baltic guide est talv 2010
DESCRIPTION
Baltic Guide, soomest eesti keeles.TRANSCRIPT
/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /
miskusmillal
VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS
www.balticguide.ee • [email protected]
EESTI KEELESEESTI KEELES
The Baltic Guide tutvustab teile
mida Soomes teha ja näha tasub
SOOME TALV 2009/10
safarid, lumepuhkused, Põhja-Soome suusakeskused…safarid, lumepuhkused, Põhja-Soome suusakeskused…
Talvemoodi Talvemoodi mitmele maitselemitmele maitsele
Ajaviitevihjed Ajaviitevihjed täiskasvanuteletäiskasvanutele
Turu valmistub Turu valmistub aastaks 2011aastaks 2011
Mess tutvustab uudis-Mess tutvustab uudis-tooteid ja uuendusi tooteid ja uuendusi
Infopank abiks Infopank abiks uuel kodumaal uuel kodumaal
Ajalugu: pärast sõduAjalugu: pärast sõdu
VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS
TALVINE MEELELAHUTUSTALVINE MEELELAHUTUS
www.haminatattoo.fiPiletid: Piletiteenused, www.lippupalvelu.fi
Hamina - Soome romantilisim linnHamina linn on täis romantilisi vaatamisväärsusi ja huvitavaid ajaloolisi objekte, mis asuvad kõik sobiva jalgsimatka kaugusel üksteisest.
Kui tuled Haminasse, peatu. Kuula, kuidas üle 350-aastase linna vana, tähekujuline kindlus sosistab sulle oma lugusid. Vaimustu meeleolu-katest puukvartalitest ja astu sisse kõrvuti asuvatesse eri stiiliga kirikut-esse ja muuseumidesse. Käi ära ka ajaloolisest kesklinnast väljaspool - merel, maal ja ainulaadse saarestiku kalurikülades.
REISITEENUSEDtel. +358 749 2641faks +358 5 749 [email protected]
Tunne vaimustust Haminast!
1.-8.8. Hamina Tattoo - Rahvusvaheline sõjaväemuusikaüritus.Tattoonädal pakub unustamatuid muusikalisi elamusi vana kindluslinna tänavatel, parkides, turgudel ja mere rannal.
Merelinn Kotka
KAGU-SOOME PARIMAD PALAD!Kotka turismibüroo,
Keskuskatu 6,48100 Kotka
tel. +358 5 234 4424e-mail: [email protected]
www.visitkotka.fi
Kõigest tunnise sõidu kaugusel Helsingist pakub merelinn Kotka vaatamis- ja kogemisväärset kogu aasta läbi. Kotkas ootab sind värskendav kombinatsioon meresaarestiku idüllist, looduse võlust ja parkide rohelusest, ainulaadsest arhitek-tuurist ning kultuuri- ja muude sündmuste vahelduvast reipusest.
Merekeskus Vellamos võid tundma õppida meresõidu ja Kymenlaakso ajaloo saladusi ning saada tugevaid nägemis- ja tegemiselamusi. Akvaariumimaja Maretarium esitleb meie vesistute põnevat maailma. Mõlemad populaarsed vaatamisväärsused pakuvad aasta läbi värvikaid elamusi kogu perele.
Akvaariumimaja Maretariumwww.maretarium.fi
Merekeskus Vellamowww.merikeskusvellamo.fi
Kagu Soome – lähedal ja elamusi täis!
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 3T H E B A LT I C G U I D E
Asjad on harva nii halvasti, et olukorda joomi-sega hullemaks teha ei saaks. Kaeblemine pole kunagi midagi paremaks muutnud. Vaieldamatult on majandus nii Eestis,
Soomes kui mujal maailmas kasvava kiirusega allapoole langenud. Paljude jaoks tähendab masu isik likku tragöödiat, sest kaotatud on töökoht ja seetõttu ehk palju muudki. Rõhuv osa rahvast jätkab siiski töötamist endistel töökohtadel ja nende majan-duslik olukord püsib masust hoolimata stabiilsena või on isegi paremaks muutunud. Seega ei tohiks paljudel olla põhjust kaeblemiseks, vaid pigem raha joomiseks.
Masu toidab ennast ise. Tavainimeste tarbi-misharjumusi mõjutavad meedia poolt maalitud ähvardavad pildid ja kuulutused saabuvatest halve-matest aegadest. Kuigi sissetulek on endine ja ehk suuremgi, kasutatakse seda ettevaatlikumalt, sest kogutakse sääste veelgi mustemateks päevadeks.
Eestis näitab riik “head” eeskuju. Nii langeb nõudlus endiselt ja masu üha süveneb.
Ainus ravim majanduse elavdamiseks kannab nime raha, ja see tuleb taas ringlusse saata. Kui “raiskaja” ostab uhke auto, pidutseb kallis restoranis, mängib golfi, reisib ja harrastab teisi n-ö eliitaja-viiteid, maksab ta seeläbi ühtlasi paljudele palka. Säästmist on kaua peetud hüveks, kuid niisugustel aegadel peaks kõrgemalt hindama hoopis kuluta-mist. Unustagem siis säästmine ja hakakem kurvas-tuseta ja rõõmsal meelel raha kulutama.
Jukka Arponenpeatoimetaja
The Baltic GuidePeatoimetaja Jukka Arponen
Kujundajad Andres Rõhu, Kristi Möls
Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik
KontaktPõhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti
Toimetustel +372 6 117 760, faks +372 6 117 761
faks +372 6 117 761
Turundusdirektor Marko Remes tel +372 6 117 774
Turundusjuht Katja Järvelä-Romppainen tel +358 44 297 1354 (+372 6 117 773)
Projektijuht Mari Tuovinentel +372 6 117 773
Reklaamihinnad1/1-lk 2635 €
tagakaas 3035 €
1/2-lk 1395 €
1/4-lk 750 €
1/8-lk 425 €
Hindadele lisandub käibemaks.
Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm
1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm
1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm
1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm
1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm
1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm
1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm
1/8 lk (vertikaal) .................61 x 185 mm
MaterjalidValmis materjalid failidena: Freehand,
Photoshop, Illustrator, pdf (composite)
meedia: CD, DVD
Trükk: AS Kroonpress
Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud
majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast
mitteolenevatel põhjustel ilmuma-ta jäänud reklaami eest.
Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva
jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.
Selles numbrisaktuaalne
05 Helsingist disainipealinn. Talve Top7.
restoranid
08 Kvartalirestoran Old Anchor.
sündmused
09 Jõulu- ja uusaastaüritusi.
turism
10–11 Soovitusi talveturistile Helsingis.
majandus
12–13 Nõuandeid sisserända-jatele ja töötajatele.
turism
14–17 Talvetegemised. Põhja-Soome suurimad
suusakeskused. Lapi ja Kesk-Soome vahele jääb Põhja-Pohjanmaa.
ostud
18–21 Moekaubad Helsingis. Talvematka varustus.
aktuaalne
22 Delfiiniteater Särkänniemis. "Rööperi" DVD-l ja Blu-rayl.
23 Talvemessidele oodatakse rekordarvu külastajaid.
24 Linnapuhkusele Turusse, 2011. aasta kultuuripealinn.
ajalugu
30 Sõja järel maksti Nõukogude Liidule kontributsiooni.
TA LV 2 0 0 9/ 1 0
Kaanefoto Stina Kase
Modell: Evelin
The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotelli-
des, kaubamajades, reisibüroodes jms.
Mõelgem positiivselt
juhtkiri
Soome rahvusvahelise turundamise seisuko-
halt on Turu 2011. aasta Euroopa kultuu-
ripealinna ja Helsingi 2012. aasta maailma
disainipealinna staatuse langemine kahele
järjestikulisele aastale väga õnnelik ajastus. Kultuuri-
pealinn 2011 staatusele lisab väärtust seegi, et samal
ajal on teiseks kultuuripealinnaks samuti Läänemere
kaldal asuv Tallinn. Geograafiline lähedus lisab nii
kultuuri- kui majandusalaseid koostöövõimalusi.
Projektid toovad kasu Soome riigi kuvandile tervi-
kuna ja seega peavad nii Turu kui Helsingi üksteist
igakülgselt toetama. Soome tööstuskunsti, kultuuri
ja disaini tutvustamiseks maailmale on Helsingi ja
Turu igati sobivad linnad.
Turku Design Now grupp on nähtavalt kohal ka
“Habitare” messil. Turus on konverentside kõrval-
programmiks disainialaseid vaatamisväärsusi tut-
vustav tuur. Turus kanda kinnitanud Tonfisk Desig-
ni esindaja Brian Keaney on äratanud tähelepanu
uuenduslike toodete ja meeleolukate esitlustega. Nii
on näiteks suhkrutoosist ja koorekannust koosnev
komplekt leidnud positiivset vastukaja rahvusvahe-
lises ajakirjanduses.
Lisaks iga-aastasele Turu disaininädalale korral-
datakse selleteemalisi üritusi kogu aasta vältel. Turu
naabruses asub lustlik ja elamusterohke Disainilinn,
mis sobib reisisihiks väiksematele rühmadele. Seal
võib kogeda ideekümblust ja proovida kätt väik-
semate mõttevälgatuste teostamisel. Disainilinna
funktsionäär Tiina Källi on ka Turku Design Weeki
produtsent. Sel ajal võib linnas kohata tuttavaid Hel-
singist ja Stockholmist, kes on saabunud Turusse
uusi disainialaseid trendituuli nuusutama.
Ka Turu disainil on oma väärikas ajalugu. Alvar
Aalto arhitektuuril ja mööblil on Soome kunstiaja-
loos oma kindel koht. 1910. a asutatud Korhoneni
mööblivabrik on olnud alates 1930. aastatest Aalto
mööbli peamine tootja ning ka täna Turu kultuuri-
pealinna projektis nähtaval kohal.
Aalto kõrgkooli üks eesmärk on ühendada kujun-
dajaid, tehnilisi teostajaid ja turustajaid. Loodetavasti
kannab 2012. a maailma disainipealinnaks valitud Hel-
singi talle osaks saanud au välja. Euroopa kultuuripea-
linna aasta jaoks ei ole EL abiraha ette nähtud. Kogu
pealinna lähikond ning projektist huvitatud Lahti on
selle ellu viimisel Helsingile abiks. Ka Turu toetab
Helsingit ning vastupidi. Koos suudetakse rohkem!
