avastades nikolai pätsi

29
Avastades Nikolai Pätsi Räpina 2008

Upload: kopso

Post on 16-Nov-2014

361 views

Category:

Documents


4 download

TRANSCRIPT

Page 1: Avastades Nikolai Pätsi

Avastades Nikolai Pätsi

Räpina 2008

Page 2: Avastades Nikolai Pätsi

AvastadesNikolai Pätsi

Koostajad Vaike Kivistik, Kersti MurumetsToimetaja Eva Saar

Räpina 2008

Page 3: Avastades Nikolai Pätsi

Avastades Nikolai Pätsi

Väljaandja Räpina Vallavalitsus

Koostajad Vaike Kivistik, Kersti MurumetsToimetaja Eva Saar

Kujundus, küljendus ja trükk: OÜ Teabetrükk

Esikaanel: Isa Nikolai noore preestrina Räpinas

ISBN 978-9949-15-936-9

Page 4: Avastades Nikolai Pätsi

1(as jõuab aeg, mil rahvas märkab,Et kaduda võiks orjavaim?

Ehk eluhoog siis ärkab, tärkabKui võidab uue aja aim.

/Nikolai Päts, 1906/

~"ee mees oli kooliõpetaja, vaimulik, seltsi- ja ühiskonna­tegelane, poeet ja ajakirjanik, poliitik, suure pere isa.

20. sajandi algus on pakkunud heldelt võimalusi eestirahvusliku ärkamise aastatel sündinud meestele. Nadsarnanesid paljus lõunapoolses Euroopas mitmete sajandite eest,renessansiajastuI esilekerkinutega - tegid just seda, mida vaja,seal kus tarvis ning siis kui võimalik. Võrumaal Räpinas oli ükssellistest Nikolai Päts.

Tulnud Võrumaale 1904. aastal, jäi ta paariks aastakümneksselle kohaga seotuks. Sellesse aega langes 1905. aasta omarevolutsiooniga, mis andis Vene impeeriumi äärealaderahvastele demokraatlikke vabadusi, muuhulgas õiguse seltseasutada. Esimene maailmasõda ning 1917. aasta revolutsioonidVenemaal tõid võimaluse teoks teha unistuse oma riigist, seejärel

• :1

Jakob ja Olga Päts ning nende lapsed Nikolai, Marianne, Voldemar,Peeter ja Konstantin.

3

Page 5: Avastades Nikolai Pätsi

kohustuse seda kaitsta ning siis riik üles ehitada. Kõige sellejuures oli preester Nikolai Päts.

Lämmijärve poole tõttava Võhandu jõega on kõrvutikulgemas Apteegi tänav, üks vanemaid Räpinas. Selle tänavaääres asub 18. sajandi keskpaigast alates Pühade Sakariase jaElisabeti kirik, kus aastatel 1904-1918 teenis preester isa Nikolai.

1861. aastal valminud apteek Apteegi tänavas.

4

Page 6: Avastades Nikolai Pätsi

N. ja L. Päts lasteVoldemari, Liidia ja

Larissaga.

Seltsi- ja ühiskonnategelane Nikolai Päts

;t{sunud Räpinasse 1904. aasta veebruaris, lülitus Nikolai Pätskarskusseltsi "Võhandu" tegevusse. Põllumeeste ja karskus­seltsid olid sajandivahetuse paiku peaaegu ainsad, kus nooredsaid oma mõtteid ning arvamusi avalikkuse ette tuua ning neidselgitada. Nii on sajandivahetusel trükisõnas noorteleseltskonnategelastele rahvalikus vormis seletatud:

"Kõik häda, vaesus, viletsus, kõik jäle kuritegevus, kõik vaenja viha ilma sees, kõik vahed rahvakihtides kõik voolabsorokovkadestja pilseneri-vaatidest."

Hindrik Heering, Naha külakoolis õpetajana tööd alustanudnoor mees, sai sama aasta jõulude eel kutse Räpina preestri pooletulla, et arutleda karskusseltsi töö üle. Preester oli selle esimeeskolm aastat ja noore koolmeistri jaoks oli karskusselts esimene

5

Page 7: Avastades Nikolai Pätsi

ühendus, mille liige temast sai. Seltsi kuulus teisigi noorikaugemal koolis käinud mehi, hinges soov kodupaiga avalikuselus kaasa lüüa: J. Bundberg (Ainelo), D. Rootsi, J. Melts,A. Freimann, A. Sibul. Tookordsel kokkusaamiselotsustati suvelkorraldada karskusteemaline koosolek Rahumäe tee äärsesküünis. Sellistel kooskäimistel võeti näiteks kõnelda, et" kosja- japulmaviinade pruukimiseta võib noorpaar uut elu alustada, ilmaet viina puudumine nende armastustjahutaks."

