selektor projekt oÜ tööga nr p15019 kõrvalmaantee 25150 ......üle üliõp. suik; sõled...
Post on 12-Mar-2021
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
1 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Selektor Projekt OÜ tööga nr P15019 „Kõrvalmaantee 25150 Raiste – Osula – Varese
km 7,359-10,553 asuva Osula – Varese lõigu ümberehituse tehnilise projektiga“ kavandatavate
tegevuste keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk
Projekteeritava objekti asukoht: Kõrvalmaantee 25150 Raiste – Osula – Varese km 7,359-10,553
Osula – Varese maantee lõik km 7,359-10,553 asub Sõmerpalu vallas, Võru maakonnas.
Skeem 1. Kõrvalmaantee nr 25150 Raiste-Osula-Varese km 7,359 kuni 10,553
Projektlahenduse eesmärk oli riigimaantee 25150 Raiste – Osula – Varese km 7,359-10,553 asuva
Osula - Varese lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine sh. km 9,446 asuva uue
Prassi silla ehitus, jalgratta- ja jalgtee projekteerimine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Projektiga kavandatavad tegevused:
• riigimaantee teekatte uuendamine ning muldkeha remont,
• teelõigu lõpuosas asuva kitsa ja kurvilise teelõigu õgvendamine,
• Võhandu jõge ületava silla lammutamine ning uue ehitamine,
• Osula alevikus bussitasku väljaehitamine,
• Osula alevikus jalgtee ehitamine,
• liiklusohutuse parandamiseks riigimaanteede nr 25150 ja 69 ristmiku ümberehitamine.
Alljärgnevalt on toodud väljavõte projekteerimistingimustest:
Km 9,6-10,2 projekteerida maanteele õgvendus. Õgvenduse kohas näha ette olemasoleva
maantee likvideerimine.
Näha projektiga ette km 10,553 asuva Varese ristmiku (teede nr 69 ja 25150 ristmik)
kanaliseerimine ja liiklussaarte rajamine.
Näha projektiga ette km 9,070 asuva Osula bussipeatuse ümberehitus suletud taskuga
bussipeatuseks.
Osula keskuse ristmiku piirkonda projekteerida liiklussaarega valgustatud jalakäijate
teeületuskoht.
Projekteeritava jalgratta- ja jalgteega ühendada Osula küla keskus riigimaantee 2 Tallinn -
Tartu - Võru – Luhamaa km 241,613 asuva bussipeatusega ning riigimaantee 69 Võru –
Kuigatsi – Tõrva km 9,38 asuva bussipeatusega. Osula asulasisesele lõigule projekteerida
valgustus. Osula asulasisesest teeületuskohast kuni Osula kaupluseni projekteerida
riigimaantee 23140 Sihva – Vidrike – Kärgula – Järvere äärde valgustusega jalgratta- ja
jalgtee.
Keskkonnamõju hindamise vajalikkus
Vastavalt Ehitusseadustiku § 2 lõikele 6 ehitamisega kaasneva keskkonnamõju hindamisele
kohaldatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sätteid. Tee
projekteerimise käigus on keskkonnamõju hindamise algatamise otsustajaks tee-ehitusloa andja.
Käesoleval juhul on ehitusloa väljastajaks Maanteeameti lõuna regioon.
Keskkonnamõju hindamine KeHJSs mõistes tuleb alati algatada, kui kavandatava tegevusega võib
kaasneda oluline keskkonnamõju. KeHJSs § 6 lg 1 loetleb sellised tegevused, mille kavandamisel on
vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine ja selle algatamine toimub vajadust põhjendamata.
Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on selliseks kriteeriumiks, mille puhul
tuleb alati KMH algatada § 6 lg 1 punkt 13: kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema
peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või
3 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.
Tehnilise projektiga kavandatavad tegevused ehk kõrvalmaantee nr 25150 Raiste-Osula-Varese km
7,359 kuni 10,553 kattetaastusremont ja jalgtee ehitamine ei kuulu KeHJSs §6 lg 1 p 13 mõistes
olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka, mistõttu peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,
kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju ning on vaja algatada KMH.
