avaleht - tallinn university · 2013-04-30 · noori tuleb informeerida ja kaasata erinevatesse...

Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/[30.04.2013 14:01:34]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk

Last update:November 28. 2012 17:48:45

Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari noorsootöö osakonna üliõpilastele,täiendkoolituses osalejatele ja teistele õppijatele, kellel on huvi noorte sportlik-tervistavatestegevustes kasutatavate meetodite omandamiseks. Õppematerjal on vajalik noorsootööõppekava erialaainete läbimiseks.

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel, andes ülevaate sportlike tegevuste sidususestnoorsootöö valdkondadega ja noorsootöötaja rollist selles ning juhendamisel.

Käsitletavad teemad:

sportlik-tervistavate tegevuste tähtsusest noorsootöösmeetodi mõiste ja liigitaminekasvatamise meetodidmitteformaalses hariduses kasutatavad meetodidaktiivõppe meetodidsporditreeningumeetodidharjutamise meetodidkehaliste võimete arendamise meetodid

Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstmaterjale, fotosid. Kordamisküsimused onõppematerjali lõpus.

Materjal on valminud BeSt programmi raames.

Koostaja: Maarika Veigel MA / TLÜ PS lektor

Aeg: november, 2012

Litsenseeritud:http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/

Avaleht

http://www.cmsimple-styles.com/

http://www.cmsimple.dk/



http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/


Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Avaleht&login[30.04.2013 14:01:38]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login

This system is for the use of authorized users only.

Login





Sitemap

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?&sitemap[30.04.2013 14:01:40]


LoginSitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Sitemap

AvalehtÕpiväljundid ja õpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga

Noorte kaasamineNoorsootöötaja roll

Meetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodid

VeenmismeetodÕpetamismeetodStimuleerimismeetodSundimismeetod

Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodidKogemuse omandaminePraktikaKatsetamine

Aktiivõppe meetodidSportlikke tegevuste mõjurid

Sporditreeningu meetodidSõnalised meetodid Praktilised meetodid Näitlikud meetodid

HarjutamismeetodidKordusmeetodTervik- ja osameetod

Kehaliste võimete arendamise meetodidÜhtsus-ja vaheldusmeetodidIntervall- ja kordusmeetodidVõistlus- ja mängumeetod

KordamisküsimusedKasutatud allikad

Sitemap





Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?&print[30.04.2013 14:01:41]

Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari noorsootöö osakonna üliõpilastele, täiendkoolituses osalejatele ja teistele õppijatele, kellelon huvi noorte sportlik-tervistavates tegevustes kasutatavate meetodite omandamiseks. Õppematerjal on vajalik noorsootöö õppekavaerialaainete läbimiseks.

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel, andes ülevaate sportlike tegevuste sidususest noorsootöö valdkondadega ja noorsootöötajarollist selles ning juhendamisel.



Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstmaterjale, fotosid. Kordamisküsimused on õppematerjali lõpus.



Aeg: november, 2012




Õpiväljundid ja õpijuhised

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised[30.04.2013 14:01:42]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk



Mooduli läbimisel õppija:

teab meetodi olemust ja liiketunneb sportlik-tervistavate tegevuste sidusust noorsootöögateab aktiivõppe ja mitteformaalses hariduses kasutatavaid meetodeidoskab kirjeldada erinevaid sporditreeningu meetodeidtunneb kasvatamise meetoditega seonduvat analüüsib kehaliste võimete arendamise meetodite rakendamist töös noortega tunneb harjutamise meetodeid

Õpijuhised:

alustage õppimist alateemade kaupaalateemasid saate valida klikkides menüü vastavalt alajaotuseletutvuge õppematerjalidega: lugege konspektevastake mooduli lõpus olevatele kordamisküsimustele

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e.veebilehitsejat (Google, Internet Explorer, Mozilla jt)

Avaleht > Õpiväljundid ja õpijuhised





Sissejuhatus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sissejuhatus[30.04.2013 14:01:45]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Sissejuhatus

Tänapäeval pööratakse üha rohkem tähelepanu noorte sportlik- tervistavatele tegevustele. Sporttugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid, parandab suhteid inimeste vahel ja tekitab heaenesetunde. Kõikidel noortel peaks olema võimalus tegeleda spordiga, seda nii formaalselt kui kamitteformaalselt. Tuleb luua vastavad tingimused ja leida õiged lähenemisviisid kasutadesmitmekülgselt meetodeid. Noori tuleb informeerida ja kaasata erinevatesse sportlik-tervistavatesse üritustesse.

„Sport aitab inimest lülitada ühiskondlikku tegevusse ja sotsiaalsesse keskkonda, see mõjutabnoore eluhoiakuid, kõlbelist intellektuaalsust ja oskuste kujunemist“ (Juksaar 2009:3). Nooredpeavad liikuma palju ja päevas vähemalt 60 minutit (Maaroos 2007). Sportlik- tervistavadtegevused on noorte jaoks olulised, sest liikumine avaldab mõju kehakaalule, arendab oskusi,tugevdab luid ja tekitab positiivseid emotsioone (Maaroos 2007). Selleks peab noorsootöötajatagama mitmekülgse juhendamise ja looma noortele võimalused osalemaks sportlik- tervistavatestegevustes (Loogma, Ümarik 2005).

Üha rohkem luuakse noortele võimalusi tervistavaks ja arendavaks puhkuseks projektide ninglaagrite kaudu (Noorsootöö strateegia 2006-2013). On hakatud mõistma, et noortekampadekogunemisi ja selles tehtavaid kuritegevusi, eesmärgitut ringi kolamist aitavad vähendada selgedalternatiivid. Siin mängib suurt rolli noorsootöö meetodite mitmekesisus noorte kaasamiseksnendesse tegevustesse.

Noorsootöö seaduse järgi on noor 7-26 aastane füüsiline isik.

Noorsootöötaja või juhendaja peab olema paindlik ning vastavalt olukorrale suutma kasutadavajalikke meetodeid, mis oleksid antud tegevuse juures kõige efektiivsemad.

Noorsootöötajate ülesandeks on propageerida erinevaid vabaaja tegevusi noorte seas. Noorituleb hoida, nende arengut toetada, nõustada. Seda saab hästi teha sportlik- tervistavatetegevuste kaudu, valides oskuslikud erinevaid meetodeid.

Avaleht > Sissejuhatus





Sportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga[30.04.2013 14:01:47]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootööga


Meetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk



Noorsootöö valdkonnad on määratletud tegevussuunad, mis muudavad noorsootöötegemise lihtsamaks. Antud valdkondasid on kokku kümme. Sportlik- tervistavad tegevused onkõige rohkem seotud noorte tervistava ja arendava puhkusega, noorte huvihariduse jahuvitegevusega. Natuke vähem saab seda seostada noorte teavitamise ja nõustamisega,rahvusvahelise noorsootöö ning noorte osalusega (Noorsootöö strateegia 2006-2013.

Noorte tervistav ja arendav puhkus on noorsootöö valdkond, kus põhi rõhk on asetatud noortetervise ja puhkuse arengule läbi erinevate projektide ja laagrite. Sportlik- tervistavate tegevustegaon see valdkond kõige rohkem seotud laagri kaudu, kus luuakse noortele tihe programm, misarendaks tervist ja kehalist aktiivsust. Vastavate pädevuste suurendamiseks toimuvadnoorsootöötajatele koolitused enne laagrite perioodi (Noorte tervistav ja arendav puhkus 2006).

Noorte huviharidus on pikaajalisem tegevus aga huvitegevus on lühema kestusega. Antudtegevused on süsteemsed ja noorsootöötaja juhendamisel, kuid noored osalevad nendes vabatahte alusel. Huvikoolid kuuluvad mitmesse valdkonda ja üheks on sport, mille eesmärgiks onarendada noortest füüsiliselt tugevaid ja aktiivseid kodanikke (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

Noorte teavitamine ja nõustamine on noortele ajakohase teabe ja vajaliku nõustamisepakkumine, mis aitab langetada eluks vajalikke otsuseid. Teavitamise ja nõustamise kaudusaavad noored suunavat infot ja mõistavad oma võimalusi paremini. Erinevatelt spetsialistidelt onnoortel võimalik saada karjääri-, spordi- ja tervisealaseid nõuandeid (Noorte teavitamine janõustamine 2006).

Rahvusvahelises noorsootöös luuakse võimalused rahvusvaheliseks koostööks ja kultuuridevaheliseks õppimiseks, kus pööratakse tähelepanu ka sportlik- tervistavatele tegevustele.Tegevussuundadeks on noortes terviseteadlike hoiakute kujundamine, vaba aja veetmisevõimaluste suurendamine spordi kaudu (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

Noorte osalus on noortele võimaluste loomine kaasa rääkimiseks enda elu puudutavatesotsustusprotsessides. Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel peaksid noorsootöötajadarvestama noorte osalusega ning neid tegevustesse kaasama, sest nii on võimalik luua justnoorte seisukohast vajalikke harjutusi. Noori tuleb kaasata koostöösse noorsootöötajatega jaerinevate organisatsioonidega, kelle eesmärgiks on noorte arengu suunamine (Noorsootöökäsiraamat 2007).


Avaleht > Sportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga

Submenu





Meetodi mõiste ja liigid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Meetodi_m%F5iste_ja_liigid[30.04.2013 14:01:49]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Meetodi mõiste ja liigidMeetod on kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis ehklahendusviis, kuidas mingit ülesannet eesmärgistatult täita. Tulemusrikas on selline meetod,kus jälgitakse ka selle teooriat.

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel saab kasutada väga mitmekülgseid meetodeid- niiformaalsel kui ka mitteformaalsel tasandil.

Erinevates tegevustes saab rakendada nii:

sporditreeningu-, harjutamise, kehaliste võimete arendamise, kasvatamise meetodid, mitteformaalsed meetodidaktiivõppe meetodid

Sporditreeningu meetodite all mõeldakse juhendaja või noorsootöötaja tööviise, kusarendatakse ning omandatakse vastavaid vilumusi, teadmisi, oskusi ja vajalikke võimeid(Treenerite tasemekoolitus 2 2008). Spordimeetodite all mõistetakse juhendaja ja nooruki töö viise, mille abil omandataksekõik vajalik tegevuse sooritamiseks.

Harjutamismeetodeid iseloomustab õpitava pidev kordamine ja harjutamine, milletagajärjel saavutatakse häid tulemusi (Loko 2002). Kehaliste võimete arendamise meetodid on kõik need, kus harjutusi sooritatakse kaspidevalt või kindlate puhkeintervallide tagant. Samas kuuluvad siia alla ka mängumeetodja võistlusmeetod, mis ei ole nii kindlalt reguleeritud. Kasvatamise meetodite abil suunatakse ja mõjutatakse noori eelseisvaks eluks.Selleks kasutatakse veenmist, õpetamist, sundimist ja stimuleerimist (Loko 2008). Mitteformaalsetest meetoditest kasutatakse sportlik- tervistavate tegevuste puhulkõige rohkem tegevustel põhinevaid meetodeid ehk kogemust, praktikat ja katsetamist(Report of the Council of Europe Youth Directorate Symposium on non-formalEducation 2000). Aktiivõppe meetodite puhul osalevad noored aktiivselt õppeprotsessis- kuulavad,mõtlevad, kirjutavad ja teevad aktiivselt kaasa. See kõik arendab noort, muudab temaoskusi ja parandab tema eluhoiakuid (Kärberg, Leuhin 2005/3).

Saavutamaks efektiivsemaid tulemusi on vajalik, et noorsootöötaja teeks nii enda kui ka noorteseisukohalt selgeks, millised on antud tegevuse juures kõike otstarbekamad meetodid, misvastavad püstitatud ülesande eesmärkidele, lahendustele, noorte eakohasusele, ettevalmistuseleja soolistele iseärasustele

Avaleht > Meetodi mõiste ja liigid





Kasvatamise meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid[30.04.2013 14:01:52]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodid


Mitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Kasvatamise meetodid„Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühiskonnas, milles ta on sündinud või elab“(Hirsjärv, Huttunen 2005:33). Pedagoogika laiemas sfääris vaadatakse kasvatust, kui arengu sihikindlat suunajat jamõjutajat ning ettevalmistust eelseisvaks eluks. Väiksemalt piiritledes on see kõlbelisteomaduste saavutamine. Sportlik- tervistavad tegevused mõjutavad kasvatust suurel määral ja noorsootöötaja ülesandekson nende tegevuste käigus suunata noore isiksuse kujunemist. Kasvatuse eesmärkide jategevuste loomine ning õigete otsuste vastuvõtmine, eeldab noorsootöötajalt noorte iseärasuste,huvide, vajaduste ja elutingimuste tundmist.

Selleks kasutatakse kasvatamise meetodeid mille kaudu toimub noorte teadvuse ja käitumisesuunamine, vajalike oskuste formeerimine ja igakülgne suhtlemine. Kasvatamise meetodite valiksõltub kasvatuse eesmärkidest ning isiksuse omadustest. Nendeks meetoditeks on veenmine,õpetamine, sundimine ja stimuleerimine (Loko 2008).


Avaleht > Kasvatamise meetodid

Submenu





Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid[30.04.2013 14:01:54]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodid

KogemuseomandaminePraktikaKatsetamine

Aktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid„Noorsootöötaja töö eesmärk on luua tingimused arendavaks tegevuseks vaba tahte aluselperekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalseõppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerimist ja kujunemist ühiskonnahästi toimetulevateks liikmeteks“ (Noorsootöötaja kutsestandard 2006:3). Mitteformaalne õppimine on vajalik just noorukieas, sest see mõjutab paljuski noore eluhoiakuid.Õpe ja meetodid peaksid olema mitmekesised ning kasutuses mitmes valdkonnas nii, et needsoodustaksid noore iseseisvust ja aktiivsust (Mitteformaalne- mis mõttes? 2007).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel on kõige sobilikum kasutada tegevustelpõhinevaid meetodeid. Nendeks on kogemus, praktika ja katsetamine (Report of the Councilof Europe Youth Directorate Symposium on non-formal Education 2000).

