Angerja majandamiskava EESTISisukord

Sissejuhatus

1. Angerja majandamisüksuste kirjeldus2. Narva jõe vesikond – (Ida-Eesti vesikond)2.1 Piirkonna kirjeldus ja kaardid2.2 Angerja populatsiooni praegune olukord Narva jõe vesikonnas2.2.1 Püügivõimsus, püügikoormus, püük ja lossimine2.2.2. Saagi koosseisvanuse ja pikkuse kaupa2.2.3. Asustamine2.2.4. Võimalik allavoolu laskumine2.2.5. Laskumine hinnang1.2.6. Angerja seisund3. Lääne-Eesti vesikond3.1. Piirkonna kirjeldus ja kaardid3.2. Praegune angerja populatsiooni olukord Lääne-Eesti vesikonnas3.2.1.Püügivõimsus, püügikoormus, püük ja lossimine3.2.2. Meetmete kirjeldus

4. Kalakasvatus 5. Varude haldamine 6. Kirjandus

SISSEJUHATUS

Euroopa angerja varu Anguilla anguilla on madalseisus ja tema püük ei ole enam jätkusuutlik. Alates 1980. aastatest on enamikus Euroopast toimunud 90% varu täiendi vähenemine (Dekker, 2003). Euroopa Komisjon otsustas koostada angerja taastuskava juunis 2007, mis nägi ette kaitsta 40% rändangerja laskumist, mis toimuks ilma inimese sekkumiseta ja ookeani rikkaliku täiendi olukorras.Ajalooliselt oli angerjas üks kõige enam levinud kalaliike Eesti rannikuvetes. Enne Teist Maailmasõda (1938) ületas Eesti aastane angerja kogupüük 500 tonni (Kint, 1940). Ranniku riimveed, mis jäävad lääne saarte (ICESi alapiirkond 28-2, 28-5) ja Väinamere piirkonna vahele, olid sel ajal kõige produktiivsemad. 1950ndatel aastatel kogupüük vähenes 100 tonnini ja langus jätkus kuni 20 tonnini 1970. aastate lõpus.Looduslik angerjavaru Eesti suurtes järvedes pole kunagi olnud väga arvukas. 20. sajandi alguses (1903-1910) väljavoolul Peipsi järvest Soome lahte (Vasiljev, 1974) püüti aastas Narva jõest 2-17 tuhat angerjat. Aastane angerjapüük 1935-1939 oli ainult 1,8 tonni Võrtsjärvest ja 6 tonni Peipsi järvest (Kint, 1940). Narva hüdroelektrijaam sulges 1950ndate aastate alguses täielikult noorte angerjate loodusliku migratsiooni Läänemerest Peipsi ja Võrtsjärve vesikonda (Kangur, 1998). Tulemus oli see, et angerjas peaaegu kadus Eesti suurte järvede faunast. Tänu klaasangerja või ettekasvatatud angerja asustamisele Võrtsjärve, on ta tänapäeval muutunud selle järve üheks arvukamaks töönduskalaks. Alates 1980ndatest aastatest oli angerja aastane püük Võrtsjärvest 20-60 t, 1988 – 100 t ja rannikuvetes 6-27 t. Peamiselt Peipsi vesikonna väikejärvedest ja jõgedest püütud angerja aastasaak on 2-4 t. Harrastuspüüdjate aastane saak riimveest on umbes 0,5 t ja 1 tonn siseveekogudest. Vastavalt püügistatistikale oli viimasel kümnendil angerja kogupüük Eesti vetest ligikaudu 50 tonni (2007. aastal – 35 tonni).Tänapäeval toimub Eestis angerjapüük Võrtsjärves, rannikuvetes ja mõnes Peipsi vesikonna väikejärves. Võrreldes mõnede teiste Euroopa maadega, on püügid väikesed, 0,5% kogupüügist. Ainult 30% püügist põhineb loodusliku angerja varust. Loodusliku angerja täiend Eesti vetes toimub angerjamaimude staadiumis.

1. Angerja majandamisüksuste kirjeldus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele (RT I 2004, 48, 339) ja WFD Eesti territoorium on jagatud 3 vesikonda (Joonis 1) ja 9 alam-vesikonda (Joonis 2). Vesikonnad ja alam-vesikonnad ei ole otse seotud ühe jõega nagu tavaliselt Euroopas. Eesti jõed on väga väikesed, välja arvatud Narva jõgi ja tema valgala.

West-Estonian basin

East-Estonianbasin

Koiva basin

RU

SSIA

L. PEIPSI

L. VÕRTSJÄRV

Gulf of Finland

LATVIA

Saaremaa

Hiiumaa

Gulf of Riga

Joonis 1. Vesikondade kaart.

1

2

3

4

5L. PEIPSI

67

8

9

Gulf of Finland

RUSSIA

LATVIA

1

2

3

4

5L. PEIPSI

67

8

9

Gulf of Finland

RU

SS

IA

LATVIA

Joonis 2. Alam-vesikondade kaart: 1-Viru; 2.- Peipsi; 3 – Võrtsjärve; 4- Harju; 5 – Matsalu; 6 - Pärnu; 7 - Läänesaarte; 8 - Pandivere – põhjavee-ala; 9- Mustajõe

Seoses angerja majandamiskavaga jagati Eesti veekogud angerjavaru moodustumise põhjal kaheks majandamisüksuseks:1) Narva jõe vesikonna ala – populatsioon põhineb asustamisel;2) Lääne-Eesti vesikonna ala (rannikuveed ja Lääne-Eesti siseveekogud) – angerja looduslik populatsioon. Angerja majandamiskava eest vastutavad ametiasutused on Keskkonnaministeerium (kalavarude osakond) ja Põllumajandusministeerium (kalamajandusosakond).

