ettekanne lihafoorumil 2019 - epkkimetajad. maismaa-imetajate biomass maal kariloomad inimesed...
Post on 22-Jan-2021
3 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Lihasöömise ökoloogikaEttekanne Lihafoorumil 2019
Mart Meriste
Lihatarbimine inimese kohta maailmas 1961 - 2013
Linnuliha
Sealiha
Lamba- ja kitseliha
Veiseliha
Muu lihakg
kg
kg
kg
kg
1961
1963
1965
1967
1969
1971
1973
1975
1977
1979
1981
1983
1985
1987
1989
1991
1993
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
2013
0
1000000000
2000000000
3000000000
4000000000
5000000000
6000000000
7000000000 M
aailm
a ra
hvastik
1961 -
2013
8000000000
Lihatarbimine inimese kohta maailmas 2017
Eesti 80 kgaastasUSA 120 kg
aastas
India4 kg aastas
Loomakasvatus maailmas:
18% inimtoidu energiast
37% valkudest inimtoidus
83% põllumajandusmaast
58% põllumajanduslikest KHG
57% põllumajanduslikust veereostusest
56% põllumajanduslikust õhusaastest
33% põllumajanduslikust veekasutusest
Loomakasvatus maailmas:
18% inimtoidu energiast
37% valkudest inimtoidus
83% põllumajandusmaast
58% põllumajanduslikest KHG
57% põllumajanduslikust veereostusest
56% põllumajanduslikust õhusaastest
33% põllumajanduslikust veekasutusest
Loomakasvatus maailmas:
18% inimtoidu energiast
37% valkudest inimtoidus
83% põllumajandusmaast
58% põllumajanduslikest KHG
57% põllumajanduslikust veereostusest
56% põllumajanduslikust õhusaastest
33% põllumajanduslikust veekasutusest
pool-looduslikud alad
Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus
Piim
Munad
Kanaliha
Sealiha
Lambaliha
Veiseliha
24 %
19 %
13 %
8,6 %
4,4 %
1,9 %
Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus
Lambaliha
Veiseliha
Piim
Munad
Kanaliha
Sealiha
24 %
19 %
13 %
8,6 %
4,4 %
1,9 %
Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus
Lambaliha
Veiseliha
Kanaliha
Sealiha
Piim
Munad
24 %
19 %
13 %
8,6 %
4,4 %
1,9 %
Kasvuhoonegaaside emissioonidaastas 1991 - 2010
Energeetika
Olme
Transport
Metsandus
Maakasutus
Põllumajandus
Tööstus
MJä
uäutmed
Kasvuhoonegaaside emissioonidaastas 1991 - 2010
Energeetika
Olme
Transport
Metsandus
Maakasutus
Põllumajandus
Tööstus
MJä
uäutmed
Kasvuhoonegaaside emissioon 1 kcaltoidu energiasisalduse tootmiseks
Veise- ja lambaliha
Linnuliha
Sealiha
Munad
Piim
Köögiviljad
Riis
22,01 gCO2e
3,73 gCO2e
3,51 gCO2e
2,14 gCO2e
1,82 gCO2e
0,81 gCO2e
0,45 gCO2e
Nisu 0,22 gCO2e
Mais 0,11 gCO2e
Kaunviljad 0,05 gCO2e
Kasvuhoonegaaside emissioon 1 kcaltoidu energiasisalduse tootmiseks
Veise- ja lambaliha
Linnuliha
Sealiha
Munad
Piim
Köögiviljad
Riis
Nisu
Mais
Kaunvil jad
22,01 gCO2e
3,73 gCO2e
3,51 gCO2e
2,14 gCO2e
1,82 gCO2e
0,81 gCO2e
0,45 gCO2e
0,22 gCO2e
0,11 gCO2e
0,05 gCO2e
Elusorganismide biomass Maal
viirused
bakterid
taimed
loomadprotistid seened
limusedarhed ümarussid
rõngussid
looduslikud linnud
kalad
looduslikud imetajad
ainuõõssed kariloomad inimesed
lülijalgsed
Elusorganismide biomass Maal
viirused
bakterid
taimed
loomadprotistid seened
limusedarhed ümarussid
rõngussid
looduslikud linnud
kalad
looduslikud imetajad
ainuõõssed kariloomad inimesed
lülijalgsed
Maismaa-
imetajate biomass Maal
kariloomad
inimesed
looduslikud imetajad
Maismaa-imetajatebiomass Maal
kariloomad
inimesed
imetajad
17 liiki
1 liik
5600 looduslikudliiki
Lindudebiomass Maal
kodulinnudlooduslikudlinnud
Lindudebiomass Maal
kodulinnudlooduslikudlinnud
11 000liiki
6 liiki
Inimkonna ajaloo jooksul on kadunud suurosa looduslikust elustikust (biomass)
maismaaimetajatest mereimetajatest taimedest kaladest
Milline on Eesti loodus?