Kaubatarvitajate ühisus Räpinasasutati 1906. aastal, et tekitada edasiviivat konkurentsikaubanduses, kus üksi erakapital valitses. ühisuse esimeseksesimeheks sai Nikolai Päts. ühispood asus aastatel 1908-1925õigeusu koguduse vanas majas. Selle juhatuses oli kogudusejuhtivaid tegelasi. Ajapikku hakati ühisuse tegevust tunnustamaning hindama. Loodud kaubatarvitajate ühisusele oli tervejärgneva sajandi jooksul antud võimalus Räpina elu edendada jaseda ka tehti. Mitmed tähelepanu väärivad algatused sündisidideena selle liikmete ja juhatusse kuulujate mõtteis, ühisusel oliainelisi võimalusi nende elluviimiseks.

Räpina Rahvahariduse Seltshakkas tegutsema 1907. aastal. Seltsi ühe alusepanija, Räpinaõigeusu kiriku köstri J. Meltsi sõnul pidi ühendus " ... kaasaaitama meie nurga rahva juhtimises teaduse ja hariduse poole."

Herman Aav, Vändra preester ja hilisem Soome peapiiskopõhutas Venemaal 20. sajandi alguse reformidega antuddemokraatlike vabaduste kasutamisele: "Noored Eesti võsud!Oleme kangekaelsed oma heledale ja kaunile eesmärgilesammudes! Ärme laseme endid maha rusuda, eksitada,jahutada, vaid teades, et tõsine haridus tõstab ka meid, loodusepoolest anderikast rahvast, teiste kultuurrahvaste hulka,tormarne järeleandmata visadusega hariduse poole! Sealjuures,etjõudosuur oleks, et meie igaüks üksikult, kui nõrgad kunagi, äraei väsiks, ära ei jahtuks, ühineme igal pool hariduse seltsidesse!"

Kooli- ja kirikuõpetajad olid need, kes võimaluste avardudesharidusseltsidesse noori, ärksaid ja haritud inimesi koondamahakkasid, loomulikult ka isa Nikolai.

6

Page 8: Avastades Nikolai Pätsi

Haridusühendus sai ruumid õigeusu kihelkonnakooli majaskuni Räpina seltsimaja valmimiseni. Asutati kolm osakonda:muusika, kirjanduse ja näitemängu omad. Seltsi raamatukoguavati 16. detsembril 1907. aastal ikka sealsamas koolimajas.Nikolai Pätsi kirjandushuvi ja -anne olid põhjuseks, miks seltsiraamatukogu talle hingelähedaseks sai ning jäi. Rändraa­matukogu ja selle osakondade korraldamine Veriorale,Kahkvasse, Võõpsu, Leevakule ja Nahale õhutas sealsetekohalike raamatukoguseltside asutamisele.

Kui Räpina Haridusselts 1932. aasta jõulude paiku omategevuse 25. sünnipäeva pidas, nimetati auliikmeiks seitseseltsitegelast: Jaan Ainelo, Johannes Karheiding, Samuel Konsar,Paul Mitt, Jakob Puksov, Nikolai Päts ja Madis Reisenbuk ningneile annetati diplomid.

Aastal 1936, seltsi 29. tegutsemisaastal kirjutas ühenduseabiesimees Hermann Otsmaa ajalehes "Võrumaa Teataja":"Tänu asutajaile ja nendele seltsi tükmeile, kes ei kartnud raskusi,rahvuslikkudest ideedest taga aetuna visalt aitasid üksikuid kivekokku kanda sellele kogukaIe ühisettevõttele."

Räpinas avas 5. mail1913. aastal uksed postkontor

0"ee oli üks kolmest sellele paigale eluliselt tähtsastinstitutsioonist, mille asutamine veel enne ajalooratta järskepöördeid aset leidis. Postkontori saamislugu oli aega- ningvaevanõudev. 1910. aastal oli Lüvimaa kubermangu Rüaringkonna postivalitsuse ülemale saadetud palvekiri Räpinakihelkonna elanike ja kohalike seltside poolt. Selles soovititoetust postkontori avamiseks Räpinas. Kiri jäi läbi arutamata javastuseta, kuna kirjale olid jäänud kleepimata tempelmargidkohustusliku riigilõivuna. Uus palvekiri, taas kooliõpetaja JaanBundbergi (Ainelo) koostatud ja postkontorile lubatud ruumideplaanidega varustatud, saadeti teele 1911. aastal. Sobivadruumid leidis ja pakkus välja õigeusu kirikule kuuluvas endisestütarlaste koolimajas preester Nikolai Päts. .

Apteegi tänav jäi postiasutuse asupaigaks 1929. aastani, ehkkivahepeal koliti vastasolevasse kivimajja, mis samuti koguduselekuulus.

7

Page 9: Avastades Nikolai Pätsi

"rakiri.

EbSt( Vaberii,i kodaniku isikuLuDoistus.

Ferdkonnanimi FaTSNIMI NikolaiIS.'Jnimi .TakobSündimisa •• (••nadus) 5.s.nL.mbril lB71 a. (u.k.I.1Ku,s s~is~b ~~aDikkudl1 nir...,tirjas t." .b..od.1'!:.(JVU5 ':'ClS~l "Slukutsb (al!';~t) UltimproestocF6cu~onuasQis abielusTema juur~s laps~d a~l~ l~ 8a~t~ Van~du8~:16ikuluDDlStUS~ omaDlku pl1t .1eikutuDoialuse omaniku allkiri: N~kolai ~rit6.Dok"m.ndid. mill. põhjal isikuLunDlsLus valJa .nt"d:Bnd. ~.V. isikutunniatus V.H. Ta~llDna Sa~ama pol.jsk. ül.m~lt ~0.XII I~l" j. Nr.2ob v~st" umb.r­vah.LaLud.lsikutu~nis~usti.vtiljaandj~3SutuS: Sadama iSA.FolitStil ablkomlssur T~lllDnHs.

