aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid · versioon seisuga 23.07.2020 aruande...

Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid 23. juuli 2020

Versioon seisuga 23.07.2020

Aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid

PwC 2

Autorid

Aruande koostamise ning riigi aruannetega seotud koolitusmaterjalide autorid on Terje Tiitsu (Rahandus-ministeerium) ja Anneli Terep (Rahandusministeerium) ning kaasautorid Tarmo Meresmaa (PwC) ja Elis Raudkett (PwC).

Versioon

Koolitusmaterjalide koostamisel on kasutatud SAS Visual Analytics tarkvara 7.4 versiooni ning materjalid on esitatud 23. juuli 2020 seisuga.

Piirang

Käesolevas koolitusmaterjalis käsitletud mõisted ja seletused on ennekõike suunatud tarkvara kasutusoskuste õpetamisele, mitte riikliku eelarve- ja kuluarvestuse juhendi seletamisele. Tegemist ei ole riikliku juhendiga, mistõttu võib koolitusmaterjalis esineda mõistete seletusi ja ülesandeid, mis ei pruugi olla kooskõlas hetkel kehtiva juhendiga, õigusaktiga või juhendi rakendamiseks antud täiendavate suunistega ning jäänud eri põhjustel ajakohastamata. Täpse juhise ja kohustuslike nõuete järgimiseks palume alati tugineda riiklikule juhendile.

Riiklik eelarve- ja kuluarvestuse juhend

Riikliku eelarve- ja kuluarvestuse koostamise juhendi vastutav omanik ning toimetaja on Rahandus-ministeerium ning juhend asub ministeeriumi veebilehel „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat“ punkti 5 all järgmisel aadressil: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kulumudeli-koostamise-juhend-tegevuspohise-eelarve-korral.

Riikliku eelarve- ja kuluarvestuse koostamise juhend selgitab kasutatavaid mõisteid, mudelite koostamiseks seatud piiranguid, annab ette metoodilise raamistiku ning esitab mudelite detailsusele miinimumnõuded. Käsiraamatu punkti 12 all on toodud ära kõikide eelarve- ja kuluanalüüsi pidamiseks kasutatavate tarkvarade kasutusjuhendid.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/kulumudeli-koostamise-juhend-tegevuspohise-eelarve-korral



PwC 3

Sisukord

1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5

1.1. Koolituste eesmärk ...................................................................................................................................... 5

1.2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad .............................................................................................................. 5

1.3. Rollid............................................................................................................................................................ 6

1.4. Koolituste kava ............................................................................................................................................ 8

2. Aruande koostamine ............................................................................................................ 11

2.1. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ........................................................................................................... 11

2.1.1. Tarkvarasse sisenemine ja väljumine .............................................................................................. 11

2.1.2. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ülesehitus ja tutvustus .......................................................... 14

2.1.3. Aruande koostamise mooduli tutvustus ......................................................................................... 16

2.2. Alusandmete lisamine ja importimine .................................................................................................... 22

2.2.1. Alusandmete lisamise ja importimise võimalused ........................................................................ 22

2.2.2. Kulumudeli faktitabeli lisamine .................................................................................................... 22

2.3. Alusandmete struktuur ............................................................................................................................ 24

2.3.1. Alusandmete tüübid ........................................................................................................................ 24

2.3.2. Kulumudeli andmete struktuur ..................................................................................................... 27

2.3.3. Ülesanne: Uue aruande loomine ning alusandmete lisamine ..................................................... 28

2.4. Aruande objektid ....................................................................................................................................... 31

2.4.1. Mis on aruande objektid? ................................................................................................................ 31

2.4.2. Aruande objektide lisamine ........................................................................................................... 36

2.4.3. Aruande objekti rollid .................................................................................................................... 36

2.5. Arvutuslikud andmeväljad ....................................................................................................................... 38

2.5.1. Arvutuslikud muutujad ja mõõdikud ............................................................................................. 38

2.5.2. Agregeeritud mõõdikud................................................................................................................... 41

2.6. Filtrid......................................................................................................................................................... 43

2.6.1. Filtrite tüübid .................................................................................................................................. 43

2.6.2. Ülesanne: Kulumudeli sisend ja väljund tabelites ........................................................................ 46

2.7. Hierarhiad ................................................................................................................................................. 56

2.7.1. Mis on hierarhia? ............................................................................................................................ 56

2.8. Kohandatud muutujad ja kohandatud järjekord .................................................................................... 59

2.8.1. Mis on kohandatud muutuja? ........................................................................................................ 59

2.8.2. Mis on kohandatud järjekord? ...................................................................................................... 62

2.8.3. Ülesanne: Planeerimistasandite hierarhia risttabelis .................................................................. 64

2.9. Interaktsioonid ......................................................................................................................................... 74

2.9.1. Mis on interaktsioon? ..................................................................................................................... 74

2.10. Tingimusvormingud ............................................................................................................................... 76

2.10.1. Mis on tingimusvorming? ............................................................................................................. 76



PwC 4

2.10.2. Ülesanne: Teenuse maksumus ja mõõdikud ................................................................................77

2.11. Aruande koostamise soovitused ............................................................................................................. 88

2.12. Aruande jagamine ................................................................................................................................... 90

3. Riigi aruannete koostamine ................................................................................................ 91

3.1. Riigi aruanded ............................................................................................................................................ 91

3.2. Riigieelarve täitmise aruanne ................................................................................................................... 91

3.2.1. Riigieelarve täitmise aruande tutvustus ......................................................................................... 91

3.2.2. Ülesanne: Riigieelarve täitmise aruande koostamine .................................................................. 94

3.3. Majandusaasta eelarve täitmise aruanne .............................................................................................. 142

3.3.1. Majandusaasta eelarve täitmise aruande tutvustus .................................................................... 142

3.3.2. Ülesanne: Majandusaasta eelarve täitmise aruande koostamine .............................................. 144

3.4. Programmi lisa 1 ...................................................................................................................................... 161

3.4.1. Programmi lisa 1 tutvustus ............................................................................................................ 161

3.4.2. Ülesanne: Programmi lisa 1 koostamine ..................................................................................... 162

3.5. Riigieelarve infosüsteemi importtabel .................................................................................................. 183

3.5.1. Riigieelarve infosüsteemi importtabeli tutvustus ....................................................................... 183

3.5.2. Ülesanne: Riigieelarve infosüsteemi importtabeli koostamine ................................................. 185

Lisad ..................................................................................................................................... 204

Ülesande 3.5.2. Konto valem ........................................................................................................................ 204



PwC 5

1. Sissejuhatus

1.1. Koolituste eesmärk

Koolituste eesmärk on tutvustada tegevuspõhise riigieelarve koostamise ja täitmisega seotud peamisi töövahendeid ning õpetada ja juhendada töövahendite kasutamist. Käesolev materjal on mõeldud riigiasutuste kuluanalüüsi tarkvara KAIS aruandluskeskkonna SAS Visual Analytics analüüsi- ja aruannete koostaja kasutuslitsentsi omavatele kasutajatele.

1.2. Kuluanalüüsiga seotud tarkvarad

Ülevaade tegevuspõhise riigieelarvega seotud peamistest töövahenditest

Tegevuspõhise riigieelarve koostamisega on seotud kolm peamist tarkvara, mida kasutatakse nii kulumudelite koostamisel, haldamisel, arvutuste tegemisel kui ka aruannete loomisel (Joonis 1):

1. andmetöötluse tarkvara SAS Enterprise Guide (EG), mille peamine eesmärk on koguda ja töödelda andmeid kulude modelleerimiseks, konsolideerimiseks, andmete ühendamiseks eri andmebaasidest ning mitmeteks muudeks andmete töötlemise toiminguteks.

2. kulumudeli tarkvara SAS Cost and Profitability Management (CPM), mille peamine eesmärk on pidada arvestust asutuste teenuste, tegevuste, ressursside ning muude väljundite maksumuse üle nii eelarvete koostamiseks kui nende täitmise jälgimiseks.

3. analüüsi ja aruandluse tarkvara1 SAS Visual Analytics (VA), mille peamine eesmärk on koostada ning kujundada sobivad aruanded, millega analüütilisi tegevusi ja otsustamist toetada.

Joonis 1. KAIS tarkvara skeem

1 Nimetatakse ka kui visualiseerimistarkvara.



PwC 6

Sihtgrupp

Käesolev koolitusmaterjalide dokument, mis tutvustab töövahendite võimalusi ning kasutusfunktsionaalsusi, on suunatud peamiselt alustavale kasutajale. Fookus on aruannete koostamisel. Ülesandeid on soovitatav lahendada koolituste järgselt ka iseseisvalt.

1.3. Rollid

Järgnevalt on kirjeldatud peamisi rolle KAIS tarkvara kasutamisel, mis on üldiselt liigitatavad koostajateks ja kasutajateks. See tähendab, et teatud rollid vastutavad eelarve- ja kuluarvestuse ning seonduvate aruannete ettevalmistamise ning pideva haldamise eest ja osad rollid peaasjalikult olulise teabe analüüsimise ja otsuse tegemise eest. Järgnev tabel ning rollide lühikirjeldused annavad põhjalikuma ülevaate.

Tabel 1. Rollide kirjeldus

Roll Litsents Tüüpiline ametikoht Kommentaar

Modelleerija CPM, EG, VA Riigiasutuse finantsfunktsiooni (tipp)spetsialist

Omab ligipääsu kõikidele KAIS rakendustele

Aruande koostaja VA koostaja ja vaataja

Riigiasutuse finantsfunktsiooni (tipp)spetsialist või arendusosakonna (tipp)spetsialist

Omab ligipääsu ainult VA rakendusele, sh nii koostaja kui vaataja moodul

Aruande vaataja VA vaataja Tipp- ja keskastmejuhid ning riigi teenistujad

Omab ligipääsu ainult VA vaataja moodulile, ise aruandeid koostada ei saa

Peakasutaja CPM, EG, VA KAIS peakasutaja RAM-is

Kasutajatugi [email protected], vastutab kasutajatoe ja juhendmaterjalide ettevalmistamise ning tarkvara kasutamise arenduste eest

Administraator CPM, EG, VA, Management Console

KAIS administraator RMIT-is Vastutab KAIS tarkvara toimimise ja pideva arendamise eest

Modelleerija

Modelleerija ehk eelarve- ja kuluarvestuse vastutav kasutaja (nn kulumudeli haldur), kellel on ligipääs kõigile KAIS-iga seotud rakendustele (vt ptk 1.2) ning saab kasutada CPM-i, EG-d ja VA-d täies mahus. See tähendab, et selline roll vastutab kulumudelitega töötamise eest CPM-is, moodustab ja värskendab faktitabeleid, koostab, kujundab ja vaatab aruandeid VA-s ning ehitab projekte EG-s, et automatiseerida ning tõhustada igapäevast arvestuse pidamist ja süsteemset haldamist.