2. Narva jõe vesikonna ala – (Ida-Eesti vesikond)

2.1. Piirkonna kirjeldus ja kaardid

Narva jõe vesikonna ala jaguneb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel (Joon. 3), seega kolmanda maaga, ja rändangerja laskumine ei sõltu ainult meetmetest, mida rakendatakse Eestis. Seetõttu hõlmab praegune angerja majandamiskava ainult osa vesikonnast ja meetmed kindlustavad 40% rändangerja laskumise Eesti jurisdiktsiooni alla jääval territooriumil.Narva jõe vesikonna alla kuulub Euroopas suuruselt neljas järv - Peipsi järv (Peipus) (3555 km²), Võrtsjärv (270 km²) ning sadu väikejärvi ja jõgesid. Suurem osa Narva jõe vesikonna järvi on madalad ja eutroofsed, mis sobivad angerja elupaigaks. Toitumistingimused on head ja kasvukiirus on võrdlemisi hea.Peipsi järv asub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril ja koosneb kolmest osast: suurim ja sügavaim on Peipsi järve põhjaosas (pindala 2611 km², väikseim ja suurim sügavus on vastavalt 8,3 m ja ligikaudu 12,9 m), Lämmijärv keskosas (236 km², 2,5 ja 15,3 m) ja Pihkva järv on lõunapoolseim osa (708 km², 3,8 ja 5,3 m). Ligikaudu 1570 km² kuulub Eestile. Valgala 47,800 km², sealhulgas järv, katab Eesti territoriaalala (1/3) ja Venemaa (2/3) (Pihu & Haberman, 2001). Peipsi järve on ligikaudu 240 sissevoolu kohta. Suuremad jõed on Velikaja (Venemaal) ja Emajõgi, mis ühendab Peipsi järve ja Võrtsjärve. Ainsana väljavoolav Narva jõgi viib oma veed (aastas 12 km³) Soome lahte.

Joonis 3. Peipsi järve ja Võrtsjärve valgalade asukoht

Angerjapüügiks kasutatakse peamiselt mõrdasid. Peipsi järves ja Narva veehoidlas angerjapüügi mõrrad ei ole kasutuses ainult angerja püügiks (tabel 1).

Tabel 1. Maksimaalne püügivahendite (kutseliste) lubade arv aastas, mida anti Narva jõe vesikonnas olevatele veekogudele 2008. a.

Püünise tüüp Peipsi VõrtsjärvNarva jõgi

ja res.Väikejärved

ja jõed KokkuMõrd 901 324 40 144 1409Õngejada (100 konksu) 10 26 36

Lisaks õngepüügile on Eestis harrastuskalapüügis lubatud kasutada ainult piiratud arv nakkevõrke, põhjaõngejadasid ja harpuune. Harrastuskalapüügi (õngejadad ja harpuunid) osa kogu sisevete angerjapüügis 2005-2007 oli 3,9%.

Narva R.

Saaremaa

L. Peipsi

Hiiumaa

Gulf of Riga

L. Vagula

Ivangorod HPS

Väinameri

Pärnu Bay

Joonis 4. Eesti asukoht, Võrtsjärv, Vagula järv, Vooremaa järvede ala ja hüdroelektrijaam Ivangorodis (Venemaa).

2.2.Angerja populatsiooni praegune olukord Narva jõe valgalal

2.2.1. Kalapüügi koormus, püügivõimsus, püük ja lossimine

Eestis põhineb 50-80% angerja kogupüügist asustamisel (Tabel 2). Väikejärvedel ja jõgedel pärineb 80% registreeritud püügist kolmest järvest (Kaiavare, Kuremaa ja Saadjärv), mis asuvad Vooremaa piirkonnas (Joonis 5).Vastavalt 1988. a ametlikule püügistatistikale ületas Võrtsjärve angerjapüük 100 tonni. 1990ndatel aastatel registreeritud angerjasaak aastas oli 22-49 tonni. Aastail 2000-2004 oli Võrtsjärves keskmine angerjasaak rüsa kohta 80 kg, aastail 2005-2007 – 60 kg.Ligikaudu pool kalurite sissetulekust tuleb angerjapüügist, vaatamata asustamisele minevatele investeeringutele (>100000 € aastas).1970-1998 kestel kutseliste kalurite arv Võrtsjärvel varieerus 20-25 vahel, järgnes tõus 32ni 2003. a ja üle 40 - 2004-2008.Viimaste aastate jooksul on isikute koguarv hinnanguliselt 500, kes on Peipsi Eesti poolel hõivatud kalapüügiga Angerjarüsade koguarv Võrtsjärvel 1970ndatel ja 1980ndatel oli 200-250, 1990ndatel - 300 ja alates 1998. kuni 2004. aastani - 350. 2005. – 2008. aastal oli angerjarüsade koguarv vähenenud 324ni (1.2 rüsa km² kohta) (Tabel 1). Õngejadasid kasutatakse Võrtsjärvel üksnes

harrastuskalapüügil. Aastail 2003-2007 oli püügikoormus 500 püügiööd 100 õngekonksuga aasta kohta, mis andis 400 kg aastas. Vooremaa järvedel on kaluritel 36 angerjarüsa püügiluba (2,6 rüsa km² kohta) ja 3 angerjarüsa väljavoolul. 20 püügiloaga õngejada (kutselised kalurid) ei ole pidevalt kasutusel. 2007. aastal kasutati 40 loaga põhjaõngejada (100 konksu) kahes Vooremaa järves – Saadjärves ja Kuremaa järves. Mõlemad on selge veega järved ja seetõttu üsna populaarsed allveepüüdjate seas. 2007. aastal anti välja 150 harrastuspüügiluba harpuuniga püügiks ja kogupüük oli 110 kg.

Tabel 2. Eesti angerjapüük (tonni/aastas) erinevates siseveekogudes 1993. – 2007. aastal ja asustatud angerja osakaal (%).