Nr. 17('.2,. mail 1~29.a.

Eesti VabariigikodanikuN. Pätsiisikutunnistuseärakiri.

Nikolai Pätsi cllilookiljcldlis27/V 1924

(~llkirjad) Sadama jSk.Pnlits~i ~bikomi88ar

TslliDnas.

Asjaajaja lall'irl/.IFits.L: Ss. SadaM js..

Polits..,i ~bikomi66sr Tallinuas/.

8

Page 10: Avastades Nikolai Pätsi

Nikolai Pätsi teenistuskiri

...--.-- ... -----1--- - .------..

---._- .----1---1-----\----- -.---.---....

1------+---. ----..----..--...-..-...---+------ .__._----_... __ .

9

Page 11: Avastades Nikolai Pätsi

Räpina tore seltsimaja

2.0. sajandi alguses olid seltsimajad rahvahariduses olulised,olles kontsertide ja teatrietenduste, tantsu- ning perekonna­õhtute, kino ja kursuste, raamatukogude ja noorte kooskäimisepaigaks.

Võrumaa esimene seltsimaja ehitati Kanepisse, Räpina oma jäienne sõda viimaseks.

Sellise maja vajalikkusest oli hakatud rääkima 1909. aastapaiku. Rahva hulgas tehti selgitustööd, otsiti tuluallikaid ja krunti.Hoone nurgakivi pandi paika 1913. aasta suvel.

P. Mitti mälestustes on kirjas, et "Olevikus" ilmus sõnumRäpinast, kus kirjeldati sündmust järgmiselt: "... Sel puhulkõnelesid kaks vaimulikku (N. Päts ja [0. E.] Schulze). Pealenende I. Ainson ja A. Reinomägi. Jaan Bundberg asetas nurgakivialla pudeli, milles oli lühike ehitustööde ülevaade, käibelolevadmündid, protokolli ärakiri jms."

Hilisem Räpina preester Nigul Hindo kirjutas: " ... [õigeusu]koguduse tegelased aitasid nõu ja jõuga kaasa Räpina seltsimajasaamisele. Selle seinalolnud N. Pätsi pühendus, mis julgustab

Räpina seltsimajale nurgakivi panek 1913. aastal.

10

Page 12: Avastades Nikolai Pätsi

eesti talupoega ja ennustab temale paremat tulevikku."Seltsimaja saadi aasta jooksul katuse alla ja avaaktusel

26. detsembril 1913. aastal rääkis pärast vaimulikke kassameisterJ. Niggols. Ta andis üksikasjaliku ülevaate rahamuretsemiseviisidest, kõigist annetustest - see maja oli kogu Räpina ühistejõupingutuste vili.

Riipina seltsimaja te/lingutes.

11

Page 13: Avastades Nikolai Pätsi

Räpina Kõrgema Algkooli saamine ja tegevus

Paiknemine tolle aja kohta märkimisväärselt kaugel Tartust jaVõrust muutis Räpina noorsoo koolisaatmise raskeks. Seetõttuhakati elavalt kaaluma siia II astme riigikooli asutamist. PöördutiLiivimaa rahvakoolide direktori Rutski poole ettepanekugaasutada Räpinasse linnakool. Luba saadi Riia õpperingkonnakuraatorilt, kuid tingimusel, et kohapeal leitakse hoone, kuhusaaks neljaks aastaks neljaklassilise kooli paigutada.

Räpinas hakati kõiki võimalusi kaaluma. Esimesena pakutivälja õigeusu kihelkonnakooli linnakooliks reorganiseerirnist,kuid kirikuvalitsus ei lubanud oma kooli likvideerida. Teisevõimalusena sondeeris preester Nikolai Päts Võõpsus pinda, kastuletõrjeühing annaks oma seltsimaja kooli käsutusse, kuidpritsimehed ei olnud nõus seda tasuta välja rentirna. Kolmandanatuldi mõttele teha vallavalitsusele ettepanek ajutiselt magasiaitakolida ja hoone kooli asutamiseks anda. Vallavanem oli väärt

Räpina vallamaja Köstrimäe tee ääres, selle ruumides töötas aastatel1913-1917 Räpina Kõrgem Algkool.

12

Page 14: Avastades Nikolai Pätsi

Kaks kirja N. Pätsilt J. Bundbergileajast, millalotsitakse hoonetRäpina Kõrgema Algkooliavamiseks.

ideega päri. 1913. aasta jaanuari alguses sõitsid preester N. Pätsning A. Peterson Võrru rahvakoolide inspektori Karninski jatalurahvaasjade komissari juurde. Nõusolek käes, astutivallavolikogu ette. Uue kooli rahva hulgas tutvustarnine algaskevadel. Pandi välja kuulutused, teatati mõlema kiriku kantslist,räägiti nii rninisteeriumi- kui kihelkonnakoolides.