Tüüpiliselt täidavad seda rolli riigiasutuste finantsfunktsiooni (tipp)spetsialistid ja analüütikud, aga erandlikel juhtudel ka osakonnajuhid või finantsjuhid. Modelleerija kannab lõppvastutust riigiasutuse arvestuse pidamise õigete tulemuste eest (on järgitud riigis kehtestatud metoodikat ning kinnipeetud kehtivast seadusandlusest) ning kogub ja kasutab vajadusel täiendavat informatsiooni oma asutuse juhtidelt. Modelleerija peab tagama sisestatud andmete õigsuse asutusele ette antud eelarveliste piirmäärade osas, nõustama juhte ning oskama selgitada, kuidas arvestuse pidamine on konkreetses riigiasutuses üles ehitatud. Kuna modelleerija valdab metoodikat ja töövahendeid, siis lasub temal rollist tulenev kohustus õpetada kasutajaid asutuse tasandil, teha ettepanekuid nii tehniliste kui metoodiliste muudatuste sisseviimiseks ning pidevalt otsida võimalusi arvestuse tõhusaks korraldamiseks, läbipaistvuse, selguse ja usaldusväärsuse kindlustamiseks.

Modelleerija rolli valiku teeb iga riigiasutus eraldi oma võimalusi ja koosseisu arvesse võttes. Erandlikel juhtudel võib modelleerija rolli delegeerida valitsemisala ministeeriumisse.

mailto:[email protected]



PwC 7

Aruande koostaja

Aruande koostaja, nimetatud ka kui aruannete kujundaja, omab ligipääsu analüüsi- ja aruandluskeskkonnas VA, mis võimaldab tal asutuste andmete alusel vajaminevaid aruandeid koostada ning kasutajatele vaatamiseks kättesaadavaks teha. Omades parimaid teadmisi töövahendi funktsionaalsetest võimalustest vastutav roll ka asutusesisese koolituse ja juhendava tegevuse eest.

Tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku esimestel aastatel (eeldatav periood 2020–2022), kus rollid pole veel terviklikult välja kujunenud, täidab aruande koostamise rolli peaasjalikult modelleerija. Seda seetõttu, et eelnimetatud riigireformi rakendumise algaastatel on põhirõhk ennekõike finantsaruannete koostamisel ja on mõistlik eeldada, et kulumudeli andmeid hästi tundvad modelleerijad koostavad nii riigiüleseid kohustuslikke kui asutusespetsiifilisi aruandeid. Ajal, mil hakatakse koostama ka muid kui finantsaruandeid, on mõistlik kaaluda vastutuse sobivat ümberkorraldamist.

Aruande koostaja vastutus seisneb ka aruande kasutajate aktiivses kaasamises ning vajaduste kaardistamises ja esmaste aruande prototüüpide väljatöötamises. Juhul, kui aruannete võimalikud kasutajad ei ole suutelised oma vajadusi aruandluse osas täpselt ja terviklikult sõnastama, lasub aruande koostajal proaktiivne ülesanne eri võimalusi tutvustada ja aruandeid parima lõpptulemuse nimel iteratiivselt arendada.

Aruande vaataja

Aruande vaataja omab ligipääsu ainult VA rakenduse vaataja mooduli (Report Viewer) kaudu tema jaoks ettevalmistatud aruannetele. Ühtlasi võimaldab see moodul lisada ja vaadata kommentaare, eksportida ja printida aruandeid (PDF)2 ning jagada aruandeid e-posti teel teiste VA kasutajatega, kuid puuduvad õigused aruandeid ise koostada, sh muuta.

Aruande vaataja võib esitada taotluse enda õiguste laiendamiseks võimaldamaks ka aruandeid ise koostada. Juhis õiguste tellimiseks on leitav Rahandusministeeriumi kodulehelt.3 Rollimuudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid, kuid tarkvara kasutamiseks on soovituslik osa võtta VA sissejuhataval baaskoolitusel (vt koolituskava ptk 1.4), mille eesmärk on töövahendit ja selle võimalusi tutvustada ning ülesandeid lahendada.

2 Enne PDF genereerimist tutvu peatükis 2.12 Aruande jagamine lk 91 PDF genereerimise tehniliste piirangutega. 3 Rahandusministeerium, KAIS uue kasutaja loomine ning kasutaja õiguste lõpetamine [https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/book_files/kais_uue_kasutaja_loomine_ning_kasutaja_oiguste_lopetamine.pdf].

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/book_files/kais_uue_kasutaja_loomine_ning_kasutaja_oiguste_lopetamine.pdfhttps://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/book_files/kais_uue_kasutaja_loomine_ning_kasutaja_oiguste_lopetamine.pdf



PwC 8

1.4. Koolituste kava

Üldine koolituste kava

Rahandusministeerium on kavandamas mitmeid teineteisega seonduvaid koolitusi ja infopäevi, mille üldine nimekiri on esitatud all tabelis. Käesolev materjal kajastab analüüsi- ja aruandluse tarkvara koostamisega seotud ülesandeid (tabelis poolpaksu tekstina).

Tabel 2. Koolituste kava

Jrk Koolituse nimi Kestus Sihtgrupp Vorm Koolitaja

1 Tegevuspõhine kuluarvestus 1 päev Kõik Loeng RAM

2 Kulumudeli tarkvara baaskoolitus (SAS CPM)

2 päeva Alustavad modelleerijad

Klassiruum PwC

3 Analüüsi ja aruandluse tarkvara baaskoolitus (SAS VA)

1 päev Modelleerijad ning aruande koostajad

Klassiruum PwC

4 Kulumudeli haldamine (SAS CPM) 1 päev Modelleerijad Klassiruum PwC

5 Andmetöötlus (SAS EG) raamatupidamisandmed

1 päev Modelleerijad Klassiruum RAM

6a Nimetuste lisamine SAS CPM faktitabelitele (SAS EG)

1päev Modelleerijad Klassiruum RAM

6b Faktitabelite liitmine valitsemisala koondtabeli koostamiseks (SAS EG)

1 päev Modelleerijad Klassiruum RAM

7 Riigi aruannete koostamine (SAS VA)

1 päev Modelleerijad ning aruande koostajad

Klassiruum PwC

8 Analüüsi ja aruandluse tarkvara kasutusvõimaluste tutvustamine (SAS VA)

1 päev Riigiasutuste tipp- ja keskastmejuhid ning spetsialistid

Loeng RAM ja PwC

9 Kulumudeli haldamine ning automatiseerimine (SAS EG)

1 päev Edasijõudnud modelleerijad

Klassiruum RAM



PwC 9

Analüüsi ja aruandluse tarkvara SAS VA baaskoolitus

Kellaaeg Tegevus

09:00 – 09:30 Kogunemine

09:30 – 09:45 Sissejuhatus ja tutvustus

09:45 – 10:30

Sisenemine ja sissejuhatus analüüsi ning aruandluse tarkvarasse

VA keskkonda sisenemine, ülevaade VA koolitus- ja juhendmaterjalidest, koolituse ülesehitus ja ülesanded, ülevaade KAIS-i töövahenditest (EG, CPM, VA), töökeskkonna reeglite tutvustamine, VA avalehe tutvustus ja seadistamine

10:30 – 10:45 Aruande koostamise mooduli tutvustus

10:45 – 11:00 Aruande vaatamise mooduli tutvustus

11:00 – 11:15 PAUS

11:15 – 12:15

ARUANDE KOOSTAMINE I (sisend vs väljund)

Aruande salvestamine osaleja kausta (koolituskausta loomine)

Alusandmete lisamine

Tutvumine alusandmetega

12:15 – 13:00 LÕUNAPAUS

13:00 – 14:30

Tabeli lisamine

Andmete dubleerimine ja ümbernimetamine

Andmete lisamine ja eemaldamine tabelis

Andmete vormindamine

Aruande vaatajale nähtavate filtrite loomine ja kasutamine

Arvutusliku mõõdiku loomine

14:30 – 14:45 PAUS

14:45 – 15:45

ARUANDE KOOSTAMINE II (planeerimistasandite hierarhia)

Risttabeli lisamine

Hierarhiate loomine ja kasutamine risttabelis

Uue muutuja loomine ja sorteerimine

Aruande vaatajale nähtavate filtrite loomine ja kasutamine

15:45 – 16:50

ARUANDE KOOSTAMINE III (teenuse maksumus ja mõõdikud)

Tulp- ja joondiagrammi lisamine

Sektordiagrammi lisamine

Dünaamilise teksti lisamine

Uue muutuja loomine ja rakendamine hierarhias

Aruande vaatajale mittenähtavate filtrite loomine ja kasutamine

Andmete lisamine graafilistele objektidele

Stiililine vormindamine

Interaktsiooni loomine ja kasutamine

16:50 – 17:00 Kokkuvõte ja arutelu



PwC 10

Riigi aruannete koostamise koolitus

Kellaaeg Tegevus

09:00 – 09:30 Kogunemine

09:30 – 09:45 Sissejuhatus ja tutvustus

09:45 – 11:00 Riigieelarve täitmise aruanne (1/2)

11:00 – 11:15 PAUS

11:15 – 12:30 Riigieelarve täitmise aruanne (2/2)

12:30 – 13:15 LÕUNAPAUS

13:15 – 15:00 Majandusaasta eelarve täitmise aruanne

15:00 – 15:15 PAUS

15:15 – 16:50 Riigieelarve infosüsteemi importtabel

16:50 – 17:00 Kokkuvõte ja arutelu



PwC 11

2. Aruande koostamine

2.1. Analüüsi ning aruandluse tarkvara

2.1.1. Tarkvarasse sisenemine ja väljumine

Tarkvarasse sisenemine

Analüüsi ja aruandluse tarkvarasse sisenemiseks ava sobilik veebibrauser ning sisesta aadress:

https://kais.fin.ee

Joonis 2. Analüüsi ja aruandluse tarkvarasse sisenemine (1)

Soovituslik on SAS VA aadress veebibrauseri lemmikutesse (Favourites) salvestada.

SAS VA-sse sisselogimiseks saavad modelleerijad kasutada sama kasutajatunnust ja parooli nagu teistes KAIS-i tarkvarades (CPM ja EG) sh KAIS terminalis.

https://kais.fin.ee/



PwC 12

Sisselogimiseks sisesta oma kasutajatunnus kujul „eesnimi.perenimi“ ja parool ning klõpsa SIGN IN.

Joonis 3. Analüüsi ja aruandluse tarkvarasse sisenemine (2)

Sisse logides avaneb kasutajale SAS VA avaleht, mida saab muuta vastavalt kasutaja eelistustele. Esmakordsel sisselogimisel avaneb aruande koostajale järgnev vaade:

Joonis 4. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht aruande koostajale



PwC 13

Esmakordsel sisselogimisel avaneb aruande vaatajale järgnev vaade:

Joonis 5. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht aruande vaatajale

Aruande vaatajal puudub ligipääs SAS VA Report Designer, Data Explorer ning Data Preparation moodulitesse, mistõttu ei kajastu avalehe otseteede real võimalust eelnimetatud moodulitesse sisenemiseks.

Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine

SAS VA-st on võimalik väljuda mistahes tarkvara moodulis asudes. Avalehelt välja logimiseks klõpsa üleval paremas nurgas oma nime peale ning vali Sign Out.

