August Weizenberg on ükseesti rahvusliku kunsti teeraja-jaid. Ülirasketest majanduslikesttingimustest, vaimselt allasuru-tud talupoja seisusest suutis taennastsalgava tööga ja enese-harimisega jõuda oma unistusteteostamiseni. Külapoisist käsi-tööliseks ja sealt edasi suurdekunsti – selline oli esimese eestiskulptori tee oma kutsumusejuurde.

Jaan ja Liisa Weitzenbergiperre Kanepi lähedal Ritsikelsündis poeg August Ludwig(25.03./6.04.1837–22.11.1921).Ritsikel veetis tulevane kujuroma esimesed viis eluaastat,1842. aastal ostis isa Jaan väi-kese popsitalu Jaani-Mihkli talujuures Nahakülas. August õppisVana-Piigandi algkoolis, hiljemläks ristiisa Ludvig Treffnerieestkostel Kanepi kihelkonna-kooli, mille lõpetas 1849. aastal.

Esimene töökoht, kus tulevasekujuri annet märgati, oli Erast-vere mõis, mis kuulus Ungern-Sternbergidele. Weizenbergi si-demed püsisid kuni ta viimastekülaskäikudeni Erastverre, kuigijuba 1862.aastal lahkus ta Erast-verest õppima ja tööle Saksa-maale. Edasi viisid tema loomin-gulised otsingud Peterburgi,Rooma. Oma viimased eluaastadelas ja töötas ta Tallinnas.

Tema esimese iseseisva töö-koha leivavanemad Ungern-Sternbergid uskusid tema andes-se ja aitasid igati kaasa lihtsa tis-leri kujunemisele nimekaks ku-juriks. Parunite toetuskirjad jakõrges ametites meeste soovi-tused lugesid väga palju abi saa-misel edasijõudmiseks. Ka ostsidnad ise tema teoseid ning aitasidleida tellijaid ja ostjaid tema loo-mingule.

1878/79 valmis Weizenbergil„Vanemuine”, järgmisel aastal„Kalevipoeg”. 1880. aastal sõitisWeizenberg Roomast Tallinna, etEestimaa provintsiaalmuuseumitellimusel loodud „Lindat” muu-seumis üles seada. Järgnevatelaastatel valmisid rahvusroman-tilised skulptuurid „Koit”, „Hä-marik”, „Kevad”, „Suvi”, „Sü-gis” ja „Talv”. 1881. aastal esi-

nes Weizenberg Peterburi kuns-tide akadeemia näitusel.

Ema portreed peetakse esime-seks Eesti skulptori loodud lihtsamaanaise portreeskulptuuriks.Kolmest teadaolevast valgestmarmorist ema portreest asubüks Tallinnas, teine Tartus kuns-timuuseumis. Kolmas aga kingi-ti tsaar Nikolai II-le tema krooni-mise puhul Eesti seltside pooltkui eesti ema koondportree. Emaportree on bareljeefina ka skulp-tori enda hauasambal TartusMaarja kalmistul Raadil.

Aastad 1878–1882 on Wei-zenbergi loomingu kõrgaeg.Rõõmustavat tõi teade Melbour-ne`i maailmanäituselt, kuhu taoli esitanud „Noormehe oja ää-res”. Teda premeeriti ja teososteti 7000 frangi eest. Ta osales

samal aastal ka kunstinäituselBerliinis teostega „Tütarlapsekaebtus”, „Tasadus” ja„Õnnetu”. Kiideti Weizenbergitööde tehnilist meisterlikkust.

1.–5. juulini 1887 seadis Wei-zenberg oma vanemate kalmuleKanepi Mäe surnuaial üles haua-monumendi pronksist „Lootuse”figuuriga. Tema esimese õpetajaHektori tütar Anette oli Weizen-bergi vastamata noorusearmas-tus, kelle kuju arvatakse olevatselles jäädvustatud. See oli kin-gitus Kanepile ja kaunistab koguWeizenbergide hauaplatsi.

IRGI TURBA, Kanepi gümnaasiumi

12. klassi õpilane*Väljavõte uurimistööst „Erast-vere mõisnike osast August Wei-zenbergi elus” (2006.aastal au-hinnatud töö).

Aprill 2007 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 3 (38)

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!Kanepi kultuurilugu on väga rikkalik,

aprilli alguses möödub 170 aastat AugustWeizenbergi sünnist. Tema nime kannabmeie peatänav, talle on püstitatud Kanepiskaks mälestuskivi. Kahtlemata on ka eestiesimese maailmakuulsa skulptori pooltvanemate hauaplatsile püstitatud skulptu-ur üks Kanepi tähtsamaid vaata-misväärsusi. Koolis toimub Weizenbergiauks mitmeid üritusi. Meil kõigil on huvi-tav teada tema elukäiku.

Kevad toob kaasa ilusad ilmad. Onrõõm, et alevikus tehakse korda õued jamajade ümbrus. Püsivate soojade ilmadesaabumisel riputame üles lilleseaded, miska eelmisel suvel Kanepit kaunistasid.Toetame endiselt ka ilusa kodu konkurssi.Kanepi heakorrale on kaasa aidanud õpi-lasmaleva rühmad. Ka sellel suvel saavad60 noort tööd kolmes rühmas, neist üksPõlgastes.

Käsil on Põlgaste Lasteaed-Algkooli du-‰iruumide ehitus ja alanud on KanepiGümnaasiumi soojustustööde kolmasetapp, seega saab kogu koolimaja soojus-tatud.

Välja on kuulutatud vähempakkumisekonkurss Põlgaste koolimaja vanema osaakende vahetuseks. Ettevalmistused käivadka Kanepi kultuurimaja ehitamise riigi-hanke väljakuulutamiseks. Toimub vallateede ulatuslik remont. Tegemisi ja töid onpäris palju.

AIVAR LUTS

Vallavolikogu istungtoimus 22. märtsil

Päevakord:

1.Koduteenuste osutamise tingimusedja kord.Otsustati vastu võtta määrus nr 11.2. Revisjonikomisjoni akti arutamine jakinnitamine.Otsustati kinnitada revisjonikomisjoniakt. 3. Pokumaa Sihtasutuse taotluse aruta-mine.Otsustati toetada Pokukoja ehitust 2007.aasta lisaeelarvest või valla 2008. aastaeelrvest kuni 50 000 krooniga.4. Audiitori määramine.Otsustati määrata valla eelarve täitmisearuande läbiviimise audiitoriks OÜJuristibüroo Fides.5. Vallavara omandamine. Otsustati osta vallale teehöövel DZ 99hinnaga 55 000 krooni.6.Vallavara võõrandamine.Otsustati müüa enampakkumise korrasKanepi gümnaasiumile kuuluv väike-buss Fiat Ducato, vallavalitsusele kuu-luv ekskavaator, traktor T 170 ja auto-buss PAZ 672.8. 2007. aasta eelarve muutmine.Otsustati suurendada Kanepi valla 2007.aasta eelarve tulusid summas 1 517 061krooni ja eelarve kulusid summas 1 517061 krooni.9. Vallavara üleandmine.Otsustati kanda Kanepi Gümnaasiumiarvel olev sõiduauto Lada 21102 MAKarjäär arvele.

