nõo valla ühisveevärgi janõo valla ühisveevärgi ja ... · • maaparanduse uurimistöö...
Post on 20-Mar-2020
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
MTR registreeringud:
• EP10171636-0001
• MP0010-00
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
Tellijad: AS EMAJÕE VEEVÄRK
NÕO VALLAVALITSUS
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Koostajad: KATRIN HELM
TARVI MIILITS, TMT PRO OÜ
Kontrollisid: MARTIN VÕRU
ENE KÕND
Jaanuar 2013 TARTU
Nõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi ja
––––kanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kava
2013201320132013----2024202420242024
Riia 35, Tartu 50410, EESTI tel.: 730 0310 faks: 730 0315
kobras@kobras.ee
TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012----165165165165
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
2
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS:
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024
OBJEKTI ASUKOHT:
Nõo vald, Tartumaa
TÖÖ EESMÄRK:
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
koostamine.
TÖÖ LIIK: Arendamise kava
TÖÖ TELLIJAD: AS Emajõe Veevärk Registrikood 11044696 Sõbra 56 Tartu 51013
Nõo Vallavalitsus Registrikood 75007942 Voika 23 Nõo 61601
Kontaktisikud: Katrin Kõnd tel 731 1847 katrin@evv.ee
Sven Tarto tel 745 5332 sven@nvv.ee
Koostamise korraldaja: Nõo Vallavalitsus
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu tel 730 0310, faks 7300 315 http://www.kobras.ee
Arendamise kava koostajad:
Katrin Helm - projekteerija Tel 730 0311, 5 599 7537 katrin@kobras.ee Tarvi Miilits, TMT Pro OÜ, finantskonsultant tel 510 6411 tarvi.miilits@gmail.com
Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kadi Kukk - projektijuht, keskkonnaekspert (KMH0126) Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija
Kontrollijad: Martin Võru- projekteerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
3
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; KMH0126 Kadi Kukk.
2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329.
3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 170 MA.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:
• Ehitusjuhtimine EEJ002734;
• Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002;
• Kaevandamine KKA000152;
• Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.
6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.
7. Tegevusluba. Kultuurimälestiste – maastikuarhitektuuri konserveerimise, restaureerimise ja
remondi projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uurimistööd, muinsuskaitseline
järelevalve E 377/2008-P.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,
heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
4
SISUKORD
ASUKOHA SKEEM ................................................................................................................8
SISSEJUHATUS.......................................................................................................................9
1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED..................10
1.1 PEIPSI ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA.....................................................................11
1.2 OMAVALITSUSE ARENGUKAVA.............................................................................................11
1.3 PLANEERINGUD, EHITUSPROJEKTID ......................................................................................12
1.3.1 Tartumaa maakonnaplaneering.........................................................................12
1.3.2 Nõo valla üldplaneering....................................................................................12
1.3.3 Detailplaneeringud............................................................................................13
1.4 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD..............................................................................................15
1.4.1 Nõo vallas tehtud veeuuringud:........................................................................15
1.5 TEHNOVÕRKUDE JOONISED ..................................................................................................15
1.6 VEE ERIKASUTUSLUBA .........................................................................................................16
1.7 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA.........................................................19
1.8 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................21
2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD............................22
2.1 KESKKOND ............................................................................................................................22
2.1.1 Lühiülevaade ....................................................................................................22
2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus....................................................................................23
2.1.3 Põhjavesi...........................................................................................................25
2.1.4 Põhjavee füüsikalis-keemilised omadused .......................................................26
2.1.5 Põhjavee kaitstus ja potentsiaalsed reostusallikad ...........................................26
2.1.6 Puurkaevude passide olemasolu vee erikasutusloa valdajatel ..........................28
2.1.7 Puurkaevude arvestuskaardid ...........................................................................28
2.1.8 Põhjavee tarbevarud .........................................................................................28
2.1.9 Veehaarde sanitaarkaitseala olemasolu (selle projekteerimise vajadus) ..........29
2.1.10 Pinnavesi...........................................................................................................31
2.1.11 Tehiskeskkond..................................................................................................33
2.1.12 Kokkuvõte ........................................................................................................35
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
5
2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................................................37
2.2.1 Lühiülevaade ....................................................................................................37
2.2.2 Elanikkond........................................................................................................38
2.2.3 Ettevõtlus ..........................................................................................................39
2.2.4 Tööhõive...........................................................................................................40
2.2.5 Nõo valla eelarve ..............................................................................................40
3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID......................................41
3.1 ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID .....................................................................................................41
3.1.1 Puurkaev-pumplad............................................................................................41
3.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid...................................................................50
3.1.3 Veetornid ..........................................................................................................51
3.1.4 Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad ...............................................................51
3.1.5 Veetorustikud ...................................................................................................51
3.1.6 Tuletõrjehüdrandid ...........................................................................................59
3.1.7 Tuletõrje veevõtukohad ....................................................................................59
3.1.8 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad...............................................................60
3.1.9 Kokkuvõte ........................................................................................................61
3.2 ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID ........................................................................................62
3.2.1 Hajaasustuste majapidamise reovee puhastamise põhilahendid.......................62
3.3 KANALISATSIOONITORUSTIKUD ...........................................................................................63
3.3.2 Reoveepumplad ................................................................................................68
3.3.3 Purgimissõlmed ................................................................................................68
3.3.4 Reoveepuhastusseadmed ..................................................................................68
3.3.5 Heitvee analüüsid .............................................................................................79
3.3.6 Sademeveekanalisatsioon .................................................................................81
3.3.7 Kokkuvõte ........................................................................................................81
4 FINANTSANALÜÜS .....................................................................................................84
4.1 METOODIKA ..........................................................................................................................84
1.1 PEAMISED EELDUSED ............................................................................................................84
4.2 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ...................................................................88
4.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD....................................................................91
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
6
4.4 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ..................................................................................96
1.2 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ..........................................................................................98
5 ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ............99
5.1 VEE-ETTEVÕTTE TEGEVUSE KORRALDAMINE.......................................................................99
5.1.1 Vastutus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest ...................99
5.2 TEENINDUSPIIRKONNAS TEGUTSEVA VEE-ETTEVÕTTE PÕHINÄITAJAD ................................99
5.2.1 Teenuste hinnad................................................................................................99
5.2.2 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad .......................................................101
6 ARENGUKAVA KOOSTAMINE ..............................................................................102
6.1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED .........................................................................102
6.1.1 Planeerimistüübid ...........................................................................................102
6.1.2 Planeerimistasand ...........................................................................................102
6.2 ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA REALISEERIMISE ETAPID ...................................................103
6.2.1 Programmide koostamine ...............................................................................104
6.2.2 Arengukava arutelu, heakskiit ja juhtimine....................................................112
7 ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID..............................................................113
8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................115
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
7
Lisad
Lisa 1. Kooskõlastuste lehed
Lisa 2. Tartumaa Nõo valla puurkaevude register
Tabel 1. Puurkaevude register
Tabel 2. Nõo valla tamponeeritud, konserveeritud ja likvideeritud puurkaevude register
Lisa 3. Puurkaevude passid ja arvestuskaardid
Lisa 4. Nõo valla heitvee analüüside tulemused
Lisa 5. Nõo valla põhjavee ja joogivee analüüsid
Lisa 6. ÜVK-ga liitumist ettenägevad detailplaneeringud
Lisa 7. Tuletõrje veevõtukohad Nõo vallas
Tabel 1. Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad
Tabel 2. Nõo valla hüdrandid
Lisa 8. Finantsanalüüsi tabelid
Joonised
Joonis 1. Nõo valla maa-ala plaan M 1:20 000
Joonis 2. Nõo aleviku olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 3. Nõo aleviku planeeritava veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000
Joonis 4. Tõravere olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 5. Tõravere perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 6. Luke olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 7. Luke perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 8. Nõgiaru olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 9. Meeri olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 10. Tamsa olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 11. Tamsa planeeritava veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000
Joonis 12. Etsaste olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 13. Uuta küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 14. Uuta küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 15. Vissi küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Joonis 16. Vissi küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
8
ASUKOHA SKEEM
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
9
SISSEJUHATUS
Käesolev arendamise kava on koostatud AS Emajõe Veevärk ja Kobras AS vahel sõlmitud
lepingu nr 2012-165 põhjal. Töö eesmärgiks on korrigeerida ja täiendada Nõo valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi Nõo ÜVKA). Töö ülesehitusel ja
tabelite koostamisel on lähtutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise
juhendist (Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Keskkonnaministeerium).
Kanalisatsiooni ja veemajanduse arengukava koostamise eesmärgiks on määratleda tehniliste
rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid. Käesolev arengukava on
edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks.
Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning
vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast.
Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb vald
Elva linnaga, Konguta ja Rõngu vallaga. Põhjas asuvad Puhja ja Tähtvere ning idas Ülenurme ja
Kambja vald. Väikeses ulatuses on lõunas valla naabriks Palupera vald Valgamaal. Nõo valla
pindala on 170 ruutkilomeetrit, mis moodustab 5,5 protsenti Tartumaast ja 0,4 protsenti Eesti
pindalast. Vallas on 20 küla ja 2 alevikku. Valla administratiivkeskus paikneb Nõos.
Vallakeskusest on Tartusse 17 ja Elvasse 10 kilomeetrit.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
10
1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED
Käesolev arendamise kava tugineb järgnevalt tutvustatud dokumentidele.
Riigikogu poolt 14. veebruaril 2007. aastal heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia aastani
2030 (RT I, 01.03.2007, 19, 96) eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest
majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb
kehtivast seadusandlusest, eelkõige ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest, mis on vastu
võetud 10. veebruaril 1999 (RT I 1999, 25, 363).
Tartumaa maakonnaplaneeringus (1998) on veemajanduses planeeritud veevarustuse
korraldamine omavalitsuse territooriumil vastavalt väljatöötatud kavadele ja põhjaveevarude
säästliku kasutamise edendamine.
Nõo valla üldplaneering on koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H koostööl aastal 2006.
Kehtestatud Nõo Vallavolikogu määrusega nr 15, 29. juuni 2006.
Nõo valla arengukava 2037 on koostatud aastal 2012 Nõo Vallavolikogu poolt. Vastu võetud
Nõo Vallavolikogu poolt 27. september 2012 määrusega nr 49.
Nõo valla ehitusmäärus, mis on kinnitatud Nõo Vallavolikogu määrusega nr 15, 26. juuni
2003.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on Nõo Vallavolikogu poolt
kinnitatud määrusega nr 17, 26. oktoober 2006.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
11
„Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi-
ja kontrollinõuded“ on Sotsiaalministri määrus nr 1, 2. jaanuar 2003.
1.1 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava
KEHTESTATUD: 28.05.2008
Veemajanduskava on dokument, mis koostatakse veevarude otstarbeka majandamise
eesmärgil. Selle tähtsaim põhimõte on veemajanduse korraldamine jõgede valgalade alusel.
Veemajanduskava pakub välja meetmekava vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu
elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhirõhk on pandud
reostusallikate korrastamisele, joogiveevarustusele ja vee seisundi halvendamise ennetusele.
Kaitsmata põhjaveega alasid, väga heas seisundis järvi, väikejärvi ja väikeseid väärtuslikke
jõgesid mõjutavaid või ohustavaid objekte on kavas korrastada eelisjärjekorras.
Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on
kehtestatud 28. mail 2008. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava materjalid on valminud
2002. a alanud rahvusvahelise LIFE-Environment projekti “Viru-Peipsi Catchment Area
Management Plan“ raames, mida rahastasid Euroopa Liit, Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti
Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Projekt hõlmas Viru ja Peipsi
alamvesikonnad.
1.2 Omavalitsuse arengukava
Nõo valla arengukava 2037 on koostatud 2012. aastal. Arengukava eesmärk on luua
laiapõhjaline alus valla sihipärasele pikaajalisele tasakaalustatud arengu suunamisele ja selle
rahastamisele. Arengukava koostamisel on edasi arendatud Nõo valla varasemat arengukava
ning viidud see kooskõlla vahepealsetel aastatel muutunud võimaluste ja vajadustega,
säilitades samas arendustegevuste järjepidevuse. Arengukava uuendamisel vaadati üle valla
viimaste aastate tegevus, koostati SWOT analüüs hetkeolukorrale hinnangu andmiseks ja
võimaluste ning ohtude kaardistamiseks, täpsustati varasemas arengukavas määratletud valla
arengu visiooni ja valla strateegilise arendamise mudelit ning pandi paika vajalikud
investeerimistegevused.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
12
1.3 Planeeringud, ehitusprojektid
1.3.1 Tartumaa maakonnaplaneering
Koostaja: Tartu Maavalitsus
Kehtestatud: 01.01.1998
Maakonnaplaneeringu veemajanduse osa eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses
kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata. Planeeringu
koostamisel on lähtutud Säästva arengu seadusest, Veeseadusest ning teistest vee kasutamist
ja kaitset reguleerivatest seadusandlikest aktidest.
Tartumaa prognoositud ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on 209,4 tuhat m3/ööpäevas.
Kinnitatud põhjavee tarbevaru on ainult Tartu linnal - 69 tuhat m3/ööpäevas. Prognoositud
ekspluatatsioonilistest põhjaveevarudest kasutatakse maakonnas käesoleval ajal 13 %.
1.3.2 Nõo valla üldplaneering
Koostajad: Nõo Vallavalitsus ja AS K&H
Kehtestatud: Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15
Üldplaneering on valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes
ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-
alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile,
samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad.
Kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus
ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud.
Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida kraavide või sademeveekanalisatsiooni abil
lahtistesse veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse. Sademevett ei tohi juhtida
reoveekanalisatsiooni. Parklate alal kogunev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduris.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
13
1.3.3 Detailplaneeringud
Nõo valla detailplaneeringud, mis näevad ette ühenduse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga
ning planeeringutega määratletud tegevused veemajanduse valdkonnas on loetletud
alljärgnevalt (vt lisa 6 ja asukohta vt joonis 1).
Nr
kaardil
Detailplaneeringu nimi Kehtestamise aeg
1 Nõo alevikus Tartu – Valga raudtee eraldusriba, aleviku
kanalisatsioonitrassi, Nõo–Tamsa mnt ja Vana-Kruusa kinnistu
vahelisele maa-ala detailplaneering
21.12.2000
määrus nr 21
2 Nõo alevikus asuva kinnistu Veski 1 I maatüki ning Voika tänava,
Nõo-Tamsa maantee ja planeeritud Tuuleveski elamurajooniga
piirneva maa-ala osa detailplaneering
26.06.2003 otsus
nr 64
3 Nõgiaru tn 12 kinnistu detailplaneering 22.09.2005 otsus
nr 194
4 Nõo alevikus asuva Kuuse tn 5 kinnistu detailplaneering 22.12.2005 otsus
nr 26
5 Nõo alevikus asuva Tartu, Järve ja Lätte tänavate vahelisel maa-
alal asuva EELK Nõo Koguduse maa (katastritunnus
52801:010:0025) detailplaneering
18.05.2006 otsus
nr 56
6 Nõo alevikus asuva Lätte tn 7 kinnistu detailplaneering 29.06.2006 otsus
nr 61
7 Luke külas asuvate Lahkaja ja Lahkaja puuviljaaed katastriüksuste
(katastritunnused 52801:009:0271 ja 52801:009:0728)
detailplaneering (edaspidi nimetusega Lahkaja detailplaneering)
24.08.2006 otsus
nr 71
8 Nõo alevikus asuva Männiku kinnistu detailplaneering 28.09.2006 otsus
nr 78
9 Nõo alevikus asuva Nõo-Tamsa kõrvalmaantee ning Tartu ja Meeri
tänavate vahelisel maa-alal asuva EELK Nõo Koguduse maa
(katastritunnus 52801:010:0021) ja selle lähiala detailplaneering
15.03.2007 otsus
nr 116
10 Nõo alevikus asuva Vana-Aia kinnistu detailplaneering 19.04.2007 otsus
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
14
nr 124
11 Nõo alevikus asuva Uus-Aia kinnistu detailplaneering 19.04.2007 otsus
nr 125
12 Nõo alevikus asuva Heinla kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 28.06.2007 otsus
nr 140
13 Nõo alevikus asuva Rohtla katastriüksuse detailplaneering 30.08.2007 otsus
nr 148
14 Nõo alevikus asuva Nõo lasteaia „Krõll“ territooriumi ja selle
lähiümbruse maa-ala detailplaneering
30.08.2007 otsus
nr 149
15 Nõo alevikus asuva Liiva tn 30 kinnistu detailplaneering 04.10. 2007 otsus
nr 154
16 Nõo alevikus asuva Lao tn 3 kinnistu detailplaneering 29.04.2009 otsus
nr 250
17 Nõo alevikus asuva Kaasiku kinnistu detailplaneering 22.05.2010 otsus
nr 33
18 Nõo alevikus asuvate Hariduse tn 3 // 3b, Hariduse tn 3c, Hariduse
tn 5 ja Hariduse tn 5a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering
25.11.2010 otsus
nr 55
19 Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn 8a kinnistu detailplaneering 16.12.2010 otsus
nr 60
20 Nõo alevikus asuvate Niidu tn 2, Niidu tn 4 ja Niidu tn 6 kinnistute
ja nende lähiala detailplaneering
18.08.2011 otsus
nr 92
21 Tõravere alevikus asuva Veeru katastriüksuse ja selle lähiala
detailplaneering
19.04.2012 otsus
nr 112
22 Nõo vallas Vissi külas asuvate Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute
detailplaneering
16.08.2012 otsus
nr 123
23 Tõravere alevikus asuva Jõe-Ollise katastriüksuse ja selle lähiala
detailplaneering
24.01.2013 otsus
nr 137
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
15
1.4 Põhjaveevarude uuringud
1.4.1 Nõo vallas tehtud veeuuringud:
1. Tartumaa. Nõo alevik. Uurimistöö: Nõo aleviku puurkaevu ja asula veevõrgu joogivee
kvaliteedi uuring ja meetmete väljatöötlus puurkaevu vee kvaliteedi tõstmiseks EVS
663:1995 “Joogivesi” nõuete tasemele. OÜ Veelux (konsultatsioonifirma veepuhastuse
tehnoloogia alal). Tallinn, 1999. a.
2. Nõo valla salvkaevude olukord. Nõo Vallavalitsus. Nõo, 2001.
3. Väljavõte aruandest “Отчёт о работах по контролю за охраной подземных вод по
территории ЭССР от загрязнения и истощения за 1981-1982 гг.”Savitskaja, L., Vares, H.,
Grünberg, A. “Tartu rajooni reostuskaitstuse tingimused ja põhjavee kvaliteedi muutused
seoses tehnogeensete faktoritega”. Geoloogia Valitsus, Eesti Hüdrogeoloogia Töökond.