AastaLäänemeri Võrtsjärv Peipsi

järvTeised Kokku Asustatud angerja

osakaal (%).1993 10 49 0,2 59,2 831994 10 36,9 46,9 791995 6 38,8 0,6 45,4 871996 20 34,1 0,1 1,2 55,4 641997 18,3 40,3 0,5 58,8 691998 22,2 21,8 0,2 44,2 501999 28,3 36,3 0,2 64,8 562000 26,7 38,9 0,2 67 602001 27,1 37,6 0,3 1,2 65,2 582002 27,3 20,4 0,2 2 50,3 462003 18,8 26,4 0,2 3,2 48,6 612004 15,6 20,1 0,3 3,2 38,9 602005 15,7 17,6 3 36,3 572006 9,6 19,9 0,1 3,1 32,7 712007 6,5 21,5 0,1 2,8 30,9 79

Tabel 3. Aastane lossimine (tonnides) Võrtsjärvest Aasta 1933-39 1960 1970 1980 1990 20000 1,8 0 6,5 17,8 56,1 38,81 keskmine 0 6,5 16,5 48,5 37,62 0 16,4 10,8 31 20,43 0 21,3 24,5 49 26,34 3 18,7 66,7 36,9 20,15 0,3 36,9 71,9 38,8 17,66 1,9 49,6 55,6 34,1 19,97 2,7 50 61,2 40,3 20,58 2,9 44,5 103,8 21,8 19,99 5 45 47,6 35,2

Klõpsa tiitli lisamiseks

Border of basin

Lakes

Settelments L. Peipsi

L. Võrtsjärv

Tartu

Narva

L.Kuremaa

L.SaadjärvL.Kaiavere

L.Vagula

Gulf of Finland

RUSSIA

Narva R.

Narva reservoir

Joonis 5. Narva jõe Eesti poolse vesikonna kaart.

Vastavalt pikaajalisele aegreale (CPUE) loodusliku angerjapopulatsiooni asustustihedus väljaspool Peipsi vesikonda oli 2-3 korda madalam (Tabel 4).Väikejärvedes on angerjapüügil 2 kõrgperioodi: mai ja september. Angerja alammõõt on 55 cm Võrtsjärvel ja Peipsil - 50 cm, teistes siseveekogudes ja rannikuvetes – 35 cm.

1933

-39

1957

1959

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

0

1

2

3

0

20

40

60

80

100

120

Veerg BVeerg C

stoc

king

milli

ons

catc

h t

Joonis 6. Asustamine ja angerjapüük Võrtsjärves (1 noor rändangerjas`= 5 klaasangerjat).

Tabel 4. Õngejadade CPUE (püük grammides 100 õngekonksu öö kohta) siseveekogudeserinevates jõgikondades (andmed 2001-2008)

Jõgikond CPUE g Põhjaõngejadade arv Püük kg Alamvesikond Päritolu(joonis 2)

_____________________________________________________________________ Amme j 1758 541,5 952 Peipsi AsustatudEmajõgi 1071 135 145 Peipsi AsustatudVõhandu j 368 223 83 Peipsi AsustatudVäike-Emajõgi 1218 352 429 Võrtsjärve Asustatud Võrtsjärv 1096 1330 1457 Võrtsjärve AsustatudÕhne j 836 44 36,8 Võrtsjärve AsustatudErmistu järv 800 4 3,2 Pärnu LooduslikPärnu j 421 67,5 29 Pärnu LooduslikKoiva (Gauja) j 544 9 5 Mustajõe LooduslikDaugava jõgi 390 122 48 Mustajõe AsustatudSalaca j 0 6 0 Mustajõe Looduslik

Tabel 5. Õngejadade CPUE (100 õngekonksu öö kohta püük grammides) järvedes ja jõgedes (andmed 2001-2008)

Jõgikond Veekogu CPUE g Õngejadade arv Püük kgVõhandu jõgi Kahrila järv 243 7 1,7

Kaussjärv 1000 3 3Kavadi järv 273 3 0,818Rõuge Suurjärv 1000 1 1Rõuge Valgjärv 500 1 0,5Tamula järv 218 85 18,5Tsolgo Mustjärv 80 5 0,4Tsolgo Pikkjärv 0 1 0Tõugjärv 0 6 0Vagula järv 507 110,5 56,04

Keskmine Kokku 368 222,5 81,96

Koiva jõgi Hanija järv 1200 1 1,2Ähijärv 463 8 3,7

Keskmine Kokku 544 9 4,9

Daugava jõgi Hino järv 288 69 19,9Hino Mustjärv 0 1 0Misso Saarjärv 0 3 0Pullijärv 565 49 27,7

___________________________________________________________________________Keskmine Kokku 390 122 47,6

Väike-Emajõgi Karula Pikkjärv 400 1 0,4Inni järv 400 5 2Porijärv 800 1 0,8

Lõõdla 1066 87 92,75Uhtjärv 1016 19 19,3Väike-Emajõgi 1312 239 313,6

Keskmine Kokku 1218 352 428,85

Endorheici järv Paidra järv 0 5 0

Salaca jõgi Ruhijärv 0 1 0Tündre järv 0 5 0

Keskmine Kokku 0 6 0

Amme jõgi Kaiavere 1577 83 130,9Saadjärv 1467 372,5 546,5Kuremaa 3192 86 274,5

Keskmine Kokku 1758 541,5 951,9

Jõgikond Veekogu CPUE g Õngejadade arv Püük kgPärnu jõgi Sinialliku 0 1 0

Kariste järv 520 5 2,6Karksi-Nuia paisjärv 540 10,75 5,8Mäeküla järv 257 35 9Navesti jõgi 0 3 0Viljandi järv 659 29,5 19,5

Keskmine Kokku 421 67,5 28,45

Õhne jõgi Koorküla Valgjärv 1421 14 19,9Pikre järv 570 20 11,4Õhne jõgi 611 9 5,5Veisjärv 0 1 0

Keskmine Kokku 836 44 36,8

Võrtsjärv Võrtsjärv 1096 1329,9 1457,4

Emajõgi Emajõgi 1071 135 144,55

2.2.2 Püügi koosseis vanuse ja pikkuse järgi

On olemas proovivõtuprogramm, kus on andmed angerja pikkuse, kaalu ja vanuse määramiseks Võrtsjärves ja väikejärvedes. Tänu angerja minimumpikkusele 55 cm ja minimaalsele võrgusilma suurusele mõrra päras (18 mm sõlmest sõlmeni) 50-60% angerjakutselise kalapüügi saagist Võrtsjärvel on rändangerjas. Vooremaa järvedel tõuseb nende osakaal kuni 90% (Tabel 6, joonised 7, 8). Angerjad, mis on püütud Eesti järvedest, on pikemad (tavaliselt üle 60 cm) kui teistest Euroopa veekogudest.

