ajalooteadvus eelmise sajandi - saar pollsellest uuringust võttis osa 14 kunagist nõukogude liidu...

Ajalooteadvus eelmise sajandi olulisematest sündmustest

Ida-Euroopa aladel

aprill-mai 2009.a.

SAAR POLL, september 2009.a.

Projekti eesmärk

Selgitada välja, kuidas avalik arvamus hindab möödunud sajandi olulisemaid sündmusi, mis leidsid aset endise Nõukogude Liidu territooriumil. See on väga oluline uuring, sest esmakordselt osutub võimalikuks teada saada, kuidas erinevate riikide elanikkond suhtub kunagistesse olulistesse sündmustesse tänapäeval. Antud uuringu tulemused on olulised mõistmaks ajalooteadvuse praegust seisundit, selle hinnanguid minevikule. Ajalooteadvuse uuringul on kahtlemata suur poliitiline mõju, sest viimase paarikümne aasta jooksul on ajaloolased ja poliitikud põhjapanevalt hinnanud möödaniku sündmuste olulisust-mitteolulisust. Käesolev uuring puudutab hinnanguid valitud minevikusündmustele ning isikutele. Sündmuste ja isikute valik on kindlasti subjektiivne, kuid siiski on valikuid tehes püütud olla tasakaalustatud. See tähendab valikute tegemisel poliitilist neutraalsust.

Uuringusse lülitati nii üldküsimused, millele vastasid kõikide riikide elanikud ja spetsiifilised küsimused, mis puudutasid ainult uuringus osaleva riigi tema ajaloosündmusi ja tähtisikuid. Sellest uuringust võttis osa 14 kunagist Nõukogude Liidu vabariiki. Ainsana ei osalenud selles uuringus Turkmeenia.

2

Jrk.nr. Riik Küsitlusperiood, 2009.a. Valimi suurus (küsitletud)

1 Azerbaidžaan 23.04-06.05 1000

2 Armeenia 20.04-30.04 1082

3 Valgevene 29.04-12.05 1105

4 Gruusia 01.05-08.05 1200

5 Kasahstan 20.04-28.04 1091

6 Kõrgõzstan 06.05-10.05 1000

7 Läti 14.04-22.04 1062

8 Leedu 20.04-28.04 1053

9 Moldaavia 07.05-16.05 1189

10 Venemaa 25.04-26.04 1600

11 Tadžikistan 02.05-11.05 1000

12 Uzbekistan 12.05-19.05 1000

13 Ukraina 25.04-05.05 2079

14 Eesti 27.04-08.05 1037

KOKKU 16498

3

Osalejad riigid

PÕHITULEMUSED

4

5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100… kas tuntakse huvi oma riigi ajaloo vastu?… kas tuntakse oma riigi XX sajandi ajalugu?… kas tuntakse huvi teiste endise NSVL riikide ajaloo vastu?

Huvi ajaloo vastu

Elanikkonna suhtumineEesti ajaloolistesse

isikutesse

6

7“Euraasia monitooring", aprill-mai 2009

Informeeritus Eesti ajaloolistest isikutest Protsent Eesti elanikest, kes on “teadlikud" antud isikutest, %

8

Hinnang Eesti ajaloolistele isikutele, % kõikidest vastajatest

“Euraasia monitooring", aprill-mai 2009


Hinnang Eesti ajaloolistele isikutele(Hindavad Eesti elanikud, kes olid “teadlikud” antud isikutest)

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g


Viktor Kingisepp

(Hindavad Eesti elanikud, kes olid “teadlikud” antud isikust)

Keskmine normeeritud hinnang


Konstantin Päts




Johannes Laidoner




Johannes Vares




Lennart Meri




Informeeritus Eesti ajaloo sündmustestProtsent Eesti elanikest, kes on “teadlikud" antud sündmustest, %


Eesti ajaloo sündmuste hinnang (Eesti elanikud)(Hindavad vastajad, kes olid “teadlikud” antud sündmusest)

