kaasasündinud huule- ja suulaelõhe esinemissagedus
Post on 06-Feb-2016
126 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Kaasasündinud huule- ja suulaelõhe
esinemissagedus.
Hambaarstiteaduskond4. kursus
Irina Sherstiuk2012
NÄO- JA LÕUALUUDE ARENG
HUULELÕHE (CHEILOSCHISIS) Mittetäielik ülalõua- ja mediaalsete
ninajätkete liitumine• Osaline või täielik • Uni- või bilateraalne ( viimane 20%)
Huulelõhe ultraheliuurin
gul
Diagnoositud mikrohuulelõh
e
SUULAELÕHE (PALATOSCHISIS)Suulaelõhe kujutab endast olukorda kui
ülalõua- ja mediaalsed ninajätked, mis moodustavad kõvasuulae ei ühine täielikult.
täielik suulaelõhe ( esineb pehme- ja kõvasuulaelõhe, aga ka lõualuulõhe) ja
osaline ( lõhe esineb ainult pehmes suulaes)Kahjustatud võib olla ka uvulaSuulaelõhe võib olla peidetud limaskesta all.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Valge rass
Keskmiselt 0,91-2,69/ 10001,30- 1,94/ 1000 Euroopas1,06- 1,97/ 1000 Kanadas1,21- 1,73/ 1000 Austraalias0,80/ 1000 Iisraelis0,95- 2,69/ 1000 USA´s
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Isoleeritud huulelõhe 0,29- 0,45/ 1000• madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas ühe
uuringu andmetel, mis oli tehtud aastal 1951• kõrgeimad näitajad olid registreeritud Inglismaal ja
Kanadas, teise uuringu andmetel, mis oli tehtud aastal 1977
Huulelõhe koos suulaelõhega 0,36- 0,83/ 1000• 2 suurt näitajat oli registreeritud USA´s Isoleeritud suulaelõhe 0,19- 0,83/ 1000• Madalaim näitaja oli registreeritud Kanadas• Kõrgeim näitaja oli registreeritud Soomes
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHEDE
ESINEMISSAGEDUS EUROOPAS
Suurim sündimuskordaja on Hollandis 1,46/ 1000 Madalaim sündimuskordaja on Prantsusmaal 0,67/ 1000 Suurim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Soomes 0,97/
1000 Madalaim isoleeritud suulaelõhe sündimuskordaja on Taanis 0,36/
1000 Europiidsel rassil erinevate lõhetüüpide esinemise proportsioonid
on CL: CLP: CP- 1: 2: 1 Eestis sünnib 1/ 777 Võrreldes 1950. aastatega lõhede esinemine suurenes 0,7%-lt
1,3%- ni Kõikidest arenguhäiretest moodustavad suulõhed 13,2% Eestis CL: CLP: CP- I: 2: 2
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Negroidne rass
Keskmiselt 0,18- 1,67/ 1000Isoleeritud huulelõhe 0,038- 0, 20/ 1000• suurema näitajaga Nigeerias Huule- koos suulaelõhega 0,076- 0,26/ 1000• madalama näitajaga Nigeerias Isoleeritud suulaelõhe 0,05- 0,96/ 1000• madalama näitajaga Nigeerias
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDESAsiaadid
Põlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000• USA´s oli näitaja 0,79- 3,62/ 1000• Kanadas oli näitaja 3,74/ 1000 Huule- koos suulaelõhega esinemissagedus oli suurem kui
isoleeritud huule- või suulaelõhe esinemissagedus Hiinlastel 1,76/ 1000 Jaapanlastel 0,85- 2,68/ 1000• Suurim näitaja oli registreeritud Kanadas• Madalaim näitaja Kalifornias
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
ERINEVATES KULTUURIDES
Uuemate andmete järgiPõlisameeriklastel 0,79- 3,74/ 1000 Jaapanlastel 2,13/ 1000
Järeldus: ajaga need näitajad ei ole eriliselt muutunud. Kõige sagedamini sellina kaasasündinud defekt esineb põlisameeriklastel, siis jaapanlastel, nende järel hiinlastel.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE ESINEMISSAGEDUS
SÕLTUVALT SOOSTEestis on läbiviidud uuring, mille jaoks andmeid
on võetud Tartu Ülikooli Kliinikumi näo- ja lõualuude kirurgia osakonna andmebaasist. Uuritavaks ajavahemikuks oli 1910. kuni 2000.aastani. Selles ajavahemikus on ühtekokku säilinud 585 lõhega patsiendi dispanseerset kaarti.
Lõhedega patsientide sugu
Click icon to add picture
Poistel on kõige sagedamini vasakpoolset huule-suulaelõhet (13,8%).
Tüdrukutel oli kõie sagedamini osalist suulaelõhet (17,8%).
Kõige harvemini on nii poistel (2,6%) kui ka tüdrukutel (1,2%) kahepoolset huulelõhet
Näo vasak pool oli kahjustatud 2,2 korda sagedamini kui parem pool.
Lõhutüüpide sooline jaotus ja näopoole eelistus
KAASUVATE ARENGUHÄIRETE ESINEMISSAGEDUS
15-20% patsientidest, kellel esineb huule- ja suulaelõhe, on teisi samalaadseid väärarenguid.
On teada üle 300 kaasasündinud sündroome, mille korral esineb huule- või suulaelõhe.
