kasvatusteaduslik uurimus

Kasvatusteaduslik uurimus

Evelyn Neudorf neudorf@tlu.ee27.sept.2012

Sissejuhatus kasvatusteadustesse

Kuidas saame suunata ja toetada inimese KASVU, ARENGUT ja ÕPPIMIST?

Kuidas on nendega seotud KASVATUS ja selles sisalduv KOOLITUS ja ÕPETUS?

kasvatusteaduse tähtsaim uurimisobjekt

Kasvatusteaduse tähtsaim põhiküsimus

SEOSED SEOSED

Kasvu- ja õppimisprotsess - oluline osa teisel inimesel (eriti arengu algstaadiumis).

Pedagoogilisel tegevusel tuleb õppimise ja arengu seaduspärasustega kohaneda.

TEADUSLIK UURIMISTÖÖ• Probleemikeskne – kõik algab

probleemipüstitusest ja UURIMISKÜSIMUSEST!• probleemide lahendamiseks kasutatakse

teaduslikke meetodeid • taotleb tulemusi, mis aitaksid probleemolukorda

mõista ja kontrollida

Mis on uurimisprobleem?Peab vastama küsimusele:- Miks see teema tähtis on?- Miks me peaksime selle kohta rohkem teadma?- Miks seda tööd on vaja teha? Mis sellest muutuks?

Probleemsituatsiooni kirjeldamine.“Selleks on vaja uurida, et varem pole uuritud” – see pole

argument!

Lugejal peab tekkima tunne, et see on tähtis küsimus! PÕHJENDAMINE!

Teadlase 2 orientatsiooni:

1. teoreetiline - huvi probleemi kui sellise vastu, - põhiväärtusteks teadmised ja teadmiste

süvendamine 2. praktiline - teadmised on vahendid millegi saavutamiseks- teenib ühiskonda ja inimeste vajadusi- eesmärk pole ainult uued teadmisedTeoreetiline ja praktiline orientatsioon:- ei pruugi teineteist välistada - kokkupuutepunktid teadusliku alusuurimuse ja

rakendusuurimusega (eesmärgiuurimus)

Uurimuse tüübid:1. alusuurimus2. rakendusuurimus

Teadusliku tegevuse 2 olulist seika:1. tegevusel on eesmärk

(Tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine).

2. tegevusega on seotud mingi viis või meetod (Mille abil püütakse informatsiooni hankida ja põhjendada).

Uurimuse tasandid

Hariduse arendamiseks on vaja tunda ühiskonna ning globaalset arengut.

MIKS?

1. kogu haridussüsteem või samaaegselt mitu koolivormi

2. teatud kooliaste3. õppeprotsess ehk õpilane, õpetaja, kool

Haridusuuringute 3 tüüpi

1. baasuuringud2. arendusuuringud3. hinnangu-uuringud

Teaduse suhe väärtustegaTeadus loob teadmisi ja on seda tehes neutraalne.Teadus ei saa:- vastutada teadmiste moraalsete aspektide eest - teadmiste kasutamise tagajärgede eest. Teadus peab:- vastutama teadmiste tõesuse eest. - kõik, mida esitatakse teadusliku informatsioonina, peab

olema võimalikult tõepärane.

Tänapäeval on paljude teaduste eetilised probleemid seotud tulemuste kasutamisega (sageli valesti).

Kasvatusteadustes teadustulemusi ei rakendata piisaval määral.

Eetikaprobleemide aspektid1. uurija eetilised tõekspidamised (südametunnistus) • ei lase ennast mõjutada ei keelitamisest, välise edu

taotlusest ega oletatavatest uurimistulemustest. 2. uurija ja uuritava suhetega seonduvad probleemid • teist inimest ei tohi kasutada kui vahendit• uuritava inimväärikust ei tohi solvata ükskõik milliste

eesmärkide saavutamise nimel• vältida inimese teadlikku kimbatusse viimist• võimusuhted3. teadus nn üldise heaolu vaatenurgast • teadus teenib ühiskonda• ühiskond võib piirata teaduse tegevust, kui seda nõuab

üldine heaolu.

