riikliku õppekava eesmärkide ja põhimõtete rakendamine koolieelses lasteasutuses

Riikliku õppekava eesmärkide ja põhimõtete rakendamine koolieelses lasteasutuses

Evelyn Neudorf20.02.2012

Õppekava olemus

• Õppekava kui juhendite kogum õpilaste võimete arendamiseks eesmärgiga õpetada neile teadmisi, mida täiskasvanud peaksid omama (Bobbit)

• Õppekava kui oskuste kogumikku, mida õpilased omandavad õppe lõpuks (Kelly)

• Õppekava kui õppimise plaan (Taba)

• Tyleri (1949) sõnul peab iga õppekava täitma järgnevad ülesanded:– määrama kindlaks hariduse eesmärgid;– selekteerima ja – organiseerima õppimise kogemused ning – kritiseerima / hindama püstitatud eesmärkide

täitumist • Õppekava saab vaadelda kui produkti –

dokumenti, mis sisaldab detaile eesmärkide, teemade, sisu, õpetamise meetodite, hindamise ja ressursside kohta. Õppekava on valitsuses poolt kehtestatud dokumendid, mis kirjeldavad mida ja kuidas teha – see esindab ideaali (Marsh, 1997)

Lehrplan ja curriculum

• Lehrplan-tüüpi õppekavale on iseloomulik tunnijaotusplaan ja eesmärgiks seotud õppeprogrammi kirjeldamine;

• curriculum-tüüpi õppekavas kirjeldatakse eelkõige õppimiskogemuste kavandamist. Curriculum-tüüpi õppekavale on olemuslik, et määratletakse eesmärgid, kuhu koolitus- ja ühiskonnapoliitika abil püritakse, ning jäetakse kõrvale vahendid ja kvantitatiivsed õpisaavutused (Opetushallitus 1999: 4; 14).

• Lähtudes Eesti Vabariigi Haridusseaduse (1992) §14 järgi on alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

• Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärgid võimaldavad kõnelda konstruktivistlikust õppimiskäsitusest. Sellele on omane sotsioafektiivsete eesmärkide seadmine ning teadmistestruktuuri õpilasekeskne areng. Siia hulka võib lugeda nõuded, et õppekava arvestab kõikide õpilaste kalduvuste ja huvidega ning rõhutab õppija aktiivsust, vastutamist oma tegevuse ja õpitulemuste eest.

Konstruktivistlik õpikäsitlus

Plussid· uus teadmine ja kogemus· õppija on aktiivne ja iseseisev· teadmiste ja keskkonna suhe· õpetaja on suunaja ja toetaja· integreeritud, seostatud ja süsteemne teadmine· protsessi hindamine· õppija vastutus· avatus· arvestatakse õppija eelnevat kogemust

Probleemid· vajalik mõlemapoolne küpsus· õpetaja vastutus· vajab head ettevalmistust õpetaja poolt (meetodid, õpikeskkond)· õpetajal on vaja teada õppija tausta· õppija sõltub liidrist

Õppekavad Eesti alushariduses

• „Lastesõimed ja lasteaiad kolhoosides ja sovhoosides“ (1950)

• „Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses: programm ja juhendid“ (1968)

• „Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses“ (1974)• „Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses“ (1987)• Alushariduse raamõppekava (1999)• Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008)

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008)

• § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid• (1) Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse

mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

• (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

§ 5. Õpikäsitus

• (1) Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

• (2) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

• (3) Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

• (4) Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:1) kavandada oma tegevust, teha valikuid;2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;4) arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;5) hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Õppekava eesmärkide ja põhimõtete alane uurimus

• 700 koolieelse lasteasutuse õpetajat• Iga maakonna iga 5.lasteaed EHISes

17. eemärki, mida hinnata 3 kategoorias– Eemärgid erinevate arenguvaldkondade kohta

14. põhimõtet, mida hinnata 3 kategoorias

Laps suhtub positiivselt mängu

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,74 (1.)– Pärnu keskmine 4,74

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,39 (1.)– Pärnu keskmine 4,41

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,39 (1.)– Pärnu keskmine 4,29

Lapsel areneb positiivne minapilt

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,69 (2.)– Pärnu keskmine 4,69

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,87 (11.)– Pärnu keskmine 4,05

