esialgu määrati Sammutile kümnekuuline keeld, kuid hiljem pikendas Euroopa jalgpalliliit sel-le eluaegseks. Kümnete kaupa on kauaaegseid keelde saanud Türgi ja Lõuna-Korea mängijad. Prob-leemi mastaapsust näitab ainu-üksi fakt, et praegu on uurimise all näiteks Soome, Sambia, Hii-na, Saksamaa, Kreeka, Iisraeli, Ungari, Itaalia, Vietnami, Zim-babwe ja mis siin salata, ka Eesti mängijad. 1

Kristi [email protected]

Kui mängus on suured summad, siis näitavad inimesed üles uskumatut nutikust. Ja spordis raha on .

Järjest enam sõlmi-takse kokkuleppeid aladel, kus on vaid kaks osalejat.

Tont, mis on spordis dopingust veel hullem

Nüüdmüügil


ja avasta maailma!

Telli

1. Telli. Tellides Eesti Ekspressi täispaketi või digipaketi vähemalt 6 kuuks või otsekorraldusega, osaled kolme uhke reisi loosis.

2. Registreeru reisile. Loosis osalevad kõik uued ja olemasolevad tellijad, kes annavad oma reisisoovist teada aadressil www.ekspress.ee/avastamaailma.

3. Võida! Mida varem tellid, seda rohkemate reiside loosis osaled! Ära koba pimeduses – avasta maailma koos Eesti Ekspressiga!

Telli ja registreeri aadressil www.ekspress.ee/avastamaailmawww.ekspress.ee/avastamaailmawww.ekspress.ee/avastamaailmaKlienditugi: tel 680 4444, e-post [email protected]

Ohtralt Aasiat: Hiina müür, Keelatud linn, Taevatempel…

Reisi loosime 8.01.2013. Telli leht enne 6.01.2013.

Peking

Maailma metropol: Vabadussammas, Empire State Building, Broadway muusikal…

Loosi tahtel sõidab New Yorki Aire Hansen. Palju õnne!

New York

Müstiline Egiptus: Püramiidid, Niiluse kruiis, Luxor, Kuningate org…

Reisi loosime 18.12.2012. Telli leht enne 16.12.2012.

Kairo

Teine reisiloos viib Kairosse!

Kohale viivad Wris Reisibüroo ja Lot Polish Airlines.

140 miljardidollari eest veetakse aastas ebaseaduslikult kihla. Selle

eelduseks on suuresti kokkuleppemängud.

300 miljardit dollarit on see summa, mis

liikleb legaalses kihlveomaailmas.

Graafik

a: Mar

et M

üür

KAITSE ENNAST JA TEISI!Firma on asutatud 1993. aastal ja meie partnerid on maailmas tunnustatud isiku-kaitsevahendite tootjad paljudest riikidest.

OÜ Karske Eesti missioon on rikastada isikukaitsevahendite turgu. Firma ees-märk on tagada kvaliteetseid EU normidele vastavaid tooteid ning ajaga kaasas-käivaid lahendusi. OÜ Karske Eesti müügiesindajad on alati valmis andma kõigile huvitatuile professionaalset nõu ja asjalikke soovitusi.

KARSKE EESTI OÜPart of Procurator group

www.karske.eeKadaka tee 185d, Tallinn • tel 672 0057 • faks 672 0055 • e-mail: [email protected]

Ärileht | detsember 2012

Documents