44 46 48 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82

0

2

4

6

8

10

12

14

16

L. VõrtsjärvLake KaiavereL. KuremaaL. Saadjärv

Total length cm

Prop

ortio

n (%

)

Joonis 8. Angerja jagunemine mõrrapüügis vanuselise koosseisu järgi Võrtsjärves ja Vooremaa piirkonnas 2008.

Tabel 6. Rändangerja keskmine pikkus (TL cm), kaal (TW g) ja osakaal mõrrapüügis Narva jõe vesikonna “angerjajärvedes “sügisel 2008.

Järv TL cm TW g Rändangerja osakaal (%) Mõõdetud angerjate arv-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------Võrtsjärv 58 412 41 199Kuremaa 64 480 80 27Saadjärv 70 608 94 69Kaiavere 72 672 97 40

2.2.3. Asustamine

Eestil on riiklik kalade, sealhulgas angerja, asustamise programm aastateks 2002-2010. Nõukogude ajal kasutati selleks riigi raha. Alates 1990ndate aastate algusest rahastasid 75-100% angerja asustamisest kalurid. Viimastel aastatel on angerja asustamine toimunud täielikult kohalike kalurite kulul (>100000 € aastas). Raha asustamiseks kogutakse püügiõigustasude (mõrrad, põhjaõngejadad) kaudu nendelt veekogudelt, kuhu angerjat on asustatud. Asustamise kogus on esitatud tabelis 7 ja 8. Eesti importis klaasangerjat kuni 1987. aastani Prantsusmaalt, hiljem Inglismaalt. Aastal 1988 ja 1995 imporditi noor rändangerjas Saksamaalt, aastail 2002-2008 – kohalikest kalakasvandustest. Noorangerjaid kasvatati enne järvedesse asustamist eelnevalt kalakasvandustes.Klaasangerja asustamine Võrtsjärve algas 1956. aastal. Siiski on asustamine olnud ebaregulaarne (Joonis 6). Klaasangerja asustamistihedus Võrtsjärve on olnud suhteliselt madal. Aastane keskmine 1956-2001 oli 35 ind.ha-1yr-1, suurim tihedus oli 84 ind.ha-1yr-1

1980-1984. Klaasangerja asustamise kõrgpunkt oli 1980ndate aastate alguses. Selle tulemusena oli järgneva viienda kuni kaheksanda aasta jooksul angerjapüük kõige kõrgem, olles 2,5 kg ha-1yr-1. Selle kala suurim püük Võrtsjärvest registreeriti 1988. aastal (104 t või 3,7 kg ha-1). 1980ndate aastate lõpust on püük vähenenud (Joonis 6). Alates 2005. a on angerjat asustatud Eestis ainult nendesse järvedesse, mida on nimetatud tabelis 7.

Tabel 7. Noorte rändangerjate (10³) asustamine Narva jõe vesikonda ja asustamise tihedus 2002-2008.

Järv Pindala 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Kokku Asust. Tihedus ha tk/ha tk/ha/aasta

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------Võrtsjärv 27000 285 408 483 330 330 290 175 2301 85 21Saadjärv 707 50 36 29,4 15 15 10 8,3 163,7 231 58Kaiavere 250 20 25 22 10 10 10 4,5 101,5 406 102Kuremaa 397 0 30 11,2 10 10 10 3 74,2 187 47Vagula 519 6 20 19,6 10 10 8,1 2,6 76,3 147 37

Tabel 8. Klaasangerja ja noore rändangerja asustamine Eestis (miljonites)

1950 1960 1970 1980 1990 2000Aasta

klaas-ang

noorränd-ang.

klaas-ang

noorränd-ang.

klaas-ang

noorränd-ang.

klaas-ang

noorränd-ang.

klaas-ang

noorränd-ang.

klaas-ang

noorränd-ang.

0 0,6 1 1,3 1,11 2,7 2 0,442 0,9 0,1 3 2,5 0,363 2,5 0,544 0,2 1,8 1,8 1,9 0,445 0,7 2,4 0,15 0,376 0,2 2,6 1,4 0,387 2,1 2,5 0,9 0,338 1,4 2,7 0,18 0,5 0,199 2,3

2.2.4. Potentsiaalne ränne allavoolu

1950ndate alguses tõkestas Narva hüdroelektrijaama ehitus angerja rände ülesvoolu Peipsi järve vesikonna veekogudesse (Joonis 9). Selle tulemusena angerjas peaaegu kadus Eesti suuremate järvede kalafaunast. Hüdroelektrijaam kuulub Vene Föderatsioonile ja asub Ivangorodi linnas. Alates 1960ndatest aastatest põhineb Narva jõe vesikonna angerjas täielikult asustamisel. 50 aasta jooksul (1956-2008) asustati umbes 50 miljonit angerjat Narva jõe vesikonna järvedesse (46 miljonit Võrtsjärve).Tänu asustamisele on angerjas tähtsaim töönduskala Võrtsjärves ja mõnes väiksemas järves Narva jõe vesikonnas. Kõige olulisem ülesanne Narva jõe vesikonnas oli määrata rändangerja võimalik laskumine ja ellujäämine turbiinides, mis võimaldab parandada angerja rännet. Vastavalt hiljutisele uuringule (INTERREG III a priority North project NIV-86 “Narva hüdroelektrijaama tammi ja turbiinide mõju Euroopa angerja rändele Peipsi järve vesikonnas” EELMIG) on angerja ränne läbi turbiinide allavoolu tõestatud.

Joonis 9. Narva jõel on hüdroelelektrijaamal kolm turbiini.

