maakasutus ja selle muutused maailmas – alar astover, eesti maaülikool
Post on 05-Dec-2014
971 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Alar Astover
01.11.2013
Maakasutus ja selle muutused maailmas
Teemad• Milleks maad/mulda vaja?• Maakasutuse muutused• Põllumajandusmaa – kus ja kuidas?• Põllumajandusmaa kaitse ja väärtuse
hindamine
Alar Astover - 01.11.20132
Maaressurss on piiratud – konkurents kasutusviiside vahel ja nõudlus biomassi
järele üha suurenamas
Maaressurss
(viljakas maa)
Toit ja sööt (Food / Feed)
Bionergia (Fuel)
Kiud (Fibre)
Muu ... Emotsioon (Fun)
Alar Astover - 01.11.20133
• Aastaks 2050 vaja vähemalt 50% rohkem põllumajandustoodangut (Tilman et al. 2011)
• Mis lahendused?– Rohkem põllumaad (piiratud võimalus ja
enamasti mitteaktsepteeritud lahendus)– Suurem saagikus (intensiivsem põllumajandus?)
Yield Trends Are Insufficient to Double Global Crop Production by 2050. Ray DK, Mueller ND, West PC, Foley JA (2013) PLoS ONE 8(6): e66428.
– Tarbimise vähendamine
Alar Astover - 01.11.20134
Roheline revolutsioon - produktiivsuse kasv tagas nõudluse rahuldamise
Alar Astover - 01.11.2013 5
Evans, L.T. 2003. Agricultural intensification and sustainability. Outlook on Agric., 32:83–89
6
Säästame maad loodusele, Brasiilia näide
Fertilizer use by crop in Brazil. First version, published by FAO, Rome, 2004
Alar Astover - 01.11.2013 6
Kasutuses põllumaa
„Säästetud“ põllumaa
Pind, mln ha Saagikus, t/ha
Aasta
7
Kestlik maakasutus
• Definitsioone on palju erinevaid
Maakasutus, mis tagab tänapäeva ja tuleviku ühiskonna vajaduste rahuldamise.
• Konflikt selles, et tahaks kõike korraga– Odavalt ja hästi süüa– Puutumata loodus– Ilus maastik– Puhas õhk, vesi– Kiired ja laiad teed– jne
Sotsiaalne aktsepteeritus
MajandusKeskkond
Alar Astover - 01.11.2013
Mis on kestlik põllumajandus?Lihtne seletus:põllumajandus, mis säilitab produktiivsuse.Mis tähendab “säilitab” produktiivsuse?
“. . . If agriculture is to remain productive it must preserve the land, and the fertility and ecological health of the land; the land, that is, must be used well. A further requirement, therefore, is that if the land is to be used well, the people who use it must know it well, must be highly motivated to use it well, must know how to use it well, must have time to use it well, and must be able to afford to use it well.”
Wendell Berry, “Nature as Measure” 1990
Alar Astover - 01.11.2013 8
http://www.townofbeloit.org/earth.gif
• Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt!
Alar Astover - 01.11.2013
Muutused nii ruumis kui ka ajas
9
Foto: I. Lemetti
Alar Astover - 01.11.201310
Globaalsed muutused maakasutuses aastatel 800…1992:looduslik taimkate (vasak telg) ja põllumajandusmaa ( parem telg). Katkendjoon – põllumaa suurenemisest tingitud muutused.
Põllumaa maailmas (mln km2)
Allikas Aasta 1700 1800 1850 1900 1920 1950 1970 1990Houghton et al. 1983 3Esser 1991 13,90 15,70 19,10 20,60Richards 1990 2,65 5,37 9,13 11,70FAO 1996 14,06 14,71Ramankutty, Foley 1999 4 8,20 20,30Klein Goldewijk 2001 2,66 4,02 5,37 8,13 9,44 12,30 14,06 14,71
Alar Astover - 01.11.201311
K. Klein Goldewijk and N. Ramankutty (2004) Land use changes during the past 300 years. In Land Use, Land Cover and Soil Sciences, In Encyclopedia of Life Support Systems (EOLSS) (ed Verheye WH). Developed under the Auspices of the UNESCO, EOLSS Publishers, Oxford, UK, [http://www.eolss.net].