Paul Mitt kirjutab mälestustes: "Räpinas algab tegevustneljaklassiline linnakool. Õpilasi võetakse vastu eksamiga. IIklassi neid, kes on khk. või min. kooli lõpetanud, teisi võetakse Iklassi, kui nad ära teevad vastava sisseasturnise eksami.

13

Page 15: Avastades Nikolai Pätsi

Sooviavaldusi esitada kirjalikult Räpina õigeusukirikukantseleisse N. Pätsile. Lähemaid teateid saab samast."

Suve keskel saabus Räpinasse koolijuhataja MihhailMihhailovits Sobolev oma perekonnaga, aukraadiIt oli tatitulaarnõunik. Sobolevid asusid esialgu Pätside juurdekorterisse, sest N. Pätsi ja M. Sobolevi abikaasad olid õed, Rannupreestri Tsistjakovi tütred. Kooli sisseastumiseksameid võtsidvastu ja esialgu jagasid ka õpetust Räpina koolide pedagoogidM. Reisenbuk, A. Peterson, J. Kõivsaar, E. Pelovas ja N. Päts.ViimatinimetatuI olid õppetunnid kogu kooli eksisteerimise aja1917. aastani, mil õppetööd sügisel küll alustati, aga peagi sellejärel tuli korraldus kool Venemaale Kostromasse evakueerida.Räpina Kõrgema Algkooli tegutsemisaegjäi lühikeseks, ent temapanust kohalikku hariduseIlu tunnustab Paul Mitt sõnadega"Räpina keskkooli eelkäija".

Räpina Kõrgema Algkooli II lend 1917. aastal.Istuvad lõpetajad R. Rämmann, D. Karupun, E. Võsoberg, M. Nädal,L. Nagland, S. Frei, Jaagusing, V. Parmak ja seisavad õpetajad O. Madi,J. Lange, J. BertuI, koolijuhataja M. Sobolev, N. Päts, E. Soboleva.

14

Page 16: Avastades Nikolai Pätsi

N. ja L. Päts ning M. ja E. Sabolev külalistega kiriku aias.

Koolijuhataja inspektor Sobolev sai tuntuks "omajaguvastuolulise iseloomuga" inimesena. Kord oleks tulnud mitmelpoisil koolist alatiseks lahkuda sootuks tühise asja pärast. Koolispeetud mingi suure võidu puhul jumalateenistust. Õigeusklikudlöönud vapralt risti ette, aga mõned luterlastest poisidnaeratanud seda jälgides. Teenistuse lõppedes viinudkoolijuhataja neli poissi saali seinal rippunud keisri pildi alla jaöelnud: "Kes naerab õigeusu kombeid, see irvitab ... tema üle. Jama pean sellest järeldused tegema." Ainult tänu isa Nikolaieestkostmisele jäi suurem pahandus tulemata.

15

Page 17: Avastades Nikolai Pätsi

Õigeusu kirik oma kunagiste kihelkonna koolimajade keskel 1937. aastal.

Läbirääkija lepitaja sillaehitaja

Nikolai Päts teenis 1905. aast~l teist aastat Räpinas preestrina. Takirjeldab Räpina lähedal Mooste e. Moisekatsi mõisas valitsenudolukorda, mis sarnanes teoorjusegasaja aasta eest. Peremeestelt jamaapidajatelt ei nõutud raha, vaidtööga tasumist. Talumehed esitasidvallavalitsuse vahendusel mõisa­omanik Nolckenile palve töökohus­tuse .rahaga asendamiseks. Parunkutsus Tartust sõdurid kohale ja kuitalumehed mõisnikule oma palvetkordasid, avati tuli ning mõnedpalujaisttapeti.

Anton Saarman, Räpina luter­liku kiriku õpetaja aastail 1920-1940on kirjutanud asetleidnu kohta:"Sellele järgnesid 1906. a. algulüksikud arvatavate süüdlaste Nikolai Päts 1927. aastal

16

Page 18: Avastades Nikolai Pätsi

Rahvaleht 5. septembrist 1931. aastal kirjutab60-aastaseks saava Nikolai Pätsi tegevusest.

vangistamised, kuid õp. J(Schulze ja preestrieestkostmisel hoiti _st,igasugune kohapeaIne _Ir.. "'~~1}t!:a5~.....,...

h ....,..­karistamine ja ma a- fUllül~ ,.... "1.feIf

1 k" .......... - J-~. 4

as mine ära. -, - i ....... .'!""':.-&.~- - ... _ ..- jot:="--.l. --;:C::• .... -==:~~"""JL"5. septembri 1931. ''':'':.1:..:':......... ~-- ~O;:jo",-::~ u

~:r:.=.WIl'" i1 .....=:.~~=-~~:-... =.........t R h 1 h " _ ...............,_-_-'t........._-aas a " a va e es __ .. __I_~ -'''' __ ''.