Kui tegevus ei ole KeHJSs § 6 lg 1 märgitud, tuleb kavandatavat tegevust analüüsida § 6 lg 2 toodud
tegevuste ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”
toodud künniskoguste alusel. Mõjude olulisust tuleb hinnata KeHJSs § 6 lg 3 toodud
kriteeriumide alusel. Maantee rekonstrueerimise ja ehitamise puhul ning käitamisel on
sellisteks tegevusteks, mille puhul tuleb KMH vajalikkust hinnata VV määruse §13 lg 8:
- tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a
liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont
olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul, kuulub rakendamisele
maanteedega seoses.
Alljärgnevalt antakse hinnang KMH algatamise vajaduse kohta KeHJSs § 6 lg 3 toodud kriteeriumide
alusel.
Hinnang:
1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1. Maakasutus
Projekteeritud sõidutee on kavandatud suures ulatuses olemasoleva maantee teemaale. Projekteeritud
õgvendus ja jalgtee on kavandatud osaliselt reformimata riigimaale ja osaliselt teega külgnevatele
kinnistutele, mis on kavas määrata transpordimaaks. Kokku on kavandatud äralõige 31 kinnistust,
millest 6 on reformimata riigimaad, 12 maatulundusmaa ja 7 elamumaa, 1 tootmismaa, 1
transpordimaa (vana tee trass), 1 ärimaa, 1 ühiskondlike ehitiste maa. Kõikide kinnistute peale kokku,
millest võõrandamine tehakse, moodustavad äralõiked 3% kinnistute pindalast. Äralõigete
kogupindala on 34 653 m2.
Kavandatud tegevusega paraneb kergliiklejate ligipääs teeäärsetelt maaüksustelt bussipeatustesse,
samuti muutub turvalisemaks tõmbepunktide vaheline ühendus ehk elurajooni ja kooli ning kaupluse
vaheline ühendus.
4 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Kavandatud sõidutee õgvendus vastab Sõmerpalu valla üldplaneeringule1 (vt skeem 2).
Skeem 2. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust2
1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime
Vähest negatiivset mõju avaldab jalgtee, õgvenduse ja Prassi silla ehitamine, millega kaasneb
loodusliku pinnase funktsioonide hävimine (filtreerimisvõime, taimede kasvupinnas ja
mikrobioloogiline tegevus jne) teede muldkeha alla jääval pinnal. Positiivne püsiv mõju on
õnnetusriskide vähenemine ja eeldatavasti autokasutuse vähenemine, kuna omavahel ühendatakse
tõmbepunktid, samuti bussipeatused tõmbepunktidega, mis peaks suurendama ühistranspordi
kasutamist, mis on keskkonna mõttes säästvam liikumisviis.
Tööpiirkonna lähistele jääb neli Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistusse kuuluvat puurkaevu
väliste tunnustega: PRK0010797; PRK0010786; PRK0050053; PRK0016560.
1 http://www.somerpalu.ee/index.php?categoryid=32
2 http://www.somerpalu.ee/dokumendid/osula_5t.pdf
5 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Skeem 3. puurkaevude asukohad
Projektiga ei ole ettenähtud uute kraavide rajamist ega olemasolevate kraavide süvendamist. Mis
tähendab, et negatiivne mõju puurkaevudele puudub.
Kavandatav ehitustegevus jääb suures ulatuses olemasoleva teemaa piiridesse, v.a rajatav õgvendus,
mis jääb RMK Sõmerpalu metskonna kinnistule, kus praegu kasvab mets. Projektiga on ettenähtud
metsa raadamine. Vana tee trassi alla jääva transpordimaa sihtotstarve on projektiga ettenähtud muuta
maatulundusmaaks. Vana tee trassi katend on kavas täies ulatuses rekultiveerida seega puudub
6 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju loodusvaradele, nende omadustele ja
taastumisvõimele.
1.3. Keskkonna vastupanuvõime
Kuna keskkonnakaitse aspektist tee kasutusaegsete mõjude suurenemist ette näha ei ole ja tee
ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või minimeerimine, siis keskkonna
vastupanuvõimet võib lugeda heaks.
1.3.1. Märgalad
Projektiga hõlmatud alal ei esine märgalasid, negatiivsed mõjud puuduvad.
1.3.2. Rand ja kallas
Rekonstrueeritav maanteesild ületab Võhandu jõge, mis antud lõigus on kantud lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr
73). Looduskaitseseaduse § 51 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana
kinnitatud veekogul keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, uute paisude
rajamine ning olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset.