Kogemuse omandaminePraktikaKatsetamine

Avaleht > Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid

Submenu





Aktiivõppe meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid[30.04.2013 14:01:56]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodid

Sportlikketegevuste mõjurid

SporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Aktiivõppe meetodidAktiivõppe puhul osalevad noored aktiivselt õppeprotsessis, kuulvad, mõtlevad, arutavad,kirjutavad, räägivad ja teevad aktiivselt kaasa (Kärberg, Lehuin 2005/3).

Tänapäeva ühiskonnas on aktiivõppe meetoditele noore elus suur roll, sest see annab oskuseteistega arvestada ja neid paremini mõista, ennast teistele arusaadavamaks muuta, osaledaümbritseva keskkonna kujundajana, mõjutada valikuid jne. Noorte jaoks on oluline, etnoorsootöötaja rakendaks koos nendega antud meetodit, et määratleda enda nõrku ja tugevaidkülgi ning olla sotsiaalsem (Saarniit, Salumaa, Talvik 2006).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel saab edukalt kasutada multifunktsionaalseidmeetodeid ehk neid, mis võimaldavad noorel turvalises keskkonnas õpitud tarkusi ja oskusiproovile panna ning ennast teiste noortega võrrelda.

Nendeks on sportlike tegevuste harjutamine, mängimine, õppekäigud ja matkad.

Harjutamine on oskuste saamine korduvaid sooritusi tehes ja saades hinnanguid selle kohta.Tihtipeale asutakse laagris kohe mingit sportmängu mängima ja paljudele jääb selle mängu käikvähese harjutamise tõttu ebaselgeks, seega tuleb lasta noortel palju harjutada.

Mäng on kindla plaaniga õppetegevus, kus toimub kogemuslik ja avastuslik õppimine. Arendabsuurel määral meeskonnatööd, suhtlust ja sotsialiseerimist.

Viimaseks meetodiks on õppekäik või matk, mis on ühtlasi sportlik- tervistav tegevus ja samasannab võimaluse oma teadmisi ümbruskonnaga seostada. Selleks peab noorsootöötaja enneolema ettevalmistanud antud retke ja jagama konkreetseid tegevusi, mis oleksid nii aktiivsed kuika paneksid noorte teadmisi proovile (Salumaa, Talvik 2004).

Sportlike- tervistavate tegevuste korraldamisel tuleks jälgida ka aktiivõppe meetodite valdkondadejagunemist, sest need mõjutavad paljuski aktiivseid tegevusi. Antud valdkondadest mõjutavad sportlikke tegevusi kõige rohkem: eelarvamused,juhtimine, koostöö meeskonnas, otsustamine grupis ja probleemide lahendamine.

Sportlikke tegevuste mõjurid

Avaleht > Aktiivõppe meetodid

Submenu





Sporditreeningu meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid[30.04.2013 14:01:58]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodid

Sõnalised meetodid Praktilisedmeetodid Näitlikud meetodid

HarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk



Sporditreeningu meetod iseloomustab juhendaja ja nooruki töö viise, kus arendataksening omandatakse teadmisi, oskusi, vilumusi ja vajalikke võimeid (Treenerite tasemekoolitus2 2008).

Käesolev meetod jaotatakse tinglikult kolmeks grupiks:

sõnalisteks, praktilisteks,näitlikeks.

Treeningprotsessides ja sportlik- tervistavates tegevustes võib kasutada neid kõiki, kuid tulebarvestada sportlaste iseärasustega, ettevalmistusega ja antud olukorra nõuetega.

Sporditreeningu meetodite kaudu saab hästi muuta noori aktiivsemaks ja liikuvamaks.Noorsootöötaja peab mõistma, et liikumine muudab noori positiivsemaks ja terviselt tugevamaks.Seega on oluline kasutada antud meetodeid.

Noorukieas omandatud aktiivsus, õigete meetodite kasutamine ja liikumisharjumus, suunab spordipoole ka täiskasvanueas.

Sõnalised meetodid Praktilised meetodid Näitlikud meetodid

Avaleht > Sporditreeningu meetodid

Submenu





Harjutamismeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid[30.04.2013 14:02:01]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodid

KordusmeetodTervik- jaosameetod

Kehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


HarjutamismeetodidNoore ettevalmistust sportlik- tervistavates tegevustes algajast oskajani juhib noorsootöötaja võijuhendaja, kelle ülesandeks on vajalike teadmiste andmine ning õpetamine.

Õpetamise meetodit sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel vaadatakse kuiharjutamisemeetodit ehk õpitava pidevat harjutamist ja kordamist. Spordis nimetatakse kõikiliigutustegevusi kehalisteks harjutusteks.

Peamised harjutamisemeetodid on:

kordusmeetod, tervikmeetod, osameetod (Loko 2002).

KordusmeetodTervik- ja osameetod

Avaleht > Harjutamismeetodid

Submenu





Kehaliste võimete arendamise meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid[30.04.2013 14:02:03]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodidSporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodid

Ühtsus-javaheldusmeetodidIntervall- jakordusmeetodidVõistlus- jamängumeetod


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Kehaliste võimete arendamise meetodidKeegi ei sünni siia ilma tugevana, vaid tugevaks saadakse targa treeninguga ning selleks tulebkasutada õigeid meetodeid. Kehaliste võimete- kiiruse, jõu, vastupidavuse, koordinatsiooni japainduvuse arendamiseks on loodud hulgaliselt vajalikke meetodeid, mille arendamine on noortejaoks eluliselt oluline (Jalak, Weineck 2008).

Kehaliste võimete arendamisel on eriti vajalik treeningharjutuse koormuse valik ja meetodite õigekasutamine. Harjutusi sooritatakse kas pidevalt või kindlate puhkeintervallidega, määrates nendeintensiivsuse ja kestuse, kuid võib olla ka mitte reguleeritud tegevusi. Selle põhjal jaotataksekehaliste võimete arendamise meetodid:

rangelt reglementeeritud harjutamise meetoditeks, võistlusmeetodiks mängumeetodiks.

Rangelt reglementeeritud meetodit iseloomustab tegevuse range kord ja mõjufaktoritetäpne reguleerimine. Võimalikult täpselt üritatakse järgida programmi, koormust normeerida jaoptimaalseid välistingimusi luua, mis aitavad kaasa soovitud tulemuste saavutamisele.

Rangelt reglementeeritud meetod jaguneb omakorda:

ühtlus-, vaheldus-, intervall-,kordusmeetodiks.

Noorte jaoks on kehaline aktiivsus oluline, et tagada eelseisvaks eluks tugev organism ja tervis.Noored tagavad meie riigi jätkusuutlikkuse, selleks peavad noorsootöötajad õigete meetoditekaudu seda soodustama ja kehaliste võimete arendamise meetodid on selleks kõige sobivamad.

Ühtsus-ja vaheldusmeetodidIntervall- ja kordusmeetodidVõistlus- ja mängumeetod

Avaleht > Kehaliste võimete arendamise meetodid

Submenu





Kordamisküsimused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kordamisk%FCsimused[30.04.2013 14:02:06]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Kordamisküsimused

Selgus, et hea noortejuhendaja on see, kes on ise motiveeritud sportlik- tervistavaid tegevusikorraldama ning nende kaudu tahab noorte arengut soodustada. Lisaks aktiivsele liikumiselejagab ka informatsiooni tervislikust toitumisest ja eluviisidest. Sooviga midagi korraldada javastavat informatsiooni edasi anda, tuleb kaasa ka initsiatiiv ja tahe noori tegevustesse kaasata.Mida suurem on tahe, seda suurem on ka initsiatiiv. Noorsootöötaja peab olema mitmekülgnening suutma noori tegevustesse kaasata.

Õppematerjalidele tuginedes leidke vastused järgmistele küsimustele:

1. Selgitage sportlik-tervistavate tegevuste seost noorsootöö valdkondadega2. Milles väljendub noorsootöötaja roll noorte sportlik-tervistavate tegevuste korraldajana?3. Mis on meetod ja selle liigituse alused?4. Selgitage kasvatamise meetodeid tuues näiteid sportlik-tervistavatest tegevustest.5. Kirjeldage näidete põhjal mitteformaalses hariduses kasutatavaid meetodeid sportlike

tegevuste korraladamisel.6. Aktiivõppe meetodid ja nende tähtsus sportlik-tervistavates tegevustes?7. Nimetage ja selgitage sporditreeningumeetodeid.8. Näidete toel selgitage harjutamismeetodeid ja nende kasutusvõimalusi.9. Kehaliste võimete arendamise meetodid- nimetada, iseloomustus, näited.

10. Kirjeldage oma parimat praktikat meetodi kasutamisest!

Avaleht > Kordamisküsimused





Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasutatud_allikad[30.04.2013 14:02:08]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Kasutatud allikadBramham, J., Caudwell, P. (2005). Sport, Active Leisure and Youth Cultures. Eastbourne: LeisureStudies Association.Batsleer, J. (2008). Informal learning in Youth Work. Thousand oaks (CA): Sage.Chisholm, L. (2000). Report of the Council of Europe Youth Directorate Symposium on non-formal Education. http://www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Resources/Documents/2000_nonformal_learning_en.pdf Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018. (2009). Brüssel: EuroopaLiidu Nõukogu. Hirsjärv, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Tallinn: Medicina.Houlihan, B. (2008). Sport and Society. London: SAGE Jalak, R. (2006). Tervise Treening. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.Jalak, R., Weineck, J. (2008). Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest.Kaldmäe, P., Kasuri, K., Ustav, P. jt. (1998). Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita. Kidron, A.(2008). Kogemus kompetentsuseks. Haridus 7, 13-15.Kriisa, S. (2010). Parimad õppemeetodid http://www.mitteformaalne.ee/parimad-meetodid.html?meetodid_start=30 Kärberg, A., Leuhin, I. (2005). Aktiivõppe meetodite kasutamine- noore õpetaja edu võti. Haridus3, 24-27. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: Atlex.Loko, J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex.Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine. Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu:Atlex.Loko, J. (2007). Sportlase ettevalmistus. Meetodilisi juhiseid treeneritele ja sportlastele Tartu:Atlex. Loogma, K., Ümarik, M. (2005). Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas.Eesti noorsootöötajate professionaalne taust. Tallinn: HTM.Maaroos, J. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Mitteformaalne õppimine Eestis läbi elukaare (2007). http://mitteformaalne.ee/mfo-eestis.html16.03.2011.Noorsootöö kutseala kirjeldus. (2002). Tallinn: HTM.Noorsootöötaja kutsestandard. (2006). Tallinn: Hariduse Kutsenõukogu.Noorsöötöö käsiraamat. (2007). Tallinn: Spordi- ja Noorsooamet.Noorsootöö seadus. (2010). Noorsootöö strateegia 2006-2013. (2006). Tartu: HTM.Noorte teavitamine ja nõustamine (2006). http://www.entk.ee/teavitaminenoustamine Noorte tervistav ja arendav puhkus (2006). http://www.entk.ee/tervistavjaarendavpuhkus Pernits, K. (2007). Mitteformaalne- mis mõttes? http://mitteformaalne.ee/mitteformaalne-mis-mottes.html Saarniit, A., Salumaa, T., Talvik, M. (2006). Aktiivõppe meetodid 2. Tallinn: Merlecons ja Ko.Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko.Treenerite tasemekoolitus 2 (2008). http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=101 Virgilio, J. (2007). Tervete laste tegus algus. Tegevused, harjutused ja toitumissoovitused.Tallinn: Odamees. Veigel, M. (2010a). Liigutusoskuste õpetamine ja omandamine. Loengukonspekt. Tallinn: TPS.Veigel, M. (2010b). Noorsportlaste kasvatamine. Loengukonspekt. Tallinn: TPS.

Avaleht > Kasutatud allikad





Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?&login[30.04.2013 14:02:09]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?&print&Login[30.04.2013 14:02:10]

Avaleht








Aeg: november, 2012




Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Avaleht[30.04.2013 14:02:13]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Avaleht

Õpiobjekt on koostatud TLÜ Pedagoogilise Seminari noorsootöö osakonna üliõpilastele,täiendkoolituses osalejatele ja teistele õppijatele, kellel on huvi noorte sportlik-tervistavatestegevustes kasutatavate meetodite omandamiseks. Õppematerjal on vajalik noorsootööõppekava erialaainete läbimiseks.

Õpiobjekt toetab üliõpilasi materjali omandamisel, andes ülevaate sportlike tegevuste sidususestnoorsootöö valdkondadega ja noorsootöötaja rollist selles ning juhendamisel.



Õpiobjekt sisaldab õppematerjalidena tekstmaterjale, fotosid. Kordamisküsimused onõppematerjali lõpus.