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 3,86 (13.)– Pärnu keskmine 4,00

Laps seostab uusi teadmisi varasemate kogemustega ning kasutab neid erinevates olukordades ja tegevustes

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,67 (3.)– Pärnu keskmine 4,56

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne– Eesti keskmine 3,95 (9.)– Pärnu keskmine 3,98

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 3,80 (15.)– Pärnu keskmine 4,12

Laps teeb vahet hea ja halva, õiglase ja ebaõiglase käitumise vahel1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,64 (4.)– Pärnu keskmine 4,65

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,06 (4.)– Pärnu keskmine 4,18

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,10 (8.)– Pärnu keskmine 4,23

Laps suhtub positiivselt õppimisse

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,62 (5.)– Pärnu keskmine 4,50

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,06 (5.)– Pärnu keskmine 4,02

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,16 (5.)– Pärnu keskmine 4,07

Laps hoolib teistest inimestest ja vajadusel osutab abi1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,62 (6.)– Pärnu keskmine 4,60

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,03 (7.)– Pärnu keskmine 4,02

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,15 (6.)– Pärnu keskmine 4,19

Laps tunneb rõõmu edust ning suudab toime tulla ebaedust tingitudemotsioonidega

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,55 (7.)– Pärnu keskmine 4,43

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne– Eesti keskmine 3,85 (12.)– Pärnu keskmine 3,76

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,02 (10.)– Pärnu keskmine 3,93

Laps suudab luua ja hoida häid suhteid kaaslastega

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,51 (8.)– Pärnu keskmine 4,48

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne– Eesti keskmine 3,85 (13.)– Pärnu keskmine 3,86

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,01 (12.)– Pärnu keskmine 4,02

Laps suhtub positiivselt töösse

1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,50 (9.)– Pärnu keskmine 4,47

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,03 (8.)– Pärnu keskmine 4,12

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,17 (4.)– Pärnu keskmine 4,09

Laps kavandab oma tegevust ja teeb valikuid1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,41 (10.)– Pärnu keskmine 4,56

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,93 (10.)– Pärnu keskmine 4,18

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,02 (11.)– Pärnu keskmine 4,20

Laps suudab mõista ja jagada teiste inimeste tundeid ning arvestab neid oma käitumises ja vestluses1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,38 (11.)– Pärnu keskmine 4,43

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,60 (16.)– Pärnu keskmine 3,72

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 3,71 (16.)– Pärnu keskmine 3,74

Laps oskab väljendada oma tundeid sobival viisil1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,36 (12.)– Pärnu keskmine 4,38

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,69 (15.)– Pärnu keskmine 3,77

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 3,83 (14.)– Pärnu keskmine 3,91

Laps näitab üles algatusvõimet erinevates tegevustes ja olukordades1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,31 (13.)– Pärnu keskmine 4,40

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,80 (14.)– Pärnu keskmine 3,93

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,07 (9.)– Pärnu keskmine 4,20

Laps sooritab põhiliikumisi pingevabalt, koordineeritult ja rütmiliselt1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,29 (14.)– Pärnu keskmine 4,31

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,12 (3.)– Pärnu keskmine 4,40

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,22 (3.)– Pärnu keskmine 4,40

Laps oskab otsida ja leida uudseid lahendusi erinevates olukordades1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,29 (15.)– Pärnu keskmine 4,33

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 3,58 (17.)– Pärnu keskmine 3,76

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 3,70 (17.)– Pärnu keskmine 3,93

Laps sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,17(16.)– Pärnu keskmine 4,21

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,21 (2.)– Pärnu keskmine 4,33

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,24 (2.)– Pärnu keskmine 4,51

Laps suudab pingutada sihipärase kehalise tegevuse nimel1. Eemärk on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,15 (17.)– Pärnu keskmine 4,24

2. Tegevuste leidmine eesmärgi saavutamiseks on lihtne

– Eesti keskmine 4,05 (6.)– Pärnu keskmine 4,12

3. Eemärgi saavutatust on lihtne hinnata– Eesti keskmine 4,10 (7.)– Pärnu keskmine 4,33

Takistused eemärkide rakendamisel• Laps käib harva lasteaias• Tagasihoidlik laps nii täiskasvanuga kui

eakaaslastega suhtlemisel• Puudub ülevaade lapsest väljaspool lasteaeda• Õpetajate vähene ettevalmistus• Suur laste arv rühmas• Tööjaotus rühmas• Raske hinnata osasid eesmärke (nt loovus, tunnete

väljendamine jne)