•Volikogu istungi materjalidega saabtutvuda valla raamatukogudes ja vallakodulehel.

Väljavõtte on koostanud vallasekretär ÕIE PÕDER

KANEPI VALLA KEVADLAAT toimub 26. mail kell 9 Kanepi alevikus spordiväljakul. Müügikohast huvitatutel palume endast teatada tel. 797 6311 või 797 6312.

14. märtsil tähistati Eestis jubaüheteistkümnendat korda emakeele-päeva. See Kristjan Jaak Petersonisünnipäevaga seotud üritus on saa-nud traditsiooniks ka Kanepi raama-tukogus.

Päev algas kõige väiksemate ette-astega: lasteaiarühmadele korraldatietlemisvõistlus. Üheteistkümne jul-ge esineja seas osutusid kõige tubli-maks Krislina, Marie ja Anna-Hele-na. Kiitust teenisid ka Sven, Lauri,Kätlin, Loreli ja Kristiina. Toredaksüllatuseks oli raamatukogule kingi-tus Sipsiku rühmalt: kasvataja Me-rike Ingveriga oli loodud raamat„Head emakeelepäeva!”.

Keelepäev jätkus õhtul kultuuri-majas. Teelauas istudes elati kaasaKanepi kooliõpilaste esinemisele,selle juhatas sisse emakeeleõpetaja

Tähte Tagel. Selle aasta keelepäevalolid aukohal lähemate kuude juubi-larid-kirjanikud. Sellest lähtuvaltkõlasid ka ettekanded. Betti Alveriluulet esitasid Egle Rüütli ja HipKõiv, katkendi Juhan Smuuli „Pol-kovniku lesest” luges ette MariRüütli ning Lilli Prometi „Armas-tuskiri” kõlas Marili Niidumaa esitu-ses. Üllatusesinejana astus publikuette Merit Rammul. Ei jäänud kuula-mata ka K. J. Petersoni looming.Plaadilt sai nautida Alo Mattiiseni„Jaagu laulu”.

Külalisesinejateks olid Savernaharrastusnäitlejad, kes esitasid lus-takaid katkendeid ja lühilugusid.

Ürituselt ei puudunud klassikalineviktoriin, mille küsimused olid koos-tatud põhiliselt varem kuuldud lu-gude kohta.

Täname tublisid etlejaid ningnende juhendajaid Külli Pettaid jaTähte Tagelit, entusiastlikke Savernanäitlejaid ning loomulikult kõiki

keelepäevast osavõtjaid.

HELI ADAMSON,Kanepi raamatukogu juhataja

Emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistamisel Põlgastes oli külaliseks MargusKonnula alias Contra. Foto Ene Veberson

Tule, osale õpilasmalevas!

Kanepi Vallavalitsus pakub kakäesoleval aastal 13–17aastaste-le noortele võimalust osaledatöö- ja puhkelaagris. Pakume noortele võimalust tehajõukohast tööd neli tundi päevasja samas aktiivselt puhata. Töö on enamasti heakorratöövalla objektidel: kalmistul, pargisjne. Pärastlõunase aja täidavad maas-tikumängud, meeskonnatööhar-jutused, kunstiharrastus ja kok-kutulekut ette valmistavad tege-vused.

Laager toimub Kanepis ja Põlgastes (10 tööpäeva).

Sel suvel tegutseb kolm rühma (20 noort ühes rühmas),

kokku saab osaleda 60 noort.

NB! Registreerida saab 19. aprillini.

Ankeedi saad Kanepi vallanoortekeskusest

Annika Ladva käest. Põlgaste noored saavad ankeedi

Eha Söödi käest.

Lapsevanema osalustasu ühe lapse kohta laagris on

150 krooni.

August Weizenberg 170

Lootuse figuur Weizenbergide hauaplatsil Kanepis.

August Weizenbergi 170. sünniaastapäeva

üritused Kanepi Gümnaasiumis* Näitus kooli raamatukogus.* Muuseumitunnid 5.–9.klasside õpilastele. * Klassijuhatajate vestlused 1.-4.klasside õpi-lastega.* Mälestusküünalde süütamine A.Weizenbergivanemate kalmul. * Lühiviktoriinid A.Weizenbergi elu ja loomin-gu kohta. * 5. aprillil kell 12.30 õpilaskonverentsi avami-ne. Tuleskulptuuri esitlus.Ettekanded: 1. Ülevaade A. Weizenbergi Eesti perioodist –Mihkel Pihl, 12. klassi õpilane2. Erastvere mõisnike Ungern-Sternbergideosast A.Weizenbergi elus – Irgi Turba, 12. klas-si õpilane3. August Weizenbergi skulptuuriloomingust –Hip Kõiv, 10. klassi õpilane4. August Weizenbergi elu ja loomingu mitme-külgsusest – ajaloolane Milvi Hirvlaane*Kell 14 abituuriumi kevadnäituse avamine.

nr 3 kanepi aprill 2007 4.04.2007 11:50 Page 1 (Black plate)

20. märtsil tutvustas Jaan Tiivoja Kanepi vallamajashelerohelist raamatukest, mille kaanel on metsa-ülema vormis autor männipuu kõrval. Jaan Tiivojaon raamatuks kirjutanud oma lapsepõlve ja kooli-tee, hilisemad metskonnas töötatud aastad, loodus-kaitse seltsi tegemised, esimese koolimetskonnaloomise Kanepis, faktid Erastvere metskonna met-saülematest, plaanid, huvitavad juhtumused.Raamat kannab pealkirja „Lihtsalt elust enesest" jasisaldab rohkesti fotosid. Autor on seni kinkinudraamatuid vaid oma sõpradele, kooli ja Kanepi raa-matukogule. Loodame tema sulest veel palju huvi-tavaid lugusid ka valla lehes avaldada, ega kõik juraamatusse mahtunud.

Foto Tiiu Leppikus

APRILL 20072 Kanepi Teataja

Mis on gestaltteraapia?Gestaltteraapia on üks paljudest

psühhoteraapia meetoditest. Kasuta-takse nii grupi- kui ka individuaaltöövorme. Samuti on Eestis mõned tera-peudid, kes teevad teraapiat abielu-paaridele. Paarid saavad abi suheteklaarimisel ja teineteise mõistmiseks.Eestis on praegu vähemalt 19 litsentsiomavat gestaltterapeuti.