Aeg: november, 2012


Avaleht







Sitemap

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?&print&sitemap[30.04.2013 14:02:14]

Sitemap

AvalehtÕpiväljundid ja õpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga


Meetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodid


Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodidKogemuse omandaminePraktikaKatsetamine

Aktiivõppe meetodidSportlikke tegevuste mõjurid

Sporditreeningu meetodidSõnalised meetodid Praktilised meetodid Näitlikud meetodid

HarjutamismeetodidKordusmeetodTervik- ja osameetod

Kehaliste võimete arendamise meetodidÜhtsus-ja vaheldusmeetodidIntervall- ja kordusmeetodidVõistlus- ja mängumeetod


Noorte kaasamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorte_kaasamine[30.04.2013 14:02:16]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Noorte kaasamineNoorte kaasamine on nende õiguste arvestamine, võimaluste loomine ja noorte soovidemõjutamine, mille tagajärjel osaletakse rohkem ühiskonnaelus. Noorte sotsiaalset kaasatustvõib aga vaadata laiemalt- see on noorte täisväärtuslik osalemine hariduses, töös ja kogu temaelu puudutavates protsessides (Noorsootöö käsiraamat 2007).

Noorsootöötaja või noortejuhendaja peab kaasama noori ka tegevuste planeerimisse jakorraldamisse, sest see soodustab koostööd ja kindlustab turvalise keskkonna. Sportlik-tervistavate tegevuste puhul on oluline, et noorsootöötaja selgitaks ja põhjendaks tegevusteeesmärke ja vajadusel ka meetodeid, et noorte areng oleks efektiivsem (Noorsootöötajakutsestandard 2006).

Noorsootöötaja on edukas kaasaja, kui ta tunneb huvi tegevustes osalejate vastu, tegevustekorraldamisel suhtub noortesse kui mõttekaaslasetesse, kasutab õigeid meetodeid ja annabaega harjutuste tegemiseks. Sportlik- tervistavate tegevuste juures on kõige efektiivsemakskaasamise meetodiks motiveerimine (Batsleer 2008).

Motiveerimise peamine mõjutegur on positiivsus. Noorte motiveerimiseks peabnoorsootöötaja näitama enda tugevat initsiatiivi, sest noored on motiveeritud siis, kui nad saavadtegevusest emotsionaalset kasu, kui nad näevad asjas mõtet ja nad saavad ennast arendada(Noorsootöö käsiraamat 2007).

Sportlik- tervistavate tegevuste juures on noorsootöötaja initsiatiiviks noorte tervise toetamine,spordi propageerimine, kehalise aktiivsuse suurendamine ning nende tegevuste arvelt muudesõltuvuste ning tervisehäirete vähendamine. Noorsootöötaja peab meeles pidama, et tervis eiole pelgalt haiguse puudumine vaid see on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Noorte tervist tuleb säästa, et nendest kasvaksid elujõulised kodanikud, selleks peab edendamanoorte seas tervislikke eluviise ja suuremat rõhku asetama noorte kehalisele haridusele ningtegema koostööd teiste sama eesmärgiliste organisatsioonidega (Euroopa noortevaldkonnauuendatud koostööraamistik 2010-2018).

Avaleht > Sportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga > Noorte kaasamine





Noorsootöötaja roll

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorsoot%F6%F6taja_roll[30.04.2013 14:02:18]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Noorsootöötaja rollNoorsootöötaja peab olema väga mitmekülgne ning täitma erinevaid rolle lähtudes noorsootööteostamise paigast, olukorrast, sihtrühmast ja eesmärkidest. Vastavalt noorsootöö teostamisepaigale, tuleb omandada vajalikke teadmisi. Näiteks sportlik- tervistavate tegevuste korraldamiselpeab teadma erinevaid meetodeid ja tervise alaseid oskuseid (Noorsootöö kutseala kirjeldus2002).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamine ja noorte areng selles, sõltub paljuski kvalifitseeritudja kompetentsete noorsootöötajate või juhendajate olemasolust. Noorsootöötaja peab tegevusikorraldades mõtlema laiemalt et sport ja kehaline aktiivsus ei ole ainult individuaalseltoluline vaid mängib rolli nii ühiskondlikul, rahvuslikul kui ka globaalsel tasandil (Houlihan2008). Pädevaks muudab noorsootöötaja teatud haridustausta ja töökogemuse olemasolu ningvajalike teadmiste, isikuomaduste ning hoiakute valdamine (Loogma, Ümarik 2005).

Tihtipeale võtavad noored oma juhti eeskujuna ja jälgivad teatuid mudeleid. Selleks peabnoorsootöötaja kõigepealt ennast hästi tundma, realiseerima vajalikke eesmärke, et nooredtunneksid järjekindlust ja vastaksid samaga. Noorsootöötajal on väga suur vastutus, kuna tihtimuutuvad noored sarnaseks oma juhiga, kuid mitte sellisteks nagu neid tahetakse kasvatada(Loko 2008).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel peab noorsootöötaja teadma nooreiseärasusi, tervislikku seisundit, oskama hinnata olukordi ja vajadusi ning vastavaltnendele aspektidele rakendama sobivaid meetodeid ning analüüsima teostatud töömõjusid. Tegevuste korraldamisel tuleb tegutseda avatult ja osalejaid kohelda võrdselt ningsallivalt (Noorsootöötaja kutsestandard 2006).

Tervise seisukohalt peab arvestama põhieesmärkidega: • tuleb toetada emotsionaalset, sotsiaalset, kognitiivset ja psühholoogilist arengut;• luua turvaline keskkond;• tegevuste kaudu ennetada noorte tervisehäireid. Tegevuste kaudu tuleb noortes kujundada terviseteadlike hoiakuid, liikumise aktiivsust ja füüsilistkoormust (Noorsootöö strateegia 2006- 2013).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel peaksid noorsootöötajad lähtuma ka tervislikusttoitumisest. Noore organism vajab elutegevuseks energiat ja seda kulub sportlik- tervistavatestegevustes osaledes. Elutegevuseks vajalik energia ja paljude kudede ülesehitamiseks tarvilikudühendid saab noor toidust, seega peab noorsootöötaja tähelepanu pöörama õigele toitumiselening seda noortele edasi andma. Lisaks põhitoitainetele nagu valgud, süsivesikud ja rasvad,saadakse toidust veel vitamiine ja mineraale, mis samuti on noore tervise tugevdajad ja arengusoodustajad. Samuti peab arvestama, et organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseksvajalikud toidukogused on erinevad ning sõltuvad kasvukiirusest ja kehalisest aktiivsusest.Teismeliste toiduvajadus on eriti suur kiire kasvamise ajal, seega laagreid korraldades jaspordipäevi tehes tuleks päevaplaanis hästi läbi mõelda kõik söögikorrad, mis tagaksid noortelevajalike toitainete saamise (Kaldmäe jt. 1998).

Noorsootöötaja on tihti noortele eeskujuks ja noored pöörduvad oma küsimustega tema poole.Samas tahavad noored, et juhendaja teeks neile huvitavaid, aktiivseid ja mitmekülgseid tegevusi.Kõlbeliste väärtuste ja ühiskonna normide omandamine on noorsootööaja jaoks oluline, sesttegevusi korraldades annab ta neid noortele edasi. See eeldab noorsootöötajalt paindlikust,mõistmist, arukust ja õigete meetodite kasutamist sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel.

Avaleht > Sportlik-tervistavate tegevuste sidusus noorsootööga > Noorsootöötaja roll





Veenmismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Veenmismeetod[30.04.2013 14:02:20]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


VeenmismeetodVeenmismeetodi all mõeldakse selgitust, manitsust, tõestust, kinnitust ja isiklikku eeskuju.Käesoleva meetodi abil lahendatakse hulgaliselt kasvatuslikke ülesandeid, kujundatakse inimeseteadvust ning ühenduses olles teiste kasvatamise meetoditega, saavutatakse parim tulemus.Veenmisel kasutatakse kahte teed: veenmine sõnaga ja veenmine teoga.

Veenmine sõnaga on peamiselt selgitustöö, tõestuste leidmine ning kinnituste andmine.Veenmisel sõnaga ei tohi noorsootöötaja kasutada kahtlasi ja kontrollimata seisukohti ning see eitohiks noorele tunduda ärarääkimisena või moraalilugemisena.

Veenmisel teoga peab arvestama, et see oleks ühenduses sõnaga veenmisega ning tähtsad oneeskujud. Eeskujude kasutusele võtmisel peab noorsootöötaja arvestama reeglitega: eeskujudekäitumismotiivide rääkimisel tuleb näidata seost motiivide ja tegude vahel, noortele tuleb õpetadaeristama sisulist külge tema välimusest, raskuste tekkimisel peaks noor võtma eeskuju jne. Seekõik vajab noorsootöötajalt suurt pingetaluvust, kannatust, oskust olukorras käituda ja kuulatajäreldusi (Loko 2002).

Avaleht > Kasvatamise meetodid > Veenmismeetod





Õpetamismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:%D5petamismeetod[30.04.2013 14:02:22]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


ÕpetamismeetodÕpetamismeetodit iseloomustatakse kui noorte käitumise suunajat. Noored ei oska alati igasolukorras käituda ja noorsootöötaja ülesandeks on kasvatada tahtelis- moraalseid omadusi ningselleks luua vastavaid tegevusi. Peamised metoodilised võtted selleks on:

nõudlikus, ülesannete andmine, harjutamineümberlülitamine.

Nõudlikkus on peamine noorte käitumise suunaja ning see väljendub sõnaliselt palves,nõuandes, suunamises, korralduses või käsus. Ülesande andmisega paneb noorsootöötaja noortele vastutuse mingi tegevuse käigus, kus tulebarvestada noorte jõukohasusega, iseärasustega, viima tegevuse lõpuni ja seletama sellevajalikkust, et noored suhtuksid harjutusse tõsiselt. Harjutamise kaudu omandatakse vastavad oskused mingi tegevuse tegemiseks. Sportlik-tervistavates tegevustes tuleks järgida, et noored sooritaksid harjutust teadlikult, omandaksidvastavaid vilumusi ja oskusi ning edasi harjutamiseks oleksid eelnevad osad selged. Ümberlülitamine on tegevuste vaheldumine ja muutmine (Veigel 2010b).

Avaleht > Kasvatamise meetodid > Õpetamismeetod





Stimuleerimismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Stimuleerimismeetod[30.04.2013 14:02:24]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


StimuleerimismeetodStimuleerimismeetodi kaudu antakse edasi positiivne hinnang ja kiitus.

Kõige otstarbekam kasutada siis, kui noore tegevuses esinevad paremad muutused, sest kiitusaitab püüelda paremuse poole ja annab juurde eneseuhkust. Noorsootöötaja peab kiitust jagama õigeaegselt, kuid mitte liigselt. Kindlasti tuleb kiita kõiki, mittepidevalt samu noori. Eriti tuleks tähelepanu pöörata noorte poole, kes pole kõige distsiplineeritumad, kuid tahavadennast muuta. Kõige mõjuvam on kiitus siis, kui see on õiglane ning seda tunnistavad ka teised noored (Loko2008).

Avaleht > Kasvatamise meetodid > Stimuleerimismeetod





Sundimismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Sundimismeetod[30.04.2013 14:02:26]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


SundimismeetodSundimismeetodi alla käib karistus. Ühed on seisukohal, et see on aegunud meetod ja teisedon kindlad, et kasvatamine vajab karistamist. Karistuse eesmärgiks on kaotada konfliktsituatsioonid ja ära hoida uute teket. Noorsootöötajapeab karistamist kasutama väga ettevaatlikult, sest noor võib sellega harjuda, võib tekkidaarvamus, et teda kiusatakse ja noorel võib tekkida veendumus, et alati süüdistatakse teda.Kindlasti ei tohiks karistada esmamulje põhjal, sest nii võib teha liiga karme otsuseid. Hilisemkaristamine aitab noorel juhtunu üle mõelda ja sisemiselt valmistuda karistuse saamiseks.Lähtuma peab ka sellest, et karistuse eesmärgiks ei ole lihtsalt noorega pahandamine, vaidpanna ta olukorra üle mõtlema, õpetada analüüsima ja kontrollima oma käitumist (Loko 2002).

Kasvatamise meetodite kasutamisel peaks arvestama kõige rohkem isikuomadustega.Kasvatamine mõjutab nii vaimseid, kui ka füüsilisi aspekte ja noorsootöötaja peab nendekasutamisel olema ettevaatlik. Juhendaja ülesandeks on luua noorele arengu soodnekasvukeskkond.

Avaleht > Kasvatamise meetodid > Sundimismeetod





Kogemuse omandamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Kogemuse_omandamine[30.04.2013 14:02:28]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Kogemuse omandamineKogemuse kaudu omandavad mõned noored palju eluks vajalikku, kuid arvatakse, et enamusnoored ei oska kogemusest õppida. Pidevalt omandatakse uusi kogemusi, kuid ei mõtestata nende laia sisu ja tulemused jäävadpinnapealseks (Kidron 2008/7).

Sportlik- tervistavate tegevuste juures on kogemus oluline, sest nii leiab noor endale sobiva alavõi tegevuse. Tegevusi korraldades tuleks luua mitmekülgseid harjutusi ja erinevatel aladel, sestnii omandavad noored mitmekülgseid kogemusi.

Noorsootöötaja ülesandeks on lisada saatvaid selgitusi, et kogemus ei jääks pinnapealseks.

Avaleht > Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid > Kogemuse omandamine





Praktika

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Praktika[30.04.2013 14:02:31]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Praktika

Teiseks mitteformaalse hariduse meetodiks sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel onpraktika.

Harjutusi ja tegevusi praktiseerides läbi füüsilise koostegevuse omandab noor parema suhtumise,hea koostöö ja tunde, et teda on meeskonnas vaja ning vajadusel saab ta tuge.