Joonis 6. Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine avalehelt

Aruande koostamise moodulist (Report Designer) väljumiseks vali lehe ülemisest paremast nurgast Sign Out.

Joonis 7. Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine aruande koostamise moodulist

Enne väljalogimist veendu, et oled aruande koostamise moodulis tehtud toimingud salvestanud.



PwC 14

Aruande vaatamise moodulist (Report Viewer) väljumiseks klõpsa lehe üleval paremas nurgas oma nime peale ning vali Sign Out.

Joonis 8. Analüüsi ja aruandluse tarkvarast väljumine aruande vaatamise moodulist

2.1.2. Analüüsi ning aruandluse tarkvara ülesehitus ja tutvustus

Tarkvara avalehe tutvustus

SAS VA-sse sisselogimisel avaneb kasutajale tarkvara avaleht (Home). Sõltuvalt rollidest võib tarkvara avaleht kasutajatel esmakordsel sisselogimisel erineda. Näiteks aruande vaatajal puudub otsetee aruande koostamise moodulisse (Report Designer). Tarkvara avalehte on kasutajal võimalik modifitseerida. Kasutaja seadistatud avaleht on personaalne ning ei rakendu näiteks teistele samas asutuses olevatele kasutajatele.

Avalehe menüürealt on võimalik navigeerida tarkvara moodulitesse, näha teavitusi, muuta avalehe seadeid ning logida tarkvarast välja.

Avalehel on võimalik sirvida aruandeid (Browse), sealhulgas avada aruandeid aruannete koostamise (Report Designer) või aruannete vaatamise moodulis (Report Viewer). Avalehele on võimalik luua otseteed (Shortcut) enimkasutatavatesse moodulitesse. Otsetee nupule on võimalik anda soovipärane nimetus ning värvus. Vaikimisi kasutajale lisatud otseteed, näiteks andmeanalüüsi moodul (Data Explorer) ja andme-töötluse moodul (Data Preparation), mida ei kasutata, võib otseteede loendist eemaldada. Kasutajal on võimalus luua aruannete kogumikud (Collection), mis loob kiire juurdepääsu kogumikku kuuluvatele aruannetele, mis võivad muidu paikneda erinevates kataloogides.

Kasutajal on võimalik avalehele lisada lemmikaruanded (Favorites) ning lingid (Links) välistele veebilehekülgedele. Avalehel on loend hiljuti (Recent) vaadatud, koostatud ja täiendatud aruannetest.

Joonis 9. Analüüsi ja aruandluse tarkvara avaleht



PwC 15

Tarkvara moodulite üldine tutvustus

Visualiseerimistarkvara VA koosneb viiest moodulist, millest kasutust leiavad rõhutatuna märgitud:

1. andmeanalüüs (Data Explorer)

2. aruande koostamine (Report Designer)

3. aruande vaatamine (Report Viewer)

4. andmetöötlus (Data Preparation)

5. aruande objektide koostamine (Custom Graph Builder)

Täiendavalt on VA moodulite järele lisatud ligipääsud ka veebipõhistele tarkvararakendustele, mis seotud kulumudeli tarkvara CPM-ga. Nendeks on veebipõhine küsitluskeskkond CPM Surveys ning stsenaariumi analüüs CPM What-If Analysis. Lisaks on olemas täiendav veebipõhine aruandluskeskkond SAS Web Report Studio. Viimane on varasemal tehnoloogial baseeruv aruandluskeskkond, mis on asendatud Visual Analytics-iga ning ei leia seetõttu kasutust.

Kuivõrd käesoleva dokumendi eesmärk on tutvustada aruannete koostamist, siis järgnevalt käsitletakse vaid aruande koostamise ja aruande vaatamise mooduli funktsionaalsuseid. Teiste moodulite ning veebipõhiste tarkvararakenduste kasutusvõimalusi ei kirjeldata.

VA moodulite loendisse saab navigeerida klõpsates avalehel menüürea paremas nurgas olevale külg-menüü

ikoonile . Loendist moodulisse navigeerimiseks klõpsa sobiliku mooduli peal.

Joonis 10. VA moodulite menüü

Teine võimalus moodulitesse sisenemiseks on läbi loodud otse- ehk kiirteede. Soovi korral on kasutajal võimalus anda otseteedele eestikeelsed nimetused. Joonis 11 puhul on kasutaja loonud eestikeelsete nimetustega kiirteed Report Designer ja Report Viewer moodulisse.

Joonis 11. Näide loodud otseteedest



PwC 16

2.1.3. Aruande koostamise mooduli tutvustus

Aruande koostamise moodul

Aruande koostamise mooduli vaate võib jagada kolmeks osaks: vasakpaan, lõuend ja parempaan. Vasakpaanis on kättesaadavad aruande objektid, andmed ning teised aruanded. Lõuendil kujundatakse ning struktureeritakse aruanne. Parempaan sisaldab aruande ning selle objektide seadistusi.

Joonis 12. Aruande koostamise moodul

Lõuend

Lõuend on aruande koostaja töölaud, mis jaguneb mitmeks tasandiks (vt Joonis 13). Iga tasand vastutab enda ning enda alla kuuluvate tasandite sisu eest. Kõige madalam tasand on aruande sisu ning kõige kõrgem tasand on aruande filtririba. Lõuendi kõiki tasandeid võib kirjeldada järgnevalt:

1. Sisu (Body) hõlmab endas mistahes tüüpi aruande objekte, mis on sisustatud reaalsete andmetega.

2. Lehekülje filtririba (Section Prompt) filtreerib konkreetsel leheküljel paiknevat sisu. Siia tasandile on võimalik lisada vaid filtri tüüpi aruande objektid (v.a. loend)4.

3. Aruande lehekülje (Sections) tasandil paiknevad aruandes sisalduvad leheküljed sakkidena. Aruandes võib olla enam kui üks lehekülg ning igal lehel on oma iseseisev sisu ja filtririba.

4. Aruande filtririba (Report Promt) on sarnane lehekülje filtrireale ainult, et antud tasand on suuteline filtreerima andmeid terve aruande ulatuses (s.t rakendub kõigile lehekülgedele korraga).

4 Aruande objektidest on lähemalt räägitud peatükis 2.4. Aruande objektid.



PwC 17

Joonis 13. Aruande lõuendi tasandid

Vasakpaan

Mooduli vasakpaanist tehakse algust aruande kujundamisega. Aruande koostamiseks on tarvis andmeid ning aruande objekte. Aruande objektiks võib olla tabel, diagramm või isegi filter. Aruande objekt peab olema seotud andmetega selleks, et kuvada vajalikku informatsiooni. Vastasel juhul kuvab aruanne tühja aruande objekti põhja. Mooduli vasakpaanis hoiustatakse aruande objekte, andmeid ning vajadusel saab vasakust paanist tuua aruandesse ka mõne teise aruande osi.

Vasakpaan koosneb neljast sakist, mille iga sakk täidab eelnevalt kirjeldatud funktsioone. Aruande koostaja saab valida, millised sakid jäävad tema jaoks nähtavale klõpsates rippmenüüle sakkide kõrval. Aruande koostajal on võimalik sakkide nimed asendada sümbolitega. Seda saab teha siis, kui valida kõrval olevast rippmenüüst Show icons only.

Joonis 14. Vasakpaani sakid

Aruande objektide (Objects) saki all on kättesaadavad suurel hulgal erinevat tüüpi andmete visualiseerimise objektid, mida saab väga lihtsasti aruande lõuendile tirida. Aruande objektid on kategoriseeritud gruppidesse, mis võimaldab aruande koostajal lihtsa vaevaga leida üles sobilikud objektid. Kõik aruande objektid on võimalik paigutada lõuendi sisu tasandile, ent ainult filter tüüpi objekte saab lisada filtririba tasandile (vt Joonis 13 tasandid 2 ja 4).



PwC 18

Andmete (Data) saki all on võimalik lisada/importida alusandmeid ning näha alustabelite andmeid. Sarnaselt aruande objektidele on ka andmed kategoriseeritud vastavalt andmetüübile ning neid on võimalik tirida lõuendile juba varem lisatud aruande objekti peale (s.t laadida andmed objektile). Saki alumises osas on andmete omaduste tabel, mis näitab parajasti valitud andmekogumi5 omadusi (nimi, andmetüüp, vormindus, väärtuste esitlusviis, järjestus).

Joonis 15. Andmevälja omadused

Andmete saki alla kuuluv rippmenüü (vt Joonis 16) sisaldab olulisi toiminguid, mis võimaldavad andmetega manipuleerida, et luua paremaid ning loetavamaid aruandeid. Nendest toimingutest on lähemalt juttu järgnevates peatükkides.

Joonis 16. Andmete saki alla kuuluv rippmenüü

Import (Import) saki all on võimalik importida teisi SAS VA-s loodud aruandeid. Aruandeid importides ilmub Import saki alla loend kõikidest aruandes kasutatud objektidest ning lehekülgedest. Oma aruandesse on võimalik tirida aruande objekte, lehekülgi või isegi tervet aruannet.

Jagatud reeglite (Shared Rules) saki all on võimalik luua tingimusvorminguid (display rules), mida saab aruandes rakendada korraga mitmele mõõdupuu objektile (gauge).

Parempaan

Mooduli parempaanis saab aruande koostaja jälgida ja seadistada aruande, lehekülgede ning objektide atribuute. Atribuutide alla kuuluvad näiteks pealkirjad, disainelemendid, andmete filtreerimine jmt seadistused. Kõiki parempaani sakke saab kasutada aruande objektide modifitseerimiseks, kuid ainult mõned neist on rakendatavad tervele leheküljele ning aruandele. Sakkide sisu võib aruande objekti, lehekülje ning aruande tasandi lõikes erineda.

5 Nimetatakse ka kui andmeväli.



PwC 19

Seadistused (Properties) on ainus sakk paremas paanis, milles on võimalik rakendada toiminguid nii aruande

objektidele, lehekülgedele kui aruandele tervikuna. Sõltuvalt valikust võib seadistuste sakk kuvada erinevaid

vaateid, kuna kõik toimingud pole rakendatavad kõikidele aruande osadele.

Joonis 17. Seadistuste saki erinevad vaated

Aruande tasandil on seadistuste saki all võimalik anda aruandele pealkiri ja kirjeldus. Ühtlasi saab antud saki all hallata aruande lehekülgi ning filtreid aruande filtriribal.

Aruande lehekülje tasandil on seadistuste saki all võimalik anda leheküljele nimetus, hallata lehekülje filtririba ning valida objektide paigutus lõuendil.

Objektide paigutamiseks lõuendil (Layout) on kaks võimalust:

1. automaatselt kohaldatud (Tiled);

2. iseseisvalt paigutatud (Precision).