Teraapiaseanss on dialoog terapeu-di ja kliendi vahel. Seanss toimubmeetodil ,,siin ja praegu”, et klientmõistaks, mida ta hetkel teeb, kuidasta seda teeb ja kuidas ta saab muutaneid korduvaid käitumismustreid, mistal elus edasiminekut ja parimate vali-kute tegemist takistavad. Samuti onoluline, et klient saaks teadlikuks omategelikest vajadustest ja soovidest,ning see, et klient õpiks hindama jaaktsepteerima end sellisena, nagu tategelikult on. Lihtne on oma saatusessüüdistada kõiki teisi, selle asemel etise midagi muuta. Gestaltteraapia eri-neb teistest teraapiatest, sest siin pee-takse oluliseks kliendi enda vastutustteraapiaseansis. Peamine eesmärkongi suurendada kliendi teadlikkustiseendast, oma tegelikest vajadustestja soovidest ning isiklikust vastutu-sest oma valikutes, samuti suurenda-da kliendi eneseteostusvõimet.

Oma kogemustest võin öelda, etgestaltteraapia on mulle andnud paljujulgust ja enesekindlust uuteks alga-tusteks. Ma olen leidnud enda seesuusi seni tundmata ressursse, milleolemasolu ma endale tunnistada poletahtnud. Ma olin osa endast justkuimaha salanud ja püüdnud olla keegiteine.

Kellele gestaltteraapia meetodsobib?

See sobib nendele inimestele, kel-lel on avatud eneseteadlikkus ja keson valmis enesega tegelema. Kuidnendel, kes loodavad, et terapeut neilekandikul valmis vastused annab, soo-vitan pöörduda selgeltnägija poole.

„Gestalt on silmaga-nähtava filosoo-fia,” on öelnud gestaltteraapia loojaFrederick Perls. Kõik need, kes ela-vad tulevikus või minevikus, mittekäesolevas momendis, on tema mee-lest neurootikud. Me kõik oleme juaeg-ajalt seda. Kuidas aga neuroosi-dega paremini toime tulla, seda ongivõimalik gestaldis õppida.

Kas sul on vahel tekkinud tunne, etelu on hall ja igav ning aeg on lihtsaltüksteisega sarnanevate päevade rodu?Ja kui sa mõtled tagasi eelmisele päe-vale, siis sa ei suuda kuidagi mee-nutada, mida see päev sisaldas. Miskiei paku enam rahuldust. Tundub, naguelu tormaks halastamatu kiirusegamööda ja sina tammud paigal omaväikeses maailmas. „Tõeline” eluvõib küll vahel teleri kaudu või mingilmuul moel sinu päevadesse natukeerutust tuua, kuid see pole see, midasina igatsed.

Kuidas jõudsin gestaltteraapiajuurde?

Just selline tunne oli minul enne se-da, kui ma otsustasin oma eluga mida-gi ette võtta. Ja kuna peamiselt polnudma rahul oma tööga, mis oli rutiinseksmuutunud, siis hakkasin otsima kõik-võimalikke enesetäiendusviise. Jaühel päeval umbes seitse aastat tagasiavasin ma ajalehe Postimees kuulu-tuste külje ja seal seisis minu jaoksahvatlev pealkiri „Loovustreening”.Sain oma tööandjaga kokkuleppele, etsee kursus võiks mulle ka minu töösErastvere hooldekodus kasuks tulla janii algaski minu kokkupuude gestalt-teraapiaga. Hiljem selgus, et ka kogukursus toimus gestaldi meetodil. Esi-mesele loovustreeningule järgnes veelüks kursus teemal „Emotsionaalneintelligentsus”. Pärast seda kursusthelistas mulle nende kursuste organi-seerija, Gestaltteraapia Arenduskes-kuse juhataja terapeut Katrin Rosentalja küsis, kas ma ei tahaks tulla tera-peutide väljaõppe koolitusele. Esime-ne aasta oli tema sõnul nagu eeltree-

ning. Loomulikult otsustasin ma sellesuurepärase pakkumise vastu võtta.Kui aga eeltreening läbi sai, selgus, etterapeutide edasine väljaõpe toimubinglise keeles, mida ma polnud koolisõppinud. Õppejõud julgustas mind jama mõtlesin, et kui tema minusseusub, siis miks ei peaks mina samutiendasse uskuma. Õppeasutuse nimi,kus ma õppima hakkasin, oli GISInternational The Gestalt Institute ofScandinavia. Selle keskus on TaanisOro saarel. Mina alustasin õpinguideesti-soome grupis, kuid meil on tihtitreeningutel nii rootslasi kui ka taan-lasi. Õpetajatest on meil geograafilis-es mõttes kaugeima nurga mees olnudJaro Starak Austraaliast. Ta on ka üheolulise gestaltteraapia raamatu „Riskolla elus” autor. Õpingute vältel onmeid õpetanud terapeudid nii Taanist,Soomest kui ka Rootsist.

Pean tunnistama, et minu õpingud

on saanud võimalikuks tänu Erastverehooldekodu direktori Rein Suija soo-sivale suhtumisele ja minu heale ing-lise keele õpetajale Merike Lutsule.Loomulikult ei saa ma alahinnata kaenda edasipüüdlikkust. See teadmine,et miski pole võimatu siin päikese all,on mulle tulnud gestaldist. Ainult meise seame endale piire oma hirmude jaeelarvamustega, liiga vähese usugaiseendasse.

Kuhu ja kuidas edasi?Mul on käsil viimane õppeaasta ja

ma kirjutan lõputööd. Mida mul aganapib, on praktika. Et head lõputöödkirjutada, vajan kliente ja teemat, mil-lest kirjutada. Loomulikult võiksinma oma koti pakkida ja minna õnneotsima sinna, kus on rohkem inimesija inimestel on rohkem raha teraapia-seansside eest maksta. Kuid õppimaasudes ei olnud minu eesmärk mittesuure raha teenimine, vaid huvi inim-

suhete vastu ja tahe midagi inimesteheaks teha. Ma usun siiralt, et kaühiskonnas, mis on raha ja edu taga-ajamisele orienteeritud ja kus on vähekohta inimlikule soojusele, on siiskivõimalik midagi muuta, kui me vägasoovime, aidates kas või üht inimestenda kõrval. Miks ma peaksin omateadmised viima kusagile kaugele,kui ka siin on neid, keda minuoskused võiksid aidata. Kõlab naguloosung? Võib olla tõesti. Kuigi maa-inimene ei ole väga nõus end avamaega usalda eriti oma muresid teistele,loodan siiski, et on inimesi, kes leia-vad aega enesesse vaadata ja otsivadabi enese mõistmisel. Hädas olla eiole häbiasi ja pole vaja, hambad ristis,teiste jaoks tublit etendada. Igaüksmeist vajab vahetevahel ärakuula-mist, mõistmist ja toetust.