Esimene üleilmne põllumajandusloendus FAO eestvõttel 1930.a., sealt edasi 10 intervalliga ja alates 1961.a. iga-aastane andmestik „ühtse“ metoodikaga.
Haritavat maad inimese kohta
• Eestis 2009.a. 0,44 ha– See on EL keskmisest u 2 korda rohkem
Alar Astover - 01.11.201312
ha
Arenenud maad
Maailm
Arengumaad
• Muutused Euroopas, 1950…2010
Alar Astover - 01.11.201313
Fuchs et al. 2013
• Muutuste tulipunktid Euroopas, 1950…2010
• Linnastumine• Metsasuse
muutus
Alar Astover - 01.11.201314
Fuchs et al. 2013
• Põllumaa rohumaaks või metsaks
• 1970…1990• 1990…2010
Alar Astover - 01.11.201315
Fuchs et al. 2013
Maakasutuse muutused• Viimasel sajandil ja kümnendil üha kiirenev
muutuste tempo• Globaliseerumine on üks muutuste võtmetegur• Linnastumine• Hiljutine troopika metsade kadu on pigem
rahvusvahelise kaubavahetuse ja linnalise nõudluse tulem ning vähem seotud kohalike maaelanike tarbimisega
• 42%-l maismaast esineb tootmise ja tarbimise paiknemise erinevusest tulenev vastuolu
Alar Astover - 01.11.201316
Hetkeseis
• FAO andmetel– 1,53 mld ha põllumaa– 3,38 mld ha rohumaa/karjamaa– Põllumajanduslik maakasutus kokku 38%
maismaast (suurim maakasutuse kategooria)– Valdav osa viljakast maast juba kasutusel– Tänapäeval põllumaa kasv 80% ulatuses
troopiliste metsade arvelt
Alar Astover - 01.11.201317
Põllumajandusmaa paiknemine
Alar Astover - 01.11.201318
Põllumaa
Roh
umaa
/kar
jam
aa
Tegelik maakasutus ja potentsiaal põllukultuuride kasvatamiseks maailmas
Alar Astover - 01.11.201319
Alexandratos, N. and J. Bruinsma. 2012. World agriculture towards 2030/2050: the 2012 revision. ESA Working paper No. 12-03. Rome, FAO.
Maakasutus EL-s 2009.a.Maakasutusviiside alusel
Alar Astover - 01.11.201320
Eurostat andmetel
EL
Iirim
aa
Su
urb
rita
nn
ia
Ta
an
i
Un
ga
ri
Ho
llan
d
Pra
nts
usm
aa
His
pa
an
ia
Le
ed
u
Be
lgia
Lu
kse
mb
urg
Sa
ksa
ma
a
Itaa
lia
Po
ola
Tše
hh
i
Slo
vakk
ia
Au
stri
a
Po
rtu
ga
l
Kre
eka
Lä
ti
Slo
vee
nia
Ee
sti
Ro
ots
i
So
om
e
0%
25%
50%
75%
100%
Põllumajandus MetsandusTööstus, kaevandused, transport Teenused, puhkealad, elamumaa Muu
Alar Astover - 01.11.201321
Maakasutus EL-s 2009.a.maakatte tüüpide alusel
EL
So
ome
Roo
sti
Slo
veen
iaE
est
iL
äti
Au
stria
Slo
vakk
iaP
ort
ugal
Tše
hhi
Lee
duL
ukse
mbu
rgP
ool
aS
aks
am
aa
Kre
eka
Itaa
liaH
ispa
ani
aP
ran
tsu
smaa
Be
lgia
Ung
ari
Taa
niS
uur
brita
nnia
Hol
land
Iirim
aa
0%
25%
50%
75%
100%
Mets Põld Rohumaa Põõsastik Tehismaastik
Vesi Paljandpinnas Märgalad
Eurostat andmetel
Kaetud pind, 2006.a.
Alar Astover - 01.11.201322
EC Technical Report: Overview of best practices for limiting soil sealing or mitigating its effects in EU-27, (2011).
Kui tõhusalt maad kasutakse?