Esimese puhul paigutuvad aruande objektid automaatselt kogu pinna ulatuses võrdselt, aruande koostajal on hiljem võimalus lõuendil objektide jaotust modifitseerida. Teise variandi puhul on aruande koostajal täielik vabadus paigutada aruande objekte lõuendile iseseisvalt, sh muuta nende pikkust ja laiust nii, et osa lõuendist võib jääda tühjaks. Alustaval aruande koostajal on soovituslik kasutada tiled jaotust, kuna see on kasutajasõbralikum. Ühtlasi on tiled jaotus vaikimisi seadistatud aruande objektide paigutuseks.



PwC 20

Avades seadistuste saki aruande objektide tasandil, võib selle sisu sõltuda sellest, milline objekt on lõuendile valitud. Mistahes aruande objekti puhul on võimalik seadistada nimi, pealkiri ja kirjeldus. Ülejäänud osa seadistuste sakist võib vastavalt aruande objektile sisaldada x- ja y-telje seadistusi, legendi paigutust, andmete grupeerimist, andmesiltide lisamist ja paigust, kogusummade lisamist ja paigutust jmt.

Stiili (Styles) saki all on võimalik rakendada toiminguid aruande objektidele ning aruandele tervikuna. Näiteks aruandele tervikuna on võimalik valida aruande teema (Select Theme), mis tagab ühtse stiili tervele aruandele. Vaikimisi on aruande teemaks seadistatud SAS Snow, mis kuvab kõiki lehekülgi ning filtriribasid valgel põhjal ning mille kirjalaadiks on mustas kirjas Arial. Aruande koostajal on võimalik valida muu teema või kohandada olemasolevat. Avades stiili saki aruande objektide tasandil võib selle sisu taaskord sõltuda sellest, milline objekt on lõuendile valitud. Siin on võimalik seadistada objekti teksti, värve, tausta ning raami.

Ülejäänud sakid leiavad kasutust vaid aruande objekti tasandil ning võivad sisult vastavalt valitud aruande objektile erineda.

Tingimusvorming (Display Rules) saki all on võimalik rakendada objektile tingimusi, mille esinemisel muutuvad näiteks objekti elemendi värvid (nt tulbad muutuvad punaseks).

Rollide (Roles) saki all hallatakse aruande objektiga seotud andmeväljasid. Andmeväljasid on võimalik tirida lõuendil aruande objekti peale või seadistada rollide saki alt.

Filtrite (Filters) saki all on võimalik filtreerida andmeid sarnasel kujul nagu filtri tüüpi aruande objektid. Erinevuseks on see, et filtri saki alt on võimalik lisada filtreid vaid ühele aruande objektile korraga ning lisatud filter ei ole nähtav aruande vaatamise moodulis.

Interaktsioonide (Interactions) saki all on võimalik luua seosed kahe või enama aruande objekti ja/või lehekülgede vahel. Interaktsioon võimaldab seotud aruande objektis/leheküljel andmeid filtreerida (interaction type: filter) või esile tõsta (interaction type: brush).

Pingeridade (Ranks) saki all on võimalik näha aruande objekti muutujaid objektile lisatud mõõdiku järgi valitud järjestuses. Näiteks kümme esimest teenust maksumuse järgi.



PwC 21

Tarkvaratootja SAS kasutajajuhend

Aruande koostajatele on VA tarkvaras kättesaadav tarkvaratootja koostatud kasutajajuhend SAS User’s Guide.

Joonis 18. Kasutajajuhend SAS User’s Guide

SAS kasutajajuhendi leiab VA aruande koostamise mooduli menüürea Help funktsiooni alt ning see avaneb veebilehel.

Joonis 19. SAS kasutajajuhendid VA-s

Nimetatud juhendi kõik osised ei pruugi olla relevantsed, mistõttu peab lugeja ise tegema kaalutletud otsuseid,

kui palju aega ja tähelepanu ta juhendi eri osadele pühendab.



PwC 22

2.2. Alusandmete lisamine ja importimine

2.2.1. Alusandmete lisamise ja importimise võimalused

Aruande koostamiseks on tarvis andmeid, et kombinatsioonis aruande objektidega luua sobilikke visuaale. Andmed võivad pärineda mistahes andmeallikast eeldusel, et selles sisalduvad andmed on struktureeritud. Andmeallikaks võivad olla andmebaasi tabelid, arvutuslikud tabelid, eraldajaga tekstifailid (nt komaga eraldatud väärtuste tekstifail (.csv)) jt allikad, mille puhul tarkvara saab aru, kuidas selles sisalduvaid andmeid tuleb importida.

Andmeid saab VA-sse laadida mitmel moel. Üks võimalus on lokaalne import, mis tähendab, et andmeallikas lisatakse aruande koostaja enda arvutist. Teine võimalus on andmete lisamine serverilt. SAS serverilt on võimalik lisada aruandesse SAS andmehulk, milleks on näiteks kulumudeli faktitabel (faktitabel moodustub kulumudeli tarkvaras kuubi käivitamise tulemusel).

Andmeid on võimalik lisada ka teistelt andmebaasi serveritelt, kuid selle tarbeks peab olema litsents ning süsteemi administraator peab andma loa. Välistest andmebaasidest laetavate andmete eest vastutab andmete laadija. Kuluanalüüsi tarkvarasse võib laadida ainult kuluanalüüsi tarbeks kasutatavat andmestikku ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

2.2.2. Kulumudeli faktitabeli lisamine

Selleks, et kulumudeli andmete pealt luua aruanne või aruanded, on tarvis SAS CPM-s luua andmekuubi6 konfiguratsioon ning genereerida faktitabel7. Genereeritud faktitabel salvestub SAS LASR analüütilisele serverile (Analytic Server), millelt on võimalik VA-s kulumudeliga seotud andmed aruandesse laadida.

Andmete lisamine/importimine käivitatakse mistahes alusandme allika puhul ühetaoliselt. Seega järgnevad kolm sammu on rakendatavad nii alusandmete lisamisel kui ka importimisel aruandesse.

Ava aruande koostamise mooduli vasakpaanis Data sakk.

Joonis 20. Alusandmete lisamine (1)

Klõpsa Data saki all olevale Select a data source lahtrile või Add data source ikoonile (mõlemad käivitavad sama toimingu).


6 Andmekuup on andmete esituse viis kulumudeli arvutustulemuste analüüsimise jaoks, mis on moodustatud OLAP (On-line Analytic Processing) tehnoloogial. OLAP tehnoloogia võimaldab kasutajal kiiresti (reaalajas) analüüsida mitmemõõtmeliste vaadete ja hierarhiatena organiseeritud informatsiooni. 7 Faktitabel on andmeaida keskne tabel, mis koondab endas arvulisi mõõdikuid ning viiteid temaga seonduvatesse dimensioonitabelitesse.



PwC 23

Avanevas aknas on loetelu kõikidest alustabelitest, mis on laetud SAS LASR analüütilisele serverile. Kuigi aruande koostaja näeb loetelus kõikide asutuste, koolitajate ning administraatorite koostatud andmeallikaid8, näeb ta vaid nende genereeritud alustabeli(te) sisu, mis on salvestatud temale ligipääsetavasse asutuse/valitsemisala kataloogi. Teiste asutuste/valitsemisalade kataloogidesse salvestatud tabelite sisu ei avane kasutajale, kel puudub seal ligipääs.


Oma asutuse kulumudeli faktitabeli leidmiseks peab teadma oma asutuse kulumudeli ning andmekuubi lühendit, mis on CPM-s seadistatud. Kulumudeli faktitabeli nimi kujuneb järgnevalt: kulumudeli lühend_andmekuubi lühend STAR. Enamasti kasutatakse mudeli ja andmekuubi lühendina asutuse administratiivset tunnust (nt Keeleinspektsiooni administratiivne tunnus on „G60“). Kuna andmetabelite nimekiri on pikk, siis faktitabeli kiiremaks leidmiseks on soovituslik kasutada otsingumootorit. Kirjuta otsingumootorisse oma asutuse kulumudeli lühend CPM-s:


Kirjutades oma asutuse kulumudeli kood otsingumootorisse, näitab allolev loend vasteid otsingule. Leia üles faktitabel, mis on kirjeldatud kujul kulumudeli lühend_andmekuubi lühend_STAR (nt „G60_G60STAR“). Vali sobilik faktitabel aktiivseks ning alustabeli lisamiseks tee kirjel topeltklõps või klõpsa akna Add nupule.


Andmete edukal lisamisel on alustabeli andmed nähtavad vasakpaani Data saki all.

8 Andmeallikaid võidakse nimetada ka kui andmetabelid, tabelid, alustabelid.



PwC 24

2.3. Alusandmete struktuur

2.3.1. Alusandmete tüübid

Aruande koostamisel kasutatavad alusandmed jaotatakse peaasjalikult kahte gruppi:

1. muutujad (Category) ja

2. mõõdikud (Measure).

Muutuja on mistahes andmekogum, milles sisalduvad väärtused on unikaalsed ning mida on võimalik grupeerida. Muutuja väärtused on enamasti teksti tüüpi. Muutujate gruppi kuuluvad ka näiteks kuupäeva vormindusega perioodid ning numbrilisel kujul esitatud tekstid (nt konto või dokumendi number, mis on alustabelis vormindatud tekstina).

Mõõdik on arvuliste väärtuste kogum, mida pole võimalik grupeerida. Mõõdikuks võib olla näiteks rahaline väärtus, tükkide arv, sagedusnäitaja jmt. Mõõdiku arvulisi väärtuseid saab vormindada näiteks valuutaks (€), protsendiks, samuti on võimalus lisada ja eemaldada komakohti. Valemite koosmõjul on võimalik mõõdikutest luua arvutuslikke mõõdikuid.

Mistahes alusandmete lisamisel või importimisel ilmuvad aruande koostamise mooduli andmete (Data) saki alla alati kaks andmevälja – sagedusnäitaja (Frequency) ning sagedusnäitaja protsent (Frequency percentage). Sagedusnäitaja on mõõdik, mis sisaldab arvväärtuseid. Sagedusnäitaja väärtus 1 tähistab ühte rida muutuja väärtuse kohta. Seega, kui sagedusnäitaja on muutuja ühe väärtuse kohta 100, siis järelikult on alustabelis sama muutuja väärtust kirjeldatud 100 real.

Sagedusnäitaja protsent on agregeeritud mõõdik, mis sisaldab samuti arvulisi väärtuseid. Sagedusnäitaja protsent on arvutatud sagedusnäitaja mõõdiku alusel ning võib erinevate muutujate lõikes varieeruda.



PwC 25

Tabel 3. Alusandmete tüübid

Ikoon Tüüp (inglise k) Tüüp (eesti k) Lühiseletus

Muutujad / Categories

Category Muutuja Muutuja, mille väärtused võivad olla ainult teksti tüüpi, sh numbrilisel kujul esitatud tekst (nt konto 5500) või kombinatsioon mõlemast (nt objekti kood SE000028).

Calculated Category Arvutuslik muutuja Muutuja, mis on saadud arvutuslikul teel olemasolevate muutujate ning valemite abil. Muutuja väärtused võivad olla ainult teksti tüüpi, sh numbrilisel kujul esitatud tekst või kombinatsioon mõlemast.