Rootsis oli läbiviidud uuring ajavahemikul 1991.a 1995.aastani. Uuriti sündinuid lapsi ( 251) koos huulelõhe ja/ või
suulaelõhega. Uuringu sihiks oli võrrelda neid lapsi, kellel esinesid lõhed koos
teiste anomaaliatega, nendega kellel olid lõhed, aga arenguanomaaliad puudusid.
Uuringu tulemused:• Suulõhe 2,0/ 1000 elusünni kohta.• Lisaarenguhäired olid tuvastatud peaaegu igal kuuendal
lõhega lapsel
KAASUVATE ARENGUHÄIRETE ESINEMISSAGEDUS
Lõhega lapsed, kellel oli lisaarenguhäire oli väikese kaaluga ja enneaegsed võrreldes lastega, kellel oli ainult lõhe.
Selle uuringuga tuldi järeldusele, et enneaegseid lapsi, väikese kaaluga ja lõhega on vaja lisaks uurida ka teiste kaasasündinud väärarengu kohta.
Eestis läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et kaasuvaid arenguanomaaliaid oli uuringus 30,3%-l lõhedega patsientidest.
See on oluliselt rohkem kui Soomes – 5,7% – ja Prantsusmaal – 4,3% – tehtud uurimuste järgi, kuid Šotimaal leiti kaasuvaid arenguanomaaliaid üle pooltel lõhedega patsientidel.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE RISKIFAKTORID
Multifaktoriaalne etioloogia1) ebasoodsad keskkonna tingimused ( ema rasedusaegsed
haigused, kemoteraapia, radiatsioon, alkohol, üleliigne retinoidhape, antikonvulsiivsed preparaadid ja mõned ravimid, näiteks metotreksaat
2) geneetilised faktorid Faktorid, mis suurendavad kaasasündinud häirete tekke riski
on1) rasedus naistel, kes on 35.a. vanemad, 2) rasedus puberteedi eas 3) teratogeensete ravimite manustamine esimestel
raseduskuudel. Lisariskifaktorid on suitsetamine, valed toitumisharjumused ja
krooniline mitteväljakirjutatud ravimite tarbimine või psühhotroopsete ravimite tarbimine.
KAASASÜNDINUD HUULE- JA SUULAELÕHE RISKIFAKTORID
Suitsetamine: epidemioloogilise ajakirja andmete järgi emapoole suitsetamine suurendab suulõhe tekkimise riski lapsel 20% võrra. Samas mitte suitsetamine ja passiivse suitsetamise vältimine vähendab kuid ei illimineeri seda riski sündida last suulõhega.
Valed toitumisharjumused: õige toitumine raseduse ajal on arvatud kaitseb suulõhe tekke eest. Oletatakse, et multivitamiinide tarbimine raseduse ajal, langetab suulõhe teket 25% võrra, Lancet andmete järgi. Tsink, foolhape ja vitamiin B6 on peetud kõige ouliste vitamiinide ja miniraalidena, mis omavad kaitsvat effekti suulõhe eest. Vastupidi nende puudus võib suurendada selle arenguhäire tekkimisriski.
UURING EESTIS RISKIFAKTORITE ANALÜÜSIMISEKS.
füüsikalised tegurid – füüsilisi traumasid oli 5,8%-l, rasket füüsilist tööd tegi 12,9%, 45% emadest oli teinud varem vähemalt ühe ja 23% rohkem kui ühe meditsiinilise abordi;
keemilised tegurid – 1. trimestri toksikoose oli 6,7%-l, hormonaalseid düskorrelatsioone 5,2%-l, kemikaalidega puutus kokku 5,2%;
bioloogilised tegurid – külmetushaigusi oli 9,8%-l, günekoloogilisi haigusi 4%-l;
psüühilised tegurid – enam kui kolmandik emadest (37%) oli raseduse ajal kogenud psüühilist stressi;
Epidemioloogilised tegurid raseduse esimesel trimestril
PÄRILIKUS KUI RISKIFAKTOR.
22% suulõhedest omavad geneetilist põhjust. Kui vanematel, kellel puudub suulõhe, sünnib
laps suulõhega, tõenäosus, et järgneval lapsel tekkib suulõhe on 2-4%.
Kui ühel vanematest esineb suulõhe tõenäosus kasvab 4-5%-ni.
Kui mõlemal vanematest on suulõhe, risk suureneb tunduvalt.
KOKKUVÕTE. Huule- ja suulaelõhe on üks sagedasemaid vastsündinute
sünnidefekte maailmas. Kogu maailmas sünnib igal aastal keskmiselt 10 000 huule- ja
suulaelõhega last. Kõige sagedasem suulõhe on põlisameeriklaste seas 0,79-
3,74 ja kõige harvem see oli mustanahaliste seas 0,41. Postel esines suulõhet sagedamini, eriti huule- ja suulaelõhet. Näo vasakpool on kahjustatud sagegamini. Bilateraalseid suulõhesid esineb kõige harvemini. On leitud üle 300 sündroomi, mille puhul suulõhe on üheks
sümptomitest. 22% suulõhe juhtumitest on geneetiline taust. Leitud, et riski suurendavad emapoolsed halvad harjumused
nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine ja vale toitumine, aga ka raseduse ajal haigestumised ja ravimite tarbimine.
AITÄH, TÄHELEPANU EEST!
top related