schengen. vaba liikumise võimalus euroopas · 2019-01-10 · • naaberriigid teevad tihedat...
Post on 03-Mar-2020
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
SCHENGENVaba liikumise võimalus Euroopas
Külastage meie veebisaiti
www.consilium.europa.eu
Märkus
Käesoleva väljaande on koostanud nõukogu peasekretariaat ja see on mõeldud üks-
nes teavitamiseks. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid ei vastuta selle eest.
Lisateavet Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta leiate veebisaidilt
www.consilium.europa.eu
või pöördudes nõukogu peasekretariaadi avaliku teabe talituse poole järgmisel
aadressil:
Rue de la Loi/Wetstraat 175
1048 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
www.consilium.europa.eu/infopublic
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab aadressilt www.europa.eu
Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018
Eelmine väljaanne: 2015
© Euroopa Liit, 2018
Teabe taasesitamine on lubatud juhul, kui viidatakse selle allikale.
© Fotod: Fotolia.com, Frontex
ELi autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitami-
seks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.
Print ISBN 978-92-824-6298-0 doi:10.2860/853586 QC-07-17-127-ET-C
PDF ISBN 978-92-824-6270-6 doi:10.2860/881073 QC-07-17-127-ET-N
SCHENGENVaba liikumise võimalus Euroopas
YYY©
Y©
Y©
Y©
Y©
Y©
Y©
L..L.L.L.L..L.L
PhPhhPhPhPhPhPhPhPhPPPPtooto
oto
oto
oto
oto
oto
ototoototoototto
gra
gra
gra
gra
gra
gra
gra
ggggph
iph
iph
iph
iph
iph
iph
iph
iph
iph
ihiphi
phhhhhhhphpeseseseseses
esesesesesesee
–F
– F
– FF
– FFFF
– FFFFFFo
toototooto
oto
oto
otolialialialialialiaialil
.co.co.coo.co.co.cmmmmmmmm
SISUKORD
Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Õigus liikuda vabalt ilma sisepiiridel toimuva kontrollita . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
Politsei- ja tollikoostöö. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
- Sisepiirid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
- Välispiirid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
- Schengeni infosüsteem (SIS) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
Õigusalane koostöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Viisad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Varjupaigaküsimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
Schengeni ala kaart . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
Märts 2018 | ET | SCHENGEN 3
SISSEJUHATUS
Luksemburgi lõunaosas Moseli jõe ääres asuvast Schengeni külast paigas, kus puu-
tuvad kokku Schengeni lepingu algsete osaliste (Prantsusmaa, Saksamaa ja Beneluxi
riikide) territooriumid, on saanud Euroopas sisepiiridel kontrolli kaotamise ja vaba lii-
kumise sünonüüm. Schengeni ala areng on toimunud järk-järgult:
• Schengeni ala sündis 14. juunil 1985, kui viis riiki (Belgia, Luksemburg, Madalmaad,
Prantsusmaa ja Saksamaa) allkirjastasid Schengeni lepingu.
• Viis aastat hiljem määrati Schengeni konventsioonis kindlaks, kuidas sisepiiridel
kontrolli kaotamine tegelikkuses ellu viia. Samuti kehtestati mitmed asendusmeet-
med, millega tugevdada kontrolli välispiiril, määrata kindlaks ühtse viisa väljasta-
mise menetlus, võidelda uimastikaubanduse vastu ning luua ühine teabejagamis-
süsteem – Schengeni infosüsteem (SIS).
• Kontrolli tegelik kaotamine piiridel algas 26. märtsil 1995, kui seitse riiki (esialgsed
viis ning neile lisaks Hispaania ja Portugal) kaotasid kontrolli oma sisepiiridel.
4 SCHENGEN | ET | Märts 2018
• Sellest ajast alates on sisepiirikontrollideta ala pidevalt laienenud ning hõlmab
praegu 22 ELi liikmesriiki – Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Leedu,
Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi,
Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari ning veel
neli riiki, mis ei ole ELi liikmesriigid: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
• Edaspidi, kui kaotatakse allesjäänud sisepiirikontrollid Bulgaaria, Horvaatia ja
Rumeeniaga, hõlmab sisepiirikontrollideta ala 29 Euroopa riiki.
• Küpros, Iirimaa ja Ühendkuningriik ei kohalda oma eriolukorra tõttu Schengeni
eeskirju täielikult.
EL hindab korrapäraselt iga Schengeni riiki, et tagada kokkulepitud eeskirjade nõuete-
kohane kohaldamine kõikides asjaomastes riikides.