Selleks et uurida rändanderja rännet Võrtsjärvest ja Peipsi järvest ning võimalust minna läbi turbiinide, märgistati 147 angerjat. Kõik isendid märgistati Carlin-tüüpi märgistega, nendest 7 raadio telemeetria märgistega. Märgistamiseks püüti angerjad Võrtsjärvest või Ülemiste järvest. Märgistatud angerjate asustamine Narva veehoidlasse toimus novembris 2006 ja juunis 2007. Taaspüügi tulemused 2007ndal aastal olid üsna edukad. Hoolimata angerjapüügi püüniste madalast intensiivsusest, püüti 4 märgistatud angerjat turbiinidest allavoolu. Üks angerjas püüti Soome lahe lõunarannikult Purtse jõesuudme ligidalt. Kaks suurt Carlin märgistega angerjat püüti Taanis Kopenhageni lähedalt Koge lahest. Üks isenditest oli juba läbinud 4 kuuga rohkem kui 1000 km, teine saadi kätte samast lahest aasta hiljem septembris 2008 (joonis 10).Novembris 2007 täheldati samuti ellujäämine ja sama käitumine (reageerimine) transmitteritega varustatult 7 angerjal, keda jälgiti pärast turbiinidest läbitulekut, kasutades rände käsitsi registreerimist. Minimaalselt 50% raadiomärgistusega angerjatest tulid elusana ja vigastamata läbi turbiinide. Kaks neist püüti tagasi Narva jõest kahe kuu pärast talvel ja üks järgmisel suvel Saaremaa lähedalt (Joonis 10). Saadud tõendid rändangerja eduka

allavoolu rände kohta on väga tähtsad, et rõhutada Euroopa angerja jätkusuutlikku ja reproduktiivset majandamist Narva jõe vesikonnas 50 aasta jooksul.

Joonis 10. Märgistatud angerjate vettelaskmise ja tagasipüügi kohad

2.2.5. Rände hinnang.

Vastavalt A. Kangurile (1998) on aastane püüki tagasitulek Võrtsjärvel märkimisväärselt muutunud. Eriti kõrgeid väärtusi (8,4-8,7%) täheldati 1970ndate lõpus ja 1980ndatel (5-6,6%). Enne klaasangerja asustamist on alates 1990ndate algusest püüki tagasitulek vähenenud (1,4-4%). Klaasangerja asustamise pika perioodi jooksul (1965-2001) oli asustamise efektiivsus (nõutav klaasangerjate arv, et saada 1 kg püütud angerjat) 32 (Kangur, 2002). Et sellel ajal oli seadusekohane pikkus 60 cm ja keskmine kaal mõrrapüügis 0,5 kg, püüti üks rändangerjas 15 asustatud klaasangerja kohta või keskmine tagasipüügi protsent oli 6,3.Kevadel 2007 asustati Võrtsjärve 81 Carlin märgisega angerjat üle seadusekohase pikkuse (>5, 5 cm) (Tabel 9). Sama aasta jooksul püüti tagasi 12 angerjat (14,8%) ja aastane

angerjasaak oli 21,5 tonni. 2007. aastal keskmine angerja kaal mõrras oli 430 g ja kogusaak arvuliselt oli 50 tuhat. Vastavalt tagasipüügi protsendile oli esimeses püügis üle 330 000 angerja, keskmise pikkusega 50 cm. Märgistatud tagasipüügi tulemused näitasid, et 85% rändangerjast rändavad Emajõe kaudu Võrtsjärvest Peipsisse ja sealt Narva jõe kaudu Soome lahte. Et püüniseid pole lubatud panna Võrtsjärve väljavoolule lähemale kui 200 m, on pääs kalade rändele vaba. Emajõel on 60 mõrrapüügi luba (100 km), kuid 2/3 jõest peab olema vaba. Vastavalt kalapüügi statistikale oli 1996-2007 angerja kogupüük Emajõest 50-150 kg yr1 Peipsis 100-500 kg yr1 (Tabel 2).

Tabel 9. Märgistatud ja tagasipüütud angerjate arv, aastane püük kilodes ja arvuliselt, angerjate koguarv keskmise pikkus esimeses püügis (50 cm) ja rändangerjate osakaal Võrtsjärve mõrrapüügis 2007-2008

Aasta Märgistatud angerjad järves

Taaspüügi arv

Taaspüügi protsent

Saakaastas

Angerja keskmine kaal

Saak arvuliselt

Angerjate koguarv(> 50cm)

Rändangerjate %

2007 81 12 14,8 21500 430 50000 337838 84

2008 96 12 13,2 19900 425 46824 354727 41

Õngejadade CPUE (1071 g) näitab Emajões suvekuudel sama angerja tihedust (Tabel 4). Kõige intensiivsem rändeaeg on septembris ja oktoobris. 1975-1976 kasutati jões spetsiaalset valgustõket, mis suunas angerjad mõrda. Suurim saak (570 angerjat ühel ööl) saadi 1975. a septembri lõpus. Katsepüük elektrilise tõkke ja mõrraga toimus 1999. a samas kohas Emajões. Ühe nädala jooksul püüti umbes 50 angerjat, keskmise pikkuse ja kaaluga vastavalt 67,5 cm ja 670 g.

Joonis 11. Oktoobris 1999 Emajões allavoolu laskunud klaasangerja keskmine pikkus ja kaal mõrras.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 72 74 76 78 80 82 84Tl cm

Tw

g

Mean weight 670 g

Mean length 67,5 cm

2.2.6. Angerja seisund

Alates 1992. aastast kuni 2001. aastani uuriti Anguillicola nakkuse esinemise sagedust angerja populatsioonis (Kangur, 2002). Nakatatud angerjate osakaal varieerus ilma mingi nähtava trendita erinevatel aastatel 51% ja 86% vahel. 2008. aastal oli Võrtsjärves nakkuse intensiivsus 50%. Vaatamata angerjate päritolule ühe jõe vesikonnast, on Vooremaa järvedes haiguse esinemise sageduse erinevus väga suur. Saadjärves olid kõik uuritud angerjad (18) nakatunud, Kaiavere järves – 89% (18) ja Kuremaa järves (27) leiti ainult üks väike parasiit ujupõiest 2008. aastal.