Olen perearsti Vaike Meesakugakokku leppinud, et võin kasutada ühtperearstikeskuses olevat ruumi teraa-piaseansside tegemiseks. Teen teraa-piat tasuta, vähemalt seni, kuni saanametliku tegevuslitsentsi. Ärgu seesind heidutagu, et ma olen praktikant.Ma arutan juhtumeid oma õppejõuga,kui peaks vajadus tekkima, ja mõndalugu ei suudagi „lahti harutada”.

Kui sa pärast selle kirjutise luge-mist tunned, et oled huvitatud ene-sesse vaatamisest või sul pole omamuret kellegagi jagada, siis helistamulle ja lepime meile mõlemale sobi-va aja kokku.

Kui sa aga tahad gestaldi kohtarohkem lugeda, siis võid külastadainternetis Gestalteraapia Arenduskes-kuse kodulehekülge: gestalt.ee

HELGI VASSAR,Erastvere hooldekodu

vanemtegevusjuhendaja, GIS International Skandinaavia

Gestaldiinstituudi4. kursuse tudeng, praktikant

Tel 5333 3030, 797 7781.

Gestaltterapeudi teenus Kanepisse, miks mitte

Helgi Vassar.Erakogu

Vastavalt Eesti Vabariigiriikliku metsaameti käskkir-jale nr 5-1/22 27. veebruarist1992 said alates 1. märtsistiseseisvaks Põlvamaa mets-konnad, nende hulgas kaErastvere metskond. Seegasai metskond juriidilise isikuõigused, sellega kaasnesidiseseisev bilanss, pangaarveja pitsat. EV valitsuse määru-sega nr 120 15. aprillist kinni-tati „Eesti vabariigi riiklikumetsavalve määrustik”, millealusel sai metskond keskkon-na järelevalve õigused ja ko-hustused. Põhimõtteliselttaastati riiklik metsavalvesüs-teem, mis oli olnud Eesti Va-bariigis.

Siis tuli metskonnal paikapanna piirjooned mõisamet-sade ja -maade riigistamisel,nüüd tuli seda teha kolhoosi-ja sovhoosimetsade ja -maadepuhul, kuna okupatsioon oliomandisuhted ja maade piiridnullinud. Probleeme oli hul-galiselt, sest metskonnal tuliüles leida vana kaardimater-jal, mille alusel määrati kind-laks esialgsed piirid riigimaa-de ja talumaade vahel. Kõi-kide soov oli, et see toimuksvõimalikult kiiresti. Selle kii-rustamisega kaasnesid mõni-kord ka pahandused, mida tulikoostöös vallaga lahendada.Koostöö sujus ning äärmus-likke olukordi, kus pauguta-mise või käsikähmluseni

oleks läinud, minu teada eiolnud.

Kui piirjooned olid loodu-ses paika pandud, tuli mets-konnal hakata raielubasid väl-jastama. Selleks tuli raieksmääratud puud looduses äramärkida ja hinnata. Lisaksraielubadele tuli ka veosele-hed väljastada, nii et bürok-raatiat jätkus! Kõige raskemnende ülesannete kõrval olivõitlus omavoliliste raietega.Selles võitluses ei olnud öölega päeval vahet, see kestis24 tundi ööpäevas. Metsasnähti kiiret tuluallikat ja met-sa püüti raiuda iga hinna eestja igal moel. Paljude rikku-miste avastamisel aitas kaasaKanepi rahvas. Iga päev tund-sin rahva toetust ja ühtehoid-mist. Põhiline info metsarik-kumiste kohta laekus riikli-kule metsavalvele kohalikultelanikkonnalt.

Suur tänu Kanepi rahvalehea koostöö eest! Loodan, etmetsa jätkub ka tulevastelepõlvedele.

JAAN TIIVOJA,Erastvere metskonna

kauaaegne metsaülem

Kui metskond sai1992. aastal iseseisvaks

Eesti Ajaloomuuseumi näitus ,,Eesti lipu ajalugu”oli Kanepi GümnaasiumisKoolivaheajal tõid Eesti Ajaloomuuseumi töötajad kooli

kuuest stendist (1mx2m) koosneva rändnäituse sinimustvalgelipu ajaloost. Fotosid oli alates 1881.aastast, kui eesti üliõpilasedsinise, musta ja valge oma seltsi värvideks valisid. Õpilastele oliüllatav, et need värvid Nõukogude ajal keelatud olid. Sel ajalhoidsid ja kandsid eestluse ideed väliseestlased, seda kuni Eestitaasiseseisvumiseni. Üle 126 aasta Eesti ajalugu oli vägalastepäraselt seotud ajakulguri AIKONI suunavate tekstidega.Näitusega tutvusid kõikide klasside õpilased. Lisaks viis muu-seumitöötaja Triin Siiner läbi huvitavad tunnid 7., 9., 10., 11. ja12. klasside õpilastele. Nendes tundides said õpilased ise rääki-da oma seostest Eesti lipuga, teha rühmatöösid, joonistada pla-kateid. See oli väga arendav näitus, õpetlikud tunnid koos muu-seumipedagoogiga olid vahelduseks harjumuspärasele kooli-elule. Edasi rändab näitus Võrumaa koolidesse.

Eesti Ajaloomuuseumil on valmimas samasugused näitusedka Eesti riigi vapi ja hümni ajaloo kohta, nende tutvustamine jääbjärgmisesse õppeaastasse. Kuna Tallinna muuseumisse jõuavadõpilased küllalt harva, siis on selline muuseumipoolne ettevõt-mine väga tore.

TIIU LEPPIKUS,ajalooõpetaja

Päevakeskuse tegemistestTänu Kanepi valla toetusele ja Erastvere hooldekodu

mõistvale suhtumisele oleme saanud ka tänavu eakate kooskäi-misi jätkata. Toimunud on mitu huvitavat üritust.

Oma teadmisi jagas meile GNLD müügijuht Maili toidu-lisandite ja puhastusvahendite kasutamisest. Enne Riigikogu va-limisi käis meiega kohtumas saadikukandidaat Kadri Jäätmaa,kes on rohkem kui Riigikogu liige tuntud peretütrena mängufil-mist „Siin me oleme”.

Tähistasime pidulikult ka Eesti Vabariigi 89. aastapäeva.Korra kuus oleme sellel talvel külastanud Pühajärve tervise-

keskust. Ees ootavad teatri ühiskülastus, jüripäeva tähistamine ja

ekskursioon Tallinna.Soovin kõikidele eakatele ilusat kevadet ja sooja suve!

HELE-MALL TÜRNA

Metsavarguste kõrgaeg oli 1993.aasta: varastada püüdis ka see, kesvaevu oskas käsisae pead hoida,rääkimata sellest, et oleks teadnudmidagi puude langetamise tehno-loogiast.