Sisepiiridel kontrolli kaotamine mõjutab ka muid poliitikavaldkondi, näiteks seda, kui-
das tegeleda piiriülese kuritegevuse, piiriülese reisimise, piiriülese kaubanduse ja piiri-
ülese õiguse küsimustega. Seetõttu ei puuduta Schengeni ala eeskirjad mitte üksnes
kontrolli kaotamist sisepiiridel, vaid ka viisasid, varjupaigaküsimusi1 ning politsei-, tolli-
ja õigusalast koostööd.
1 Schengeni konventsioon hõlmas algselt ka varjupaigaküsimusi, kuid ametlikult ei loeta neid enam Schengeni
acquis’ osaks.
© R
© R
© R
© R
© Ro
b ob
ob
ob
ob Pi
tPitPitPitPitm
anm
anm
anm
anm
anm
an n nnn
– F
– F
– F
– F
–FFo
tooto
oto
ottlialialialialiaia
.co.coco.commmm
Märts 2018 | ET | SCHENGEN 5
ÕIGUS LIIKUDA VABALT ILMA SISEPIIRIDEL TOIMUVA KONTROLLITA
• Õigus Schengeni alal vabalt liikuda on mitte ainult üle poole miljardi Euroopa ko-
daniku õigus, vaid ka kõikide seaduslikult Schengeni alal viibivate kolmandate riiki-
de kodanike õigus. Schengeni alal elavad välisriikide kodanikud ei vaja Schengeni
alal liikumiseks viisat, kui neil on kehtiv elamisluba. Välisriikide kodanikud võivad
Schengeni alal vabalt reisida ajavahemikul, mis ei ületa 90 päeva 180-päevase aja-
vahemiku jooksul.
• Õigus vabalt liikuda tähendab, et puuduvad järjekorrad lennujaamades, mere- ja
maismaapiiridel ning kaotatud on piirikontroll sisepiiridel. Kõrvaldatud on kontrolli
infrastruktuur, nagu piirivalvurite kabiinid ja muud füüsilised tõkked.
• Igal osaleval riigil on siiski õigus kontrollida isikuid ja teha tollikontrolli kõikjal oma
riigi territooriumil osana igapäevasest politseitööst, tollitööst ja sisserändekontrol-
list. Näiteid võib tuua alates maanteeliikluse kontrollist kuni organiseeritud kuri-
tegevuse vastase võitluseni.
• Eriolukorras, kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib keh-
testada sisepiiridel piiratud ajavahemikuks taas kontrolli.
POLITSEI- JA TOLLIKOOSTÖÖ
SISEPIIRID
• Naaberriigid teevad tihedat koostööd ning neil on õigus viia läbi ühisoperatsioo-
ne ja -kontrolli mõlemal pool ühist piiri. Näideteks on kontrollialused narkootiliste
ainete saadetised ja ühised politseipatrullid.
• Õiguskaitsetöötajad võivad teostada ka piiriülest jälgimist ja jälitamist naaberliik-
mesriikide territooriumil, näiteks kui kahtlustatav kurjategija püüab ühe riigi polit-
sei eest põgeneda üle piiri naaberriiki.
• Kui esineb tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib liikmesriik erand-
korras taaskehtestada piirikontrolli kas kõikidel oma sisepiiridel või mõnel neist
väga piiratud ajavahemikuks, mis ei kesta üldjuhul kauem kui 30 päeva. Selliste
juhtumite näideteks on suuremad spordiüritused, millega seoses võib tekkida oht
avalikule korrale või sisejulgeolekule.
6 SCHENGEN | ET | Märts 2018
VÄLISPIIRID
• Schengeni ala välispiiride pikkus on üle 50 000 km (ligikaudu 80 % on merepiir
ja 20 % maismaapiir) ning see hõlmab sadu lennujaamu ja meresadamaid ning
maismaapiiripunkte.
• Iga Schengeni riik vastutab oma välispiiride kontrolli eest. Kõikides Schengeni ala
välispiiridel asuvates piiripunktides, olenemata nende asukohast, kohaldatakse
samal tasemel kontrolli ja samu kontrollinorme. Ühised eeskirjad on kehtestatud
Schengeni piirieeskirjades.
• 2005. aastal loodud Euroopa Liidu Liikmesriikide Välispiiril Tehtava Operatiiv-
koostöö Juhtimise Euroopa Agentuuri (Frontex2) põhiülesanne oli täiendada
Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide piirihaldussüsteemi, edendades igat lii-
ki välispiiride integreeritud haldamist ning koordineerides operatiivkoostööd ELi
tasandil. 2016. aastal laiendati Frontexi (nüüd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet)
volitusi, et tegeleda tõhusamalt rändeprobleemidega ja võimalike tulevaste ohtu-
dega ELi välispiiril.
• Ühe riigi piirivalveametnikke võib lähetada teise riiki ühisoperatsioonides osalemi-
seks ja erilise surve alla sattunud liikmesriikide abistamiseks.