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g


Hinnang Eesti ajaloo sündmustele (Eesti elanikud)

(Hindavad vastajad, kes olid “teadlikud” antud isikust)

Ke

sk

min

e n

orm

eeri

tud

hin

nan

g


Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918. aasta 24. veebruaril

(Hindavad Eesti elanikud, kes olid “teadlikud” antud sündmusest)



Nõukogude võimu kehtestamine Eestis 1940ndal aastal




Rahvarinde asutamine aprillis 1988ndal aastal




Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eestis iseseisvuse kohta 20ndal augustil 1991. aastal




Eesti astumine Euroopa Liitu aastal 2004



23

Informeeritus ajalooliste isikute suhtesProtsent respondentidest, kes on “teadlikud" antud isikutest, % (KÕIK VASTAJAD)

5759

63

71

77

8688 90

90 9094

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Miinimum 14 riikide seas

KESKMINE 14 riikides seas (kogu elanikkond)

Maksimum 14 riikide seas


Hinnang ajaloolistele isikutele (Hindavad vastajad, kes olid “teadlikud” antud isikust)


-0,2 -0,2-0,1

0,00,0

0,10,1 0,1

0,4 0,4

0,7

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0


KESKMINE 14 riikide seas



24

25

Vladimir Lenin

27

39 39

9

60

73

1710

44 41

7470

38

14

28

2229

9

22

13

33

25

20 26

17

14

22

23

30

3023

71

106

39

50

2527

5

6

29

53

148 9 11 6 5 9

1410

6 27

11 8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Riigid

Pro

tsen

t re

sp

on

den

tid

est,

%

Positiivne hinnang Neutraalne suhtumine Negatiivne hinnang Raske öelda


26

Vladimir Lenin

-1,00

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

Riigid

Ke

sk

min

e n

orm

eeri

tud

hin

nan

g

ELANIKKOND NOORED KUNI 30 a.


27

Juri Gagarin

7885

91

64

9085

67 66

8491

8187

8379

11

8

7

18

59

2217

7

5

125

8 151

21

8

1 1

3

5

4

22 1 3

292

2

93 3 8

115

22 5 5

4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Riigid

Pro

tsen

t re

sp

on

den

tid

est,

%



28

Juri Gagarin

-1,00

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

Riigid

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



29

Jossif Stalin

2430

19

3035

61

95

22

35

5753

23

7

21

17

18

17

20

19

15

10

17

21

19

18

18

13

32

46

55

44

36

11

69

75

49

38

13

12

49

74

21

5 9 9 6 66

9 106

610

9 5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Riigid

Pro

tsen

t re

sp

on

den

tid

est,

%



30

Jossif Stalin

-1,00

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

Riigid

Ke

sk

min

e n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



31

Mihhail Gorbatšov

-1,00

-0,80

-0,60

-0,40

-0,20

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

Riigid

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



32

Suhtumine ajaloolistesse sündmustesse

33

Informeeritus sündmustestProtsent repondentidest, kes on “teadlikud” antud sündmusest,% (KÕIK VASTAJAD)

58

6366 67

73

7779 79

8992 92

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100






Sündmuste hinnang(Hindavad vastajad, kes olid “teadlikud” antud sündmusest)