Tallinn, 1983. a.
4. Taastatavate maaparandusobjektide väljavalik, keskkonnakaitseline järelevalve ja
veeproovide võtmine. Tartumaa, Nõo vald Voika objekt. 1998.- 2000. a. (IBRD/IDA
finantseerimisel). Tellija Keskkonnaministeerium. Töö täitja Kobras AS.
1.5 Tehnovõrkude joonised
Käesoleva arengukava koostamisel kasutati tehnovõrkude asukohtade määramisel 2008. aastal
koostatud Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ja Emajõe-Võhandu jõe
valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
16
Tabel 1.1 AS Emajõe Veevärk andmetel aastatel 2008 - 2012 koostatud ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga seotud projektid seisuga detsember 2012
Töö nimetus Töö nr Töö koostaja Koostamise aeg
Nõo vald, Nõo-Tamsa kõrvalmaantee nr
22155 km kuni 1.0-1.6 rekonstrueerimine ja
tehnovõrgud. Eelprojekt.
01-09 Eesti Veeprojekt AS 05.2009
Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt. 360-05-K Eesti Veeprojekt AS 2008
Emajõe ja Võhandu veemajandusprojekt.
Tartumaa alamprojekt.
0116.01.01 OÜ Keskkonnaprojekt 02.06.2011
Vissi küla veevarustuse ja kanalisatsiooni
ehitusprojekt.
03-10 Eesti Veeprojekt AS 2010
Tuuleveski elamupiirkonna tänavad ja
tehnovõrgud. II osa veevarustus ja
kanalisatsioon. Ehitusprojekt.
06-09 Eesti Veeprojekt AS 07.2009
1.6 Vee erikasutusluba
Vastavalt Veeseaduse § 8 (2) peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem
kui 5 m3/ ööpäevas.
Vee erikasutusluba tuleb vormistada vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 18 (RTL
2002,48,664), jõustunud 1.06.2002. a “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise,
muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa
vormid”, mis on muudetud 17.02.2006 (RTL 2006, 19, 330), 21.01.2009 (RTL 2009, 11, 131)
ja 29.10.2012 (RT I, 01.11.2012, 21).
Vee erikasutuse tasumäärad veevõtul veekogust ja põhjaveekihist on määratud Vabariigi
Valitsuse määrusega nr 171 (vastu võetud 12.11.2009) „Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu
eest veekogust või põhjaveekihist“. Vastavalt määrusele oli devoni põhjaveekihist
ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee kihini veevõtu erikasutuse tasumäär 2011. aastal 66.53
eurot/1000 m³, 2012. aastal 73.17 eurot/1000 m³ ja 2013. aastal on 76.82 eurot/1000 m³.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
17
Keskkonnatasude seadusega (vastu võetud 07.12.2005. a) on määratud saastetasu määrad
saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning tasu arvutamise ja maksmise
kord.
Keskkonnatasude seadus § 20 Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse,
põhjavette ja pinnasesse:
1) orgaanilised ained, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks
seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012.
aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta
1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;
2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206
eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109
eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist 9241 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12014
eurot;
3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1.
jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1.
jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist 2457 eurot ja alates 2015. aasta 1.
jaanuarist – 2826 eurot;
4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377.65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist –
415.42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456.96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanaurist –
502.66 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552.89 eurot;
5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO42-) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5.81
eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6.13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6.45 eurot,
alates 2014. aasta 1. jaanaurist – 6.77 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7.09 eurot;
6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
18
jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1.
jaanaurist – 20 272 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;
7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise
töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1.
jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1.
jaanaurist – 3985 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;
8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses –
alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot,
alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot,
alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.
Saastetasumäärasid suurendatakse:
1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;
2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui
200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri,
piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;
3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.
Täiendavalt makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem
kui 6,0 kuni 0.19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtusega 9.0 ületava või väärtusest 6.0
väiksema pH ühikukümnendiku kohta.
Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee
erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega
võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse § 21 punktis 6
nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi
lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda. Vähendamist ei
kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
19
Keskkonnaamet on väljastanud aktsiaseltsile Emajõe Veevärk vee erikasutusloa nr
L.VV/300660 Tartumaal Nõo vallas Nõo ja Tõravere alevikes ning Nõgiaru ja Luke külades
puurkaevudest põhjavee võtmiseks üle 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse (Elva
jõkke, Nõo ojasse, Voika ojasse, Varespalu ojasse ja Keeri ojasse). Vee erikasutusluba muudeti
seoses kahe uue veehaarde lisamisega (Nõo ja Tõravere alevikus), lubatud veevõtu
suurendamisega Nõo aleviku Luke tn puurkaevul ja Luke küla puurkaevul, väljalaske
likvideerimisega ja uue väljalaske „Nõgiaru reoveepuhasti“ lisandumisega. 2012. aasta
jaanuaris on AS Emajõe Veevärk teinud taotluse vee erikasutusloa muutmiseks. Muudatusega
lisanduvad vee erikasutusloale Tamsa küla biotiikide heitvee juhtimine Illi ojja.
Ööpäevaringset hooldust ja rehabilitatsiooniteenust eakatele ja puuetega inimestele pakkuv
Sihtasutus Nõo Hooldekodul on vee erikasutusluba nr L.VV.TM-169708. Vee erikasutusluba
annab Sihtasutusele Nõo Hooldekodu loa heitvee juhtimiseks suublasse, milleks on Voika oja.
Vee erikasutusluba kehtis ajavahemikus 01.01.2008 – 01.01.2013. 21. detsembril 2012 on
Keskkonnaamet pikendanud vee erikasutusluba kuni 20.03.2013.
Nõo Vallavalitsusel on vee erikasutusluba nr L.VV/320124, mis annab loa Voika ojasse
suubuva vooluveekogu paisutamiseks ja veetaseme reguleerimiseks Luke mõisapargis viie
tõkestusrajatisega ajavahemikul alates 24.03.2011 kuni 24.03.2016.
Aktsiaseltsil Planserk vee erikasutusluba nr L.VV/321741, mis annab loa Laguja külas Laguja
oja paisutamiseks Üleoja kinnistul (katastritunnus 52801:012:0016) ja Veskijärve kinnistul
(katastritunnus 52801:012:0406).
1.7 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni esimene arengukava koostati 2001. aastal AS
Kobras poolt. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koosnes kahest osast,
lisaks Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koostati ka joogivee kvaliteedi
parandamise ja reovee puhastamise arengukava Nõo valla hajaasutuses. Arengukavas oli antud
põhjalik ülevaade olemasolevast olukorrast ja kalkulatsioon planeeritavate veevärgi- ja
kanalisatsioonirajatiste kohta.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
20
Uus Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020 koostati
2008. aastal Kobras AS poolt. Arengukava koostamisel selgitati välja amortiseerunud ja
kasutult seisvad puurkaevud, mis peab likvideerima põhjavee reostumise vältimiseks. Nähti
ette veetorustike ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning uute puhastite rajamine.
Kehtivat Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020
täiendati 2010 aastal. Täiendusega määratleti olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid
Nõo valla territooriumile ulatuval Elva reoveekogumisalal Vissi ja Uuta külas.
Teistkordselt täiendati kehtivat Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava
2008. aastal aastateks 2008-2020, Meeri küla osas täiendati 2010. aastal. Täienduse koostamise
eesmärgiks oli täpsustada Meeri küla ühisveevärgiga seonduvat.
Käesolevas arendamise kava aluseks on võetud 2008. aastal koostatud ja hiljem täiendatud
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020. Käesoleva
arengukava koostamise hetkeks on elluviidud suurem osa eelmises arengukavas planeeritud
töödest. Tõraveres, Lukel, Nõgiarus on rajatud uued reoveepuhastid. Etsastes ja Meeri
biotiigid on puhastatud ja rekonstrueeritud ning tiikide ette on rajatud septik koos võrega.
Rekonstrueeritud on 5 ühisveevärgis kasutatavat puurkaev-pumplat ning juurde on rajatud üks
puurkaev. Nõo vallas on veetorustikke rekonstrueeritud 10.1 km ning uusi veetorustikke
rajatud 10 km. Kanalisatsioonitorustikke on rekonstrueeritud 15.7 km ja uusi
kanalisatsioonitorustikke on rajatud 9.5 km.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
21
1.8 Kokkuvõte
Tabel 1.2 Kokkuvõte
Lähteandmestik Olemasoleva lähteandmestiku
kirjeldus
Vajadus
lähteandmestiku
täiendamiseks või
koostamiseks
(orienteeruv aasta)
1. Veemajanduskava Kinnitatud 28. mai 2008
2. Omavalitsuse arengukava Vastu võetud 2012. a
3. Planeeringud:
(maakonnaplaneering,
üldplaneering, teemaplaneering,
detailplaneering)
• Maakonnaplaneering
koostatud 1998
• Nõo valla üldplaneering
kehtestatud 29.06.2006
• Ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga seotud
detailplaneeringud
4. Põhjaveevarud Põhjaveevarusid ei ole kinnitatud
Nõo vallas.
5. Tehnovõrkude joonised Aastatel 2009-2012 koostatud
6.Vee erikasutusload ettevõtete
kaupa
AS Emajõe Veevärk, Nõo
Vallavalitsus, Sihtasutus Nõo
Hooldekodu, AS Planserk
8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arengukava
Esimene koostatud 2001. a.
Teine 2008. aastal, mida on
täiendatud 2010. aastal.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
22
2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
2.1 Keskkond
2.1.1 Lühiülevaade
Maastikuliselt paikneb Nõo vald Kagu-Eesti lavamaal, ainult valla kagupoolne osa jääb Otepää
kõrgustiku servaalale. Maapinna absoluutsed kõrgused Kagu-Eesti lavamaal Nõo valla piires
on valdavalt 60-80 m ja Otepää kõrgustikul 100-120 m.
Kagu-Eesti lavamaa on suhteliselt tasane, lainjas ala, mida liigestavad ürgorud: Elva ja Voika-
Tatra ürgorg. Kagu-Eesti lavamaal leidub pinnavorme, mis mitmekesistavad maastikku:
otsamoreenid – Pangodi mäed, Vapramägi (78 m), seljakute ahelik Luke ja Tamsa lähikonnas
(kuni 128 m).
Otepää kõrgustikku piiritleb 100 m samakõrgusjoon. Kõrgustiku jalami keskmine kõrgus on 88
meetrit üle merepinna. Otepää kõrgustiku jalami madalamad lõigud asuvad Elva ürgoru
lähedal, 60 m üle merepinna. (Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine, 1979. a.).
Nõo valla aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar) ja Burtnieki lademe
(D2br) aleuroliidid ja liivakivid. Enamus valla territooriumist on Aruküla lademe kivimite
avamusalal, vaid lõunaosas avaneb Burtnieki lade. Devoni liivakivide-savide kogupaksus Nõo
valla maa-alal on keskmiselt 200 m.
Pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (gIII, moreenid) esineb ka jääjärvelisi setteid
(lgIII, liiv, saviliiv, liivsavi), glatsiofluviaalseid setteid (fIII, liiv, kruus), jõesetteid (aIII-IV,
liiv), soosetteid (bIV, turvas). Pinnakattes sisaldavad vett eelkõige liivad-kruusad ja vähesel
määral ka moreenis esinevad liiva-kruusa vahekihid. Pinnakattes olev põhjavesi on lokaalse
levikuga.
Nõo vallas moodustab ülemise aluspõhjalise põhjaveekihi Kesk-Devoni (D2) liivakivides-
aleuroliitides sisalduv vesi. Vaadeldav veekiht on Nõo vallas umbes 130 m paksune. Veekihid
toituvad sademete veest, mis infiltreerub läbi kõrgemal lasuvate setete või Otepää kõrgustikult
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
23
pealevalguva vee arvelt. Põhjavee üldine liikumissuund on lõunast põhja, põhjaveekihte
dreenivad Elva ja Voika-Tatra orud.
Ühisveevarustuses kasutatakse Nõo vallas valdavalt Devoni põhjaveekihi Kesk-Devoni
põhjaveekogumit (D2).
Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonda, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 132,
09.09.2010. a ”Vesikondade ja alamvesikondade määramine1”.
Jõgesid ja ojasid, mille valgala on üle 25 km2, on Nõo vallas kuus: Elva, Ilmatsalu, Laguja, Illi,
Nõo ja Voika, mis kõik kuuluva Suur-Emajõe jõgikonda ja erilist kalamajanduslikku tähtsust
ei oma.
Illi, Laguja, Voika ja Varesepalu oja on tuntud lõheliste kudemis- ja elupaikadena.
Suuremad järved on Suur Karujärv, Väike Karujärv, Vissi, Suur-Umbjärv, Luke Vanajärv,
Väike-Umbjärv. Paisjärvi on kolm: Viinamärdi, Voika ja Nõo Veskijärv. Nõo valla piiril asub
Keeri ja Viisjaagu järv.
Nõo vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnaveekogusid. Pinnaveekogusid kasutatakse
reoveepuhastite heitvee suublatena.
Sood moodustavad valla territooriumist väikese osa, paiknedes Suure Karujärve, Väike
Karujärve, Keeri järve ja jõgede ümbruses.
2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus
Nõo valla pinnakatte skeem.
Pinnakatte skeem on koostatud Geoloogia Valitsuse 1978-1981. aastal toimunud melioratiivse,
hüdrogeoloogilise ja ehitusgeoloogilise kaardistamise käigus mõõdus 1:50 000 Tartu ümbruse
aruandele. Kaardileht 0-35-XV. Kasutatud on ka Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud
kaarti mõõtkavas 1:400 000, Eesti Kvaternaarisetted (Tallinn, 1999. a).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
24
Nõo valla võib jagada põhja- ja lõunaosaks (mõtteline joon kulgeks Luke küla keskusest lõuna
poolt). Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem ja põhjavesi on keskmiselt või hästi
kaitstud. Valla põhjaosas on pinnakatte paksus väiksem ja põhjavesi on nõrgalt kaitstud või
kaitsmata.
Nõo valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), milles esineb kohati
viirsavi, tolm- ja peenliiva ja kruusa vahekihte ning läätsi. Moreenil lasub laiguti liiva, mis
madalamates kohtades asendub turbaga. Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt jääb
10-40 m vahele. Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on
pinnakatte paksus Voika ojast põhja pool. Pinnakate on paksem ürgorgudes 40-80 m ning
Tamsa külast kagu pool oleva seljandiku piires.
Järgnevalt on pinnakatet kirjeldatud Nõo valla tiheasustusaladel, kus on ühisveevärk ja -
kanalisatsioon.
Nõo alevik
Nõo alevik asub Kagu-Eesti lavamaal. Nõo alevikus on pinnakatte paksus 2-20 meetrit.
Pinnakatte paksus on väiksem Nõo oja ümbruses. Kvaternaarisetetest on esindatud
glatsigeensed setted (gIII), valdavalt on tegu saviliivmoreeniga, kuid esineb ka liivsavimoreeni;
glatsiofluviaalsed setted (fIII) on esindatud liiva ja kruusaga (Nõo Reaalgümnaasiumi ja
Põhikooli ümbruses).
Tõravere alevik
Tõravere alevik jääb Kagu-Eesti orgudega liigestatud lavamaale. Tõravere Observatoorium
asub lainja reljeefiga platool, lääne poole madaldub platoo järsu nõlvana ja ida poole lauge
nõlvana. Idaosas liigestab platood kitsas loode-kagusuunaline vagumus, mis on nüüdisaegses
reljeefis jälgitav oruna, kuhu on rajatud tiigid.
Pinnakatte paksus on valdavalt 0.7-4.0 m piires. Vagumuse piires pinnakatte paksus suureneb
6.7-7.6 m, ala kirdeosas on pinnakatte paksus üle 8.0 m.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
25
Glatsiofluviaalsed setted (f III) on esindatud kruusast saviliivani. Liivad lasuvad õhukese
kihina moreenil (paksus alla meetri), ainult tiikidest kirdes on liiva- kruusakihi paksus 1.95 m.
Pinnakattes valdab sitkeplastne kuni kõva, ainult kohati voolava saviliivaga punakaspruun
saviliivmoreen, mis levib kogu Tõravere aleviku territooriumil paksusega 0.35-6.5 m,
valdavalt 1.5-3.0 m, vagumuses üle 6.0 m. Kvaternaarisetetega seotud põhjavesi ei ole
ehitusmaterjalide suhtes agressiivne.
Luke küla
Luke küla keskus asub Otepää kõrgustiku servaalal, liigestatud moreenmaastikul.
Kvaternaarisetetest on valdavad saviliivmoreenid (g III) ja glatsiofluviaalsed liivad (f III),
Luke lõunaosas esinevad jääjärvelised setted (lg III).
Ehitusgeoloogilised tingimused on Lukel rahuldavad. Savipinnased on tundlikud leondumise
suhtes, ehituse ajal tuleb hoida süvendid kuivad. Pinnakatte paksus on paiguti vaid 2.0-4.0 m.
Valdavalt lasub aluspõhi 5-10 m sügavusel. Moreeni paksus on valdavalt 2.0-2.5 m.
Nõgiaru küla
Nõgiaru küla asub väheliigestatud moreenmaastikul. Ehitusgeoloogilised tingimused on head.
Pinnakatte paksus on 3 - 5 m. Pinnakattes valdavad glatsigeensed setted (g III),
punakaspruunid saviliiv- ja liivsavimoreenid, plastsed kuni kõvad. Moreenis esineb
glatsiofluviaalsete liivade (f III) vahekihte ja läätsi. Vahekihtidena on esindatud ka
jääjärvelised setted (lg III, liivsavi ja savi).
2.1.3 Põhjavesi
Põhjavesi on defineeritud Veeseaduse § 2 punkt 6) põhjavesi - maapõues sisalduv vesi.
Veeseaduse § 2 punkt 5) põhjaveekiht - üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud
geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal
märkimisväärselt voolata, või millest saab olulises koguses põhjavett võtta.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
26
Keskkonnaministri 29.12.2009 määruses nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja
nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite
seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste
näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse
läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside
määramise kord1“ on § 4 loetletud 5 põhjaveekihti ja nende põhjaveekogumid.
Põhjaveekihid:
(1) Kambriumi-Vendi (Cm-V);
(2) Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm);
(3) Siluri-Ordoviitsiumi (S-O);
(4) Devoni (D);
(5) Kvaternaari (Q).
Nõo vallas on peamiselt kasutuses Devoni põhjaveekiht.