Anne-Marget Niemiturismijuht
Turku Touring, Turu linn
Turu 2011 ja Helsingi 2012
kolumn
visitaland.com
6 500 saart, mereäärne majake, muuseumilaev Pommern,
Viikingiturg, festivalid, ekskursioonid giidi saatel ja degustat-
sioonid Tjudö viinamarjaistanduses. Åland pakub võrra-
tuid elamusi kodu lähedal! Alusta reisi eesti keeles aadressil
visitaland.com või külasta meid messil Tourest.
al. 662.-
Päevakruiis
Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga
Päevakruiis
al. 350.-
Helsingisse
Reisijapilet
al. 365.-
koos hommikusöögiga
Helsingisse
Autopakett
al. 785.-
2 reisijat + sõiduauto üks suund
kahele
SOODSAIM SÕIT Helsingi südalinna!
(pühap. 22.30 < 20.00)
VIKING XPRS
08.00 > 10.30
Tallinn - Helsingi
14.00 < 11.30
18.00 > 20.30
24.00 < 21.30(pühap. 16.30 > 19.00)
Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrgeLisainfo telefonil 666 3966Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee
Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTAwww.vikingline.ee
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 5T H E B A LT I C G U I D E
√Rootsi tippbänd KentKent on saanud Rootsis ja mujal Põhjalas oma eripärase ja võimsa kitarripopiga suure populaarsuse osaliseks. Enam kui miljon albumit müünud Kenti teatakse ka suurepärase live-esinejana. Kui Kent paar aastat tagasi Soomet külastas, müüdi Kulttuuritalos toimunud kolme kontserdi piletid ülikiiresti läbi. Nüüd on lava vahe-tatud suurema vastu ja Kent astub üles Hartwall Areenal.
5.3 Kent, Hartwall Areena, Helsingi.
Jäine öömaja Maailma suurimas lumelinnas Kemis on igal talvel alates 1996. aastast avanud uksed jääst ja
lumest rajatud LumiHotell. Pakaselist öömaja ja iglukülasid pakutakse viimasel ajal ka suusakeskuste juures ja mujal põhjas. Tubades ootab siiski ees pehme voodi koos soojade magamiskottidega.
Toiduhinnad langesid, viinahind tõusisToidukaupade käibemaksu langetati oktoobri
alguses 17%-lt 12%-le. Seetõttu langesid toiduainete hinnad kauplustes veidi vähem kui 5%. Samas aga tõsteti alkoholi-aktsiisi. Kangete alkohoolsete jookide hind tõusis 7%, veinide hind 5% ning siidri- ja õllehind 3%.
Aasta- lõpu peodJõule tähistatak-
se Soomes tavaliselt vaikselt ja rahulikult pere keskel. Jõuludest kuni aastavahetu-seni tehaksegi pidutsemises väike paus, kuigi jõulu teine püha (26.12) on traditsioo-niliselt pidupäev. Aastalõpu parim osa on aastavahe-tuspeod, mille tipphetke tähistab ilutulestik.
Otselennud Turusse ja LappeenrantasseOktoobrikuus alustas airBaltic
lendudega liinil Tallinn–Turu ja juba novembris avati uus otseühendus Lappeenrantaga. Mõlemad sihtpunk-
tid on nüüd vähem kui ühe lennu-tunni kaugusel, kusjuures piletihind jääb alla 600 krooni.
Messilt reisile Põhjamaade suurim turismiteemaline üritus “Matka 2010” leiab Helsingi messikeskuses aset
21.—24. jaanuaril. Mess annab hea ülevaate nii kaugematest reisisihtidest kui Soome enda pakutavatest võimalustest. Paljud Soome ettevõtted on kohal ka Tallinnas 12.—14. veebruaril toimuval messil “Tourest 2010”, mis tutvustab reisihuvilistele uusimaid turismitrende.
Jäätunud järvedTuhandete järvede jäätumine avab suurepärased võimalused talviste harrastustega tegelemiseks.
Populaarseimad harrastused on jääpüük, mootorkelgu-safarid, suusatamine, uisutamine ja talisuplus. Jääpüük on Soomes igameheõigus, mis tähendab, et kalastada võivad kõik ja enam-vähem igal pool ning seda ilma keerulise asja-ajamiseta. Lõuna pool on jääkalastajate peamiseks saagiks ahven ja särg, põhja pool võib konksu otsa jääda ka paalia.
MuinasjututalvKõik, kes teavad muumilugusid, on kursis, et muumitrollid magavad talveund. Mõnikord
võivad nad aga keset kõige sügavamat und üles ärgata. Nii juhtubki Naantalis asuvas Muumimaailmas, mis muidu on talv läbi suletud, kui välja arvata üks maagiline nädal. Muumimaailma Muinasjututalv saab teoks 20.—28. veebrua-ril. Siis tegelevad Muumioru elanikud talviste toimetustega, millest saavad osa kõik külastajad.
SündmusedKultuur
Soome talveSoome talve TOPTOP
Turu ja Tallinn — koos Läänemere kaitselAasta 2011 kultuuripealinnad Turu ja Tallinn asuvad ükstei-sele geograafiliselt lähemal kui mistahes teised kultuuripealin-nad varem. Kunagi varem pole ka kultuuripealinnadel olnud nii sarnast kultuurilist, väärtus-hinnangulist ja ajaloolist tausta. Ühisest merest rääkimata.
Kultuuripealinna aasta pakub mõlemale linnale uni-kaalset võimalust tutvustada maailmale oma kultuuri, ajalu-gu ja tulevikuväljavaateid, aga ka aastasadu kestnud koos-tööd Läänemere regioonis.
Koostöö ühendavaks lüliks on Läänemeri. Turu ja Tallinna aasta 2011 kultuuripealinnaks olemise koostöövõimaluste otsimine käib täie hooga. Laiahaardelisi koostöövõima-lusi kätkeb endas Bordering Memories nimeline projekt, mis käsitleb eestlaste, soomlaste ja venelaste vastastikuseid suhteid. Tallinna elanikest 40 protsendil on suhtluskeeleks vene keel, Turus moodustab suurima sisserändajate grupi samuti venekeelne kontingent. Koostööpartnereid otsitakse projektile ka Peterburist.
Projekt Läänemere Uus Draama 2011 sai alguse Lääne-mere piirkonnas tegutsevate teatritegijate soovist teha koostöö vallas midagi rutiinist erinevat ja uuenduslikku. Projekt on Turu-Tallinna teljelt laienenud ja praeguseks on seotud juba neli riiki — Soome, Eesti, Venemaa ja Rootsi. Kõne all on dramaturgiavõistlus, mis on suunatud nii uutele kui ka tegutsevatele näitekirjanikele. Võistluse teemaks on lahutav/ühendav Läänemeri. Võistluselt loodetakse saada uusi näiden-deid, mis käsitlevad Läänemere regiooni teemat.
Eestis on projektiga liitunud kultuuripealinn Tallinn peaette-võtjana ja vastutava poolena. Näitekirjanikke esindab Eesti Teatriagentuur, tegeliku teos-tuse eest vastutab Tallinna Linnateater. Ajakava kohaselt tuleb käsikirjad üle anda 2009. aastal. Võitjad — igast riigist üks näitekirjanik, valitakse kevadel 2010 ja käsikirjad tehakse lavaküpseks ning lavastatakse Turu Linnateatris 2011. aastal.
Uurimisreis Läänemerel kutsub Soome ja Eesti kunsti-inimesi vaatlema Läänemerd ja sellega seonduvaid probleeme. Uurimisretkele kutsutakse kunst-nikke, teadlasi ja kultuurivaldkon-na arvamusliidreid, et kompida kultuuri ja teaduse piire. Projekti raames sünnivad uued teosed ja publikut julgustatakse kunsti-loomeprotsessides osalema.
Loodavad teosed peaksid kunstikeele kaudu juhtima tähelepanu Läänemere olukor-rale ja äratama selle kallastel elavates rahvastes vastutus-tunnet oleviku ja tuleviku ees.
Helsingist saab 2012 disainipealinnHelsingi on valitud maailma 2012. aasta disainipealinnaks. Määramise otsustas tööstus-disaini maailmanõukogu (Icsid), mis tegi oma otsuse avalikuks Singapuris toimu-nud maailma 2009. aasta disainikongressil.
Austavat staatust taotles kokku 46 linna. Finaalis edes-tas Helsingi teist lõppvooru jõudnud kandidaati, Hollandi linna Eindhovenit. World Design Capitali tiitel antakse üleaasta linnale, mis toob disaini abil keskkonnale uue hingamise ja edendab linna-ruumi. Tiitli abil üritatakse linnu julgustada kasutama disaini sotsiaalse, majan-dusliku ja kultuurilise sfääri edendamiseks. Eelmine disai-nipealinn oli Torino ja tuleval aastal saab selleks Soul.
Disainipealinna staatus toob Helsingisse rohkesti diasiniüritusi ja laialdast rah-vusvahelist tähelepanu.
Helsingi rõhus staatust taotledes targalt disaini osatähtsusele linnapildis ning igapäevaelu edendamises — hea olmedisain selle kõige otsesemas ja vahetumas mõt-tes. Ei mingit tagajalgadele tõstvat elitaarset vigurdamist. Projekti tunnuslauseks oli: Open Helsinki — Embedding Design in Life.
Helsingi taotlusele aitasid kaasa Espoo, Vantaa, Kauni-ainen ja Lahti. Disaini pealinna projekti maksumus on ligi-kaudu 15 miljonit eurot ja töö algab viivitamatult.
√Tipporkester AustriastSchönbrunni linnaorkestri koosseisu kuuluvad põhiliselt Viini suurorkestrite tippmuusikud. Orkester on populaarne ja seda hinnatakse väga kõrgelt nii kodulaval Schönbrunnis kui suurtel areenidel Euroopas ja Jaapanis. Repertuaar austab viinipäraste kontsertide traditsioone, mis on laie-malt tuttavaks saanud Viini uusaastakontsertide teleülekannete kaudu.
2.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Tampere-talo, Tampere.3.1 Viini uusaastakontsert, Schönbrunni linnaorkester, Finlandia-talo, Helsingi.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, HARRINIVA, YLLÄS, MUUMIMAAILMA
Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, [email protected]
Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)
Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2009)
Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.
Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus
Vahelduvad näitused:- Liigu ja mängi!- Heureka klassika- UUS: Mõrv Heurekas (alates 30.1.2010)
Vattenfall Planetariumis kolm filmi:Elu otsinguil: Kas me oleme ikka üksi?Pääse universumisseKaluoka´hina - nõiutud riffUUS FILM ALATES 19.2.2010: Mustad augud - teekond tundmatusse
SOKOS HOTEL HELSINKI – LÕÕGASTAV PUHKUS
Naudi puhkust ja tunne elust rõõmu Helsingis! Hubane Sokos Hotel Helsinki pakub mõnusat majutust südalinnas. Lähikonnas leidub nii vaatamisväärsusi kui suurepäraseid ostuvõimalusi. Hotelli restoranid Fransmanni ja Memphis koos oma baaridega pakuvad suus sulavaid hõrgutisi igale maitsele ning lõbusat õhtust ajaviidet heas seltskonnas. Tere tulemast täisteenindusega Sokos Hotel Helsinkisse!