Noorsootöötaja, kes loob noortele sportlik- tervistavaid tegevusi peaks noortega läbi tegemalisaks füüsilistele tegevustele ka mõned vähem aktiivsemad praktilised tegevused. Milleks onerinevad rühmatööd, kus selgitatakse välja noorte huvid mingi spordiala vastu ja noorsootöötajaülesandeks on antud tulemusi edaspidises töös rakendada. Lisaks peaks ta ka seletama antud spordialasid põhjalikumalt, et noored süvenenumalt asjamõistaksid. Noored omandavad praktiliselt läbi tehes palju rohkem teadmisi, kui lihtsalt passiivseltkuulates (Parimad õppemeetodid 2010).

Avaleht > Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid > Praktika





Katsetamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Katsetamine[30.04.2013 14:02:33]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


KatsetamineKolmandaks saab kasutada katsetamise meetodit, kus on noorsootöötaja eesmärgiks luuanoortele erinevaid sportlikke tegevusi. Nii saab noor katsetada erinevaid alasid ja leida endajaoks kõige sobivama tegevuse.

Noorsootöötaja peab arvestama sellega, et kõik loodud võimalused oleksid noortelekättesaadavad (Mitteformaalne õppimine Eestis läbi elukaare 2007).Katsetamise meetodit on heakasutada laagris või noortekeskustes vastavatel teemapäevadel, sest ajaliselt viibivad noorednendes kohtades palju. Sel perioodil on piisavalt aega erinevaid sportlikke tegevusi ette võtta janoored saavad spordialadest rohkem aimu.

Mitteformaalne õpe leiab aset väljaspool kooli ja noorte arengu soodustamiseks peavadnoorsootöötajad looma noortele eesmärgistatuid sportlik- tervistavaid tegevusi, et kasvatada neistaktiivseid kodanikke.

Avaleht > Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid > Katsetamine






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid:Katsetamine:Sportlikke_tegevuste_m%F5jurid[30.04.2013 14:02:35]

AvalehtÕpiväljundid jaõpijuhisedSissejuhatusSportlik-tervistavatetegevuste sidususnoorsootöögaMeetodi mõiste ja liigidKasvatamise meetodidMitteformaalseshariduses kasutatavadmeetodidAktiivõppe meetodid

Sportlikketegevuste mõjurid

SporditreeningumeetodidHarjutamismeetodidKehaliste võimetearendamise meetodidKordamisküsimusedKasutatud allikad

Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Sportlikke tegevuste mõjuridEelarvamused ja juhtimine on peamised, mis laste ja noorte vahel tekivad mõnda harjutusttehes või mängu mängides, alati on keegi, kes hästi oskab ja teistesse halvemalt suhtub. Noorsootöötaja ülesandeks on läbi aktiivsete tegevuste arendada tolerantsust ja emotsioonidevaldamist.

Kindlasti töös noortega peab tähelepanu pöörama meeskonnatööle, otsustamisele grupis japrobleemide lahendamisele. Kõiki neid aspekte tuleb ette väga palju ja just aktiivsete tegevustetäitmisel. Laagrites ja noortekeskustes sportlike tegevusi läbi viies tuleb neid punkte järgida, etluua noore arenguks soodsad tingimused (Saarniit, Salumaa, Talvik 2006).

Aktiivõpe vajab loovat ja mitmekülgset juhendajat, kes on huvitatud oma töös noortegavastavaid võimalusi looma ning noorte jaoks neid efektiivsemaks muutma.

Tegevusi tuleks luua nii, et noortel endil tekiks selle vastu huvi ja nad ei tunneks ennast sunnitult.Selleks, et saada edukaks aktiivõppe meetodite kasutajaks tuleb õppida neid meetodeid tundma,arvestada antud valdkondadega ja koguda juurde uusi teadmisi (Kärberg, Leuhin 2005/3).

Avaleht > Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid > Aktiivõppe meetodid > Sportlikke tegevuste mõjurid





Sõnalised meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:S%F5nalised_meetodid[30.04.2013 14:02:37]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Sõnalised meetodid

Sõnalisi meetodeid on kõige otstarbekam kasutada teadmiste edastamisel, ülesannetepüstitamisel, analüüsimisel ja noorte kasvatamise suunamisel.

Sõnaline meetod jaguneb omakorda alarühmadeks:

instrueerimine, saatev selgitus, juhised ja käsklused, sõnalised hinnangud, sõnalised aruanded, oma tegevuse selgitused enesekäsklused.

Instrueerimine on täpselt mingi harjutuse sõnaline selgitus ning sobilik mängu reeglite jaharjutuse käigu seletamiseks.

Saatvat selgitust kasutatakse harjutuse käigus, kas vahendite ettenäitamiseks või tegevustekommenteerimiseks.

Juhiseid ja käsklusi öeldakse eriti lakooniliselt ja käskivalt, et noori paremini suunata. Sõnalisedhinnangud sobivad nii tegevuste lõppu kui ka vahepeale, et anda noortele mõista nendesaavutustest ja parandada vigu ning lisada vastavaid juhiseid edasi liikumiseks.

Sõnalised aruanded ja oma tegevuse selgitused on juhendajale väga olulised, sest see oninformatsioon, mida noored ise enda tegevuste kohta ütlevad ja sellepõhjal saab noorsootöötajaaru, millised on noorte vajadused antud tegevuse juures ning üritab olukorda efektiivsemaksmuuta.

Enesekäsklused tulenevad samuti noorest endast või juhendajast, kuid need on sisemisedkäsklused ja ettekujutused, mis panevad teatud viisil käituma.

Noorsootöötaja jaoks on need head meetodid tegevuste tutvustamiseks, kuid selleks peab ennevõtted selgeks õppima, et neid saaks edukalt noortele jagada. Sõnalised meetodid annavadnoorele palju julgust, tuge ja enesetahet juurde.

Avaleht > Sporditreeningu meetodid > Sõnalised meetodid





Praktilised meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BPraktilised_meetodid[30.04.2013 14:02:39]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk



Praktilist meetodit kasutatakse iga spordiala liigutusvilumuste ja spetsiaalkehalisteoskuste õpetamisel.

Praktiliselt harjutusi läbi tehes peaks tõstma liigutuste efektiivsust, aitama kasutada jõuvarusidökonoomsemalt, parandama kiirust ja täpsustama tegevuste täpsust. Noorsootöötaja peabkasutama õigeid võtteid ja arvestama noorte iseärasustega, et noored omandaksid praktikakäigus soodsates tingimustes kõige efektiivsemaid oskuseid. Näiteks korvpalli, jalgpalli ja jooksuvõib praktiseerima hakata juba seitsme aastaste lastega. Iluvõimlemist, ujumist ja iluisutamistisegi juba varasemas eas. Kindlasti peaks noorsootöötaja noortele tegevusi korraldades sellegaarvestama (Loko 2007).

Avaleht > Sporditreeningu meetodid > Praktilised meetodid





Näitlikud meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BN%E4itlikud_meetodid[30.04.2013 14:02:41]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Näitlikud meetodid

Näitlikud meetodid on väga mitmekesised ja tagavad suuresti liigutusvilumuste ningoskuste efektiivsust.

Eelkõige kasutatakse seda meetodit üksikute harjutuste või selle osade täpseks ette näitamiseks.Lisaks eristatakse veel kahte näitliku meetodit: vahetu demonstratsioon ja liigutuste tunnetamisemeetodid.

Vahetu demonstratsiooni puhul harjutuse täpne ette näitamine tervikuna või osade kaupa, kuskasutatakse tihti vahendeid. Näiteks korvpalli või jalgpalli õpetades on hea kasutada fotosid jaskeeme, mis näitavad, kuidas väljakul paikneda.

Liigutuste tunnetamise meetod on lihastunnetus, mis areneb pidevalt treeningu käigus. Sellesoodustamiseks peab juhendaja looma spetsiaaltingimused.

Avaleht > Sporditreeningu meetodid > Näitlikud meetodid





Kordusmeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Kordusmeetod[30.04.2013 14:02:43]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


KordusmeetodKordusmeetod on üks levinumaid, mida kasutatakse, sest see on ühe ja sama harjutusemitmekordne läbi tegemine, mis kindlustab selle kinnistumise ja valmisoleku järgnevakstegevuseks (Veigel 2010a).

Kordusmeetod sobib kasutamiseks kõikide sportlikke tegevuste harjutamiseks, sest see kinnistabvilumust, soodustab arengut ja tekitab positiivseid emotsioone.

Avaleht > Harjutamismeetodid > Kordusmeetod





Tervik- ja osameetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Tervik-_ja_osameetod[30.04.2013 14:02:45]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Tervik- ja osameetodTervikmeetod tähendab seda, et harjutust õpitakse ühtse tervikuna näiteks kaugushüpe.Sellist meetodit kasutatakse kõige sagedamini lihtsate oskuste õpetamisel, mida tavaliselt ei saajagada eraldi õpetatavateks osadeks.

Samuti ei saa eraldi osadena õpetada vette hüppeid või starti ujumises, mida esineb tegevustesnoortega päris palju ja mis vajab selgitamist.

Tervikmeetodit saab oma korda veel jagada tervik-osa-tervikmeetodiks, mis eeldab algulharjutuse õppimist tervikuna ja siis osadena. Selline meetod sobib kasutamiseks korvpallispõrgatuselt viske õppimiseks. Kõigepealt õpitakse põrgatuselt viset ja siis põrgatust üksinda.Pärast seda harjutatakse jälle põrgatuselt viset ja siis viske-eelseid samme. Sammud omandatud,hakatakse uuesti tegelema põrgatuselt viskega ning siis proovitakse lihtsalt õiget viset, kui kõikneed punktid on selged alustataks kogu terviku harjutamist (Loko 2002).

Osameetodi puhul jagatakse tervik osadeks, et harjutuse sooritamine oleks efektiivsem.Lisaks jaguneb ka osameetod mitmeks variandiks: osa- tervikmeetodiks, progresseeruvaksosameetodiks ja kordavaks osameetodiks.

Osa- tervikmeetod eeldab harjutuse õppimist üks osa teise järel ja hiljem ühendatakseneed tervikuks. Progresseeruva osameetodi puhul õpitakse samuti osad üksteise järel, kuid needseostatakse omavahel kohe. Kordav osameetod tähendab, et ühte harjutust sooritatakse, kuni see on selge (Veigel2010a).

Võib öelda, et noorsootöötaja peab antud meetodite valikul lähtuma noortest, sest mõnelenoorele sobib üks ja teisele teine õpetamise viis. Juhendaja peab olema professionaalne jaleidma iga noore jaoks talle sobiva lähenemisviisi, mille abil täiustatakse ja kaasatakse noorimitmekülgsetesse sportlik- tervistavatesse tegevustesse.

Avaleht > Harjutamismeetodid > Tervik- ja osameetod





Ühtsus-ja vaheldusmeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:%DChtsus-ja_vaheldusmeetodid[30.04.2013 14:02:47]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Ühtsus-ja vaheldusmeetodidÜhtlusmeetod on pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega järjepidevtegevus. Antud meetod sobib kõige efektiivsemalt noortele. Ühtlusmeetod on põhiline vahendaeroobvastupidavuse arendamisel (Loko 2004). Näiteks saab ühtlusmeetodit väga hästi kasutada laagrijooksude korraldamisel, noortekeskustestehtavatel jooksudel ja hommiku võimlemise tegemisel, kuid ürituse läbiviija peab arvestamenoorte eelneva ettevalmistuse ja eakohasusega.

Vaheldusmeetod võib ka olla pikaajaline tegevus, kuid seda eristab tegevuse intensiivsusevõi karakteri vaheldumine ilma puhkeajata. Antud meetod arendab kõige efektiivsemalt üld- ja spetsiaalvastupidavust. Sobilik on kasutadaFartlek treeningu tegemisel, kus vahelduvad tegevuste koormused või distantsid.

Avaleht > Kehaliste võimete arendamise meetodid > Ühtsus-ja vaheldusmeetodid





Intervall- ja kordusmeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:Intervall-_ja_kordusmeetodid[30.04.2013 14:02:49]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Intervall- ja kordusmeetodidIntervallmeetodit iseloomustab kindlate tegevuste või harjutuste kaasa tegemine rangeltreglementeeritud toimepauside järel ja kõiki järgnevaid pingutusi sooritatakse mittetäielikult puhanud või taastunud seisundis, s.o hapnikuvõla tingimustes.

Selline viis tõstab organismi anaeroobset töövõimet (Loko 2004). Intervallmeetodi tulemusteksorganismile on südamemahu suurenemine, mis omakorda on kasulik maksimaalselehapnikutarbimisele ja vastupidavuse arendamisele. Käesolevat meetodit saab kasutada vägamitmekülgsetes tegevustes.

Näiteks kui noorsootöötaja korraldab korvpalli treeningut ja ülesandeks on aeroobse võimekusesuurendamine, siis võiks koormuse kestvuseks olla 2 - 8 minutit, sest nii saavutatakse kõigeefektiivsemalt parimad tulemused (Jalak, Weineck 2008).

Kordusmeetod on täpselt sama tegevuse mitmekordne sooritamine puhkepauside järel,mis annab optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks.

Selline meetod on vajalik liigutusvilumuste arendamiseks, organismi paremaks kohanemiseksteatud tegevustes ja saavutatud töövõime taseme säilitamiseks. Kordusmeetod sobibkasutamiseks nii kiirus-, jõu-, vastupidavus-, koordinatsiooni- ja painduvus harjutuste korral (Loko2004).

Kordusmeetodit saab näiteks kasutada väga hästi laagrites ja noortekeskustes erinevatesportmängude õpetamisel, sest alati leidub palju noori, kes ei tea õigeid võtteid ja tehnikaid.