Vastavalt Keskkonnaameti projekteerimistingimustele, tuleb enne ehitamist või ehitamise ajal täita
järgmisi nõudeid:
1. veekogusse tahkete ainete uputamiseks (kivide paigutamine jõkke), veekogu süvendamiseks,
paisutamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks tuleb Keskkonnaametist taotleda vee
erikasutusluba;
2. veeseaduse § 29 lg 4 p 2 kohaselt tuleb veekogude veekaitsevööndist puu- ja põõsasrinde
raieks taotleda Keskkonnameti nõusolekut. Võhandu jõe veekaitsevöönd on 10 meetrit veepiirist;
3. Võhandu jõe morfoloogiat või vee keemilis-füüsikalisi omadusi muutvaid tegevusi tohib
teostada väljaspool kalade kevadist kudeaega (kevad-varasuvi) ja enne lõheliste sügist kudeaega.
Kalastiku seisukohast on parim tööde teostamise periood juuli september;
4. tööde kavandamisel arvestada, et tagatud peab olema vee-elustiku pidev vaba läbipääs;
5. vajadusel kaasata projekti koostamisse kalastikku tundev ekspert;
6. silla rekonstrueerimisel tuleks vältida astangute tekitamist jõepõhja, et oleks tagatud vee-
elustiku vaba läbipääs ka pärast ehitustööde lõppu;
7. peab olema tagatud vee vaba läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine;
7 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
8. vältida sette kandumist allavoolu;
9. tegevusel tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist ning veekogu looduslikku kaldajoont
muuta ei ole lubatud;
10. juhul kui vees olevaid sillakonstruktsiooni osi värvitakse või töödeldakse muul moel, peab
kasutama keskkonnale ohutuid kemikaale.
Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse
organisatsioonide volitatud esindajate nõudeid.
Ehituse käigus tuleb töövõtjal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest.
Kõik ehitusprotsessi jäägid ja praht tuleb sorteerida ja koguda ettevalmistatud platsile või
konteineritesse ja ära vedada Inseneri poolt määratud ja keskkonnainspektoriga kooskõlastatud
prügimäele, või tellida see teenus jäätmekäitlusfirmalt. Jääkide põletamine või maa sisse kaevamine
ehitusplatsil on keelatud. Ohtlikud jäätmed käidelda eraldi vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Nende üleandmine saab toimuda ainult firmale, kellel on ohtlike jäätmete käitlemise litsents.
Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema
projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd.
Projektiga kavandatav tegevus kaitstava Võhandu jõe piirkonnas teostatakse vastavalt
Keskkonnaameti loale ja ettekirjutustele (vt p. 1.3.5), seega negatiivne mõju puudub.
1.3.3. Pinnavormid
Rekonstrueeritav sõidutee ja projekteeritav jalgtee on projekteeritud suures osas olemasoleva teega
samas tasapinnas. Õgvenduse lõigus PK 96+50 kuni PK 101+00 on tee projekteeritud süvendisse,
kuna tegemist on endise liiva maardlaga, kus liiv on otse maapinnal (vt geoloogiliste uuringute
aruanne) ning väljakaevatavat liiva pinnast saab kasutada sama projekti raames teistes lõikude
muldekeha ehitamiseks. Samuti on tee projekteeritud süvendisse vahemikus PK 102+75 kuni PK
105+00, et parandatud pikiprofiili ja suurendada liiklusohutust. Analoogselt eelmisele lõigule saab
väljakaevata liivpinnast kasutada samal objektil. Seega, oluline negatiivne mõju olemasolevatele
pinnavormidele puudub.
1.3.4. Metsad ja kõrghaljastus
Sõidutee õgenvuse lõigus kasvab täna mets (Sõmerpalu metskond), mis kuulub Riigimetsa
Majandamise Keskusele. Kasvavate puude raie vajadusel Sõmerpalu metskond 41 maaüksusel tuleb
pöörduda RMK Võrumaa metskonna poole raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja
raietööde korraldamiseks.
