ajaveebid - oesel.eetartu Ülikool sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni: semestri lÕputÖÖ...
TRANSCRIPT
TARTU ÜLIKOOL
SISSEJUHATUS MEEDIASSE JA KOMMUNIKATSIOONI: SEMESTRI LÕPUTÖÖ
AJAVEEBID
Liisa Tallinn Hans Lõugas
Kaarel Oja Rahel Vilu
November-detsember 2003
„Kui nüüd aus olla, siis ega enne blogi-ajastut polnudki internetist ju
suurt midagi lugeda. Või oli? Mina pole näiteks kunagi viitsinud
internetist Postimeest lugeda.“
-Kalkar
2
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. WEBLOG KUI MEEDIUM (Liisa Tallinn) ............................................................................. 5
1.1. Ajaveeb kui uus meedium ............................................................................................... 5 1.2. Ajaveebide liigitus Eestis ................................................................................................ 6
2. LÜHIÜLEVAADE LUUBI ALLA SATTUNUD ÜKSIKJUHTUMITEST (Liisa Tallinn).... 8 2.1. Teller plõksib................................................................................................................... 8 2.2. Krahv ja Tari... ................................................................................................................ 8 2.3. Polaarkaru........................................................................................................................ 9 2.4. Elis................................................................................................................................... 9 2.5. Moravius.......................................................................................................................... 9 2.6. Kalkar... ......................................................................................................................... 10 2.7. Erki... ............................................................................................................................. 10 2.8. Dektor............................................................................................................................ 10 2.9. Sõltlane.......................................................................................................................... 11
3. SIHTAUDITOORIUMI ISELOOMUSTUS (Hans Lõugas) .................................................. 12 4. KES ON KOMMUNIKAATOR? TEGURID, MIS MÄÄRAVAD ÄRA VÄLJAANDE SISU JA SUUNA. SILMAPAISTVAMAD AUTORID (Rahel Vilu). ...................................... 14 5. EESMÄRGID, FUNKTSIOONID JA HINNANG NENDE TÄITMISELE (Rahel Vilu) .... 15 6. SISU STRUKTUREERIMINE (Rahel Vilu) .......................................................................... 16 7. SISU ISELOOMUSTUS (Kaarel Oja) ................................................................................... 17 8. „POSITIIVSED“ JA „NEGATIIVSED“ TEGELASED (Kaarel Oja) ................................... 19 9. HINNANG VORMLE, KUJUNDUSELE JA SUHTLUSSTIILILE (Hans Lõugas)............. 20
9.1. Teller ............................................................................................................................. 20 9.2. Polaarkaru...................................................................................................................... 21 9.3. Dektor............................................................................................................................ 21 9.4. Kalkar ............................................................................................................................ 21 9.5. Krahv-Tari ..................................................................................................................... 21 9.6. Erki ................................................................................................................................ 22 9.7. Sõltlane.......................................................................................................................... 22 9.8. Elis................................................................................................................................. 22 9.9. Moravius........................................................................................................................ 22
TERMINOLOOGIA ................................................................................................................ 23 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 24 Foto.diip.ee – HEA NÄIDE TEEMABLOGIST (Hans Lõugas) ................................................ 25 PAJATUSI PASTELSEST POHMELLIST NOVEMBRI NÄITEL (Kaarel Oja) .................... 26 moisavahe.kuu.dyn.ee – AUTORI VAATENURK (Liisa Tallinn) ............................................ 27 LISA 1 – E-MAIL INERVJUU DEKTORIGA ....................................................................... 29 LISA 2 – E-MAIL INERVJUU ELISEGA.............................................................................. 32 LISA 3 – E-MAIL INERVJUU ERKIGA ............................................................................... 36 LISA 4 – E-MAIL INERVJUU KALKARIGA....................................................................... 38 LISA 5 – E-MAIL INERVJUU KRAHVIGA ......................................................................... 40 LISA 6 – E-MAIL INERVJUU KRISHIGA (MORAAVIUSEGA) ....................................... 44 LISA 7 – E-MAIL INERVJUU POLAARKARUGA ............................................................. 47 LISA 8 – E-MAIL INERVJUU TARIGA ............................................................................... 49 LISA 9 – E-MAIL INERVJUU TELLERIGA ........................................................................ 51
3
SISSEJUHATUS Käesoleva analüüsi eesmärgiks on tutvustada Eesti ajaveebe, pöörata tähelepanu blogile kui
meediakanalile (vorm, auditoorium, kommunikatsiooniprotsess) ning hinnata konkreetsemalt
9 erineva üksikjuhtumi sisu ja vormi.
Eesti ajaveebikultuur on noor. Esimesed üritused pärinevad umbes ’97ndast aastast, need
peamiselt inglise keeles. Siinses töös käsitleme Eesti ajaveebide all ainult eestikeelseid
webloge, kuigi antud mõiste all võib mõista ka eestlaste kirjutatut.
Algselt oli plaan põhineda oma analüüsis kindlalt 9 erineva blogi raames, lõppkokkuvõttes
võib aga öelda, et sündinud väited baseeruvad üldisemalt Eesti blogosfääri loetumal osal,
kuivõrd autorite ekslemine mööda erinevaid linke ei piirdunud vaid mainitud üheksa allikaga.
Töös on esmalt toodud teooria sellest, mis on blog ja miks ta erineb tavapärasematest
massimeediumitest. Seejärel räägitud põgusalt Eesti ajaveebide võimalikust liigitamisest ning
tehtud lühiülevaade üheksast lähema vaatluse all olevast ajaveebist. Järgnevalt on määratletud
sihtauditoorium, kommunikaatorid, kanali eesmärgid-funktsioonid – üritatud avada ka nende
taga peituvat tausta. Põhjalikumalt on laskutud sisutemaatikasse nii struktuuri kui diskursuse
osas. Viimaks on antud hinnang erinevate blogide visuaalsele kujundusele ning toodud väike
sõnastik ajaveebides sagedamini esinevatest terminitest.
Töö lisast leiab autorite individuaalsed esseed ühest neile silma jäänud blogist ning e-maili
teel tehtud intervjuud üheksa ajaveebnikuga.
4
1. WEBLOG KUI MEEDIUM Weblog või blog on internetilehekülg, mida täiendatakse pidevalt linkide, piltide,
kommentaaride või ükskõik millega, mida autor soovib. Vormiliselt on publitseerimine kui
protsess segu elektronposti kirjutamisest ja mõne ajalehe internetiväljaande
kommenteerimisest – sisselogimine, kirjutamine, avalikustamine.
Nimetus „blog“ on lühend sõnast „weblog“, mis omakorda ühendab sõnu web (nagu
internet) ja log (nagu logiraamat). Eesti keeles järjest laialdasemalt juurdumas termin
„ajaveeb“
Blogid võivad olla poliitilised väljaanded või isiklikud päevikud; keskenduda ühele kitsale
alale või rääkida kõigest, mis autorile pähe tuleb. Edastatav informatsioon võib esineda nii
teksti, pildi, animatsiooni kui miks mitte ka videoklipi kujul.
Vormilisest küljest asub informatsioon blogides tavaliselt lehe ülaosas, vanemad kanded
liiguvad järjest allapoole – range kronoloogilisus ongi vahest ajaveebide peamiseks
erinevuseks võrreldes „tavaliste“ internetilehtedega. Teiseks blogi oluliseks tunnuseks,
võrreldes nt kronoloogiliste uudisväljaannetega, on märgatav subjektiivsus – maailm nähtuna
läbi autori vaatepunkti.
1.1. Ajaveeb kui uus meedium Ajaveebid ei ole infoallikad selle sõna klassikalises tähenduses. Kindlasti tekitavad nad
lugejas seoseid uue ja vana vahel, ent edastatav informatsioon on tugevalt filtreerunud läbi
autori subjektiivse nägemuse. Erinevalt suurema leviku ja mõjuvõimuga massimeediast, kus
eristatakse fakte rangelt hinnangutest, antakse sõna erinevatele osapooltele, püüeldakse
laiemalt tasakaalu poole, on informatsioon ajaveebides nõudmistest vaba. See aga ei tähenda,
et tegu oleks anarhistlike infokandjatega, eristada võib järgmisi piiranguid:
- Privaatsus. Mingil määral teadvustab iga ajaveebnik, et tema kirjutised on avalikud
ning kõige isiklikemaid detaile ei postita. Seda muidugi eeldusel, et ka seos tekstide ja
konkreetse indiviidi vahel on teada. Anonüümsuse säilitamine Eesti-suuruses riigis
Eesti-internetikasutajate suuruses kogukonnas on aga peen kunst. Kindlaim viis on
luua fiktiivne tegelane ning omistada talle iseenda sisemaailm. Kuid ka see ei
garanteeri anonüümsust – populaarsuse korral on ajaveebide lugejaskond piiritult
uudishimulik ja haruldaselt nutikas. Näiteks kevadtalvel 2003 palju kahinaid tekitanud
5
Hypnoia juhtum, mil aadressile hypnoia.blogspot.com hakkasid ilmuma ehmatavalt
realistlikud kanded narkovõõrutusest. Tänaseks on pea’ kindel, et tekstid olid tõelised
ning mõned ajaveebnikud väidavad teadvat ka isikut, kes antud pseudonüümi taha
peitus.
- Vastutus. Massimeediumile omaselt on blogide auditooriumi raske täpselt paika
panna, internetilehele võib sattuda ükskõik kes, ka seesama inimene, keda
halastamatult mõnes sissekandes kritiseeritud või kelle kohta väärinformatsiooni
esitatud. Eriti ohtralt satub uusi lugejaid blogidesse otsingumootorite kaudu, kui just
antud võimalus teatud täiendusega lehe html-koodis välistatud pole.
- Seaduslikud piirangud. Peamiselt puudutab see autorikaitset ja mp3 formaadis
muusikat. Paljudel ajaveebidel on kombeks jagada lugejatega meelepäraseid
muusikapalu, mis teatud hetkel võib aga jalgu jääda Autorikaitse ühingule.
Samuti võib seaduslike piirangute juures spekuleerida sõnavabaduse piiri teemadel.
Vaevalt, et näiteks blog, mis iga päev räägib sellest, kui kaugel on riigipööre, kubiseb
vastavasisulistest üleskutsetest ning ei varja ka detaile reaalse tegutsemise suunal,
Kaitsepolitseile märkamatuks jääks.
- Auditooriumile orienteeritus. Kuigi paljud ajaveebid on saanud alguse isikliku
päevikuna, hakatakse populaarsuse tõustes kirjutama järjest rohkem publikule.
Tunnustusvajadus paneb iga postitust kriitilise „huvitab see ikka lugejaskonda?“
pilguga üle vaatama. Sama kontseptsioon takistab ajaveebe ka päris kollase
ajakirjanduse radadele kaldumast, kvantiteedist ehk olulisemgi on blogija jaoks
auditooriumi kvaliteet, positiivne vastukaja kelleltki, keda teksti autor ka ise kõrgelt
hindab. Samuti paneb mure publiku pärast hoolitsema teksti selge esituse ja õigekirja
pärast.
1.2. Ajaveebide liigitus Eestis Pille Vengerfeldt tõi oma ettekandes Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsil1 esile järgmise
jaotuse:
• Kooliga rahulolematu teismeline
• Üles-alla tüdrukud
• Asjalikud poisid
• Seltskondlikud blogijad
• Filosoofilised mõtisklejad 1 http://pilled.meso.ee/blogid/Aeg%20veebis.pdf
6
• Lingikogude kommenteerijad
• DJ-d
• Kirjad kaugelt
Mõneti läbi huumoriprisma on siin-seal esile kerkinud ka lahterdamine Tartu-Tallinn skaalal
(vt. http://teller.diip.ee/archives/001624.html). Sellise lähenemise aluseks on arusaam, et
populaarsemad kirjutajad jagunevad valdavalt Tartu ja Tallinna vahel (või on ühest linnast
„olude sunnil“ teise sattunud), igipõline vastandatus vaimu – ja võimupealinna vahel kantakse
lihtsalt blogosfääri üle.
7
2. LÜHIÜLEVAADE LUUBI ALLA SATTUNUD ÜKSIKJUHTUMITEST 2.1. Teller plõksib... ...on Siim Telleri, keskmistes kahekümnendates internetiametniku, ajaveeb. Kindlasti loetuim-
tuntuim Eesti blogidest. Tellerit on siin-seal nimetatud ka Eesti bloginduse isaks, Eesti
blogimaailma alustalaks jne.
Esimesed regulaarsemad postitused pärinevad „Tellerdiibis“ (nagu Siim ise tihti oma blogi
kutsub) 2002. aasta algusest. Sisult on tänaseks tegemist küllaltki suurele auditooriumile
suunatud väljaandega, kuigi alustamise tõukeks oli Siimu sõnul sõprade kursishoidmine:
„Alustamise ettekäändeks sai vajadus vähendada sõpradega toimuvat meilispämmi, kus
postkasti kippusid ummistama erinevate sõprade pisiremargid päevasündmuste ja muu kohta..
needki arusaadavad naljatlemised või mõistetavad kurtmised. Nii saatsingi laiali teate
"edaspidi lugege mu tegemistest kodukalt““.
Siim kirjutab peamiselt teistes meediakanalites huvi äratanud uudistest (eriti IKT ja
kasutajamugavuse vallas), veebiavarustest leitud- kirja teel tulnud huumorist, iseenda
tegemistest.
„Teller plõksib“ on kasutajasõbralik ajaveeb – informatsiooniesitus loogiline ning sisult
(väheste eranditega) selge. Külmaks jätab ehk lugeja, kelle huvialad ei kattu Telleri omadega
või kes ajaveebis hindab üle kõige filosoofilisi arutluskäike.