Kluuvikatu 8, 00100, Helsingi, SoomeTel +358 20 1234 601e-post: [email protected]
Soome tööle! Soomes töö leidmine, tööle minek, töölepingu
sõlmimine, registreerimised, maksud, töötuskindlustus -
baaskoolitus välismaalasest tööotsijale
Soomes teenuse
osutamise reeglidkoolitus Soomes tegutsevatele ettevõtjatele,
konsultantidele ja raamatupidajatele.
SOOME TÖÖ- JA OHUTUSALASED KOOLITUSED
KOOLITUSLUBA NR 5344HTM
www.soome.eeCourses of study are taking place in ESTONIA, LATVIA and FINLAND
EST FIN RUS POL
Võta ühendust või tule läbi!Tel (+372) 566 49049Liivalaia 11/4, Tallinnwww.rakennusliitto.fi/[email protected]
- , .
O , , .B - .
Töötad Soomes ehitusalal - tunne oma õigusi ning töö- ja palgatingimusi. Vastame sinu küsimustele, anname nõu, aitame. Astu Rakennusliitto liikmeks - ametiühingu liikmele tasuta nõustamine, õigustekaitse ja muud laialdased soodustused.
Tallinna Esindus
Kas murrad pead, kuidasleida elamispind, soome
keele kursus või töökoht?
Kas murrad d k
Vajad teavet
vabaajaveetmise kohta?
| | | 中文
Kas plaanid tulla Soome
õppima või tööle?
Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles.
Infopankki uus teenus!Alajaotusest “Helsingi regioon“
leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaaja Kauniaineni teenuste kohta.
www.infopankki.fi/helsingiregioon
Sinu giid Soome ühiskonnas.
Eesti turismi vaieldamatu tippüritus, mess Tourest, toimub juba 19. korda.Tule tutvu Eesti-Soome ühisekspositsiooniga “Look at Finland”, kust saad ka värskeima The Baltic Guide ajalehe.
Messil on esindatud kõik suurimad reisikorraldajad, turismibürood, transpordifirmad, spaad, hotellid, restoranid, muuseumid jne.
Tere tulemast Soome boksi:Levis on ajalehe The Baltic Guide eestikeelne erinumber, mis sisaldab terviklikku infopaketti Soome kohta.
AASTA TURISMISÜNDMUS EESTIS!Tourest 2010 Ta l l i n n a m e s s i k e s k u s , 1 2 . – 1 4 . 2 . 1 0
VihjeThe Baltic Guide on esindatud ka populaarsetel Soome päevadel Hiiumaal Kärdlas 28.–29.5.10.Ürituse raames tutvustatakse Soome turismivõimalusi piir-kondade kaupa ning Soome muusika- ja kultuurielu.
The Baltic Guide on siinkandi autoriteetseim turismitemaatikat käsitlev ajaleht!
www.balticguide.ee
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 08
Old Anchor tegutseb samal aadressil juba aastakümneid.
restoranid
See asutati 1938. aastal ja
on siiani tegutsenud jär-
jepidevalt – küll erine-
vate nimede all – sama-
des ruumides Punavuori
rajoonis. Restorani sisekujundust
kohendati aastal 2003, kuid mere-
lisest stilistikast ei loobutud. Old
Anchori interjööri dominantne
element on ruumi ehitatud kap-
tenisild. Üldse on interjöör vahel-
dusrikas ja pakub kliendile ole-
misruumi ning naaberlaudadega
parajat distantsi.
Restorani joogivalikus jäävad
silma õlled ja siidrid, toitude osas
on külastajatel arvamusi seinast
seina. Kõlama on jäänud seisu-
koht, et kunagi päris arvestatava
köögiga restoran on mandunud
koolisöökla tasemele, kus petta
ei saa vaid hamburgeritega, mis
seal tõesti tasemel olevat. Ise sai
proovitud praetud maksa singi
ja kartulipudruga (10,5 eurot).
Võibolla oli see tühi kõht,
mis toidule hea libisemi-
se andis, kuid maks oli
mahlane, praetud sin-
gitükid sulasid suus ja
pudru kõrval pohla-
moos – kõik toimis.
Kõrvale Dark Foxi
tugeva õunamait-
sega kange siider
(7,9 eurot) – talu-
poeglik rahulolu
oligi saavutatud.
Vastupidiselt iga-
sugusele mõistlikule
traditsioonile oli tei-
seks roaks ehk siis jutu
kõrvale näkitsemiseks suu-
pistevaagen – kalatapas (8,5
eurot), mis oli tegelikult hunnik
kooritud krevette ja veidi miskit
muud pehme juustu ja kalarulaadi
lõikude laadset. Uskuge – see on
palju etem järjekord, kui harju-
muspärane: eelroog, supp, praad,
dessert, kohv ja hingeldamine. Mu
kaaskatsejänes Ankruga tutvumi-
sel võttis lõheroa ning jäi selle-
ga samuti rahule. Polnud temagi
mingi peenutseja ning gurmaan
– lihtne Eesti insener.
Läinud nälg — algab mälu mäng!Söögid söödud – oli teisipäeva
õhtu – hakkas restoran oma tõelist
soomelikku palet näitama. Nimelt
alustati kiirelt rahvaga täitunud
restoranis avaliku mälumängu-
ga! Laudadele jaotati blanketid
küsimus-
tele vastami-
seks, sisse lülitati suur
ekraan ning kenasti päevitunud
naksikas neiu hakkaski selle abil
küsimusi esitama. Et suurem osa
küsimusi puudutas Soome siseas-
ju, siis ei olnud mõtet sellest ajude
gümnastikast osa võtta. Samas
ärge riskige sellega, et üksikute-
le rahvusvahelistele küsimustele
lauast vastuse hõikate – naaber-
laudadest kostab vihast soome-
keelset pobinat, et ette öelda
ei tohi! Inimesed võtavad
viktoriini täie tõsidusega,
sest võitjatele on reaalsed
auhinnad. Pärast vastuse-
lehtede üleandmist läheb
elavaks poleemikaks ühe
küsimuse asjus ja mängu-
juht peab tõdema, et õige
vastus erines vastustelehe
omal märgitust tõepoolest.
Suhtlus kohalikegaVälisukse ees suitsupausil käies
võib sattuda kohalike püsiklien-
tidega elavasse vestlusse, kui vei-
digi soome keelt osata. Auväärses
eas proua Kristi jutustab haarava
loo sellest, kuidas tema nooruses
oli samas majas asuvat korterit
üürinud noor üliõpilaspere kart-
nud, et restoranimelu neid häiri-
ma hakkab. Kahe nädala pärast
olid mõlemad aga juba restorani
igapäevased püsikliendid. Prilli-
dega lootustandev traagilisevõitu
iseloomuga lahutatud mees osu-
tub maleentusiastiks, kes kiidab
taevani Eesti malekorüfeed Hillar
Kärnerit, kellega ta on korduvalt
mänginud ning perekonniti suhel-
nud. Jutt kaldub globaalsetele
teemadele – nahutada saavad nii
rootslased, soomlased, venelased
kui eestlased. Õhtu lõpeb sellega,
et uljas maletaja tellib takso, topib
meid sinna sisse ja juhhei – kuski-
le ööklubisse edasi… Ühesõnaga,
tõeline Soome fiiling sellest ajast,
mil üle lahe sai ainult viisaga ja
maksid margad.
Laupäeviti on Old Anchoris
tants ja trall, mängib maja ansam-
bel, sissepääs tasuta. Toimuvad ka
kaardimänguõhtud – elu keeb.
Laupäeviti saab mõnikord nauti-
da ka stand-up koomikaetendusi.
See on tüüpiline, mõnus, Soome
stiilis kvartalikõrts, mis suhtlemis-
valmi esmakülastaja probleemi-
deta enda rüppe võtab nagu hell
vanaema.
Helsigis ei ole enam üleliia palju selliseid lahedaid ja ladnasid kõrtse nagu Old Anchor.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
Old Anchor kodusadamOld Anchor kodusadam
√Italo-heviEelmisel aastal Rakveres toimunud rokifestivalil “Green Christmas” peaesinejana üles astunud Lacuna Coil annab kontserdi Helsingis. Bänd astub eesotsas solist Cristina Scabbiaga klubi Nosturi lavale veebruari keskpaigas. Itaalia edukaim metal-bänd Lacuna Coil on viimastel aastatel olnud oodatud esineja väga paljudel metal-muusika festi-validel, rääkimata rokiklubidest kogu maailmas.
15.2 Lacuna Coil, Nosturi, Helsingi.
√Kus asub√Old Anchor, Pursimiehenkatu 16,
Helsingi. Avatud E—N 11—24,
R 11—02, L 12—02, P 12—21
√Meistrite jälgedesAnsambli Deep Purple 1970ndatel ilmunud album “Machine Head” kuulub raudselt hevimuusika klassikasse. Üks Californiast pärit punt näppas 1992. aastal iidoli albumi pealkirja oma bändile nimeks. Sellest ajast on Machine Head loonud traditsioo-nilist metal-muusikat. Bändi album “The Blackening” kergitas ansambli modernse metalli tipptegijate hulka.
1.2 Machine Head, Jäähall, Helsingi.
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 9T H E B A LT I C G U I D E
Pärgamendirullile kirja-
pandud tekst pärineb
aastast 1827. Sõnum
on taastatud ühe lin-
naametniku mälu järgi,
sest varasema jõulurahu üleskutse
täpne sõnastus hävis Turu linna
põlengus.
Traditsioon on pärit juba kesk-
ajast. Skandinaavia seadusand-
lus tundis mitmeid rahusid, mille
seast jõulurahu oli tähtsaim. Vana
seaduse kohaselt kestis jõulurahu
20 päeva – jõululaupäevast kuni
13. jaanuarini. Sel ajavahemikul
oli igaühel õigus rahus jõulurõõ-
me nautida. Jõulurahu rikkujaid
karistati “vastavalt raskendavatele
asjaoludele.” Kaasaegne seadus-
andlus jõuluajal sooritatud rik-
kumiste eest karmimat karistust
siiski ette ei näe.
Jõulurahu väljakuulutami-
se hiilgeaegadel 17. sajandil anti
ohtralt näpunäiteid, kuidas ausalt
ja karskelt jõule pidada. Elanikke
kannustati jumalasõna kuulama,
keelatud olid mässamine ja joo-
mine, vägivald kodus ja väljas, lär-
mamine ja igasugune tasakaalutu
käitumine, hoiatati ka tuleohu eest
ja lõpuks julgustati inimesi head
nõu kuulda võtma.