Loodusmüüt Tegelikkus
Loomaõiguslased:
Loomkatsed
Loomsed saadused
Töö
Tõuaretus
Jaht
Meelelahutus
„Kui põllumajandusloomad oskaksid kirjutada raamatuid, millistena nad seal inimesikujutaksid?”
„EI”
Kaasaegne maakasutus
pidevas põllumajanduslikuskasutuses
● elurikkus erakordselt väike jalangemas
● keskkonnamõju väetiste jaagrokemikaalide tõttu suur
●
●
●
● Viljakad maad Väheviljakad maad Liigniisked maad●
hül jatud kuivendatud●karjäärid, elamumaad jm elurikkus langenud●elurikkus langenud sageli haritavad● suur kasvuhoonegaaside
emissioon
Tootmine turupõhine (+ poliitika, toetused). Erakordse keskkonnamõjuga, ei ole kaasaegsel kujul jätkusuutlik.
Ajalooline maakasutus
●Hariti üles taimse toidu tootmiseks
●Taimne toit tagas turvalisuse
●Alepõllundus, viljavahetus,orgaanilised väetised
●Pindalad väikesed, keskkonnamõju
Viljakad maad Vähevijakad ja liigniisked maad●
Karjakasvatamine ainus võimalusneilt maadelt midagi söödavatsaada
●Kõrge liigirikkus
väikeTootmine vajadusepõhine ja jätkusuutlik.
Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt
Liigirikas niit vajab heinaniitmist või karjatamist
Looduskaitse
Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt
Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist
Looduskaitse
Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.
Loomakaitse
Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt
Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist
Looduskaitse
Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.
Loomakaitse
Loomadearvu tulebreguleerida.
Liha
Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt
Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist
Looduskaitse
Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.
Loomakaitse
Liha ontervisliktoit.
Tarbija
Loomadearvu tulebreguleerida.
Liha
Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt
Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist
Looduskaitse
Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.
Loomakaitse
Liha ontervisliktoit.
Tarbija
Loomadearvu tulebreguleerida.
Liha
Jätkusuutliktulevik on kõigihuvides.
Tarbida tulebvähem ja
keskkonna-sõbralikult
„ Äärmuslased”● Tõeline keskkonnaäärmuslus on väga haruldane. Eestis
keskkonnaäärmuslust ei ole.● Sageli on „äärmuslane” sildiks väljamõeldud oponentide
tähistamisel.● Majandustegevus on keskkonna suhtes sageli äärmuslikum
kui mistahes keskkonnaaktivism.
● Keskkonnakaitsjad on avaliku diskussiooni üks osapooltest. Nad ei kao ära!
● Keskkonnakaitsjate väited on sageli teaduslikult põhjendatud, ehk neil on tihti õigus.
● Keskkonnakaitsjad esindavad enamasti avalikku huvi.
● Keskkonnakaitsjad ei ole sugugi alati nn „häälekas vähemus”.
● Keskkonnakaitsjaid on ühiskonnale vaja.● Majandus ei lõppe otsa. Tarbija ja tema eelistused
muutuvad. Tootja peab turuga kohanema. Konfliktsetes olukordades võidab lõpuks see, kellel on õigus.
● Emotsionaalsed argumendid on turul samuti tõsiseltvõetavad argumendid ehk asjad peavad lisaks õiged olemisele ka näima õiged.
Nagu kaks tilka vett...
Traditsiooniline jõulupraad Põrsas Peppa jõulud
Aitäh!
top related