Muus osas on ette nähtud teemaa puhastamine võsast, puude langetamine, mis ei oma dendroloogilist
8 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
väärtust ning mille oksad võivad vanuse tõttu muutuda mõne aasta möödudes varisemisohtlikuks,
kändude juurimine ja maa-ala planeerimine teemaa laiuses. Arvestatud on, et säilitatakse võimalikult
palju suuri ja väärtuslikke puid. Võsaks on loetud alla 8 cm rinnasdiameetriga puu. Võsa
likvideeritakse teemaa piires. Säilitatavad puud ei tohi halvendada külgnähtavust sõiduteel.
Tiheasustusalal puude langetamisel lähtutakse looduskaitse seaduse § 45-st, mis tähendab, et vajalik
on kohaliku omavalitsuse vastav luba.
Vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lg (2) on kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.
1.3.5. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad
KMH eelhinnangu lisana on toodud Keskkonnaameti 06.02.2015 kiri nr PVV 6-6/15/2697-2, milles
antud soovitused ja nõuded on projekti sisse viidud, mis tähendab, et projektiga kavandatav tegevus
kaitstava Võhandu jõe piirkonnas teostatakse vastavalt Keskkonnaameti loale ja ettekirjutustele,
seega oluline negatiivne mõju puudub.
Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad ja seega negatiivne mõju puudub.
1.3.6. Tiheasustusalad
Tiheasustusaladest puudutab projekt eelkõige Osula küla, aga jalgtee läbib ka Varese küla ja
Sõmerpalu küla.
Projekteeritud jalgteede ja teeületuskohtade ehitamisega ühendatakse elurajoon kooli ja kauplusega,
samuti neli bussipeatust jalgteede võrguga, mis puudutavad Sõmerpalu valla elanikke ja nende
ühistranspordi kättesaadavust; samuti rajatakse elanikele ohutumad teeületusvõimalused. Seega on
projektiga ette nähtud tegevusel positiivne mõju piirkonna elanikele.
1.3.7. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad
Osula-Varese jalgtee lõigule PK 30+75 kuni 31+50 jääb mälestis: kalmistu reg nr 13666 ja
riigimaantee nr 23140 (Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere) äärde projekteeritud jalgteele lõigus PK 3+25
kuni 4+75 jääb kalmistu reg nr 13663. Tuginedes muinsuskaitseseadusele (§ 24, 25, 35 lg 7, § 40 lg
1, 2, 5) tuleb ehituseks vajalikel kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Uuring
viiakse läbi tööde tellija kulul. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastava
tegevusloaga (arheoloogia) ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36).
9 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Muinsuskaitseamet soovitab esmalt tellida arheoloogilised eeluuringuid, et välja selgitada inimluude
ja arheoloogilise kultuurkihi olemus, infomahukus jms. Eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata
edasiste uuringute mahtu ja kavandada metoodikat.
Alljärgnevalt on toodud Muinsuskaitseameti poolt väljastatud lisainfo:
Kalmistuga seotud leiuteated arheoloogia arhiivides:
TLÜ AI arheoloogiakogu pearaamat: koolimaja ja Osula talu piirilt, liiva võtmisel 1925; koha vaatas
üle üliõp. Suik; sõled (hoburaud, rõngas), mündid, rist (AI 2568)
AK Urv, Urgart 1923: Osula veski ligidal, Papi talu maal maantee ääres; kruusane küngas, mida 1923.
enam ei künta; luud, asjad (väikesed, "hilisemast ajast");
AK Urv, Suik 1925: valla kooli krundi ja Osola talu piiril; Võhandu jõe ida kaldal, veski järve kohal
kõrgel künkal, Urgarti KK juures; kaks NS-suunalist luustike rida teineteisest 5 m kaugusel;
orientatsioon W, matmissügavus kuni 1 m; maetud selili, osa ka külili ja istuvas asendis; asjad olla
politsei ära korjanud ja edasi saatnud; luustikud, söed, mündid, noad, rist (pronks), sõled, puit
(kirstujäänused)
AK Urv, Laurson 1927: varem olnud kääpad, maetud väga madalalt, leitud kivirist; 1925 Prassi
koolimaja ehitusel luid ja rahasid; Rootsi sõjaaegne matusepaik. Teisalt teatakse seletada, nagu oleks
Osula kalmetemägi olnud katoliku usuliste tavaline kalmistu, mitte sõjaaegne matusepaik, kuna selle
läheduses olnud ka katoliku kirik, mis põhja sõjaga hävinud; luud, pealuud, mündid, nuga
H. Valk 1984: Osula koolimaja krundis, ulatub välja kolhoosi uute elamuteni, loodepoolseima
kahekordse maja ehitamisel 1970ndatel mäenõlva auku kaevates tuli välja inimluid; rääkija Kivi talus
elav Hilda Iher, sünd 1914.