" .......~ .. tliIiH.il_ _ ~_ .......~~ CII ... _ • _ .

kllJ"'utati seoses N. Pätsi .~ =..~-:.:.r..~ - ....t:.: ... ~-'C!.- -""'.. - _

60 sunru" 'pa"evaga' MOI' ~._J~.Td.. d _-...... _~_ '......._. :2'_.. ." - ~ ~ -:.=-....:'*:..: ~..~~.-:: ~sekatsl's - J'utustab hra - -;.t.... '" ........~ ....~ ... h'" ~

tu ,.... - _ .. - ~ - t:."=""'-.---Päts meie kaastöölisele - ~;:e;~=:.::W·~o:=:~"'w:":."='1:.."'-:::c:- .... jo'" -~-~= jo.::t=-~puhkesl'd rahva rahu- •• .=-..::-.:=n: t:. '::'1: .......... _ ...: - ~J:i:"..:••

..... ..-, ~~ _& n 1 ~.o........................, 1]" ....~lN.. 1ft Il.....f W likt. t .... itl)l_

tused 1905. aastal süs, ~,::,,"I.- == ~.~=:.:..",==...,t..=.~~~ .....=-_'.~-.:.-::.."': ~~~e.:::~

kui mUJ'al Eestis oli veel ;;:;..... '=" d k -~'"';t.:':;.:O-:8"":.:i t"-:::;.. :::.:::~~~ ~ =-..cl ....... M " _ li '-,-,*t,ir.' "" "tei....., _ ~ •• jU ..kõik rahulik. Kohalik _ __.,,11.._ ... -- ..::=-=-~::r:...mr.It.-= =:-:.ea........ ,.,..~-:::-

mõisnik käis oma talu- r.r"::.r.~::....IT~t='l~='!"'~-- ;no,,;;-<J:="".: ...-=--~;:'~-

Poegadega ülekohtuselt ff:tt'-t1t:-:"..,;.y...•· ..__...r: ••~_ ........"'~.e: -:.:: r:.:=:-r~""""",:: ="..=~~

ümber ja see ärritas Fir=:-::F r:.~=.:::.:........::~~:!! ::.,...,::. .. ................ c.:.trt-a-. .... ~ .. ::-"::-=.. aa. .. _--

rahva vihale. Rahva pal- ::..::=.,=.::::--.=::-..:..~.:: ~=~:1 k . . . k b .............. !IIlIlnI:*'...~ .... ..- • lI!Il .... tiP~ .... .w!tve älsm mma u er- =,;.";:':~~__ _ :,':';'::':-~':'.':"

.... _."' -":'''J_

ner Paskovi juures Rüasseletamas asja seisu­korda. Sellest said teadamõisnikud, kes mind kuberneri ees tembeldasid mässajaks jarahva ülesässitajaks. Kuberneri korralduselolin mina sakslastepolitsei valve all. Mõisnikkude nõudmistele mind välja saatakuberner ei tulnud vastu, sest Võru maakonna politseiülemSoltkevits tundis tõelist 01ukorda ja seisis minu eest."

Ka Nigul Hindo on kirjutanud: " ... preester astus kinnivõetutekaitseks välja ja oma eestkostmisega päästis karistussalkade pooltmahalaskmisest 20 Mooste ja Räpina mehe elu. Mooste meestepärast taheti teda maaltvälja saata."

Siiski ei suhtutud tema püüdlustesse alati kui enesestmõiste­tavaisseo N. Hindo on märkinud: "N. Päts, kes tuli Räpinasse1904. a., püüdis pidada head vahekorda kirikuõpetajaO. E. Schulze'ga, kuid vÜffiane ütles tutvusestlahti, saates 1905. a.

17

Page 19: Avastades Nikolai Pätsi

tuhinas, visiitkaardil, järgmise saksakeelse teadaande: "Ich dankemeinem Herrgott, dass ich als Deutscher geboren bin. Sie sind einEsthe und deshalb wünsche ich Ihre Bekanntschaftnicht."" ("Mina tänan oma Issandat Jumalat, et olen sakslasenasündinud. Teie olete eestlane, seepärast ei soovi mina teiega tuttavakssaada")

Sellest tulenevalt kummagi mehe vahel sõbralikke suhteid eisugenenud, kuid see jäi isikute tasandile.

Kooliõpetajaks oli isa Nikolai nii ettevalmistuselt kuikutsumuselt

Nikolai Päts oli 1894. aastaIlõpetanud vaimuliku seminari Riias Ijärgu diplomiga, täieliku kursuse humanitaar-, filoloogia-,teoloogia- ja pedagoogikateadustes ning arstiteaduse algkursuse.Enda kohta kirjutas ta järgmist: "Olen olnud kogu aeg ühesvaimuliku ja praosti ametiga ka rahvakooliõpetaja ametis."

