nr 1-2013

20.03.2013

1. Koostöökogul osalejate tutvustus

2. Koostöökogu kokkukutsumise taust -miks ja kuidas- Monika Haukanõmm

3. Koostöökogu ootused ja koostöökogu töökorra tutvustus ja vastuvõtmine Aleksander Ljudvig

4. Ülevaade puuetega inimeste org. ja võrgustikust ning panusest koostöösse, kaasmaine ja kaasarääkimine- Karin Hanga

5. Ministeeriumite tegevuste tutvustused

a`10-15 minutit

6. Arutelu

Monika Haukanõmm Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

20. märts 2013

26.09.2003 pöördus EPIKoja liikmesorganisatsioon Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit sotsiaalminister hr. Marko Pomerantsi poole ettepanekuga moodustada riigi võimuorganite ja suuremate puudegruppide liitude esindajate vaheline Koostöökoda. Probleemsed valdkonnad, millele sooviti keskenduda: • Koostöö • Rehabilitatsioon • Puudega lapsed ja nende pered • Teenused /abivahendid, isiklik abistaja, invatransport • Kutse- ja kõrgharidus • Tööhõive • Ligipääsetavus nii tehiskeskkonnale kui infole • Puudegruppide liitude baasrahastamine jätkusuutlikkuse tagamiseks • Haigekassa

26.09.2003. a otsusele tuginedes moodustati Koostöökoda puuetega inimeste probleemide lahendamiseks.

08.10.2003. a toimunud puudeliikide organisatsioonide esindajate koosolekul otsustati, et Koostöökoda töös osalevad puuetega inimeste organisatsioonide poolt viis organisatsiooni: 1. Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit 2. Eesti Pimedate Liit 3. Eesti Kurtide Liit 4. Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit 5. Eesti Puuetega Inimeste Koda

Koostöökoja algseteks ülesanneteks pidi saama:

• vastastikuse dialoogi ja koostöö kaudu koostada rakenduslikud arengukavad puuetega inimeste probleemide eri valdkondade kohta;

• teenused, prioriteedid ja rahastamise vajaduste selgitamine erinevates valdkondades.

Põhieesmärgiks oli aidata kaasa:

◦ puuetega inimeste sotsiaalne kaitse ja tõrjutuse ennetamisele,

◦ puuetega inimeste elukvaliteedi parandamisele;

◦ sidusa poliitika kujundamisele ühiskonnas täisosaluse nimel ja selle kaudu.

Ministeeriumite ja puuetega inimeste organisatsioonide esindajate koostöökoja tööd juhiti ja koordineeriti poolte poolt kordamööda (SoM ja p.in.org).

Koostöökoja töö toimub koosolekutena ja töörühmades.

Koostöökoja koosolekud toimuvad vähemalt neljal korral aastas.

Koostöökoda võis moodustada töörühmi üleskerkinud küsimuste lahendamiseks.

2012 aasta 30. mail ratifitseeris Eesti puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja ühines

fakultatiivprotokolliga.

Konventsiooniga tunnustatakse põhimõtet, et puuetega inimestel on kõikehõlmav õigus võrdsusele ning kaasamisele riiklikesse otsustusprotsessidesse, kui küsimuse alla on neid puudutavad otsused.

ÜRO PIK ratifitseerimise ettevalmistamise käigus sõlmiti 30. märtsil 2012 Vabariigi Valitsuse ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide vahel koostööpõhimõtete memorandum, millega sõnastati vastastikuse pikaajalise koostöö alused ja tegevussuunad (13 punkti).

Märksõnadeks koostöö ja kaasamine, mis viib vastastikuse kasuni, luues võimaluse saada seadusloomes paremaid tulemusi ning vältida vigu/möödarääkimisi.

1. Kodanikuühiskonna väärtustamine ja puuetega inimeste sotsiaalse integratsiooni edendamine;

2. Kaasata puuetega inimeste esindus-organisatsioone riiklikesse otsustusprotsessidesse senisest enam mitte ainult SoM, vaid ka teiste ministeeriumite vastutusalasse kuuluvates valdkondades;

3. Tõhus koostöö ministeeriumite vahel ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega on vajalik ÜRO PIK rakendamiseks;

4. Kaasata enam nii riiklikul kui KOV tasandil puuetega inimeste esindusorganisatsioone neid puudutavate otsuste tegemisse.

Memorandumiga lepiti kokku, et puuetega inimeste suurema kaasatuse ja ühiskonda integreerimise eesmärgil moodustatakse VV ja puudega inimeste esindusorg. esindajate vaheline koostöökogu.

Koostöökogu on VV ja puudega inimeste esindusorg. esindajatest koosnev nõuandev organ, mis vastastikuse dialoogi ja koostöö kaudu püüdleb puudega inimeste koostöömemorandumis sõnastatud eesmärkide poole.

Koostöökogu tegevuse põhieesmärk on tõhustada ministeeriumite ja puudega inimeste esindusorganisatsioonide laiapõhjalist koostööd eesmärgiga:

- kindlustada puudega inimeste kaasamine neid puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja poliitika kujundamisse ning

- tagada vastastikuse infovahetuse toimimine.

Edendada kõiki kaasavat ja juurdepääsetavat ühiskonda

Kaasata õigusaktide väljatöötamisse puudega inimesed nende esindusorganisatsioonide kaudu

Pöörata tähelepanu puudega inimeste probleemidele ja vajadustele horisontaalselt kõigis poliitikavaldkondades, eelkõige hariduse, tööhõive, ehitatud keskkonna, transpordi, taristu, teabe, kultuuri ja sotsiaalkaitse valdkonnas

Kõige alus on haridus, eesmärgiga tööturule siirdumine ja arendame elukestva õppe ideed

Soodustada aktiivse tööpoliitika elluviimisega ning paindlike töövormide ja toetavate meetmete abil puudega inimeste integreerimist tööturule ja tööturul püsimist

Võtta eesmärgiks iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste arendamise ja osutamise ning tugevdada olemasolevaid meetmeid kõigil tasanditel.

Edendada puudega inimeste kaasamist neid puudutavate otsuste tegemisse ning puudega inimeste esindusorganisatsioonide kaasamist poliitikakujundamisse nii riigi kui kohalikul tasandil.

Arendada puudega inimeste ühiskonnaellu kaasamiseks ning spordi- ja liikumisharrastuste edendamiseks vajalikke meetmeid ja võrgustikke.

Tegutseda üldise ja valitsusasutustevahelise koostöö tugevdamise nimel, parandades regionaalsete ja riiklike vastutusvaldkondade vahelist teabevahetust.

Teeme koostööd erinevate huvirühmadega puudega inimeste maine positiivseks muutmisele ja puudega inimeste õiguste alase teadlikkuse tõstmisele nii ühiskonnas tervikuna kui puudega inimeste hulgas.

Kaasame puudega inimeste esindusorg. järelevalve- ja aruandlusprotsessidesse puudega inimeste poliitika ellurakendamist puudutavas.

Võtta eesmärgiks puudega inimeste kaitse strateegia väljatöötamise aastal 2013 koostöös koostöökoguga.