Date and Time Kuupäev ja kellaaeg

Periood tüüpi muutuja, mille väärtused võivad olla kolme tüüpi: kuupäev, kuupäev ja kellaaeg, kellaaeg. Periood tüüpi muutujaid on võimalik vormindada üldisemale tasandile, näiteks kuu, kuu ja aasta, aasta jne. See võib olla vajalik teatud objektide kasutamisel (nt joondiagramm aegreaanalüüsi tegemisel).

Calculated Date and Time

Arvutuslik kuupäev ja kellaaeg

Periood tüüpi muutuja, mis on saadud arvutuslikul teel olemasolevate kuupäeva ja kellaaja tüüpi muutujate ning valemite abil. Muutuja väärtused võivad olla kolme tüüpi: kuupäev, kuupäev ja kellaaeg, kellaaeg.

Geography Geograafia

Geograafilist tüüpi muutuja, mille väärtused võivad olla regioonid ja/või asukoha koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid). Geograafiliste muutujate väärtuste visualiseerimiseks sobib kõige paremini kartodiagramm aruande objekt (vt lähemalt Tabel 4 lk 32).

Geograafilistest muutujatest loodud hierarhia tähis on sama nagu geograafilise muutuja tähis eraldiseisvalt.

Hierarchy Hierarhia

Hierarhia on kogum muutujatest, mis on paigutatud erinevatele tasanditele. Tavaliselt paigutatakse hierarhia ülemisele tasandile muutuja väärtused, mis on üldisemad, ning alumisele tasandile muutuja väärtused, mis on detailsemad. Näiteks levinuim on perioodi muutujatest loodud hierarhia, mille esimesel tasandil on aastad, teisel poolaastad, kolmandal kvartalid ning neljandal tasandil kuud. Võimalik on luua ka geograafilisi hierarhiaid (riik ja maakond).

Hierarhia on võimalik luua ka erinevat tüüpi muutujate väärtustest, millel muidu puudub hierarhiline seos üldisemalt detailsemale. Näiteks võib hierarhia esimesel tasandil olla konto, teisel tasandil ressurss ja kolmandal eelarve liik.

Mõõdikud/ Measures



PwC 26

Ikoon Tüüp (inglise k) Tüüp (eesti k) Lühiseletus

Measure Mõõdik Mõõdik, mille väärtused on arvulised, ning millest on võimalik luua arvutuslikke mõõdikuid valemite abil. Mõõdikuna võib käsitleda näiteks summat.

Calculated Measure Arvutuslik mõõdik Mõõdik, mis on saadud arvutuslikul teel olemasolevate mõõdikute (ja muutujate) ning valemite abil. Mõõdiku väärtused on arvulised.

Aggregated Measure

Agregeeritud mõõdik

Arvutuslik mõõdik, mis on loodud mõõdikute, teiste arvutuslike mõõdikute ning valemite abil. Agregeeritud mõõdik on konkreetse andmevälja protsent, keskmine, summa jmt agregeerimistoiming. Mõõdiku väärtused on arvulised.

Agregeeritud mõõdikuid ei saa kasutada filtrites ja aegteljega aruande objektides. Protsent vahesummast agregeeritud mõõdikut saab kasutada vaid risttabelis (crosstab).

Agregeeritud mõõdikute loendis olev sagedusnäitaja protsent on tavalise mõõdiku tähisega.



PwC 27

2.3.2. Kulumudeli andmete struktuur

Kulumudeli faktitabeli alusandmed paigutuvad aruande koostamise moodulis andmete (Data) saki all vastavalt andmetüübile muutujate (category), mõõdikute (measure) ja agregeeritud mõõdikute (aggregated measure) kataloogidesse. Andmeväljad on üldjoontes eristatavad kataloogide lõikes, detailsemalt nende ette lisatud tähiste alusel (vt meenutuseks Tabel 3 lk 25).

Muutujate kataloogi lisanduvad kulumudelis kasutatud dimensioonide liikmed kindla struktuuri alusel (vt Joonis 25). Iga dimensiooni liikmetega seotud andmevälja kirjeldatakse järgnevalt: moodul + dimensioon + dimensiooni tasand. Seega, dimensiooni liikmed on eristatud moodulite, dimensioonide ja dimensioonide tasandite lõikes. Samasuguse mooduli, dimensiooni ja dimensiooni tasandiga liikmed koonduvad ühte andmevälja, mille iga liiget käsitletakse unikaalse väärtusena.

Iga andmevälja kõrval olev number tähistab unikaalsete väärtuste arvu kogu mudeli faktitabeli andmete ulatuses. Järgneval joonisel (vt Joonis 25) on näha, et „S2RESS ressurss_grupp“ sisaldab 3 unikaalset liiget ning „S2RESS ressurss“ 21 liiget.

Andmevälja nime alguses olev S ja sellele järgnev number (nt S2) tähistab mudeli kulude kajastamise etappi (inglise k stage). Etapiks loetakse nii moodulivahelisi kui ka moodulisiseseid suunamisi, mistõttu tehniliselt võib etappe olla rohkem kui mudeli mooduleid juhul kui on kasutatud moodulisiseseid suunamisi. Riiklikust eelarve- ja kuluarvestuse juhendist tulenevalt kasutatakse ainult moodulivahelisi suunamisi, mistõttu etappide arv võrdub moodulite arvuga ja andmevälja nimes olev etapi lühend tähistab mudeli moodulit. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. moodulist (S2).

Mooduli lühendile järgnev osa andmevälja nimes on dimensiooni lühend9. Dimensiooni lühend annab märku, millise dimensiooni andmeid vastav andmeväli sisaldab. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. mooduli (S2) ressursi10 dimensioonist (RESS).

Dimensiooni lühendile järgnev osa andmevälja nimes on dimensiooni tasandi nimi11. Dimensioonis sisalduvad liikmed võivad paikneda dimensiooni erinevatel tasanditel, mistõttu grupeeruvad kulumudelis kasutavad liikmed dimensiooni tasandite lõikes erinevatesse andmeväljadesse. Joonisel olevate dimensiooni liikmete andmeväljad on pärit mudeli 2. mooduli (S2) ressursi dimensioonist (RESS), mis jagunevad kahte andmevälja: ressurss_grupp (1. tasandi liikmed) ja ressurss (2. tasandi liikmed).

Joonis 25. Kulumudeli andmete struktuur

Iga mooduli dimensiooni kohta tekib loendisse dimensiooni kogum, mida üldiselt aruande koostamisel ei

kasutata. Dimensiooni kogum ei sisalda unikaalseid väärtuseid, mistõttu pole võimalik antud andmevälja

kasutades näha, millised dimensiooni liikmed sama mooduli dimensiooni alla kuuluvad. Dimensiooni kogumi

unikaalne väärtus on alati 1, sest tema alla kuulub 1 liige nimega All (all inglise k kõik, kogu), ning tema kirjapilt

dimensiooni tasandi osas on all_dimensiooni nimi (vt Joonis 25).

9 Dimensioonide lühendid (Dimension Reference) on kättesaadavad riiklikus eelarve- ja kuluarvestuse juhendis: Rahandusministeerium, Paigaldustabeli leht Dimension [https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension]. 10 SAP majandustarkvaras nimetatud ka kui ressurss/kulukoht või Internal Order. 11 Dimensioonide tasandite nimed (Dimension Level Name) on kättesaadavad riiklikus eelarve- ja kuluarvestuse juhendis: Rahandusministeerium, Paigaldustabeli leht Dimension Level [https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension-level]. Asutusel võivad olla dimensiooni tasandid erinevalt struktureeritud, sh ka teisiti nimetatud, mistõttu kõige adekvaatsem informatsioon on kättesaadav asutuse enda kulumudeli Dimension Level paigaldustabelist.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimensionhttps://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension-levelhttps://www.rahandusministeerium.ee/et/paigaldustabeli-leht-dimension-level



PwC 28

2.3.3. Ülesanne: Uue aruande loomine ning alusandmete lisamine

1. Loo uus aruanne navigeerides aruande koostamise (Report Designer) moodulisse

2. Lisa aruandesse näidisasutuse kulumudeli alusandmed

a) Ava vasakpaanis Data sakk

b) Alustabeli valimiseks klõpsa Select a data source lahtrile

• Sama toimingu saad teha siis, kui klõpsad Add data source ikoonile:

Joonis 26. Alustabeli lisamine aruandesse

c) Avaneb uus aken

d) Kirjuta otsingumootorisse G99_1

e) Vali aktiivseks alustabel, mille nimi on G99_1_G99_1STAR

f) Klõpsa Add

Joonis 27. Alustabeli valimine serverilt



PwC 29

3. Loo aruande salvestamiseks oma asutuse aruande kataloogi koolituse kaust ning omista aruandele nimi

Kui Sinu asutuse aruannete kaustas on koolituse kaust juba loodud, siis sammud c ja d võid vahele jätta.

a) Vali üleval vasakul menüüreast File -> Save as

b) Ava oma asutuse aruannete (reports) kataloog järgnevalt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> oma valitsemisala täht -> oma asutuse kood -> reports

• Nt: SAS Folders -> Shared Data -> CPMdata -> G -> G60 -> reports

c) Oma asutuse reports kaustas klõpsa akna ülemisel tööriistareal New Folder ikoonile

Joonis 28. Uue kausta loomine

d) Omista uue kausta nimeks Koolitus ja vajuta kinnituseks Enter klahvi

e) Ava Koolitus kaust, et salvestada sinna uue aruande põhi

f) Omista aruandele Name lahtrisse nimi, mis sisaldab järgnevaid tunnuseid:

• asutuse kood,

• aruande nimi (Sisend ja väljund ning planeerimistasandid),

• periood (2019-2023),

• oma initsiaalid (kasutada juhul, kui ühest asutusest koostavad sama aruannet mitu kujundajat)

Nt: G60 Sisend ja väljund ning planeerimistasandid 2019-2023 AA

g) Klõpsa Save

4. Peida andmeväljad, mida järgnevate ülesannete käigus aruande koostamisel ei kasuta

a) Ava Data sakk

b) Klõpsa Options ikoonile ning vali Show or Hide Items

Joonis 29. Andmeväljade peitmine andmete loendist



PwC 30

c) Eemalda linnuke Select all kastist

d) Lisa linnukesed järgnevatele andmeväljadele:

• PeriodId aasta

• PeriodId kuu

• PeriodId kvartal

• PeriodId poolaasta

• S2KONTO kahekohaline

• S9ME meede

• S9PR programm

• S9PRTEG programmi_tegevus

• S9PTEEN pohiteenus

• S9TEENUS teenus

• S9TUV tulemusvaldkond

• ScenarioId scenario2

• ScenarioId top_scenario

• cost

e) Klõpsa OK

f) Sulle peaks tekkima Data saki alla järgnev vaade:

Joonis 30. Nähtavale jäetud andmeväljad

g) Tehtud töö salvestamiseks klõpsa üleval vasakus nurgas tööriistareal Save report ikoonile

Joonis 31. Aruande salvestamine

5. Sulge aruanne klõpsates üleval menüüreal aruande nupu x-i peale järgnevalt:

Joonis 32. Aruande sulgemine aruande koostamise moodulis

Ülesande lõpp



PwC 31

2.4. Aruande objektid

2.4.1. Mis on aruande objektid?

Aruande objektid

Aruande objektid (Report Objects) võimaldavad kuvada andmeid aruande koostaja valitud viisil. SAS VA aruande koostamise moodulis on valik erinevat tüüpi aruande objekte, mis võimaldavad visualiseerida mistahes struktureeritud andmekogumeid. Aruande objekt tuleks valida vastavalt andme(te) tüübile ning andme(te) kuvamise eesmärgile – millisel viisil soovitakse aruande vaatajale informatsiooni esitleda. Tulenevalt kasutamise eesmärgist võib sama informatsiooni esitada erineval viisil.