2.2.7. Abinõude kirjeldus

Angerja looduslik varu Narva jõe vesikonnas enne Narva hüdroelektrijaama ehitamist ei olnud kuigi arvukas (aastane saak 1,8 tonni Võrtsjärvest ja 3-6 tonni Peipsi järvest) ja seetõttu varu täiend (laskunud rändangerjad) oli 10 korda madalam kui praegu. Tänu alalisele asustamisele ja peaaegu tõketeta allavoolu laskumisele, on saavutatud 40% rändangerja rände eesmärk Narva jõe vesikonnas. Kohalike kalurite rahastamise toel ületab ajalooliselt praegune rände suurus loodusliku rände mitu korda ja seetõttu pole püügivõimsuse vähendamine vajalik. Peamine ettepanek on suurendada aastast angerja asustamise kogust Narva jõe vesikonnas ja suurendada asustamise lisarahastamist. Hüdroelektrijaam asub Vene poolel, mis täielikult tõkestab angerja pääsu Narva jõe vesikonda. Seetõttu lõigatakse angerjale sobiv suur asustusala ilma asustamiseta ära täiendi võimalusest.Vastavalt märgistamisele ja tagasipüügi tulemustele püüti Taani väinades üle 1,4% Narva jõe vesikonnast laskunud rändangerjast.

3. Lääne-Eesti vesikond (rannikuveed ja Lääne-Eesti siseveekogud)

3.1. Piirkonna kirjeldus ja kaardid

Gulf of Riga

Gulf of Finland

LATVIA

Pärnu R.

Kasari R.

Saaremaa

Hiiumaa

Väinameri

32-1

29-2

28-228-5

TALLINN

L. Ermistu

L. Ülemiste

Pärnu

Kuressaare lakes

Lakes

Settelment

Border of basin and ICES sub-division

Rivers

Joonis 12. Lääne-Eesti vesikonna kaart.

Lääne-Eesti vesikonnas on loodusliku angerja populatsiooni jaoks kõige tähtsamad ranniku riimveed eriti Väinamere piirkonnas, saarte rannikuveed ja Liivi laht (Joonis 12).Vesikonnas on 2 põhilist jõgikonda – Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Kõik teised jõed on suhteliselt väikesed. Kasari jõe jõgikonnas on ainult üks suur järv pindalaga üle 100 ha – Kaisma järv (135,5 ha). Pärnu jõe vesikonna pindala on 6920 km², seal on lisaks rannikujõgede ala pindalaga 1493 km². Pärnu jõe vesikond ei ole rikas järvede poolest. Enamik järvedest on väikesed, suurim neist on Ermistu (480 ha), kus angerja populatsioon on suures osas looduslik ja tal on vaba pääs Liivi lahte. 2003-2004 asustati 8000 noorangerjat Ermistu järve.Pärnu jõel on terve rida vanu paise, kuid vastavalt uuringutele on nad ületamatud takistused angerjale, sest harrastuspüüdjad on siiani püüdnud ülalpool asuvatest järvedest angerjat väga väikeses koguses. Kõikjal Eestis on sadu kasutamata paise, kuid tänu sellele, et nad on madalad ja lagunenud, ei ole nad tõsiseks takistuseks angerja üles-ja allavoolu rändele.

Et angerja populatsiooni asustustihedus Koiva (Lätis Gauja) vesikonnas, mis jaguneb Eesti ja Läti vahel, on madal, ei ole mingit vajadust võtta seda arvesse.

3.2. Angerja populatsiooni praegune olukord Lääne-Eesti vesikonnas

3.2.1. Kalapüügi võimsus, püügikoormus, püük ja lossimine

Rannikuvetes ja vesikonna mõnedes järvedes on kasutatav angerjapüünis peamiselt mõrd. Vastavalt kalapüügiseadusele on mõrrad rannikuvetes jagatud nelja gruppi: suured avamere mõrrad, suu kõrgusega üle 3 m; mõrrad, suu kõrgusega 1-3 m; mõrrad, suu kõrgusega kuni 1 m, ja väikesed mõrrad jadas, mis on mõeldud angerjapüügiks. Järelikult on seda tüüpi mõrdade vähendamine vajalik. Tabelis 9 on antud angerjamõrdade arv, mis on mõeldud potentsiaalselt angerjapüügiks ja protsendid iga tüübi jaoks. Kalapüügistatistikas on kahte tüüpi (üle 1 m ja 1-3 m) mõrrad esitatud koos (tabel 10). Kõik mõrrad, välja arvatud väikesed mõrrad jadas, on mõeldud teiste kalaliikide püügiks, ja angerjat esineb seal väikeses koguses kaaspüügina.

Tabel 9. Mõrralubade (kutseline kalapüük) arv rannikuvetes Lääne-Eesti vesikonnas 2008.Piirkond(maakond)/Mõrra tüüp

Ida-Virumaa

Lääne-Virumaa

Harjumaa Hiiumaa Lääne-maa

Pärnu-maa

Saaremaa Kokku % tüü-bist

Suured mõrrad 30 30 80 250 30 487 230 1037 11Mõrd (1-3)* 20 75 61 65 85 131 265 702 7Mõrd kuni 1 m*

12 29 101 1000 70 315 197 1724 18

Väike-mõrrad jadas

5 5 80 1026 1890 550 1300 4856 50

Õngejadad100 konksu

2 25 76 200 130 835 208 1476 15

Kokku 69 164 398 2541 2205 2318 2100 9795* Mõrra suu kõrgus

Tabel 10. Erinevate mõrratüüpidega kutseline kalapüük (kg) rannikuvetes ja osakaal (%) Lääne-Eesti rannikuvetes 2005-2007

Mõrra tüüp/Aasta 2005 2006 2007 Kokku %Suured mõrrad(avameri)

2166 1282 898 4346 37

Mõrrad (1-3m: <1m) 2115 1521 931 4567 39Väikemõrrad jadas 1062 1026 377 2465 21Õngejadad (100 konksu)

46 186 181 413 4

Kokku 5389 4015 2387 11791

Ajalooliselt oli angerjas üks kõige tähtsamaid Eesti rannikuvete kalaliike. Enne Teist Maailmasõda (1938) ulatus Eesti aastane kogupüük üle 500 tonni (Kint, 1940). 1950ndatel aastatel vähenes kogupüük saja tonnini ja langus jätkus kuni 20 tonnini 1970ndate aastate

lõpul. 1980ndatel aastatel kasvas angerjapüük kuni 30 tonnini (Joonis 13). Läänesaarte ranniku riimveed ja Väinameri (Joonis 12) olid sel ajal kõige produktiivsemad alad ja seal on ka praegu kõige suuremad angerjapüügid.