Foto J. Tiivoja raamatust ,,Lihtsalt elust enesest”.

nr 3 kanepi aprill 2007 4.04.2007 11:50 Page 2 (Black plate)

Kanepi noortekas on saanud poole-aastaseks. Märtsikuu jooksul toimusnoortekas üritusi nii päris väikestele kuika veidi suurematele. 7. märtsil oli akti-ivi koosolek, kus panime paika tervekuu tegevuskava, valisime noortekalogo ja otsustasime veel, et oleme toy-otismi pooldajad, st ei vali aktiivilejuhatust, vaid oleme kõik ühtmoodivastutavad. 10. märtsil oli taas tradi-tiooniline ,,Lõbus tund”, kus väikse-mad said vaadata multifilme, juua teed,maiustada ja teha kleepimistööd, milletulemusena valmis lõbus sajajalgne.

Ööbimisega üritusi oli sel kuul lausakaks: pidÏaamapidu 10–12aastasteletüdrukutele ja Veriora noorte külaskäik.PidÏaamapeolised pidid seekord isepeoks ettevalmistusi tegema. Seepärasttoimus enne pidu ka kaks koosolekut,kus jagati end rühmadesse. Populaar-seimad olid söögivalmistajate ja män-gude rühm. PidÏaamapeol osales 25noort, neist julgemad võtsid mõõtuparima pidÏaama valimisel. Îürii esi-mees ja võistluse korraldaja oli AndreLaine. Jagati välja järgmised tiitlid:parima pidÏaama kandja ja publikulemmik Kattre Vaher, kõige kuulsama

nimega pidÏaama kandja Kärt Laine,kõige kaunima pidÏaama kandja Maris-calle Kõrver, kõige emotsionaalsempidÏaamakandja Maria Väronen, parimpidÏaamasaabaste kandja Maarja Lat-tik, kõige fantaasiarikkama pidÏaamakandja Kinne-Riin Reest ja kõige täius-likuma pidÏaama kandja Helene Leht.Veel vaadati õudusfilme ja tehti diskot.Suur tänu Maarja emale Sirjele, keshoolitses toitlustustiimi töö sujumiseeest, Tuuli emale Tiinale ja Deivi emaleSilvile, kes varustasid meid toidu-ainetega, ning Kattre emale Tiiale jaMariscalle emale Moonikale maitsvateküpsetiste eest!

Veriora noortekeskuse noored olidmeil külas 20. ja 21. märtsil. Esimesestvõõristusest ülesaamiseks tegime tut-vumismänge. Pärast seda sujus õhtu ju-ba üsna hästi: mängisime, käisime Ka-nepi aleviga tutvumas ja vaatasime fil-me. Magada küll eriti ei saanud, aga seekedagi ei morjendanud. Veriora noor-sootöötaja Ene avaldas lootust, et Ka-nepi ja Veriora noorte sõpruskohtumi-sed jätkuvad ka tulevikus. Seejuuressuur aitäh Steveni emale Jannele, kellevalmistatud kringlid kadusid laualtsekunditega.

Vaheaja lõpus osalesid Kanepi noo-red ,,Koolitantsu” piirkondlikus voorusVõru kultuurimajas Kannel.

Aprillis on plaanis teha kokkuvõttedlauatenniseturniirist, osaleda kooli-

teatrite festivalil Põlvas ning hakataökodisainima kostüüme volbriööks.

MARI RÜÜTLI,Kanepi valla avatud noorekeskuse

aktiivi liige

Kanepi Teataja 3APRILL 2007

TUBLIMADÕPPURID

2006/2007. õppeaasta 3. veerandil

1. klassArtur Ennok

Tarmo HelbreHereli JuurikKaarel Kaleva

Kert PärnaKädrill Suurkivi

Gaidi PõdderBrigite Vaarask

Cassandra-MeredithVaher

2. klassJoel Klaar

Angela KorelaKaia Kõrge

Marie Rahel LailMari-Liis Lattik

Kristen-Kalev LinaTauno Pettai

3. klassMarten Hallop

Linda JalasMark Kahar

Birgit KalevaMariscalle Kõrvel

Mairo LattikMark Paul Leosk

Kerli TagelKattre Vaher

4. klassMarilyn AmonKristina HiirHelena LattikRauno PõdderKatrin Vestrik

5. klassSixtina LadvaMaarja LattikMari Neissaar

Eleri PärnaIvor Turba

6. klassHelene LehtTõnis LilleojaLisanne Tamm

Kärt Laine7. klass

Enri LehtAnastassija Malkova

Aveli Oja8.a klass

Karoliine LailLaine LilleojaJane KirsipuuGrete PõdderGerda PõdderAile Salundi

8.b klassToomas Horma

Rain EnnokLiivika LadvaChris LiebertLiis Seeme

Helina Ziugand9. klass

Roomet HelbreLiisi Jalas

Anete KrampMarleen Moritz

Sandra Demit‰evaMari-Liis Pärna

10. klassHip Kõiv

Egle RüütliAnneliis PähnAili VäronenKeiu TammJoonas TagelSigne Ladva

11. klassNigol KasteKadri Saia

Kadri Plaado12. klass

Liis TagelMari RüütliJaanus Pähn

* Tumedas kirjas on toodudõpilased, kes õpivad ainultväga headele hinnetele.

PikapäevakoolKanepi

GümnaasiumisKanepi Gümnaasium osales haridus-

ja teadusministeeriumi korraldatud pika-päevakoolide projektikonkursil. Meiekooli õpetajate planeeritud projekt saipositiivse vastuse ja alates aprillist avamepikapäevakooli 1.–6. klasside õpilastele.

Pikapäevakool tähendab Kanepi Güm-naasiumi õpilasele võimalust osaledapärast tunniplaanis ette nähtud tundidelõppu ja ka enne tundide algust meele-pärastes ja sobivates huviringides ja ühis-tegevustes, vajaduse korral saada õpiabija tuge koduste õppetükkide lahendami-sel ning arendada ennast oma lemmik-ainetes ja tugevdada end nõrgematesainetes.

Pikapäevakoolitööd planeeritakse nii,et õpilased oleksid tegevusse haaratud (shkodune õppetöö) kuni kella 18ni õhtul.Pikapäevakoolis osalevad õpilased saa-vad lisaks koolilõunale ka pikapäevaeineja kaugemal elavate õpilaste tarvis pan-nakse käiku lisabussiring.

Projekti koostajad usuvad, et pikapäe-vakooli töölerakendamine Kanepi Güm-naasiumis annab võimaluse veeta kooli-päevadel turvaliselt ja silmaringi laien-davalt tunnivälist aega ning kaasata tun-nivälisesse tegevusse ka need 1.–6. klas-si õpilased, kes sõltuvad koolibussilii-nidest. Muu hulgas suureneb ka õpilasteja õpetajate koostöö.