Alar Astover - 01.11.201323
Põllumaa paiknemine ja põllukultuuride kaalutud keskmine saagikus
Alar Astover - 01.11.2013 24
West et al. 2010. Trading carbon for food: Global comparison of carbon stocks vs. crop yields on agricultural land. PNAS November 16, 2010 vol. 107no. 46 19645-19648
Nisu saagikuse muutuste regionaalsed eripärad perioodil 1961…2008
Alar Astover - 01.11.2013 25
Ray et al. 2012. Recent patterns of crop yield growth and stagnation. Nature Communications 3, Article number: 1293
Nisu saagikuse ja viljelustehnoloogiate trendid Austraalias (Victoria osariik)
Alar Astover - 01.11.201326
David J. ConnorDesigning cropping systems for efficient use of limited water in southern AustraliaEuropean Journal of Agronomy, Volume 21, Issue 4, December 2004, Pages 419–431
Kui palju saagipotentsiaalist juba saavutatud?Nisu, mais, riis
Alar Astover - 01.11.201327
ND Mueller et al. Nature 490, 254-257 (2013) doi:10.1038/nature11420
Saagipotentsiaali senisest tõhusam kasutamine on paljudes maailma piirkondades aktuaalne
Alar Astover - 01.11.201328
Foley et al. 2011. Solutions for a cultivated planet. Nature 478: 337–342.
Intensiivsem tootmine on tavaliselt seotud suurema keskkonnasurvega.
Lämmastiku bilanss, kg/ha
Alar Astover - 01.11.201329
Maa/mulla hindamissüsteemid
• Ajalooliselt algus seoses maksude diferentseerimise vajadusega
• u 2000.a. eKr esimene teadolev maade jaotamine tsoonidesse maksustamise eesmärgil, esimene “mullakaart”, Hiina keiser Yu Suur
• Maakasutuse planeerimine• Muld on maa hindamises oluline, kuid mitte
ainus komponent• Kohalikul kuni globaalsel tasandil rakendatavad
Alar Astover - 01.11.201330
Tüüpilised põllumajandusmaa/mulla hindamissüsteemid
• Kohalikul/regionaalsel tasandil kõige levinum 100-punktilise skaala kasutamine. Näiteks:– Storie Index rating (USA, 1933)– Saksamaa „Bodenschaetzung“ (Rothkegel,
1950)– Endised NVSL maad (boniteet)
• Arvuti/GIS-põhised edasiarendused, nt USA LESA (Land Evaluation and Site Assessment) kasutab mh Storie indeksit
• Üleilmselt kasutatavad – Agro-Ecological Zones
• Mudelid (saagi prognoosimine)Alar Astover - 01.11.2013
31
„0“ ei sobi kuni „3“ parim
• Mida sarnasem meetod, seda üksteisele graafikul lähemal
Alar Astover - 01.11.201332
Erinevate mulla kvaliteedi hindamissüsteemide võrdlus
Müller et al. 2010. Assessing the productivity function of soils. A review. Agron. Sustain. Dev. 30 (2010) 601–614
KriteeriumStorie indeks (USA)
Saksa-maa
Agro-ökoloogilised tsoonid (FAO)
Visuaalne mulla hindamine
Münchebergi indeks
Üldine muldade "järjestamine" 3 3 0-1 0 3Sobivus põllukultuuridele 0 0 3 0-1 0-1Tööriistana maakasutuse planeerimisel 2-3 2 3 1 3Põllult kuni regionaalse tasandini 3 3 0 3 3Riikidevaheline tasand 2 1 3 1-2 3Arvestatakse kliimaandmeid 0 0 3 0 2
Mõõtkava on oluline
Alar Astover - 01.11.2013 33
Mulla- ja põllumajandusmaa kaitse
• Mille eest kaitsta?– Maakasutuse muutus (must stsenaarium
muldade katmine)– Degradatsioon (mulla kvaliteedi langus)– Igal aastal kaotame maailmas erinevatel
hinnangutel 5…10 mln ha põllumaad
• Kuidas?– Piits või präänik– Maakasutusotsused kohalikul tasandil,
survetegurid lokaalsest kuni globaalseni
Alar Astover - 01.11.2013 34
Kuidas säästa põllumaad muude arenduste eest?