Jõulurahu kuulutamist on raa-
dios üle kantud juba aastast 1935
ja televisioonis aastast 1983.
HelldoneÜlipopulaarne HIM eesotsas laul-
ja Ville Valoga annab aastavahetu-
se paiku Tavastia rokiklubis neli
järjestikust kontserti.
Viiendat korda toimuv uue
aasta vastuvõtu festival “Helldo-
ne” loodab nüüd veelgi enam bän-
dile HIM. Bänd on “Helldone’i”
täieõiguslik peaesineja, sest omal
ajal saigi kogu festival alguse HIMi
üllatusesinemisest.
Sel aastal astub HIM kõigil
neljal päeval üles veidi erinevas
seltskonnas. The 69 Eyes lööb
kaasa kolmel korral ning teisteks
kaasesinejateks on Flamer, Ghost
Brigade, Vanity Beach, Anathema
ja Major Label.
Jõulud “Kalevala” moodiKalevala Spirit on Soome rah-
vuseepose temaatikale tuginev
elamuspark Kuhmos. Jõulude
ajal segunevad Kalevala külas
aga jõulu- ja eeposetradit-
sioonid, sest külla tuleb
Jõuluvana. Kalevala Spi-
riti seikluslik jõulupro-
gramm kogub külasta-
jaid nii lähikonnast kui
mujalt maailmast. Ööbi-
mispaiga leiab meeleolu-
kas Hotel Kalevalas, mis
asub teemapargi vahetus
läheduses. Veelgi laie-
malt on maailmas tun-
tuks saanud Jõuluvana
nabapiirilt Pajakülast,
kes toimetab külasta-
jate keskel iga päev
kogu aasta läbi.
Senativäljaku uusaastapiduSenativäljakul on helsinglased
uut aastat tervitanud juba aastast
1932. Pidustust jälgitakse kõikjal
riigis algul raadio ja hiljem tele-
visiooni vahendusel. Ka tänavu
vahendab YLE sündmusi alates
kell 23.00 TV1 kanalil.
Oodata on nii suurte staaride
kui noorema põlvkonna tõusvate
tähtede etteasteid, kes kõik esine-
vad kell 22.00 algaval kontserdil.
Enne seda peetakse ülikooli saalis
lastepidu. Õhtu päädib ametlike
uusaastatervitustega ja Eteläsata-
mas toimuva ilutulestikuga.
Valgus pimedal ajalSenativäljakul algab aasta valgus-
küllaselt. Valguskunstnik Mikki
Kunttu ühendab oma uues ainu-
laadses teoses valguse, varjud,
seinaprojektsioonid ja helimaa-
ilma. Teose eesmärk on rõhuta-
da piirkonna suurejoonelist, Carl
Engeli poolt projekteeritud vana
arhitektuuri ja samas paisata väl-
jakule värske puhanguna mõjuvat
modernset kunstikeelt. Teost esi-
tatakse pooletunniste intervallide-
ga 1.–6. jaanuaril õhtuti pimeduse
saabudes, s.t umbes kella 17.00–
23.00. Üks ettekanne kestab 15
minutit.
Jõululaat keset linna7.–22. detsembril vallutavad Hel-
singi südalinnas oleva Esplanadi
pargi enam kui 120 müügipinda,
kust saab osta käsitööesemeid, deli-
katesshoidiseid ja küpsetisi. Tutvu-
da saab seppade tööde näidistega
ning kohata võib jõuluvana.
13.–23. detsembril saab vanas
üliõpilashoones Stockmanni kau-
bamaja nurgal jõulumüügi raames
soetada traditsioonilist käsitööd,
küünlaid, sepiseid, jõuluhõrguti-
si, rõivaid, kaunistusi, graafikat,
kaar te, kudumeid jms.
Hobusõit vabaõhumuuseumisSeurasaari vabaõhumuuseumis
toimub 26. detsembril, teisel
jõulupühal kella 13–16 reesõit.
Hobuse veetava reega saab sõita
mööda vabaõhumuuseumi terri-
tooriumi, samas avaneb võimalus
tutvuda vanade ehitistega, mida
on muuseumisse toodud kõikjalt
Soomest.
SuS
u
1
ri
v
√HIM kontserdid28.12 HIM, The 69 Eyes, Flamer.
29.12 HIM, The 69 Eyes, Ghost
Brigade.30.12 HIM, The 69 Eyes, Vanity
Beach.31.12 HIM, Anathema, Major Label.
√Tavastia Klubi, Urho Kekkosen
katu 4–6, Helsingi.
Turu linna vanalt turuplatsilt, Brinkkala maja rõdult kuulutatakse jõululaupäeval kell 12 välja kogu maad hõlmav jõulurahu.
√Straussi õukonnamuusikaStrauss Festival Orchestra ja Strauss Festival Ballet annavad talvel Euroopas ühisturnee. Etendust on iseloo-mustatud kui suurejoonelisimat Straussi galat läbi aegade. Johann Straussi muusikas heiastub Euroopa vanade kuningakodade sära, mida tõstavad veelgi esile uhked kostüümid. Kõik esinejad on tippartistid.Suur Johann Straussi galakontsert ja ballett
14.1 Sibeliustalo, Lahti.15.1 Turu kontserdimaja, Turu.16.1 Finlandia-talo, Helsingi.
√Dr Faustus ooperisCharles Gounod’ (1818—1893) “Faust” on Prantsuse ooperikunsti võib-olla et tähelepanuväärseim teos. Gounod’ ooper põhineb Goethe kuulsal näidendiversioonil, kuid lugu mehest, kes müüb hinge kuradile, et tagasi saada oma noorus, on sajandeid vana. Fausti lugu on püsinud aktuaalne alates 16. sajandist kuni tänapäe-vani, sel teemal on kirjutatud raamatuid, näidendeid ja oopereid ning vändatud mitmeid filme. Gounod’ ooperi tuntuim osa on Marguerite’i ehteaaria, mida laulab meelsasti ka Milano La Scala primadonna Bianca Castafiore.
22.1—25.2 “Faust”, Rahvusooper, Helsingi.
Foto: Mefisto Ain Anger.
Jõuluvana külastab Kalevala Spiriti teemaparki.
Jõulumeeleolu Helsingi kesklinnas.
sündmused
JõulurahuJõulurahu TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HELSINKI, KALEVALA SPIRIT, HIM
K uuendat aastat kevadi-
ti pidutsev Grand Casino
Helsinki on maailmas ainus
kasiino, mille kasum läheb kogu
täiega heategevuseks. Kuigi see
on ainus kasiino kogu Soomes,
pole tarvis kannatada alaväär-
suskompleksi all: rahvusvahelis-
te mastaapide kohaselt on Grand
Casino üllatavalt suur, hea mait-
sega sisustatud ning esmaklassi-
lise teenindusega. Hea asukoht
kesklinnas ning pikk lahtioleku-
aeg (iga päev kella 12–04) annab
võimaluse sisse astuda ka neile,
kes viibivad Helsingis lühemat
aega. Vastupidiselt paljude eelar-
vamusele, on kasiinosse lubatud
siseneda ka vabamas riietuses. Pii-
sab kui ollakse viisakalt ja puhtalt
riides (smart casual). Teisalt, kui
tahad end näidata oma kõige esin-
duslikumas kestas, annab kasiino
selleks sobiva võimaluse. Pidage
meeles, et kaasa tuleb võtta pildiga
isikut tõendav dokument. See on
vajalik registreerumiseks kasiinos-
se sisenemisel.
Lai mängude valikMängude valik on tõepoolest avar
– juba paari euroga saab hakata
proovima oma mänguõnne. Tähe-
lepanuväärne fakt on see, et Grand
Casino Helsingist on suurim võit
saadud vaid paari euro suuruse
algpanusega “ühekäelisesse ban-
diiti” (mänguautomaat). Santa
Special jackpot’ i võidusumma oli
üle 223 000 euro. Kasiino ülemisel
korrusel on mitmesuguseid män-
guautomaate: puuviljamängud,
videopokker ja automaatrulett.
Osades mängudes on kasvavad
peavõidud – jackpot’id, mis või-
vad kasvada tuhandete eurode-
ni. Automaatide väikseim panus
on üks sent. Alumiselt korruselt
leiab nii lauamänge kui mänguau-
tomaate, sealhulgas pokkerilauad,
blackjack’i, ruleti, red dog’i ja teisi
mänge. Alumise korruse mängu-
automaatide seast leiab Derby-
raja, kus saab sõlmida miniatuur-
sete hobuste võidujooksu peale
kihlvedusid, panus on 20 senti.
Mäng, mida kutsutakse “hobuse-
mänguks” on uskumatult popu-
laarne. Ühest mängust saab kõige
rohkem osa võtta korraga 20 män-
gijat. Kokku on kasiinos umbes
300 mänguautomaati ja 25 män-
gulauda.
Pokkeriruumis korraldatak-
se populaarseid turniire mitmel
päeval nädalas.
Eestlased on neile turniiride-
le vägagi teretulnud. Pokkeritur-
niiride piletite hankimine Eestist
on pisut vaevarikas, sest nende
eest ei saa maksta krediitkaar-
tidega. Kui soovida osta piletit
interneti teel, peab olema soome
panga krediitkaart. Loomulikult
saab pileteid lunastada kasiinode
kassast ka sularaha eest, näiteks
ostes pileti ette järgmise Helsin-
gi külastuse jaoks. Väga sageli on
pokkeriturniiride piletid samaks
õhtuks juba läbi müüdud, nõustab
kasiino avalike suhete juht Anna-
Kaisa Halme.
Kasiinos saab tasuda sulara-
haga, maksevahendiks on euro.
Kasiino restoranis saab maksta
ka kaartidega.
Rokikuningas kasiinosKasiino Fennia Salongis korral-
datakse mitmesugustel teema-
del Show & Dinner õhtuid, mil-
lele pääsemiseks tuleks kohad ja
menüü broneerida näiteks Lip-
pupiste kaudu. Kõige soodsamalt
saab paketi isegi alla 60 euroga.
Show ja restoranimenüü on iga
päev erinevad. Õhtu algab kell
19.30 muusikaga ja kestab res-
toraniteenustega pikitult tubli
kaks tundi. Üks kevadistest tõm-
benumbritest on jaanuaris algav
(20.1) show “Tribute to Elvis”,
milles Elvisena ja solistina astu-
vad lavale maailmakuulus ja tun-
nustatud ning premeeritud Elvise
tõlgendaja Doug Church (USA).