Eetilised otsused uurimistöö erinevatel etappidel

• uurimisprobleemi piiritlemine (prioriteedid, tulemuste kasutusvõimaluste prognoos)

• uurimisplaani koostamine (teabe hankimine, katsekorraldus, nõusolekute saavutamine, katseisikute informeeritus, riskid jms)

• andmete kogumine (anonüümsus, konfidentsiaalsus, materjali säilitamine, inimeste kohtlemine)

• andmete analüüs (teadusliku pädevuse küsimus – oht, kui tulemusi hakatakse rakendama)

• järelduste tegemine (oht arvamused ja faktid segi ajada, professionaalsus).

• tulemuste avalikustamine

Uurimistöö ja selle käik

Teadusliku uurimistöö tunnused

Raske määratleda, mis on teaduslik uurimine.

TUNNUSED:• põhjalik ja süstemaatiline infootsing• teatud teemale keskendumine• faktide, teooriate või rakenduste leidmine või

kontrollimine.

Mis on see minimaalne, mis uurimuses peaks sisalduma?

- uurimuse eesmärk (UURIMISKÜSIMUS!)Küsimus ei tohi olla triviaalne!- meetod- tulemuste tõlgendamine

Uurimuse kriitilised kohad

Uurimistöö vältimatud etapid:

• teemaga tutvumine ja selle piiritlemine• NB! uurimisplaani koostamine• uurimuse teostamine• uurimisraporti kirjutamine

Uurimuse ainevaldkonna ja esialgse idee leiab uurija sageli oma kogemustest, huviobjektidest ja isegi oma probleemidest. Tellimusuurimused.

Uurimisplaani koostamine ehk uurimisprotseduur

• Mida, millal ja milleks teen?• Tegevuste etapiviisiline kirjapanek.• Võimaldab uurimisprotsessi korrata.• Teeb uurimuse läbipaistvaks.

ÜlesanneUurimuse eesmärk: Selgitada välja, keda suudab õpetaja lasterühmast

paremini tähele panna, kas tõrjutuid või liidreid.Meetodid: - Sotsiomeetriline test - küsitlusleht õpetajateleKumba uurimismeetodit tuleb kasutada enne? Miks?

Ei sobi iga kasvatusteadusliku uurimistöö käigu kirjeldamiseks

Kirjeldatakse - eri etappide läbiviimist,

- aluseks olnud lähenemisviis, teooriatEsitatakse

- tulemused ja järeldused.

Teadusliku probleemilahenduse ülesanded

Üks keerukam - uurimisprobleemi viimine mõistete tasandile.

Heas uurimuses: • algideede väljendamine üldisemate kategooriatega,

ideaaljuhul mõne olemasoleva teooriaga seostamine. • kui üht kindlat valmiskujul kasutatavat teooriat leida ei

õnnestu, luua uurimuse teoreetiline raamistik mitme teoora abil.

Mis peab uurimuses olema, et teda võiks nimetada uurimuseks?

1. Selgesõnaliselt formuleeritud uurimuse eesmärk ja ülesanded ning argumenteeritult püstitatud küsimustele vastamine (vrd essee)

2. Nn ehtsate teadmiste esitamine, mille kõige olulisem kriteerium on nende põhjendatavus.

– Välditakse uskumusi ja fantaasiavilju lähtematerjalina (vrd romaan).– Püütakse hoiduda eelarvamustest ja nendega kaasnevast piiratusest.

3. Uurimisaruandes peab leiduma uusi teadmisi (vrd referaat).4. Uurimisaruandes võib teha järeldusi informatsiooni

hankimiseks kasutatud meetodite usaldusväärsuse kohta ja järeldusi teadusliku uurimistöö reeglite järgimise kohta.