Avaleht > Kehaliste võimete arendamise meetodid > Intervall - ja kordusmeetodid





Võistlus- ja mängumeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:V%F5istlus-_ja_m%E4ngumeetod[30.04.2013 14:02:51]




Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Võistlus- ja mängumeetodVõistlusmeetod on kindlalt korraldatud võistlustegevus, mis tõstab treeningu efektiivsust. Käesolev meetod on seotud liigutusvilumuste õige sooritamisega, kehaliste ja psüühiliste võimetesuurel määral aktiveerimisega, mis kutsub organismis avalduma nihkeid ja seega stimuleeribtaastumisprotsessi. Võistlusmeetodit kasutades, peab arvestama kõiki neid aspekte, sest antud meetod mõjutaborganismi kõige rohkem. Luues noortele sportlik- tervistavaid tegevusi ja kasutades võistlusmeetodit peab vastavalteakohasusele muutma ka tegevust keerukamaks ja lihtsamaks. Keerukamaks on harjutust kõigelihtsam muuta raskemate või keerukamate vahenditega ning kergemaks distantsi lühendamisega,edu andmisega aeglasematele jne.

Mängumeetodi kaudu arendatakse kehalisi võimeid läbi mängude kindlaksmääratud võteteja situatsioonide piires. Selline meetod avaldab kõrget emotsionaalsust ja on seotud esilekerkivate liigutusvilumuste õigesooritamise ning vaimsete ülesannete pideva lahendamisega.

See kõik nõuab noorelt pealehakkamist, julgust, kannatust, iseseisvust, oskust juhtida omaemotsioone, valmisolekut osalemaks meeskonntöös, kiiret reageerimist ja häid ideid. Needpunktid on noore ettevalmistusprotsessis väga olulised. Mängumeetod sobib kasutamiseks kõikidel spordialadel (Loko 2004). Antud meetod sobib noortele kõige paremini ja noorsootöötajad võiksid seda kõikidessporttegevustes aktiivselt rakendada. See aitab kaasa noore sotsialiseerimisele, muudabiseseisvamaks ja arendab organismi.

Avaleht > Kehaliste võimete arendamise meetodid > Võistlus- ja mängumeetod





Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised&login[30.04.2013 14:02:53]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?%D5piv%E4ljundid_ja_%F5pijuhised&print[30.04.2013 14:02:54]


Mooduli läbimisel õppija:

teab meetodi olemust ja liiketunneb sportlik-tervistavate tegevuste sidusust noorsootöögateab aktiivõppe ja mitteformaalses hariduses kasutatavaid meetodeidoskab kirjeldada erinevaid sporditreeningu meetodeidtunneb kasvatamise meetoditega seonduvat analüüsib kehaliste võimete arendamise meetodite rakendamist töös noortega tunneb harjutamise meetodeid

Õpijuhised:

alustage õppimist alateemade kaupaalateemasid saate valida klikkides menüü vastavalt alajaotuseletutvuge õppematerjalidega: lugege konspektevastake mooduli lõpus olevatele kordamisküsimustele

Tehnilised nõuded õppija arvutile on lihtsad ja ei esita suuri nõudmisi:

õppimiseks veebikeskkonnas vajab arvuti internetiühendust ja brauserit e. veebilehitsejat (Google, Internet Explorer, Mozilla jt)

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sissejuhatus&login[30.04.2013 14:02:55]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Sissejuhatus

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sissejuhatus&print[30.04.2013 14:02:56]

Sissejuhatus

Tänapäeval pööratakse üha rohkem tähelepanu noorte sportlik- tervistavatele tegevustele. Sport tugevdab tervist, arendab kehalisi võimeid,parandab suhteid inimeste vahel ja tekitab hea enesetunde. Kõikidel noortel peaks olema võimalus tegeleda spordiga, seda nii formaalselt kuika mitteformaalselt. Tuleb luua vastavad tingimused ja leida õiged lähenemisviisid kasutades mitmekülgselt meetodeid. Noori tuleb informeeridaja kaasata erinevatesse sportlik- tervistavatesse üritustesse.

„Sport aitab inimest lülitada ühiskondlikku tegevusse ja sotsiaalsesse keskkonda, see mõjutab noore eluhoiakuid, kõlbelist intellektuaalsust jaoskuste kujunemist“ (Juksaar 2009:3). Noored peavad liikuma palju ja päevas vähemalt 60 minutit (Maaroos 2007). Sportlik- tervistavadtegevused on noorte jaoks olulised, sest liikumine avaldab mõju kehakaalule, arendab oskusi, tugevdab luid ja tekitab positiivseid emotsioone(Maaroos 2007). Selleks peab noorsootöötaja tagama mitmekülgse juhendamise ja looma noortele võimalused osalemaks sportlik- tervistavatestegevustes (Loogma, Ümarik 2005).

Üha rohkem luuakse noortele võimalusi tervistavaks ja arendavaks puhkuseks projektide ning laagrite kaudu (Noorsootöö strateegia 2006-2013). On hakatud mõistma, et noortekampade kogunemisi ja selles tehtavaid kuritegevusi, eesmärgitut ringi kolamist aitavad vähendada selgedalternatiivid. Siin mängib suurt rolli noorsootöö meetodite mitmekesisus noorte kaasamiseks nendesse tegevustesse.

Noorsootöö seaduse järgi on noor 7-26 aastane füüsiline isik.

Noorsootöötaja või juhendaja peab olema paindlik ning vastavalt olukorrale suutma kasutada vajalikke meetodeid, mis oleksid antud tegevusejuures kõige efektiivsemad.

Noorsootöötajate ülesandeks on propageerida erinevaid vabaaja tegevusi noorte seas. Noori tuleb hoida, nende arengut toetada, nõustada.Seda saab hästi teha sportlik- tervistavate tegevuste kaudu, valides oskuslikud erinevaid meetodeid.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga&login[30.04.2013 14:02:57]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga&print[30.04.2013 14:02:58]


Noorsootöö valdkonnad on määratletud tegevussuunad, mis muudavad noorsootöö tegemise lihtsamaks. Antud valdkondasid on kokkukümme. Sportlik- tervistavad tegevused on kõige rohkem seotud noorte tervistava ja arendava puhkusega, noorte huvihariduse jahuvitegevusega. Natuke vähem saab seda seostada noorte teavitamise ja nõustamisega, rahvusvahelise noorsootöö ning noorte osalusega(Noorsootöö strateegia 2006-2013.

Noorte tervistav ja arendav puhkus on noorsootöö valdkond, kus põhi rõhk on asetatud noorte tervise ja puhkuse arengule läbi erinevateprojektide ja laagrite. Sportlik- tervistavate tegevustega on see valdkond kõige rohkem seotud laagri kaudu, kus luuakse noortele tiheprogramm, mis arendaks tervist ja kehalist aktiivsust. Vastavate pädevuste suurendamiseks toimuvad noorsootöötajatele koolitused ennelaagrite perioodi (Noorte tervistav ja arendav puhkus 2006).

Noorte huviharidus on pikaajalisem tegevus aga huvitegevus on lühema kestusega. Antud tegevused on süsteemsed ja noorsootöötajajuhendamisel, kuid noored osalevad nendes vaba tahte alusel. Huvikoolid kuuluvad mitmesse valdkonda ja üheks on sport, mille eesmärgikson arendada noortest füüsiliselt tugevaid ja aktiivseid kodanikke (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

Noorte teavitamine ja nõustamine on noortele ajakohase teabe ja vajaliku nõustamise pakkumine, mis aitab langetada eluks vajalikkeotsuseid. Teavitamise ja nõustamise kaudu saavad noored suunavat infot ja mõistavad oma võimalusi paremini. Erinevatelt spetsialistidelt onnoortel võimalik saada karjääri-, spordi- ja tervisealaseid nõuandeid (Noorte teavitamine ja nõustamine 2006).

Rahvusvahelises noorsootöös luuakse võimalused rahvusvaheliseks koostööks ja kultuuride vaheliseks õppimiseks, kus pöörataksetähelepanu ka sportlik- tervistavatele tegevustele. Tegevussuundadeks on noortes terviseteadlike hoiakute kujundamine, vaba aja veetmisevõimaluste suurendamine spordi kaudu (Noorsootöö strateegia 2006-2013).

Noorte osalus on noortele võimaluste loomine kaasa rääkimiseks enda elu puudutavates otsustusprotsessides. Sportlik- tervistavate tegevustekorraldamisel peaksid noorsootöötajad arvestama noorte osalusega ning neid tegevustesse kaasama, sest nii on võimalik luua just noorteseisukohast vajalikke harjutusi. Noori tuleb kaasata koostöösse noorsootöötajatega ja erinevate organisatsioonidega, kelle eesmärgiks onnoorte arengu suunamine (Noorsootöö käsiraamat 2007).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Meetodi_m%F5iste_ja_liigid&login[30.04.2013 14:03:00]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Meetodi mõiste ja liigid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Meetodi_m%F5iste_ja_liigid&print[30.04.2013 14:03:00]

Meetodi mõiste ja liigidMeetod on kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis ehk lahendusviis, kuidas mingit ülesanneteesmärgistatult täita. Tulemusrikas on selline meetod, kus jälgitakse ka selle teooriat.

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel saab kasutada väga mitmekülgseid meetodeid- nii formaalsel kui ka mitteformaalsel tasandil.

Erinevates tegevustes saab rakendada nii:

sporditreeningu-, harjutamise, kehaliste võimete arendamise, kasvatamise meetodid, mitteformaalsed meetodidaktiivõppe meetodid

Sporditreeningu meetodite all mõeldakse juhendaja või noorsootöötaja tööviise, kus arendatakse ning omandatakse vastavaid vilumusi,teadmisi, oskusi ja vajalikke võimeid (Treenerite tasemekoolitus 2 2008). Spordimeetodite all mõistetakse juhendaja ja nooruki töö viise, mille abil omandatakse kõik vajalik tegevuse sooritamiseks.

Harjutamismeetodeid iseloomustab õpitava pidev kordamine ja harjutamine, mille tagajärjel saavutatakse häid tulemusi (Loko 2002). Kehaliste võimete arendamise meetodid on kõik need, kus harjutusi sooritatakse kas pidevalt või kindlate puhkeintervallide tagant.Samas kuuluvad siia alla ka mängumeetod ja võistlusmeetod, mis ei ole nii kindlalt reguleeritud. Kasvatamise meetodite abil suunatakse ja mõjutatakse noori eelseisvaks eluks. Selleks kasutatakse veenmist, õpetamist, sundimistja stimuleerimist (Loko 2008). Mitteformaalsetest meetoditest kasutatakse sportlik- tervistavate tegevuste puhul kõige rohkem tegevustel põhinevaid meetodeidehk kogemust, praktikat ja katsetamist (Report of the Council of Europe Youth Directorate Symposium on non-formal Education 2000). Aktiivõppe meetodite puhul osalevad noored aktiivselt õppeprotsessis- kuulavad, mõtlevad, kirjutavad ja teevad aktiivselt kaasa. Seekõik arendab noort, muudab tema oskusi ja parandab tema eluhoiakuid (Kärberg, Leuhin 2005/3).

Saavutamaks efektiivsemaid tulemusi on vajalik, et noorsootöötaja teeks nii enda kui ka noorte seisukohalt selgeks, millised on antud tegevusejuures kõike otstarbekamad meetodid, mis vastavad püstitatud ülesande eesmärkidele, lahendustele, noorte eakohasusele, ettevalmistusele jasoolistele iseärasustele

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid&login[30.04.2013 14:03:02]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kasvatamise meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid&print[30.04.2013 14:03:03]

Kasvatamise meetodid„Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühiskonnas, milles ta on sündinud või elab“ (Hirsjärv, Huttunen 2005:33). Pedagoogika laiemas sfääris vaadatakse kasvatust, kui arengu sihikindlat suunajat ja mõjutajat ning ettevalmistust eelseisvaks eluks.Väiksemalt piiritledes on see kõlbeliste omaduste saavutamine. Sportlik- tervistavad tegevused mõjutavad kasvatust suurel määral ja noorsootöötaja ülesandeks on nende tegevuste käigus suunata nooreisiksuse kujunemist. Kasvatuse eesmärkide ja tegevuste loomine ning õigete otsuste vastuvõtmine, eeldab noorsootöötajalt noorte iseärasuste,huvide, vajaduste ja elutingimuste tundmist.

Selleks kasutatakse kasvatamise meetodeid mille kaudu toimub noorte teadvuse ja käitumise suunamine, vajalike oskuste formeerimine jaigakülgne suhtlemine. Kasvatamise meetodite valik sõltub kasvatuse eesmärkidest ning isiksuse omadustest. Nendeks meetoditeks onveenmine, õpetamine, sundimine ja stimuleerimine (Loko 2008).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid&login[30.04.2013 14:03:04]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid&print[30.04.2013 14:03:05]

Mitteformaalses hariduses kasutatavad meetodid„Noorsootöötaja töö eesmärk on luua tingimused arendavaks tegevuseks vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt.Noorsootöötaja loob oma tööga mitteformaalse õppimise keskkonna, mis toetab noorte isiklikku arengut, sotsialiseerimist ja kujunemistühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks“ (Noorsootöötaja kutsestandard 2006:3). Mitteformaalne õppimine on vajalik just noorukieas, sest see mõjutab paljuski noore eluhoiakuid. Õpe ja meetodid peaksid olema mitmekesisedning kasutuses mitmes valdkonnas nii, et need soodustaksid noore iseseisvust ja aktiivsust (Mitteformaalne- mis mõttes? 2007).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel on kõige sobilikum kasutada tegevustel põhinevaid meetodeid. Nendeks on kogemus,praktika ja katsetamine (Report of the Council of Europe Youth Directorate Symposium on non-formal Education 2000).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid&login[30.04.2013 14:03:06]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Aktiivõppe meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid&print[30.04.2013 14:03:07]

Aktiivõppe meetodidAktiivõppe puhul osalevad noored aktiivselt õppeprotsessis, kuulvad, mõtlevad, arutavad, kirjutavad, räägivad ja teevad aktiivseltkaasa (Kärberg, Lehuin 2005/3).