Tema lastele kirjutatud "Kaks venda" on huvitav ja õpetliklugu kahestpõllumehest, kes töötavad ühtmoodi usinalt:

"Noorem vend ei tegevam,Vanem vend ei väsivam.Aga noorel kõik tärkab,Lopsakamalt oras ärkab."Sügisene saak paneb kahtlema, kas

põllumehe amet mõlema jaoks seeõigeon:

"Noorel kullateri kuhjal,Vanemal kõiksalved tühjad."Alles targa juurde minek ja oma

kutsumuses selgusele jõudminesuunab teda sobiva ameti juurde:

"Vanem vend nüüd tõde märkasMõtte järel tegu tärkasAndis talu venna kätte.Algas kauplust omaette.Sai tast kuulus kaubameesLaialt tuttav ümbruses..."

18

Page 20: Avastades Nikolai Pätsi

Ülempreester Nikolai Päts.

Preestriamet

Preestriameti seadisNikolai Päts kõigi omategevusalade seas esikohale.

20. aprillil 1911. aastalJ. Bundbergile saadetudkirjas on seletus: " ... ei saaVõõpsu tulla koosolekutjuhatama - ametitalitusedpühapäeval, s.o. matused jaristimised." Nimetatud ajalolid käimas läbirääkimisedlinnakooli ruumide leidmi­seks.

Nikolai Päts valiti Võru­ja Valgamaa õigeusu kogu­duste praostiks 1. juunil1914. aastal. Tunnustuseksoli kindlasti tema valimineMoskvas toimuva kiriku-kogu sobori liikmeks Riia piiskopkonnast 8. augustil 1917.aastal. Samuti valiti ta eesti koguduste saadikuks ningvolinikuksiseseisva Eesti õigeusu piiskopkonna ning selle õiguste kätte­võitmiseks Vene kirikuvalitsuselt. Nikolai Päts oli kohal PaulKulbuschi (Platoni) esimeseks Eesti õigeusu piiskopiks pühit­semisel 1917. aasta detsembri lõpul. Piiskop asus energiliseltkogudusi koondama ja aktiveerima. Kwastades peaaegu kõikieesti kogudusi, tuli ta Räpina 1918. aastal. Sel ajal oli Nikolai Pätsjuba Võrus, keerulistesse ajasündmustesse tõmmatud.

1917. aastal oli Nikolai Päts Võru maakonnavalitsuse liikmeksja Võru poeglaste gümnaasiumi korraliseks õpetajaks valitud.Aasta lõpul, kui oli toimunud enamlik revolutsioon, ei olnudN. Päts nõus enamlastega koos töötama, mistõttu teda hakativastutegevuses süüdistama. Järgnes viiepäevane koduarest, mislõppes siis, kui koolipoisid oma õpetaja vabastamiseks väljaastusid. •

19

Page 21: Avastades Nikolai Pätsi

Saksa okupatsiooni saabudes võeti gümnaasium üle ja kunaN. Päts ei pooldanud järjekordset võõrvõimu, pidi ta õpetaja­ametist lahkuma. Kui ka õpilased sakslaste juhitavast koolistlahkusid ja tema juurde koolihariduse jätkamiseks abi järele tulid,hakati haridusseltsis tegutsema uue kooli asutamise suunas.Olnud Räpinas haridusseltsi asutajaid, jätkas Päts Võruski ja seltsiabiesimehena korraldas poeglaste gümnaasiumi tarvis majaostmise ning uue gümnaasiumi asutamise. Seegi tegevus äratasvõimude pahameele ning otsuse Nikolai Pätsi arreteerimiseks.Antslas hästi tuntud vallavanem Peeter Koemets pakkus NikolaiPätsile peavarju. 1935. aastal on isa Nikolai kirjutanud:

"Viibisin Peeter Koemetsa talus senikaua kui Eesti valitsusuuesti kokku tuli. Sõitsin siis Tartu, kus mind Platon kutsusendaga koos Tallinna. Ütlesin, et olen Võruga seotud ja peanjääma siia. Aitasin temal veel siis kirjutada manifesti Eesti riigiõnnistamiseks (millepärast teda hiljem tapetigi) ja läksin siisVõrru tagasi."

Piiskop Platoni üleskutse ning õnnistus "Eesti rahvale" ilmus12. novembril 1918. aastal, 19. novembrist samal aastal pärinebtema üleskutse ja õnnistus "Setu rahvale".

Ülempreester Nikolai Päts kirikukoori keskel.

20

Page 22: Avastades Nikolai Pätsi

20. sajandi alguses, isa Nikolai preestriks olles, tehti RäpinaPühade Sakariase ja Elisabeti kirikule kolm välisremonti: hoonevärviti 1907. aastal, kellatorni ümberehitus toimus 1911. ningkatuse värvimme 1915. aastal. Nimetatud aega paigutub katsässona ehitamine Lepistu kalmistule.

Koguduse juubel1937. aastal, keskel külalisena ülempreesterNikolai Päts abikaasaga.

21

Page 23: Avastades Nikolai Pätsi

II

"",ooIIIIIoIV_

H. PÄTS 1. RANDVeRe

~-~ ::;;::~

ELU SONA

Poeet ja isamaalaulik Nikolai Päts

1(.iias vaimulikus seminaris õppis Nikolai Pätsiga samal ajalrohkesti eestlasi. Tema toimetaskooliajakirja "Nipitiri", milles aval­das õpingukaaslaste ja enda loomin­gut. Seega oli tema luuletajatee algus19. sajandi lõpukümnendil, luuleloo­ming on kogutud kaante vahelepealkirja "Valgeil öil" all. Trükis onilmunud tema versioon Koidust jaHämarikust, värssmuinasjutt "Kaksvenda" lastele, kirjutisi ajakirjades. I..... IIIM,...".... .............~I

Oma pikaaegse usuõpetajakogemu-se toel ning koos J. Randvere, Võru .'O)03TU& O..OH'HO .LOODU$.