• Kooskõlas välispiiridel toimuvat kohalikku piiriliiklust käsitlevate ELi eeskirjadega
on mitu Schengeni riiki sõlminud kolmandatest riikidest naaberriikidega kohali-
ku piiriliikluse luba hõlmavad kahepoolsed kokkulepped, et hõlbustada kohalik-
ku piiriliikust, kaubandust, sotsiaalset ja kultuurialast lävimist ning piirkondlikku
koostööd.
SCHENGENI INFOSÜSTEEM (SIS)
• Üks tähtsamaid sisepiiridel kontrolli kaotamise asendusmeetmeid on SIS. SIS on
osalevate riikide piiri- ja rändeasutuste ning õiguskaitseasutuste jaoks loodud ühi-
ne andmebaas. Seda saavad kasutada piiridel, riikide territooriumil ja välisriikides
asuvates konsulaatides tegutsevad ametiisikud ning Eurojust ja Europol. SISi suh-
tes kohaldatakse rangeid andmekaitse erieeskirju.
• 2017. aasta jaanuaris sisaldas SIS üle 70 miljoni hoiatusteate, mis puudutasid:
isikuid (enam kui 800 000),- kellel ei ole lubatud Schengeni alale siseneda ega seal viibida (58 %);
- kes tuleb vahistada (Euroopa vahistamismäärus) (4 %);
- kes on teadmata kadunud (12 %);
- kes on kutsutud kohtusse (14 %);
- kelle suhtes kohaldatakse diskreetset kontrollimist või erikontrolli (12 %),
2 https://frontex.europa.eu/
Märts 2018 | ET | SCHENGEN 7
© F
©Fro
ntex
ning
kaotatud või varastatud esemeid (ligikaudu 69 miljonit), mis tuleb arestida või mida on vaja kasutada tõendina kriminaalmenetluses:- dokumendiplanke või väljastatud dokumente (80 %), näiteks passid, ID-kaardid,
juhiload, elamisload, sõidukidokumendid;
- sõidukeid, veesõidukeid, päramootoreid, haagiseid, konteinereid, haagisela-
muid, õhusõidukeid ja sõidukite numbrimärke (12 %);
- tulirelvi (1 %) ning
- rahatähti, väärtpabereid ja maksevahendeid (7 %).
• Pädevad asutused kasutavad SISi enam kui 10 miljonit korda päevas. 2016. aastal
saadi päringutele enam kui 200 000 tabamust: avastati ligikaudu 158 000 isikut ja
42 000 eset, sealhulgas ligi 15 000 varastatud sõidukit. See tähendab, et iga päev
saadi enam kui 550 tabamust (sealhulgas keskmiselt tehti päevas kindlaks 40 va-
rastatud sõiduki asukoht ja vahistati 33 tagaotsitavat isikut).
• 2016. aasta lõpus esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rea
ettepanekuid SISi uue õigusraamistiku kohta. Nende ettepanekute eesmärk on
parandada SISi tehniliselt, et võtta arvesse hoiatusteadete, päringute ja tabamus-
te üha suurenevat arvu ning reageerida eelkõige raske kuritegevuse, sealhulgas
terrorismi vormide arengule. Uue õigusraamistikuga laiendatakse muu hulgas SISi
sisestatavate hoiatusteadete kategooriaid ning laiendatakse Euroopa ametitele
antavat juurdepääsu.
8 SCHENGEN | ET | Märts 2018
© A
© AA
©
©©©©©ny
kyknykkykyk
a –a ––a FoFoFooFoFoFoF
oltol
tottia.ia.ia.
com
com
com
comm
com
coc
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ
• Schengeni riigid kohaldavad vastastikuse õigusalase koostööga seotud menetlus-
te hõlbustamiseks mõningaid erieeskirju. Nende hulka kuulub põhimõte ne bis in idem, mis tähendab, et sama teo eest ei tohi ühele ja samale isikule erinevates
Schengeni ala riikides kaks korda süüdistust esitada ega teda kaks korda karista-
da. Enamik esialgseid Schengeni politseikoostöö ja õigusalase koostöö sätteid on
nüüdseks integreeritud ELi õigusaktidesse, mida kohaldatakse kõikide ELi liikmes-
riikide suhtes.
VIISAD
• Schengeni ala külastavatele kolmandate riikide kodanikele, kellel peab määruse
(EÜ) nr 539/2001 kohaselt olema viisa, väljastatakse ühine Schengeni viisa (lühi-
ajaline ehk nn C-viisa). Viisa annab selle kehtivusaja jooksul õiguse vabalt liikuda
Märts 2018 | ET | SCHENGEN 9
kogu Schengeni alal. Kõnealuse viisa kehtivusaeg ei või olla pikem kui 90 päeva
mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Pikemat kui 90-päevast viibimist ning
elamist Schengeni riikides reguleeritakse siseriikliku õigusega (D-viisa), välja arva-
tud teatavate kategooriate, näiteks üliõpilaste ja teadlaste või hooajatööliste sea-
dusliku riigis viibimise puhul, mida reguleeritakse konkreetsete ELi direktiividega.