Tellerit peetakse Eesti ajaveebinduse eksperdiks nr 1, tema blogrolli sattumine põhjustab
hüppelist tõusu lugejaskonna suuruses. Lisaks on Teller kaasautor ühes vähestest
teemablogidest – Fotodiibis (foto.diip.ee).
2.2. Krahv ja Tari... ...on kaks teravat teoloogi, jagavad blogi, ent tekstid on eristatud tulpade abil. Küllalt
sagedased sõnadega mängijad ka teiste ajaveebide kommentaariruumides. Stiililt üleolev,
keelekasutuselt tihti uuenduslik, ent korrektne. Krahv alustamistõukest: „Paarimees Tari
mingil põhjusel kunagi alustas. Kord rõõmsalt napsu võttes otsustasime, et miks mitte koos
edasi teha.“
8
Sisus kohtab „Pajatustes“ ehk enim hubases õhkkonnas aset leidnud vestluste katkeid ning
nende edasiarendusi. Antud üksikjuhtumi eripäraks võib pidada ka küllaltki homogeenset
kommentaariruumi – enamik ’kripeldustest’ jätkab peatekstis esitatud vigurdusi ning pärineb
kirjeldatust osasaanute sulest.
2.3. Polaarkaru Eesti filoloog, naine, mitte mees nagu alul paljud arvasid (arvavad). Tänu imetabasele
huumorimeele, haruldastele paralleelidele, üks enimtsiteeritumaid tekstikogumikke.
Polaarkaru esimeses ajaveebis leidus ka kommenteerimisvõimalus, ent „kui
kommentaarivõimalus oli, siis tükkisid mingid tegelased läbustamas käima, kutsusid
kohvikusse“ mistõttu ümberkolimisel kommentaariruum kadus.
Polaarkaru kirjutab tavaliselt mitu sissekannet päevas. Eriti põhjalikke ovatsioone on kaasa
toonud tema lühinovellid, kangelasteks peamiselt stereotüüpsed tegelased meie ümbert (nt
soomlased laeva karaookebaaris)
2.4. Elis... ...on psühholoogiaharidusega värske riigiametnik. Tema tekstid on ehe näide isiklikust
weblogist, kuis teemadering keerleb isiklikus elus juhtunu ümber. Just selliste blogide kohta
küsitakse kõige sagedamini – miks sa nii teed? See on ju avalik? Samas võib aus
eneseväljendus toetava vastukaja korral olla hea teraapia.
Elis ise ütleb nii: „Sellises vormis nagu praegu ma oma mõtteid avaldan, annab see mulle
mõnu mõne hea väljendusviisi leidmise eest. olen kirjutamisest pikemas perspektiivis
sygavamalt huvitatud. niisiis, mõtlen, millest kirjutada ja kui tuleb mõte, siis naudin just
kirjapanemise protsessi ja hilisemat ülelugemist. minu jaoks on oluline leida mõni lihtne viis
ütelda midagi nii, et see paneks lugema ja tabama tunnet, mis minul kirjutamise ajal oli.
huumor on samuti oluline.“
2.5. Moravius Eesti blogosfääri üks skandaalsemaid juhtumeid. Läbipõlenud igavene üliõpilane (sugu: M),
kes oma irooniliste märkustega Tartu ja kõige sellega seonduva suunal võitis vilkalt suure
lugejaskonna.
9
„Tundus, et asi hakkab käest minema. Sain juba noorte neidude fännikirju, kes murelikult
"minu" narkotarbimisharjumusi sarjasid ning muidu oma raskest elust pajatasid. Kuidagi
kahju oli aga asja ära lõpetada. Siis võtsin vastu otsuse, et kui keegi blogija peaks avalikult
ütlema, et "kuulge - see mees pole päris", teen avaliku ülestunnistuse ja lõpetan ära.“
Nii selguski umbes pool aastat pärast Moraviuse tähelendu, et nende kordumatute
mõttemõlgutuste taga seisab hoopis üks teise kursuse psühholoogiatudeng, kodutütar/krish
(sugu: N). Pööbli õnneks ei surnud Moravius täielikult, vaid elas läbi stiilisarnasuse edasi
Krishi kannetes.
2.6. Kalkar... ...veebidisainer ja fotograafiatudeng EKAs, silmatorkavamaks küljeks on ajaveebi kujundus,
mille elemendid iga paari sissekande järel uuenevad. Laita ei saa ka mõttearendusi, mida
ilmub kahjuks küllaltki harva, mida aga mujal küllalt tihti tsiteeritakse.
2.7. Erki... ...juuratudeng, tuntud oma (blosfääri keskmisest) pikemate mõtteavalduste poolest, mis aga
tasuvad lugeja viitsimise vaeva kuhjaga oma loogilise terviklikkuse ja mõttesügavusegagi.
Viimasel ajal on kanded jäänud harvemaks ja krüptilisemaks. Tsiteerib ka pikemaid
tekstilõike. Kuivõrd „Soulutioni“ arhiiv ulatub tagasi 2001 aasta novembrisse, on antud
ajaveeb heaks näiteks sellest, mis saab avalikest eneseotsingutest ja isiklikest mõtisklustest
auditooriumi suurenedes – avalikkusele suunatud tekst.
2.8. Dektor... ...on TTÜ ehitustudeng. Käepäraseim näide piirangute puudumisest Internetis, seda kõige
lihtsamas – keelelises – mõttes. Dektori ortograafia-ingorants on aga süsteemne ja tahtlik,
seega võib rääkida lihtsalt keelega mängimisest.
Sõpradele – tuttavatele, kellest tihti kirjutab, on välja mõelnud varjunimed ning see, et need
ka legendis defineeritud on (nt peletis – minu suur sõber ja ühtlasi ka kihlatu :p, konkordja
lõngus. Saabus just inglismaalt õppimast2), vihjab selgelt suuremale auditooriumile
orienteeritusest.
2 http://dektor.diaryland.com/020427_12.html
10
2.9. Sõltlane „OK, tegelt ma täna juba käisin, mängisin 500,- maha ja ... ei saa öelda, et ei vedanud...
oleks ma õigel ajal lõpetanud oleksin sisse pannud 200,- ja välja võtnud 1 300,- aga noh eks
ma olen sõltuvuses vist...“
Sattus antud üksikjuhtumite sekka tänu ainulaadsele suunitlusele – hasartmängusõltuvuse
kirjeldustele. Tähendas teatud perioodi vältel üles, kui palju raha maha mängis, kus ja milleks.
Sissekanded üliharvad, viimase teate kohaselt kolis maale elama, et sõltuvusest vabaneda.
Tõelist identiteeti arusaadavatel põhjustel ei avaldanud.
11
3. SIHTAUDITOORIUMI ISELOOMUSTUS Sihtauditooriumi kõrval tuleks määratleda ka potentsiaalne auditoorium – need on eesti keelt
kõnelevad inimesed, kellel on juurdepääs internetile. See viimane kriteerium on üsna
otsustava kaaluga, kuna käesolev kanal on eksklusiivselt internetipõhine.
Sihtauditooriumi määratlus on tegelikult ajaveebide puhul üsna komplitseeritud. Erinevalt
mingist spetsiifilisest telekanalist, ajalehest või raadiojaamast, on käesolevas uurimuses
käsitletud ajaveebe kui üldist nähtust, mitte mõnda kindlat eksemplari. Analüüsialustel
ajaveebidel on sõltuvalt auditooriumist ka erinev sihtgrupp, seetõttu pole lihtne teha üldistusi.
Kuid mõningate ühisjoonte alustel on see siiski võimalik. Nagu öeldud, on sihtauditoorium
laias laastus paika pandud internetikasutajatega, keda Eestis on umbkaudu kolmandik
elanikest. Muidugi ei loe kõik internetikasutajad ajaveebe ja need, kes loevad, ei loe kaugeltki
mitte kõiki. Keskmine ajaveeb on siiski suhteliselt isiklik asi, kus autor kirjeldab oma
subjektiivseid arvamusi, kogemusi ning vaateid. Selle pärast on sisu suunatud esmalt
lähematele tuttavatele ja sõpradele. Ajaveebilugeja Maarja, 19, majandustudeng: „Loen, sest
huvitab, mida mu tuttavad ja sõbrad kirjutavad. Võib-olla isegi naiselik huvi, et kuidas neil
läheb.“
Samas ei piirdu ajaveebide lugejaskond vaid tuttavatega. Tihti äratab see ka võõraste huvi ja
see on võib-olla ka üks autori (vähem või rohkem varjatud) eesmärkidest. Kuid milliste
võõraste? On üsna tõenäoline, et need on sarnasest sotsiaalsest grupist inimesed, kui arvestada
inimeste mõttemaailmade sarnasusi ja erinevusi. Niisiis võib vaadelda ajaveebipidajate
gruppi, et jõuda selgusele nende auditooriumi osas. Keskmine ajaveebilugeja-kirjutaja on
noor (15-30 a.) ja kaasaegne eesti rahvusest inimene. Ta on moodne, käib ajaga kaasas,
enamasti kõrgharidust omandav, kuid sageli ka keskkoolis õppiv, kes huvitub kultuurist, uuest
tehnoloogiast või hoopis päevakajalistest sündmustest. Ta võib olla samahästi mees kui naine.
Muidugi eksisteerivad sellele tüübile mõned kindlad erandid, mis aga ainult kinnitavad
reeglit.
Lisaks võib esineda ambivalentsemat auditooriumimääratlust. Enam ei ole sihiks teatud
kindlad inimesed, vaid kes iganes – kogu umbisikuline potentsiaalne auditoorium. Aga kuna
publiku hulgast ei tõsteta kedagi spetsiaalselt esile, siis võib seda aga vaadata kui kirjutamist
mitte kellelegi. Erki kommenteerib: „Eks see [kirjutamine] ole teatav teraapiavorm. Räägid
midagi ära ja endal vaikselt liigub midagi peas paika. Selline dialoogipidamine endaga kui ka
12
publikuga. /…/ Suuremas osas siiski ei jaga ma üldse, kes need mu lehel käivad ja mida nad
tahavad.“
Seoses ajaveebide levimise ja nende populaarsuse kasvuga, on kirjutajatest saanud
märkimisväärne hulk ning seetõttu elab blogimaailm ka aktiivset sisemist elu. Niisiis tuleb ära
märkida, et suur osa lugejatest on ise kirjutajad.
Krahv kommenteerib talle omase irooniaga ühte oma lugejat, kes ütles, et loeb bloge
meeleheitest, nii: „Kompensatsiooni-teooriat arendades - nähtavasti loevad bloge inimesed,
kes püüavad sellega täita vajakajäämisi reaalses elus. Jõudu neile.”
Arvulise külastatavuse pealt on esikohal siinses töös kirjeldatavatest ajaveebidest esikohal
Teller, kellel on keskmiselt 310 külastajat päevas3, järgnevad Tari-Krahv 160 külastajaga4
ning Kalkar 142 külastajaga5.
3 Mõõdetud perioodil juuli 2003 kuni detsember 2003 4 Mõõdetud perioodil september 2003 kuni detsember 2003 5 Mõõdetud perioodil september 2003 kuni detsember 2003
13
4. KES ON KOMMUNIKAATOR? TEGURID, MIS MÄÄRAVAD ÄRA VÄLJAANDE SISU JA SUUNA. SILMAPAISTVAMAD AUTORID. Kommunikaatori määratlemisel tuleb silmas pidada fakti, et blogide näol on tegu küllaltki uue
meediakanaliga. Seega võib väita, et kommunikaatori rolli täidavad nooremapoolsemad
inimesed, kelle jaoks blogide kirjutamine on omamoodi eneseväljendusvõimalus, mis oma
uudsuse ja vähese leviku tõttu pole veel võlu kaotanud. Minnes konkreetsemaks ja vaadeldes
kümmet blogi, millel meie analüüs põhineb, võib väita, et kommunikaatori rolli täidavad
noored inimesed, kellest suurema osa moodustavad üliõpilased, kes omavad pidevat ligipääsu
internetile. Ka tuleks väga oluliseks teguriks pidada tavalisest pisut suuremat orienteerumist
arvutimaailmas. Olulist rolli kommunikaatori jaoks mängib sõnavabadus ja tsensuuri
puudumine — kirjutada võib ja saab kõike, mis pähe tuleb, see on noortele inimestele aga
väga oluline. Paljud ajaveebide kirjutajad on seda nimetanud ka nn. sahtliks, kuhu saab aeg–
ajalt pähe kogunenud prahi välja valada.
Blogid erinevad teistest meediakanalitest suuresti just selle tõttu, et neid ei kontrolli ükski
institutsioon. Sisu ja suuna määrajateks on kommunikaatorid ja kommentaatorid, ainult
nemad kontrollivad ning suunavad, millest kirjutatakse. Just oma vabaduse ja piiride
puudumise tõttu on blogide sisu küllaltki erinev. Enamjaolt kirjutatakse päevasündmustest,
emotsioonidest, loetud raamatutest, nähtud filmidest ja muusikaelamustest, kuid samas on
olemas ka selliseid bloge. mille väljundiks on kasiinos käimise kirjeldus (milliseid mänge ja
kuidas mängitakse, kui palju võidetakse, kaotatakse nt. Sõltlane).
Silmapaistvamatest autoritest on üpris raske rääkida, sest igal blogil on kindel lugejaskond,
mille moodustavad enamjaolt kommunikaatori sõbrad ja tuttavad. Peale selle on aga olemas
ka nn blogikirjutajate ring, see tähendab inimesed, kes kirjutavad oma blogi ja
kommenteerivad teisi. Ka meie grupi poolt analüüsitud blogide seas on olemas taoline ring
(Teller, Krahv–Tari, Erki, Krish; sinna kuulub veel kirjutajaid, kes analüüsis ei osalenud)
nagu selgus kommentaare lugedes.