Pikapäevakooli tegevused KanepiGümnaasiumi õpilastele toimuvad suuresosas kooli ja valla territooriumil. Õpi-lastele on planeeritud ka õppekäigud väl-japoole valda.

Pikapäevakooliga liitumiseks on va-ja lapsevanemal avaldus kirjutada.Avalduse vormi saab klassijuhatajakäest.

Pikapäevakooli aprillikuu tegevus-kava avaldatakse kooli kodulehel 4.aprillil. Lisabussiring alustab 9. april-list.

PIRET VIIL,Kanepi Gümnaasiumi

õppealajuhataja

15. märtsil oli Kanepi Gümnaa-siumis tervisepäev. See toimus 10.klassi õpilase Krista Koitla kirjutatudja võitnud projekti järgi.

Hommik algas võimlas osalejateregistreerimise ja pidulike kõnedega.Kõik see koolipere 1.–9. klassini olisaalis valmis virgutusvõimlemiseks,mida juhendasid kehalise kasvatuseõpetajad Kadri Tulev ja Aive Pähn.Tublimad said auhinnaks diplomi.Seejärel suunduti kooli sööklasse, kusootasid kausid tervislike salatitegaporgandist, kapsast, õuntest, apel-sinidest ja terved kuhjad õunu-pirne.Oleks igal hommikul sööklas sellinevitamiinipomm sööjaid ootamas!

Edasi järgnesid tegevused: 1.–4.klassi õpilastele toimusid loengud ter-vislikust toitumisest, 5.–7. klassi õpi-lastel oli kohtumine perearstiga, 7.klassile oli veel loeng hammaste ter-vishoiust. Palju elevust tekitas klas-sides rühmatööna sportliku nädala-

plaani koostamine. Need pandi näitu-sele ja parimad said auhinnad. Vane-mad õpilased osalesid ajurünnakul„Kuidas muuta meie kool tervisliku-maks?”. Välja pakuti päris palju häidideid. Ka lõunasöök oli tervislikesalatitega.

Päeva teisel poolel olid kavas teate-võistlused kooli staadionil ja päevalõpetas „Aarete otsimise” mäng Jõksijärve ääres metsas.

Projektist tehti kokkuvõte veerandiviimasel päeval, auhindadeks jagatiapelsine, banaane, õunu, mandariine,pirne. Tublimad said tänukirja.

Tervisepäev meeldis õpilasteleväga ja loodame, et see muutub tradit-siooniks.

SIGNE LADVA ja ANNELIIS PÄHN,

10. klassi õpilased

Tervem elu – pikem iga

Projekti juht Krista Koitla. Foto: Tiiu Leppikus

PidÏaamapidu noortekeskuses.

Noortekeskuses on alati huvitav!

2006/07. õppeaastal onKanepi Gümnaasiumi õpi-lased osalenud väga palju-del maakondlikel võistlus-tel, ning seda üpris edukalt.

Septembris toimunudmaakondlikul Lootos Cupijalgpalliturniiril said noore-mad poisid 2. koha. 6.–9.klassi poiste ja tüdrukutejalgpallis tulid poisidkuuendaks. Osalesid ka10.–12. klassi poisid. Kok-ku käis jalgpallivõistlustel36 õpilast. 3. oktoobril Põl-vas maakonna koolide tea-tejooksudes olid tublidgümnaasiumiõpilased, kessaid 3. koha. Kokku käisjooksmas 36 õpilast.

12. detsembril algas „Tä-helepanu, start!” esimenering, milles jäädi 3. kohale.Osales 18 õpilast.

Käesolevast aastast liituska meie kool TV 10 Olüm-

piastardiga ning I etapil esi-nesid edukalt kaugushüp-pes: Helene Leht (2. koht),Gerald Kivirand (3. koht) jaHelika Aigro (3. koht).

6.–9. klassi poisid saidmaakonna korvpalli meist-rivõistlustel (23. jaanuaril)6. koha, 10.–12. klassipoisid tulid 14. veebruarilpeetud võistlusel viiendaks.

Karl-Madis Kukk sai 6.veebruaril toimunud korv-palli Nike Cupil Põlva- jaVõrumaa 6.–7. klassi poisteseas individuaalarvestusesOK harjutuses 2. koha.

Põlva maakonna kooli-noorte sisekergejõustiku-võistlused toimusid seekord

1. märtsil Võrus uues spor-dihallis. Kanepist osales 28õpilast. Edukamad olid JaneKirsipuu 800 m jooksus (1.koht), Silver Suurniit 800 mjooksus (1. koht), 60 mjooksus (2. koht) ja kõrgus-hüppes (2. koht), Risto Raig800 meetri jooksus (2.koht), Allan Pullmann kau-gushüppes (2. koht) ja TauriKirsipuu kõrgushüppes (3.koht).

TV 10 OlümpiastartiPõlva maakonna II etapilosales 17 õpilast. Seekordolid edukamad teivashüp-pes Gerret Kivirand (1.koht) ja Gerald Kivirand (3.koht), kuulitõukes Helika

Aigro (1. koht) ja Jane Hiop(3. koht), 60 m tõkkejook-sus Jane Hiop (3. koht) jaSixtina Ladva (4. koht). TV10 Olümpiastardi II etapilTallinnas osales 11 õpilast,koolide arvestuses jäime 9.kohale.

Eesti Koolispordi Liidum u r d m a a s u u s a t a m i s evõistlustel Haanajas osalesmeie koolist 12 õpilast.Tulemuste poolest oldi Ees-ti keskmisel tasemel. Tipp-suusatajaid praegu koolis eiole, aga tuleviku nimel ta-sub suusatada küll!

Koolis on toimunud tra-ditsioonilised võistlused:sügisel ,,Rammumees”, tal-vel male-, kabe- ja lauaten-nisevõistlused, klassideva-helised võrkpalli- ja korv-pallivõistlused. Toimusidsuusapäev ja teatevõistlu-sed. Uudsena oli sellel aas-tal ka duatlon, kus võisteldijooksmises ja rattasõidus.

Algklasside õpilastelekorraldati klassidevahelinerahvastepalli turniir, vastla-päev ja teatevõistlused.

Elame sportlikult, siisoleme ka tervemad!

KADRI TULEV ja AIVE PÄHN,

kehalise kasvatuseõpetajad

Kanepi õpilastele meeldib võistelda

Käsitööpäev PõlgastesJuba teist aastat järjest toimus Põlgaste Lasteaed-Algkooli ruumides

käsitööpäev, kus oli võimalik õppida valmistama vitspunutisi, meister-dada lindudele pesakaste, maalida puidule ja riidele, proovida ehtsalelõuendile õlivärvidega maalimist. Päeva lõpuks valmisid kuumaalused,pisikesed korvid, kohaviidad, seinamaalid ja linnupesad. Käsitööpäevakorraldas A.Matteuse nim haridusselts, toetas Kanepi vallavalitsus,juhendajad olid vabakutselised kunstnikud Epp Margna ja AnneliKaasik, õpetajad Rein Põdder ja Karin Kolbakov. Toimekast päevast võt-tis osa 36 inimest.