2.1.4 Põhjavee füüsikalis-keemilised omadused
Sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 (RTL 2003, 9, 100) “Joogivee tootmiseks
kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded“ on
põhjavesi vastavalt põhjavee keemilistele näitajatele jaotatud kolme erinevasse
kvaliteediklassi.
2012. aasta märtsis ja mais võttis AS Emajõe Veevärk analüüsid erinevates Nõo valla
piirkondade puurkaevudest (vt lisa 5). Probleemne on puurkaevude vee mangaani ja raua
sisaldus, kuid käesoleva arendamise kava koostamise hetkeks on kõikidele ühisveevärgi
puurkaevudele (va Laguja puurkaev) juurde rajatud veetöötlusjaamad, milles on mangaani ja
rauaeraldusseadmed.
2.1.5 Põhjavee kaitstus ja potentsiaalsed reostusallikad
Veeseadusega on defineeritud kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud ja hästi kaitstud
põhjaveega alad.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
27
Seaduse §2613(3) alusel loetakse kaitsmata põhjaveega aladeks karstialasid, alvareid, kus
põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva-
või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10
meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40
meetri paksune liiva- või kruusakiht. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus
põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või
liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20
meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht. Kaitstud
põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.
Lähtudes eelpool toodud seadusele on Nõo valla lõunaosa valdavalt keskmiselt või hästi
kaitstud põhjaveega ala. Valla põhjaosa (Luke küla keskusest põhja pool) kaitsmata või nõrgalt
kaitstud põhjaveega ala.
Veeseadus § 26. Valgala kaitse veereostuse eest
Reostusallika ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise ennetamiseks kehtestab
Vabariigi Valitsus oma määrustega veekaitsenõuded potentsiaalselt ohtlike reostusallikate
kohta nende liikide kaupa. Veekaitsenõuded veeseaduse tähenduses on potentsiaalselt ohtlike
reostusallikate ehitus-, planeerimis- ja ekspluatatsiooninõuded, mis aitavad vältida
reostusallika ohtlikku seisundit ja vähendada tekkiva reostuse mõju.
Veeseadus § 26 (4) Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on:
1) kanalisatsiooniehitised;
2) naftasaaduste hoidmisehitised;
3) siloladustamiskohad;
4) sõnnikuhoidlad;
5) väetisehoidlad.
Potentsiaalselt ohtlikud on vanad kütusemahutid (vanad bensiinitanklad, katlamajad, elamute
(maetud) küttemahutid), imbkaevud ja omavolilised imbkaevud, endised suvilaasumid -
aiandusühistud.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
28
2.1.6 Puurkaevude passide olemasolu vee erikasutusloa valdajatel
AS Emajõe Veevärgil ei ole Nõo valla puurkaevude passe.
Nõo Vallavalitsusel on olemas kolme ühisveevärgis kasutatava puurkaevu pass. Lao tn, Kivi
tn ja Luke puurkaevu passe vt Lisa 3
2.1.7 Puurkaevude arvestuskaardid
AS Emajõe Veevärgil on olemas Nõo aleviku katastri nr 6891, Tõravere katastri nr 6829 ja
6799, Nõgiaru katastri nr 7414, Etsaste katastri nr 6824, Tamsa katastri nr 6835 ja Meeri
katastri nr 6798 puurkaevude arvestuskaardid.
AS-il Emajõe Veevärk olemasolevaid arvestuskaarte vt lisas 3.
2.1.8 Põhjavee tarbevarud
Veeseaduse §12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjon 02.12.2005. a ettepaneku põhjal ning
vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarde nimistu hoitavale põhjaveevarude arvestusele
kinnitati Tartu maakonna põhjaveevarud Elva linnas ja Tartu linnas. Veevõtuks on vajalik
kõigil veehaaretel kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, kui veevõtt ületab 500 m3/d
(Veeseadus). Elva linna põhjaveevaru 1200 m3/ööp.
Kui veevõtt ületab 5 m3/d, tuleb vormistada vee erikasutusluba ja pidada veevõtu arvestust
(keskkonnaministri määrus nr 18, 26. märts 2002. a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee
erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike
materjalide loetelu ja loa vormid”).
Vastavalt Veeseaduse § 12. Põhjaveevarude hindamine
(1) Põhjaveevaru hindamiseks tehakse uuringuid.
(2) Põhjaveehaarde eeluuringuid korraldab Keskkonnaministeerium.
(3) Põhjaveevarude hindamise korra kehtestab keskkonnaminister oma määrusega.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
29
2.1.9 Veehaarde sanitaarkaitseala olemasolu (selle projekteerimise vajadus)
Veeseaduse § 28. Veehaarde sanitaarkaitseala
(1) Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse
tegevust ja piiratakse liiklust.
(2) Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:
1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga.
(3) Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe
kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab
keskkonnaminister.
Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996. a „Veehaarde sanitaarkaitseala
moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha
hooldusnõuded põhjavee kaitseks” punkt 4.
Veevõtukoha hooldusnõuded:
4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate
(kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata
saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja
neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).
4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast
kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine
tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi
peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale
pinnasevee maksimaalsest tasemest.
4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud.
4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik
(valdaja).
Veeseaduse § 28. Veehaarde sanitaarkaitseala
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
30
(4) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:
1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja
kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;
2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja
põhjaveekiht on hästi kaitstud;
3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja
põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule,
mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala
vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.
(5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist
võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde
projekti alusel Keskkonnaamet.
(6) Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab
keskkonnaminister. Nimetatud kord sätestab ka omavalitsuse informeerimist veehaarde
sanitaarkaitseala moodustamisest.
Veeseadus § 281. Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal
(1) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus
keelatud, välja arvatud:
1) veehaarderajatiste teenindamine;
2) metsa hooldamine;
3) heintaimede niitmine;
4) veeseire.
Üldjuhul Nõo valla puurkaevude sanitaarkaitsealadel reostusallikaid ei ole ja majandustegevust
ei toimu, erandiks on Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn puurkaev (katastri nr 6913), mille 30 m
raadiusega sanitaarkaitsealal harib kõrvalkinnistu omanik põllumaad.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
31
Keskkonnaministeerium nõustus 2002. aastal vähendama Illi külas (katastri nr 18030) ja Meeri
külas (katastri nr 6798) Nõo vallale kuuluvate puurkaevude sanitaarkaitseala suurust 30
meetrini. 2003. aastal vähendati Sassi külas (katastri nr 6806) Nõo vallale kuuluva ning
Etsaste külas (katastri nr 6824), Tamsa külas (katastri nr 6835), Nõo alevikus (katastri nr 6891,
6892, 6913, 6924 ning 14346) ja Luke külas (katastri nr 6922) AS Emajõe Veevärgile
kuuluvate puurkaevude sanitaarkaitseala suurust 30 meetrini ning Nõgiaru keskuses (katastri nr
7414) AS Emajõe Veevärgile kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala 20 meetrini. 2004. aastal
nõustus Keskkonnaministeerium vähendama Meeri külas (katastri nr 6797) AS Emajõe
Veevärgile kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala 20 meetrini.
2.1.10 Pinnavesi
Nõo valla territooriumil asuvad järved suuruse järjekorras on Suur Karujärv 15,9 ha (avalikult
kasutatav), Väike Karujärv 8,9 ha (avalikult kasutatav), Vissi 5,4 ha (avalikult kasutatav),
Umbjärv 2,0 ha (avalikult kasutatav), Luke Vanajärv 1,4 ha ja Väike Umbjärv 1,0. Vald
piirneb veel Keeri 125,8 ha (avalikult kasutatav) ja Viisjaagu järvega 23 ha (avalikult
kasutatav). Valla territooriumil on Viinamärdi paisjärv 5,9 ha (avalikult kasutatav), Voika
paisjärv 1.3 ha (avalikult kasutatav) ja Nõo Veskijärv 44.4 ha (avalikult kasutatav).
Nõo vallas asuvad järgmised vooluveekogud:
Nimetus Pikkus
(km)
Valgala
(km2)
Avalikult
kasutatav
veekogu
Riigi poolt
korrashoitavad
ühiseesvoolud
Lõhilaste
elupaik
Elva jõgi 85 451.4 X X
Laguja oja 8.8 13.9 X X
Ilusa oja 8.8 13.9
Illi oja 7.7 27.3 X X
Varespalu oja 7.0 10.2 X
Peedu oja 6.8 9.0
Voika oja 9.7 27.1 X X X
Kuigaste oja 3.9 7.8
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
32
Nõo oja 10.9 27.9 X X X
Järiste oja 2.5 4.2
Keeri oja 9.2 16.2 X
Ilmatsalu jõgi 23 116 X X
Täsvere oja 2.3 1.4
Liudsepa pkr 7 11.6 X X
Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonna piirkonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava
koostamise käigus on läbi viidud suuremate jõgede keemilise ja ökoloogilise seisundi
hindamine. Elva jõe keemilist seisundit on hinnatud heaks, kuid ökoloogiline seisund on kohati
rahuldav, sest mõningad paisud tõkestavad seal kalade rännet.
Ilmatsalu jõe keemilist ja ökoloogilist seisundit on hinnatud halvaks, sest jões on ülemäärane
fosfori, lämmastiku ning orgaanilise aine sisaldus.
Pinnaveekogudele, nii vee kui ka kalda või ranna kaitseks on veeseaduse ja
looduskaitseseadusega kehtestatud kaitsevööndid, kui üldplaneeringuga ei ole sätestatud teisiti.
Ranna või kalda piiranguvöönd: 100 m >10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning
> 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul
(„Looduskaitseseadus“)
50 m allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel
ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi
eesvoolul („Looduskaitseseadus“)
Veekaitsevöönd: 10 m („Veeseadus“)
Ehituskeeluvöönd: 50 m >10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning
>25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal,
maaparandussüsteemi eesvoolul
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
33
25 m allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel
ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi
eesvoolul („Looduskaitseseadus“)
Kallasraja laius: 4 m („Veeseadus“)
Vee erikasutus: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam
kui 30 m3/ööpäevas;
4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse;
5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või
hüdroenergia kasutamine;
6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase
paigaldamine;
7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse;
9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu
bioloogilisi omadusi („Veeseadus“ § 8(2))
Nõo valla territooriumil ei asu silmapaistvaid soid. Peamised märgalad ja madalsood
paiknevad Suur Karujärve, Väike Karujärve, Keeri järve ja suuremate jõgede ümbruses.
Nõo vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Küll aga kasutatakse pinnaveekogusid
reovee ja heitvee suublatena. Olulise koormuse saavad Nõo oja (Nõo asula väljalase), Voika
oja (Nõo Hooldekodu, Luke asula läbi Kuigaste oja)) ja Illi oja (Etsaste asula).
2.1.11 Tehiskeskkond
Nõo vallas ei asu suurtööstusi, valdavalt on tegemist väikeettevõtlusega. Suurimad ettevõtted
on AS Nõo Lihatööstus, Berendsen Textile Service AS ja AS Cautes. AS Nõo Lihatööstus ja
Brendsen Textile Service AS on ühendatud ühisveevärgiga. AS Cautes kasutab enda
puurkaevu, mis asub Voika 16 (katastri nr 14273).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
34
Teised potentsiaalsed ohuallikad on katlamajad (Tõravere, Nõo keskkatlamaja ja Nõo kooli
katlamaja). Suurt võimalikku ohtu kujutab ka kogu valda kirdest-loodesse läbiv raudtee (~11
km).
Sõnnikuhoidlaid on tegutsevate lautade juures: Soone laut, Luke laut, Tamsa laut, Meeri I
(Võidutalu) ja Meeri II (Uue-Kivistiku) laudad ja Lahkaja talu, Ecu tallid.
Kõik Nõo vallas asuvad prügilad on suletud, jäätmed veetakse Aardlapalu jäätmejaama.
Endised kütusehoidlad on likvideeritud ja ainukesena töötab OÜ Nõo NRT bensiinijaam.
Katlamajadest töötavad Nõo vallas Tõravere, Nõo ja Nõo kooli katlamaja.
Tabel 2.1 Tehiskeskkonna objektid Nõo vallas (vt joonis 1)
Nr
kaardil
Objekti nimetus Märkused
KARJÄÄRID
1 Kahna karjäär Omanik Maanteeameti Lõuna regioon.
Karjääris krossirada.
2 Laguja liivakarjäär Omanik Nõo Vallavalitsus
3 Vitipalu liivakarjäär Omanik Maanteeameti Lõuna regioon
SULETUD PRÜGILAD
1 Laguja prügila Suletud
2 Kolga prügila Suletud
3 Nõgiaru prügila Suletud
4 Viinamärdi loomade matmispaik Suletud
LOOMAKASVATUSHOONED
1 Soone laut
2 Luke laut
3 Tamsa laut
4 Meeri I laut
5 Meeri II laut
6 Metsküla laut
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
35
7 Luke küla, Lahkaja laut
8 Eccu tallid
KÜTUSEHOIDLAD
1 OÜ Nõo NRT Nõo Voika tn 20
SILOHOIDLAD
1 Tamsa
2.1.12 Kokkuvõte
Pinnakate
Pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (gIII, moreen), esineb ka jääjärvelisi setteid
(lgIII, liiv, saviliiv, liivsavi), glatsiofluviaalseid setteid (fIII, liiv, kruus), jõesetteid (aIII-IV,
liiv), soosetteid (bIV, turvas).
Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt 5-40 m. Valla lõunaosas on pinnakatte paksus
suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on pinnakatte paksus Voika ojast põhja pool. Pinnakate
on paksem ürgorgudes (40-80 m) ning Tamsa külast kagu pool oleva seljandiku piires.
Põhjavesi
Nõo vallas kasutatakse peamiselt Devoni põhjaveekihi vett.
Võimalikud meetmed põhjavee kvaliteedi halvenemise ärahoidmiseks:
1) puurkaevud, mida ei kasutata on vaja likvideerida;
2) puurkaevudele tuleb projekteerida ja tagada sanitaarkaitsealade olemasolu;
Pinnavesi
Nõo vald on maakondlikult oluline lõheliste kudemispaikade poolest. Vastavalt
Keskkonnaministri määrusele nr 73 (vastu võetud 15.06.2004) on Nõo valla territooriumil
kolm vastavat vooluveekogu:
1. Illi oja;
2. Võika oja;
3. Nõo oja.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
36
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
37
Tehiskeskkond
Olulist ohtu kujutavad pinna- ja põhjaveele prügilad. Prügilate rajamisel ei ole arvestatud
põhjavee ja üldiste keskkonnakaitse parameetritega. Nõo vallas on kõik prügilad suletud, seega
ka oht põhjaveele on vähenenud.
Käesoleval perioodil ei kujuta põllumajandusreostus enam suurt probleemi, sest väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutus on minimeeritud. Samuti on vähenenud loomakasvatus, seoses
sellega on paranenud sõnnikuhoidlate ja lautade üldised tingimused. Silotootmise tehnoloogia
on muutunud ning enam ei kasutata silohoidlaid.
Tööstuse osakaal on reostamises väikene, kuid ta kujutab suuremat ohtu. Raudtee (11 km)
paikneb reostustundlikele jõgedele lähedal.
2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad
2.2.1 Lühiülevaade
Seisuga 01.01.2012 elas Nõo vallas alaliselt 3918 inimest. Valla asustustihedus on 23 in/km².
Valla haldusterritooriumil asub 2 alevikku ja 20 küla. Valla administratiivkeskus ja olulisem
kohalik tõmbekeskus asub Nõo alevikus.
Nõo valla juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus.
Nõo Vallavolikogu on 13-liikmeline ja moodustatud on 5 komisjoni:
• eelarvekomisjon,
• vallaelukomisjon,
• majanduskomisjon,
• arengukomisjon,
• revisjonikomisjon.
Nõo Vallavalitsus on viieliikmeline.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
38
2.2.2 Elanikkond
Ligi pool elanikkonnast elab Nõo (1503 inimest) ja Tõravere (289) alevikus. Küladest on
suuremad Luke (331), Meeri (303), Nõgiaru (252), Vissi (197), Voika (204) ja Illi (133).
Loetletud on alalised elanikud. Suvekuudel suureneb elanikkond eelkõige endiste
suvilakooperatiivide asunike arvel.
Alljärgnevas tabelis on esitatud elanike arv asulate lõikes 01.01.2012 seisuga
Tabel 2.2 Elanike arv alevikes ja külades
Nõo alevik 1503 Tõravere alevik 289 Aiamaa küla 72 Altmäe küla 35 Enno küla 7 Etsaste küla 51 Illi küla 133 Järiste küla 55 Keeri küla 40 Ketneri küla 19 Kolga küla 64 Kääni küla 33 Laguja küla 36 Luke küla 331 Meeri küla 303 Nõgiaru küla 252 Sassi küla 37 Tamsa küla 70 Unipiha küla 69 Uuta küla 64 Vissi küla 197 Voika küla 204 elukoht Nõo vald 54
Allikas: www.nvv.ee
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
39
Nõo valla elanikkonna vanuselist ning soolist jaotus iseloomustab järgmine tulpdiagramm:
Allikas: www.stat.ee
Nõo valla rahvastikust ca 53% moodustavad naised ning 47% mehed.
Detailsem Nõo valla sotsiaalmajanduslike näitajate ülevaade on dokumendis „Nõo valla
arengukava 2037“, kättesaadav Nõo valla kodulehe aadressilt www.nvv.ee
2.2.3 Ettevõtlus
Nõo valla ettevõtlusele on suurest haritava maa osakaalust tulenevalt iseloomulik eelkõige
põllumajandus ning seejärel teenindus ja kaubandus. Vähesemal määral on arenenud tootmine
ja ehitustegevus.
Seisuga 13.03.2012 oli Nõo vallas äriregistri andmetel registreeritud 6 aktsiaseltsi, 189
osaühingut, 93 füüsilisest isikust ettevõtjat, 71 mittetulundusühingut, 3 sihtasutust ja 2
usaldusühingut ehk äritegevusega tegeleb 288 ettevõtet/ettevõtjat ja mittetulutoova tegevusega
76 organisatsiooni.
Taime- ja loomakasvatuse, mesinduse või muu põllumajandustootmisega tegeleb 67
ettevõtet/ettevõtjat, teenindus- ja kaubandussektoris tegutseb 49 ettevõtet/ettevõtjat,
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
40
tootmistegevusega tegeleb 26 ettevõtet/ettevõtjat, ehitustegevuste ja erinevate seadmete
paigaldamisega tegeleb 21 ettevõtet/ettevõtjat, nõustamis- ja investeerimisteenuseid pakub 18
ettevõtet/ettevõtjat. Esindatud on ka meditsiini, vaba aja, arhitektuuri, disaini, loometegevuse,
koolituse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Nõo Vallavalitsus annab tööd 174-le töötajale.