Kui aga ikkagi välja tuua silmapaistvaid autoreid, tuleks kindlasti mainida Tellerit, keda
peetakse Eesti blogide isaks. Ülejäänud kirjutajatest võiks esile tõsta neid, kelle blog on oma
sisult huvitav, kaasahaarav ja naljakas. Nendeks on näiteks Krahv–Tari, Krish ja Polaarkaru.
Omamoodi silmapaistvaks võib pidada ka Chagrine’i, kes oma depressiivsusega suudab
lugejad kas samasugusesse masendusse viia või siis nad sellest välja tuua.
14
5. EESMÄRGID, FUNKTSIOONID JA HINNANG NENDE TÄITMISELE Kommunikaatori kõige suuremaks ja tähtsamaks eesmärgiks võib pidada eneseväljendust.
Kuna puuduvad kontrollivad institutsioonid ja tsensuur, võib blogis kirjutada kõike ning
kõigest. Just sõltumatus kellestki või millestki on blogimaailma üks võimsamaid võlusid. Kui
asjadele läheneda pisut teisest küljest, võib kommunikaatori üheks eesmärgiks on kindlasti
tähelepanuvajadus. On ju üsnagi loomulik, et järjekordsele sissekandele saadud positiivsed
ning innustavad kommentaarid tõstavad kirjutaja enesehinnangut.
Blogi kui meediakanali üheks väga omapäraseks iseloomujooneks on see, et ta sõltub väga
vähe auditooriumist. Autorite eesmärgiks pole kellelegi meeldida ega täita auditooriumi
ootusi. Blogide taotluseks pole saada endale võimalikult palju lugejaid, tähtis on vaid
kirjutajate endi eneseväljendus ja teatud mõttes ka suhtlemine kommentaatoritega. Samas
väitis nii mõnigi ajaveebi inimene (nt. Dektor), et kirjutab seda oma sõpradele, sest suure
distantsi või kiire elutempo tõttu pole alati võimalik viimastega suhelda. Tihtipeale on
sissekannete eesmärgiks ärgitada lugejaid arvamust avaldama, avaldatut humoorikalt edasi
arendama või teemale midagi informatiivset lisama.
15
6. SISU STRUKTUREERIMINE Blogid on kirjutatud päeviku vormis. Iga sissekande juures on märgitud kirjutamise kuupäev
ja kellaaeg ning olemas võimalus jätta kommentaar. Kõikidel blogidel on erinev kujundus,
visuaalselt parimateks võib pidada Kalkari ja Krahvi–Tari omi. Mittemidagiütlev kujundus on
näiteks Sõltlasel. Peaaegu igas blogis on olemas teiste blogide lingid, enamjaolt on tegu
kirjutajale endale kõige enam imponeerivate ajaveebidega, samuti on paljudel ka lihtsalt
huvitavate või naljakate lehekülgede lingid. Kõige rikkalikum ja mitmekesisem blog on
Telleril, kellel on peale eelpoolnimetatu olemas ka pildiarhiiv ning reisikirjad. Väga levinud
on ka kirjutajate enesetutvustus, kuid samas pole seda mitte kõigil. Igal blogil on ka arhiiv,
mis sisaldab kõiki sissekandeid alates algusest.
16
7. SISU ISELOOMUSTUS Blogid räägivad autoritest. Nad räägivad tegijate päevast, huvidest, hobidest, nägemustest,
väärtustest – kõigest, millest autor tahab rääkida. Blogid on küll suunatud väljapoole, kuid
nende esmane eesmärk ei ole auditooriumi rahuldamine, pigem tegija rahuldamine. Iga blog
on just selline nagu blogija tahab ja käsitleb just seda, mida blogija tahab. Näiteks on üks
Eesti teatuimatest blogijatest (varjunimega Kalkar) võtnud oma blogi kokku sõnadega:
„Sissevaade tavalise põhjaeesti arvutitölli tüütusse olemisse. Tsenseerimata.“
Blogidel pole reegleid ning seetõttu on blogijatel täielik vabadus kirjutada seda, mida nad
soovivad. Seepärast on ka ajaveebide sisu ja olemus väga varieeruv, ulatudes ajaveebidest,
mis on kui tavalised logiraamatud, ajaveebideni, kus tegijad avaldavad oma mõtteid,
pööramata oma reaalsele olemuse vähimatki tähelepanu. Enamuse arvestatavate ja
huvipakkuvate blogide sisu ühendab endas elemente mõlemast äärmusest.
Blogide sisu saab jagada kolmeks: refereeringud, blogijate mõtted ja päevakirjeldused.
Klassikalise ajaveebi, kui selline mõiste üldse olemas on, sisu on sageli sümbolistlik,
ühendades endas autori tegevused ja nägemused. Blogijad räägivad oma igapäevastest
tegemistest, põimides sinna sisse isiklikke nägemusi ja kommentaare aktuaalsete ja igihaljaste
teemade kohta – põhirõhk jääb sageli viimasele. Tänu kujundlikele ja sageli ka nauditavatele
sõnavõttudele on erinevalt teistest kirjutavatest meediumidest blogidel ka suhteliselt suur
kirjanduslik väärtus. Huvitavate blogide autorite sõnavalik ja kirjutamisstiil teevad nende
vormi sageli sisuga samaväärtuslikuks.
Blogid sisaldavad sageli refereeringuid, seda enamasti viidete näol. Sissekannetes viidatakse
lingi abil kas teistele ajaveebidele, artiklitele või internetilehekülgedele. Seega pole blogi
sissekannetel mingeid piiranguid ning sisu maht on piiramatu.
Bloge samastatakse sageli päevikutega, kuid see pole päris õige. Üks Eesti esiblogijatest on
sellel teemal sõna võtnud: „Ma olen nii bloginud kui päevikut pidanud. Blogimine on kuidagi
päevakajalisem, teistele, ma mõtlen laiematele massidele (eelkõige, jah lähematele sõpradele)
suunatud jutt koos lihtsalt välgatavate mõtetega – särav eneseväljendus. Päevikupidamine on
kuidagi süngem tegevus, rohkem enda sisse vaatamine ja järjekindlam oma elu
jäädvustamine. Kumbki pole parem ega halvem, lihtsalt seal on erinevus. ja mu meelest, need
17
kes blogile sarnast päevikut peavad, vot nende blogid on ka sisuliselt kuidagi teistsugused kui
tavalised päevikud.“
Blogide oluline osa on lugejate kommentaarid. Eesti enimloetud ajaveebe kommenteeritakse
üllatavalt suures mahus. Pea iga sissekanne saab vähemalt viis kuni kümme kommentaari.
Sarnaselt autorite sissekannetega on ka kommentaarid ääretult varieeruvad. Lihtsaimad
kommentaarid jäävad kategooriatesse: „minuga juhtus sama asi“ või „olen täiesti nõus“.
Sisukamad kommentaarid oluliste sõnavõttude kohta õhutavad sageli diskussiooni, mis annab
blogidele veel ühe lisaväärtuse – blogid on omamoodi avaliku diskusiooni kohad, kus kõik
saavad oma mõtteid avaldada.
Eraldi blogide liigid on teemablogid, mis keskenduvad mingile kindlale, enamasti autori jaoks
olulisele teemale, olgu see siis, poliitika, filmid või kool. Sageli on selline struktureerimine
forsseeritud, sest paljud blogijad räägivad oma hobidest või huvidest ülejäänud teksti sees või
peavad lihtsalt kahte veergu, millest üks on mingile kindlale teemale pühendatud. Parim näide
Eesti teemablogist on Telleri toimetatav Foto.diip.ee.
Laia kõlapinda on tekitanud fiktiivsed blogid, kus blogiajks on välja mõeldud identiteet.
Eestis on teada kolm sellist juhtumit. Eripärane juhtum on blogija Amadeusi ajaveeb, kus ta
kirjeldas koera seiklusi blogosfääris. Praegu oma nime all blogiv Erki kirjutas kunagi blogi
nimega „Gone Postal“. Tuntuim fiktiivse ajaveebi juhtum on Moraviuse lugu – sellest on
räägitud enam töö teistes osades.
18
8. „POSITIIVSED“ JA „NEGATIIVSED“ TEGELASED Ajaveebid on inimeste eneseväljenduskanalid ning nende puhul on väga raske leida kahte
positiivset ja kahte negatiivset kangelast, mis ühtiksid blogijate enamusarvamusega. Kuigi
igal blogijal on omad positiivsed ja omad negatiivsed kangelased, võib leida Eesti enim loetud
blogidest teatud ühiseid väärtuseid.
Iga blogija kujundab oma blogiga ennekõike enda mainet. Arvestades ajaveebi kui žanri
piiramatust on selleks väga erinevaid võimalusi. Autorid võivad endast pildi luua nii blogi
sisuga kui stiiliga. Ajaveebis jääb autori isik sageli saladuseks, kuid sealt võib leida palju
vihjeid tema isiksuse kohta. Blogija jaoks on ajaveeb võimalus luua endast pilt – see, kas see
vastab tegelikkusele on juba autori enda teha.
Peamiseks blogide negatiivseks kangelaseks on massikultuur. Bloge on peetud osaks
alternatiivkultuurist või subkultuurist ning osalt seetõttu on popkultuur nende vastane.
Blogides kohtab sageli negatiivseid hinnanguid McDonaldsi või Hollywoodi kassafilmide
kohta. Parim näide sellisest suhtumisest ilmnes umbes aasta tagasi, kui massikultuuri ikooniks
oli Paulo Coelho. Väga mitu blogi kajastasid samaaegselt konstruktiivset kriitikat Coelho ja
tema teoste aadressil.
Kui otsida blogijate jaoks ühest positiivset kangelast, siis võib välja tuua kampaania
„Kilekott? Ei, aitäh!“. See on kampaania, millega propageeritakse paberkotte ja
loodussäästlikku tarbimist. Kampaania logo on praeguseks üleval rohkem kui viies Eesti
suhteliselt loetavas blogis, näiteks blogides: „Teller plõksib“, „Hedrik Väli“, „Kirjatsura“,
„Mõisavahe“.
Ajaveebid on omavahel tihedalt seotud – suurel määral on blogide külastajad ja
kommenteerijad ka ise blogijad. Sellest tulenevalt on sageli ajaveebide „kangelasteks“ teiste
ajaveebide autorid. Enamasti on suhtumine teistesse blogiajatesse heatahtlik ning teisi
aktsepteeritakse vaatamata nende stiilile. Negatiivselt viidatakse teistele ajaveebidele väga
harva – enamasti piirdutakse hinnangutega „igav“ või „mõttetu“ ning neist lihtsalt ei räägita
rohkem.
19
9. HINNANG VORMLE, KUJUNDUSELE JA SUHTLUSSTIILILE Kujundus, disain ja väljanägemine on veebikeskkonna juures äärmiselt olulised. Kuna internet
ning üldse arvutikeskkond on siiski võrdlemisi uus nähtus ja tehnoloogiliselt keeruline, siis on
tähtis, et info oleks võimalikult selgelt loetav, üheseltmõistetav ning ilma tähelepanu
kõrvalejuhtivate lisadeta. Silmailu ehk esteetiliselt kõrgetasemeline disain on seejuures vaid
plussiks, kuid mitte alati soovitatavad, sest liigne dekoreerimine on vägagi riskantne – see
võib muuta veebilehekülje raskestimõistetavaks ja liigsete kujunditega koormatuks. See kõik
mõjutab kasutushõlpsust ning –mugavust, mis on inglise keeles koondatud märksõna usability
(otsetõlkes „kasutatavus“) alla.
Ajaveebide kujundused võib üldjoontes jaotada kaheks. Esimene grupp on see, kes on
kujunduse kui tehnilise lahenduse ise arvutis loonud (või siis mõnel tuttaval lasknud seda
teha). Peamine tunnus on just isikupära ja ainulaadsus (kuigi selle vastu võib vaielda väitega,
et ajaveebi olemuse tõttu on nad kõik üsna sarnased – kronoloogiliste sissekannetena
liigendatud lehekülje ülaosast algav tekst). Seevastu teine grupp on läinud lihtsama vastupanu
teed ja kasutanud mõnda paljudest internetis leiduvatest n.ö blankettidest: varem loodud
kujundusvormid, mis on tasuta kasutamiseks ja võimalik mõningal määral kohandada
vastavalt oma soovile (ingl. k template). Üldiselt on sellised üldkasutatavad
kujunduslahendused üsna kergesti äratuntavad. Järgnevalt on antud hinnangud erinevatele
eesti ajaveebidele lähenedes kujunduse ja kasutusmugavuse aspekti poolt.
9.1. Teller Siim Teller töötab telekommunikatsioonivaldkonnas ehk ta on ka elukutsepoolest seotud
internetiga. See peegeldub tema ajaveebi väljanägemises, kuna Telleri üheks huviks on
kasutusmugavuse uurimine nii internetis kui ka elus eneses6. Teller on teinud oma ajaveebi
ülesehituse võimalikult loogiliseks ja mugavaks: kõik sissekanded on jaotatud kategooriasse.
Esilehel on sissekanded järjestatud kronoloogiliselt, nii et kõige uuemad on lehe ülaosas.
Võimalik on vaadata erinevate sissekandekategooriate (kasutajamugavus, blogimine, foto,
huumor, poliitika jne) arhiivi. Telleri põhimõtteks on info kiire kättesaadavus kõige lühemat
teed pidi, ei ühtegi ülearust hiireklikki. Tekst on piisava suurusega ja loetav, silmale väga
mugava värvikontrastiga (must tekst valgel taustal). Kujunduslikku ilumeelt pole ülemäära
rakendatud, mis on antud juhul plussiks. Telleri ajaveeb on lihtne, loetav ja mugav.