Tänapäeva ühiskonnas on aktiivõppe meetoditele noore elus suur roll, sest see annab oskuse teistega arvestada ja neid paremini mõista,ennast teistele arusaadavamaks muuta, osaleda ümbritseva keskkonna kujundajana, mõjutada valikuid jne. Noorte jaoks on oluline, etnoorsootöötaja rakendaks koos nendega antud meetodit, et määratleda enda nõrku ja tugevaid külgi ning olla sotsiaalsem (Saarniit, Salumaa,Talvik 2006).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel saab edukalt kasutada multifunktsionaalseid meetodeid ehk neid, mis võimaldavad noorelturvalises keskkonnas õpitud tarkusi ja oskusi proovile panna ning ennast teiste noortega võrrelda.

Nendeks on sportlike tegevuste harjutamine, mängimine, õppekäigud ja matkad.

Harjutamine on oskuste saamine korduvaid sooritusi tehes ja saades hinnanguid selle kohta. Tihtipeale asutakse laagris kohe mingitsportmängu mängima ja paljudele jääb selle mängu käik vähese harjutamise tõttu ebaselgeks, seega tuleb lasta noortel palju harjutada.

Mäng on kindla plaaniga õppetegevus, kus toimub kogemuslik ja avastuslik õppimine. Arendab suurel määral meeskonnatööd, suhtlust jasotsialiseerimist.

Viimaseks meetodiks on õppekäik või matk, mis on ühtlasi sportlik- tervistav tegevus ja samas annab võimaluse oma teadmisi ümbruskonnagaseostada. Selleks peab noorsootöötaja enne olema ettevalmistanud antud retke ja jagama konkreetseid tegevusi, mis oleksid nii aktiivsed kui kapaneksid noorte teadmisi proovile (Salumaa, Talvik 2004).

Sportlike- tervistavate tegevuste korraldamisel tuleks jälgida ka aktiivõppe meetodite valdkondade jagunemist, sest need mõjutavad paljuskiaktiivseid tegevusi. Antud valdkondadest mõjutavad sportlikke tegevusi kõige rohkem: eelarvamused, juhtimine, koostöö meeskonnas, otsustaminegrupis ja probleemide lahendamine.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid&login[30.04.2013 14:03:08]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid&print[30.04.2013 14:03:09]


Sporditreeningu meetod iseloomustab juhendaja ja nooruki töö viise, kus arendatakse ning omandatakse teadmisi, oskusi, vilumusi javajalikke võimeid (Treenerite tasemekoolitus 2 2008).

Käesolev meetod jaotatakse tinglikult kolmeks grupiks:

sõnalisteks, praktilisteks,näitlikeks.

Treeningprotsessides ja sportlik- tervistavates tegevustes võib kasutada neid kõiki, kuid tuleb arvestada sportlaste iseärasustega,ettevalmistusega ja antud olukorra nõuetega.

Sporditreeningu meetodite kaudu saab hästi muuta noori aktiivsemaks ja liikuvamaks. Noorsootöötaja peab mõistma, et liikumine muudab nooripositiivsemaks ja terviselt tugevamaks. Seega on oluline kasutada antud meetodeid.

Noorukieas omandatud aktiivsus, õigete meetodite kasutamine ja liikumisharjumus, suunab spordi poole ka täiskasvanueas.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid&login[30.04.2013 14:03:11]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Harjutamismeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid&print[30.04.2013 14:03:11]

HarjutamismeetodidNoore ettevalmistust sportlik- tervistavates tegevustes algajast oskajani juhib noorsootöötaja või juhendaja, kelle ülesandeks on vajaliketeadmiste andmine ning õpetamine.

Õpetamise meetodit sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel vaadatakse kui harjutamisemeetodit ehk õpitava pidevat harjutamistja kordamist. Spordis nimetatakse kõiki liigutustegevusi kehalisteks harjutusteks.

Peamised harjutamisemeetodid on:

kordusmeetod, tervikmeetod, osameetod (Loko 2002).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid&login[30.04.2013 14:03:13]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kehaliste võimete arendamise meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid&print[30.04.2013 14:03:14]

Kehaliste võimete arendamise meetodidKeegi ei sünni siia ilma tugevana, vaid tugevaks saadakse targa treeninguga ning selleks tuleb kasutada õigeid meetodeid. Kehaliste võimete-kiiruse, jõu, vastupidavuse, koordinatsiooni ja painduvuse arendamiseks on loodud hulgaliselt vajalikke meetodeid, mille arendamine on noortejaoks eluliselt oluline (Jalak, Weineck 2008).

Kehaliste võimete arendamisel on eriti vajalik treeningharjutuse koormuse valik ja meetodite õige kasutamine. Harjutusi sooritatakse kas pidevaltvõi kindlate puhkeintervallidega, määrates nende intensiivsuse ja kestuse, kuid võib olla ka mitte reguleeritud tegevusi. Selle põhjal jaotataksekehaliste võimete arendamise meetodid:

rangelt reglementeeritud harjutamise meetoditeks, võistlusmeetodiks mängumeetodiks.

Rangelt reglementeeritud meetodit iseloomustab tegevuse range kord ja mõjufaktorite täpne reguleerimine. Võimalikult täpseltüritatakse järgida programmi, koormust normeerida ja optimaalseid välistingimusi luua, mis aitavad kaasa soovitud tulemuste saavutamisele.

Rangelt reglementeeritud meetod jaguneb omakorda:

ühtlus-, vaheldus-, intervall-,kordusmeetodiks.

Noorte jaoks on kehaline aktiivsus oluline, et tagada eelseisvaks eluks tugev organism ja tervis. Noored tagavad meie riigi jätkusuutlikkuse,selleks peavad noorsootöötajad õigete meetodite kaudu seda soodustama ja kehaliste võimete arendamise meetodid on selleks kõigesobivamad.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kordamisk%FCsimused&login[30.04.2013 14:03:15]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kordamisküsimused

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kordamisk%FCsimused&print[30.04.2013 14:03:16]

Kordamisküsimused

Selgus, et hea noortejuhendaja on see, kes on ise motiveeritud sportlik- tervistavaid tegevusi korraldama ning nende kaudu tahab noortearengut soodustada. Lisaks aktiivsele liikumisele jagab ka informatsiooni tervislikust toitumisest ja eluviisidest. Sooviga midagi korraldada javastavat informatsiooni edasi anda, tuleb kaasa ka initsiatiiv ja tahe noori tegevustesse kaasata. Mida suurem on tahe, seda suurem on kainitsiatiiv. Noorsootöötaja peab olema mitmekülgne ning suutma noori tegevustesse kaasata.

Õppematerjalidele tuginedes leidke vastused järgmistele küsimustele:

1. Selgitage sportlik-tervistavate tegevuste seost noorsootöö valdkondadega2. Milles väljendub noorsootöötaja roll noorte sportlik-tervistavate tegevuste korraldajana?3. Mis on meetod ja selle liigituse alused?4. Selgitage kasvatamise meetodeid tuues näiteid sportlik-tervistavatest tegevustest.5. Kirjeldage näidete põhjal mitteformaalses hariduses kasutatavaid meetodeid sportlike tegevuste korraladamisel.6. Aktiivõppe meetodid ja nende tähtsus sportlik-tervistavates tegevustes?7. Nimetage ja selgitage sporditreeningumeetodeid.8. Näidete toel selgitage harjutamismeetodeid ja nende kasutusvõimalusi.9. Kehaliste võimete arendamise meetodid- nimetada, iseloomustus, näited.

10. Kirjeldage oma parimat praktikat meetodi kasutamisest!

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasutatud_allikad&login[30.04.2013 14:03:17]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kasutatud allikad

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasutatud_allikad&print[30.04.2013 14:03:18]

Kasutatud allikadBramham, J., Caudwell, P. (2005). Sport, Active Leisure and Youth Cultures. Eastbourne: Leisure Studies Association.Batsleer, J. (2008). Informal learning in Youth Work. Thousand oaks (CA): Sage.Chisholm, L. (2000). Report of the Council of Europe Youth Directorate Symposium on non-formal Education. http://www.coe.int/t/dg4/youth/Source/Resources/Documents/2000_nonformal_learning_en.pdf Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018. (2009). Brüssel: Euroopa Liidu Nõukogu. Hirsjärv, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadustesse. Tallinn: Medicina.Houlihan, B. (2008). Sport and Society. London: SAGE Jalak, R. (2006). Tervise Treening. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.Jalak, R., Weineck, J. (2008). Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest.Kaldmäe, P., Kasuri, K., Ustav, P. jt. (1998). Tervisekasvatus põhikoolile. Tallinn: Avita. Kidron, A. (2008). Kogemus kompetentsuseks. Haridus7, 13-15.Kriisa, S. (2010). Parimad õppemeetodid http://www.mitteformaalne.ee/parimad-meetodid.html?meetodid_start=30 Kärberg, A., Leuhin, I. (2005). Aktiivõppe meetodite kasutamine- noore õpetaja edu võti. Haridus 3, 24-27. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: Atlex.Loko, J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex.Loko, J. (2008). Noorsportlaste treenimine. Metoodilisi juhiseid treenerile ja õpetajale. Tartu: Atlex.Loko, J. (2007). Sportlase ettevalmistus. Meetodilisi juhiseid treeneritele ja sportlastele Tartu: Atlex. Loogma, K., Ümarik, M. (2005). Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas. Eesti noorsootöötajate professionaalne taust.Tallinn: HTM.Maaroos, J. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Mitteformaalne õppimine Eestis läbi elukaare (2007). http://mitteformaalne.ee/mfo-eestis.html 16.03.2011.Noorsootöö kutseala kirjeldus. (2002). Tallinn: HTM.Noorsootöötaja kutsestandard. (2006). Tallinn: Hariduse Kutsenõukogu.Noorsöötöö käsiraamat. (2007). Tallinn: Spordi- ja Noorsooamet.Noorsootöö seadus. (2010). Noorsootöö strateegia 2006-2013. (2006). Tartu: HTM.Noorte teavitamine ja nõustamine (2006). http://www.entk.ee/teavitaminenoustamine Noorte tervistav ja arendav puhkus (2006). http://www.entk.ee/tervistavjaarendavpuhkus Pernits, K. (2007). Mitteformaalne- mis mõttes? http://mitteformaalne.ee/mitteformaalne-mis-mottes.html Saarniit, A., Salumaa, T., Talvik, M. (2006). Aktiivõppe meetodid 2. Tallinn: Merlecons ja Ko.Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko.Treenerite tasemekoolitus 2 (2008). http://treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=101 Virgilio, J. (2007). Tervete laste tegus algus. Tegevused, harjutused ja toitumissoovitused. Tallinn: Odamees. Veigel, M. (2010a). Liigutusoskuste õpetamine ja omandamine. Loengukonspekt. Tallinn: TPS.Veigel, M. (2010b). Noorsportlaste kasvatamine. Loengukonspekt. Tallinn: TPS.

Avaleht

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Avaleht&print[30.04.2013 14:03:19]

Avaleht








Aeg: november, 2012




Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorte_kaasamine&login[30.04.2013 14:03:20]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Noorte kaasamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorte_kaasamine&print[30.04.2013 14:03:21]

Noorte kaasamineNoorte kaasamine on nende õiguste arvestamine, võimaluste loomine ja noorte soovide mõjutamine, mille tagajärjel osaletakserohkem ühiskonnaelus. Noorte sotsiaalset kaasatust võib aga vaadata laiemalt- see on noorte täisväärtuslik osalemine hariduses, töös ja kogutema elu puudutavates protsessides (Noorsootöö käsiraamat 2007).

Noorsootöötaja või noortejuhendaja peab kaasama noori ka tegevuste planeerimisse ja korraldamisse, sest see soodustab koostööd jakindlustab turvalise keskkonna. Sportlik- tervistavate tegevuste puhul on oluline, et noorsootöötaja selgitaks ja põhjendaks tegevuste eesmärkeja vajadusel ka meetodeid, et noorte areng oleks efektiivsem (Noorsootöötaja kutsestandard 2006).

Noorsootöötaja on edukas kaasaja, kui ta tunneb huvi tegevustes osalejate vastu, tegevuste korraldamisel suhtub noortesse kuimõttekaaslasetesse, kasutab õigeid meetodeid ja annab aega harjutuste tegemiseks. Sportlik- tervistavate tegevuste juures on kõigeefektiivsemaks kaasamise meetodiks motiveerimine (Batsleer 2008).

Motiveerimise peamine mõjutegur on positiivsus. Noorte motiveerimiseks peab noorsootöötaja näitama enda tugevat initsiatiivi, sest nooredon motiveeritud siis, kui nad saavad tegevusest emotsionaalset kasu, kui nad näevad asjas mõtet ja nad saavad ennast arendada (Noorsootöökäsiraamat 2007).

Sportlik- tervistavate tegevuste juures on noorsootöötaja initsiatiiviks noorte tervise toetamine, spordi propageerimine, kehalise aktiivsusesuurendamine ning nende tegevuste arvelt muude sõltuvuste ning tervisehäirete vähendamine. Noorsootöötaja peab meeles pidama, ettervis ei ole pelgalt haiguse puudumine vaid see on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.