Oluline osa valla elanikest käib tööle teistesse omavalitsustesse, eelkõige Tartusse.
2.2.4 Tööhõive
Nõo vallas on seisuga 01.01.2012 tööealisi (19-64) elanikke 2422 (Rahvastikuregister), mis
moodustab 61,8% registrisse kantutest. Neist töötuna on registreeritud 98 inimest.
Traditsiooniliselt on suvekuudel töötuse tase madalaim. Töötutele pakutakse töötugiisiku
teenust, töötukoolitust, samuti on võimalus osa saada töötamist toetavatest loengutest ja
koolitustest. Töötute tööle rakendamiseks tehakse koostööd MTÜ Johannes Mihkelsoni
Keskusega, Töötukassaga ja Tartu Kutsehariduskeskusega.
2.2.5 Nõo valla eelarve
Nõo valla 2012. a eelarve võeti vastu 16.02.2012. a määrusega nr. 39. Vastuvõetud eelarve
kohaselt moodustasid tulud kokku ca 2,87 milj eurot ning kulud ca 2,78 milj eurot (eelarve
ilma hilisemate lisaeelarveteta).
Olulisim osa tulude eelarvest põhineb laekuval maksutulul (ca 64%), kuludest moodustavad
olulisima osa kulutused haridusele (ca 54%), vabale ajale, kultuurile ja religioonile (ca 17%) ja
üldistele valitsussektori teenustele (ca 11%).
Nõo valla 2013. a eelarve on käesoleva ÜVKA koostamise ajal alles menetlemisel.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
41
3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID
3.1 Ühisveevärgi objektid
3.1.1 Puurkaev-pumplad
Nõo alevikus on ühisveevärgisüsteemis kolm puurkaev-pumplat.
Hariduse tn puurkaevu manteltoru ulatub kuni 185 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 87,0 ja
ulatub 185 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri läbimõõt 219
mm.
Hariduse tn puurkaevu rekonstrueeriti 2004. ja 2009. aastal vahetati välja filtri sisu. 2006.
aasta rekonstrueerimise käigus vahetati välja kogu torustik uute plasttorude vastu. 4 m3
hüdrofoor puhastati roostest ja jäeti töösse. Hoonesse paigaldati veetöötlusseadmed
tootlikkusega 7,2 m3/h.
Lao tn puurkaev rekonstrueeriti 2009. aastal. Veetöötluse tarbeks rajati puurkaevu kõrvale uus
hoone. Lao tn puurkaevu manteltoru ulatub kuni 187 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 92,0 ja
ulatub 187 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Traatfiltri läbimõõt 168
mm.
Veetöötlushoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed, puurkaevpumpade töö
juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed. Veepuhastussüsteemi maksimaalne toodang on
456 m3/d. Puurkaevuvee töötlemine seisneb vee aereerimises ja filtreerimises.
Kivi tn puurkaev rekonstrueeriti 2009. aastal. Kivi tn puurkaev on 75 m sügavune, rajatud
1989. aastal. Enne rekonstrueerimist oli puurkaevu hoone ja selle seadmed amortiseerunud.
Tööde käigus lammutati vana hoone ning rajati uus. Kogu seadmestik vahetati välja. Paigaldati
sügavveepump, mis tagab tootlikkusega 6 m3/h töörõhu H=5.0 m.
Kivi tn puurkaev on reservpuurkaev ning seda kasutatakse paakautode täitmiseks. Hoone ette
rajati plats auto parkimiseks ja ümberpööramiseks.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
42
Voika tn 22a asuv puurkaev katastri nr 6892 ei ole rekonstrueeritud ning puudub elektriga
liitumine. Puurkaevust on võimalik viia toorveetorustik lähedal asuvate ettevõteteni.
Puurkaevu kasutusele võtul tuleb arvestada ka elektriliitumistasudega. Toorveetorustiku
rajamine ja puurkaevpumpla rekonstrueerimine teostatakse liitumistasude alusel.
Tabel 3.1 Puurkaevud Nõo asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Objekti
rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Hariduse tn,
nr 6891
1960 2004 A-528-M hea
2 Lao tn, nr
6924
1988 2009 5947 hea
3 Kivi tn, nr
14346
1998 2009 1-17 hea
4 Voika tn 22A,
nr 6892
1964 1220 rahuldav
Tõravere puurkaevu katastrinumbriga 6829 manteltoru ulatub 80 m-ni. Perfofilter algab
kõrguselt 52 ja ulatub kuni 75 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 426 mm.
Perfofiltri läbimõõt on 168 mm. Puurkaev nr 6829 on ilma hooneta maa-alune pumpla.
Puurkaev ei ole enam kasutuses ning see tuleb likvideerida.
Puurkaevu katastrinumbriga 6799 manteltoru ulatub kuni 150 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt
120,0 ja ulatub 150 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri
läbimõõt 168 mm. Puurkaev nr 6799 on ilma hooneta, maa-alune pumpla.
Puurkaevu katastrinumbriga 6843 manteltoru ulatub kuni 220 m-ni. Perfofilter algab kõrguselt
165,55 ja ulatub kuni 220 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 377 mm.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
43
Perfofiltri läbimõõt on 146 mm. Puurkaev rekonstrueeriti 2010. aastal. Tööde käigus lammutati
vana hoone ning rajati uus koos seadmestikuga.
Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil läbi kolme paralleelse rauaeemaldusfiltri
asulatorustikku. Filtritele eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral), aereerimine
suruõhuga kompressori abil, üleliigse õhu eemaldamine õhueraldusventiilidega filtrite peal.
Oksüdeerunud raud sadeneb filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis. Filtrite läbipesu
toimub puurkaevu pumbaga. Pesu ajal uhutakse vastupidiselt töö suunale filtermaterjali
kogunenud rauaosakesed koos veega kanalisatsiooni.
Tabel 3.2 Puurkaevud Tõravere asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta (hea,
rahuldav,
mitterahuldav)
1 Tõravere nr
6799
1959 A-44-B mitterahuldav,
puurkaevu ei kasutata
2 Tõravere nr
6829
1975 4076 rahuldav
3 Tõravere nr
6843
1991 2010 6333 hea
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
44
Nõgiarus kasutatakse ühisveevarustuses puurkaevu nr 7414. Puurkaev on rajatud 1955. aastal.
Puurkaev rekonstrueeriti 2003. aastal.
Tabel 3.3 Puurkaev Nõgiaru asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Nõgiaru
keskus nr
7414
1955 2003 7414 hea
Meeris on hetkel kasutusel ühisveevarustuse puurkaevudena Kooli nr 26450 ning nr 6797 ja
Küla nr 6798. Kooli puurkaevude juurde on rajatud veetöötlusjaam.
Meeri küla puurkaevu nr 6798 manteltoru ulatub kuni 70 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 51,0
ja ulatub 70 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 273 mm. Perfofiltri läbimõõt
114 mm.
Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ §2 punktile (1)Ühisveevärk ja -
kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega
varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt
50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või
ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.
Meeri Küla nr 6798 puurkaevuga on ühendatud 12 elanikku, mistõttu ei saa seda lugeda
ühisveevärgiks.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
45
AS-il Emajõe Veevärk on plaanis lõpetada ühisveevärgi teenuse pakkumine Meeri Küla
puurkaevu piirkonnas tuginedes „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktidele 6 ja
7:
(6) Vee-ettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse
pakkumise peatamist või lõpetamist kohalikku omavalitsust ja Konkurentsiametit
kirjalikult informeerima peatamise või lõpetamise ajakavast ja esitama ülevaate
abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud
lepingutest tulenevate nõuete täitmise.
(7) tegevuse lõpetamine või peatamine on lubatud üksnes juhul, kui käesolevast seadusest
ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste
täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud teine vee-ettevõtja või
juhul, kui vee-ettevõtja kohustuste täitmine on tagatud muul moel ja Konkurentsiamet
kiidab selle heaks.
Meeri Küla puurkaev jäetakse kasutada kohalikele ettevõtetele. Eraklientidel lahendatakse
veevarustus salvkaevudega.
Meeri kooli puurkaevu kinnistul oleva puurkaevu nr 6797 manteltoru ulatub kuni 80 m–ni.
Perfofilter algab kõrguselt 62,0 ja ulatub 80,0 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on
läbimõõduga 377 mm. Perfofiltri läbimõõt 168 mm. Puurkaevu lähistele rajati 2010. aastal
teine puurkaev. Puurkaev nr 26450 manteltoru ulatub kuni 80 m-ni. Perfofilter algab kõrguselt
59.0 ja ulatub 80.0 meetrini. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 110 mm. Perfofiltri
läbimõõt 110 mm.
Meeri kooli pumpamaja kinnistule rajati 2010. aastal uude hoonesse veetöötlusjaam.
Puurkaev-pumpla seadmete töö on täisautomaatne. Pumplas asuvad puurkaevupump ja
veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike torustike ja abiseadmetega. Vajaliku torustikurõhu
tagab süvaveepump koos hüdrofooride ja rõhureleega.
Vesi pumbatakse puurkaevu pumba survel läbi kahe paralleelse filtri asulasse. Peamise
puurkaevuna töötab uus puurkaev (nr 26450) vanem puurkaev on reservis. Puurkaevust
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
46
filtritesse minev vesi läbib mudafiltri ja veemõõtja. Enne filtreid on paigaldatud hüdrofoor
mahuga 500 liitrit. Enne filtreid on ka paigaldatud naatriumhüpokloriidi doseerimispunkt
(dosaatorpump) ja samuti aeratsiooniõhu sisend. Aeratsiooni suruõhu liinil on solenoidklapp.
Peale filtreid on paigaldatud puhastatud vee veemõõtja.
Tabel 3.4 Puurkaevud Meeri asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Meeri kooli
nr 6797
1959 A-413-M rahuldav
2 Meeri kooli
(uus) nr
26450
2010 hea
3 Meeri küla nr
6798
1967 1814 mitterahuldav
Luke küla puurkaevu manteltoru ulatub kuni 105 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 69,2 ja
ulatub 95,5 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 426 mm. Perfofiltri läbimõõt
168 mm. Puurkaev rekonstrueeriti 2003. aastal, filtri sisu vahetati 2012. aastal.
Tabel 3.5 Puurkaev Luke asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Luke küla
keskus nr
6922
1985 2003 5500 hea
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
47
Etsaste küla puurkaevu nr 6824 manteltoru ulatub kuni 105 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt
79,2 ja ulatub 105 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 273 mm. Perfofiltri
läbimõõt 114 mm.
Etsaste puurkaev on rekonstrueeritud 2010. aastal ning puurkaevu juurde on eraldi hoonesse
rajatud veetöötlusjaam. Pumplas on veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerarmatuur:
tagasilöögiklapp, siibrid, mudapüüdja, veemõõtja, proovivõtukraan, manomeeter, rõhuandur.
Puurkaevu töö on täisautomaatne. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike
torustike ja abiseadmetega, mis tagavad seadmete automatiseeritud töö. Vajaliku
torustikurõhu tagab süvaveepump koostöös hüdrofoori ja rõhureleega.
Puurkaevus on pump, mis tagab tootlikkuse 3 m3/h.
Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil kontaktmahutisse mahuga 750 l.
Kontaktmahutile eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral) ja aereerimine suruõhuga
injektori abil.
Kontaktmahutis oksüdeerub 2-valentne raud 3-valentseks vette lisatud õhuhapniku ja kloori
toimel. Puurkaevu pumpa juhivad tasemeandurid kontaktmahutis. Kontaktmahuti on
dimensioneeritud lähtuvalt vajadusest anda veele aega oksüdeerumisprotsessi toimumiseks.
Vajalik aeg on 20-25 min. Kui veetöötluse nõutud tootlikkus on 1,6 m3/h, siis on
kontaktmahuti vajadus 750 l.
Kontaktmahutist saab vee II astme pump, mida juhitakse rõhulülitiga hüdrofoori peal väljuval
torustikul.
II astme pump pumpab vee läbi filtrite väljuvasse torustikku. Filtrites filtreeritakse välja
eelnevalt oksüdeeritud raud ja mangaan. Oksüdeerunud raud ja mangaan sadenevad
filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
48
Tabel 3.6 puurkaev Etsaste asulas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Etsaste küla nr
6824
1972 2010 3394 hea
Tamsas on ühisveevarustuses kasutusel puurkaev nr 6835, mis on rajatud 1982. aastal.
Puurkaev on rekonstrueeritud 2010. aastal ja juurde eraldi hoonesse on rajatud veetöötlusjaam.
Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil kontaktmahutisse mahuga 750 l.
Kontaktmahutile eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral) ja aereerimine suruõhuga
injektori abil. Kontaktmahutis oksüdeerub 2-valentne raud 3-valentseks vette lisatud
õhuhapniku ja kloori toimel. Puurkaevu pumpa juhivad tasemeandurid kontaktmahutis.
Kontaktmahuti on dimensioneeritud lähtuvalt vajadusest anda veele aega
oksüdeerumisprotsessi toimumiseks. Vajalik aeg on 20-25 min. Kui veetöötluse nõutud
tootlikkus on 1,6 m3/h, siis on kontaktmahuti vajadus on 750 l. Kontaktmahutist saab vee II
astme pump, mida juhitakse rõhulülitiga hüdrofoori peal väljuval torustikul.
II astme pump pumpab vee läbi filtrite väljuvasse torustikku. Filtrites filtreeritakse välja
eelnevalt oksüdeeritud raud ja mangaan. Oksüdeerunud raud ja mangaan sadenevad
rauaeemaldusseadme filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
49
Tabel 3.7 Puurkaevpumpla Tamsa külas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti
valmimisaasta
Rekonstrueerimise
aasta
Puurkaevu
passi nr
Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Tamsa küla nr
6835
1982 2010 5123 hea
Sassi (Laguja) külas asub 1958. aastal rajatud Nõo Vallavalitsusele kuuluv puurkaev (katastri
nr 6806) endise Laguja kooli juures. Puurkaevu manteltoru ulatub kuni 110 meetrini.
Perfofilter algab 77 m pealt ja ulatub kuni 110 meetrini. Puurkaevu manteltoru suue on
läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri läbimõõt 168 mm.
Sassi küla puurkaevu ei ole rekonstrueeritud. Puurkaevul puudub veetöötlusjaam. AS-il
Emajõe Veevärk on plaanis 2013. aasta alguses puurkaevule paigaldada raua- ja
mangaanieralduse filter.
Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ §2 punktile (1)Ühisveevärk ja -
kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega
varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt
50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või
ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.
Laguja puurkaevuga on ühendatud 21 elanikku, mistõttu ei saa seda lugeda ühisveevärgiks.
AS-il Emajõe Veevärk on kavas Laguja külas lõpetada ühisveevärgi teenuse pakkumine
tuginedes „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktidele 6 ja 7. Puurkaev ja muud
ühisveevärgi rajatised antakse haldamiseks üle MTÜle Laguja Külaselts või mõnele muule
tarbijate poolt moodustatud ühingule.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
50
Tabel 3.8 Puurkaevpumpla Sassi külas
Jrk
nr
Objekti
nimetus
Objekti valmimisaasta Puurkaevu passi nr Hinnang tehnilise
seisukorra kohta
(hea, rahuldav,
mitterahuldav)
1 Sassi küla nr
6806
1958 A-358-M mitterahuldav
Uuta ja Vissi küla on ühendatud Elva linna ühisveevärgiga.
3.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid
Nõo alevikus on terasest survepaagid kõigi kolme puurkaevu juures.
Tabel 3.9 Survepaagid Nõo alevikus
PK nimi Survepaagi maht, m3
Lao tn 0.2
Hariduse tn 4
Kivi tn 0.5
Nõo alevikus Lao tn puurkaevul on kaks II astme veemahutit kogumahuga 220 m3 (2 x 110
m3).
Nõgiaru pumbamajas on kasutusel 2003. a paigaldatud terasest survepaak mahuga 0,5 m3.
Meeri küla pumbamajas on kasutusel 4 m3 terasest survepaak, Meeri kooli pumbamajas
survepaak mahuga 0,5 m3.
Luke pumbajaamas on kasutusel 2003. a paigaldatud terasest survepaak mahuga 0,5 m3.
Etsaste pumbamajas on kasutusel terasest survepaak mahuga 0,8 m3.
Tamsa puurkaev-pumbamajas on kasutusel terasest survepaak mahuga 0,8 m3.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
51
3.1.3 Veetornid
Nõo vallas ei ole kasutusel olevaid veetorne.
3.1.4 Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad
Veetöötlusseadmed on paigaldatud puurkaevude juurde Nõo ja Tõravere alevikus, Luke,
Etsaste, Meeri, Tamsa ja Nõgiaru külas.
Nõo alevikus on Lao tn puurkaevul II astmeline veetöötlusjaam. Nõo aleviku Kivi ja Hariduse
tn, Tõravere alevikus, Luke, Etsaste, Meeri, Tamsa ja Nõgiaru külas on puurkaevudel I
astmelised veepuhastusjaamad.
Lähtudes 2012 võetud joogiveeanalüüsidele vastab peale Laguja ja Meeri küla puurkaevu
piirkonna kõikides AS Emajõe Veevärgi opereeritavates piirkondades joogivesi kehtestatud
nõuetele ja normidele.
3.1.5 Veetorustikud
Nõo vallas on veetorustik valdavalt rekonstrueeritud.
Nõo alevikus on veevarustusega ühendatud 1442 inimest ehk 99,5 % reoveekogumisalal
elavatest inimestest. Reoveekogumisalal ei ole ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud
kolm majapidamist.
Alates aastast 2009 on Nõo alevikus rekonstrueeritud 3.35 km ulatuses veetorustikke ja uusi
veetorustikke on juurde rajatud 9.4 km.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
52
Tabel 3.10 Veetorustikud Nõo asulas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 15.35 km
1 Malm 100 0.20 0.20
2 Plast 32 1.48 0.41 1.89
40 0.36 0.36
50 1.47 1.47
63 1.47 0.12 1.59
90 0.25 0.25
110 8.40 0.36 8.76
160 0.91 0.91
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõo alevikus on plaanis rekonstrueerida veetorustikke Voika tänaval 325 m ulatuses. Uued
veetorustikud on plaanis rajada Voika tn ringsüsteemi loomiseks (210 m), Tartu tn 26 krundini
(126 m), Nõgiaru tn 12 krundini (95 m), Liiva tn 28A krundini (47 m), Raudtee tn (208 m) (vt
joonis 3). Reoveepuhastisse minev veetorustik (Ø32 mm) tuleb asendada suurema
läbimõõduga (Ø40-50 mm) torustikuga (175m). Liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1) on plaanis rajada uued torustikud Kiriku tn (354 m),
Tuuleveski elamurajooni (1114 m), Vahe tn (274 m), Männiku tn (264 m), Kaare tn (313 m).
