suhtlemine milleks mulle seda vaja? · suhtlemistõkked 1. keskkonnast ja situatsioonist tulenevad...
Post on 05-Nov-2019
5 Views
Preview:
TRANSCRIPT
1. Suhtlemisoskust läheb vaja ka virtuaalsetes kanalites.
2. Tavasuhtlus ei kao virtuaalse suhtluse kõrvalt kuhugi.
Miks me suhtleme?
Suhtlemisoskused on eluks vajalikud oskused, mida läheb
vaja kõigil, v.a erakud.
Suhtlemisoskustest sõltub
meie elu kvaliteet ja rahulolu!
Suhtlemine on oskus:
kontakteeruda teise inimesega
anda edasi informatsiooni
tajuda teist inimest/suhtluspartnerit, võtta temalt vastu
informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist.
Suhtlemisoskused (rajaleidja.ee)
Hea suhtlemisoskus
aitab mõista teisi inimesi;
teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks;
suurendab enesekindlust;
vähendab pingeid ja hoiab ära stressi.
Suhtlemisoskused (rajaleidja.ee)
Hea suhtlemise seisukohalt on oluline:
häälestumine
selge eesmärk
tähelepanelikkus
avatus
...................?
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Verbaalne – sõnadega öeldu.
Mitteverbaalne – sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita.
Tunnete ja hoiakute edastamine läbi kehakeele, -hoiu, -
pooside, zestide, hääle, distantsi, pilkkontakti,
puudutuste, hingamise jms.
paulwelchconsulting.com (16.09.2015)
Kommunikatsioon toimub:
55% läbi kehakeele, zestide, näoilme ja kehahoiaku;
38% hääle abil (kõla, diktsioon, tempo, tugevus, rütm,
kõrgus, emotsionaalsus);
7% sõnadega.
McKay, Davis, Fanning (1999)
Suhtlemisprotsess
1. Ettevalmistav osa.
2. Psühholoogilise kontakti loomine.
3. Sõnumi edastamine.
4. Kontakti lõpetamine.
hkhk.edu.ee (10.09.2015)
Ettevalmistav osa
Eesmärgi teadvustamine
Positiivsus
Tähelepanelikkus toimuva suhtes
Situtsiooni ja partneri määratlemine
Leola (2007)
positivitydefinition.com (17.09.2015)
Kontakti loomine
Kontaki loomine mittesõnalisel, sõnalisel ja kultuurilisel tasandil.
nocrisisdotnet.files.wordpress.com (16.09.2015)
Sõnumi edastamine
Peegeldav kuulamine
Sobiva keele ja stiili valik. Mina-sõnumid.
Veenmine.
Tagasiside andmine.
janemcmaster.files.wordpress (17.09.2015)
Suhtlemistõkked
1. Keskkonnast ja situatsioonist tulenevad (müra, keelebarjäär, ruum jne).
2. Enda poolt loodud (sõnumi edastamine ilma kontakti loomiseta,
emotsioonid, segane/arusaamatu väljendus, partneri mittearvestamine,
monoloog).
3. Vastuvõtja poolt põhjustatud (tähelepanu hajuvus, hoiakud, kriitika,
keevaline reaktsioon, rolliootused, pole valmis suhtlema, väsinud vms)
4. Öeldu kohalejõudmist takistavad:
kohtumõistmine
lahenduste pakkumine
partnerist lähtuva vältimine
Kuidas suhtlustõkkeid vältida?
1. Kuula, mida sulle räägitakse. Kuulamine ≠ kuulmine.
2. Jälgi, kuidas su vestluspartner ennast tunneb.
3. Püüa mõelda, kuidas sinu sõnad teisele mõjuvad.
4. Ära suru end peale ja anna nõu vaid siis, kui seda
küsitakse.
Kuulamisoskus
Inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Olles hea
kuulaja, tõmbad ligi teisi inimesi. Sõbrad usaldvad saladusi
ning sõprussuhted tugevnevad. Lisaks oled edukam õpingutes
ja töös, sest läbi kuulamisoskuse mõistad inimeste soove ja
emotsioone.
Pseudokuulamine - vestluspartner jätab huvitatud kuulamise
mulje, kuid tegelikult tegeletakse mingi teise vajaduse
rahuldamisega.
Kuulamistõkked
võrdlemine
mõtete lugemine
vastuseks valmistumine
siltide kleepimine
unelemine
samastumine
nõuandmine
väitlemine
teema vahetamine
Takkakiitmine McKay, Davis, Fanning (1999)
Kirjandus lisalugemiseks
Borg, J. (2012). Kehakeel. Ersen
Carnegie, D. (2010). Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi.
ILO
Kuhnke, E. (2010). Kehakeel võhikutele. Ersen
McKay, M., Davis, M., Fanning, P. (1999). Suhtlemisoskused.
Väike Vanker
Niiberg, T. (2011). Suhtlemise kuldreeglid. Pegasus
Psühholoogiline nõustamine TÜs
Kui koged raskeid hetki isiklikus elus või õpingutes, võta
julgelt ühendust psühholoogiga.
Üliõpilaspsühholoog pakub abi seoses
õpimotivatsiooni ja ajakasutusega, valikute tegemise, otsustamise ja
planeerimisega.;
suhtlemise, suhete, enesekehtestamise ja –hinnaguga;
eksami- või esinemisärevusega, ülemäärase muretsemise ja üldise
ärevusega;
masenduse või elutüdimusega;
uutes olukordades kohanemisega, raskete elusündmuste või
üleelamistega.
Psühholoogiline nõustamine TÜs
Psühholoog võtab vastu TÜ peahoones, r. 137. Nõustamisele
registreerumiseks kirjuta: psyhholoog@ut.ee.
Kriisiolukorra puhul võib pöörduda Tartu Nõustamis- ja
Kriisiabikeskusesse (Vaksali 14, II korrus; tel. 742 7555)
või
TÜ Psühhiaatriakliiniku valvearstile (Raja 31; tel. 731 8889).
Karjääri- ja ettevõtluse
nõustamine TÜs
Karjäärinõustaja aitab:
paremini mõista iseennast: analüüsida oma teadmisi, võimeid, oskusi,
huvisid, väärtusi, vajadusi ja iseloomuomadusi;
näha ja hinnata reaalset olukorda, sh õppimis- ja töövõimalusi;
teha otsuseid eriala valikul ja spetsialiseerumisel, eriala valiku kahtluse
korral, edasiõppimisplaanide tegemisel;
tööelu planeerida: kuidas otsida tööd,kandideerida töökohale, vormistada
dokumente, valmistuda tööintervjuuks;
olla paindlik: vajadusel olukorda ümber hinnata ning teha uusi valikuid
ja otsuseid.
Karjääri- ja ettevõtluse
nõustamine TÜs
Ettevõtluse nõustaja aitab analüüsida äriideede potentsiaali
ning planeerida, kuidas äri arendamisega edasi liikuda.
Meie kontaktid
Heleri Olo
karjäärinõustaja
Lossi 3, r 329e-mail: heleri.olo@ut.eetel: 737 6084
Karis Reilent
karjäärinõustaja
Lossi 3, r 329e-mail: karis.reilent@ut.eeTel: 737 6205
Aivar Pere
ettevõtlusnõustaja
Lossi 3, r 322e-mail: aivar.pere@ut.eetel: 737 4810
top related