Lisaks on laval seitsmeliikmeline
orkester Las Vegas, mis on esi-
nenud suurtel lavadel üle kogu
maailma. Testgrupi arvates saab
suurima elamuse Show & Dinner
õhtust seltskonnas, kus vestlemi-
seks ei pea häält tõstma nii, et see
ületaks esinejate oma. Programm
ja menüüd: www.gch.fi
S eisva nalja põhimõte on see,
et koomikud valmistavad ette
naljaka sketši, mille esitavad
nii, et see mõjub spontaanse imp-
rovisatsioonina. Tavaliselt on sel-
liste esinemiste rütm kiire ja erine-
vate situatsioonide vaheldumine
toimub lennult. Populaarsemad
koomikud riskivad sageli ka imp-
roviseerida publiku poolt vahetult
saalist hõigatud teemadel. Parimal
juhul tekib publiku ja esineja vahel
aktiivne dialoog, mille käigus pub-
lik kujundab ka ise sketši kulgu.
Soome stand-up’i tähtesineja, kii-
rete teemamuutuste spetsialist ja
teravmeelse mõttelennu poolest
kuulus Pekka Jalava, on nentinud,
et stand-up on talle kui viisi mitte
pidavale inimesele omamoodi
rokkmuusika. Ta soovib pakkuda
publikule huvitavat meelelahutust,
ainet mõtlemiseks ja uusi vaatenur-
ki neid ümbritsevale maailmale.
Publiku hulgas istudes peab aga
olema valmis ka selleks, et võite
sattuda käigupealt esituse osaliseks
ja teenida kuigivõrd ebamugavat
tähelepanu, kuid alati aasib esineja
samavõrra ka iseend.
Eelarvamustele sõituSoome jõudis kaasaegne stand-up koomika 1990. aastatel ja prae-
guseks on seda lavadel rohkem
kui kunagi varem. Ka tase on hea,
kohati juba isegi väga hea. Mis aga
ajab soomlasi naerma? Esinemiste
teemad keskenduvad eelarvamus-
tele, inimtüüpidele, naiste ja mees-
te vahelistele erinevustele, igapäe-
vaelule ja elule globaalses plaanis
tervikuna. Harilikult tuimadeks
nuiadeks peetud soomlased lähe-
vad stand-up etendustega kenasti
kaasa. Mahavaikitud ja vastuolu-
liste teemade üle naermine laseb
aru välja. Turist võib märgata, et
käsitletakse teemasid, mida ei või
kogeda muude sihtkohtade või
vaatamisväärsustega tutvudes.
Eesti turist ei jää naljast ilma, kui
ta enam-vähem soome keelest aru
saab ning isegi ei räägi ise.
Kogu Soomes ja esmajoones
pealinna piirkonnas on palju erine-
vaid ja tasemel esinejaid, mistõttu
ei pea stand-up koomika etendusi
külastamisse suhtuma eelarvamu-
sega. Näiteks kevadel toimub üle-
soomeline, 35 esinemisega Suur
Stand Up turnee, mille tähtedeks
on teiste seas Jacke Björklund,
Niko Kivelä, Ilari Johansson. Hel-
sinkis saab etendust nautida 16.
märtsil, mõne sammu kaugusel
kesklinnast, Punavuori kultuuri-
keskuses Gloria. Piletite hinnad
jäävad 15-20 euro vahele. Eten-
dused kestavad umbes 2 tundi,
sisaldavad lühikest vaheaega, mille
vältel saavad külastajad tarbida
alkoholi. Gloriast on mugav edasi
liikuda läheduses asuvatesse Iso-
Roobertinkadu ja Uudenmaan-
kadu arvukatesse restoranidesse.
Kui teid teema huvitama hakkas,
ei tasu jääda liiga kauaks mõtle-
ma – piletid saab kohapealt, kuid
ikka oleks parem teha eelnev bro-
neering.
Mänge meelelahutusaltitele, kultuuri ja kulinaariat
Stand-up rahva keskel
n
o
l
t
bm
a
r
s
k
M
m
l
r
g
3
g
s
p
l
n
√Grand Casino Helsinki√Mikonkatu 19, HelsinkiAvatud 12—04, vanusepiir 18 a.Kaasa võtta isikutunnistus (välismaalastel Schengeni ruumi isikutunnistus või pass)
√Päevapilet maksab 2 eurot ja sisaldab nn uksemaksu. Saab osta ka aasta kehtiva personaal-se kasiinokaardi, mis maksab 10 eurot, hind sisaldab samuti „uksemaksu“.
√Turniiriinfo: www.gch.fi
√Broneeringud: tel (09) 6128 6600
√Piletid Lippupistest:Eestist saab tellida piletid Show & Dinner’ile.Lippupiste telefoniteenuse kaudu, tel 0600 900 900 (1,75eurot /min + kohaliku kõne maks) arve või krediitkaardiga saab osta internetis www.lippu.fi (Eestis pole piletimüügipunkte).
√Stand-up klubi õhtud naerutavad√Comedy Club Laugh Riot klubi õhtud. Lisainfo tulevastest üritustest www.laughriot.fi. Klubiõhtute piletid Lippupistest (www.lippu.fi)
√Soome stand up komöödia veebilehed: (www.koomikot.com) leiad restorane ja klubisid, kus toimuvad üritused.
√Lisaks on muu hulgas soositud ka Grand Casino Helsinki (www.grandcasinohelsinki.fi) ja On the Rocks (www.ontherocks.fi). Restoranide kodulehtedelt leiad oma ajakavale sobivad üritused.
Grand Casino Helsinki pakub Show & Dinner ajaviidet mitmel päeval nädalas. Detsembris pakkus meeleolukat soulmuusikat "Baby I Need Your Loving" laulu järgi tuntud Tribute to The Four Tops USAst.
Soome ajaloo suurim stand-up turnee “Jaht kadunud naerule” kutsus vaatama üle 10 000 inimese, koomikuteks superstaarid Ismo Leikola ja Pekka Jalava.
Foto: Comedy Club Laugh Riot, fotoarhiiv
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 0
Helsingi on elamusi otsiva turisti aardelaegas. Sihtkohti on palju ja neid jõuab väisata ka päevakruiisil olija. Sel korral keskendume täiskavanute ajaviitevõimalustega seotud näpunäidetele. Keegel, kasiinod, stand-up koomika, luksuslikud spaateenused ning tipptasemel meelelahutus — kõik mõnesaja meetri raadiuses raudteejaa-mast. Ja lageda taeva all talisuplemine koos saunatamisega vaid mõne metroopeatuse kaugusel kesklinnast.
turism
Helsingi on Helsingi on elamuste varakamberelamuste varakamber
TEKST KATJA JÄRVELÄ JA TEIJO ROMPPAINEN
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 1T H E B A LT I C G U I D E
turism
E elmisel suvel avati Helsin-
gi kesklinnas, suurepärases
kohas – Pohjoiseplanadil
Louis Vuittoni kaupluse ülakor-
rusel avalik Siluetti Spa. Vaid lif-
tisõiduga kõrgeimale korrusele ja
satud Esplanadi saginast täieliku
rahu atmosfääri. Juba aulas tun-
ned sõõrmeid kõditavaid aroome,
taustamuusika on mahe instru-
mentaal ja igal pool hubisevad
küünlad. Iga siseneja peab astuma
krüsanteemiõitega kaunistatud,
sooja veega täidetud basseini.
Selles spaas on ühendatud nii
ilu- kui terviseteenused. Lisaks
spaamõnudele ja mitmekesiste-
le iluteenustele tegutseb Siluet-
ti Spas kliinik Parempi Terveys,
kus erinevate uuringute abil ana-
lüüsitakse ja kaardistatakse elu-
viise, tervise seisundit, luustiku ja
südame tervist jms. Siluetti Spas
töötavad spetsialistide meeskond
koostab igale kliendile personaalse
pro grammi. Selle abil alustatakse
koheselt probleemidega tegelemist
ja terviseriskide, nagu osteoporoosi
ja tromboosi vähendamist.
Hooldus sviidisSiluetti Spa pakutavate teenuste
hulka kuuluvad nooruslikkust säi-
litavad iluteenused ja arsti vastu-
võtul tehtavad esteetilised toimin-
gud. Anti-aging mõtteviis kuulub
samuti preventiivsete meetodite
hulka. On üsna harvaesinev, et
tervise- ja iluteenused on nii kõr-
gel tasemel koondatud sama katu-
se alla, räägib Siluetti Spa kliendi-
teeninduse juht Kirsi Norri.
Sellesse spaasse tasub sisse
astuda eriteenuste pärast. Paik
on eriti asjakohane, kui näiteks
soovid premeerida oma firma
võtmeisikuid, üllatada oma arm-
samat ihuhooldusega või
veeta sõpradega meeldiva
päeva.
Paarismassaažid on
populaarsed abielupaa-
ride või kihlatute seas.
Paarismassaažis on vali-
kuvõimalusi: näiteks
luksuslikus hammam-
sviidis. Uks võib nauti-
da kuumakivimassaaži,
teine aga võtta klassika-
list massaaži. Meeleolu
sviidis on meeliülendav ja
rahulik, paar võib nautida
koos basseinis viibimist
ja selle järel lõõgastuda
aurusaunas. Sviiti saab
reserveerida näiteks nel-
jaks tunniks. Siis kuulub
paketti ka lõunasöök.
Turistide jaoks on
mõnus ka veel see, et
Siluetti Spa lähedal tegut-
sevas hotellis Haven on
kaks Siluetti Spa massaažiruumi,
kuhu hotelli kliendid võivad telli-
da neile meeldiva teenuse. Kõrge
hinnatase tagab esmaklassilise
teenuste kvaliteedi.
M iks minna talvel vabasse
õhku ujuma? Veendunud
talisuplejad ning teemat
teaduslikult uurinud inimesed
ütlevad, et see maandab stressi,
tõstab külmataluvust, alandab
vererõhku ja parandab meeleolu.
Kui ei ole veel talisuplemist proo-
vinud, aga huvi tekkis, siis tutvu
Vuosaares, mere rannal paikneva
Rastila Campingi neljatähe-laag-
riplatsiga. Ala on avatud aastaläbi
igal päeval ja talvel saab seal ühita-
da talisuplemise ja saunamõnud.
Esmakordne suplus külmas
merevees võib anda tõuke uueks
harrastuseks ja sobib peaaegu kõigi-
le. Kui minna ujuma ka terve perega
ei lähe ujumine ja saunatamine liiga
kalliks. Täiskasvanute pilet on vaid
5 eurot ja lapsepilet 2 eurot. Hinna-
alandust saavad sealsamas ööbivad
kliendid ning Helsingi-kaardiga,
mis teeb hinnaks täiskasvanutele
2 eurot a lastele vaid 1 euro. Saunu
köetakse teisipäeviti, neljapäeviti,
laupäeviti ja pühapäeviti. Sauna-
des on meeste ja naiste korrad ja
segasaunad. Privaatsust soovivatele
ja gruppidele on headeks valiku-
võimalusteks spetsiaalselt reser-
veeritavad privaat- ja peresaunad.
