artemise tempel
TRANSCRIPT
Artemise tempel
Vanaaja maailmaime
Kreeka linn Efos Väike-Aasia rannikul
Umbes 550 eKr vallutas selle linna Lüüdia kuningas Kroisos - (umbes 595 eKr – 546 eKr) oli viimane Lüüdia kuningas, valitses 560-547 eKr. Kuningas on tuntud oma enneolematu rikkuse poolest.
Kuningas lasi jumalanna Artemise auks rajada templi
Ehitati 120 aastat
Pühamut kutsuti Artemision
Kuningas Kroisos
Jumalanna Artemis
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna
Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde
Sümbolid on vibu ja nool
Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid
Roomlased samastasid teda oma Dianaga
Jumalanna Artemis
Tempel
Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk
Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast
Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega
Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid
Ehitamine
Kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama
Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud, siis alustati viimistlustöödega
Sambad
Templil oli 127 sammast
Sambaid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid
Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa
Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem
Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks
Artemise templi interjööri rekonstruktsioon
Artemise kuju
15 meetri kõrgune
Meisterlikult ülemaalitud nägu
Käelabad ja jalapöiad puust
Rõivad üleni ehitud kulla ja kalliskividega
356. aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratos templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha
Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest
Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist
Kasutatud materjal
„7 maailmaimet“ – Tallinn OLION 1996
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/artemise_tempel.htm
http://www.tmk.edu.ee/~nuku/artemise_tempel/stoori.htm
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/
Tänan tähelepanu eest!