-0,8-0,7

-0,1 -0,10,0 0,0

0,0 0,0

0,2 0,2

0,7

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g

Miinimaalselt teadjaid 14 riigi seas


Maksimaalselt teadjaid 14 riigi seas


Lenini ja bolševike partei võimutulek, Suur Oktoobrirevolutsioon 1917. aastal

2432 31

7

48

57

137

2836

56

35 35

9

2514

26

11

21

20

31

26

15

23

17

16 20

21

29

19

25

61

12

11

36

46 28

329

9

32

55

13

10

1717 10

717 18

23

9

11

16

1311

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Riigid

Pro

tsen

t re

sp

on

den

tid

est,

%



Lenini ja bolševike partei võimutulek, Suur Oktoobrirevolutsioon 1917. aastal

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Riigid

Ke

sk

min

e n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



Saksamaa kapituleerimine Nõukogude Liidule mais 1945. aastal

80

8893

73

8985

50 47

70

90 91 8780

48

9

2

3

8

35

2223

8

34

3

6

22

33

2

6

43

1613

8

32

2 8

17

7 31

13

23

1213 10

3 1

25

10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pro

tsen

t re

sp

on

den

tid

est,

%

Positiivne hinnang Neutraalne suhtumine Negativne hinnang Raske öelda


Saksamaa kapituleerimine Nõukogude Liidule mais 1945. aastal

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



Poliitilised kohtuprotsessid 1937 ja 38ndal aastal, massilised arreteerimised,

poliitiliste vangide repressioonid ja mahalaskmised

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Ke

sk

min

e n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



Nõukogu Liidus raketi-tuumarelvade loomine 50ndatel aastatel

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Keskm

ine n

orm

eeri

tud

hin

nan

g



Hinnang sündmustele (Venemaa elanikud)Keskmine normeeritud hinnang

0,0 0,0

-0,7

-0,9

0,9

0,5 0,5

0,3

0,0

-0,3

-0,6

-0,1-0,1

-0,7

-0,9

0,8

0,50,4

0,3

-0,1

-0,2

-0,4

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

0,8

1,0

Venemaa (elanikkond)

Venemaa (noored kuni 30 a.)


Hinnang üldistele sündmustele (Eesti elanikud)

(Hindavad vastajad, kes olid “teadlikud” antud isikust)



Suhtumine arvamustesse ajaloo kohta

(sündmuste ning protsesside interpreteerimine)


36

5449

14

5965

38

26

43

5865

54

43

30

21

1721

33

17

16

19

25

14

19

16

15

25

16

22

13 16

29

12

12

2433 22

18 7

7

24

31

2016 14

24

137

19 16 20

612

25

8

22

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pro

tss

en

t re

sp

on

de

nti

de

st,

%

Nõus esimese arvamusega Võrdselt nõus esimese ja teise arvamusega Nõus teise arvamusega Raske öelda

1/ Lenin ja bolševikud võitsid Kodusõjas tänu paljumiljonilise rahva, tööliste ja talupoegade liidule, kes tõusis üles võitluseks kapitalistide ja mõisnike vastu

2/ Lenin ja bolševikud võitsid Kodusõjas tänu moraalitute palgasõdurite ja bandiitide terrorile ja tääkidele


-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Lenin ja bolševikud võitsid Kodusõjas tänu paljumiljonilise rahva, tööliste ja talupoegade liidule, kes tõusis üles võitluseks kapitalistide ja mõisnike vastu

2/ Lenin ja bolševikud võitsid Kodusõjas tänu moraalitute palgasõdurite ja bandiitide terrorile ja tääkidele

Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e(=

No

us 1

-Nõ

us 2

)


-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Nõukogude Liidu industrialiseerimine on nõukogude võimu suurim saavutus, mis viis riigi välja kvalitatiivselt uuele arengutasemele

2/ Nõukogude Liidu kiirendatud industrialiseerimine oli stalinliku režiimi kuritegelik avantüür, mis tõi endaga kaasa ohvreid, mille arv ulatus miljonitesse

Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Massiline kollektiviseerimine kujutas endast kiirendatud ja vajalikku põllumajanduse vahendite ülekandmist tööstusesse. Kümne aastaga saavutasid kommunistid selle, mille saavutamiseks kulus teistel riikidel terve sajand

-

2/ Massiline kollektiviseerimine kujutab endast stalinliku režiimi verist kuritegu, mille käigus hävitati miljonid häid peremehi talunike hulgast