Nõo alevikus võeti veevärgi veeproovid 15.05.2012 Nõo Reaalgümnaasiumi sööklast.
Määratud näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt
lisa 5).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
53
Tõravere aleviku reoveekogumisalal on veevarustussüsteemiga varustatud 210 inimest ehk
100% elanikest. Alates aastast 2009 on Tõravere alevikus rekonstrueeritud 1.97 km
veetorustikke ja uusi torustikke on juurde rajatud 0.09 km.
Tabel 3.11 Veetorustikud Tõravere alevikus
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.32 km
1 Plast 32 0.14 0.14
40 0.30 0.26 0.56
50 0.62 0.62
63 0.83 0.83
75 0.17 0.17
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Tõravere alevikus võeti veeproovid 17.05.2012 Tõravere lasteaia köögist. Määratud näitajate
osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi-
ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).
Tõravere alevikus on perspektiivsed uued torustikud toodud detailplaneeringus „Jõe-Ollise
katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering“ (vt joonis 5). Perspektiivsed torustikud on
plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
Nõgiaru reoveekogumisalal on veevarustussüsteemiga varustatud 148 inimest ehk 100%
elanikest. Alates 2009. aastast on Nõgiaru külas rekonstrueeritud 1.27 km veetorustikke ja uusi
veetorustikke on juurde rajatud 0.6 km.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
54
Tabel 3.12 Veetorustikud Nõgiaru külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 1.89 km
1 Plast 32 0.47 0.47
40 0.41 0.41
50 0.39 0.39
63 0.06 0.06
75 0.56 0.56
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõgiaru külas võeti veeproovid 15.05.2012 Nõgiaru lasteaia köögist. Määratud näitajate osas
uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).
Meeri mõisas oleval reoveekogumisalal on ühisveevärgiga ühendatud 62 inimest ehk 100%
elanikest. Meeri küla puurkaev (nr 6798) varustab hetkel 12 inimest. Alates 2009. aastast on
mõisa piirkonnas rekonstrueeritud 0.48 km veetorustikke.
Tabel 3.13 Veetorustikud Meeri külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 1.59 km
1 Plast 32 0.01 0.01
40 0.18 0.18
63 0.29 1.11 1.40
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
55
Meeri küla nn. kaarhalli piirkonna (Meeri küla puurkaev nr 6798 piirkond) osa jäetakse
ühisveevärgi alast välja käesoleva arendamise kavaga. Tuginedes „Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktide 6 ja 7, alustab AS Emajõe Veevärk kui piirkonna vee-
ettevõtja ühisveevärgi teenuse lõpetamist. Eraklientide veevarustus on planeeritud lahendada
salvkaevude baasil ning ettevõtted jäävad puurkaevu vett tarbima.
Meeri küla veevärgist võeti veeproovid 15.05.2012 Sonn K. elamust. Määratud näitajate osas
uuritud veeproov vastab kõikide näitajate poolest, väljaarvatud raua ja mangaani näitaja,
sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning
analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele. Mangaani sisalduse tulemus oli 65 µg/l,
piirsisaldus on 50 µg/l. Raua sisaldus veevärgi vees oli 8570 µg/l, piirsisaldus on 200 µg/l (vt
lisa 5).
Luke küla reoveekogumisalal on ühisveevärgiga ühendatud 191 inimest ehk 100% elanikest.
Alates aastast 2009 on Luke külas rekonstrueeritud 2.27 km veetorustikke.
Tabel 3.14 Veetorustikud Luke külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.27 km
1 Plast 32 0.13 0.13
40 0.50 0.50
50 0.59 0.59
63 0.81 0.81
75 0.24 0.24
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Luke külas on perspektiivsed uued veetorustikud toodud „Luke külas asuvate Lahkaja
kinnistu detailplaneeringus“ (2006) (vt joonis 7). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada
liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
56
Luke küla veevärgist võeti veeproovid 23. jaanuaril, 1. märtsil ja 15. mail 2012. aastal Luke
lasteaia köögist. Määratud näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega
nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud
piirnormidele (vt lisa 5).
Etsaste külas on ühisveevärgiga ühendatud 51 inimest ehk 95% elanikest. Etsaste külas on
rekonstrueeritud 2010. aastal 0.45 km veetorustikku.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
57
Tabel 3.15 Veetorustikud Etsaste külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 0.45 km
1 Plast 32 0.24 0.24
40 0.02 0.02
63 0.19 0.19
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Etsaste külas võeti veevärgist veeproov 17. mai 2012 Etsaste majast nr 5. Määratud näitajate
osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi-
ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).
Tamsa külas on ühisveevärgiga ühendatud 50 inimest ehk 71% elanikkonnast. Tamsa külas on
rekonstrueeritud 210 m veetorustikke.
Tabel 3.16 Veetorustikud Tamsa külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 0.21 km
1 Plast 63 0.21 0.21
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Tamsa külas võeti veevärgist veeproov 21.05.2012 Tamsa maja 8-2 köögist. Määratud
näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
58
Vissi külas varustatakse hetkel Emajõe Veevärk AS poolt 72 elanikku ehk 36%
elanikkonnast. Vissi küla on ühendatud Elva linna veevärgiga.
Tabel 3.17 Veetorustikud Vissi külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.27 km
1 Plast 32 0.42 0.42
63 0.93 0.93
110 0.92 0.92
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Perspektiivsed uued veetorustikud Vissi külas on toodud „Nõo vallas Vissi küla Kingu, Vahe
ja Lohu kinnistute detailplaneeringus“ (vt joonis 16). Perspektiivsed torustikud on plaanis
rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
Uuta külas varustatakse hetkel Emajõe Veevärk AS poolt 6 elanikku ehk 10% elanikkonnast.
Uuta küla on ühendatud Elva linna veevärgiga. Hetkel on võimalus külas ühendada
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga veel 13 kinnistut.
Uuta küla perspektiivsed uued veetorustikud on toodud „Nõo vallas Uuta külas asuva
katastriüksuse tunnusega 52801:012:0089 (Uhuta kinnistu) detailplaneeringus“ (2007) (vt
joonis 14). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
Sassi külas on ühisveevärgiga ühendatud 21 inimest. Tuginedes Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse §7 punktide 6 ja 7 alusel alustab AS Emajõe Veevärk kui piirkonna
vee-ettevõtja ühisveevärgi teenuse lõpetamist Sassi külas. Puurkaevu ja torustike haldamine
antakse üle MTÜle Laguja Külaselts või mõnele muule tarbijate poolt moodustatud ühingule.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
59
Sassi küla veevärgist võeti veeproovid 21.05.2012 Palvemaja kinnistult. Määratud näitajate
osas uuritud veeproov vastab kõikide näitajate poolest, väljaarvatud raua ja mangaani näitaja,
sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning
analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele. Mangaani sisalduse tulemus oli 133 µg/l,
piirsisaldus on 50 µg/l. Raua sisaldus veevärgi vees oli 1850 µg/l, piirsisaldus on 200 µg/l (vt
lisa 5).
3.1.6 Tuletõrjehüdrandid
Hüdrandid on Nõo vallas Nõo alevikus ja Vissi külas. Nõo alevikus on 22 hüdranti (vt joonis
2). Vissi külas Pirnaku piirkonnas on kolm hüdranti. Üks hüdrant on Uuta külas ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooniga varustatud majapidamiste juures.
Vastavalt EVS 812-6:2005 on alla 30 000 elanikuga asulas, milles on üle 4-kordne hoonestus
samaaegsete tinglike tulekahjude arv 1 ning tulekahju normvooluhulk 15 l/s.
Tabel 3.18 Tuletõrjehüdrandid
Hüdrantide vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk nr Hüdrandi tüüp ja
paigaldamisviis
1 maapealsed hüdrandid 26 26
3.1.7 Tuletõrje veevõtukohad
Enamus kinniseid tuletõrje veevõtukohti (veehoidlad) on rahuldavas seisukorras. Lahtiste
tuletõrje veevõtukohtade (tiik, oja jne) juurde ei ole valdavalt rajatud spetsiaalseid
aastaringselt kasutatavaid veevõtukohti. Lahtised tuletõrje veevõtukohad vajavad
investeeringuid, et need muuta paremini aastaringselt kasutatavateks.
Tuletõrje veevõtukohtade avaliku kasutamise tagamiseks ning nende parendamiseks vajalike
investeeringute tegemiseks on vaja taotleda Nõo valla munitsipaalomandisse Vissi külas Vahe
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
60
teel olev maaüksus tiigiga (perspektiivne aadress Vahe tn 32), Illi külas endises
aianduskooperatiivis Kaseke olev maaüksus tiigiga, Tabuli väikekohas asuv maaüksus tiigiga.
Meeri kooli veehoidla ja Meeri pumbamaja kinnistutel ning Tõravere alevikus Torni tn 7
olevad veehoidlad on tugevasti amortiseerunud ja vett ei pea- seepärast pole ka kasutusel.
Rahastamisvõimaluste leidmisel tuleb kaaluda nende veevõtukohtade rekonstrueerimist ja
kasutusele võtmist.
3.1.8 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad
Tabel 3.10 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad
Nimetus Asukoht Maht Tüüp Kasutamisaeg
veehoidla Nõo, Vana-Nõo tn 14 maja juures 100 m3 kinnine aastaringselt
veehoidla Nõo, Lao tn 10 a 75 m3 kinnine aastaringselt
tiik Nõo, Karulomp (Liiva tn 28a vastas) 5000 m3 lahtine suvel
tiik Tõravere alevikus kahe tiigi vahel 5000 m3 lahtine suvel
jõgi Tõravere alevik, Tõravere vesiveski 5000 m3 lahtine suvel
tiik Tõravere, „Lehise“ puhkemaja 100 m3 lahtine suvel
tiik Nõgiaru park lahtine suvel
veehoidla Nõgiaru, Mariksoo, OÜ Saltus 2x100
m3
kinnine aastaringselt
tiik Meeri, Kandi talu 100m3 lahtine suvel
veehoidla Meeri Soone lauda juures 50 m3 kinnine aastaringselt
tiik Meeri, vana ja uue tee vahel (Kandle talu) 20 m3 lahtine suvel
tiik Luke, Nõo Hooldekodu veevõtukoht lahtine aastaringselt
tiik Luke keskuse tiik lahtine suvel
tiik Luke Mõisapargis 500 m3 lahtine aastaringselt
järv Luke, Vanajärv (Mõrsjamäe) lahtine suvel
tiik Etsaste elamute juures (Sultsi) lahtine suvel
tiik Tamsa, puurkaevu kõrval tiik (Kopli) 200 m3 lahtine suvel
oja Vissi, Mosina veski pais lahtine suvel
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
61
järv Vissi, Viisjagu järv lahtine suvel
tiik Vissi, suvilate kompleks lahtine suvel
oja Illi, endise vesiveski juures (Allika) lahtine suvel
tiik Laguja, Koru kinnistul Illi-Laguja tee ääres lahtine suvel
tiik Voika, Tõru väikekoht lahtine suvel
tiik Unipiha pargis lahtine suvel
tiik Unipiha, Nõo-Kambja tee ääres
(Maarjakase)
lahtine suvel
tiik Kolga, puidutöökoda (Kolga-Räisa) lahtine suvel
veehoidla Tõravere, Observatooriumi tn 1 (peahoone
taga)
kinnine aastaringselt
tiik Vissi, Vahe tee 32 lahtine suvel
tiik Illi, endine aianduskooperatiiv Kaseke lahtine suvel
tiik Kääni, Kuuse kinnistu lahtine suvel
paisjärv Luke, Viinamärdi paisjärv lahtine aastaringselt
paisjärv Meeri, Keresoja paisjärv lahtine aastaringselt
tiik Meeri, suvilad (Männi, Silva väikekoht 12
taga)
lahtine aastaringselt
paisjärv Laguja, Üleoja kinnistu lahtine aastaringselt
tiik Järiste, Märdi kinnistu lahtine suvel
3.1.9 Kokkuvõte
Tabel 3.11 Nõo valla veevarustuse uuendamist ja rekonstrueerimist vajavad
objektid
VEEVARUSTUS
Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad
1 Nõo aleviku uued torustikud ~1.1 km
2 Nõo aleviku rekonstrueeritavad
torustikud
~0.33 km
3 Salvkaevude rajamine Meeri külas 3 tk
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
62
Tabel 3.12 Nõo valla perspektiivsed uued veetorustikud, mis on mõeldud uute
elamute teenindamiseks
VEEVARUSTUS
Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad
1 Nõo perspektiivsed veetorustikud ~2.25 km
2 Toorvee torustiku rajamine ~0.2 km
2 Tõravere perspektiivsed veetorustikud ~1.0 km
3 Luke perspektiivsed veetorustikud ~0.09 km
4 Uuta perspektiivsed veetorustikud ~0.8 km
5 Vissi perspektiivsed veetorustikud ~1.1 km
*Perspektiivsete torustike välja ehitamine toimub „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse“
alusel läbi liitumistasude.
3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid
3.2.1 Hajaasustuste majapidamise reovee puhastamise põhilahendid
Üksikmajapidamises tekkiva reovee käitlemise võimalused on järgnevad:
1. koguda reovesi mahutisse;
2. juhtida reovesi läbi septiku ja seejärel puhastada pinnaspuhastis;
3. biopuhasti.
Kõige enam kasutatakse reovee puhastamist oma krundi pinnaspuhastis. Enne pinnasesse
juhtimist peab reovesi olema puhastatud mehaaniliselt (septikuga). Mehaanilisel puhastusel
vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest ja hõljuvainetest.
Pinnaspuhasti rajamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrust nr 171, mille
§16 Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded punkt 3 kohaselt peab biotiikide põhja ja
põhjavee kõrgeima taseme vahe olema vähemalt 1.2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud,
tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada
geomembraaniga.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
63
Imbkraav on 0,8...1,0 m sügav ja sama lai kraav, mille põhja rajatakse 25...30 cm paksune
kruusakiht. Kruusakihi sisse paigaldatakse augustatud veejaotustorud. Toru lõpeb põlvega,
mille otsa pannakse maast välja ulatuv tuulutuspüstik. Kraav täidetakse täitepinnasega. Ühe
imbkraavi pikkus võib olla kuni 20 m ning selle kaudu saab maasse immutada kuni 1,5 m3 vett.
Imbpeenar erineb imbkraavist selle poolest, et selle põhja laius on suurem, 2,0...2,5 m ja
jaotustorud paiknevad ühises täidiskehas. Torude vaheline kaugus on ~1,5 m.
Juhul kui reovett pinnases puhastada ei ole võimalik, tuleb muretseda tehases valmistatud
üheperepuhasti. Need on väikesed aktiivmudapuhastid või biofiltrid, mis vajavad
elektrienergiat võimsusega 0,5...1,0 kW. Puhastid on tavaliselt maa-alustes soojustatud
mahutites.
3.3 Kanalisatsioonitorustikud
3.3.1.1 Nõo alevik
Nõo alevikus on liitunud ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal 1442 inimest ehk 99,5 %
elanikest. Ühiskanalisatsiooniga ei ole reoveekogumisalal ühendatud kolm majapidamist.
Kanalisatsioonitorustikke on Nõo alevikus alates 2009. aastast rekonstrueeritud 9.9 km ja uusi
torustikke on rajatud 7.8 km.
Tabel 3.18 Kanalisatsioonitorustikud Nõo alevikus
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 17.92 km
1 Plast 63 0.27 0.27
110 2.94 2.94
160 5.58 5.58
200 8.25 8.25
250 0.88 0.88
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
64
Nõo alevikus on planeeritud rajada uus kanalisatsiooni torustik Tartu tn 22 krundini (126 m),
Nõgiaru tn 12 krundini (95 m), Raudtee tn (208 m) ja Liiva tn 28a krundini (47 m).
Liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1) on plaanis rajada
uued torustikud Tuuleveski elamurajooni (1337 m), Vahe tn (274 m), Männiku tn (264 m) ja
Kaare tn (473 m).
3.3.1.2 Tõravere alevik
Tõravere asulas on reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga ühendatud 210 inimest ehk 100%
elanikest. Alates 2009. aastast on Tõravere alevikus rekonstrueeritud 1.52 km
kanalisatsioonitorustikke ja uusi torustikke on rajatud 0.8 km.
Tabel 3.19 Kanalisatsioonitorustikud Tõravere alevikus
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.26 km
1 Plast 90 0.13 0.13
110 0.20 0.20
160 1.93 1.93
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Tõravere alevikus on perspektiivsed uued torustikud toodud detailplaneeringus „Jõe-Ollise
katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering“ (vt joonis 5). Perspektiivsed torustikud on
plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
3.3.1.3 Nõgiaru küla
Nõgiaru küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 148 inimest ehk 100%
elanikest. Alates aastast 2009 on Nõgiaru külas rekonstrueeritud 1.12 km
kanalisatsioonitorustikke ning uusi torustikke on juurde rajatud 1.2 km.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
65
Tabel 3.20 Kanalisatsioonitorustikud Nõgiaru küla
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.42 km
1 Plast 110 0.76 0.76
160 1.66 1.66
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
3.3.1.4 Meeri küla
Meeri küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 62 inimest ehk 100%
elanikest. Meeri külas on alates 2009. aastast rekonstrueeritud 0.4 km kanalisatsiooni, uusi
torustikke on rajatud 0.06 km.
Tabel 3.21 Kanalisatsioonitorustikud Meeri küla
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 0.67 km
1 Plast 63 0.12 0.12
160 0.55 0.55
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
3.3.1.5 Luke küla
Luke küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 191 inimest ehk 100%
elanikest. Kanalisatsioonitorustikke on Luke külas kogupikkusega 4.65 km, millest
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
66
reoveekogumisalal ühiskanalisatsioonina 2.36 km. Rekonstrueeritud on alates aastast 2009
Luke külas 2.3 km ning uusi kanalisatsioonitorustikke on rajatud 0.08 km.
Tabel 3.22 Kanalisatsioonitorustikud Luke küla
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.36 km
1 Plast 63 0.08 0.08
110 0.01 0.01
160 2.27 2.27
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Luke külas on perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud toodud „Luke külas asuvate
Lahkaja kinnistu detailplaneeringus“ (2006) (vt joonis 7). Perspektiivsed torustikud on
plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
3.3.1.6 Etsaste küla
Etsaste külas on 51 inimest ehk 95 % elanikkonnast varustatud ühiskanalisatsiooni teenusega.