6 Siim Teller. „Kasutajamugavus“ arhiiv [WWW] http://teller.diip.ee/archives/cat_kasutajamugavus.html
20
9.2. Polaarkaru Polaarkaru ajaveebi väljanägemine on vaatajas mõnevõrra teistsuguseid impulsse tekitav.
Häirivaks elemendiks on sponsorite reklaamid (millest järeldub, et tal pole võimalust saada
tasuta serveriruumi oma ajaveebi demonstreerimiseks erinevalt Tellerist), need on lehel üsna
kesksel osal ning domineerivad. Koloriidivalik on kehvem: tumepunane tekst helekollasel
taustal. See kombinatsioon ei soosi pikemaaegset lugemist, kuna väsitab silmi. Teksti üldine
lay-out aga on hea, vaba liigendus ja nähtavalt eraldatud osad.
9.3. Dektor Ka Dektori ajaveebi puhul pole vormi valikule suurt tähelepanu pööratud. Siiski on teksti
liigendus ja paigutus hea, puuduvad reklaamid või muud segavad elemendid, lehekülje
moodustavad üks suurem pilt ja keskne tekstiosa. Visuaalne loetavus on üldiselt hea (mida ei
saa küll alati öelda sisulise loetavuse kohta), kuna värvid on kontrastsed. Miinuseks on see, et
võib märgata üldkasutatavat kujunduslahendust (vt. template).
9.4. Kalkar Kalkar töötab teatavasti veebikujundajana ning õppinud on ta EKA-s fotograafiat. Juba selle
järgi võib oletada, et tegemist on kujutavas kunstis haritud ja hea maitsega inimesega. Seda
oletust kinnitab ka ta ajaveeb. Kalkar kasutab oma ajaveebis mitmeid originaalseid
kujunduselemente. Näiteks illustreerib teksti fototöötlus, mis väljendab kas aastaaega,
emotsioone, allteksti või on lihtsalt üldilmega kokkusulav. Lehekülje disain on terviklik
(esineb isegi ajalehele omane päis koos tiitliga) ja detailideni läbitöötatud. Omajagu
ootamatust ja põnevust lisab lehe taustavärvi ja üldise värvitooni muutus erinevate
sissekannete ajal – kujundusstiil ja tekstuur jääb küll samaks, kuid muutus on tonaalsuses.
9.5. Krahv-Tari Krahvi ja Tari ajaveeb pealkirjaga „Pajatusi pastelsest pohmellist“ on omapärane juba oma
idee poolest – kaheinimese ajaveeb. See tingib ka kujundusliku ülesehituse, mis on nagu
peegelpilt vasaku ja parema poolega. Teljeks ehk siis lehekülje keskosaks on kalender, mille
kaudu on võimalik vaadata varasemate kuupäevade sissekandeid. Äärtes seega mõlema autori
tekst. Nagu nimigi ütleb, on lehe üldilme pastelne ning ka pehme. Atraktiivsust lisavad ka
21
päises äratoodud autorite profiilportreed. Üldiselt on näha kujundaja oskuslikku kätt, mis on
loonud ajaveebile omapärase välimuse.
9.6. Erki Jällegi on tegu tõsisema kujunduslahendusega, mitte mõne blanketiga. Erki ajaveeb on ühtne
sinine komplekt lehe keskel oleva tekstitulbaga ja vasakul. Ülesehitus on loogiline ja seetõttu
on lehte lihtne kasutada. Tekst on küll väikeses šriftis, kuid värvi poolest loetav. Ühtne läbiv
värv sinine loob tervikliku ning rahustava tunde.
9.7. Sõltlane Sõltlase ajaveeb on üsna ilmetu üldvälimuse ja standardse lay-out’iga. Taust on hall, tekst
sinine ning ühes laias veerus. Ilmselt pole sõltlasel motivatsiooni põhjalikumalt oma
ajaveebiga tegeleda, leht näib olevat n.ö viie minuti töö.
9.8. Elis See ajaveeb on ühtlase värvilahendusega, milles domineerib lilla. Tegu on järjekordse
tüüplahendusega, mille tõttu puudub originaalsus ja isikupära. Tekst on väike ja üsna
kokkusurutud, kuigi kontrastne.
9.9. Moravius Moraviuse ajaveeb lõpetas tegevuse 2003 aasta aprillis. Tekst on kättesaadav vaid Word’i
dokumendi kujul ning ajaveebi välimust ning kujunduslikku lahendust analüüsida ei saa.
22
TERMINOLOOGIA Järgnevalt on avatud blogides esinevate terminite, mis esmakülastajas sageli segadust
tekitavad, tagamaid.
Blogroll – viited teistele blogidele, mida antud ajaveebi autor loeb ja viitamisväärseks peab.
Antud töös käsitlevatest üksikjuhtumitest leiab blogrolli ainult Tellerilt, komme teistele
blogidele viidata on aga tegelikult küllaltki levinud.
Postitus e sissekanne e. kanne – ühte kuupäeva-kellaaega kandev tekst, reeglina moodustab
sisult terviku. Tavaliselt varustatud permalingiga – lingiga, mis lubab viidata konkreetset
postitust, mitte blogi tervikuna.
Kommentaarid – Kuivõrd peamine põhjus isiklikke läbielamisi kirjeldava/analüüsiva blogi
pidamiseks on edevus või „hingelt ära saamine“, pole autori jaoks magusamat lugejate
tagasisidest. Muidugi tuleb ette ka negatiivset vastukaja. Levinud on komme lugejatega
kommentaariruumis dialoogi pidada, et peatekstis esitatud informatsiooni täiendada,
küsimustele vastata. Tihi elab kommentaariruum peatekstist hoopis erinevat elu – keegi
tõstatab teema nö offtopic, millele blogiomanik ja teised lugejad omakorda vastavad.
Blogosfäär – erinevatel andmetel Erki (http://soulution.diip.ee) poolt kasutusse toodud
termin, tuletatud Lotmani semiosfäärist.7 Tähistab ajaveebide poolt hõlmatavat küberruumi.
Kindlasti annaks antud mõistet avada sügavamalt ja semiootilisemalt, igapäevaselt tähendab
„blogosfääris üles kerkinud“ lihtsalt „paljudest teistes ajaveebides mainitud“.
Blogspottimine – päriselus mõne ajaveebniku kohtamine. Ka vaikimisi kaugusest
imetlemine, vestlust alustamata. Vrd Suurbritannias populaarne rongivaatlemismäng
“Trainspotting”.
7 arutelu antud termni päritolu üle: http://teller.diip.ee/archives/001108.html
23
KOKKUVÕTE Ajaveebi põhiline erinevus teistest meediakanalitest on tema eesmärk – kanda seda, mis
autoril öelda on, mitte (objektiivselt) auditooriumi informeerida. Autor on oma avaldamises
vaba, välja arvatud töö teises peatükist toodud piirangud.
Võrreldes teiste levinud massimeediumitega pole ajaveebid mõjukuselt kaugeltki võrreldavad,
sest lugejaskond on mõõdetav keskmiselt paari-kolmesaja külastatavusega päevas blogi kohta,
kusjuures ajaveebide lugejaskonnad kattuvad (see, et Tellerit loeb 300 ja Pajatusi 250 inimest
päevas, ei tähenda, et blogijlugejaid oleks 550). Nö blogiteadlikke inimesi on Eestis tegelikult
käputäis, seda ka internetti kasutava elanikkonna suhtes. Paljud on korraks mõnda ajaveebi
sattunud, kuid pole selles midagi köitvat leidnud. Teemablogide osas on Eestis olukord suisa
nukker – tegelikkuses pakub selline meedium seninägematuid võimalusi.
Pärast muudes kanalites aset leidnud weblogide tutvustust on lugejaskonnas toimunud
hüppeline tõus. Näiteks ületas Tellerdiibi külastatavus pärast ETV „Terevisioonis“ antud
ülevaadet korraks tuhande piiri. Kindlasti oleks lugejaskonna suurenemisel tõeliseks
tõukejõuks mõni negatiivne skandaal või miks mitte ka näiteks Suurbritannias nii levinud
poliitikute ajaveebid.
Rääkides kvaliteedist – mis see on, mida nimetatakse kvaliteetseks blogiks? Nii autor kui
lugeja on oma hinnangutes ju subjektiivsed. Siiski võib universaalseteks hea ja halva blogi
eristamise kriteeriumiteks pidada:
- järjepidevust. Ajaveeb minetab koheselt oma funktsiooni, kui info ei uuene.
- Info lihtne kättesaadavus. Blog, kus tekst jääb liialt agressiivsete kujunduselementide
tõttu tagaplaanile, on raskesti loetav. Sama kehtib liialt krüptiste sissekannete kohta,
mis pole tihti lõpuni arusaadavad autorile endalegi – sõnum peab siiski jõudma
lugejani. Krüptilisus tehakse samas tihti tasa nauditava väljendusstiiliga.
Kuigi Eesti ajaveebide arv on viimasel aastal tõusnud hüppeliselt – mõnelt kümnelt
paarisajani, arenguruumi jätkub nii lugejaskonna kasvu kui erinevate teemade katmise vallas.
24
Foto.diip.ee – HEA NÄIDE TEEMABLOGIST Foto.diip, ehk suusõnaliselt fotodiip, on ajaveeb, mis asub aadressil http://foto.diip.ee. Tegu
on n.ö teemalise ajaveebiga ehk teemablogiga, mis, nagu nimigi ütleb, räägib fotograafiast
laiemas ja kitsamas mõistes. Oma klassifikatsioonis on ta üsna tähelepanuväärne, sest
teatavasti ei leidu Eesti virtuaalmaastikul just palju teemabloge.
Foto.diip.ee ajaloost rääkides, peab kindlasti mainima Siim Tellerit ja tema ajaveebi
(http://teller.diip.ee). Nimelt on foto.diip just välja kasvanud Telleri fotoalastest
sissekannetest, kuna nähtavasti pidas Teller fotograafiat liiga erialaspetsiifilisteks, mis tema
üldise ajaveebiga kokku ei sobi. Seetõttu koondas ta need eraldi teemablogi.
Eraldi teemablogiks laienemine muutis sisu ka selles mõttes põhjalikumaks, et Teller kaasas
uue autori – Helen. Selline autorite paljusus ja sellest tulenev sisu mitmekülgsus aga toob
arutluse alla ka uue küsimuse: millal muutub teemablog erialaportaaliks ning mis on üldse
blogi ja portaali erinevused. Kuid siiski pole seda arutada käesoleva kirjatüki pädevuses.
Foto.diip on jaotatud parema kasutajahõlpsuse eesmärgil eraldi kategooriatesse. Need on:
uudised, pildistamine, digifoto, tehnika, kolumn, näitused, konkursid, varia, fotolingid ja
kirjandus. Selline üsna põhjalik jaotamine on suuresti abiks just huvitava valdkonna leidmisel
ning aitab ka laiendada käsitletavate teemade ringi.
Mida öelda foto.diip-i kvaliteedi ja mõjukuse kohta? Fakt on see, et fotoamatöörile või
huvilisele on ta vägagi kasulik veebisait. Teller, kes on ise harrastusfotograaf, kirjutab vägagi
valgustavaid artikleid tehnilistest trikkidest ja nõksudest, mis on igale algajale kasulik. Helen
on nähtavasti suure tutvusringkonnaga, kuna tema on foto.diip-i postitanud mitmeid
intervjuusid, mis on selle ala huvilisele vägagi suure väärtusega – sest igast ajalehest või
ajakirjast Eesti selle ala tegijate kohta lugeda ei saa. Näitena mõnede nimede kohta võib tuua
Äripäeva kuulus fototoimetaja Erik Prozes, naisfotograaf Laura Kallasvee jne. Foto.diip-i
sihtgrupiks on just selle ala amatöörid ja algajad, seetõttu on lai valik kategooriaid oluliseks
plussiks, kuna annab üldise ülevaate veel spetsialiseerumata tegijatele.
Foto.diip-i külastatavus on üsna kõrge, kui võrrelda teiste ajaveebidega. Päevas külastab seda
lehekülge keskmiselt 165 inimest, mis võistleb teiste külastatavuse poolest tipus olevate
25
blogidega.
PAJATUSI PASTELSEST POHMELLIST NOVEMBRI NÄITEL Krahvi ja Tari praegune ajaveeb (Pajatusi pastelsest pohmellist) on edasiarendus nende
eelmisest blogist (Fantawine), millele pandi alus rohkem kui aasta tagasi. Esimesed
sissekanded Tari ja Krahvi praegusesse blogi pärinevad käesoleva aasta 28. märtsist.
Nüüdseks on nende blog kujunenud üheks Eesti loetuimaks – päevas külastab seda ligi 200
inimest.
Krahvi ja Tari blog on eripärane, sest enamasti kajastavad blogid ühe inimese mõtteid, antud
blogi puhul eksisteerib aga kaks veergu. Krahvi ja Tari sissekannete sisu ei lange kokku –
enamasti piirdub see teineteise põhitekstide kommenteerimisega, kui sedagi.
Novembris tehti käsitletavasse blogi 196 sissekannet, neist 136 olid kommentaarid. Põhitekste
kirjutas Krahv rohkem (42), kuid enam kommenteeriti Tarit (18 põhiteksti ja 79
kommentaari).
Läbi terve kuu on Krahvi sissekanded kaootilised ja sümbolistlikud – ta ei räägi enamasti oma
tegudest vaid uitmõtetest. Tari sissekanded on seevastu elulähedasemad (ilmselt seetõttu
kommenteeritakse ka tema juttu rohkem) – ta räägib sissekannetest oma koolipäevast,
hambavalust, müüjate nimedest.
Novembrikuu esimene sissekanne pärineb nii Tarilt kui Krahvilt 3. kuupäevast. Kõik kolm
selle päeva Krahvi sissekannet on meenutused nädalavahetusest (aga mitte kuivad kirjeldused
vaid värvikad nädalavahetuse mõtted – Krahvi stiili on väga raske kirjeldada, seda tuleb
iselugeda) Krahv jätkab omas stiilis terve kuu – ilma süvenemata ja mõtisklemata ei pruugi
tema sissekannetest midagi aru saada.