• Põllumajandus kõige tasuvamaks– Turg, toetused, maksupoliitika
• Suunatud/kontrollitud linnastumine– Seadusandlus, maksud, arengukavad
• Põllumajanduse parem maine ühiskonnas, sotsiaal-kultuuriliste ja ökoloogiliste hüvede teadvustamine
• Piirnevate alade arendustega vastastikune arvestamine– Teadlikkus, haridus, planeeringud, kaasatus
Alar Astover - 01.11.2013 35
Mullakaitse seadusandlus• Dust Bowl - Dirty Thirties• 1935 USA „Soil Conservation and Domestic
Allotment Act“• Theodor Roosvelt: „ Rahvas, kes hävitab mulla,
hävitab iseenda“
Alar Astover - 01.11.201336
http://www.weru.ksu.edu/new_weru/multimedia/dustbowl/dustbowlpics.html
Euroopa Liit• EL mullakaitse direktiivi eelnõust (2006.a.) pole
kaugemale jõutud• EL Mullakaitse Teemastrateegia (COM(2006) 231)
• 2012 raport strateegia “rakendamisest”
Alar Astover - 01.11.201337
EL-s viimasel kahel kümnendil maa katmine/hõivamine u 1000 km2 aastas
250 ha päevas
• Põllumajandusmaa kaitseks mitmetes riikides seadusandlikud aktid– Eelkõige, et vältida parimate põllumaade
hõivamist elamumaa, infrastruktuuri jms arvelt– Tavaliselt üleriiklikul või osariigi (nt USA,
Austraalia) tasandil üldised suunised/soovitused, otsustusõigus aga ikka kohalikul tasandil
Alar Astover - 01.11.201338
Maa katmise piiramise praktikad Euroopas
• Austrias, Belgias (Flandrias), Saksamaal ja Luksemburgis, on olemas iga-aastase maa hõivamise kvantitatiivsed piirangud. Piirangud on siiski soovituslikud.
• Vähem on näiteid, kus piirangud on sätestatud kohalikul tasandil (nt Itaalia, Lõuna-Hispaania)
• Maakasutuse planeerimisel mulla kvaliteediga arvestamise soovituslikud suunised nt Saksamaal, kahes Austria provintsis, Toscanas ja Itaalias Bolzano autonoomses provintsis.
• Tasu/maks põllumajandusmaa kasutuse muutmise eest – Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Itaalia Lombardia piirkond. Tasu suurus on harilikult seotud mulla viljakusklassiga
• „Rohealade“ määratlemineAlar Astover - 01.11.2013
39
Prokop G., Jobstmann H., Schönbauer A., 2011: Overview on best practices for limiting soil sealing and mitigating its effects in EU-27 (Environment Agency Austria), Technical Report - 2011-50, ISBN: 978-92-79-20669-6. http://ec.europa.eu/environment/soil/sealing.html
• Rootsi kogemus– Seadus (1998.a.) näeb ette, et põllumaadele
ilma suure ühiskondliku vajaduseta ehitada ei tohi
– Praktikas see pole põllumaadele ehitamist takistanud
– Lõuna-Rootsis on u 10% heast põllumaast kaetud ehitistega ja palju uusi arendusi on töös
– Kohalike omavalitsuste mõju on suurem kui üleriiklikud suunised
Alar Astover - 01.11.201340
Linner, Messing 2012. Agricultural land needs protection. Acta Agriculturae Scandinavica Section BSoil and Plant Science, 2012; 62: 706710
Kokkuvõte• Nõudlus suureneb ja viljaka põllumaa
ressurss on piiratud (regionaalsed ebakõlad üha suurenevad)
• Maakasutuse muutused on kiirenenud• Kasutuses oleva põllumaa efektiivsem ja
kestlik kasutus on möödapääsmatu• Põllumajandusmaa hindamiseks on palju
meetodeid• Seadus iseenesest ei taga veel kaitset• World Clocks
Alar Astover - 01.11.201341
Tänan tähelepanu eest!
Alar Astover, professor, PhDEesti Maaülikool, põllumajandus- ja
keskkonnainstituut,mullateaduse ja agrokeemia osakondE-post: alar.astover@emu.ee; Web:
http://pk.emu.ee/ml
Alar Astover - 01.11.201342
http://emts.emu.ee/
top related