Aruande objektid asuvad aruande koostamise mooduli vasakpaanis objektide (Objects) saki all. Aruande koostamisel valitakse esmalt lõuendile sobilik aruande objekt ning seejärel paigutatakse andmed (Data Items) aruande objektile.

Aruande objektide grupid

Aruande koostamise moodulis on aruande objektid grupeeritud järgnevalt (vt lähemalt Tabel 4):

1. tabelid,

2. diagrammid,

3. filtrid,

4. konteinerid ja

5. muud objektid.

Objektide nimetused ja seletused on kirjeldatud järgnevas tabelis.



PwC 32

Tabel 4. Aruande objektid

Ikoon Objekt (inglise k) Objekt (eesti k) Lühiseletus

Tables / Tabelid

List Table Tabel Tabelisse saab lisada mistahes tüüpi andmeid (nii muutujad kui ka mõõdikud), mis paigutuvad aruande objektil veergudesse. Mahukate andmete puhul suudab tabel kajastada maksimum 40 tuhat rida.12 Tabelisse pole võimalik hierarhiaid lisada.

Crosstab Risttabel

Risttabelis saab kirjeldada mitme muutuja väärtuste lõikumist läbi ühe või mitme mõõdiku. Nt saab risttabeli veergudes kajastada aastaid (muutuja 1 väärtused), ridades teenuseid (muutuja 2 väärtused) ning lahtrites maksumust eurodes (mõõdik 1). Risttabelis on võimalik muutujatena kasutada ka hierarhiaid (nt kontogrupi või planeerimistasandite hierarhia).

Graphs / Diagrammid

Bar Chart Tulpdiagramm

Tulpdiagrammis saab visualiseerida muutujaga seotud kvantitatiivseid andmeid (mõõdikud), mis paigutuvad tulpadesse. Tulbad on võimalik paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Tulpdiagrammist saab luua kobar- ja virntulpdiagramme, mis võimaldab grupeerida ühe muutuja väärtuseid teise muutuja väärtuste lõikes (nt asutuse (muutuja 1) osutatavate teenuste hinnad (mõõdik 1) kuude (muutuja 2) lõikes).

Targeted Bar Chart Sihtidega tulpdiagramm

Variatsioon tulpdiagrammist, kus ühe muutuja kohta saab sisestada kaks mõõdikut: näiteks tegelikud näitajad ning eesmärgid. Tegelikud andmed paigutuvad tulpadesse ning eesmärgid tulpade kohale joonena (võivad sõltuvalt andmetest paigutuda ka tulba sisse või isegi alla).

Waterfall Chart Kaskaaddiagramm Kaskaaddiagramm on teisisõnu progressiivne tulpdiagramm, mis näitab, kuidas mõõdiku algne väärtus erinevate muutujate lõikes suureneb või väheneb. Esimene tulp on algväärtus ning iga järgnev tulp algab sealt, kus eelnev on lõppenud. Tulba pikkus ning suund viitab muutuse suurusele ning tüübile (positiivne või negatiivne muutus).

Line Chart Joondiagramm Joondiagramm võimaldab visualiseerida ühe või mitme mõõdiku dünaamikat lisatud muutuja väärtuste vahel. Muutujana on sobilik joondiagrammis kasutada perioode (nt kuud, kvartalid, aastad jmt), mis on ühtlaste intervallidega. Kasutades muutujana perioodi, on võimalik analüüsida lisatud mõõdikute trende/sesoonsust.

Pie Chart Sektordiagramm Sektordiagramm kirjeldab muutuja väärtuste osakaalu tervikust. Muutuja väärtuste osakaalu arvutamiseks on tarvis rakendada sobilikku mõõdikut. Praktikas ei soovitata sektordiagrammi enama kui 5–7 muutuja korral, kuna muutujad võivad moodustada eraldiseisvalt ebaolulise väärtuse ning diagrammi loetavus väheneb.

Scatter Plot Hajuvusdiagramm Hajuvusdiagrammi võib teisti nimetada xy-diagrammiks ja punktdiagrammiks. Hajuvusdiagrammil on kaks mõõdiku telge: horisontaaltelg (x-telg) ja vertikaaltelg (y-telg). Mõlema telje väärtused kombineeritakse üheks andmepunktiks diagrammis.

12 SAS, SAS Visual Analytics 7.4: User’s Guide [https://support.sas.com/documentation/cdl/en/vaug/69957/HTML/default/viewer.htm#n0r2de9vkep76bn1tjb53x9l43g3.htm]

https://support.sas.com/documentation/cdl/en/vaug/69957/HTML/default/viewer.htm#n0r2de9vkep76bn1tjb53x9l43g3.htm



PwC 33


Time Series Plot Aegtelgdiagramm

Aegteljega diagramm on üsna sarnane joondiagrammile. Oluliseks erinevuseks kahe diagrammi vahel on see, et aegtelje diagrammi x-teljel peab kasutama kuupäeva (Date) formaadiga andmeid. Tavalise joondiagrammi puhul on võimalik kasutada nii periood tüüpi andmeid kui teisi muutujaid. Objekt võimaldab aegtelge nihutada ning esile tuua kitsama perioodi.

Bubble Plot Mulldiagramm Variatsioon hajuvusdiagrammist, kus andmepunktid märgitakse mullidega. Mulldiagrammis saab rakendada ka kolmandat mõõdikut, mis määrab mulli suuruse.

Treemap Puukaartdiagramm Puukaart visualiseerib andmeid nelinurksete kastidena. Iga kast esindab üht muutuja väärtust. Kasti värvuse määrab üks lisatud mõõdik ning kasti suuruse teine lisatud mõõdik. Aruande koostajal saab valida, milline mõõdik määrab värvi ning milline kasti suuruse.

Dual Axis Bar Chart Sekundaarteljega tulpdiagramm

Variatsioon tulpdiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y-teljel.

Dual Axis Line Chart Sekundaarteljega joondiagramm

Variatsioon joondiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y-teljel.

Dual Axis Bar-Line Chart

Sekundaarteljega tulp- ja joondiagramm

Variatsioon tulpdiagrammist ja joondiagrammist, mille üks mõõdik kajastub tulpadena ning teine mõõdik joonena. Kasutusel on nii vasak- kui ka parempoolne y-telg.

Dual Axis Time Series Plot

Sekundaarteljega aegtelgdiagramm

Variatsioon aegtelgdiagrammist, millel on kaks mõõdikut: üks vasakpoolsel y-teljel ning teine parempoolsel y-teljel.

Controls / Filtrid

Drop-down List Rippmenüü Rippmenüü sisaldab kõiki muutuja väärtuseid loendis, milles korraga on võimalik langeta üks valik. Loend avaneb rippmenüüle klõpsates. Sobib kasutamiseks, kui on suur hulk erinevaid väärtuseid. Sobib kasutamiseks nii aruande sisus kui ka filtriribadel.

List Loend

Loend kuvab kõiki muutuja väärtuseid loendina, milles korraga on võimalik langetada mitu valikut. Väärtuse valimiseks tuleb lisada väärtuse ees oleva kasti sisse linnuke. Sobib kasutamiseks andmete puhul, millel on väike hulk erinevaid väärtuseid. Sobib kasutamiseks enamasti vaid aruande sisus. Filterkonteinerisse lisatud loendit saab kasutada filterribadel.

Button Bar Nupuriba Nupuriba sisaldab kõiki muutuja väärtuseid nuppudena, milles korraga on võimalik langetada üks valik. Sobib kasutamiseks andmete puhul, millel on väike hulk erinevaid väärtuseid (nt asutuse tunnused). Vältida andmeid, millel on pikad nimetused.



PwC 34


Text Input Otsingumootor Tekstiväljaga otsinguriba, mis kuvab vaid otsingu märksõna vasteid ning milles korraga on võimalik langetada üks valik.. Sobib muutujate puhul, kus kasutaja võib soovida otsida väärtuseid märksõna järgi.

Slider Liugur Liugur võimaldab joonel sobilikke vahemikke libistada. Valitud vahemik filtreerib seotud objektide/lehekülgede andmeid. Sobib kasutamiseks nii aruande sisus kui ka filtriribadel. Sobib kõige paremini perioodide puhul.

Containers / Konteinerid

Vertical Container Vertikaalkonteiner Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad vertikaalselt üksteise alla. Kõik lisatud objektid on korraga nähtavad. Kui konteineris on palju objekte, siis konteineri paremale küljele tekib kerimisriba, et liikuda konteineris üles ja alla.

Horizontal Container

Horisontaal-konteiner

Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad horisontaalselt teineteise kõrvale. Kõik lisatud objektid on korraga nähtavad. Kui konteineris on palju objekte, siis konteineri alumisele küljele tekib kerimisriba, et liikuda konteineris paremale ja vasakule.

Stack Container Virnkonteiner Konteiner, millesse lisatud aruande objektid paigutuvad üksteise taha. Korraga kuvatakse ühte aruande objekti. Teis(t)e konteineris oleva(te) objekti(de) nägemiseks on võimalik rakendada konteinerisisest nupuriba, mis võimaldab liikuda erinevate objektide vahel.

Prompt Container Filterkonteiner Konteinerisse on võimalik lisada vaid filter tüübi aruande objekte (sh ka loendit). Konteinerit saab rakendada aruande kõikidel tasanditel. Konteinerisse lisatud objektid on võimalik paigutada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.

Other / Muu

Text Tekstiväli Tekstivälja saab kasutada vabas vormis teksti kirjutamisel (nt aruande sissejuhatav tekst, aruande koostaja kontakt). Tekstivälja saab lisada dünaamilise teksti, mis muutub dünaamiliselt filtrite rakendamisel või aruande värskendamisel.

Image Pilt Võimaldab laadida aruandesse pilte (nt asutuse logo).

Stored Process Talletatud protseduur

Võimaldab laadida aruandesse SAS-i manuskoode, mida hoiustatakse SAS-i serveril.

Geo Bubble Map Mull-kartodiagramm

Võimaldab andmeid visualiseerida kaardil piirkonniti. Muutuja peab sisaldama geograafilist informatsiooni (Eesti suurim detailsusaste on maakond). Mull paigutub geograafilise piirkonna keskmesse. Mulli värvuse määrab üks lisatud mõõdik ning mulli suuruse teine lisatud mõõdik. Aruande koostajal on võimalik valida, milline mõõdik määrab värvi ning milline suuruse.