ENE VEBERSON, Põlgaste LA juhataja

Jane Kirsipuu saavutas 800 m jooksus esikoha.Foto: Jaanus Pähn

nr 3 kanepi aprill 2007 4.04.2007 11:50 Page 3 (Black plate)

4 Kanepi Teataja APRILL 2007

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

94 HILDA MÜÜRSEPP5.04. Kanepi alevik

87 ILSE MÜÜRSEPP

10.04. Magari küla87

HUGO VARES 30.04. Sõreste küla

84 KOIDULA PERV

6.04. Kooraste küla84

AUGUST ÕIGUS 25.04. Kanepi alevik

83 MAGDA-EHERRANDA

TEDER 25.04. Magari küla

82 MIRALDA-VILHELMINE

SINDI 9.04. Erastvere EHK

81 LINDA MANDEL 5.04. Hurmi küla

80 EVELIA-ELSBET KÜTT 4.04. Kanepi alevik

75 UUNO RAAL

1.04. Kaagvere küla75

AITA KATTAI 6.04. Erastvere küla

70 FELIKS EDESI

3.04. Kanepi alevik 70

GENADE KONAPLJOV 10.04. Erastvere küla

70 JELIZAVETA TIISLER 24.04. Kanepi alevik

65 TIIU KREEVAN

17.04. Karste küla60

KÜLLI PETTAI 7.04. Kanepi alevik

VOLDEMAR TIISLER24.03.1928–25.02.2007

Põlgaste küla

LEIDA KEEK15.04.1915–13.03.2007

Erastvere EHK

ALFRED EESPÄEV17.01.1950–10.03.2007

Sõreste küla

NATALIE HAAVISTU24.10.1921–19.03.2007

Rebaste küla

ANDU SILM26.12.1953–25.03.2007

Soodoma küla

ELMAR MAISLA10.08.1919–26.03.2007

Kanepi alevik

LIIDIA TOOM1.12.1930–27.03.2007

Kanepi alevik

MAIDU PUNG7.03.1940–28.03.2007

Soodoma küla

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjuda püüa iga maailma imega.Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Nata‰a ·evt‰uki perre Põlgaste külas sündis 20. veebruaril poeg

MARTHIN ÆEVTÆUKKatrini ja Ragnari perre Magari külas sündis

12. veebruaril tütar ELISABETH ABEL

Maive ja Kalmeri perre Kaagna külas sündis 7. märtsil tütar

SANDRA HÕLSTÕnne ja tervist nii lastele kui ka

õnnelikele vanematele! Järgmine Kanepi Teataja ilmub mais 2007. Tänan kõiki häid abilisi. Artikleid ja ettepanekuid ootan vallamajja või e-posti aadressil: kanepi.teataja@mail.ee, Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitleme juubilare ja eakaid sünnipäevalapsi!

Tulevad tagasi lõod ja luiged,tuleb tagasi pääsulind.Ei tule tagasi elatud aastad,kuid nooreks jäägu süda ja hing.

Soovime tugevat tervist jajõudu edaspidiseks kõikidele

sünnipäevalastele!

KANEPI VALLAVOLIKOGU ja VALLAVALITSUS

TEADEKanepi Vallavalitsus müüb avalikulsuulisel enampakkumisel 27. aprillilalgusega kell 10 Kanepi vallavolikogusaalis (Turu 2, Kanepi alevik) järgmisedvallale kuuluvad sõidukid:•väikebussi FIAT DUCATO alghinnaga 60 000 kr;•ekskavaatori EO 3322 alghinnaga 15 000 kr;•traktori T 170-01 alghinnaga 60 000 kr;•autobussi PAZ 672 alghinnaga 4000 kr.Osavõtumaks on 200 krooni. See tulebmaksta Hansapanga arvelduskontole nr 1120263205 või Ühispanga arveldus-kontole 1010402018693000 või valla-valitsuse kassasse.Enampakkumisest osavõtuks tuleb esi-tada kirjalik avaldus koos osavõtumaksutasumise maksekorralduse koopiagaenne enampakkumise algust.Info telefonil 797 6310 või 506 6567.

Kulupõletamine on keelatud

KULTUURIÜRITUSEDKanepi kultuurimaja

Info tel 797 7593, 529 5848 (Meeli Rammul).8. aprillil kell 14 ,,Titetrall”. 2006. aastal Ka-nepi valda sündinud kodanike tunnusta-mine. Tervitus kultuurimajade ja vallavalit-suse esindajatelt, ühistegevus PõlgasteLasteaed-Algkooli mudilastega, meened,pidulaud, jututuba. Kutsetega.11. aprillil kell 19 kinobuss Kanepis. ,,JanUuspõld läheb Tartusse”. Pilet 30 kr. Filmikestus 105 minutit.13. aprillil sõnakunstnikud maakondlikulÏanripäeval Vana-Koiolas.13. aprillil kell 21 noorteõhtu. Muusika-puldis dj Tulvo Ilves. Pääse 25 kr.4. mail peoõhtu kohvilauas. Meeleolu loobPõlvamaa Noorte Meeste Koor. Tantsu-muusikat teevad Rein ja Sirje Kurg, HeldurJõgioja. Koht lauas ettetellimisel 35 kr,kohapeal 50 kr.18. mail kell 21 noorteõhtu. MuusikapuldisVäino Tamm Team Antsla kultuurikesku-sest. Pääse 25 kr.

Põlgaste kultuurimajaInfo tel 797 3324 (Asta Puru).13. aprillil kell 21 naljakuu puhkeõhtu.Ansambel H.A.A.G, õhtujuht Lembit Põl-vast. Pääse 35 kr.20. aprillil jüriöö jooks tõrvikutega. Osale-jatele disko, dj Aivar.30. aprillil kell 21 nõidade sabatkaraokega. Ansambel Brändy. Pääse 35 kr.Kostüümides kella 22ni sissepääs tasuta.4. mail kell 21 disko. Dj Tiit Uibusaar. Pääse25 krooni.11. mail kell 20.30 emadepäeva kontsertPõlvamaa poistekoorilt. Tantsuks ansam-bel Matibänd. Pääse 35 kr.

Õmblustööd lahti uutel aegadel:

teisipäeval kella 9–12 ja neljapäeval kella 12–15.

Viive, tel 5451 3380.