Katariina kiriku õpetajaga anti välja·.... ,... 'AU...

"Usuõpetuse õpik apostlik-õigeusu-listele lastele, algkooli III ja IVklassile."

Nikolai Pätsi luuletustes on eesti rahva iseolemise-igatsust:" ...Neile, kes rõhumist, piinu on kannud,Koitma saab õnnestav päev,Kannatus, raskused jõudu neil annud-Tasuks teel võidetud vaev.""Röövrüütel raudrüütel",1906

Nendes on ajahetke tabatud:"Ajad, päevad imelikudMurelikud, nõudelikud.Juba peerud kahelotsalLausa löönud lõkendama:Põlevad kord kolde lõukalTalutares, sauna urkal.""Meie aeg", 1918

Jubasaavutatu üle tunneb poeet rõõmu ning muret:

22

Page 24: Avastades Nikolai Pätsi

lISa sõjamöllus sündinud riik,Kui mõrsja Lääne mere rannal,Su kasvuaeg ei ole pikk,Et julge olla omal pinnal.

Võib meelita' sind kaval keel,Võib noorust eksiteele vüa.Sa julgelt püsi oma teel,Sestrahva vaim sind juhtind siia.""Eestile",1935

Nii nagu kõik need, kes oma enese poolt igatsetud ning kättevõidetud riiki südames kannavad, on Nikolai Päts mures rahvastlõhestavate vastuolude pärast:

"Nagu Võidupüha valgeil öil tuled leegitsevad koiduvalgeni,nii püüdkem nüüd võita rahva elus pimedust, arusaamatusi,kadedust ja kuulsat jonni, mis arvukatel kordadel on lõhkunudmeie rahva jõudu ja tema ühtlust.

Ajalugu juba Lembitu päevist on tunnistuseks, et üksmeelepuudus on killustanud, võitnud ning orjastanud Eesti rahva...Pidagem ikka meeles, et Jumala õnnistus teeb rahva tugevaks."(Ajalehe "Elutõde" Võidupüha Album, 1937)

EIle Raudmansan kodutütardega lilli toomas Räpinat külastavale riigivanemale.23

Page 25: Avastades Nikolai Pätsi

"Ühistöö lJ organiseerimine Pärnus

~.,ee oli üks Nikolai Pätsi panuseid Eestile. Üks Pärnu tegelane onkirjutanud 1937. aastal ilmunud ajalehe "Elutõde" VõidupühaAlbumis:

"Vaevalt jõudsid esimesed Eesti väeosad liinile, kui tolleaegnepeaminister K. Päts andis põhimäärused "ühistöö" loomiseks.Tallinnast tehti korraldus preester Nikolai Pätsile asuda kiireskorras"Ühistöö" organiseerimisele Pärnus. Kuidas peale hakata,kust hankida raha "Ühistööle", need olid esimesed küsimusedorganiseerijaile. Korraldati siis, nii kummaline kui see ka ei ole,kirjandusõhtu "Endlas". Kanti ette mõned luuletused, peeti paarkõnet. Saadud sissetulekust muretseti "Ühistööle" esimesedarveraamatud ja kantseleitarbed. Järgmisel päeval alustastegevust Pärnu "ühistöö" osakond. Ajalehtedesse paigutatiüleskutsed, kus paluti rahvalt rahalist toetust ja annetusisõjameestele varustuse muretsemiseks. Üleskutse andis tulemusi:toodi lambanahka, vanu saksa kiivreid, saapaid, tubakatjne."

Nikolai Pätsi Pärnus elav vend Peeter oli määratud Pärnumaakomandandiks. Temaga koos ja "Ühistöö" algatusel ehitatiLõuna-Eesti esimene soomusrong, sanitaarrong haavatutetransportimiseks ja esimene soomusauto Pärnu raudteedepoos.Soomusauto sai nimeks"Vanapagan".

Asunud 1919. aastal Tallinna, jätkas N. Päts tegeva asjaajajana"Ühistöö" juhatuses. Selle Eesti Vabadussõja ajal tegutsenudülemaalise seltskondlike organisatsioonide liidu keskjuhatuseesimeheks oli Voldemar Päts. Asutatud 1918. aasta detsembris,arendas "ühistöö" energilist tegevust haavatute ja haigetetransportimisel ning ravimisel, sõjaväele varustuse hankimisel."Ühistöö" oli valitsusele suureks abiks noore riigi loomiserasketel aegadel. Selle tegevus lõpetati 1921. aastal.