Tari jutt on seevastu lihtsakoelisem ning kergemini jälgitav. Suuremas enamuses kajastavad
Tari novembrikuu sissekanded tema hambavalu ja korteri remonti ja reisi. Selliselt teemasid
üles lugedes tunduvad need igavad ning paistab mõistmatu, miks keegi seda lugeda peaks
tahtma. Ometi Tari kirjutamise stiil see, mis seda lugema paneb – ta kirjutab nii, et lugeja
tunneb olukorra ära ja elab autorile kaasa.
26
Tari ja Krahvi blog on tunnustatud, sest mõlemad autorid kirjutavad huvitavalt, kuid erinevalt.
Tegemist on ajaveebi õpikunäitega, mida külastatakse kas lihtsalt uudishimus või igavusest.
moisavahe.kuu.dyn.ee – AUTORI VAATENURK
Miks Mõisavahe?
Mõisavahe ajaveeb sai alguse märtsis 2003. Juhuslikust Telleri lehele sattumisest ja
blogimaailmast vaimustumisest oli möödunud umbes kuu. Selline mõtete postitamine –
vastukaja saamine tundus jututubade kõrval olevat tore ajaveetmismoodus. Märtsi langes ka
korterinaaberist-alter egost Itist lahkukolimine, mis viis mõttele Mõisavahe kuulsusrikkaid
päevi veebipõhises keskkonnas edasi elama jääda. Ühtlasi oli kahekesi ses julmas
sõnamängude maailmas julgem. Tänaseks on Itist ja Liisast saanud üks mitmest blogosfääri
brändist – kuigi rohkem tekste pärineb Liisalt kui Itilt, auditoorium suurt vahet ei tee, loetakse
lihtsalt itijaliisat.
Auditoorium ja suunitlus
Mõisavahe on algusest peale olnud laiadele massidele suunatud ajaveeb. Blog blogijatele, nii-
öelda. Lähematest sõpradest said lugejateks vaid need, kes esimeste sissekannete ajal MSNis
juhtusid olema, kaugemad sõbrad on lugejaks sattunud rohkem juhuse läbi. „Sellest, kuidas
mul läheb, võid lugeda...“ lauset Mõisavahe kohta ei kasutaks, küll aga tuleb tihti ette, et
seltskonnas üles võetud vestlusteema partneri „jah, juba lugesin“ vastu põrkub.
Skandaalsematel päevadel on Mõisavahe külastatavus ületanud 300 piiri, keskmiselt jääb see
siiski 200 kanti. Reaalseid nägusid suudaks omistada ehk veerandile sellest.
„Iti ja Liisa“ sissekanded kujutavad endast kõikvõimalikke kirjeldusi ja analüüse läbi autori
filtri. Üritan olla aus, mis ei tähenda, et faktid kajastuksid objektiivselt, pool tõde võib jääda
ütlemata. Tsitaatides, teiste mõtete avaldamisel üritan olla korrektne, vajadusel küsida luba.
Tihti tundub aga uudis niivõrd põletav, et luba küsimine toimub tagantjärgi.
Ka kommenteerimisvõimalus on Mõisavahe ajaveebis esinenud algusest peale. Sõna sekka
ütlejate ring on küllaltki väike, koosnedes peamiselt lähedasematest sõpradest-tuttavatest, kes
ehk lisavad peatekstis esitatule alternatiivse vaatenurga või rõhuvad tabavalt välja ütlemata
27
jäänud tõele. Nii destruktiivne, kui vahel kommentaariruum ka ei tunduks, poleks Mõisavahe
„kaja“-linkideta päris samasugune blog kui praegu.
Mida blogimine annab?
Sõltuvusttekitavalt komplimente ennekõike. Kõrvalnähuna on ilmnenud järjest ladusam
kirjalik väljendusoskus; aim, milline tekst on auditooriumile mõistetav, milline mitte, mida
võib mõista kaheti... Vaatamata kartusele, et blogimine on vaid üks virtuaalelu vorme, mis
tapab eluterve suhtluse päriselus, tunnen, et pigem on oma mõtete avalikustamine andnud
päriselu sidemetele uut jõudu.
28
LISA 1 – E-MAIL INERVJUU DEKTORIGA tervist tervist, milline ootamatu kiri
jajah. eino ma olen meelitatud. et mind on kuhugi valitud ja puha.
a mingitest sfääridest ei ole ma küll midagi kuulnud...
ok. ma kohe hea meelega vastan teie küsimustele sest mul sai õppimisest just siuke kopp ette.
ma siis hakkan vastama. aint ma loodan et see miski loll nali teil pole??????
1) kaua olen bloginud küssale siis...
esiteks. selline sõna nagu blogimine on minule tuttav umbes KUUaega. jep. ja paistab et see
tegevus [blogimine ja teadlikult sellise tegusõna alla tegelemine] kogub tõepoolest jõudsalt
hoogu eestis. aga mina isiklikult olen oma ajaveebi pidanud 16.aprilli kuust saadik ja aastast
2002. praeguseks hetkeks teeb see umbes poolteist aastat siis. ja see on mu esimene. ja ma
julgen väita et ka ainus. MA OLEN STABIILNE :))) ...ja lõpliku tõuke andis sellele üritusele
minu mikromakroökonoomika kontrolltöö milleks ma õhtul õppisin ja vindusin edasi tagasi ja
siis arvuti taga ja kuidagi juhuslikult leidsin sellise koha nigu diaryland.com. ja naljapärast
täitsin seal andmed ja valisin miski tausta jne... ja siis ma tundsin et just sellist asja olen ma
kõik ajad tahtnud omale. muidugi mingi idee oli mul ka ennem pidada miskit online-kohta
kuhu miskit märkmed tähendada jne... aga see jäi pidama minu oskuste taha teha
kodulehekülge...
eeskujusi ma ei oska küll tuua tõesti. midagi sellist ma enne ise lugend ei olnud. või kellegi
muu oma siis... eks ma ise enda eeskuju ilmselt olen. endast ju kirjutan ja asjadest mis ma
teen.
2) no aegade alguses ei lugenud midagi nagu ütsin. ei olnud kursis sellise tegevusega. aga kui
ma enda päävaraamatu lõin siis alguses ei osanud ma ise küll kellegi oma lugeda. ei teadnudki
üldse et eesti inimesed sellist peavad. ...ütleme siis et minuga otsiti pigem kontakti. jäeti
kommentaare... mina vastasin neile... vastasin nii et kui miski küsimuse laadi oli siis ma ikka
suht alati vastasin inimesele. kui kommentaar oli... siis vastasin sellistele mis olid nagu
vaimukad. või siis mis puudutasid mind.
omal algatusel päris võõrale ma ikka vist naljalt ei jäta mingit kommentaari. peab mingi
oluline teema ilmselt olema...
aga nüüd nii pooleteist aasta jooksul kui sa suht asja sees oled siis mõnda ajaveebi ma ikka
loen ka: konkreetselt nelja: a) piilu.diaryland.com; siis sama inimese poolt ka b)
29
doktorw.blogspot.com; c) luarvikgirl.diaryland.com; d) nanooq.blogspot.com. ehk siis kolme
inimest loen.
3)ajaraisuks?
hmmm... noh MINULE ISIKLIKULT kui seal on mingi uinamuina masendav jutt. ma saan
aru et keegi elab seal ennast niimoodi välja eksole. a no ma ei taha et see mind alla tõmbaks
ka. siis ma parem ei loe. samas eks mingit võltsi kilkamist ma ka ei kannata. või sellist
ajaveebi mis on produtseeritud ajaveebinduse pärast. et paistab et mingi popp tegevus et oh
ma teen ka.
mulle meeldib siuke mis on ütleme siis SIIRAS! aga mitte enesetapumõtteid täis siiras. terve
inimese juttu ma pean silmas!
või siis selline veeb mida loed ja tunned et piinlik on lugeda selliseid asjasi...
4) mida kirjutiste lugemine annab...
no milleks mulle üldse see päevik eksole. eelkõige kirjutan ma seda tõesti endale. äge lugeda
kundagi mis siis ja siis toimus. kuigi ma pean ütlema et ma ei loe eriti oma vanu sissekirjutisi.
a näiteks pühapäev just vaatasin et näädsa eelmine aasta samal ajal olin jubedasti haige ja nii
paha oli...
aga mitte vähem tähtis aspekt on see et MA KIRJUTAN SEDA OMA SÕPRADELE. kuna
mul on suht kiire tempo. siis ma saan nendega lubamatult vähe koos olla. aga ma üritan miskit
põhilist oma päävast kirja panna et nad teaks mis minuga toimub.
oih. näädsa ma olen siin küsimuse sisust kõrvale täitsa kaldund. a et noh ütleme et MINULT
ära ei võta küll midagi. juurde annab pigem. teadmine et mu sõbrad on minuga kursis kui ma
parasjagu ei jõua nendega kuhugi või meid eraldab suur vahemaa ja nii.
aga mingit pilti ma tahtlikult küll ei loo. ma julgen öölda et 95% kirjutan kuidas on. igaüks ju
mõnikord liialdab eksju?
mulle mu hea sõber [minu päevikus peletise nime all] ütles kunagi et minuga ikka juhtub et
ma peaks lausa üles kirjutama mis kõik juhtub. ja nüid teengi nii. sellest on saanud nigu osa
elust või nii. ütleme et ELUSTIIL ;)
5) auditoorium?
oeh. eks ma vastasin seda pisut juba eelmises punktis. et ikka SÕPRADELE. a no mina ennast
kuskil reklaaminud küll ei ole. oma sõpradele umbes 10 neid saatsin meili et nääte MINA
30
ELAN NÜID SIIN. ja nii ta läks. ma ei julge ega oska arvatagi kes teised loevad. ma tean et
piilu loeb ja luarvikgirl loeb. a no päriselus ma neid muidugi ei tunne.
ja ma ei kujuta ette miks päris võõrad inimesed tahavad mind lugeda. või üldse kus nad mind
leidnud on... aga ilmselt neid on... ja siit kuuenda küssa juurde
6) ei oska võrrelda. muidugi kaunteri panemine oli mul ennast ületav tegevus ka :))) [IT asjad
mind kuigivõrd ei huvita] ...ega ma eriti ei jälgi seda kaunterit tegelt. ütleme et see number
on suurem kui inimeste arv keda ma tean kes loevad...
blogimisejutt võõrastega? ...hmm ma ei kujuta ette miks see häirima peab ausaltööldes.
võibolla ma ei kirjuta piisavalt isiklikult? võimalik. aga ma kirjutan nii kuidas asjad on ja
osadest asjadest lihtsalt ei kirjuta. ma isegi leian et osadest asjadest ei ole sobilik kirjutada.
kuigi on olemas sõnavabadus jne janiitagasi. a noh mingid piirid on mu arust. samas võimalik
et mina ise ületan kellegi piire mis tema arust jällegi pole sobilik...
ja ahistand mind küll keegi pole. vähemalt mina ei ole tähele pannud.
7) kes mina? mina olen olemas.
tudeng olen. tallinna tehnikaülikooli oma. III kursus. ehitustehnika. jube põnev asi. ahhaaa.
siis veel see asi et ma ei ole poiss! tüdruk olen! on kiputud arvama minu sissekirjutiste järgi et
ma olen MEES. no mis seal ikka. ...mulle ilgelt meeldib kino. eriti euroopa-kino. ja ma olen
sitaks vihane et sõpruse kino pannakse kinni! ...siis mulle meeldib kakaod juua. kohvi ma ei
joo. õlut ma ka ei joo. vastikud kibedad asjad. aga kõike muud ma joon :) ...isegi lambiõli
kogemata. mis hiljem väideti olevat taruvaigupiiritus. ...veel mulle meeldib vaarikakook. eriti
tartu wilde oma. sure maha kui hea. ...ja id_rev on mu eesti lemmik ansambel. homme
muusjas on kraalis kontsert. ma olen seda juba nii mitu aega oodand! oohhh. no mis ma oskan
öölda! tegelt mis siin ikka pikalt rääkida DEKTOR OLEN. ja tegelikult ka!
teid tervitab vastu
ENELI LIISMA
ahjaaa. ma arvan mul pole miskit fakti mida varjata.
PS. ma tahtsin veel lisada sellise asja et ma olen eriti rahul selle üle et ma olen kirjutanud
koguaeg eesti keeles. eesti keel on nii ilus ju!!! ok. võibolla te võite väita et ma ei pea kinni
mingist grammatikast ega kellesti. aga komad on arvutis tüütud. ja suured tähed ka! ja ma
arvan et virtuaalmaailmas võib endale sellist asja lubada?
31
LISA 2 – E-MAIL INERVJUU ELISEGA tere blogi-uurijad!
üritan vastata, edu, Elis
Kui kaua oled bloginud?
jaan. 2003
Käsil juba mitmes ajaveeb?
2.
Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
"kirjutamisrahutus"! mugavusest sai valitud meediumiks internet. Olen vist internetisõltlane,
vähemalt keskmise suurusega sõltuvuses. kes teab, kas ma üritanuks kuhugi "läbi murda"
m6nel muul moel v6i kirjutanuks selle asemel sahtlisse. igastahes ma tundsin, et pean
kirjutama ja k6ik. edevus on selle asja nimi vist ka. ma olin kindel, et mul on võime kirjutada
nii, et see huvitab teisi. teisalt oli eeskujusid teiste blogijate seas. selliseid, kes minu jaoks
ootamatult sellega tegelesid ja v2ga m6nusasti kirjutasid, elades ise tegelikult v2ga tavaliselt
elu, aga kirjeldades seda sellisel moel, mis pani lugema.