Laagriplatsi talisuplushooaeg kes-
tab mai lõpuni.
See nõuanne on talisuplemis-
huvilistele väga kasulik, sest Rasti-
la Campingi talisuplusvõimaluste
plussiks on see, et ujuma ja sauna
pääseb soovi korral igaüks ühe-
korra piletiga ning ujumiseks ei
pea olema mingi talisuplusklubi
liige. Helsingis kehtib viimati mai-
nitud kitsendus mitmetes talisup-
luspaikades.
Kui soovid testida talisuplust
vaid metroosõidu kaugusel Helsin-
gi kesklinnast ja samaaegselt veeta
linnapuhkust kampingumeeleolu-
ga, siis on laagripaik sovivaks vali-
kuks. Meilt leiad erinevaid maju-
tusvõimalusi, mis rahuldavad ka
nõudlikumaid kliente, parimad
puhkemajad on saunaga. Klien-
tide käsutuses on ka abihooned
ja kõrvalteenused ning restoran
Kartanoravintola, räägib piirkon-
na mitmekesisest teenustevalikust
turundusjuht Terhi Peltola.
Algaja meelespeaTalisuplemine sobib peaaegu kõi-
gile, kuid kui sul on mingi haigus,
siis on targem esmalt pidada nõu
arstiga. Iseäranis südame- ja vere-
rõhuhäired võivad olla takistusteks
külma vee nautimisel. Lihaseid on
kasulik enne vette minekut soo-
jendada, ka saunalavalt ei saa otse
jäisesse vette hüpata – enne peab
keha veidi jahtuma. Külmas vees
võib alustuseks olla vaid mõned
sekundid ning saunatamise ja uju-
mise järel tuleb soojalt riietuda, et
vältida külmetamist. Talisuplema
ei tohi minna purjus olekus ega
haigena. Ennekõike tasub kuulata
oma sisetunnet ja teha vaid seda,
mis tundub õige ja meelepärane.
Niipalju hoiatusest, kuid samas
mitte unustades, et see harras-
tus sobib paljudele – kas soovid
proovida?
Üldine lõõgastus ja tervis Esplanadil
m
t
p√Rastila Camping√Talisuplus & saun, lisainfo
hindadest ja ajakavadest:
vastuvõtt, tel +358 9 310 78517
www.rastilacamping.fi
√Siluetti Spa Helsinki√Pohjoisesplanadi 35, 4. korrus
tel +358 9 2525 4200
[email protected], www.siluettispa.fi
Talvine ujumine vabas õhus
Laava kivimassaaž avaldab sügavale ulatuvat mõju ja rahustab meeleolu.
Foto: Siluetti Spa Helsinki fotoarhiiv
Esimene talisuplus võib olla sissejuhatuseks harrastusele — tasub proovida. Foto: Johanna Vanamo ja Helsinki fotopank /Comma Image Oy
P aljud eestlased viibivad Hel-
singis limiteeritud ajakavaga
päevakruiiside käigus. Pood-
levatele turistidele pakuvad kesk-
linnas asuva kaubanduskeskus
Kampi rohkem kui 150 kauplust ja
restorani avaraid ja mitmekesiseid
otmisvõimalusi. Ostlemise järel
jõuab lahedalt lõõgastuda ajaviite-
keeglile spetsialiseerunud Kampi
Keilahalli & Baaris, mis asub kau-
banduskeskuse 4. korrusel.
Keeglihalli sisekujundusse on
investeeritud, ruumides on tunda
kujundaja kätt ja traditsioonilist
keeglisaali sisustust asendavad
parkett ning pehmed sohvad.
Mõnusad restoraniteenused on
paigutatud keegliradadega sama-
le korrusele, mis annab avarust ja
loob juurde mõnusust. Selles hal-
lis kolisevad küll keeglikurikad ja
kuulid, kuid ei haise higi järele.
Sobib ka algajateleKeegel on selles suhtes tänuväärt
mäng, et mängida saab ka see, kes
alles alustanud. Põhitõdesid saab
kiiresti õppida ja kõikide kurikate
mahaniitminie pole ka algajal või-
matu. Põhiline on suhtlusvõimalus,
ei pruugi minna heitlema võidu
peale, vaid saab ka mlihtsalt mõnu-
sasti sõprade seltskonnas aega
veeta. Lisaks kõigele saab minna
oma oskusi lihvima ka täiesti oma-
päi. Keeglimäng pakub lahendust
ka siis, kui osa seltskonnast soovib
tegeleda poodlemisega ja teine osa
eelistab kehalist tegevust. Keegli-
mänguga saab aega surnuks lüüa
ilma suurema füüsilise või rahalise
pingutuseta. Näiteks soodsaim aeg
on argipäeviti kella 10-15 vahel, mil
raja hind on 25 eurot. See sisaldab
keeglijalatseid ja veeretamispalle
raja kasutajatele (kuni 4 inimest).
Õhtuti ja nädalalõputi on hinnad
kõrgemad.
Populaarsesse keeglihalli tasub
sisse astuda ja küsida, kas mõni
rada on vaba, kuid kindlam on taas
rada eelnevalt broneerida. Kohale
tasub tulla umbes veerand tundi
varem. Kui oled seeniorkodanik
või sul on turistide seas populaar-
ne Helsinki Card – näita seda ja sa
saad soodustust.
Keeglihalli on teretulnud ka
lapsed kuni kella 20-ni ja nende
kaitseks saab radade ümber panna
kaitseaiad. Tasub küsida ka pere-
pakette, mille hind sisaldab jooke ja
pitsat. Kui oled liikvel isikliku auto-
ga, siis saad selle mugavalt parkida
kaubanduskeskuse parklasse.
Keeglit mängima ja sauna√Kampin Keilahalli & Bar√Urho Kekkoksen katu 1 (Kamppi
Kaubanduskeskus, 4. korrus.)
tel +358 207 12 12 12 (NB! Radade
broneerimine telefoni teel)
www.varaarata.com
Keegel on tänuväärt mäng, sest ka algaja saab mängust kogu lusti kätte. Janu ei ole probleemiks, sest keeglisaali juures tegutseb A-õigustega restoran.
Foto: Kampin Keilahalli & Bar, fotopank
√Kas ei leidnud endale sobivat?Helsingi talvehooaeg kestab 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta märtsi lõpuni. Järgnevalt veel mõned näpunäited Helsingis päeva veetmi-seks. Helsingis on rohkem kui 80 muuseumi, üle 1300 iga-aastase ürituse, üle 1200 restorani, enam kui 100 vaatamisväärsust ja parki. Internetist leiad infot: www.visithelsinki.fi. Võid ka võtta ühendust Helsingi linna turis-mi- ja kongressitoimetuse turisminõuandlaga, kust saad õpetust Helsingi poolt pakutavale ja vastused turismialastele küsimustele.
business guideT H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 2
business guideThe Baltic
Turus on tehtud mitmeid
maailma suurimate hulka
liigituvaid kruiisilaevu.
Äsja valminud Oasis of
the Seas asus valmides maailmas
suuruselt esikohale, tõrjudes pje-
destaali kõrgeimalt astmelt samu-
ti Soomes valmistatud Indepen-
dence of the Seas.
Ühendriikide Royal Caribbea
haldusesse läinud laev võttis Turust
suuna Floridale, kus tema kodusa-
dam paiknema hakkab. Reis algas
närvikõdiga Taani väinades, kus
üle 70 meetri kõrgune laev häda-
vaevalt sildade alt läbi mahtus.
Väiksemat sorti linnOasis of the Seas ehitus vältas
Turus kaks ja pool aastat. Kruii-
silaeva on võrreldud väiksemat
mõõtu linnaga, milles on seitse
kvartalit: keskpark ehk Central
Park, promenaad Boardwalk ja
ostutänav Royal Promenade, bas-
seini- ja sportimispiirkond, sana-
tooriumi- ja tervishoiupiirkond,
ööklubide- ja laste- ning noorteala
– Youth Zone.
Turu ellingutel käib parasjagu
teise sama suure aluse ehitus –
valmib Oasis of the Seas sõsaralus
Allure of the Seas. Laev peaks val-
mima 2010. aasta lõpus.
STX Europe (varem Aker
Yards) klientide hulka kuulub ka
Tallink. Viimati Tallinkile Turus
ehitatud laev on Baltic Queen.
majandusuudised Maailma suurim kruiisilaev suundus Soomest KariibideleLigi miljard eurot maksma läinud Oasis of the Seas anti oktoobri lõpul Turus tellijatele üle.
√Helsingi turismiinfo lennujaamasHelsingi Vantaa lennujaamas on avatud piirkondlik turismiteabe-punkt, mis on põhiliselt mõeldud välismaistele turistidele ja ümber-istuvatele lendajatele. Silmast silma jagatakse teavet iga päev kella 10–20, samas on teabepunkti Internetiühendus ja bukletid kättesaadavad kogu ööpäeva. Teenindust täiendavad kaks digitaalset meediaekraani, millele kuvatakse asjakohast turismiinfot, näiteks tutvustatakse piirkonna vaatamisväärsusi ja turismiteenu-seid. Sama tehnika on kasutusel ka Helsingi linna turismiteabepunktis Pohjoisesplanadil. Teabepunkt asub Terminal 2 saabumisalas 2A.
√Ehitusettevõtluse infobürooSoome Ehitusliit on avanud Tallinnas oma kontori. Büroos töötab eestlasest ametnik, kelle peamiseks tööülesandeks on jagada informatsiooni Soome Ehitusliidu ja Soome töövõimaluste kohta ning mõjutada Soomes töötavaid eestlastest ehitajaid astuma Ehitusliidu liikmeteks.
Eesmärk on teavitada Eesti ehitajaid, et Euroopa Liidus on töökohtade arv piiratud ning keegi ei saa kokkuvõttes kasu palga-tasemete erinevusest.
Eriti suure tähelepanu all on Ehitusliidus turval-
isus lammutustööde ajal. Eestis pole sel alal mingeid pädevus-standardeid. Sellele vaatamata kasutatakse Soomes Eesti firmade teenuseid näiteks asbestitöödel. Rohkesti viiakse töid läbi ilma järelvalveta ja öötundidel ning nädalavahetustel; töötajate tervi-seriskidest ei taheta midagi teada. Ehitusliit on seadnud eesmärgiks nõustada töötajaid oma õiguste kaitsmisel, et tööd ei peaks tegema tervisega riskides ning et töötasu oleks õiglane. Töötajatel on õigus ka tervisekindlustusele, mis aga eeldab sotsiaalmaksude tasum-ist rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.