Teadusuuringu ülesanded

• kirjeldamine ja võrdlemine• seletamine ja ennustamine• nähtuste mõistmine

(väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad).

Kirjeldav (seletav) uurimusHuviobjekti lahtimõtestamine ja otstarbekamana näivasse teoreetilisse mõistete

süsteemi asetamine. Eesmärk: tõsta argiteadmised usaldusväärsemale, abstraktsemale tasandile.

Võrdlev uurimusErineb kirjeldavast selle poolest, et lisaks püütakse võrrelda eri rühmi.Seletamine võib viidata 2 liiki eesmärgile:• püüd leida kogutud uurimismaterjali abil statistiline seos kahe nähtuse vahel

(korrelatiivne seletus)• enamasti nähtuste põhjuste leidmine või põhjuse-tagajärje seoste tõestamine

(kausaalne seletus).

Korrelatsioonuurimus• Kirjeldava ja võrdleva uurimuse vaheline uurimustüüp. • Nähtustevaheliste seoste, sõltuvuste otsimine. • Nähtuse täheldatud variaabluse (muutlikkuse) seletamise teise nähtuse

variaabluse abil. • Kasvatusteaduses väga levinud uurimustüüp.

Uurimismeetodid… uurimuse teostamise viisid. … kitsamas tähenduses vajaliku informatsiooni hankimise viis. … võivad olla:

- empiirilised ehk kogemuslikud - mitteempiirilised, vahetule kogemusele mittetoetuvad.

Empiirilised meetodid: nt. vaatlus, intervjuu, küsimustikud. Küsitlusleht – kõrge üldistusasteIntervjuu – täpsemad andmed

Mitteempiirilised meetodid: loogilise järeldamise, intuitsiooni või näiteks lugemise abil – teoreetilis-abstraktne või filosoofilis-abstraktne uurimus.

Küsitlusest pisut

• Sageli kasutatakse Likerti skaalat– Nt. õpetajate rahulolu mõõtmine

• Väga rahul• Rahul• Raske öelda• Ei ole rahul• Üldse ei ole rahul

5-skaala ei sunni võtma seiskohta inimesel, kellel seda pole!

Küsitluse koostamiseks soovitusi• Kui töötad valja küsimustiku, proovi ka ise nendele

küsimustele vastata. Kui tundub võimatu, muuda sõnastust või loobu küsimusest. Teise variandina: anna oma küsimustik (olenevalt sellest kas vastajaks saab olema lapsevanem või õpetaja) tutvuda mõnele koostöövalmile lapsevanemale või õpetajale ning palu tal sinu juuresolekul vastuseid mitte kirja panna vaid oma mõttekäiku valju häälega kommenteerida. Selle abil saad näha, kas Sinu küsimused ka tegelikkuses neid vastuseid annavad mida ootad ja mis aitavad Sul eesmärke täita.

• Defineeri keerulised sõnad, muidu saad tagasi vastusteta ankeedi või valed andmed (me kõik tajume sõnu erinevalt ja oma tähendusnüanssidega, mis ei pruugi olla kõikide jaoks ühesugused).

• Mõtle sellele, mida soovid konkreetse küsimusega teada saada ning võrdle seda oma töö uurimisküsimustega.

Vaatlusest pisut

• Mida saab vaadeldes fikseerida?TÄHELEPANEK TÕLGENDUS

Intervjuuks mõned nipid

• Intervjuu küsimusi tuleks kindlasti 2-3 inimese peal teistida (kas saate vastuseid, mida ootate, kas küsimusest saadakse aru)

• Intervjuu lõpus võiks küsida:– Milliseid küsimusi ma oleks võinud küsida aga ei küsinud?

Milliseid küsimusi selle teemaga seoses oleksid oodanud?– Mida sooviksite lisada?Poolstruktureeritud intervjuu on parem – annab fookuse.Mida kitsam fookus, seda paremad andmed.