0

5

10

15

20

25

30

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

Cat

ch to

ns

Joonis 13. Eesti rannikuvetest püütud angerja aastane lossimine (tonnides) 1993-2008.

Harrastuspüüdjad kasutavad enamikus õngejadasid. Praegu on õngejadade CPUE languses (Tabel 11). Angerja kogupüügist rannikuvetes 2005-2007 oli harrastuskalapüügi osakaal 3,7% .

Tabel 11. ICESi alapiirkondades õngejadadega püütud angerja kogused (kg) harrastuspüügis 2005-2008.

Aasta 28-2 28-5 29-2 29-4 32-1 32-2 Kokku

2005 46 231 88 57 49 9 4802006 35 120 17 33 24 0 2292007 37 84 32 18 30 1 202

Kokku 118 435 137 108 103 10 911 % 13,0 47,7 15,0 11,9 11,3 1,1 Tabel 12. Õngejadade CPUE (püük grammides 100 õngekonksu öö kohta) Eesti rannikuvetes(andmed 2001-2008)

`Piirkond CPUE g Õngejadade arv Püük kg Väinameri 635 262 167Saaremaa 612 489 299Liivi laht 629 397 250 Keskmine/Kokku 623 1148 715

Tabel 13. Õngejadade CPUE (1 öö püük grammides 100 õngekonksuga) erinevates rannikuvete piirkondades (2001-2008)

ICES CPUE Õngejadade SaakPiirkond alapiirkond Ala g arv kgVäinameri 29-4 Väinameri 443 31,6 14Väinameri 168 Dirhami 743 2,69 2Väinameri 169 Noarootsi 345 11,6 4Väinameri 170 Haapsalu laht 667 81 54Väinameri 172 Virtsu 676 22,2 15Väinameri 230 Muhu 1250 12 15Väinameri 231 Arju laht 681 47 32Väinameri 245 Muhu 565 54 30,5

635 262,09 166,5

Saaremaa 246 Saastna laht 1286 7 9Saaremaa 260 Randküla 750 4 3Saaremaa 261 Turja 558 19,7 11Saaremaa 272 Soela väin 386 124,3 48Saaremaa 292 Varese 4000 1 4Saaremaa 293 Nasva 705 80,8 57Saaremaa 303 Küdema laht 1000 3 3Saaremaa 304 Sõrve Teesu laht 1000 1 1Saaremaa 314 Ariste laht 1077 39 42Saaremaa 315 Sõrve, Mõntu 830 26,5 22Saaremaa 325 Undva 603 29 17,5Saaremaa 326 Vilsandi 333 60 20Saaremaa 328 Sõrve Jämaja 800 5 4Saaremaa 329 Sõrve tipp 1000 7 7Saaremaa 283 Vätta 435 11,5 5Saaremaa 313 Tagalaht 655 69,9 45,8

612 488,7 299,3

Liivi laht 174 Varbla 1167 12 14Liivi laht 176 Matsi 444 18 8Liivi laht 177 Tõstamaa 1407 20,25 28,5Liivi laht 178 Munalaiu 420 130,25 54,7Liivi laht 179 Liu 200 24 4,8Liivi laht 180 Pärnu laht 645 34,4 22,2Liivi laht 181 Häädemeeste 920 87 80Liivi laht 182 821 28 23Liivi laht 183 Kabli 433 3 1,3Liivi laht 188 Kihnu 138 29 4Liivi laht 195 Kihnu 818 11 9

629 396,9 249,5

Angerja kogupüük veeala sisevetest on alla 200 kg. Riigi rahandusandmete põhjal asustati 2003 ja 2004 80 000 rändangerjat Lääne-Eesti veeala väikejärvedesse. Kõigist nendest järvedest on angerjal vaba pääs merre.

0

10

20

30

40

3+ 4+ 5+ 6+ 7+ 8+ 9+ 10+

Age

Pro

porti

on %

Joonis 14. Angerja vanuseline koosseis väikemõrra jadades Saaremaa rannikuvetes 2006. aastal.

Tabel 14. Angerja kasvukiirus Saaremaa rannikuvetes

Vanus 3+ 4+ 5+ 6+ 7+ 8+ 9+ 10+keskmine TL mm 407 431 506 540 563 623 660 750keskmine TW g 95 117 166 200 305 461 589 600

3.2.2. Meetmete kirjeldus

Enamikus rannikuvetes kasutatavates mõrdades esineb angerjas kaaspüügina ja moodustab 1% ja seetõttu ei ole mingit vajadust vähendada nende mõrdade arvu, välja arvatud väikesed mõrrad jadas, mis on mõeldud angerjapüügiks. 2009. aastal vähendati jadas olevate väikemõrdade mõrdade arvu juba ligikaudu 15%. 2013. aastaks seda arvu vähendatakse kuni 50% (tabel 15). Angerjasaak Lääne-Eestis väheneb 50%-ni praegusest (tabel 15). Angerjasaak Lääne-Eestis, eriti saartel, peab olema vähem kui 6 tonni aastas, mis on seotud keskmise saakidega 2004-2006 12 tonni). Praegune nõue vähendada angerjapüüki meres 50 % on juba täidetud, sest angerjasaak rannikuvetes oli 4,8 tonni 2008. aastal (joonis 13). Hoolimata sellest vähendatakse väikemõrdadele antavate kalapüügilubade arvu 50 %. Angerjapüügi suurenemisel Eesti edasine püügivõimsuse vähendamine rannikuvetes on võimalik.Merre suubuvates jõgedes ei ole püük mõrdade ja õngejadadega üldse lubatud, välja arvatud Nasva jõgi Saaremaal (6) ja vesikonna väikejärvedes on lubatud ainult 11 mõrda. Angerja kogupüük vesikonna sisevetest on aastas alla 200 kg. Tulenevalt eelpoolöeldust, on järelikult garanteeritud 40 % rändangerja ränne Lääne-Eesti vesikonnast.