Projektiga kavandatav tegevus mälestiste piirkonnas tuleb teostada vastavalt muinsuskaitseameti
loale ja ettekirjutustele, seega negatiivne mõju puudub.
10 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Skeem 4. Kultuurimälestised
2. Tegevuse iseloom ja selle tehnoloogiline tase
2.1. Loodusvarade kasutus
Sõidutee, bussipeatuste, teeületuskohtade ning jalgtee ehitusel kasutatakse looduslikke ressursse ja
nende baasil valmistatud ehitusmaterjale ning – tooteid.
Kruus- ja jämeliiv ning lubjakivikillustik tee muldkehas ja aluses.
Asfaltbetoon sõidutee ja jalgteede katteks. Teede trassilt eemaldatav kasvumuld taaskasutatakse
mulde nõlvade haljastamisel.
Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul riiklikest maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on hinnatud.
Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ja läbiviidud ehitusgeoloogilisele uuringule, jääb suur osa
ehitustöödega hõlmatud alast liiva ja kruusa levialasse, mis tähendab, et projekteeritud süvenditest
välja kaevatud liivpinnast saab kasutada samal objektil tee muldekeha täiteks vms. Projekteeritud
teetrasside pikiprofiilid on kavandatud selliselt, et juurdeveetava ja minemaveetava pinnase hulk
oleks minimaalne.
Ohverdamiskoht
ja hiietamm
"Pühaliistu
tamm"
Kalmistu reg nr
13663
Kalmistu reg nr
13666
II maailmasõjas
hukkunute ühishaud
Ohverdamiskoht
"Juuda pedastik"
11 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Skeem 5. maardlate kaart
Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse sellisel moel ja koguses, mis ei
põhjusta negatiivset mõju.
2.2. Jäätme- ja energiamahukus
Projektiga on ettenähtud olemasoleva Prassi silla lammutamine, millest saadud purustatud betooni on
võimalik kasutada jalgtee ehitamiseks. Arvestades maastiku profiili puudub vajadus suuremahuliste
pinnase kaeve- või täitetööde järele. Kavandatav tegevus ei ole jäätme- ja energiamahukas.
2.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Nagu eelnevalt mainitud, siis vastab kogu projektiga kavandatud tegevus Sõmerpallu valla
üldplaneeringule. Kuna projekteeritaval lõigul liigub arvestatav hulk raskeveokeid, mis on seotud
kohaliku puidutööstusega, siis on liiklusohutuse seisukohast äärmiselt oluline, et tee parameetrid
vastaksid liikumisnõudlusele ning et kergliiklejad oleksid tavaliiklusest eraldatud. Seda enam, et
piirkonnas on kool, mis tähendab, et kergliiklejatest arvestatava osa moodustavad lapsed.
3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed
3.1. Vee, pinnase ja õhusaastus
Ehituse käigus kasutatavate mehhanismide töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhusaaste on
ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate
saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”.
12 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida
suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või
vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks
kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast.
Pinnase saastumist lekkivate kütte- ja määrdeainetega saab vältida, kui kasutatakse korras
mehhanisme.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning
tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele ning lähemale kui
50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende käitamine peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Tee rajamine süvendisse ei mõjuta lähiümbruse põhjavee taset, kuna maha võetakse nö künkad, mis
on ümbritsevast teest ja maapinnast kõrgemal.
3.2. Jäätmeteke
Maantee remondi ja jalgtee ehitusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatud pinnased
on taaskasutatavad samal objektil ehk antud juhul on uue katte konstruktsioonis ettenähtud
kompleksstabiliseerimine, mis tähendab, et kasutatakse ära ülesfreesitud asfalt. Samuti on võimalik
jalgtee katte konstruktsioonis ära kasutada Prassi silla lammutamisel saadud purustatud betoon. Seega,
oluline mõju puudub.