Empiiriline teadmiste hankimine = selliste kasvatusnähtuste uurimine, mida võib põhimõtteliselt vaadelda samal ajal nende toimumisega.

Eksperimentaalne ehk katseline teadmiste hankimine = uuringud piiratud ja kontrollitud tingimustes, mis aitavad tagada uurimuse nomoteetilisust ehk korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Meetod ei sobi igasuguste kasvatusprobleemide uurimiseks.

Teadmiste hankimise viisid

… loodusteaduslikult orienteeritud teaduslik mõtlemine … psühholoogias esindab biheivorismi. … võrdsustab selle mis on, sellega, mis peab olema.… usub piiritult testidesse, kõige mõõdetavusse. … õpetaja kui tehnoloog või insener /inimhingede insener/. … oluline kompetentsus, kasvatuse eesmärk on lõpp-punkt,

mida saab mõõta. … objektiivsetele seaduspärasustele tuginev maailmapilt.… toru metafoor (sama info liigub muutumatult edasi-tagasi).Positivistlikust paradigmast lähtuvad nt. J. Piaget uuringud

(osa eurotsentrismist, ei arvestanud kultuuri erisusi, tähendussüsteeme).

Positivism

Hermeneutiline lähenemine e. antipositivism… mudeliks piibli tõlgendamine.… tõlgendamine on universaalne protsess – ükski väline stiimul ei

mõju otse vaid läbi olemasolevate tähenduste süsteemi.… suur rõhk tähendusel, mida sõnum inimese jaoks omab. … arusaamine, et õppimise tulemus on unikaalne (õppimisprodukti

unikaalsus, ühildumine olemasolevaga). … eeldatakse, et õpilastel on oma universaalne maailmapilt. … sisend pole sama, mis väljund. … teadmisi iseloomustab peegelduse metafoor. … ei ütle õpetajale mida teha, vaid panna oma tegevuse üle

mõtlema (vestluspartner). … pakub alternatiivse mõtlemise võimalusi.Ei pretendeeri universaalsetele seaduspärasustele. Lokaalsed uuringud tegevusuuring (action research).

Uurimisstrateegia, metodoloogia, paradigma

• Uurimisstrateegia - uurimistöös rakendatud metoodiliste lahenduste terviklik kogum. Uurimismeetodist üldisem mõiste.

• Metodoloogia - teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine. Kasvatusteaduse metodoloogia on üks kasvatusteaduse

uurimisvaldkond (püütakse selgitada uurimuse aluseks olevate üldiste põhimõtete ning eri meetodite sobivust ja headust).

• Paradigma - ühe teaduse all domineeriv uurimissuund koos vastavate soovituste ja normidega.

Kvantitatiivset uurimust iseloomustavad tunnused

Kvalitatiivset uurimust iseloomustavad tunnused

1. Eesmärk saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta

1. Eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku.

2. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. (süstematiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised, standardiseeritud ankeetide kasutamine)

2. Et eelmises punktis mainitut saavutada, kasutatakse uurimismaterjali kogumisel vastavaid meetodeid (osalusvaatlus, vaba intervjuu, rühmavestlus, autobiograafiate analüüs)

3. Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.

3. Uurimismaterjalist võib järeldusi teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral kasutada (tn protsente).

Kaasaegsed suunad• Tähelepanu keskmesse ilmunud kvalitatiivsed meetodid. • Uurimused liiguvad nomoteetiliselt (üldistavuselt)

ideograafilisuse (ainulaadsuse) poole. • Uurijaid on hakanud enam huvitama uurimisülesanded,

kus püütakse mingit nähtust mõista vaid mõnda inimest uurides.

• Nn diskursuseanalüüsi vahenditega on hakatud uurima meediakanalite poolt loodud käsitusi kasvatusest, perekonnast jne.

Diskursuseanalüüs – avaliku vestluse ja kõnepruugi uurimine nt tekstide sisuanalüüsi abil.