Põhimõtted

Mängu kaudu õpetamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,93 (1.)– Pärnu keskmine 4,96

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,77 (1.)– Pärnu keskmine 4,91

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,42 (1.) – Pärnu keskmine 4,67

Igale lapsele turvatunde tagamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,90 (2.)– Pärnu keskmine 4,96

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,75 (2.)– Pärnu keskmine 4,88

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,17 (7.)– Pärnu keskmine 4,42

Lapse arengut soodustava keskkonna loomine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,88 (3.)– Pärnu keskmine 4,89

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,70 (4.)– Pärnu keskmine 4,70

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,26 (3.)– Pärnu keskmine 4,49

Iga lapse tervise hoidmine jaedendamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,84 (4.)– Pärnu keskmine 4,80

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,70 (3.)– Pärnu keskmine 4,64

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,24 (6.)– Pärnu keskmine 4,31

Lapse loovuse toetamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,83 (5.)– Pärnu keskmine 4,87

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,66 (5.)– Pärnu keskmine 4,80

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,25 (5.)– Pärnu keskmine 4,52

Lapse liikumisvajaduse rahuldamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,82 (6.)– Pärnu keskmine 4,89

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,59 (6.)– Pärnu keskmine 4,71

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,26 (4.)– Pärnu keskmine 4,56

Iga lapse individuaalsusega arvestamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,82 (7.)– Pärnu keskmine 4,80

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,40 (10.)– Pärnu keskmine 4,56

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 3,96 (12.)– Pärnu keskmine 4,33

Iga lapse arengupotentsiaaligaarvestamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,75 (8.)– Pärnu keskmine 4,80

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,39 (12.)– Pärnu keskmine 4,61

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 3,94 (13.)– Pärnu keskmine 4,14

Lapsele eduelamuse tagamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,74 (9.)– Pärnu keskmine 4,87

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,55 (7.)– Pärnu keskmine 4,64

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,10 (9.)– Pärnu keskmine 4,33

Tegevustes eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,69 (10.)– Pärnu keskmine 4,76

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,48 (8.)– Pärnu keskmine 4,52

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,34 (2.)– Pärnu keskmine 4,47

Koostöö tegemine iga lapse perega

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,67 (11.)– Pärnu keskmine 4,76

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,41 (9.)– Pärnu keskmine 4,32

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,13 (8.)– Pärnu keskmine 4,33

Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,57 (12.)– Pärnu keskmine 4,59

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,39 (11.)– Pärnu keskmine 4,39

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,02(11.) – Pärnu keskmine 4,22

Üldõpetusliku tööviisi rakendamine

• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis– Eesti keskmine 4,44 (13.)– Pärnu keskmine 4,53

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,30 (13.)– Pärnu keskmine 4,39

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 4,09 (10.)– Pärnu keskmine 4,37

Teiste kultuuride eripäragaarvestamine• Esitatud põhimõte on lapse arengu seisukohalt tähtis

– Eesti keskmine 4,37 (14.)– Pärnu keskmine 4,48

• Rakendan põhimõtet igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel– Eesti keskmine 4,06 (14.)– Pärnu keskmine 3,98

• Riiklik õppekava on selle põhimõtte rakendamisel oluliseks abiks– Eesti keskmine 3,88 (14.)– Pärnu keskmine 4,20

Takistused põhimõtete rakendamisel (1)• Suured rühmad

– Individuaalsusega arvestamine– Turvatunde tagamine– Tähelepanu jagamine

• Õppevahendite nappus• Õpetajate vähesed teadmised osades valdkondades• Pered, kes ei ole huvitatud koostööst

Usk; Alkohol; Töötus; Liigne töötamine

(2)

• Erinevad väärtushinnangud peredes• Lapse erivajadus• Õpetaja valmisolek muutusteks• Juhtkonna poolne vähene toetus ning koostöö

rühmas

Tänan tähelepanu eest!

evelyn.neudorf@gmail.com