Noorte tervist tuleb säästa, et nendest kasvaksid elujõulised kodanikud, selleks peab edendama noorte seas tervislikke eluviise ja suurematrõhku asetama noorte kehalisele haridusele ning tegema koostööd teiste sama eesmärgiliste organisatsioonidega (Euroopa noortevaldkonnauuendatud koostööraamistik 2010-2018).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorsoot%F6%F6taja_roll&login[30.04.2013 14:03:22]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Noorsootöötaja roll

http://www.tps.edu.ee/...erjalid/sportliktegevus/?Sportlik-tervistavate_tegevuste_sidusus_noorsoot%F6%F6ga:Noorsoot%F6%F6taja_roll&print[30.04.2013 14:03:23]

Noorsootöötaja rollNoorsootöötaja peab olema väga mitmekülgne ning täitma erinevaid rolle lähtudes noorsootöö teostamise paigast, olukorrast, sihtrühmast jaeesmärkidest. Vastavalt noorsootöö teostamise paigale, tuleb omandada vajalikke teadmisi. Näiteks sportlik- tervistavate tegevustekorraldamisel peab teadma erinevaid meetodeid ja tervise alaseid oskuseid (Noorsootöö kutseala kirjeldus 2002).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamine ja noorte areng selles, sõltub paljuski kvalifitseeritud ja kompetentsete noorsootöötajate võijuhendajate olemasolust. Noorsootöötaja peab tegevusi korraldades mõtlema laiemalt et sport ja kehaline aktiivsus ei ole ainultindividuaalselt oluline vaid mängib rolli nii ühiskondlikul, rahvuslikul kui ka globaalsel tasandil (Houlihan 2008). Pädevaks muudabnoorsootöötaja teatud haridustausta ja töökogemuse olemasolu ning vajalike teadmiste, isikuomaduste ning hoiakute valdamine (Loogma,Ümarik 2005).

Tihtipeale võtavad noored oma juhti eeskujuna ja jälgivad teatuid mudeleid. Selleks peab noorsootöötaja kõigepealt ennast hästi tundma,realiseerima vajalikke eesmärke, et noored tunneksid järjekindlust ja vastaksid samaga. Noorsootöötajal on väga suur vastutus, kuna tihtimuutuvad noored sarnaseks oma juhiga, kuid mitte sellisteks nagu neid tahetakse kasvatada (Loko 2008).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel peab noorsootöötaja teadma noore iseärasusi, tervislikku seisundit, oskama hinnataolukordi ja vajadusi ning vastavalt nendele aspektidele rakendama sobivaid meetodeid ning analüüsima teostatud töö mõjusid.Tegevuste korraldamisel tuleb tegutseda avatult ja osalejaid kohelda võrdselt ning sallivalt (Noorsootöötaja kutsestandard 2006).

Tervise seisukohalt peab arvestama põhieesmärkidega: • tuleb toetada emotsionaalset, sotsiaalset, kognitiivset ja psühholoogilist arengut;• luua turvaline keskkond;• tegevuste kaudu ennetada noorte tervisehäireid. Tegevuste kaudu tuleb noortes kujundada terviseteadlike hoiakuid, liikumise aktiivsust ja füüsilist koormust (Noorsootöö strateegia 2006- 2013).

Sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel peaksid noorsootöötajad lähtuma ka tervislikust toitumisest. Noore organism vajabelutegevuseks energiat ja seda kulub sportlik- tervistavates tegevustes osaledes. Elutegevuseks vajalik energia ja paljude kudedeülesehitamiseks tarvilikud ühendid saab noor toidust, seega peab noorsootöötaja tähelepanu pöörama õigele toitumisele ning seda noorteleedasi andma. Lisaks põhitoitainetele nagu valgud, süsivesikud ja rasvad, saadakse toidust veel vitamiine ja mineraale, mis samuti on nooretervise tugevdajad ja arengu soodustajad. Samuti peab arvestama, et organismi normaalseks elutegevuseks ja kasvamiseks vajalikudtoidukogused on erinevad ning sõltuvad kasvukiirusest ja kehalisest aktiivsusest. Teismeliste toiduvajadus on eriti suur kiire kasvamise ajal,seega laagreid korraldades ja spordipäevi tehes tuleks päevaplaanis hästi läbi mõelda kõik söögikorrad, mis tagaksid noortele vajalike toitainetesaamise (Kaldmäe jt. 1998).

Noorsootöötaja on tihti noortele eeskujuks ja noored pöörduvad oma küsimustega tema poole. Samas tahavad noored, et juhendaja teeksneile huvitavaid, aktiivseid ja mitmekülgseid tegevusi. Kõlbeliste väärtuste ja ühiskonna normide omandamine on noorsootööaja jaoks oluline,sest tegevusi korraldades annab ta neid noortele edasi. See eeldab noorsootöötajalt paindlikust, mõistmist, arukust ja õigete meetoditekasutamist sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Veenmismeetod&login[30.04.2013 14:03:24]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Veenmismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Veenmismeetod&print[30.04.2013 14:03:25]

VeenmismeetodVeenmismeetodi all mõeldakse selgitust, manitsust, tõestust, kinnitust ja isiklikku eeskuju.Käesoleva meetodi abil lahendatakse hulgaliselt kasvatuslikke ülesandeid, kujundatakse inimese teadvust ning ühenduses olles teistekasvatamise meetoditega, saavutatakse parim tulemus. Veenmisel kasutatakse kahte teed: veenmine sõnaga ja veenmine teoga.

Veenmine sõnaga on peamiselt selgitustöö, tõestuste leidmine ning kinnituste andmine. Veenmisel sõnaga ei tohi noorsootöötaja kasutadakahtlasi ja kontrollimata seisukohti ning see ei tohiks noorele tunduda ärarääkimisena või moraalilugemisena.

Veenmisel teoga peab arvestama, et see oleks ühenduses sõnaga veenmisega ning tähtsad on eeskujud. Eeskujude kasutusele võtmisel peabnoorsootöötaja arvestama reeglitega: eeskujude käitumismotiivide rääkimisel tuleb näidata seost motiivide ja tegude vahel, noortele tulebõpetada eristama sisulist külge tema välimusest, raskuste tekkimisel peaks noor võtma eeskuju jne. See kõik vajab noorsootöötajalt suurtpingetaluvust, kannatust, oskust olukorras käituda ja kuulata järeldusi (Loko 2002).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:%D5petamismeetod&login[30.04.2013 14:03:27]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Õpetamismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:%D5petamismeetod&print[30.04.2013 14:03:27]

ÕpetamismeetodÕpetamismeetodit iseloomustatakse kui noorte käitumise suunajat. Noored ei oska alati igas olukorras käituda ja noorsootöötajaülesandeks on kasvatada tahtelis- moraalseid omadusi ning selleks luua vastavaid tegevusi. Peamised metoodilised võtted selleks on:

nõudlikus, ülesannete andmine, harjutamineümberlülitamine.

Nõudlikkus on peamine noorte käitumise suunaja ning see väljendub sõnaliselt palves, nõuandes, suunamises, korralduses või käsus. Ülesande andmisega paneb noorsootöötaja noortele vastutuse mingi tegevuse käigus, kus tuleb arvestada noorte jõukohasusega,iseärasustega, viima tegevuse lõpuni ja seletama selle vajalikkust, et noored suhtuksid harjutusse tõsiselt. Harjutamise kaudu omandatakse vastavad oskused mingi tegevuse tegemiseks. Sportlik- tervistavates tegevustes tuleks järgida, et nooredsooritaksid harjutust teadlikult, omandaksid vastavaid vilumusi ja oskusi ning edasi harjutamiseks oleksid eelnevad osad selged. Ümberlülitamine on tegevuste vaheldumine ja muutmine (Veigel 2010b).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Stimuleerimismeetod&login[30.04.2013 14:03:29]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Stimuleerimismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Stimuleerimismeetod&print[30.04.2013 14:03:30]

StimuleerimismeetodStimuleerimismeetodi kaudu antakse edasi positiivne hinnang ja kiitus.

Kõige otstarbekam kasutada siis, kui noore tegevuses esinevad paremad muutused, sest kiitus aitab püüelda paremuse poole ja annab juurdeeneseuhkust. Noorsootöötaja peab kiitust jagama õigeaegselt, kuid mitte liigselt. Kindlasti tuleb kiita kõiki, mitte pidevalt samu noori. Eriti tuleks tähelepanu pöörata noorte poole, kes pole kõige distsiplineeritumad, kuid tahavad ennast muuta. Kõige mõjuvam on kiitus siis, kui see on õiglane ning seda tunnistavad ka teised noored (Loko 2008).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Sundimismeetod&login[30.04.2013 14:03:31]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Sundimismeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kasvatamise_meetodid:Sundimismeetod&print[30.04.2013 14:03:32]

SundimismeetodSundimismeetodi alla käib karistus. Ühed on seisukohal, et see on aegunud meetod ja teised on kindlad, et kasvatamine vajab karistamist. Karistuse eesmärgiks on kaotada konfliktsituatsioonid ja ära hoida uute teket. Noorsootöötaja peab karistamist kasutama väga ettevaatlikult,sest noor võib sellega harjuda, võib tekkida arvamus, et teda kiusatakse ja noorel võib tekkida veendumus, et alati süüdistatakse teda. Kindlastiei tohiks karistada esmamulje põhjal, sest nii võib teha liiga karme otsuseid. Hilisem karistamine aitab noorel juhtunu üle mõelda ja sisemiseltvalmistuda karistuse saamiseks. Lähtuma peab ka sellest, et karistuse eesmärgiks ei ole lihtsalt noorega pahandamine, vaid panna ta olukorraüle mõtlema, õpetada analüüsima ja kontrollima oma käitumist (Loko 2002).

Kasvatamise meetodite kasutamisel peaks arvestama kõige rohkem isikuomadustega. Kasvatamine mõjutab nii vaimseid, kui ka füüsilisiaspekte ja noorsootöötaja peab nende kasutamisel olema ettevaatlik. Juhendaja ülesandeks on luua noorele arengu soodne kasvukeskkond.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Kogemuse_omandamine&login[30.04.2013 14:03:33]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kogemuse omandamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Kogemuse_omandamine&print[30.04.2013 14:03:34]

Kogemuse omandamineKogemuse kaudu omandavad mõned noored palju eluks vajalikku, kuid arvatakse, et enamus noored ei oska kogemusest õppida. Pidevalt omandatakse uusi kogemusi, kuid ei mõtestata nende laia sisu ja tulemused jäävad pinnapealseks (Kidron 2008/7).

Sportlik- tervistavate tegevuste juures on kogemus oluline, sest nii leiab noor endale sobiva ala või tegevuse. Tegevusi korraldades tuleks luuamitmekülgseid harjutusi ja erinevatel aladel, sest nii omandavad noored mitmekülgseid kogemusi.

Noorsootöötaja ülesandeks on lisada saatvaid selgitusi, et kogemus ei jääks pinnapealseks.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Praktika&login[30.04.2013 14:03:35]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Praktika

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Praktika&print[30.04.2013 14:03:36]

Praktika

Teiseks mitteformaalse hariduse meetodiks sportlik- tervistavate tegevuste korraldamisel on praktika.

Harjutusi ja tegevusi praktiseerides läbi füüsilise koostegevuse omandab noor parema suhtumise, hea koostöö ja tunde, et teda on meeskonnasvaja ning vajadusel saab ta tuge.

Noorsootöötaja, kes loob noortele sportlik- tervistavaid tegevusi peaks noortega läbi tegema lisaks füüsilistele tegevustele ka mõned vähemaktiivsemad praktilised tegevused. Milleks on erinevad rühmatööd, kus selgitatakse välja noorte huvid mingi spordiala vastu ja noorsootöötajaülesandeks on antud tulemusi edaspidises töös rakendada. Lisaks peaks ta ka seletama antud spordialasid põhjalikumalt, et noored süvenenumalt asja mõistaksid. Noored omandavad praktiliselt läbitehes palju rohkem teadmisi, kui lihtsalt passiivselt kuulates (Parimad õppemeetodid 2010).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Katsetamine&login[30.04.2013 14:03:37]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Katsetamine

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Mitteformaalses_hariduses_kasutatavad_meetodid:Katsetamine&print[30.04.2013 14:03:38]

KatsetamineKolmandaks saab kasutada katsetamise meetodit, kus on noorsootöötaja eesmärgiks luua noortele erinevaid sportlikke tegevusi. Nii saab noorkatsetada erinevaid alasid ja leida enda jaoks kõige sobivama tegevuse.

Noorsootöötaja peab arvestama sellega, et kõik loodud võimalused oleksid noortele kättesaadavad (Mitteformaalne õppimine Eestis läbielukaare 2007).Katsetamise meetodit on hea kasutada laagris või noortekeskustes vastavatel teemapäevadel, sest ajaliselt viibivad noorednendes kohtades palju. Sel perioodil on piisavalt aega erinevaid sportlikke tegevusi ette võtta ja noored saavad spordialadest rohkem aimu.

Mitteformaalne õpe leiab aset väljaspool kooli ja noorte arengu soodustamiseks peavad noorsootöötajad looma noortele eesmärgistatuidsportlik- tervistavaid tegevusi, et kasvatada neist aktiivseid kodanikke.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid:Katsetamine:Sportlikke_tegevuste_m%F5jurid&login[30.04.2013 14:03:39]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Aktiiv%F5ppe_meetodid:Katsetamine:Sportlikke_tegevuste_m%F5jurid&print[30.04.2013 14:03:40]

Sportlikke tegevuste mõjuridEelarvamused ja juhtimine on peamised, mis laste ja noorte vahel tekivad mõnda harjutust tehes või mängu mängides, alati on keegi, keshästi oskab ja teistesse halvemalt suhtub. Noorsootöötaja ülesandeks on läbi aktiivsete tegevuste arendada tolerantsust ja emotsioonide valdamist.