Kanalisatsioon kogupikkusega 0.45 km rekonstrueeriti 2011 aastal.
Tabel 3.23 Kanalisatsioonitorustikud Etsaste küla
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 0.45 km
1 Plast 32 0.24 0.24
40 0.02 0.02
63 0.19 0.19
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
67
3.3.1.7 Tamsa küla
Tamsa külas kasutab 50 inimest ehk 71% elanikkonnast ühiskanalisatsiooni teenust.
Kanalisatsioonitorustikke on Tamsa külas kogupikkusega 0.77 km, millest
ühiskanalisatsioonina on kasutusel 0.4 km. Tamsa külas olevate kanalisatsiooni torustike
vanus on üle 30 aasta. Rekonstrueerimistööd on plaanis teostada tulevikus.
Tabel 3.24 Kanalisatsioonitorustikud Tamsa küla
Veetorustiku vanus aastates Kokku 0
...5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 0.77 km
1 Malm 150 0.77 0.77
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
3.3.1.8 Vissi küla
Vissi küla on ühendatud Elva linna ühiskanalisatsiooniga.
Tabel 3.17 Kanalisatsioonitorustikud Vissi külas
Veetorustiku vanus aastates Kokku
0...
5
6...
10
11.
..15
16.
..20
21.
..25
26.
..30
Üle
30
Jrk
nr
Toru
materjal
Toru
läbimõõt
mm
Torustiku pikkus 2.41 km
Plast 63 0.24 0.24
110 0.47 0.47
160 1.65 1.65
200 0.05 0.05
*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
68
Perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud Vissi külas on toodud „Nõo vallas Vissi küla
Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute detailplaneeringus“ (vt joonis 16). Perspektiivsed torustikud
on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
3.3.1.9 Uuta küla
Uuta külas on ühendatud Elva ühiskanalisatsiooniga 6 elanikku ehk 10% elanikkonnast.
Hetkel on võimalus külas ühineda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga veel 13 kinnistul.
Uuta küla perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud toodud „Nõo vallas Uuta külas asuva
katastriüksuse tunnusega 52801:012:0089 (Uhuta kinnistu) detailplaneeringus“ (2007) (vt
joonis 14). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).
3.3.2 Reoveepumplad
Nõo alevikus on üksteist reoveepumplat.
Tõravere alevikus on kaks reoveepumplat.
Vissi külas on kaks reoveepumplat.
3.3.3 Purgimissõlmed
Nõo vallas on üks purgimissõlm, see asub Nõo alevikus reoveepuhasti juures. Purgimissõlme
on lubatud vedada ainult Nõo vallas tekkivat reovett. Nõo aleviku purgimissõlme on võimalik
vedada reovett nädalas ~10 m3.
3.3.4 Reoveepuhastusseadmed
3.3.4.1 Nõo alevik
Nõo alevikus Voika tn 31 asuv reoveepuhasti on aktiivmuda-puhasti. Enne aktiivmuda-
puhastisse jõudmist läbib reovesi lämmastikuärastuse basseini. Aktiivmudamassi segab ja
õhutab Celpoxi 2 bioreaktorit, järgneb järelsetiti ja mudatihendusseade. Muda tihendamiseks
kasutatakse betoonist mahutit ja muda tahendamiseks Huberi pressi.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
69
Reoveepuhasti jõudlus on:
· Qkeskm – 290 m3/d
· qmaks – 40 m3/h
· Reostuskoormus – 2100…2300 ie
· BHT7 – 130…140 kg
Reovee järelpuhastamiseks on Nõo reoveepuhastis biotiigid kogupindalaga ~8000 m2. Hetkel
kasutatakse kolme biotiiki. Heitvesi juhitakse biotiikidest Nõo ojja (kood nr 10383).
Reoveepuhastis tekkiv muda tahendatakse mudatahendusseadmega. Nõo reoveepuhastis tekib
nädalas 10 m3 setet, mille tahke osakaal moodustab 17-20%. Nõo reoveepuhastil puudub
väljak sette kompostimiseks, seepärast veetakse setet Elva reoveepuhasti
kompostimisväljakule.
Foto 1. Nõo aleviku reoveepuhasti (27.11.2012)
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
70
Foto 2. Nõo aleviku biotiigid (27.11.2012)
Nõo aleviku reoveepuhasti on rajatud 2002. aastal. Reoveepuhasti jaoks on saadud toetusi SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt seadmete rekonstrueerimiseks. 2006. aastal paigaldati
reoveepuhastisse mudapress. 2008. aastal laiendati Nõo reoveepuhastit rajades juurde
protsessimahuti, vana protsessimahuti pandi tööle lämmastiku ärastuse basseinina.
Nõo reoveepuhastisse on vaja paigaldada uus efektiivsem liiva-rasva püünis ja uus võre koos
prahipressiga. Samuti on vajalik paigaldada puhastisse ühtlustusmahuti, mis teeks puhasti töö
stabiilsemaks. Puhasti biotiigid vajavad puhastamist. Reoveepuhastis oleks vajalik paigaldada
kaasaegsem automaatika ning purglale mõõtur ning kiipkaardiga automaatika. Nõo aleviku
reoveepuhastis tuleb kaaluda teistsuguseid muda käitlemise lahendusi.
3.3.4.2 Tõravere alevik
Tõravere aleviku rajati uus reoveepuhasti Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2010. aastal.
Tõravere aleviku reoveepuhasti asub Observatooriumi tn 19 katastriüksusel (kü nr
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
71
52801:009:0363). Puhasti ette on rajatud sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele.
Sissevoolupumplaks on plastist kompaktreoveepumpla.
Reoveepuhasti on rajatud nii, et vajadusel saab juhtida reovett ka puhastist mööda
filterpeenrasse. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.
Reoveepuhastussüsteemi etapid on järgnevad:
1. reovee eelpuhastus kruvivõrel jämeheljumi eemaldamiseks;
2. ühtlustusmahuti;
3. reovee bioloogiline puhastus (reovesi puhastatakse bakterite elutegevuse läbi);
4. reovesi juhitakse järelsetitisse, aktiivmuda eemaldatakse reoveest, reovesi juhitakse
puhta vee mahutisse ning sealt edasi suublasse;
5. sete kogutakse settemahutisse, millest see transporditakse Elva linna
reoveepuhastisse;
6. settemahuti ülevoolust juhitakse vesi tagasi protsessi algusesse (ühtlustusmahutisse).
Reovee puhastist möödajuhtimise kanalis on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega
eemaldatakse reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest
settimise teel. Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on
330 m2.
Reoveepuhasti reostuskoormus on 221 ie (13.3 kgBHT7/d) ja projekteeritud vooluhulk 28.7
m3/d.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
72
Foto 3. Tõravere aleviku reoveepuhasti 27.11.2012
3.3.4.3 Nõgiaru küla
Nõgiaru aleviku reoveepuhasti asub Nõgiaru puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:007:0124).
Reoveepuhasti rajati Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2010. aastal. Puhasti ette on rajatud
sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele. Sissevoolupumplaks on plastist
kompaktreoveepumpla.
Reoveepuhasti on rajatud nii, et vajadusel saab juhtida reovett ka puhastist mööda
filterpeenrale. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.
Reoveepuhastussüsteemi etapid on järgnevad:
1. reovee eelpuhastus kruvivõrel jämeheljumi eemaldamiseks;
2. ühtlustusmahuti;
3. reovee bioloogiline puhastus (reovesi puhastatakse bakterite elutegevuse läbi);
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
73
4. reovesi juhitakse järelsetitisse, aktiivmuda eemaldatakse reoveest, reovesi juhitakse
puhta vee mahutisse ning sealt edasi suublasse;
5. sete kogutakse settemahutisse, millest see transporditakse Elva linna
reoveepuhastisse;
6. settemahuti ülevoolust juhitakse vesi tagasi protsessi algusesse (ühtlustusmahutisse).
Reovee puhastist möödajuhtimisel on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega eemaldatakse
reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest settimise teel.
Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on 330 m2.
Reoveepuhasti reostuskoormus on 115 ie (6.9 kgBHT7/d) ja projekteeritud vooluhulk 15 m3/d.
Nõgiaru reoveepuhasti juurde on vajalik rajada muda käitluseks mudatahendusväljak.
Mudatahendusväljakuks rajatakse maapinnast madalam ala, mis kaetakse geomembraaniga.
Foto 4. Nõgiaru küla reoveepuhasti (27.11.2012)
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
74
3.3.4.4 Meeri küla
Meeri küla reoveepuhasti asub Meeri puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:002:0104).
Reoveepuhasti rekonstrueeriti Euroopa Ühtekuuluvusfondi abirahadest 2010. aastal. Meeri
külas on reoveepuhastuseks septik koos biotiikidega. Septik on kolmekambriline kogumahuga
15 m3. Biotiikide vee sügavus on 1.2 m ning veepeegli pindalad 460 m2 ja 500 m2.
Reoveepuhasti reostuskoormus on 51 ie ja arvutuslik vooluhulk 7m3/d.
Foto 5. Meeri küla biotiigid (27.11.2012)
3.3.4.5 Luke küla
Luke küla reoveepuhasti asub Luke puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:009:0152).
Reoveepuhasti rajati Euroopa Ühtekuuluvusfond abirahadest 2010. aastal. Puhasti ette on
rajatud sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele. Sissevoolupumplaks on plastist
kompaktreoveepumpla.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
75
Reoveepuhasti on rajatud nii, et vajadusel saab juhtida reovett ka puhastist mööda
filterpeenrale. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.
Reoveepuhastussüsteemi etapid on järgnevad:
1. reovee eelpuhastus kruvivõrel jämeheljumi eemaldamiseks;
2. ühtlustusmahuti;
3. reovee bioloogiline puhastus (reovesi puhastatakse bakterite elutegevuse läbi);
4. reovesi juhitakse järelsetitisse, aktiivmuda eemaldatakse reoveest, reovesi juhitakse
puhta vee mahutisse ning sealt edasi suublasse;
5. sete kogutakse settemahutisse, millest see transporditakse Elva linna
reoveepuhastisse;
6. settemahuti ülevoolust juhitakse vesi tagasi protsessi algusesse (ühtlustusmahutisse).
Reovee puhastist möödajuhtimisel on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega eemaldatakse
reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest settimise teel.
Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on 330 m2.
Reoveepuhasti reostuskoormus on 165 ie ja projekteeritud vooluhulk 21.5 m3/d.
Luke reoveepuhasti juurde on vajalik rajada muda käitluseks mudatahendusväljak.
Mudatahendusväljakuks rajatakse maapinnast madalam ala, mis kaetakse geomembraaniga.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
76
Foto 6. Luke küla reoveepuhasti (27.11.2012)
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
77
3.3.4.6 Etsaste küla
Etsaste küla reoveepuhasti asub Suntsi puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:012:0609).
Reoveepuhasti rekonstrueeriti SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel 2011. aastal.
Varasemalt oli Etsaste külas reoveepuhastiks kaks biotiiki. Nüüdseks on biotiikide ette rajatud
eelpuhastiks käsivõre ja kolmekambriline septik (20 m3). Biotiigid on puhastatud ja rajatud
uued ülevoolud. Biotiikide veepeeglite pindalad on 824 m2 ja 742 m2.
Foto 7. Etsaste küla reoveepuhasti (27.11.2012)
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
78
Foto 8. Etsaste küla biotiigid (27.11.2012)
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
79
3.3.4.7 Tamsa küla
Tamsa külas töötavad reoveepuhastina biotiigid, mis kuuluvad eraomandisse. Omanikuks on
OÜ Tamsa Agro. Biotiigid on mudastunud.
Emajõe Veevärk AS-il on Tamsa Agro OÜ-ga isiklik kasutusleping järgnevaks 6.5 aastaks.
Foto 9. Tamsa küla biotiigid (27.11.2012)
Olemasolevatele biotiikidele lisaks on võimalus reoveepuhastuseks rajada septik koos võrega
(vt joonis 11).
3.3.5 Heitvee analüüsid
2012. aasta augustis võttis AS Emajõe Veevärk heitvee analüüsid erinevatest Nõo valla
asulatest. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrus nr 99 (RT I, 04.12.2012,1)
„Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,
heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
80
meetmed 1“ määrab ära veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused.
Tabel 3.13. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed („Reovee
puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja
sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“,
lisa 1)
Reostusnäitaja Reoveekogumisala reostuskoormus
Alla 300 ie 300-1999 ie 2000-9999 ie 10 000-99 999
ie
100 000 ja
enam ie
Reostusnäitaja
piirväärtus,
mg/l
Reostusnäitaja
piirväärtus,
mg/l
Reostusnäitaja
piirväärtus,
mg/l
Reostusnäitaja
piirväärtus,
mg/l
Reostusnäitaja
piirväärtus,
mg/l
Biokeemiline
hapnikutarve
(BHT7)
40 25
15 15 15
Keemiline
hapnikutarve
(KHT)
150 125 125 125 125
Üldfosfor Ei kohaldata 2 1 0.5 0.5
Üldlämmastik Ei kohaldata 60 45 15 10
Heljuvaine 35 35 25 15 15
Tabel 3.14 Heitvee analüüside tulemused biotiikide väljavooludes
Analüüside tulemused/meetod
BHT7
mgO/l
Heljum
mg/l
Püld
mg/l
Nüld
mg/l
KHT
mgO/l
pH
Proovivõtu koht
EVS-EN
1899-2
(1999)
ISO 11923
(1997)
EVS-EN
ISO 6878-1
(2004)
SFS 3031
ISO 7890-3
(1988)
HACH
8000
(1995)
SFS
3021
(1979)
Nõo rvp ja biotiikide
väljavool (22.08.2012)
10 18 0.59 13 102 7.3
Nõgiaru reoveepuhasti <3 4.7 <0.2 3.5 <50 7.3
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
81
(30.08.2012)
Meeri biotiigi väljavool
(24.09.2012)
4.8 5.2 0.4 7.6 <50 7.9
Tõravere reoveepuhasti
väljavool (16.08.2012)
24 18 0.91 41 72 6.9
Luke rvp väljavool
(28.08.2012)
8.5 24 1.2 27 53 7
Etsaste biotiigi väljavool
(15.08.2012)
7 11 0.86 4.6 91 7.7
3.3.6 Sademeveekanalisatsioon
Nõo vallas on sademeveetorustikud Nõo alevikus korrusmajade ja töökodade juures.
2007. aastal Nõo alevikku ehitatud spordihoone katuselt ja siseõuest kogunev sademevesi
juhitakse reoveekanalisatsiooni.
Sademevesi moodustab Nõo aleviku reoveepuhastis puhastatavast reoveest ligikaudu 30
protsenti. Sademevee osakaalu reoveest saab vähendada välja ehitades vajalikud
sademeveetorustikud
Luke külas on rajatud 163 m pikkuselt sademeveetorustik.
Nõo alevikus on planeeritud sademeveetorustikke rekonstrueerida Voika tn 237 m ning uusi
torusid rajada Hariduse tn - Kirsi tn – Tartu tn – Oja tn 782 m, Nõo-Tamsa teele 419 m ja
Voika tn 78 m ning Sügaoru tn 64 m.
3.3.7 Kokkuvõte
2012. aasta seisuga on Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike seisukord hea.
Suurem osa vajalikest rekonstrueerimistöödest on tehtud.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
82
Tabel 3.15 Nõo valla rajatavad ja rekonstrueerimist vajavad
reoveekanalisatsiooni objektid
KANALISATSIOON
Jrk nr Objekti nimetus Tööde maht
1 Nõo aleviku uued isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~0.43 km
2 Nõo aleviku uued
sademeveetorustikud
~1.34 km
3 Nõo aleviku rekonstrueeritavad
sademeveetorustikud
~0.24 km
4 Tamsa isevoolse torustiku
rekonstrueerimine
~0.55 km
5 Nõo RVP seadmed
6 NÕO RVP biotiikide
puhastamine
7 Nõo RVP mudakäitluse
lahendamine
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
83
Tabel 3.16 Nõo valla perspektiivsed kanalisatsioonitorustikud,
uute elamute teenindamiseks
KANALISATSIOON
Jrk nr Objekti nimetus Tööde maht
1 Nõo perspektiivsed isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~2.4 km
2 Tõravere perspektiivsed
isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~1.0 km
3 Luke perspektiivsed isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~0.2 km
4 Uuta perspektiivsed isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~0.7 km
5 Vissi perspektiivsed isevoolsed
kanalisatsioonitorustikud
~1.0 km
*Perspektiivsete torustike välja ehitamine toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse
alusel läbi liitumistasude.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
84
4 FINANTSANALÜÜS
4.1 Metoodika
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:
o Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning
andmeid,
o Emajõe Veevärk AS-st saadud andmeid,
o konsultandi poolt tuletatud andmeid,
o ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Nõo ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:
o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalisi ja mitterahalisi vee-
ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulusid.
o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja
kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.
o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes.
Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse
kulukuse taset leibkondade sissetulekust.
o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust.
Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite
kasutamist.
Nõo ÜVKA finantsanalüüs hõlmab alljärgnevaid ÜVK Nõo valla asumeid: Nõo, Tõravere,
Luke, Nõgiaru, Meeri, Tamsa ja Etsaste. Nõo valla vee-ettevõtja on AS Emajõe Veevärk.
1.1 Peamised eeldused Ajahorisont
Nõo ÜVKA finantsanalüüs on koostatud perioodi 2013 – 2024 kohta.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
85
Makromajanduslikud eeldused
ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid
makromajanduslikke näitajaid:
o tarbijahinnaindeksi muut aastas,
o nominaalpalga kasvumäär.
Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2012. a. sügisesest
prognoosist (avaldatud 01.10.2012), periood 2011 – 2060. a.
Tabel 4.1 Makromajanduslikud näitajad
Indikaator / Näitaja 2013 2015 2020 2024
Tarbijahinnaindeks 3,5% 2,8% 2,7% 2,6%
Nominaalpalga
kasvumäär 5,5% 6,0% 5,7% 5,6%
Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht
“Saastaja maksab” printsiibi täitmine
Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud peavad
olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. See tähendab tariifitulud peavad
olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii
rahalised kui mitterahalised (sh põhivara kulum) kulud.
Põhivarakulum
Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK
arendamise kavas ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse
finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.
Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes
Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis lähtutud põhimõttest, et vee- ja
kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks
rahvusvaheliselt aktsepteeritud määra 4%.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
86
Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud
Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007. a Tartumaa vastav näitaja. Netosissetuleku
2007. a väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud Rahandusministeeriumi poolt
01.10.2012. a avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008 - 2024.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid
Finantsprognoos on koostatud eraldi vee- ning kanalisatsiooniteenuse lõikes. Kummagi
teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh nii “saastaja
maksab” printsiibi täitmist, tariifide rakendamise järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme
netosissetuleku suhtes, mõistlikku tulusust ning lisaks ka laenuteenindamise kattekordaja
minimaalse taseme 1,2 saavutamist (vt. alapunkt „Investeeringute finantseerimine).
Tariifide korrigeerimisel on arengukava kontekstis täiendavalt arvestatud põhimõttega, et
aastane tariifide suurenemine ei oleks üle 35%. Seega perioodidel, kus “saastaja maksab”
printsiibi täitmine ning põhjendatud tulukus eeldavad kõrgemat kui 35% tariifide
korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 35%
ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval
perioodil saavutatud “saastaja maksab” printsiibi täitmine ning tagatud on põhjendatud
tulukus, siis tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st tariife ei suurendata ega
ka vähendata). Põhjendatud tulukuse piirväärtuseks on käesoleva arendamise kava
finantsanalüüsis võetud eelduslikult 1,5 kordne omafinantseeringult arvutatud põhivara
kulumi summa.
Tariifide tõstmisel jälgitakse lisaks ka põhimõtet, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus ei
ületaks 4% leibkondade sissetulekust.
Investeeringute finantseerimine
ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud
perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks
omafinantseerimisele võimalik taotleda ka tagastamatut abi. Käesolevas finantsanalüüsis on
arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
87
osakaaluks 15% ning sademeveesüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise korral 50%.
Lähtutud on senisest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Keskkonnaprogrammi
rahastamise põhimõtetest. Välja on jäetud uusarenduspiirkonnad väljaspool
reoveekogumisala, mille väljaehitamine toimub liitumistasude alusel.
Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on käesolevas finantsprognoosis
eeldatud laenuvahendite kasutamist, st ÜVK teenuse otsesed tarbijad võtavad osa
investeeringute rahastamisest ning seeläbi täidetakse ka „saastaja maksab“ printsiipi.
Rahavooprognoosid on koostatud sellised, mille korral oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse
tariifidest võimalik lisaks tegevuskulude katmisele teostada ka laenude teenindamist ehk
intressikulu ning laenu põhiosa tagasimaksmist.
Omafinantseeringu katteks arvestatud laenude osas on eeldatud järgmiseid tingimusi:
o Laenu kestus alates laenu võtmisest kuni viimase tagasimakseni on 20 aastat.
o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata,
tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub laenu väljavõtmisest alates kolmandal
aastal järgneva 18 aasta jooksul.
o Laenude intressimääraks on eelduslikult kogu prognoosiperioodil 5% ning intressikulu
arvestatakse võlgnetavalt laenujäägilt.
Investeeringute elluviimine toimub eelduslikult alljärgnevalt:
Tabel 4.2 Investeeringute elluviimine Inve ste e ringute e lluviim ine Kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Lühiajaline program m 2012-2017 100% 10% 25% 25% 25% 15%
K um uleeruvalt LP 10% 35% 60% 85% 100%
P ikaajaline program m 2018 - 2024 100% 10% 15% 15% 15% 15% 15% 15%
K um uleeruvalt P P 10% 25% 40% 55% 70% 85% 100%
Allikas: Konsultandi arvutused
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
88
Laenu kasutusse võtmine toimub iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele
alljärgnevalt:
Tabel 4.3 Laenu kasutamine
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Laenud 23 511 58 778 58 778 58 778 35 267 504 756 756 756 756 756 756
Laen cum 23 511 82 289 141 067 199 845 235 112 235 616 236 372 237 128 237 884 238 640 239 396 240 152
Allikas: Konsultandi arvutused
Laenuteenindamise kattekordaja
Käesoleva ÜVKA investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas
finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. SA KIK
Keskkonnaprogramm).
Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st laenu perioodilise
põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,2.
Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:
Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne netorahavoog
perioodi laenuteenindamine
Käesolev finantsprognoos on koostatud selliselt, et prognoosiperioodi igal aastal oleks
laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,2.
Laenu kasutamine ning laenuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise kava
lisas 8.
4.2 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud
ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud AS Emajõe Veevärk 2012. a
9 kuu tegelikke andmeid tegevuskulude ja vee- ja kanalisatsiooni müügimahtude kohta.
Eelpoolnimetatud andmete alusel on tuletatud 12 kuu andmed 2012. kui tervikaasta kohta.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
89
Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi
ning lühiajalises ja pikaajalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenevaid
mõjusid (sh kulum ja laenuteenindamine).
Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.
Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas
finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:
o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu,
o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu,
o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile
suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate
kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike
ning siibrikaevude veeleketest. Puhastile jõudvate reoveekoguste juures on arvesse võetud ka
infiltratsioonist tingitud koguseid.
Elektrikulu
Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi:
o vee pumpamisega seonduv,
o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.
Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2012. a hindades oli ca 0,1 eur/m3.
Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2012. a hindades oli ca 0,21 eur/m3.
Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi
muutusega ning kogukuluks vastava perioodi prognoositav vee- ja kanalisatsioonimaht
korrutatuna vastava perioodi tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud kuluühikuga.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
90
Keskkonnatasud
Veeressursitasu on 2012. a hindades oli ca 0,08 eur/m3. Kuluühiku prognoosimisel on
arvestatud 5% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud
kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.
Saastetasu on 2012. a hindades oli ca 0,06 eur/m3. Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud
13% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu
vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.
Püsikulud
Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:
o Muud tegevuskulud (sh, reoveepuhastites kasutatav keemia, tööjõukulud, remont
ja hooldus, transport, üldhaldus)
o põhivarade kulum.
Muud tegevuskulud
Muud tegevuskulud olid 2012. a. kohta leitud andmete alusel ca 134 tuh eurot. Kulu on
jaotatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahel lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonikoguste
omavahelisele osakaalule.
Prognoosiperioodil korrigeeritakse muid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse
määraga.
Põhivarade kulum
Põhivarade kulum koosneb nii olemasolevate varade kulumist kui ka ÜVK arendamise kavas
väljapakutud investeeringute kulumist, sealjuures kulumi arvestuse aluseks on põhivara
maksumus omaosaluse vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.
Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest:
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
91
• Olemasoleva põhivara aastane kulum on:
o veevarustus ca 8,3 tuh eurot,
o kanalisatsioon ca 9,9 tuh eurot.
• Lühiajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis eeldades
investeeringute valmidusastet järgmiselt:
2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018
0% 0% 50% 50% 50% 100%
Allikas: Konsultandi arvutused
• Pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi
järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust
järgnevalt:
2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024
0% 0% 25% 40% 55% 70% 85%
Allikas: Konsultandi arvutused
Tegevuskulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 8.
4.3 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud
ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide
rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse
osutamisest laekuv tulu.
Tulude prognoosimisel on arvesse võetud tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.
Tarbitavate koguste prognoos
Alljärgnevalt on esitatud perspektiivse veetarbimise prognoos.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
92
Tabel 4.4 Perspektiivne veetarbimine
Veevarustus Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Nõo m3/a 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Tõra vere m3/a 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Luke m3/a 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Nõgia ru m3/a 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Meeri m3/a 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Ta ms a m3/a 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524
Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Ets a s te m3/a 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729
Elanike veetarbimine kokku m3/a 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Nõo m3/a 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Tõra vere m3/a 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Luke m3/a 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Nõgi a ru m3/a 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Me eri m3/a 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Ta ms a m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Ets a s te m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49
Asutuste ja ettevõtete veetarbimine kokku m3/a 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887
Veetarbimine kokku m3/a 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674
Allikas: Konsultandi arvutused
Prognoosi kohaselt on lähtuvalt konservatiivsuse printsiibist eeldatud, et tarbimine jääb
võrreldes 2012. a samale tasemele. Üheltpoolt võib eeldada eelnenud ÜF kaasrahastatud
projekti raames rajatud liitumispunktide juurde veel täiendavat liitumist, kuid teisalt on
täheldada üleüldist trendi vee ühiktarbimise vähenemise suunas, seetõttu arengukava
kontekstis ei nähta ette müüdavate koguste suurenemist prognoosiperioodi kestel.
Alljärgnevalt on esitatud kanalisatsioonikoguste prognoos (tariifiga maksustatavad kogused).
Tabel 4.5: Perspektiivsed liitumised - kanalisatsioon
Kanalisatsioon Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Ela ni ke reoves i - Nõo m3/a 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393
Ela ni ke reoves i - Tõra ve re m3/a 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948
Ela ni ke reoves i - Luke m3/a 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476
Ela ni ke reoves i - Nõgi a ru m3/a 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348
Ela ni ke reoves i - Meeri m3/a 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011
Ela ni ke reoves i - Ta ms a m3/a 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524
Ela ni ke reoves i e - Ets a s te m3/a 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717
Elanike reovesi kokku m3/a 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417
As utus te ja ettevõtete re oves i - Nõo m3/a 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692
As utus te ja ettevõtete re oves i - Tõra vere m3/a 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869
As utus te ja ettevõtete re oves i - Luke m3/a 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324
As utus te ja ettevõtete re oves i -Nõgi a ru m3/a 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144
As utus te ja ettevõtete re oves i - Meeri m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49
As utus te ja ettevõtete re oves i - Ta ms a m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
As utus te ja ettevõtete re oves i - Ets a s te m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49
Asutuste ja ettevõtete reovesi kokku m3/a 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128
Müüdud kanalisatsioon kokku m3/a 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546
Allikas: Konsultandi arvutused
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
93
Sarnaselt veetarbimise prognoosiga on ka kanalisatsioonikoguste prognoosimisel
konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt eeldatud, et kogused jäävad võrreldes 2012. a samale
tasemele.
Tariifiprognoos
Peatükis “Peamised eeldused” on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud
põhimõtted.
Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt,
et see tagaks:
1) tootmiskulude katmise;
2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;
3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise;
4) põhjendatud tulukuse;
5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba
on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
Nõo ÜVK-ga hõlmatud piirkondades kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas järgmised
tariifid (sh käibemaks):
• vesi - hind koos käibemaksuga 1,07 eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi I grupp - hind koos käibemaksuga 1,31
eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi II grupp - hind koos käibemaksuga 1,81
eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi III grupp - hind koos käibemaksuga 2,04
eurot/m3.
Finantsprognoosis on veemajanduse tulud ning kulud erinevate teenuse osutamise kohtade
osas keskmistatud ning leitud on veele ning kanalisatsioonile keskmised tariifimäärad.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
94
Finantsprognoosis prognoositud tariifid on koostatud peatükis “Peamised eeldused”
kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Tariifide korrigeerimisel on arvestatud põhimõttega, et
aastane suurenemine ei oleks üle 35%. Seega perioodidel, kus “saastaja maksab” printsiibi
täitmine ja põhjendatud tulukuse taseme saavutamine eeldavad kõrgemat kui 35% tariifide
korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 35%
ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval
perioodil saavutatud “saastaja maksab” printsiibi täitmine ning põhjendatud tulukus, siis
tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st tariife ei suurendata ega ka
vähendata). Lisaks võetakse arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukust leibkondade
sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede rakendamisel teenuse kulukus ei
ületaks 4%.
Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika
sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument. Seetõttu
ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning suures
plaanis üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude kohta ning
sealjuures lähtudes kõikidest prognoosimise aluseks olevatest eeldustest ning põhimõtetest.
Kui muutuvad prognoosi aluseks olevad baasnumbrid, makromajanduslikud eeldused või
muud tegevuskulusid ja –tulusid mõjutavad näitajad, siis vajab korrigeerimist ka
finantsprognoos.
Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ning
seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et esmajoones oleks
tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus.
Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis kirjeldatud
alusandmetest ja eeldustest lähtuvalt tariifide prognoos:
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
95
Tabel 4.6 Tariifide prognoos
Teenuste tariifid 2013 2015 2020 2024
veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,18 1,25 1,41 1,54
kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,33 1,47 1,71 1,84
Koondtariif, km-ta 2,51 2,72 3,11 3,38
Allikas: Konsultandi arvutused
Tariifide prognoos aastate kaupa on esitatud käesoleva ÜVKA lisas 8.
Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna
netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide
võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud
Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Tartumaa kohta. Viimased ametlikud andmed
pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007. a andmeid
Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 –
2012. Seega 2012. a lõpu seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Tartumaal
sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 423 eurot.
Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade
sissetulekutest.
Tabel 4.7 Teenuse kulukuse määr
Teenuse kulukus 2013 2015 2020 2024
Sissetulek leibkonna liikme kohta
kuus, Tartumaa 446 500 666 828
Koondtariif Elanikud sh. k.m. 3,01 3,27 3,74 4,06
Keskmine tarbitav kogus l/in/p 100 100 100 100
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 2,02% 1,96% 1,68% 1,47%
Allikas: Konsultandi arvutused
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
96
Prognoosi kohaselt pikas perspektiivis kasvab leibkonna sissetulek kiiremini tariifide tõusust
tingitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulust ning seetõttu teenuse kulukuse määr leibkonna
sissetulekust on 12 aasta jooksul alaneva trendiga.
Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 8.
4.4 Investeeringute finantseerimine
ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava.
Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat
jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taotleda finantseerimiseks abirahasid ning
võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.
ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega
seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15% ning
sademeveesüsteemidega seotud investeeringute puhul 50%. Ülejäänud investeeringu osa
eelduslikult finantseeritakse tagastamatust abist.
Kuna konkreetsed rahastamistingimused sh rakendatav abimäär sõltuvad siiski konkreetsest
meetmest / koostatavast rahastustaotlusest / rahastamisallikast, siis seetõttu käesolevas
arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise arvutamisel lähtutud
senisest SA KIK Keskkonnaprogrammist finantseeritavate projektide rahastamise
proportsioonist, mille puhul maksimaalne abimäär vee- ja kanalisatsiooniprojektide korral on
85% ning sademeveesüsteemide projektide puhul 50%.
Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et lühi- ja pikaajalise investeerimisprogrammi
investeeringute elluviimine toimub kogu arengukava kestel (vt. tabel 4.2 Investeeringute
elluviimine).
Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused,
ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
97
Tabel 4.8 Investeeringud ja finantseerimine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Investeeringud Kokku
Lühiajaline periood (2013-2017) 858 665 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800
Pikaajaline periood (2018-2024) 33 600 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040
Investeeringud kokku: 892 265 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040
Finantseerimise prognoos
Riiklik ja/või välisabi 652 113 62 355 155 888 155 888 155 888 93 533 2 856 4 284 4 284 4 284 4 284 4 284 4 284
Omafinantseering 240 152 23 511 58 778 58 778 58 778 35 267 504 756 756 756 756 756 756
Finantseerimine kokku: 892 265 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040
PikaajalineLühiajaline
Allikas: Konsultandi arvutused
Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis nähtud ette laenude
kasutamist vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele. Seejuures on tariifipoliitika kujundamisel
lähtutud muuhulgas laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2 saavutamisest.
Järgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused prognoosiperioodil.
Tabel 4.9 Laenuteenindamise kattekordaja 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Kulumieelne rahavoog 45 507 45 507 52 855 52 755 52 855 60 202 60 202 60 280 60 327 60 375 60 494 60 469
Laenuteenindamine (põhiosa +
intressid) 588 2 645 6 825 12 801 18 025 21 642 22 986 22 398 21 821 21 242 20 661 20 078
Rahavoog peale
laenuteenindamist 44 919 42 862 46 030 39 954 34 830 38 559 37 215 37 882 38 506 39 133 39 833 40 391
Laenuteenindamise kattekordaja
(min. 1,2) 77,4 17,2 7,7 4,1 2,9 2,8 2,6 2,7 2,8 2,8 2,9 3,0
Allikas: Konsultandi arvutused
Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on prognoosi igal aastal tagatud
laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,2.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
98
1.2 Finantsanalüüsi kokkuvõte
Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument,
seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne,
üldistatud ning põhineb väga paljudel eeldustel ning prognoosidel.
Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid
arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute
projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning
olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas
väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega (sh kulumi lisandumine,
laenuteenindamine).
Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning testitud on
veemajanduse rahavooge etteantud eeldustel. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei
ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete
suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja
kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik.
Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh omafinantseerimine kujunevad
tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele
rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele
tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine
on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise
kavas kirjeldatud eeldustel.
Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas 8.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
99
5 ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV
ETTEVÕTE
5.1 Vee-ettevõtte tegevuse korraldamine
5.1.1 Vastutus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest
2006. aastal on koostatud Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekt, mille kohaselt on
antud projekti käigus rajatavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste omanik AS Emajõe
Veevärk. Nõo valda rajatavate veemajanduslike varadega opereerimise eest vastutab AS
Emajõe Veevärk, opereerimist korraldab aktsiaseltsi juhatus, järgides aktsionäride lepingus
kokkulepitud tingimusi.
AS Emajõe Veevärk osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid terves Nõo vallas – Nõo alevikus,
Tõravere alevikus, Nõgiaru, Meeri, Luke, Etsaste Tamsa,Vissi, Uuta ja Laguja külas.
AS Emajõe Veevärk kohustub osutama kõigile oma teeninduspiirkonna tarbijatele vee- ja
kanalisatsiooniteenuseid 24 tundi ööpäevas aastaringselt. Ettevõte tagab tuletõrjehüdrantidega
varustatuse teeninduspiirkonnas, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu
vastavalt eeskirjale ja lepingule. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni arendatakse omavalitsuse
volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel.
5.2 Teeninduspiirkonnas tegutseva vee-ettevõtte põhinäitajad
5.2.1 Teenuste hinnad
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise hind koosneb järgmistest komponentidest:
• abonenttasu;
• tasust müüdud vee eest;
• tasust heitvee ärajuhtimise eest.