PwC 35


Geo Coordinate Map Punkt-kartodiagramm

Võimaldab andmeid detailselt visualiseerida kaardipunktidena. Muutuja peab sisaldama geograafilist informatsiooni (pikkus- ja laiuskraad). Punkt paigutub vastavalt muutuja väärtuse koordinaatidele asukoha keskmesse. Kaardile on võimalik lisada mõõdik ning tingimusvorming, mis määrab punkti värvi.

Geo Region Map Regioon-kartodiagramm

Võimaldab andmeid visualiseerida kaardil piirkonniti. Muutuja peab sisaldama geograafilist informatsiooni (Eesti maksimaalne detailsusaste on maakond). Muutuja väärtused (piirkonnad) värvuvad kaardil kogu oma ala ulatuses (nt Tartu maakonna kogu maakond värvub ühevärviliselt). Kaardile saab rakendada mõõdikut, mis määrab värvi.

Gauge Mõõdupuu

Mõõdupuu objekt võimaldab omavahel võrrelda tegelikke andmeid (mõõdik 1) eesmärkidega (mõõdik 2). Mõõdupuu pikkuse/laiuse määrab eesmärgiks seatud mõõdiku väärtus ning tegelik väärtus paigutub eesmärgiga võrreldavale joonele. Mõõdupuu alt on võimalik valida veel omakorda sobilik visuaal andmete kuvamiseks:

• Täpp (Bullet) • Liugur (Slider) • Termomeeter (Thermometer) • Osutinäidik (Dial) • Spidomeeter (Speedometer)

Word Cloud Sõnapilv Sõnapilv kuvab muutuja väärtuseid tekstina pilvetaolisel kujul. Muutuja väärtuse tekstisuuruse määrab lisatud mõõdik.



PwC 36

2.4.2. Aruande objektide lisamine

Aruande objekti saab aruande lõuendile lisada mitmel viisil:

a) Aktiveeri aruande objektide loendis sobilik objekt, tiri ta lõuendile ning lase lahti (drag-and-drop).

b) Tee arvutihiirega sobiliku objekti peal objektide loendis topeltklõps. Aruande objekt paigutub lõuendile automaatselt. Vajadusel saab tirides lõuendile lisatud objekti ümber paigutada.

c) Aktiveeri aruande objektide loendis sobilik objekt ning vajuta Enter klahvi. Aruande objekt paigutub lõuendile automaatselt. Vajadusel saab tirides lõuendile lisatud objekti ümber paigutada.

d) Vali töölaua üleval vasakust menüüreast Insert -> aruande objekti tüüp -> aruande objekt. Aruande objekt paigutub lõuendil automaatselt. Vajadusel saab tirides lõuendile lisatud objekti ümber paigutada.

Osa aruande objekte vajavad täiendavaid lisaliigutusi:

• Konteineri (container) kasutamisel tuleb konteinerisse tirida sobilikud aruande objektid.

• Pilt (image) aruande objekti lisamisel on tarvis laadida aruandesse sobilik pilt, seadistada pildi suurus ning kohtspikri13 (tooltip) sisu.

• Talletatud protseduuri (stored process) lisamisel on tarvis laadida aruandesse sobilik SAS manuskood (embed code).

2.4.3. Aruande objekti rollid

Selleks, et aruande lõuendil visualiseerida andmeid on tarvis nii aruande objekte kui ka andmeid. Aruande

objekt määrab andmete esitlusviisi ning andmed annavad aruande objektile sisu. Aruannet kujundades tuuakse

lõuendile esmalt sobilik aruande objekt ning seejärel lisatakse objektile andmed.

SAS VA pakub andmete visualiseerimiseks mitmeid erinevaid aruande objekte (vt meenutuseks Tabel 4).

Selleks, et valitud aruande objekt kuvaks andmeid on tarvis ta sobilike andmeväljadega sisustada. Iga aruande

objekt on enda jaoks sobilikud andmetüübid (muutujad ja mõõdikud) kirjeldanud rollidena, mis paiknevad

objekti parempaani rollide (Roles) saki all. Roll määrab, kuidas kindlat andmevälja aruande objektis

kasutatakse. Osa rolle on kohustuslikud14 ning osa vabatahtlikud. Sõltuvalt aruande objektist võib kohustuslike

muutujate ja mõõdikute arv erineda. Samuti on tarvis mõningate objektide puhul kasutada kindlat tüüpi

muutujat, näiteks kartodiagrammide puhul on vajalik kasutada geograafilist muutujat ning aegtelgdiagrammis

perioodilist (kuupäev ja kellaaeg tüüp) muutujat. Aruande objekt kuvab andmeid alles siis, kui kõik tema

kohustuslikud rollid on täidetud.

Mõned näited, kuidas rollid aruande objektide lõikes võivad erineda. Tabelisse (List Table) võib lisada mistahes

tüüpi ning koguses andmeid, mida kuvatakse tabelis veergudena. Rollide saki all on loend objektil olevatest

veergudest (columns).

Joonis 33. Tabeli rollid

13 Kohtspikker ilmub nähtavale, kui liikuda kursoriga aruande objekti peale. Kohtspikker kuvab lisainformatsiooni aruande objektis paiknevate andmete kohta, mis ei pruugi objekti tavavaates nähtavad olla. 14 Kohustuslik roll on rollide saki all tähistatud punase tärniga.



PwC 37

Risttabeli (Joonis 34) rollidesse on lisatud kaks muutujat ja üks mõõdik. Muutujad on paigutatud veergudesse

(columns) ja ridadesse (rows). Pane tähele, et risttabelis on kasutatud muutujaid hierarhiana, millele viitab

vastav hierarhia ikoon. Täpsemalt on hierarhiatest kirjas peatükis 2.7 lk 56.

Joonis 34. Risttabeli rollid

Sekundaarteljega tulp- ja joondiagrammis on kohustuslik lisada üks muutuja ja kaks mõõdikut. Lisaks on võimalus lisada täiendavaid rolle, näiteks lisainformatsioon kohtspikris, perioodiline animatsioon ning andmete detailne jaotus lisamuutuja väärtuste lõikes.

Joonis 35. Sekundaarteljega tulp- ja joondiagrammi rollid



PwC 38

2.5. Arvutuslikud andmeväljad

2.5.1. Arvutuslikud muutujad ja mõõdikud

Arvutuslikud mõõdikud ja muutujad on aruande koostaja poolt loodud andmeväljad, mille väärtused baseeruvad valemil. Valem koosneb ühest või mitmest funktsioonist ning alusandmetest. Arvutuslik andmevälja tüüp võib olla muutuja, perioodiline muutuja või mõõdik (vt meenutuseks Tabel 3. Alusandmete tüübid lk 25).

Arvutuslike andmeväljade loomine võib tekkida olukorras, kus ühes andmeväljas on soov kuvada andmeid kujul, mis on võimalik tuletada olemasolevate andmete ning funktsioonide koosmõjul. Arvutusliku andmevälja valemi loomine on tavakasutajale võrdlemisi kasutajasõbralikuks loodud (visualiseerimismeetod). Aruande koostaja saab tirida valemi koostamise lõuendile sobilikud funktsioonid ning paigutada neisse vajalikud andmed tiri ja langeta (drag and drop) tehnikat kasutades. Sel viisil loodud valem on kujutatud järgneval joonisel.

Joonis 36. Arvutusliku andmevälja valem visuaalsel kujul

Arvutuslik andmevälja valem on võimalik luua ka koodina (vt Joonis 37). Sellisel juhul peab aruande koostaja tundma SAS-i programmeerimise keelenõudeid. Siin dokumendis programmeerimist koodi kirjutamise teel ei kirjeldata, peamiselt kasutatakse visualiseerimismeetodit kuna viimane on eriväljaõppeta kasutajatele lihtsamini omandatav. Küll aga koolitusülesandes kirjeldatakse, kuidas kopeeritud valemi koodi rakendada uue arvutusliku andmevälja loomiseks.

Joonis 37. Arvutusliku andmevälja valem koodi kujul



PwC 39

Iga visuaalsel kujul loodud valemi puhul loob tarkvara taustal valemi ka koodi kujul ning vastupidi. Valemi koodi on võimalik kopeerida ning rakendada teiste arvutuslike valemite loomisel.

Arvutusliku andmevälja loomine

Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> Options -> New Calculated Item.

Joonis 38. Arvutusliku andmevälja loomine (1)

Lisa avanenud aknas uuele arvustuslikule andmeväljale sobilik nimetus Name lahtrisse.


Vali Result type rippmenüüst arvutusliku muutuja andmevälja tüüp

a. Character – tekstiline, muutuja

b. Date – kuupäev

c. Datetime – kuupäev ja kellaaeg

d. Numeric – numbriline, mõõdik

e. Time – kellaeg




PwC 40

Arvutusliku andmevälja loomiseks tiri valemi lõuendile (hall ala) sobilikud funktsioonid (Operators) ning seejärel andmed (Data Itsems). Koodiga valemi loomiseks klõpsa Text sakile. Kui sobilik valem on valmis, siis klõpsa OK nupule.

Valemi koostamisel pööra tähelepanu valemi teadetele, mis annavad märku võimalikest puudustest. Nt kui valemi kopeerimisel jäetakse sulg välja, siis ilmub selle kohta valemi teade ning sulg tuleb kas käsitsi ise juurde lisada või kopeerida valem täies ulatuses uuesti. Korrektse valemi puhul valemi teated puuduvad ning valemi salvestamiseks aktiveerub OK nupp.




PwC 41

2.5.2. Agregeeritud mõõdikud

Agregeeritud mõõdik on sarnaselt arvutuslikule mõõdikule samamoodi aruande koostaja poolt loodud andmeväli, mis baseerub valemil. Mõõdikute erinevuseks on see, et arvutuslik mõõdik arvutab alustabeli väärtuseid ridade lõikes ning agregeeritud mõõdik veergude lõikes.

Järgneval joonisel on ühe teenuse esma- ja järelkontrollide arv kokku liidetud nii arvutusliku mõõdiku kui ka agregeeritud mõõdikuna. Agregeeritud mõõdik sisaldab läbivalt perioodide (antud näitel kalendrikuud) ülest kontrollide arvu summeerituna.

Joonis 42. Arvutusliku ja agregeeritud mõõdiku võrdlus

Agregeerituid mõõdikuid on võimalik arvutada kahel viisil:

1. Grupi lõikes (by group ) – arvutab agregeeritud väärtuse igale andmeväljale (n-ö grupi ulatuses).

2. Kogu aruande objekti ulatuses (for all) – arvutab agregeeritud mõõdiku kogu aruande objekti ulatuses.

Järgneval joonisel on näha, et grupi lõikes arvutatud agregeeritud mõõdik arvutab väärtused kuude lõikes, nii nagu seda teeb ka arvutuslik mõõdik.