Kindlasti töös noortega peab tähelepanu pöörama meeskonnatööle, otsustamisele grupis ja probleemide lahendamisele. Kõiki neidaspekte tuleb ette väga palju ja just aktiivsete tegevuste täitmisel. Laagrites ja noortekeskustes sportlike tegevusi läbi viies tuleb neid punktejärgida, et luua noore arenguks soodsad tingimused (Saarniit, Salumaa, Talvik 2006).

Aktiivõpe vajab loovat ja mitmekülgset juhendajat, kes on huvitatud oma töös noortega vastavaid võimalusi looma ning noorte jaoksneid efektiivsemaks muutma.

Tegevusi tuleks luua nii, et noortel endil tekiks selle vastu huvi ja nad ei tunneks ennast sunnitult. Selleks, et saada edukaks aktiivõppemeetodite kasutajaks tuleb õppida neid meetodeid tundma, arvestada antud valdkondadega ja koguda juurde uusi teadmisi (Kärberg, Leuhin2005/3).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:S%F5nalised_meetodid&login[30.04.2013 14:03:43]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Sõnalised meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:S%F5nalised_meetodid&print[30.04.2013 14:03:44]

Sõnalised meetodid

Sõnalisi meetodeid on kõige otstarbekam kasutada teadmiste edastamisel, ülesannete püstitamisel, analüüsimisel ja noorte kasvatamisesuunamisel.

Sõnaline meetod jaguneb omakorda alarühmadeks:

instrueerimine, saatev selgitus, juhised ja käsklused, sõnalised hinnangud, sõnalised aruanded, oma tegevuse selgitused enesekäsklused.

Instrueerimine on täpselt mingi harjutuse sõnaline selgitus ning sobilik mängu reeglite ja harjutuse käigu seletamiseks.

Saatvat selgitust kasutatakse harjutuse käigus, kas vahendite ettenäitamiseks või tegevuste kommenteerimiseks.

Juhiseid ja käsklusi öeldakse eriti lakooniliselt ja käskivalt, et noori paremini suunata. Sõnalised hinnangud sobivad nii tegevuste lõppu kui kavahepeale, et anda noortele mõista nende saavutustest ja parandada vigu ning lisada vastavaid juhiseid edasi liikumiseks.

Sõnalised aruanded ja oma tegevuse selgitused on juhendajale väga olulised, sest see on informatsioon, mida noored ise enda tegevustekohta ütlevad ja sellepõhjal saab noorsootöötaja aru, millised on noorte vajadused antud tegevuse juures ning üritab olukorda efektiivsemaksmuuta.

Enesekäsklused tulenevad samuti noorest endast või juhendajast, kuid need on sisemised käsklused ja ettekujutused, mis panevad teatud viisilkäituma.

Noorsootöötaja jaoks on need head meetodid tegevuste tutvustamiseks, kuid selleks peab enne võtted selgeks õppima, et neid saaks edukaltnoortele jagada. Sõnalised meetodid annavad noorele palju julgust, tuge ja enesetahet juurde.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BPraktilised_meetodid&login[30.04.2013 14:03:45]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login






http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BPraktilised_meetodid&print[30.04.2013 14:03:46]


Praktilist meetodit kasutatakse iga spordiala liigutusvilumuste ja spetsiaalkehaliste oskuste õpetamisel.

Praktiliselt harjutusi läbi tehes peaks tõstma liigutuste efektiivsust, aitama kasutada jõuvarusid ökonoomsemalt, parandama kiirust ja täpsustamategevuste täpsust. Noorsootöötaja peab kasutama õigeid võtteid ja arvestama noorte iseärasustega, et noored omandaksid praktika käigussoodsates tingimustes kõige efektiivsemaid oskuseid. Näiteks korvpalli, jalgpalli ja jooksu võib praktiseerima hakata juba seitsme aastastelastega. Iluvõimlemist, ujumist ja iluisutamist isegi juba varasemas eas. Kindlasti peaks noorsootöötaja noortele tegevusi korraldades sellegaarvestama (Loko 2007).

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BN%E4itlikud_meetodid&login[30.04.2013 14:03:48]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Näitlikud meetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Sporditreeningu_meetodid:%26nbsp%3BN%E4itlikud_meetodid&print[30.04.2013 14:03:49]

Näitlikud meetodid

Näitlikud meetodid on väga mitmekesised ja tagavad suuresti liigutusvilumuste ning oskuste efektiivsust.

Eelkõige kasutatakse seda meetodit üksikute harjutuste või selle osade täpseks ette näitamiseks. Lisaks eristatakse veel kahte näitlikumeetodit: vahetu demonstratsioon ja liigutuste tunnetamise meetodid.

Vahetu demonstratsiooni puhul harjutuse täpne ette näitamine tervikuna või osade kaupa, kus kasutatakse tihti vahendeid. Näiteks korvpallivõi jalgpalli õpetades on hea kasutada fotosid ja skeeme, mis näitavad, kuidas väljakul paikneda.

Liigutuste tunnetamise meetod on lihastunnetus, mis areneb pidevalt treeningu käigus. Selle soodustamiseks peab juhendaja loomaspetsiaaltingimused.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Kordusmeetod&login[30.04.2013 14:03:50]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Kordusmeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Kordusmeetod&print[30.04.2013 14:03:51]

KordusmeetodKordusmeetod on üks levinumaid, mida kasutatakse, sest see on ühe ja sama harjutuse mitmekordne läbi tegemine, mis kindlustabselle kinnistumise ja valmisoleku järgnevaks tegevuseks (Veigel 2010a).

Kordusmeetod sobib kasutamiseks kõikide sportlikke tegevuste harjutamiseks, sest see kinnistab vilumust, soodustab arengut ja tekitabpositiivseid emotsioone.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Tervik-_ja_osameetod&login[30.04.2013 14:03:52]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Tervik- ja osameetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Harjutamismeetodid:Tervik-_ja_osameetod&print[30.04.2013 14:03:53]

Tervik- ja osameetodTervikmeetod tähendab seda, et harjutust õpitakse ühtse tervikuna näiteks kaugushüpe. Sellist meetodit kasutatakse kõige sagedaminilihtsate oskuste õpetamisel, mida tavaliselt ei saa jagada eraldi õpetatavateks osadeks.

Samuti ei saa eraldi osadena õpetada vette hüppeid või starti ujumises, mida esineb tegevustes noortega päris palju ja mis vajab selgitamist.

Tervikmeetodit saab oma korda veel jagada tervik-osa-tervikmeetodiks, mis eeldab algul harjutuse õppimist tervikuna ja siis osadena. Sellinemeetod sobib kasutamiseks korvpallis põrgatuselt viske õppimiseks. Kõigepealt õpitakse põrgatuselt viset ja siis põrgatust üksinda. Pärast sedaharjutatakse jälle põrgatuselt viset ja siis viske-eelseid samme. Sammud omandatud, hakatakse uuesti tegelema põrgatuselt viskega ning siisproovitakse lihtsalt õiget viset, kui kõik need punktid on selged alustataks kogu terviku harjutamist (Loko 2002).

Osameetodi puhul jagatakse tervik osadeks, et harjutuse sooritamine oleks efektiivsem. Lisaks jaguneb ka osameetod mitmeksvariandiks: osa- tervikmeetodiks, progresseeruvaks osameetodiks ja kordavaks osameetodiks.

Osa- tervikmeetod eeldab harjutuse õppimist üks osa teise järel ja hiljem ühendatakse need tervikuks. Progresseeruva osameetodi puhul õpitakse samuti osad üksteise järel, kuid need seostatakse omavahel kohe. Kordav osameetod tähendab, et ühte harjutust sooritatakse, kuni see on selge (Veigel 2010a).

Võib öelda, et noorsootöötaja peab antud meetodite valikul lähtuma noortest, sest mõnele noorele sobib üks ja teisele teine õpetamise viis.Juhendaja peab olema professionaalne ja leidma iga noore jaoks talle sobiva lähenemisviisi, mille abil täiustatakse ja kaasatakse noorimitmekülgsetesse sportlik- tervistavatesse tegevustesse.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:%DChtsus-ja_vaheldusmeetodid&login[30.04.2013 14:03:55]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Ühtsus-ja vaheldusmeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:%DChtsus-ja_vaheldusmeetodid&print[30.04.2013 14:03:55]

Ühtsus-ja vaheldusmeetodidÜhtlusmeetod on pikka aega kestev konstantse iseloomu ja intensiivsusega järjepidev tegevus. Antud meetod sobib kõige efektiivsemalt noortele. Ühtlusmeetod on põhiline vahend aeroobvastupidavuse arendamisel (Loko 2004). Näiteks saab ühtlusmeetodit väga hästi kasutada laagrijooksude korraldamisel, noortekeskustes tehtavatel jooksudel ja hommiku võimlemisetegemisel, kuid ürituse läbiviija peab arvestame noorte eelneva ettevalmistuse ja eakohasusega.

Vaheldusmeetod võib ka olla pikaajaline tegevus, kuid seda eristab tegevuse intensiivsuse või karakteri vaheldumine ilmapuhkeajata. Antud meetod arendab kõige efektiivsemalt üld- ja spetsiaalvastupidavust. Sobilik on kasutada Fartlek treeningu tegemisel, kus vahelduvadtegevuste koormused või distantsid.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:Intervall-_ja_kordusmeetodid&login[30.04.2013 14:03:57]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Intervall- ja kordusmeetodid

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:Intervall-_ja_kordusmeetodid&print[30.04.2013 14:03:58]

Intervall- ja kordusmeetodidIntervallmeetodit iseloomustab kindlate tegevuste või harjutuste kaasa tegemine rangelt reglementeeritud toimepauside järel ja kõikijärgnevaid pingutusi sooritatakse mitte täielikult puhanud või taastunud seisundis, s.o hapnikuvõla tingimustes.

Selline viis tõstab organismi anaeroobset töövõimet (Loko 2004). Intervallmeetodi tulemusteks organismile on südamemahu suurenemine, misomakorda on kasulik maksimaalsele hapnikutarbimisele ja vastupidavuse arendamisele. Käesolevat meetodit saab kasutada vägamitmekülgsetes tegevustes.

Näiteks kui noorsootöötaja korraldab korvpalli treeningut ja ülesandeks on aeroobse võimekuse suurendamine, siis võiks koormuse kestvuseksolla 2 - 8 minutit, sest nii saavutatakse kõige efektiivsemalt parimad tulemused (Jalak, Weineck 2008).

Kordusmeetod on täpselt sama tegevuse mitmekordne sooritamine puhkepauside järel, mis annab optimaalse valmisoleku järgnevakstegevuseks.

Selline meetod on vajalik liigutusvilumuste arendamiseks, organismi paremaks kohanemiseks teatud tegevustes ja saavutatud töövõime tasemesäilitamiseks. Kordusmeetod sobib kasutamiseks nii kiirus-, jõu-, vastupidavus-, koordinatsiooni- ja painduvus harjutuste korral (Loko 2004).

Kordusmeetodit saab näiteks kasutada väga hästi laagrites ja noortekeskustes erinevate sportmängude õpetamisel, sest alati leidub palju noori,kes ei tea õigeid võtteid ja tehnikaid.

Login

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:V%F5istlus-_ja_m%E4ngumeetod&login[30.04.2013 14:03:59]


Login

Sitemap

Print Version

template by

cmsimple-styles.com

powered by

cmsimple.dk


Login


Login





Võistlus- ja mängumeetod

http://www.tps.edu.ee/materjalid/sportliktegevus/?Kehaliste_v%F5imete_arendamise_meetodid:V%F5istlus-_ja_m%E4ngumeetod&print[30.04.2013 14:04:00]

Võistlus- ja mängumeetodVõistlusmeetod on kindlalt korraldatud võistlustegevus, mis tõstab treeningu efektiivsust. Käesolev meetod on seotud liigutusvilumuste õige sooritamisega, kehaliste ja psüühiliste võimete suurel määral aktiveerimisega, mis kutsuborganismis avalduma nihkeid ja seega stimuleerib taastumisprotsessi. Võistlusmeetodit kasutades, peab arvestama kõiki neid aspekte, sest antud meetod mõjutab organismi kõige rohkem. Luues noortele sportlik- tervistavaid tegevusi ja kasutades võistlusmeetodit peab vastavalt eakohasusele muutma ka tegevust keerukamaks jalihtsamaks. Keerukamaks on harjutust kõige lihtsam muuta raskemate või keerukamate vahenditega ning kergemaks distantsi lühendamisega,edu andmisega aeglasematele jne.

Mängumeetodi kaudu arendatakse kehalisi võimeid läbi mängude kindlaksmääratud võtete ja situatsioonide piires. Selline meetod avaldab kõrget emotsionaalsust ja on seotud esilekerkivate liigutusvilumuste õige sooritamise ning vaimsete ülesannete pidevalahendamisega.

See kõik nõuab noorelt pealehakkamist, julgust, kannatust, iseseisvust, oskust juhtida oma emotsioone, valmisolekut osalemaks meeskonntöös,kiiret reageerimist ja häid ideid. Need punktid on noore ettevalmistusprotsessis väga olulised. Mängumeetod sobib kasutamiseks kõikidel spordialadel (Loko 2004). Antud meetod sobib noortele kõige paremini ja noorsootöötajad võiksid seda kõikides sporttegevustes aktiivselt rakendada. See aitab kaasanoore sotsialiseerimisele, muudab iseseisvamaks ja arendab organismi.