Eeskujud?
inspireerivad kirjutajad, provokatiivsed sõnavõtud, millele saabub ka lugejate vastukaja.
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
kirjastura (http://kirjatsura.blogspot.com/), teller (teller.diip.ee), ajaveeb
(http://thirdschool.blogspot.com/), inglisekeelsetesse ei viitsi(nud) syveneda, kuigi mõni on
pilku pyydnud.
Kui palju praegu teisi bloge loed?
iga päev sirvin kõik oma bookmarkides olevad blogid läbi, neid on praegu u 35. lemmikumaid
vaatan veel teise korragi. kui keegi viitab m6nele uuele blogile, siis yldjuhul vaatan järele. sel
moel neid bookmarke nii palju tekkinud ongi.
praegused lemmikud on:
32
http://she.pri.ee/improved/ - huvitab sest tegeleb muusika ja fotograafiaga.
http://thirdschool.blogspot.com/ - on samuti psyhholoog, kirjutab armu andmata ja kriitiliselt
http://pajatused.cafe.ee/ - omapärane paar, hea peegeldus - vanakooli tartu, vaimust.
sophisticated
http://kalkar.offline.ee/blog/, http://www.supernormal.planet.ee/blogger/ - m6lemad sellised
minu m6istes "tyypilise linnastunud arvutimehe" blogi head näited.
http://nanooq.blogspot.com/ - väga hea sõnasepp
http://teller.diip.ee/ - minu infoguru ja hea sõber
Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
kui on midagi naljakat või huvitavat omalt poolt lisada. tavaliselt v2ga seda ei tee, aga samas
kommenteerin v2hem kui tahaksin. mõnikord on tunne, et tahaksin ütelda, kuivõrd mulle
mingi sõnavõtt korda läks, aga ei tule pähe midagi head ja kui blogi omanik pole ka isiklik
tuttav siis ma pigem olen vait.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
nende ajaveebide lugemist, mida ma ei loe :) ma ei saa ytelda, et ei loe kindlasti ntx
teismeliste koolilaste omi, sest minu igapaevaste blogide seas on ka vahemalt 1 selline. aga
tundub, et on hulgaliselt minuvanuseid 20ndates aastates inimesi, vist p6hiliselt naised, kelle
arutlused on minu jaoks tyytud ja täiesti mittehaakuvad minu huvidega. kord 2 n2dala jooksul
vaatan, et mida nad on kirjutanud ja leian et näe, jälle asjata vaev!
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab?
sellises vormis nagu praegu ma oma m6tteid avaldan, annab see mulle mõnu mõne hea
väljendusviisi leidmise eest. olen kirjutamisest pikemas perspektiivis sygavamalt huvitatud.
niisiis, mõtlen, millest kirjutada ja kui tuleb mõte, siis naudin just kirjapanemise protsessi ja
hilisemat ülelugemist. minu jaoks on oluline leida mõni lihtne viis ütelda midagi nii, et see
paneks lugema ja tabama tunnet, mis minul kirjutamise ajal oli. huumor on samuti oluline.
Mida ära võtab st on midagi, mis häirib?
häirib veidi see, et ma ei oma ülevaadet, kes mu blogi loevad. samas, ma eeldan, et tegu on
kyllalt kitsa ringiga, so inimestega, kes töö tõttu kasutavad palju internetti ja tõenäoliselt ka
ise blogivad. pluss tuttavad. samuti häiris mind see, kui minu blogis polnud kommentaari
33
andmise võimalust. nyyd on ja mind rahustab teadmine, et see ei pea olema ainult monoloogi
vormis asi, vaid kedagi puudutab see nii palju, et ta ytleb ka midagi vastu.
kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
teadlikult jätan blogi sisse panemata mõned sündmused ja tunded. mis ei tähenda, et ma
väldiksin enda elus toimunud oluliste sündmuste ja teemade kajastamist. mind ei huvita
tavaelu tavaliselt kujutamine, samuti mitte draamade ylepaisutamine - lihtne asi olgu kirja
pandud mingi kiiksuga, raske asi lihtsalt, siiralt ja kergelt, otsekui möödaminnes. teadlikult
rõhutan ma enda kui tundliku ja veidi ebastabiilse inimese kujundit, sest emotsionaalsele
olukirjeldusele ehitan üles suurema osa oma sissekannetest.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
taban ennast tihti mõttelt, et täiesti võõrad inimesed, kes loevad minu blogi, ei ole vist päris
normaalsed. kui nad ise ei blogi, kui nad mind ei tunne ega tea, siis miks nad peaksid tahtma
seda lugeda? samas kylastab mu blogi tööpäevadel cca 130 inimest 24 h jooksul. järelikult -
neile võibolla tõesti meeldib mu eluga millegipärast kursis olla ja seda tõenäoliselt minu
kirjastiili tõttu. yhele meeldib yks, teisele teine – järelikult on selliseid inimesi, kes naudivad
regulaarselt minu kirjutisi. mul pole selle vastu midagi. nad panevad mind tahtma paremini
kirjutama :)
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike?
170 kylastajat ööpäevas maksimumtulemusena ... eesti m6istes vist ok. tegelikult pole see ju
midagi, tyhine arv. aga jah. kui ma sellele m6tlen, siis mõjub ka ehmatavalt suurena ikkagi -
KES nad k6ik on??
Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras
sinuga blogimisteemal juttu teeb?
ei ole kogenud, et keegi ahistaks. kyllap mind ei teata nägupidigi v2ga. võõrastega blogimise
teemal jutt on olnud. m6jus ehmatavalt, peale mida muutsin oma blogi pealkirja ja m6ttes
otsustasin edasipidi hoolikamalt kaaluda ennem kui kellegi pärisnime blogi panen. pean
silmas just oma tööalast tegevust, mille positsiooni minu liigne avameelsus võiks
põhimõtteliselt õõnestada.
34
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
Elis Aunaste, 24 ty psyhholoogiaharidusega, töötan sõjaväepsühholoogina. tegelikult: tahan
töölt ja eestist ära, reisida, tegeleda fotograafiaga ja kirjutada raamatut!
vot, edu teaduse tegemisel,
Elis
35
LISA 3 – E-MAIL INERVJUU ERKIGA MA EI VIITSI SELLES NEETUD HOTMAILIS SEDA KIRJUTADA!!! EKSOLE.
Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujud?
soulutioni arhiividest saate teada, et november 2001 algas pidu ja pidu kestab siiani,
novembrini 2003. kuna olete kõik kõrgharidust omandavad inimesed, siis ehk suudate ühe käe
sõrmedel üles lugeda kaua ma bloginud olen.
käsil teine ajaveeb, esimene oli kunagi kauges minevikus paarikuuline projekt. samas,
viimasel aastal olen teinud väikesed kõrvalepõikeid gone postaliga ning saviblogiga, kergelt
olin seotud ka koht.diip.ee'ga.
blogitõuge tuli soulutioniga tartust, oli vaja natuke kirjutada heast uuest ilmast ehk siis alma
materist ja väikesest eneseotsingul olevast poisist. esimene aasta oli tõenäoliselt totaalne
kräpp, aga sõpradele pidi jutukesi ja tükke pakkuma tartuelust. sealt alguse sai.
eeskujusid pole ja kaldun arvama, et kas blogidega polegi nii, et neid eriti ei tehta eeskujudest
lähtuvalt. tahetakse kirjutada ja vahendid selleks leiab ikka. viimasel ajal ehk mõjutavad
blogivad sõbrad, sest tundub, et blogimine on "in".
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
no kui ma 12ndas klassis olin, siis oli vähe bloge. kert vist kribas midagi, üldiselt oli sel ajal
eestis primaarne disaineritevaheline blogisõda. tari peaks mäletama oma "i am not a disainer"
skandaali.
Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
päevas ühe blogiringi või kaks teen ikka. lugemiseelistused kattuvad ENAMVÄHEM
(rõhutus minu - e.k.) telleriga, aga umbes pooli, mida veel loen, tal nimetatud pole.
kommenteerin puhtalt nihilistlikust tundest kui tajun, et tahaks midagi käratada juurde.
reeglina eriti ei viitsi.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
vaieldamatult puberteedi- ja masendusblogid a la chagrine, sest kuigi alguses on humoorikas
ja naljakas, siis mingist hetkest lihtsalt ei talu seda. häirivaks muutub mass.
36
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis
häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
eks see ole teatav teraapiavorm. räägid midagi ära ja endal vaikselt liigub midagi peas paika.
selline dialoogipidamine endaga kui ka publikuga. kindlasti annab see natuke juurde, et ka
TEISED seda loevad, aga minu jaoks pole primaarne. mõneti on see kihk kirjutada. kirjutada
kirjutamise pärast asjadest, mis pähe tuleb. ära ei võta midagi, samuti ei häiri. üldiselt pole
siin vahet kas teadlikult või teadvustamata. igasugune avalik eksponeerimine on selline tore
väike liputamisharrastus. endast saab lugejale luua pilti nii kirjutades, kirjutamata kui ka
millestki kirjutamata jättes. kui keegi väidab, et ta ei tee endast teatavat pilti neti teel, siis see
on puhas vale.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
peamiselt ehk tuttavad, kusagil 20 kandis. eesmärk? kust ma tean. päevas külastab keskmiselt
~60 inimest. suuremas osas siiski ei jaga üldse, kes need käivad ja mida nad tahavad.
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled
kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga
blogimisteemal juttu teeb?
täiesti harju keskmised numbrid ühe väikese mõttetu blogi jaoks. lugejate ahistamist pole ning
kui julged kirjutada, siis julge ka vastutata. keegi ameerika blogimees ütles, et kui sa ei suuda
oma ema ees aus olla, siis ära blogi. ühel hetkel tulevad nagunii su tuttavad, sõbrad, vanemad
jne su lehele ning kui leiad, et see on liiga palju, siis tõmba parem pistik seinast välja. ning et
keegi tuleks minuga blogimisteemal rääkia... yea sure, eesti on ikka nii karmilt äge riik kus
ma ei saa varsti toast väljagi minna, sest olen koduperenaised välja vihastanud
coelhokriitikaga ning slõleht tahab minult kogu aeg intervjuud. seega jube häiriv on ;)
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
erki kodar, 21, juuratudeng.
jube totakad küsimused :)
37
LISA 4 – E-MAIL INERVJUU KALKARIGA Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujud?
Loomulikult eesti staar-bloggarid Tari ja Krahv. Eesti blogosfääri Simon ja Garfunkel!
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste? Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja
millisel juhul oma kommentaari lisad?
Mul on IE "Links" ribal reas: Tarikrahv, Polaarkaru, teller ja kitty. Neid loen, ylejaanusid
lappan harvemini. (sinu nimekaimu she.pri.ee/improved samuti sageli).
kommentaari lisan siis, kui a) ei ole ilgelt kiire b) kui teema kotib c) kui tunnen, et mul on,
mida juurde/vahele/lisaks torgata.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
Üleliia enesekesksete ja -imetluslike, mõõdutundetult (pseudo)filosoofiliste ja kirjavigadega
ajaveebide. Samas, on blogijaid, kes võivad pööraselt hästi kirjutada ka kõige tüütumatest
asjadest (polaarkaru! krahv!).
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis
häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
Mis küsimus see on, loomulikult EGOTRIPPI!! Blogin, järelikult mõtlen. Vahel on huvitav
omal lugeda ka (eriti mingeid öiseid somnambuule) ja analüüsida. Nii saab lahti ka peas
pendeldavatest kinnisideedest ja muudest sõnarämpsust.
Blogimise oht, arvan, on selles, et hakkad ennast ja blogimist liiga tõsiselt võtma. Ajaveeb,
kus saab kommenteerida on ju tegelikult minikommuun (kuhu, hehehe, kuuluvad peamiselt
teised ajaveebnikud - blogging for bloggers?), selles toimuv "suhtlemine" võib tekitada mulje,
et oled võimas seltskonnalõvi ka siis, kui päevade kaupa arvuti taga elada ning suhelda vaid
poemüüjatega ("Aitäh", "Palun").
Ma loon endast pilti, loomulikult. Siiski õnneks vist alateadlikult.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
Peamiselt ilmselt kahekümendates, omandamisel või juba omandatud kõrgharidusega
heteroseksuaalsed valged tallinlased ja tartlased. Loevad sellepärast, et igav on. Kui nüüd aus
38
olla, siis ega enne blogi-ajastut polnudki internetist ju suurt midagi lugeda. Või oli? Mina pole
näiteks kunagi viitsinud internetist Postimeest lugeda.
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled
kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga
blogimisteemal juttu teeb?
ma ei ole viitsinud viimasel ajal statistikat tsekkida, sügisel (taas)alustades käis päevas ca. 150
juuserit blogi vahtimas.
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
Veebitisainer-fotograafiatudeng. Passin arvuti taga suurema osa tööpäevast, oman seetõttu
süümekaid ja eksistentsiaalseid küsimusi a la kas see ongi see, mida ma tahan? ja kas nii
jääbki või hangin endale kunagi mingi "päris" töö? Tegelt ka.
tervisi, raul
39
LISA 5 – E-MAIL INERVJUU KRAHVIGA Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujud?
Aastakese. II blog - edasiarendus esimesest, suurt ei ole muutunud peale kujunduse ja
aadressi. Tõuge - paarimees Tari mingil põhjusel kunagi alustas. Kord rõõmsalt napsu võttes
otsustasime, et miks mitte koos edasi teha. Nii läkski.
Eeskujud?
puuduvad. Mede blog on valikulised nopped omaenda reaalsusest ja mõtetest, seega ei saa
hakata kellegi teise elu elama ega kellegi teise mõtteid mõtlema.
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
Ep old. Sain teistest blogidest teada alles siis, kui olin pool aastakest enda oma ära pidanud.
Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
Umbes 5-7, kelle puhul on olnud HETKI - kas siis bloggereil või minul nende tekste
lugedes :)
Kommentaarid lisan sel puhul, kui on teemale midagi informatiivset lisada või avaneb
võimalus avaldatut humoorikalt edasi arendada.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
"Läksin sinna, tegin seda, sõin seda-ja-teist, kohtusin M, N, O, Q või Ä-ga." Who gives a sh...
pardon my french... blog?! Sellistes blogides ei ole mingit sära. Äärmisel juhul suudab mind
nende juures köita ainult see paranoiline järjepidevus - päevast päeva üks ja seesama -
Kafkagi kadestaks. Sellised, enamasti teismikute päevaraamatud on oma halearmsuses ja
maailmaailma(jalgratta-)avastamises liigutavalt halvad.
Nüüd tekkis mul skandinaavia usundist lähtuvalt (maailmapuu!) idee maailmajalgrattast.
Vastan selle küsimustiku ära ja siis leiutama!
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab?
Esialgu oli tegu lõbusamate hetkede memoriseerimisega enese tarvis. See, et asi oli internetis,
ei omanud tähtsust. Internet oli vaid vahend.... Nüüd aga - harjutan eneseväljendamist, sest
enamik mu sõnavõtte taanduvad seltskondlikule kalambuurile, mis on küll lõbusad, ent mille
kirjapanemine nõuab paraku märksa suuremat oskust. Edevus siiski muidugi kah, ent
40
peamiselt sellest küljest, et tekst ei langeks allapoole oma tavalist taset. Aga arenguruumi on
oikuipalju... :(
Ja muidugi - äkki juhtub keegi oluline inimene seda lugema ja mulle pakutakse mingit
võimalust end kuskil teostada...? Semiootikute sügispäevade moderaatoriks kutsuti mind just
seetõttu, et üks korraldajatest oli Pajatustele kunagi pilgu peale heitnud...
Mida ära võtab st on midagi, mis häirib?
Kõikevõitev populaarsus tuli ja - tõesti-tõesti - mind hakkas häirima see, kuipalju inimesi
minu tegemistest teab. Kuivõrd enamik sissekandeid on seotud koos inspireerivate sõpradega,
kellega ma saan kokku inspireerivas... khm... võiks lausa öelda - spirituaalses õhkkonnas, kus
arusaadavalt spiriti osakaal suurt rolli mängib, siis ei vaimusta mind kuigivõrd idee sellest, et
pool Eestit on minu napsutamissagedusega kursis. Ergo - kui tõesti enda tarvis midagi üles
tähendada on tarvis, siis ei saa ma seda enam teha, ilma et see läheks üldisest stiilist välja.
Kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
Kuulge, ega ma nüüd NII edev kah ei ole :)
Kuigi! Arvestades seda, et ma panen blogi kirja ainult teravmeelsemad ja humoorikamad
hetked oma elust, siis võiks ju arvata, et ma loon immitsat, mille kohaselt ma olengi
teravmeelne, humoorikas ja meeldiv? Kurat teab, äkki olengi? Eieiei, eneseimetluslikud
passaazhid tuleb välja jätta. Ei loo.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis
vanuses, tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
Tõenäoliselt regulaarsed külastajad, loodetavasti keskmisest intelligentsemad ja
humoorikamad :) Teised bloggerid ja mingi seltskond, kes mingitel segastel põhjustel on
hakanud mu käe- ja mõttekäigu vastu huvi tundma. Eesmärgi kohta ei oska küll öelda. Kunagi
sai sellekohane sissekanne üllitatud (http://pajatused.cafe.ee/index.php?act=blog&b=2003-05-
04), vastuseid:
• tegelikult tari&krahv inimestena vist ei huvitagi, aga huvitavad just need omapärase
stiiliga kirjatükid ja juhtumused.
• leiavad mingit huvitavat, vajaliku, kasulikku misiganes informatsiooni teemal, mida
blogija valdab
• "..mis mis??!!pole teist kui inimestest huvitatud? vale puha, mina isiklikult loon
pilti..just krahvist.."
41
• Minu jaoks on "pajatused" (ja tegelt ka teller) kui eks- ja välistartlaste Ebenezer (kivi,
mis sümboliseerib tagasipöördumist, seost juurtega vms).
• minu loen rohkem neid blooge, kus on midagi inimesest. ma ei mõtle "hommikul sõin
putru ja siis tööle", vaid mingi huvitavama nurga alt konkreetsest elust. midagi
lähedast.
• mina käin siin meeleheitest!
See viimane kommentaar võtab kahtlemata kõik eelnevad kokku. Kompensatsiooni-teooriat
arendades - nähtavasti loevad bloge inimesed, kes püüavad sellega täita vajakajäämisi reaalses
elus. Jõudu neile. *irve*
Muide, vahepeal oli tendents (vist enne seda, kui läksid moodi kommenteeritavad blogid)
pidevalt oma blogides teiste blogide peale ristviidata ja teatada midagi stiilis "oh-ah-uh, me
mõtleme NII sarnaselt". Way to go... Pigem peaks rõõmustama selle üle, kui keegi teataks, et
ma ei oleks eales millegi niivõrd napaka peale tulnud. Kuhu ma jõuda tahtsin - see on
ilmselge näide teatava subkultuuri tekkest. Ma ise püüaksin sellest siiski distantseeruda ja
lisan sellise viite ainult äärmise vajaduse korral (nt nn "autistliku" blogi puhul).
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike?
Pärast seda, kui see oli osutunud ehmatavalt suureks (hetkel vist pealt 200 in päevas), arvasin,
et kui juba, siis juba. Ergo tuleb muuta teksti kvaliteeti üha paremaks. Seega siis näruselt
väike :) *irve*
Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus?
Kuivõrd ma juba ammu olen loobunud intiimsete faktide avaldamisest, siis otseselt mitte.
"Ahistamise" juurde läheks ehk järgmise punkti alla käiv osa :)
Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga blogimisteemal juttu teeb?
Varsti juba küll. Peamiselt häirib mind see, kui ma alustan mingit humoorikat mõttekäiku ja
põimin sinna sisse mõningaid internetis avaldatud nüansse - ikka leidub keegi, kes teatab, et
ahjaa, sellest ma olen juba lugenud... See nõuab pidevat tekstikontrolli, et ma end kordama ei
hakkaks ja sunnib üha uusi ja uusi potentsiaalseid vaimukusi välja mõtlema. Ega see muidugi
halb ei ole, ent pisut ärritav siiski.
42
Kes oled?
Issanda Jumala väikevend
Mis su nimi on?
Saatuse Iroonia
Millega tegeled?
Hõljun kõiksuses ja püüan end kõikvõimalikul moel lõbustada.
Aga tegelikult?
Püüan mitte suureks saada ja mängin üha uusi ja uusi mänge. Blogimine on üks neist.
Nüüd aga - tegelikult - nagu lubatud, lähen maailmajalgratast leiutama.
C'mon baby, let's ride! *irve*
43
LISA 6 – E-MAIL INERVJUU KRISHIGA (MORAAVIUSEGA) Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujud?
Bloginud al suvest 2002, blogimisest kui niisugusest sain teada Tari-Krahvi ajaveebist (toona
Fantawine tari.cafe.ee's) ja Telleri omast.
Blogisid siiani 2,5:
1. fiktiivne: moravius.blogspot.com
2. reaalne: www.hot.ee/kodutytar/blogger.html ->kolisin blogspotti tehniliste jamade tõttu,
thirdschool.blogspot.com
2.5 kõrvalprojekt konsu-loog (igaveseks kaotsi läinud blogger.comi poolsete jamade tõttu)
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
Tari-Krahv, Teller, aegajalt veel mõned
Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
Praegu loen igapäevaselt ca nelja-viit blogi, kommin aruharva.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
Kõigi teiste peale nende nelja-viie
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis
häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
1. Keeps the kids in touch. Ma pole elu sees viitsinud kaugelolevate sõpradega
olukirjelduslikke meile vahetada. Nüüd lihtsalt viitan nad oma blogile, ja nad on alati kursis,
kuidas mul läheb.
2. Suhtlemismoodus teiste blogijatega.
3. Päevik. Mingi ülevaade võiks ju olla, mis toimunud on, aga kõvakettale või paberi peale
salvestet päevikuversioonid on mul alati paari nädalaga kaotsi läinud. Kõike ei pea ju kirja
panema, samas ise loen sealt endale teada olevate viidete järgi välja, mis millal toimus.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
Mingit ülevaadet pole. Mõtlesin just eile, et peaks blogis küsitluse tegema: kes te õieti
sihuksed olete, ja mis te siin teete? Kas ma tunnen teid?
44
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled
kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus? Kassind häirib, kui keegi võõras sinuga
blogimisteemal juttu teeb?
Täiesti ok külastatavus. Ahistamise osaks pole langenud. Küll aga on üks asi tasapisi häirima
hakanud: kui mistahes seltskonda on ära eksinud kaks blogijat, siis läheb varem või hiljem
kogu seltskonna jutt tingimata blogimisteemadele...
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
F/20/psühholoogiatudeng
espestsiaalselt krishile: nagu märkasid, küsisime sult moraviusetekste, seega oleks eriti tore,
kui end ajas pisut tagasi krutiks ja meile rohkem just Moraviuse tagamaadest räägiksid.
Järgneb standardtekst:
Moraviuse taust: kirjutasin ca pool aastat omaenese lõbuks, eeldamata et keegi seda eriti teab
või loeb. Et asi veel jaburam oleks, panin viite kuskile neti-kataloogi "kultuuri ja kirjanduse"
kategooria alla :) (Kuna tekstiliselt oli tegu ju pesuehtsa saastaga, tundus see sinna hästi
passivat.) Siis mingi hetk täheldasin, et ülejäänud blogosfäär viitab ja huvitub. Siis panin
kaunteri üles, arvates et sinna satub (nagu igale keskmisele eesti kodulehele)ca paar külastajat
nädalas, võibolla tõesti koguni viis inimest päevas. Suur oli mu üllatus, kui kaunter ühe
ööpäeva järel pisut üle saja külastuse näitas.
Tundus, et asi hakkab käest minema. Sain juba noorte neidude fännikirju, kes murelikult
"minu" narkotarbimisharjumusi sarjasid ning muidu oma raskest elust pajatasid. Kuidagi
kahju oli aga asja ära lõpetada. Siis võtsin vastu otsuse, et kui keegi blogija peaks avalikult
ütlema, et "kuulge – see mees pole päris", teen avaliku ülestunnistuse ja lõpetan ära. (Sest
valdav enamus paistis uskuvat, et sihuke tegelane ongi olemas ja töllerdab Tartu peal ringi.
Või et igatahes ei ole ta kirjutatud üheksateistaastase tudengiplika poolt.) Siis viimaks kevadel
Krahv ütleski. The rest is history. Hämmastav oli aga see, et Moravius oli hakanud elama
täiesti omaenda elu. Keegi nagu ei uskunudki, et ta polnud päris. Tegelikult kartsin, et
blogosfäär teeb mu tahtmatu "lollitamise" eest pulbriks, aga õnneks esines ka toetavaid
sõnavõtte.
45
Sellest fiktiivsest kirjutajast endast:
tegelane oli kokku kirjutatud peamiselt paari tuttava kuti pealt, kuigi mingit ärapanemise
soovi otseselt ei olnud. Nii et tegelikult polnudki ta väljamõeldis vaid pigem omamoodi
kokkuvõte.
On tehtud ettepanek teda mingis vormis edasi kirjutada, kas just iseseisva blogina, aga et
"saaga läheks edasi".
Teisi puhtafiktiivseid blogisid tean tegelikult ainult kahte: Erkil oli see "gone postal" ja siis on
Amadeusi blog, kus ta kirjeldab koera seiklusi blogosfääris.
Suurima tõenäosusega avalikustame uurimuse via blogosfäär.
you'd better ;)
46
LISA 7 – E-MAIL INERVJUU POLAARKARUGA Kui kaua oled bloginud?
Märtsi lõpust.
Käsil juba mitmes ajaveeb?
Teine.
Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Henrik Roonemaalt.
Eeskujud?
Briti kolumnistid.
Olid enne teiste ajaveebide lugeja?
Ei, enne tegema hakkamist polnud asjast üldse teadlik.
Kui palju praegu teisi bloge loed?
Iga päev, enamasti neid, mis Telleri blogrollis on + veel paari, kes pole, aga aeg-ajalt meelde
tulevad.
Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
Enamasti mitte. Paar korda parandasin Telleri õigekirjavigu, aga jätsin järele.
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
Täiskasvanud ja ratsionaalne inimene minus ütleb, et kõigi, aga mingi teine elajas ütleb, et
kõige sellega tutvumine, mis inimloomuse väljendamisega seotud, on kuidagipidi vajalik ja
arendav. Pealegi on mõnel puhul tõesti tegu minust valgusaastate kaugusel olevate
tegelastega, kelle elust ma muidu midagi ei teaks. Aga on ka täpselt vastupidiseid juhte, st
saan bloogist teada, millega tuttav tegeleb. See on ka üks põhjusi, miks ise aeg-ajalt oma
elusündmusi suht realistlikult kajastan, et ei peaks pärast mitu korda eraldi rääkima.
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab, st on midagi, mis
häirib?
47
Kasutan bloogi suure sahtlina, kust saab peast prahi välja valada. Varem kirjutasin
märkmikku või paberilipakatele asju üles, nüüd on hea, et kõik ühes hunnikus, kuupäevad ka
kenasti juures.
Kui kommentaarivõimalus oli, siis tükkisid mingid tegelased läbustamas käima, kutsusid
kohvikusse ja puha. Aga kuna olen väljendi ‘autistlik bloog’ maaletooja, siis käisin oma
sõnade järgi ja võtsin kommentaarikasti maha, pärast kolisin aga hoopis teisele aadressile.
Kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
Tõenäoliselt mitte, kuigi Polaarkaru aliasest annaks ju välja arendada küll midagi, suur
üksildane valge kiskja vms. Aga kunagi ju lõpuni ei tea, kuidas välja kukub, nii et tõenäoliselt
on tõele lähemal ‘väike tige vanatädi’. See, kuidas, ütleb ju teinekord rohkem kui see, mis.
Tore oli see, et Teller arvas alguses tükk aega, et ma olen mees.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
Tuttavad olid alguses, pärast tekkisid ikka ilmselt võõrad kah. Kui Teller ükskord lingi pani
oma bloogi, kahekordistus külastuste arv. Miks loevad? Koer seda teab, äkki on lõbus?
Vahepeal mul oli mõte teha puhas stand-up bloog, aga ei viitsi ju kogu aeg mingit Seinfeldi
panna.
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike?
Ehmatust vt eelmine vastus. Nüüd on rahu ja vaikus. Aga on üllatusi olnud, et näe, sihuke
tegelane ka loeb.
Kui palju oled kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus?
Väldin seda osavalt. Blind date lugejatega jääb kindlasti ära.
Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga blogimisteemal juttu teeb?
Mkmm.
48
LISA 8 – E-MAIL INERVJUU TARIGA Oled ehk juba kuulnud umbes kuu tagasi alguse saanud sahinatest, et valmimas on
põhjalikumat sorti Eesti blogsfääri analüüs prof Lauristini kursuse "Sissejuhatus meediasse
ja kommunikatsiooni" raames. Tunnetades oma inimlikke piire, tegeleme konkreetsemalt 10
võimalikult erineva ajaveebi uurimusega. Ka Sina oled nende kümne hulka sattunud (põhjusi
saad hiljem tööst lugeda).
eijole kuulnud
Et käsitlus ei jääks liialt üldiste teooriate (blog on netipäevik, mida saab kommenteerida) ja
meie ühekülgse mätta otsast vaadatuks, anname sõna ka Sulle. Siit küsimused:
Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujud?
tundub, et vahelduva eduga 1999 aasta suvest (kaevasin veidi arhiivides). alguses tsirka
aastake yksinda ja inglise keeles, siis umbes aastane paus, siis krahviga koos ja see koostöö on
jatkunud. esialgu krahviga koos "fantawine", sest see oli minu obsessioon ja siis see valgus
liialt laiali ning syndisid "pajatused pastelsest pohmellist" või mida iganes. PPP igatahes.
esialgne eeskuju... khm... k10k. ;)
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
alguses ei olnud kedagi ju. liisa vist oli. zilmer yritas midagi. tol ajal. st. päris alguses.
välismaal syndis vst midagi. peamiselt lugesin kaliber 10k-d, seal oli praegune pixel.ee taoline
asi ylal. on vist siiamaani. lingivahetus eesmärgiks peamiselt.
Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
yritan iga päev umbes 50 eesti bloogi üle käia. välismaa omi ei loe. ei tunne midagi isiklikku.
kommentaarid tulevad siis, kui on midagi öelda
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
tõusin üles - käisin dushi all - sygasin kubet -stiilis päevikuid. ei oska aadresse öelda, sest ei
loe neid.
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis
häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
49
me kõik loome endast teatud pilti. alati. mina kirjutan seda osalt ka sellepärast, et tavapäeviku
pidamine pole mu loomuses, ent kui siia lisada pisike annus ekshibitsionismi, siis ma juba
viitsin. edevus siis vist eksole. pealegi ma tahan mingeid asju mäletada. mul on haugi mälu.
kohati tahaksin rohkem isiklikke asju kirjutada, aga ei saa. eesti, teate ju kyll, on LIIGA
väike.
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis
vanuses, tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
ainus aimdus on nendest, kes kommenteerivad. kes veel loevad, seda ei tea.
enamus kommenteerinutest on tuttavad. kas siis irl või võrgust. miks nad mind loevad?
uudishimu, kuidas tal läheb ma pakun. mina loen kyll sellepärast.
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled
kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga
blogimisteemal juttu teeb?
suhtkoht ehmatavalt suur. ei julge päris intiimsusteni laskuda. nii suur pohhuist ei ole. eesti
blogosfääris peaksime me esikolmikusse kuuluma. ilmselt osalt ka sellepärast, et ysna vana
blog ja teiseks... - no vaadake kui haaravalt krahv kirjutab, minu panus on selle kõrval ju
köömes. häirimise kohta on see, et oleneb kes ja kuidas. pisike ego kurgu alt kõditamine tuleb
ju alati kasuks... ;)
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
ma arvan, et seda te teate kyll... :)
50
LISA 9 – E-MAIL INERVJUU TELLERIGA Tere uurija, väga tore ametlik kiri. Olgu teil abi ja saagu teil asjalik.
Siim
Kui kaua oled bloginud? Käsil juba mitmes ajaveeb? Kust said blogi püstipanemiseks tõuke?
Eeskujusid?
Esimest ajaveebi hakkasin kirjutama ilmselt millalgi 99 aasta lõpus või 2000 algul. Kahjuks
kustutasin millalgi kõik siis kirja pandu ja pole enam võimalust täpselt kontrollida. Kirjutasin
siis hilisteismelisele omaselt inglise keeles. Tõuke andis ilmselt võõrasse linna kolimine, kus
esialgu eraelu suures osas virtuaalseks muutus kuna polnud korraliku kodu ega sõpru kus olla
või kellega suhelda. Eeskujusid toona ilmselt eriti polnud, sest vähemalt Eestis oli
samasuguseid blogisid siis vaid ehk ühe käe sõrmede jagu ja välismaiseid ei lugenud.
Vähemalt ei mäleta, et oleks mõnd regulaarselt jälginud.
Praegu on käsil teine ajaveeb, mida olen üsna igapäevaselt kirjutanud 2002.aasta jaanuari
lõpust alates. Seekord ehk tegu palju teadlikuma kirjutama hakkamisega. Ettekäändeks sai
vajadus vähendada sõpradega toimuvat meilispämmi, kus postkasti kippusid ummistama
erinevate sõprade pisiremargid päevasündmuste ja muu kohta. Nii saatsingi laiali teate
"edaspidi lugege mu tegemistest kodukalt". Selleks ajaks olin juba ka lugema hakanud
välismaaiseid (peamiselt USA) blogisid ja eks sealt ka eeskuju. Allpool täpsemalt.
Olid enne teiste ajaveebide lugeja? Milliste?
Et Eestis nähtus suhteliselt puudus, Liisa (she.pri.ee) ja Oliver (he.pri.ee) kirjutasid siis, aga
suhteliselt harva. Tõenäoliselt olid mõned kirjutajad veel, kuid ma kas ei lugenud neid või ei
teadnud nende olemasolust.
Välismaalt olen aga mõnesid blogisid üsna regulaarselt lugenud päris pikka aega:
www.kottke.org, www.evhead.com, www.megnut.com, www.tomotomorrow.com, nonsense-
verse.blogspot.com. Kottke ja Megnut ehk suhteliselt sarnase stiiliga (nad on ka blogimaailma
celebritypaar), Ev üha rohkem tehnoloogiale keskenduv, Jen (nonsense-verse) isiklikust elust
kirjutav ja Tom Tomorrow 99% poliitikast (vasakpoolne) kirjutav-viitav.
Neid regulaarseid on veel, mõned on grupiblogid (www.marketingwonk.com) ja annavad ehk
pigem mingi ajakirja mõõdu välja.
Kui palju praegu teisi bloge loed? Kas ja millisel juhul oma kommentaari lisad?
Loen päris palju. Igapäevaselt 35 ringis, aga see number kord väheneb veidi, kord suureneb.
Et 10 neist toetab RSS-i, siis ei pea ma neid külastama selleks, et uuendustest teada saada,
51
väike teade ilmub vaid siis, kui nad midagi uut lisanud. Lisaks loen harvem veel ~10 Eesti
blogi (näit. kord nädalas). Välismaiseid eraisikute blog 10 ringis igapäevaselt.
Kommenteerin küll. Ja siis, kui midagi on väga hästi kirjutatud, kui ma mingi väitega väga
nõus olen või siis vastupidi, üldse nõus pole. Või kui keegi, kes mulle meeldib, küsib milleski
abi. Vahel püüan ka kildu rebida"...
Milliste ajaveebide lugemist pead ajaraisuks?
Nende mida ma ei loe :) Üldiselt jätavad külmaks ajaveebid, kus ma autorit ei tunne ning ta
kirjutab eelkõige oma igapäevaelust või mingist pööraselt "erilisest" siseilmast. Seda juhtub
miskipärast eelkõige teismeliste tütarlaste puhul. Samavanad poisid kirjutavad lihtsalt, kuidas
nad said uue kõvaketta ja nüüd on vaja seda installida vms.
Leidub loomulikult ka erandeid, paar korda olen meeldiva üllatuse osaliseks saanud, kui
mingi intelligentse ja põneva jutu tagant astub välja 16-aastane tegelane.
Mida internetis oma kirjutiste avaldamine sulle annab? Mida ära võtab st on midagi, mis
häirib? kas sa lood teadlikult endast mingit kujundit või pilti?
Ajaveeb on esiteks mu kirjutamisele positiivselt mõjunud. Selline planeerimata kõrvalmõju.
Aga annab koha, kus jagada oma mõttekatkeid, vahvaid internetist leitud linke, mõnikord
võimaluse välja näidata oma poolehoidu või vastuseisu mõnele ühiskonnas toimuvale
ilmingule. Eks ikka ju kirjutan neist asjadest, mis mulle olulised tunduvad ja soovin, et ka
teised mu vaimustust jagaksid vms. Kindlasti rahuldab edevust ja tunnustusvajadust (kui
kommenteerivad, siis järelikult loevad ja midagi ka liigutab). Suure mölaga olen ma lapsest
saati olnud, ajaveeb on hea võimalus endale sobival ajal seda välja elada.
Ära võtab ehk õige pisut privaatsust. Vahel tuleb pähe, et "ohoh, mu mõtteid loevad
regulaarselt üle 800 inimese (tagasihoidliku arvestuse kohaselt), et äkki peaks mõtlema
rohkem enne kui ma midagi välja paiskan. Kõige rohkem vist tööga seotuna mõtlen, et kas ma
ehk vahel peaks mingid asjad kirjutamata jätma. Samas pole ma kindel, kas sellised aeg-ajalt
käivad mõtted ka reaalselt eriliselt mõjutavad mida ma kirjutan või mitte.
Teadliku kujundamise peale olen mõelnud ja mingis mõttes ehk ka ellu viinud. Olen ehk just
sel põhjusel veidi rohkem kirjutanud internetiäriga seonduvast (tasulised teenused,
internetireklaam, kasutajamugavus), et näidata teatud kompetentsi antud teemas. Samamoodi
on fotograafiaga, mis on küll rohkem väljundit leidnud nüüd foto.diip.ee-s. Eelkõige on siiani
mind küll võetud kui blogimises teadliku tegelast, kuigi see ehk polegi omaette eesmärk
olnud.
52
Mis on sinu visioon oma auditooriumist: kui regulaarsed külastajad, mis vanuses,
tuttavad/võõrad, mis eesmärgil nad sind loevad?
Algselt olid lugejad kindlasti eelkõige enda sõprus- ja tutvusringkond. Siis minuealised
igapäevased internetikasutajad, keda on lihtsam haarata, sest nad teavad mind ka päriselus ja
seetõttu side loetavaga tugevam. Osadest lugejatest on aja jooksul juurde kasvanud
sellised"pool-tuttavad-sõbrad", kes näiteks on samuti blogima hakanud, keda ma olen hiljem
mõned korrad kohanud ja veidi suhelnud ja näiteks neid samuti loen.
Aga kes need ülejäänud on, seda ma küll väga hästi ette ei kujuta. Ilmselt pigem 20-30 vahel,
pigem sellised, kelle päevast üsna suure osa võtab arvuti ning seetõttu leiavad ka tööle
vahelduseks päris palju aega mööda interneti kolistada. Kuna ma suhteliselt iga päev mitu
korda kirjutan, siis on mu kodukas ilmselt hea koht, kus käia meelelahutust otsimas. Ma
arvan, et seda küsimust oleks õigem küsida külastajatelt...
Mida arvad oma külastatavusest? Ehmatavalt suur või näruselt väike? Kui palju oled
kogenud lugejate 'ahistamist' päriselus. Kas sind häirib, kui keegi võõras sinuga
blogimisteemal juttu teeb?
Külastatavus on üle mõistuse suur. Samas on nüüd tekkinud juba hasart, et kui populaarseks
on sellise asjaga Eestis võimalik saada. Nagu juba ütlesin, siis regulaarne külastatavus
tööpäevadel vähemasti seal 800 inimese kandis, paaril päeval olnud ka üle 1000 inimese.
Samas on näiteks kommenteerijate seltskond üsna väike ja püsiv, mis tekitab endale mulje
teatud privaatsusest ja väiksusest. Ilmselt eksliku.
Ahistamist küll kohanud pole. Vaid korra on tänaval võhivõõras teatand "Tere Teller, ma loen
su blogi". Päike paistis ja ilm oli soe ja ei häirinud, jätkasime mõlemad oma teed. Nii et
võõrastega pole ka blogimisest suhelnud.
Kes oled? Mis su nimi on? Millega tegeled? Aga tegelikult?
Siim Teller, meessoost, 24, laisk, püsisuhtes. Plõksin. Töötan telekommunikatsioonifirmas
ning veedan ka väljaspool tööaega päris palju elust internetis ning arvutis. Eraelu põhjustel
eriti praegu.
Midagi salajast kirja vist ei saanud, võib kõike vabalt viidata ja
kasutada.
Tellerpeller
53