Tabel 15. Jadas olevate väikemõrdade arv erinevates Eesti ranniku piirkondades 2008-2013.

Piirkond(maa-) Ida- Lääne- Harju- Hiiu- Lääne- Pärnu- Saare-kond/aasta Virumaa Virumaa maa maa maa maa maa Kokku %2008 5 5 80 1026 1890 550 1300 4856 1002009 4 4 68 850 1611 544 1105 4186 862010 3 3 58 723 1369 462 939 3557 732011 3 3 49 614 1164 393 798 3025 622012 3 3 42 522 989 334 679 2571 532013 3 3 35 444 841 284 577 2185 45

4. Kalakasvatus.

Tänapäeval on ainult üks kalakasvandus Eestis, mis hakkas angerjaid kasvatama 2002. Sellele järgneval aastal oli toodang 10 tonni, 2005 – 15 tonni ja järgnevatel aastatel - 40-50 tonni. Aastail 2002-2008 pärines angerja asustusmaterjal (noorangerjas 2-20 g) Eesti järvedesse sellest angerjakasvandusest.

4. Varu seire

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna varu hindamise programmi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, milles oli eriprojekt angerjavaru uurimiseks (vanuse ja pikkuse struktuur, tagasipüük, arvestus, limiidid) Võrtsjärvel ja teistes Eesti siseveekogudes.Tulemused edastatakse kalavarude osakonda. ERDF rahastas Eesti-Vene ühisprojekti rändangerja Narva jõe allavoolu rände uurimiseks.Kuni 1990ndate aastate lõpuni põhinesid Eesti uuringud kutselisel kalapüügil, mis analüüsisid angerja asustamist ja taaspüüki Võrtsjärvel. Alates 2001. aastast on uuritud ränd- ja klaasangerjat paljudes järvedes ja jõgedes üle Eesti. Põhilised andmete allikad olid ametlikud saagid ja eriotstarbelise õngejadade ja mõrrapüükide saagid ning elektripüük järvedes ja jõgedes (segapüügi ülevaade ja suhteline arvukus igal aastal rohkem kui 300 punktis). Eesti rannikuvetes polnud tehtud angerja kohta eriuuringut, välja arvatud andmekogumine 2008. aastal. Viimasel viiel aastal on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskusrahastanud angerja uuringuid.Eestis on angerja majandamine riigi kontrolli all. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond kannab hoolt angerja asustamise ja lubade eest. Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond tegeleb kutselise kalapüügiga. On sätestatud püügivahendite ja suuruse piirangud.Eestil on riiklik kalavarude, sealhulgas angerja, taastamise ja asustamise programm (2002-2010). Selle programmiga seoses tehti angerjale suunatud uuringu ja seire projektid. Alates 1992. aastast on uuritud Anguillicola nakkust Võrtsjärve angerja populatsioonis. 1999-2003 hinnati angerja osa rannikuvete kormoranide toidu koostises. 2008. a kiideti heaks kormoranide ohjamise kava Eesti territooriumil, eriti Väinamere alal. 2002-2006 uuriti haugi toitumist ja angerja osakaalu haugi toitumises. Kalapüügi võimsuse, saagi koosseisu uurimine jne on hästi korraldatud sisevetes, kuid rannikuvetes peaks see olema parem.Asustamine positiivne mõju on selge ja seetõttu on soovitav jätkata asustamist vastavalt asustamise programmile. On vaja jätkata asustamise tulemuste ja rändangerja rände uurimist. On vajalik katseuuring õngepüügi ja püügivõimsuse kohta.

Kirjandus

Dekker, W. 2003c. Did lack of spawners cause the collapse of the European eel, Anguilla

anguilla? Fisheries Management and Ecology, 10: 365-376

Järvalt, A., 1999 Võrtsjärve kalavarude uurimine ja prognoos. Viljandimaa

Keskkonnateenistuse poolt tellitud uurimisprojekti aruanne. Tartu, 31 lk.

Järvalt, A., 2003 Võrtsjärve kalastiku seisund ja prognoos. Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt tellitud uurimisprojekti aruanne. [Report] Tartu, 41 lk.Järvalt, A., 2004 Angerja asustamise tulemuslikkuse hindamine väikejärvedes. Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uurimisprojekti aruanne. [Report] Tartu, 58 lk.Järvalt, A., 2004 Võrtsjärve kalastiku seisund ja prognoos. Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt tellitud uurimisprojekti aruanne. [Report] Tartu, 48 lk.Järvalt A., Kangur A., Kangur K., Kangur P., Pihu E. Fishes and fisheries

management. - In Haberman J., Pihu E., Raukas . eds. Lake Võrtsjärv, Estonian

Encyclopaedia Publishers, 2004, 281-295.

Järvalt, A., Laas, A., Nõges, P.& Pihu, E. 2005. The influence of water level fluctuations and

associated hypoxia on the fishery of Lake Võrtsjärv, Estonia. & Hydrobiology 4, (4):

487-497.

Kangur, A., 1998 European eel Anguilla anguilla (L.) fishery in Lake Võrtsjärv: current status

and stock enhancement measures. Limnologica 28 (1): 95-101.

Kangur, K., Kangur, A. & Kangur, P. 1999 A comparative study on the feeding of eel, Anguilla anguilla (L.), bream, Abramis brama (L.) and ruffe, Gymnocephalus cernuus (L.) in Lake Võrtsjarv, Estonia. – Hydrobiologia 408/409: 65-72 Kangur, A., Kangur, P. & Kangur K., 2002 The stock and yield of the European eel

Anguilla anguilla (L.), in large lakes of Estonia. Proc. Estonian Acad. Sci. Biol. Ecol.,

51/1: 45-61.

Kint, P. 1940. Kalandus 1939. Eesti Kalandus, 4/5, 85-102.

Vasilyev, P. A., 1974. The main preconditions for organization of commercial fishing of the

eel in Narva River. Izvestija GOSNIORH, 83: 144-152.