3.3. Müra
Ehituse käigus võib lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest tingitud müra. Ehitamisel tuleb
lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
Tiheasustusalal on üldine kiiruspiirang 50 km/h. Jalgtee valmimine ei suurenda paikkonna mürataset.
3.4. Vibratsioon
Ehituse käigus võib lühiajaliselt suureneda mehhanismide töötamisest tingitud vibratsioon. Ehitamisel
tuleb lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas.
3.5.Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Ehituse käigus ei kaasne tavapärasest suuremat võimalust valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna
eraldumiseks ning levikuks.
Projekteeritaval alal asuvad olemasolevad tänavavalgustuse mastid. Tänavavalgustuse haldaja on
Sõmerpalu vald.
13 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
4. Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Sõidutee, jalgtee, teeületuskohtade ja bussipeatuse ehituse ja hoolduse käigus ei kaasne tavalisest
suuremat võimalust avariiolukordade tekkeks. Samuti ei ole ette näha, et taolisi olukordi võiksid esile
kutsuda kavandatava tegevuse asupaiga iseärasused.
5. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile
Kuna Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas, siis ei ole
ka negatiivset mõju nimetatud võrgustikule.
Lõppjäreldus:
Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelhindamisel on jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei
kvalifitseeru KeHJSs § 6 lg 1 punkt 13:
- kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne
kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee
ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks.
KeHJSs §6 lg 2 p 10 ja VV määruse nr 224 §13 lg 8 tegevuste osas:
- tee ehitamine või remont, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a
liikluskorraldusvahendid ja märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi
remont olemasolevas mahus, objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul,
kuulub rakendamisele maanteedega seoses;
kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju puudub.
Võttes aluseks, et projektiga kavandatav tegevus jääb täies ulatuses olemasolevale teemaale, võib
lugeda sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähe olulisteks. Vajalik on:
teeprojekti ehitusfaasis järgida üldiseid keskkonnanõuded;
teeprojekti ehitusfaasis tuleb järgida Keskkonnaameti ettekirjutisi:
1) veekogusse tahkete ainete uputamiseks (kivide paigutamine jõkke), veekogu
süvendamiseks, paisutamiseks või veekogu põhja pinnase paigaldamiseks tuleb
Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba;
14 Töö nr P15019 Selektor Projekt OÜ
2) veeseaduse § 29 lg 4 p 2 kohaselt tuleb veekogude veekaitsevööndist puu- ja
põõsasrinde raieks taotleda Keskkonnameti nõusolekut. Võhandu jõe
veekaitsevöönd on 10 meetrit veepiirist;
3) Võhandu jõe morfoloogiat või vee keemilis-füüsikalisi omadusi muutvaid tegevusi
tohib teostada väljaspool kalade kevadist kudeaega (kevad-varasuvi) ja enne lõheliste
sügist kudeaega. Kalastiku seisukohast on parim tööde teostamise periood juuli
september;
4) tööde kavandamisel arvestada, et tagatud peab olema vee-elustiku pidev vaba
läbipääs;
5) vajadusel kaasata projekti koostamisse kalastikku tundev ekspert;
6) silla rekonstrueerimisel tuleks vältida astangute tekitamist jõepõhja, et oleks tagatud
vee-elustiku vaba läbipääs ka pärast ehitustööde lõppu;
7) peab olema tagatud vee vaba läbivool ning olemasoleva veetaseme säilimine;
8) vältida sette kandumist allavoolu;
9) tegevusel tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist ning veekogu looduslikku
kaldajoont muuta ei ole lubatud;
10) juhul kui vees olevaid sillakonstruktsiooni osi värvitakse või töödeldakse muul
moel, peab kasutama keskkonnale ohutuid kemikaale.
säilitada olemasolev kõrghaljastus võimalikult maksimaalses mahus, üksikpuude raiel
tiheasustusalal lähtuda loodukaitseseaduse § 45 nõuetest;
ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise
alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud kaitsmata põhjaveega aladele
ning lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 100 meetrit looduslikest veekogudest. Nende
käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna-
ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Eelhindamise lõppjäreldus, kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid
keskkonnanõudeid ning käesoleva eelhinnangu soovitusi, siis sellega ei kaasne olulist mõju
keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile.
Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju.
Koostas: Roland Mäe
roland@selektor.ee
5172182
top related