Lõuna-Eesti Päästekeskuseleteeb muret igakevadine kulu- japrahipõletamine. Igal kevadel saa-vad päästjad hulgaliselt väljakutseidkontrolli alt väljunud põlengutele,mis on alguse saanud tuleohutus-nõuete mittetäimisest kulu ja prahipõletamisel.

Kulupõletamine on igal juhulohtlik ning võib kaasa tuua suurikahjusid. Kulu ja prahi põletamiseltuleohutusnõuete mittetäitmise ta-gajärjel on maha põlenud elumaju.Oskamatus ette näha tuletegemisetagajärgi on põhjustanud inimestehukkumist ning toonud kaasa kor-vamatut kahju loodusele. 2006.aastal registreeris päästeamet Eestisligi 5000 kulupõlengut, hukkus neliinimest.

Kulupõletamine on keelatudalates lumesulamisest kuni sügis-vihmade saabumiseni ehk ajal,mil looduses on tuleohtlik aeg.Tuleohtliku aja alguse määrabEesti Meteoroloogia ja Hüdroloo-gia Instituut (EMHI).

Näiteid möödunudkevadistestkulupõlengutest, kus tuleroaks lan-gesid elu- ja kõrvalhooned või süt-tis metsaalune, saab kahjuks tuuakõigist Lõuna-Eesti maakondadest.Eriti traagiliseks kujunes kulupõle-tamine möödunud aastal Tartumaal,kus 200 m2 suurusel maa-alal väljustuli kontrolli alt. Selle tagajärjel saikulu süüdanud ja põlengule ohtli-kult lähedal asunud vanem naiste-rahvas põletushaavu ning suri 24tundi hiljem haiglas vigastustesse.

Kulupõlengute kõrgajal tekkisparaku ka olukordi, kus rohkete väl-jakutsete tõttu olid kõik päästejõudsündmuskohtadel ning väljakutsedtuli seada järjekorda. Siiski õnnes-

tus päästetöötajatel valdavaltkulupõleng kiirelt kustutada ningsuurem õnnetus ära hoida.

Iga inimene peab teadvustama, etlume alt välja sulanud kulu kuivabkevadpäikese ja tuulte mõjul kiirestining süttib kergesti. Süttides levibkulutuli soodsa tuule korral vägakiiresti ning vahel mitmes suunas.See on peamiseks põhjuseks, mikskulupõletamine sageli kontrolli altväljub. Kõige paremini saab tuleoh-tu vältida siiski õigel ajal heinaniites ning kuiva kuluheina kokkuriisudes.

Tule tegemisel tuleb eelkõigekinni pidada omavalitsuse terri-tooriumil kehtivast heakorra-eeskirjast. Kulu ja prahi põleta-mine võõral maal on igal juhul kee-latud. Maaomanik peab mõistma, etkulu või prahti süüdates langebkogu vastutus tule tegijale ning kakõiki tuleohutusnõudeid järgidesvõib kulupõletamine ohtu seadameie endi ja kaaskodanike hooned,samuti metsad. Seega soovitamejälgida ka naabreid, kas nemadpeavad kulu põletamise keelustkinni.

Tahame siinkohal inimestelemeelde tuletada ohutusnõudeidlõkke tegemisel:

•Lõkete tegemisel tuleb tagadaohutud vahemaad hoonete ja met-sani; lõket tohib teha hoonetestvähemalt 15 meetri kaugusel jametsast 30 meetri kaugusel.

•Mitte mingil juhul ei tohi põle-vat lõket järelevalveta jätta ningkäeulatusse tuleb varuda esmasedkustutusvahendid (ämber veega,kustutusluuad, märjad oksad). Sa-muti tuleb lõkkease pärast põle-tamist uuestisüttimise vältimiseks

hoolikalt kustutada.• Lõkke tegemisel tuleb arvesta-

da tuule tugevust (ohutuks peetaksekuni 1,5 m/s) ja suunda ning lõkke-ase ümbritseda mittesüttiva pinna-sega (muld, liiv, savi), samuti peabarvestama lõkkest lenduda võivatesädemetega.

•Oluline on jälgida, et lõkkest eisaaks alguse kulupõleng. Ennerohket suitsu tekitava risu, põhu jmpõletamist peab veenduma, et tek-kiv suits ei häiri teisi inimesi ja liik-lust.

Päästeteenistuse hinnangul onparim lahendus, kui maaomaniksuudab oma maad niimoodi hoolda-da ja harida, et ohtlik kulupõletami-ne ei ole üks tema kevadtöödest.

Kulu põletamise keelust kin-nipidamise jälgimiseks tuleoht-likul ajal korraldavad Lõuna-Eesti Päästekeskuse tööpiirkonnaoperatiivkorrapidajad Jõgeva-,Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- jaVõrumaal seiresõite. Keelust üle-astujaid võib oodata rahatrahv.Lisaks piirkondlikele seiresõitu-dele korraldatakse vajaduse kor-ral ka üleriigilisi reide pääste-ning keskkonnaasutuste ja polit-sei koostöös; reididel kasutatakseka õhuseiret.

Vajaduse korral juhendatakse ini-mesi, kes lõket teevad, tuleohutuseüldnõuete täitmisel: kas on olemasesmased tulekustutusvahendid (la-bidas, reha, veeämber jne).

Lõuna-Eesti Päästekeskus panebkõigile südamele, et kulupõletamineon äärmiselt riskantne tegevus: selletagajärjel on inimesed kaotanud eluja jäänud ilma kodust.

LÕUNA-EESTI PÄÄSTEKESKUS

,,Koolitantsu” finaali Tallinna pääses sellel aastalKanepi gümnaasiumist kolm tantsu. Kama2 ja LasKäia rühm on mõlemad juba eelmistel aastatel finaalisedukalt esinenud. Seekord esitab 10.–12. klassidetantsurühm Las Käia vabatantsu „Isikukood” jaestraaditantsu „My Number One”. 4.–6. klassidetantsurühm Kama2 pääses finaali showtantsuga„Sigade revolutsioon”.

13. korda toimuva ,,Koolitantsu” lõppkontserttoimub 27.–29. aprillini Salme kultuurikeskuses.

Hoiame omadele pöialt! ANDRE LAINE, tantsuõpetaja

Kodutütarde 75 aasta juubeliüritus toimus Tallinnas 24. märtsil. Päev algas Kodutütarde ringkon-dade lippude pühitsemisega Kaarli kirikus ja lõppes piduliku kontserdiga Estonia kontserdisaalis.Kanepi kodutütreid esindasid Mirell Lattik, Tuuli Teever, Sandra Nukk, Reelika Aland, ReeliHelbre. Aastapäevakontserdil laulsid Helena Lattik ja Kristina Hiir.

Kanepi KT rühmavanem AINO MÕTTUS

,,Koolitantsu” finaalison kolm tantsu

nr 3 kanepi aprill 2007 4.04.2007 11:50 Page 4 (Black plate)