Sealtpeale oli Nikolai Pätsi elu ja tegevus pealinnaga seotud.Aastatel 1919-1936 oli isa Nikolai Pühale Siimeonile janaisprohvet Hannale pühendatud kirikus preestriks. 20. sajandialguses Räpina seltsides koos Nikolai Pätsiga tegutsenud HindrikHeeringu mälestuste järgi saatis ülempreester sellest kirikustviimsele teekonnale unustamatut Jaan Poskat, ühte Tartu

24

Page 26: Avastades Nikolai Pätsi

rahulepingu arhitektidest. 1936. aastal saI Isa NikolaistAlaksander Nevski katedraali ülempreester. Tallinnaski jätkasNikolai Päts usuõpetuse õpetajana mitmetes koolides. Aastatel1920-1924 oli Nikolai Päts Riigiraamatukogu korraldajaks ningjuhatajaks.

Lõuna-Eestis elatud ja sellele piirkonnale pühendatud paaraastakümmet olid olulised ning viljakad nii Räpinas kui Võrus.

Vabadussõja ajal Eesti Vabariigi heaks tehtu eest annetatiNikolai Pätsile Eesti Punase Risti teenetemärk.

Teenete eest kiriku ees on isa Nikolaile antud Piiskop Platoniorden.

Riigivanem K. Pätsja sõjavägedeülemjuhataja kindralJ. Laidoner Räpinas1935. aastal.Neid on vastuvõtmas vallavanemJ. Paabusk,noorkotkaste juhtN. Hinda jaVõru maavanemA. Kohver.

Riigivanem ja sõjavägede ülemjuhataja Räpinas.

25

Page 27: Avastades Nikolai Pätsi

Eluloolisi daatumeid

24.08.1871 (uue kalendri järgi 06.09) sündis Nikolai PätsViljandis ehitusmeistri pojana.

1883-1894 - õpingud Riias vaimulikus seminaris.

1894 - kihelkonnakooliõpetaja Tännassilmas Viljandimaal.

1894-1899 - kihelkonnakooliõpetaja Paides Järvamaal.

1899-1904 - kihelkonnakooliõpetaja Tännassilmas Viljandimaal.

1904-1918 - Pühade Sakariase ja Elisabeti koguduse preester·Räpinas Võrumaal.

1914 - valitud Võru- ja Valgamaa praostiks.

1904-1917 - kihelkonnakooli ja ministeeriumikooli õpetajaRäpinas Võrumaal.

1913-1917 - Rapina Kõrgema Algkooli õpetaja.

1917-1918 - õpetaja Võru linna poeglaste gümnaasiumis.

1917-1918 - Võru maakonnavalitsuse liige, haridusosakonnajuhataja.

1919-1936 - Püha Siimeoni ja Hanna koguduse preesterTallinnas.

1919-1920 - asjaajaja "ühistöö" liidus.

1920-1924 - Riigiraamatukogu juhataja Tallinnas.

1923. aastast alates õpetas usuõpetust Tallinna linna tütarlastekommerts- ja kaubandusgümnaasiumis.

1924. aastast alates õpetas usuõpetust Tallinna linna poeglastereaalgümnaasiumis.

1936. aastast alates oli ülempreester Nikolai Päts AleksanderNevski koguduse esivaimulik.

29.11.1940 suri Nikolai Päts.

26

Page 28: Avastades Nikolai Pätsi

Kasutatud allikad

Trükised:1. Ainela, Ago. Räpina postkontor 1913-1960. Tartu, 2008.2. Elutõde. Võidupüha album. Tallinn, 1937.3. Hinda, Nigul. Ap. õigeusu Räpina kogudus 1752-1937. Tartu, 1937.4. Päts, Nikolai. Kaks venda. Tallinn, 1924.5. Päts, Nikolai. Valgeil öil. Tartu, 1935.6. Saarman, Anton. Pudemeid Räpina koguduse ajaloost. Võru, 1935.7. Võrumaa Õpetajate Liit 1917-1927. Juubelialbum. Võru, 1927.8. Kultuur ja Elu nr 2/2007.

Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseurnis olevad käsikirjad:1. Heering, Hindrik. Mälestustevihik II. Minu seltskondlik tegevus.2. Kõlli, Helle. Räpina Haridusselts. Uurimustöö.3. Mitt, Paul. Mälestused II.4. Peedosk, Eduard. Mälestused.

Materjalid Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumi käsikirjadeosakonnast ja Tallinna Linnaarhiivist.

Fotod Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseurni kogust, Ago Aineloerakogust ja Eesti Filmiarhiivist.

27

Page 29: Avastades Nikolai Pätsi

Jakob ja Olga Pätsi poegadest on tuntuimKonstantin Päts - Eesti Vabariigi esimeneriigivanem ja esimene president. Teatakse

Voldemar Pätsi, kunstnikku ja pedagoogi, ningPeeter Pätsi, kes oli loodusteadlane ja Kadrioru

pargi valitseja 1930. aastatel. Tütar Marianne oliMihkel Punga, juristi ja poliitiku, Eesti Panga

esimese presidendi abikaasa. Pere vanim poeg oliNikolai Päts. Kes tema oli ja miks on põhjust temast

jutustada? Nikolai Pätsi tegevus 20. sajandialgusveerandil on inspireerinud selle trükise.