Ehitusliidu infopunkt asub Tallinnas aadressil Liivalaia 11/4, tel 566 49 049.
√Masu läbi?2009. aasta kolmanda kvartali statistika näitab, et majanduslan-gus on pidurdunud. Kuigi SKP on langenud võrreldes 2008. aastaga peaaegu 10%, on see eelneva kvartaliga võrreldes siiski kasvanud peaaegu 1% võrra.
Majandusasjatundjate sõnul on tegemist ilmse märgiga, et Soome majandus järgib üldiseid Euroopa tendentse ning on pöördunud tõusu-teele. Suurteks pidudeks pole siiski veel põhjust, sest Soome majan-dusele ennustatakse kogu käesoleva aasta jooksul 6–8%-list kahane-mist. Positiivne on aga see, et masu tõttu kõige rängemalt kannatanud eksporditööstus näitab taas elavne-mise märke. Töötuse suurenemisega vähesel määral arvestatakse siiski ka järgmisel aastal.
Tallinki Baltic Queen Oasis of the SeasReisijate arv 2800 6300
Pikkus 212 m 360 m
Laius 29 m 66 m
Tekid 12 16
Veeväljasurve (GT) 48 915 225 000
Hind 180 miljonit eurot 900 miljonit eurot
Valmimisaasta 2009 2009
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 3T H E B A LT I C G U I D E
Helsingi kultuurikeskuse koordineeritav projekt pakub Soome tulijatele vajalikke juhiseid toimetulekuks.
Infopanga idee sündis projekti-
juht Ahmed Akari sõnul juba
aastal 2001, kuid reaalse väl-
jundi leidmine võttis aega paar
aastat. “Sisuliselt olin viie aasta
jooksul projekti ainus vedaja,” sel-
gitab Akar. 2009. aasta algusest on
infopanga vahendid ja võimalused
märgatavalt suurenenud. Algatu-
sele on õla alla pannud nii mõnedki
riigiettevõtted, linnade omavalit-
sused ja avalike teenuste osutajad,
näiteks Kela (riiklik haigekassa).
Tänu uutele rahastajatele on eel-
arve kasvanud eelmiste aastatega
võrreldes mitmekordseks, jõudes
tänavu koguni 500 000 euroni, ja
hetkel töötab infopangas seitse
inimest. Lõviosa sellest summast
neelab tekstide tõlkimine, vastavat
teenust tellitakse tõlkebüroodest.
“Just praegu on käsil sellekohase
hanke korraldamine ning ootame
uusi pakkumisi. Keeruliseks teeb
ülesande aga asjaolu, et vajame
tõlkeid neljateistkümnesse keelde,
kusjuures meie soov on, et kõikide
tõlgete puhul lähtutaks soome-
keelsest versioonist. Eelmisel kor-
ral saime sarnasele hankele kolm
pakkumist,” räägib iseteeninduse
projektijuht Jaana Rytkönen. “15
keeleversiooni olemasolu seab pii-
rangud ka igasugustele uuendus-
tele. Me peame väga täpselt läbi
mõtlema, millist teavet ja millal
veebilehele lisada, sest infot tuleb
uuendada kõikides keeles korraga.
Erinevad keeleversioonid peavad
olema võimalikult identsed, nii et
kodulehte saaks vajadusel kasuta-
da kas või tõlkeabina.”
Ahmed Akar asus Soome
elama paarkümmend aastat tagasi
Tuneesiast. Seega on ta infopanga
potentsiaalsete kasutajate prob-
leemidega vägagi kursis. “Soome
on palju edasi arenenud, näiteks
on immigratsiooni käsitlev sea-
dusandlus väga kõrgel tasemel.
Suhtumises ja eriti ametnike suh-
tumises on aga palju arenguruu-
mi. Immigrante on mitut liiki: on
asüülitaotlejaid, töö tõttu ümber-
asujaid ja ettevõtjaid, kes toovad
uuele kodumaale kapitali ja inves-
teeringuid. Kõiki peaks kohtlema
võrdselt ja neil peaksid olema ühe-
sugused õigused.”
Veebileht 15 keelesVõrguteenus Infopankki.fi on
mõeldud mitmele sihtgrupi-
le: Soomes elavatele võõrriiki-
de kodanikele, immigrantidega
tegelevatele ametnikele ning alles
Soome kolimist kaaluvatele ini-
mestele.
Veebisaidi külastatavust jälgi-
takse pidevalt. Viimase statistika
kohaselt käib infopangas iga kuu
enam kui 60 000 huvilist. Ka rii-
kide kohta peetakse arvet – Eesti
jääb külastatavuse edetabelis
viiendale kohale.
Mida siis infopangast leida
võib? “Oleme ühele veebilehele
tervikuks kogunud suure hulga
immigrantidele olulist teavet. See
on jagatud teemade kaupa, näi-
teks on siin lingid elamine, tervis-hoid jne, mis hõlbustavad vajaliku
teabe leidmist. Lisaks oleme üles
pannud informatsiooni erinevate
ametkondade, ministeeriumide ja
riigiametite, töö kohta. Piirkon-
dade alajaotusest, võtame näiteks
Helsingi koos ääre- ja satelliit-
linnadega, leiab üksikasjaliku-
mat infot kas või selle kohta, kus
asub lähim arstiabikeskus. Kogu
informatsioon on kättesaadav 15
keeles.”
Infopankki on juba nüüd toi-
miv tervik, kuid seda on plaanis
pidevalt edasi arendada. Ideejahile
on kaasatud 15 teenusekasuta-
jat, üks neist on Terje Eestist, kes
samuti teeb plaane Soome koli-
miseks.
Tekst Jukka Arponen foto Infopankki
Omena hotellid teeb eri-
liseks asjaolu, et nendes
peatuv külaline ei kohta
üldse teenindavat perso-
nali. Vastuvõtulauda pole vaja, sest
broneerigud tehakse Internetis,
turvalisuse tagavad valvekaame-
rad ning sisse- ja väljakirjutamine
toimub uksekoodide abil. Koristus
ja hommikusöök on korraldatud
alltöövõtuna väljastpoolt maja.
Restorani ja muid lisateenuseid
hotellist ei leia. Kokkuhoid per-
sonali- ja muude lisakulude pealt
võimaldab tube müüa soodsamalt.
Põhiteenuste pealt ei ole Omena
hotellides aga kokku hoitud. Igal
pool asuvad Omena hotellid pari-
mates kohtades südalinnas, toad
on avarad ja suurepärase sisus-
tusega.
Esimene Omena-hotell alus-
tas tegevust Tamperes 2003. aasta
oktoobris. Praeguseks kuulub ketti
7 hotelli viies linnas. Hoolimata
majanduse üldisest madalseisust
toimub keti aktiivne laienemine.
Uus ja seni ühtlasi suurim Omena
hotell avati sel sügisel taas Tam-
peres, kuid kavas on neid veelgi.
Omena Hotellit Finland Oy tegev-
juht Tarja Kivilahti selgitab, et ees-
märk on luua aastaks 2012 umbes
25st hotellist koosnev kett, mis
kataks Soome suuremad linnad.
Lisaks on plaanis laieneda välis-
maale, peamiselt populaarsema-
tesse linnapuhkuse sihtkohtadesse.
Esimene hotell väljaspool Soo-
met avatakse järgmisel juba suvel
Kopenhaagenis. Ka Tallinnasse pla-
neeritakse Omena keti hotelli.
Tekst Jukka Arponen
a
R
h
s
v
P
h
p
m
o
t
t
o
√Omena hotell√Broneerimine ja maksmine
veebis (www.omenahotels.com).
√Kindel toa hind hoolimata
ööbijate hulgast.
√Sissepääs uksekoodiga, mis
toimib kogu broneeringu vältel.
√Avarad hea sisustusega toad
(maksimaalselt 4 inimest).
√Asukoht kesklinnas.
√Praeguseks võib Omena
hotellides peatuda Helsingis,
Tamperes, Turus, Vaasas ja
Jyväskyläs.
Infopangas töötavad (vasakult) Elina Huhta, Ahmed Akar ja Eija Kyllönen-Saarnio.
SelvehotellOmena keti hotellid tutvustavad uut kontseptsiooni majutusturul.
Infopank riiki elama asujatele
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 4
turism
Mida talvel tehaMida talvel teha TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HARRINIVA, LUMELINN, KUOPIO, TALMA SKI
Mida talvel tehaMida talvel teha
√Kiirusenauding mootorkelgusafarilSoome safarifirmade ülivõimsalt enim pakutud teenus on mootorkelgutamine. Osaleda võib nii algajatele mõeldud lühemate vahemaade läbimisel kui suurtel, lausa sadade kilo-meetrite pikkustel retkedel. Märgistatud radadel on turvaline sõita ka omal käel. Mootorkelgutamine ei eelda varasemat kogemust, sest kogenud juhendaja käe all saab kõik vajalik kiiresti selgeks.
Safari korraldaja tagab nii varustuse kui väljaõppe, millega kindlustatakse sõitja turvalisus.
√Karting jäärajalKartingit seostatakse eelkõige asfaltradade ja siseruumide-ga. Mõned üksikud on seda harrastanud ka libedal jäärajal. Igatahes Soomes võib seda proovida Vierumäel ja Rukal.
√Kalu narrimasLandiga kalapüük on Soomes igameheõigus ehk püüda võib pea kõikjal ilma tasulise eriloata. Kui on soov suurendada kalasaagi tõenäosust, tasuks pöörduda kohalike asjatundjate poole. Nemad aitavad leida õige varustuse ja sööda ning kõige kindlamad kalapüügikohad.
√Tervistav talisuplus Pakane, jäine vesi ja paljas ihu on võrratu kooslus, mis tekitab päeva lõpuni kestva värske ja reipa tunde. Talisuplust harrastab hin-nanguliselt umbes 120 000 soomlast. Paljud kinnitavad isikliku kogemuse põhjal, et talisuplus on parim vahend külmetushaiguste vastu.
√Räätsadel looduses Räätsad on hiljuti taasavastatud iidvana leiutis. Viimastel aastatel võib matkavarustusele spetsialiseerunud kaup-lustest leida koguni mitut sorti räätsasid, mille hulgas on sobivaid nii väikeseks tervisematkaks kui suuremateks retke-deks. Räätsakõnd ei eelda muud kui lumist maastikku, mida puutumatumat, seda parem. Räätsamatkal võib kasutada ka käimiskeppe.
