“koolikiusamine - sekkumine ja toimetulek“ ettekanne: merit lage mtÜ lastekaitse liit koolitaja

“Koolikiusamine - sekkumine ja toimetulek“

Ettekanne: Merit LageMTÜ Lastekaitse Liit koolitaja

Missioon

MTÜ Lastekaitse Liit missiooniks on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Tallinn LÜ

Pelgulinna LK

Tallinna Kesklinna LÜ Jõelähtme LSKeila valla LS

Kuusalu LÜSaku LÜ

Saue linna LÜ

Jõhvi LÜ

Sillamäe LÜ

MTÜ TK Romashka

Tabivere LÜ

Järva LÜ

Türi LÜ

Läänemaa LÜ

Kadrina LÜ

Rakvere LÜ

Tapa LÜ

Põlvamaa LÜ

Audru LÜ

Pärnumaa LÜ

Rapla LÜ

Saaremaa LÜTartu LÜ

Valgamaa LÜ

Viljandimaa LK

Võhma LS

Võrumaa LÜ

Harku valla LÜ

02.10.1988.a. taasloodi MTÜ Lastekaitse Liit

Kuressaare LÜ

Kose Valla LÜHiiumaa LÜ

MTÜ NAK Carpe Diem Vara Valla LÜ

Päikesekillu Perekeskus

Koolikiusamine• Tasakaalustamata võimusuhted• Võimu ebaõiglane kasutamine• Kordumine• Võimuebaõiglane kasutamine• Ohvripoolne allasurutuse, alaväärsuse tunne.

Mõjutab:– Õpitulemusi, – Edasist antisotsiaalset käitumist

• Projekt “Ei vägivallale” 2001-2009• Koolirahu “ei vägivallale” projekti alla alates 2008

(Koolirahu programm toetab koostöövõrgustiku kaudu kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist koolikeskkonda, kus kõigil on meeldiv olla.)

• Ühise Mure meetod projektis alates 2004

• Alates 2010 kannab koolikeskkonnale keskendunud projekt nime “Koolirahu” (www.koolirahu.ee)

• Koolirahu väljakuulutamine piirkonnas. Väljakuulutamiseks valmistuv piirkond mõtestab enda jaoks koolirahu, selgitab välja ressursid, viisid ja vajadused rahu paremaks tagamiseks koolis. Erinevate metoodikate kasutamine sealhulgas.

• 2007-2009 koostöös Tallinna linnaga “Võitlus koolikiusamisega Tallinna koolides”

• Eesmärk – kiusamisvastase tegevuskava loomine koolis.• Osalenud kuue kooli meeskonnad osalesid koolitustel.

Parima tagaside sai Ühise Mure meetod – praktilisuse tõttu.

Ühise Mure meetod (ÜMm)• Varjatud teismeliste kiusamise käsitlemise

meetod.• Demokraatlik, kaasaegne, lahendusekeskne

meetod.• Täiskasvanu sekkub konflikti vahendajana ja

kinnitab neid õpilaste pakutud lahendusi, mis sobiksid mõlemale osapoolele.

• NB! Ennetuslik moment. Metoodika sisaldab juhised klassivestluseks, mis selgitab välja:

– varjatud kiusamist– ka teisi antisotsiaalse käitumise liike.

• Kiusamisjuhtumid lahendatakse ÜMm-i abil, teist liiki käitumisi peale suhtlusleppe sõlmimist.

– Metoodika edasiarendus sisaldab konflikti vahendamise õpetamist õpilastele 4 tunni vältel.

• ÜMm-i ehk vahendamist osapoolte vahel võiks kasutada noorsoopolitsei, kui ennetav organ.

• Positiivne mõju noortele – noored ise pakuvad lahenduse. Täiskasvanu käitumismudel kandub üle noorte käitumisse.

• ÜMm-i ei kaasata protsessi vanemaid. Vanemaid teavitatakse lõpptulemusest e. suhtlusleppest.

• Kool tunneb tihti nõutust - Probleemse käitumisega laste pered ja kogu võrgustik (sh ka kool ise) vajavad süsteemset abi - näiteks MST

Õpetajate tagasiside koolitusele on olnud väga positiivne

• Edasine areng projektis metoodika arendamiseks:– Koostööpartnerid (Jõgeva, Tallinn?)– Pilootkoolid tõenduspõhise lähenemise

loomiseks – Ülesanded :

• Süstemaatiline metoodika kasutamine koolis mingi perioodi vältel (loodetavasti ka hiljem)

• Supervisioonid -> koolitusvajadus -> vajadusele vastavad täiendused-> selgub mudel

• Muutused sotsiaalses koolikliimas. Uuringu metoodika ja analüüsi pool koostöös Tallinna ja Turu Ülikooliga.

- “Aktiivne ja turvaline koolipäev”