Joonis 43. Agregeeritud mõõdikute erinevad arvutusviisid

Agregeeritud mõõdikut on soovituslik rakendada siis, kui aruande objektil soovitakse presenteerida üldiseid

andmeid. Agregeeritud mõõdik on vajalik luua olukorras, kus omavahel soovitakse arvutada varasemalt loodud

arvutuslikke mõõdikuid, mis sisaldavad tingimuslikke valemeid (nt IF…ELSE).



PwC 42

Agregeeritud mõõdiku loomine

Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> Options -> New Aggregated Measure.

Joonis 44. Agregeeritud mõõdiku loomine (1)

Lisa avanenud aknas uuele agregeeritud mõõdikule sobilik nimetus Name lahtrisse.

Joonis 45. Agregeeritrud mõõdiku loomine (2)

Sarnaselt arvutusliku andmevälja puhul tiri valemi lõuendile (hall ala) agregeeritud mõõdiku loomiseks sobilikud funktsioonid ning seejärel andmed. Koodiga valemi loomiseks klõpsa Text sakile. Valemisse lisatud andmeväljade puhul vali, kas väärtused arvutatakse gruppide lõikes (_ByGroup_) või kogu aruande objekti ulatuses (_ForAll_). Kui sobilik valem on valmis, siis klõpsa OK nupule.

Joonis 46. Agregeeritud mõõdiku loomine (3)



PwC 43

2.6. Filtrid

2.6.1. Filtrite tüübid

Filtrite üldine tutvustus

Andmete filtreerimise vajadus võib tuleneda mitmest tegurist, mille peamine eesmärk on muuta aruandes kuvatav informatsioon aruande vaatajale lihtsamini kasutatavaks. Aruanne on hästi loetav siis, kui ta sisaldab vaid vajalikku informatsiooni, kuid loob võimalusi aruande vaatajal näha andmeid mitmes erinevas vaates ning seoses teiste andmetega.

Andmete filtreerimiseks aruandes on neli võimalust:

1. Alusandmete filtreerimine (peidetud filter)

2. Filter tüüpi aruande objektide rakendamine lõuendi filtriribadel (nähtav filter)

3. Aruande objektidel peidetud filtrite rakendamine (peidetud filter)

4. Interaktsioonide loomine (osaliselt nähtav filter)

Järgnevas peatükis käsitletakse esimest kolme võimalust. Interaktsioonide loomisest on lähemalt juttu eraldi peatükis (vt Interaktsioonid ptk 2.9 lk 74).

Alusandmete filtreerimine

Alusandmetele lisatud filter filtreerib andmeid kogu alustabeli ulatuses, mis mõjutab kõiki aruande objekte, milles sisalduvad andmed on sama alustabeli omad. Ühtlasi alustabeli andmete (Data) saki loendis olevad andmed ning andmete unikaalsete väärtuste kogused võivad antud filtri rakendamisel muutuda. Ühe alustabeli kohta saab luua ühe alusandmete filtri. Juhul, kui aruandes on enam kui üks alustabel, siis on võimalik luua kombineeritud filter, mis rakendub mõlemale alustabelile.

Alusandmete filtri saab luua järgnevalt:

Ava vasakpaanis andmete (Data) sakk -> Options -> New Data Source Filter.

Joonis 47. Alusandmete filtri lisamine (1)

Filtri valemi loomiseks tiri valemi lõuendile (hall ala) sobilikud funktsioonid ning seejärel andmed (vt Joonis 48). Koodiga valemi loomiseks klõpsa Text sakile. Alusandmete filtri valemi akna alumises osas Total rows näitab, mitu andmerida on filtreerimata alustabelis ning returned rows mitu andmerida on filtreeritud alustabelis, kui loodud filtrit rakendatakse. Kui sobilik valem on valmis, siis klõpsa OK nupule.



PwC 44

Joonis 48. Alusandmete filtri lisamine

Filter tüüpi aruande objektide rakendamine lõuendi filtriribadel

Aruandes on kaks tasandit, millele lisatud filter tüüpi aruande objektid filtreerivad nende alla kuuluvaid aruande tasandeid (vt meenutuseks Aruande koostamise mooduli tutvustus ptk 2.1.3 lk 16). Lehekülje ja aruande filtriribale on võimalik lisada mistahes erinevaid filtri tüüpe v.a. loend filter. Lisaks filtritele on filtriribale võimalik tuua filtrikonteiner, millesse on võimalik lisada vähemalt üks filter sh ka loend tüüpi filter.

Filtriribadele lisatud filtrid on nähtavad aruande vaatajale ja ta saab neid vastavalt vajadusele rakendada. Enne filtri lisamist mõtle hoolikalt läbi, mis on antud filtri eesmärk ning kas see tuleks lisada lehekülje või aruande filtriribale. Vali sobilik filtri tüüp vastavalt kasutamise eesmärgile, mugavusele ja võimalustele (vt lähemalt erinevate filtrite kirjeldusi ning soovitusi kasumiseks Tabel 4 lk 32).

Täiendavalt on filtreid võimalik paigutada ka lõuendi sisuosale, kuid sellisel juhul tuleb filter aktiviseerida interaktsioonide (linkimine) abil.

Aruande objektidel peidetud filtrite rakendamine

Peidetud filtrite rakendamine võimaldab aruande vaatamise moodulis näha aruande objektil juba filtreerituid andmeid. Selline vajadus võib ilmneda olukorras, mil aruande objektil kuvatavad andmeväljad sisaldavad väärtuseid ei soovita või pole sobilik aruande vaatajale kuvada. Peidetud filtreid on võimalik lisada vaid ühele aruande objektile korraga, ent ühele objektile on võimalik rakendada korraga mitu erinevat filtrit. Aruande objektile lisatud peidetud filtreid saab hallata aruande koostamise moodulis.

Peidetud filtreid saab lisada aruande objektile aruande koostamise mooduli parempaanis filtrite (Filters) saki all. Peidetud filtri lisamiseks toimi järgnevalt:

Vali lõuendil aktiivseks aruande objekt, millele soovid lisada peidetud filtri.



PwC 45

Ava parempaanis Filters sakk.

Joonis 49. Peidetud filtri lisamine (1)

Ava Advanced rippmenüü ning vali rippmenüüst andmeväli, mida soovid filtreerida.


Kliki rippmenüüs sobiliku andmevälja peale ning filtri lisamiseks klõpsa Add Filter nupule.


Filtri saki alla ilmub loend valitud andmevälja väärtustest. Vaikimisi on kõik väärtused loendis valitud (valimist tähistab linnuke kastis), mis viitab sellele, et ühtegi väärtust pole välja filtreeritud. Eemalda/lisa linnukesed vaid nendele väärtustele, mida soovid konkreetsel aruande objektil kuvada.




PwC 46

2.6.2. Ülesanne: Kulumudeli sisend ja väljund tabelites

1. Ava varasemalt loodud aruande põhi

a) Klõpsa lahti avalehe Recent jaotise nimekirjas olev Kulumudeli sisend ja väljund ning planeerimistasandid aruanne

Joonis 53. Hiljuti vaadatud, koostatud ning täiendatud aruannete loend

b) Aruanne avaneb aruande vaatamise (Report Viewer) moodulis

c) Aruande koostamise moodulisse navigeerimiseks klõpsa aruande üleval paremal More options ikoonile

Joonis 54. Valikute (more options) nupp aruande vaatamise moodulis

d) Vali Edit report

2. Lisa lõuendile 2 tabelit ning omista neile nimetused

a) Ava vasakpaanis Objects sakk

b) Vali aktiivseks List Table (tabel) ning tiri see lõuendile

c) Teise tabeli lisamiseks aktiveeri vasakust paanist uuesti List Table ning tiri see lõuendile varasemalt lisatud tabeli kõrvale järgmiselt:

Joonis 55. Objektide paigutamine aruande koostamise lõuendil

d) Hoia lõuendil aktiivsena vasakpoolset tabelit



PwC 47

e) Ava parempaanis Properties sakk

f) Kirjuta General jaotises Name lahtrisse Tabel (sisend)

g) Kirjuta Title lahtrisse Sisend

h) Vajuta Enter klahvi

i) Klõpsa Bold ikoonile

Joonis 56. Objektile nime ja pealkirja omistamine ning vormindamine

j) Omista parempoolsele tabelile järgnevad tunnused:

• Name: Tabel (väljund)

• Title: Väljund

• Kirjalaadiks poolpaks kiri

k) Salvesta

3. Lisa andmed Sisend tabelisse

a) Ava vasakpaanist Data sakk

b) Tiri Sisend tabelisse järgnevad andmeväljad:

• S2KONTO kahekohaline

• cost

c) Salvesta

4. Tee cost mõõdikust duplikaat ning anna duplikaadile nimeks Summa

a) Vali vasakpaani Data saki alt cost aktiivseks

b) Tee parem hiireklõps ja vali Duplicate Data Item

c) Aktiveeri duplikaat (cost(1))

d) Andmevälja omaduste jaotises all vasakus nurgas kirjuta Name rea Value lahtrisse Summa

e) Vajuta Enter klahvi

f) Tiri Summa andmeväli Sisend tabeli cost veeru kõrvale

g) Salvesta



PwC 48

5. Muuda Summa andmevälja vormindust

a) Aktiveeri vasaku paani Data saki alt Summa mõõdik

b) Andmevälja omaduste jaotises (asub all vasakus nurgas) klõpsa Format rea Value lahtri peale (mis kannab antud hetkel tunnust Numeric)

Joonis 57. Summa mõõdiku vorminduse muutmine

c) Vali avanenud aknas vorminduseks Euro ning veendu, et komakohtade arvuks Decimals menüüs oleks 0 (null)

Joonis 58. Komakohtade arvu muutmine

d) Klõpsa OK

e) Salvesta



PwC 49

6. Eemalda Sisend tabelist cost veerg

a) Navigeeri hiirega Sisend tabeli cost veeru päisele

b) Tee parem hiireklõps ja vali Remove cost

c) Avanevas aknas klõpsa Yes

7. Lisa andmed Väljund tabelisse

a) Tiri Väljund tabelisse järgnevad andmeväljad:

• S9PTEEN pohiteenus

• Summa

b) Salvesta

8. Lisa Sisend ja Väljund tabelile summa kokku rida

a) Aktiveeri Sisend tabel

b) Ava parempaanis Properties sakk

c) Data Options jaotises lisa linnuke Show totals kasti sisse

d) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist

e) Aktiveeri Väljund tabel

f) Lisa linnuke Show totals kasti sisse

g) Eemalda linnuke Show labels for totals kastist

h) Salvesta

9. Vaata aruannet aruande vaatamise moodulis

a) Vali ülevalt vasakust nurgast File -> View Report

b) Sulle peaks tekkima järgnev vaade:

Joonis 59. Kulumudeli sisend ja väljund aruande vaatamise moodulis (1)

10. Jätka aruande täiendamist aruande koostamise moodulis

a) Aruande koostamise moodulisse navigeerimiseks klõpsa aruande paremal üleval More options ikoonile (3 täppi)

b) Vali Edit report



PwC 50

11. Töötle ja lisa täiendavad andmed Sisen

aruande koostamise ning riigi aruannete koolitusmaterjalid · versioon seisuga 23.07.2020 aruande...

Documents