Nõo vallas kehtivad AS Emajõe Veevärgi 01.01.2011 kehtestatud hinnad.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
100
Tabel 5.1 Vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad
Teenuse liik Mõõtühik Hind ilma
käibemaksuta
eurodes
Hind koos
käibemaksuga
eurodes
Ühisveevärgist tarbitav vesi elanikele eurot/m3 0.89 1.07
Ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi
elanikelt
eurot/m3 1.09 1.31
Vesi ettevõtetele eurot/m3 0.89 1.07
Kanalisatsioon ettevõtetele 1. grupp eurot/m3 1.09 1.31
Kanalisatsioon ettevõtetele 2. grupp eurot/m3 1.51 1.81
Kanalisatsioon ettevõtetele 3. grupp eurot/m3 2.04 2.45
Tabel 5.2 Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hindade hinnagruppidesse jaotamine
Reostusnäitaja I grupp II grupp III grupp Maksimaalne
piirkontsentratsioon
Hõljuvaine mg/l Kuni 240 241-480 481-800 Üle 800
BHT mg/l Kuni 600 601-1200 1200-
1500
Üle 1500
Üldfosfor mg/l Kuni 5 6-10 11-15 Üle 15
Üldlämmastik mg/l Kuni 30 31-60 61-75 Üle 75
pH 6,0...9,0 6,0...9,0 6,0...9,0 Alla 6,0 ja üle 9,0
Rasvad mg/l Kuni 50 51-100 101-160 Üle 160
Naftasaadused mg/l Kuni 0,5 0,6-1 1,1-2,0 Üle 2
Ühe või enama reostusnäitaja osas hinnagrupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel
võetakse heitvee eest tasumise aluseks järgmine grupp. Hinnagrupp määratakse heitveest
vähemalt iga kolme kuu järel võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse
järgi. Kui heitvee reostusnäitajad vastavad kolmandale hinnagrupile või maksimaalsele
piirkontsentratsioonile, võtab vee-ettevõtja kliendi heitveest analüüse iga kuu. Ühe või enama
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
101
saasteaine osas maksimaalse piirkontsentratsiooni ilmnemisel määratakse ülereostuse eest
hinnalisa keskkonnatasude seaduses toodud saastetasumäärade alusel.
5.2.2 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad
AS Emajõe Veevärk 2010. a müügitulu oli ca 800 tuh eurot ning aruandeaasta kasum – 27 tuh
eurot. Müügitulust ca 88% moodustas tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest, ülejäänud osa
moodustasid tulu varade rentimisest ning muud tulud.
2011. a müügitulu oli 1 330 tuh eurot ning aruandeaasta kasum ca 32 tuh eurot. Müügitulust
ca 87% moodustas tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest, ülejäänud osa moodustasid tulu
varade rentimisest ning muud tulud.
Alljärgnevalt on esitatud AS Emajõe Veevärk 2010. a ja 2011. a kasumiaruanded.
Tabel 5.3 AS Emajõe Veevärk 2010. a ja 2011. a kasumiaruanne
2011 2010
Müügitulu 1 330 115 796 654
Muud äritulud 1 383 688 634 716
Kaubad, toore, materjal ja teenused -728 301 -496 332
Mitmesugused tegevuskulud -146 474 -233 505
Tööjõukulud -322 423 -322 423
Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 460 155 -417 540
Muud ärikulud 277 0
Ärikasum (kahjum) 31 923 -38 430
Finantstulud ja -kulud -275 11 262
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 31 648 -27 168
Aruandeaasta kasum (kahjum) 31 648 -27 168
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
102
6 ARENGUKAVA KOOSTAMINE
Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ on käesolev arengukava ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni rajamise aluseks. Käesolev arendamise kava on uus Nõo valla ühisveevärgi
ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024.
6.1 Arengukava koostamise põhimõtted
6.1.1 Planeerimistüübid
Üldjuhul võib eristada nelja erinevat planeerimistüüpi:
Otsene planeerimine – ressursse jagatakse administratiivse korralduse alusel.
Kaudne planeerimine – võimaldab tegevusautonoomiat ettevõttele, säilitades samal ajal
riikliku kontrolli sõlmparameetrite üle.
Regulatiivne planeerimine – on kasutatud keskkonnakaitselistes tegevustes. Sel juhul
kohaldatakse regulatiivseid mõjutusvahendeid nii riikliku- kui ka erasektori mõjutamiseks
stiimulite ja õigusliku regulatsiooni kaudu.
Indikatiivne planeerimine – toimub majanduse arengut ette prognoosides, võttes aluseks
samal ajal riikliku sektori ja valitsuse kulutused.
Käesolev arengukava tugineb eelkõige kolmele esimesele planeerimistasandile. Eesti
praegusele majandusolukorrale ja arenevale haldusreformile tuginedes on väga raske kasutada
indikatiivset planeerimistüüpi.
6.1.2 Planeerimistasand
Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud omavalitsuse arengukava tasandist ja osaliselt
ka ettevõtte arengukava tasandist.
Arengukava tugineb Eesti Vabariigi kehtivale seadusandlusele. Vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivale seadusandlusele määravad kanalisatsiooni- ja veevarustuse teenust pakkuvate
ettevõtete tegevust järgmised õigusaktid:
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
• Veeseadus;
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
103
• Jäätmeseadus;
• Säästva arengu seadus;
• Looduskaitseseadus;
• Rahvatervise seadus;
• Tarbijakaitseseadus;
• jm seadustest tulenevad täpsustavad määrused ja käskkirjad.
Käesolev arengukava peab seadma pikaajalised eesmärgid ulatusega kuni 12 aastat. See on
oluline seoses suurte investeeringumahtudega.
6.2 Arengukava koostamise ja realiseerimise etapid
Arengukava koostamine jaguneb etappideks järgnevalt:
• Olemasoleva olukorra analüüs.
• Probleemide määratlemine.
• Programmide koostamine:
• eesmärkide püstitamine;
• tegevuste määratlemine;
• projektide määratlemine;
• projektide eelhindamine.
• Arengukava arutelu ja heakskiitmine.
Arengukava rakendamine jaguneb etappideks järgnevalt:
• planeeringute koostamine;
• projektide tehniline ettevalmistamine;
• projektide koostamine ja heakskiit;
• investeerimisprogrammi finantseerimise tagamine;
• projektide rakendamine;
• järeldushinnang.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
104
6.2.1 Programmide koostamine
6.2.1.1 Ülevaade programmide koostamisest
Arengukava aluseks on eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Eesmärkide püstitamisel on
aluseks võetud nende mõõdetavus. Käesoleva Nõo valla ÜVK arengukava eesmärgid on
kehtestatud seadusandluses. Eesmärgid võib jagada edasise planeerimise käigus kitsamateks
alaeesmärkideks. Eesmärgid aitavad keskenduda tulemustele. Eesmärkide täitmiseks
kavandatakse tegevused. Tegevused omakorda grupeeritakse programmideks.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava põhieesmärgiks on loodus- ja
inimkeskkonda säästev vee- ja kanalisatsioonimajandus. Selle teostamiseks vajalikud
eesmärgid on:
• Keskkonda hoidev kanalisatsiooni- ja veemajandus.
Kontroll põhjaveevarude kasutamise üle, kontroll sademevee, reovee ja heitvee
töötlemise, suublasse juhtimise ning puhastamise üle, kontroll joogivee kasutamise üle
jne.
• Standarditele vastav joogivesi.
Puurkaevude sanitaarkaitsealade projekteerimine, veetorustike rekonstrueerimine.
• Normatiividele vastav heitvesi.
Olemasolevate puhastite laiendamine.
• Veeteenuste hea kättesaadavus valla elanikele.
Uute torustike rajamine, olemasolevate laiendamine jne.
• Kanalisatsiooniteenuste hea kättesaadavus valla elanikele.
Uute torustike rajamine, olemasolevate laiendamine jne.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
105
Vastavalt eesmärkidele hõlmab vee ja kanalisatsiooni arengukava paljusid tegevusi/projekte,
mis peavad haakuma nii ajaliselt kui ka sisuliselt.
Projekti sisuline struktuur hõlmab järgmisi valdkondi:
• institutsioonilised;
• majanduslikud;
• tehnilised;
• sotsiaalsed.
Lähtudes püstitatud üldeesmärkidest ja olemasoleva olukorra hinnangutest, saab koostada
järgmised projektid eesmärkide täitmiseks ja hilisemaks hindamiseks, koos alltegevustega.
Nõo asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• uute veetorustike rajamine;
• veetorustike rekonstrueerimine;
• uute kanalisatsioonitorustike rajamine;
• uute sademeveetorustike rajamine;
• reoveepuhasti seadmete uuendamine;
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Tõravere asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Luke asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele;
• mudatahendusväljaku rajamine reoveepuhasti juurde.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
106
Nõgiaru asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele;
• mudatahendusväljaku rajamine reoveepuhasti juurde.
Etsaste asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Meeri asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• ühisveevärgi teenuse pakkumise osaline lõpetamine AS Emajõe Veevärk poolt ning
kolme salvkaevu rajamine klientidele;
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Tamsa asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine;
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Vissi asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Uuta asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele.
Laguja asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:
• raua- ja mangaanieralduse filtri paigaldamine puurkaevule;
• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt
kehtivatele nõuetele;
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
107
• ühisveevärgi teenuse pakkumise lõpetamine AS Emajõe Veevärk poolt ning veevärgi
rajatiste haldamiseks üle andmine MTÜ Laguja Külaseltsile.
6.2.1.2 Projekti raamistik
Käesolevas arengukavas ei kirjeldata projekte läbi projekti raamistiku.
6.2.1.3 Tegevuste ja projektide maksumuste hindamine
Tehniliste projektide väljatöötamisel kasutatakse põhiliselt kahte metoodikat:
a. projekti maksumuse ja toodangu mahu suhte printsiip – selle meetodi puhul
leitakse sarnaste, erineva toodangu mahuga projektide maksumuse ja mahu
suhe ning töötatakse välja mastaabisäästu määr. Suhe esitatakse kujul
CA/CB=(SA/SB)ά,
kus CA, CB on projektide A ja B maksumus ning SA, SB on projektide A ja B
toodangu maht, ά on tavaliselt 0,6...0,8.
b. füüsiliste mõõtmete kasutamine – projekti maksumuse ligikaudseks
määramiseks kasutatakse füüsilisi mõõtmeid.
Käesolevas töös on kasutatud projektide hindamisel füüsilist mõõdet.
Rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringu maksumuse arvutamisel on
lähtutud järgmistest hindadest:
1. vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus 290 eurot/m;
2. veetorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m;
3. isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 225 eurot/m;
4. survekanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m;
5. veetorustiku rekonstrueerimine 160 eurot/m.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
108
Tabel 6.1 Nõo vallas planeeritud tööd ja nende maksumus 2012. a jooksevhindades
Jrk
nr
Projekti nimetus Tööde
maht (m)
Tööde
maksumus 2012
a.
jooksevhindades
Planeeritav
ajavahemik
tööde
teostamiseks
Objekti
omanik
Nõo alevik
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
rajamine ühisesse
kaevikusse
479 m 138 910 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
2 Veetorustike rajamine
eraldi kaevikusse
674 m 107 840 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
3 Veetorustiku
rekonstrueerimine
325 m 52 000 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
4 Sademeveetorustike
rajamine
1343 m 302 175 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
5 Sademeveetorustike
rekonstrueerimine
237 m 53 325
5 Nõo reoveepuhasti
liiva- ja rasvapüüdur,
uus võre koos
prahipressiga,
ühtlustusmahuti
100 000 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
6 Nõo rvp automaatika
uuendamine
10 000 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
7 Nõo rvp biotiikide
puhastamine
15 000 2013-2024 AS Emajõe
Veevärk
8 Muda käitluse
lahendamine
2015-2024 AS Emajõe
Veevärk
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
109
Kokku: 779 250
Tamsa küla
1 Isevoolse
kanalisatsiooni
rekonstrueerimine
574 m 129 150 2014-2024 AS Emajõe
Veevärk
2 Isevoolse
kanalisatsiooni rajamine
83 m 18 675
2 Septik 5 m3 1 3000 2014-2024 AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 150 825
Meeri küla
1 Uute salvkaevude
rajamine
3 tk 4500 2013-2014 AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 4500
Luke küla
1 Mudatahendusväljaku
rajamine
1 6000 2015-2024 AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 6000
Nõgiaru küla
1 Mudatahendusväljaku
rajamine
1 6000 2015-2024 AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 6000
*Eelnimetatud projektide hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
110
Tabel 6.2 Nõo vallas reoveekogumisaladest välja jäävad tööd, mis teostatakse
liitumistasude alusel (maksumus 2012. a jooksevhindades)
Jrk
nr
Projekti nimetus Tööde
maht (m)
Tööde
maksumus 2012
a.
jooksevhindades
Planeeritav
ajavahemik
tööde
teostamiseks
Objekti
omanik
Nõo alevik
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
rajamine ühisesse
kaevikusse
1831 m 530 990 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
2 Veetorustike rajamine
eraldi kaevikusse
454 m 72 640 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
3 Kanalisatsiooni
torustiku rajamine
eraldi kaevikusse
466 m 104 850 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
4 Survetorustiku rajamine
eraldi kaevikusse
51 m 8160 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
5 Toorveetorustiku
rajamine
200 m 32 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
6 Reoveepumpla rajamine 2 50 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 797 640
Tõravere alevik
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
rajamine ühisesse
kaevikusse
900 m 261 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
111
2 Veetorustike rajamine
eraldi kaevikusse
100 m 16 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
3 Kanalisatsioonitorustike
rajamine eraldi
kaevikusse
80 m 18 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 295 000
Luke küla
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
rajamine ühisesse
kaevikusse
86 m 24 940 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
2 Kanalisatsioonitorustike
rajamine eraldi
kaevikusse
93 m 20 925 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 45 865
Uuta küla
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
rajamine ühisesse
kaevikusse
600 m 174 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
2 Veetorustike rajamine
eraldi kaevikusse
180 m 28 800 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
3 Kanalisatsioonitorustiku
rajamine eraldi
kaevikusse
100 m 22 500 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 225 300
Vissi küla
1 Vee- ja
kanalisatsioonitorustike
1000 m 290 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
112
rajamine ühisesse
kaevikusse
2 Veetorustike rajamine
eraldi kaevikusse
100 m 16 000 vastavalt
liitumistele
AS Emajõe
Veevärk
Kokku: 306 000
*Eelnimetatud projektide hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.
6.2.2 Arengukava arutelu, heakskiit ja juhtimine
Arengukava arutelu, heakskiitu ja juhtimist korraldab kohalik omavalitsus koos AS Emajõe
Veevärgiga. Eesmärk on anda igale valla elanikule võimalus kommenteerida ja arvustada
arengukava. Valla elanike kaasamine protsessi tagab ka arengukava parema jätkusuutlikkuse.
Arengukava kiidab heaks kohaliku omavalitsuse volikogu. Arengukava realiseerimist jälgib
Nõo Vallavalitsus.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
113
7 ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID
1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 (RT I 1999, 25,
363).
2. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 (RT I 1994, 40, 655).
3. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid* vastu võetud
Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 (RTL 2001, 100, 1369).
4. Looduskaitseseadus vastu võetud 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258).
5. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu
Keskkonnaministri määrus nr 73, 15.06.2004 (RTL 2004, 87, 1362).
6. Vesikondade ja alamvesikondade määramine1 09.09.2010 Vabariigi Valitsuse
määrus nr 132 (RT I 2010, 64, 477).
7. Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 7.12.2005 (RT I 2005, 67, 512).
8. Säästva arengu seadus vastu võetud 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 384).
9. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks
tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid.
Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 (RTL 2002, 48, 664).
10. Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik,
mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid,
seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate
tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse
läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite
seisundiklasside määramise kord1 Keskkonnaministri 29.12.2009. a määrus nr 75 (RTL
2010, 2, 22).
11. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning
sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks.
Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 (RTL 1997, 3, 8).
12. Rahvatervise seadus vastu võetud 14.06.1995 (RT I 1995, 57, 978).
13. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Sotsiaalministri 2.01.2003 määrus nr 1.
14. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
114
15. Tarbijakaitseseadus, vastu võetud 11.02.2004 (RT I 2004, 13, 86).
16. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr
171 (RT I 2001, 47, 261).
17. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001
määrus nr 172 (RT I 2001, 47, 262).
18. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja
sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi
Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 (RT I 2001, 72, 443).
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
115
8 KASUTATUD KIRJANDUS
1. Moorast, P., Rooma, A., Maask, K. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arengukava, Kobras AS, Tartu 2001.
2. Moorast, P., Rooma, A., Maask, K., Gross, M. Joogivee kvaliteedi parandamise ja
reovee puhastamise arengukava Nõo valla hajaasutuses, Kobra AS, Tartu 2001.
3. Helm, K., Vene, H., Kõnd, E. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava 2008-2020, Kobras AS, 2008.
4. Tarto, S. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020
täiendus, Nõo 2010.
5. Keskkonnaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete, Liit Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava koostamise juhend, Tallinn 2007.
6. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veeprojekt, OÜ Keskkonnaprojekt, AS Eesti Veevärk
Konsultatsioon, OÜ Eesti Veeprojekt, Tartu 2006.
7. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (RTI, 01.03.2007, 19, 96)
8. Nõo valla üldplaneering, Nõo Vallavalitsus, AS K&H, 2006. Kehtestatud Nõo
Vallavolikogu määrusega nr 15, 29.06.2006.
9. Nõo valla arengukava 2037, Nõo Volikogu, 2012.
10. Nõo valla ehitusmäärus, Nõo Vallavolikogu määrus nr 15, 26.06.2003.
11. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, Nõo Vallavolikogu
määrus nr 17, 26.10.2006.
12. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, 28.05.2008.
13. Tartumaa maakonnaplaneering, Tartu Maavalitsus, 01.01.1998.
14. Järvekülg, A., Eesti jõed, EPMÜ Zoloogia ja botaanika instituut, Tartu 2001.
15. Tamre, R., Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2006.
16. Kajak, K., Eesti kvaternaarisetted, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 1999.
17. Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti NSV Saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine,
Valgus, Tallinn 1979.
18. Omandi OÜ, Nõo alevikus asuva Lao tn 3 kinnistu detailplaneering, 29.04.2009.
Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava 2013-2024
Kobras AS töö nr 2012-165
Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa
116
19. Omandi OÜ, Tõravere alevikus Tartu Observatooriumi kü 52801:009:0312 osa
detailplaneering, 29.04.2009.
20. Omandi OÜ, Nõo alevikus asuva Kaasiku kinnistu detailplaneering, 22.04.2009.
21. Nõo Vallavalitsus, Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn 8a kinnistu detailplaneering,
16,12.2010.
22. Kobras AS, Nõo alevikus asuvate Hariduse tn 3//3b, Hariduse tn 3c, Hariduse tn 5 ja
Hariduse tn 5a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering, 29.12.2010.
23. AS K&H, Nõo alevikus asuvate Niidu tn 2, Niidu tn 4 ja Niidu tn 6 kinnistute ja nende
lähiala planeering, 18.08.2008.
24. Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ, Nõo valla Vissi küla Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute
detailplaneering, 16.08.2012.
top related