• 2016. aastal väljastati üle kogu maailma 13,9 miljonit Schengeni viisat. Pikaajalisi
viisasid (riiklikud viisad üle 90-päevaseks viibimiseks) väljastasid Schengeni riigid
2013. aastal vaid üle 1 miljoni.
• Schengeni riigid teevad koostööd, et muuta Schengeni viisa taotlemine oma riigis
või piirkonnas taotlejatele lihtsamaks.
• Kõik Schengeni riikide konsulaadid kogu maailmas kohaldavad samu C-viisade väl-
jastamise eeskirju.
• Viisainfosüsteem (VIS), mis võimaldab liikmesriikidel ja välispiiril asuvatel piiripunk-
tidel kasutada ühte ühist andmebaasi, alustas tegevust 2011. aasta oktoobris ning
on nüüd kasutusel kogu maailmas. Kõnealune süsteem hõlbustab viisataotluste
menetlemist Schengeni riikide konsulaatides üle kogu maailma ning aitab tõhus-
tada välispiirikontrolli.
VARJUPAIGAKÜSIMUSED 3
• 2016. aastal tegid kõik ELi 28 liikmesriiki ühtekokku 1 106 405 otsust.
• Kasutusel on mehhanism (Dublini määrus ja Eurodaci määrus) varjupaigataotluse
menetlemise eest vastutava riigi määramiseks, et vältida olukorda, kus sama isik
esitab varjupaigataotlusi mitmes Schengeni riigis, ning ära hoida ohtu, et taotluse
menetlemisega ei tegele ükski neist riikidest. Sel eesmärgil loodi sõrmejälgede
vahetamise andmebaas (Eurodac).
• Komisjon esitas 2016. aasta mais ja juulis seitse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi
(CEAS) reformi käsitlevat seadusandlikku ettepanekut, et parandada varjupaiga-
süsteemi toimimist, kaotades varjupaigataotlejate erineva kohtlemise ja erineva
taotluste rahuldamise määra liikmesriikides, ning vähendada teisest rännet ja ai-
data jaotada liikmesriikide vahel õiglasemalt abivajajatele kaitse pakkumise kohus-
tust. Kaasseadusandjate (Euroopa Parlament ja nõukogu) vahelised läbirääkimised
on eri ettepanekute puhul praegu eri seisus.
3 Schengeni konventsioon hõlmas algselt ka varjupaigaküsimusi, kuid ametlikult ei loeta neid enam Schengeni
acquis’ osaks.
10 SCHENGEN | ET | Märts 2018
■ ELi liikmesriigid, kes kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*
1995: Belgia – Hispaania – Luksemburg –
Madalmaad – Portugal –
Prantsusmaa – Saksamaa
1997: Austria – Itaalia
2000: Kreeka
2001: Rootsi – Soome – Taani
2007: Eesti – Leedu – Läti – Malta –
Poola – Slovakkia – Sloveenia –
Tšehhi Vabariik – Ungari
■ Kolmandad riigid, kes kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*
2001: Island – Norra
2008: Šveits
2011: Liechtenstein
■ ELi liikmesriigid, kes peagi kohaldavad täielikult Schengeni eeskirju*
Bulgaaria – Horvaatia – Rumeenia
■ ELi liikmesriigid, kes ei kohalda Schengeni eeskirju või ei kohalda neid täielikult*
Küpros – Iirimaa – Ühendkuningriik
* Detsember 2017
NL
LU
KANAARI SAARED (ES)
ASSOORID (PT)
LI
DK
SIHR
TEABE LEIDMINE ELi KOHTA
Veebis
Euroopa Liitu puudutav teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav ELi
veebisaidil http://europa.eu
ELi väljaanded
ELi tasuta ja tasulisi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopist
aadressil http://bookshop.europa.eu Suuremat arvu tasuta väljaannete
eksemplare on võimalik tellida Europe Directi või kohaliku teabekeskuse
(vt http://europa.eu/contact) kaudu.
ELi õigus ja seotud dokumendid
ELi õigusteabega, sh kõigi alates 1951. aastast vastu võetud ELi õigusaktidega,
saab kõigis ametlikes keeleversioonides tutvuda EUR-Lex’i veebisaidil
http://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/en/data) annab
juurdepääsu ELi andmekogumitele. Andmeid võib nii ärilistel kui ka mitteärilistel
eesmärkidel tasuta alla laadida ja taaskasutada.
Rue de la Loi/Wetstraat 175
1048 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIË
Tel. +32 (0)2 281 61 11
www.consilium.europa.eu
top related