-


4955

66

27

65 63

28

12

40

7067 66

60

22

15

13

17

12

1117

18

23

17

15

13 1317

9

18 11

10

44

119

35

46

23

9

54

17

51

19 21

7

1713 11

19 19 20

6

15 17

6

18

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pro

tse

nt

res

po

nd

en

tid

es

t, %

Nõus esimese arvamusega Võrdselt nõus esimese ja teise arvamusega Nõus teise arvamusega Raske öelda

1/ Fašistlike agressorite purustamisega Nõukogude Liit mitte ainult ei kaitsnud oma vabadust ja sõltumatust, vaid mängis ka otsustavat rolli Euroopa ja Aasia rahvaste vabastamisel fašistlikust orjastamisest

2/ Ida-Euroopa rahvastele tähendas Nõukogude Liidu võit ühe okupatsiooni asendamist teisega


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Fašistlike agressorite purustamisega Nõukogude Liit mitte ainult ei kaitsnud oma vabadust ja sõltumatust, vaid mängis ka otsustavat rolli Euroopa ja Aasia rahvaste vabastamisel fašistlikust orjastamisest

2/ Ida-Euroopa rahvastele tähendas Nõukogude Liidu võit ühe okupatsiooni asendamist teisega


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Nõukogude –Saksa mittekallaletungi 1939. aasta pakt oli nõukogude valitsuse sunnitud samm kindlustamaks Nõukogude Liidu piire ning lükkamaks edasi sõda Saksamaaga

2/ Molotov-Ribbentropi pakt on kahe verise türanni, Stalini ja Hitleri kuritegelik kokkulepe Ida-Euroopa jaotamiseks ja Teise maailmasõja alustamiseks


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Nõukogude Liit oli rahuarmastav riik, mis ajas rahuliku kooseksisteerimise ja heanaaberlikkuse poliitikat samal ajal kaitstes oma seaduslikke rahvuslikke huvisid

2/ Nõukogude Liit oli agressiivne riik, mis ähvardas kõiki oma naabreid ja maailma


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Nõukogude vägede sisseviimine Afganistani kujutas endast toetust sõbralikule valitsusele ja oli vältimatu ohver ning vahend tagamaks Nõukogude Liidu julgeolekut

2/ Nõukogude vägede sisseviimine Afganistani, sõda Afganistanis aastatel 1979-89 kujutas endast Nõukogude Liidu imperia-listliku poliitika mõttetut sammu, milleks puudus igasugune vajadus ja mis tõi endaga kaasa ainult traagilisi tagajärgi


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Nõukogude Liidu lagunemine on XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof, mis tõi kannatusi ja hädasid selle rahvastele

2/ Nõukogude Liidu lagunemine oli kommunistliku impeeriumi seaduspärane ja loomulik lõpp, mis andis Nõukogude Liidu rahvastele võimaluse saavutada vabadus ja sõltumatus


Esim

ese ja t

eis

e a

rvam

useg

a n

õu

s o

lev

ate

resp

on

den

tid

e v

ah

e

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80


1/ Meie riigi ajalugu nõukogudejärgsel perioodil pärast 1991. aastat kinnitab vajadust uuel alusel integreerida ja taastada endise Nõukogude Liidu riikide poliitilisi ja majanduslikke sidemeid

2/ Meie riigi ajalugu nõukogudejärgsel perioodil pärast 1991. aastat on tõestanud sõltumatuse ja iseseisva arengusuuna õigsust


Riikide grupeerimine ajaloosse suhtumise järgi

Eesti

Ukraina

Uzbekistan

Tadžikistan

Venemaa

Moldaavia

Leedu

Läti

Kõrgõzstan

Kasahstan

Gruusia

Valgevene

Armeenia

Aserbaidžaan

2 tüüp – positiivse

suhtumisega nõukogude

perioodi1 tüüp - ebamäärane

(segane) suhtumine

3 tüüp – negatiivse

suhtumisega nõukogude perioodi

ajalooteadvus eelmise sajandi - saar pollsellest uuringust võttis osa 14 kunagist nõukogude liidu...

Documents