√Ökoloogiline koerarakendSõit koerarakendiga on üllatavalt lihtne. Koolitatud kelgu-koerad saavad oma tööga mängeldes hakkama ning veavad rakendit sujuvalt mööda ettenähtud rada. Kõrvus vihisev tuul ja käppade alt tuiskav lumi loovad eriliselt laheda fiilingu. Kui võimalus avaneb, tasuks proovida kas või lühikest sõitu. Õige tunde saab siiski kätte pikemal safaril, kui karmides tingimustes pannakse proovile nii koerte kui meeste oskused. Koerasõit on ka ökoloogiline — huskyd kasvuhoonegaase ei erita.
√VirmalisedLapimaal avaneb tihti võima-lus virmalisi imetleda. Mõned korrad aastas saab neid näha lausa Helsingis. Kindla peale minek on aga taevast uurida veebruaris-märtsis Põhja-Soomes.
Jää, lumi ja pakane ning Põhja-Soome kesktalvine kaamos loovad kõikvõimalike põhjamaiste lõbustuste jaoks ainulaadsed tingimused. Karmid olud on tekitanud ka täiesti uusi harrastusi ja tegevusalasid.Siinsetel lehekülgedel tutvustame mõnesid tavalisi ja mitte nii väga tavalisi talveharrastusi ja turismiobjekte.
√Armastatuim talvealaMurdmaasuusatamine on Soome populaarsemaid spordiala-sid. Suusad on olemas pea igas kodus, ja vähemalt kord talve jooksul suusatajaid on miljoni ümber. Oma lemmikharrastuse tarbeks on soomlased vaeva pelgamata loonud märkimis-väärsed tingimused. Hooldatud suusaradu leiab kõikjalt Soomes, kokku kümneid tuhandeid kilomeetreid.
Põhja-Soomes algab suusahooaeg juba oktoobris ja kestab kuni maikuuni. Lõunapoolsemates piirkon-dades saab looduslikul lumel suusatada veebruaris-märt-sis. Sügisel Helsingis avatud suusahallis püsib mõnus lumekate kogu aasta, mis lubab innukamatel harrasta-jatel oma lemmiktegevusele pühenduda kalendrist ja ilmast hoolimata. Paljud suu-sakeskused pakuvad suure-päraseid tingimusi, varustuse laenutust ja soovi korral ka suusaõpet.
√Lapimaa talvLapimaal kestab talv umbes 200 päeva. Nabapiirist põhja pool valitseb osa talvest kaamos ehk polaaröö. Kaamose ajal saab päeva jooksul päikest näha vaid õige lühidalt või üldse mitte. Lumekiht on sügavaim märtsi keskpaigas, mil see ulatub umbes meetrini. Järved jäätuvad tavaliselt novembri lõpus ja detsembri alguses. Jääkiht on kõige paksem aprilli algul, keskmiselt 50—65 cm. Talve madalaimad temperatuu-rid langevad kohati kuni 50 miinuskraadini.
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 1 5T H E B A LT I C G U I D E
√Mäesuusatamine kõikjal SoomesMäesuusanõlvu leiab Soomes kõikjalt. Pikimad nõlvad ja suurimad keskused on Põhja-Soomes, kuid ka lõuna pool leidub sobivaid suusakeskusi igale maitsele. Helsingile kõige lähemad keskused on Serena Ski ja Talma, mis asuvad umbes 20 km kaugusel kesklinnast. Kesk-Soome keskustest tuntui-mad on Himos, Riihivuori ja Hälärinteet Jyväskylä lähedal ning Kuopio lähistel Nilsiäs asuv Tahko. Kokku on Soomes suusakeskusi umbes 80 ringis. Hooaeg algab Põhja-Soomes juba oktoobris ja lõuna pool jõulude paiku. Kevadel on Lapimaal lund kuni maikuuni, samas kui lõunas mängitakse sel ajal juba golfi.
√Jõuluvana moodiPõhjapõdrakasvatus on Põhja-Soomes väga oluline elatusalli-kas. Kuigi tegemist on eelkõige toiduainetetööstuse haruga, on põhjapõdrad rakendatud ka turismivankri ette. Huvilisel on võimalik külastada paljusid põhjapõdrakasvandusi, kus saab muu seas proovida saanisõitu. Põtrade veetud rees soojade tekkide all jõuluvana kombel mööda lumist loodust ringi kihutamine on unustamatu elamus.
√Uiskudega looduses ja linnasHelsingis ja mujalgi Soomes on linnarahva käsutuses palju uisuväljakuid, kas siis päris tasuta või sümboolse raha eest. Neist uhkeim on Rautatientori Jääpuisto (Raudteejaama väljaku jää-park), mis tegutseb Helsingi kesklinnas juba mitmendat talve. Kel uiske kaasas ei juhtu olema, saab neid koha-peal laenutada. Hokikepid pole liuväljal lubatud.
Hoopis teine tera on uisuretk järvejääl. Eelkõige Ida-Soomes on rajatud häid uisuradasid, mida talvel korralikult hooldatakse. Tippsündmus on Kuopios toimuv iga-aastane Finland
Ice Marathon, mille põhidistantants on 200 kilomeetrit.Väärt kogemus on ka uisuretk juhendajaga. Sobiva
varustuse saab laenutada kohapeal. Õige ilma korral algab uisuhooaeg juba oktoobri lõpus ja kestab aprillini välja. Parim uisuaeg on jaanuarist märtsini.
√Maailma suurim lumelossKemis on igal talvel alates aastast 1996 kerkinud maailma suurim lumest ja jääst loss. Ka tänavu rajatakse linna sadamapiirkonda terviklik jääst ja lumest kompleks, kuhu peale müüride ja suure lossiplatsi kuuuluvad ka restoran LumiRavintola, lumehotell ning -kabel, kus igal talvel laula-tatakse kümneid paare. Aastate jooksul on lumehotellides ööbinud enam kui 10 000 külastajat. Lumelinna ametlik avamine toimub jaanuari lõpus, kuid juba varem saab tutvuda ehitustöödega, mille edenemine sõltub ilmaoludest. Kui talve alguses on piisavalt pakast, saadakse ehitus valmis tunduvalt varem. Eelmisel aastal suleti Lumelinn 10. aprillil, nii et kapi-taalse ehitisega sai tutvuda vaid loetud kuude jooksul.
√Minikruiis jäälõhkujagaPerämereks kutsutakse Läänemere põhjaosas asuva Põhjalahe lahte. Seal ristleva jäälõhkuja Sampo kodusa-dam on Kemi. Pärast 30aas-tast teenistust põhjamaistes vetes teeb alus edukat karjääri kruiisilaevana. Reis algab mootorsaanisõiduga mööda jääd laevale. Seal tutvustatakse jäälõhkuja senist elukäiku, ja vapraimad reisijad saavad võimaluse veekindlates kostüümides jäisesse vette sulpsata.
Tundraküla keskuse
kasv ja areng muutu-
vad iga aastaga üha
jõulisemaks. Kõige
värskemad uudised on kahek-
sa rajaga keeglisaal ning jär-
jest suurenevad majutus- ja
restoranivõimalused.
Talvel on Ruka reeglina
esimene suusakeskus, mis
külastajatele oma uksed
avab ning nõlvadele pääseb
juba oktoobrikuus. Nõlvu
on kokku 29, millest pikim
on 1300 m. 20 tõstukit liigu-
tavad nõlvadel 23 000 mäe-
suusatajat ja lumelaudurit.
Ruka nõlvaprofiil on tõeli-
selt mitmekülgne. Siit leiab
nii laheda freestyle-kesku-
se kui FISi nõuetele vastava
SuperPipe’i. Laineraja vah-
vatel hiigellainetel võib las-
kuda igaüks, kes vaid suus-
kadel püsti püsib. Ja kahe
tundra tõstukipiletiga võib
lisaks Rukale suusatada ka
Pyhä nõlvadel.
Murdmaasuusatajatele
pakub Kuusamo kant hin-
gematvalt kaunist loodust ja
vaheldusrikast ümbruskon-
da. Suusataja rõõmuks on
radade äärde püsti pandud
välikohvikuid, kus saab nau-
tida tassikest kuuma jooki.
LasteleRukal võib kõikjal näha
märke võõrustajate soovist
võtta vastu peredega reisi-
jaid, mis tähendab erilist
tähelepanu laste rõõmude
ja vajaduste suhtes. Kaltio-
lampi lastemaalt leiab pere
pisematele mõeldud nõlva,
mis on varustatud nöörtõs-
tukiga – vahva koht, kus
lapsed saavad oma oskusi
proovile panna. Lastemaa
Rosa ja Rudolf on paik, kust
leiab lisaks nöörtõstukile ka
lendava vaiba, mis lapsi nõl-
vale viib. Kui õues varbad
külmetama hakkavad, võib
minna Touhutalosse tuppa
mängima. Kõikjal suusakes-
kuse aladel leidub mõnusaid
puhkekohti, grillimispaiku
ja mitmesuguseid teenuseid,
mis puhkaja elu meeldivaks
muudavad.
Kiirus ja elav ööKardisõit jäärajal paneb
proovile nii hobujõu kui
naelrehvid. Siin saab koos
sõpradega korraldada maa-
ilmatasemel kardisõidu-
võistluse. Võistlus koosneb
nii soojendus- kui kvalifi-
katsioonisõitudest ja finaa-
list. Parimad sõitjad lahku-
vad medalid kaelas.
Ruka ei maga ööselgi,
sest suusahooajal kestavad
afterski peod varajaste hom-
mikutundideni. Suusakesku-
ses on pea kolmkümmend
meelelahutuspaika, – sellest
valikust peaks igaüks just
endale sobiva pidutsemisko-
ha leidma. Restoranid paku-
vad kohalikust toorainest ja
loodusandidest valminud
hõrgutisi. Siia kuuluvad
kindla peale Kitka järve rää-
bised ja muud järvest tõm-
matud kalad, metsloomaliha
ja magusad marjad.
TEKST MARI TUOVINEN, FOTO RUKA-KUUSAMO TURISMILIIT
Kogupere hoogne suusakeskus
turism
√Nii saad Rukale√Finnair lendab Kuusamosse
kogu aasta läbi, Blue1 ainult
talvel. Lennuaeg on umbes
tund ja lennujaama buss viib
reisijad otse Rukale.
√Autoga Helsingist sõites on
reisi pikkuseks umbes 800 km.
Ruka on Soome populaarseim suusakeskus ja Kuusamo loodus on ühtviisi suurepärane nii suvel kui talvel.
T H E B A LTT H E B A LT1 6
Lapimaa ja Kesk-Soome
vahele jäävat ala nime-
tatakse Pohjois-Poh-
janmaaks. See ulatub
Pohjanlahti rannikul
asuvatelt leetseljakutelt
Kuusamo Oulankajõeni. Läänes
hõlmab maastik viljakaid lagen-
dikke, ida pool laiuvad vägevad
tundrad. Pohjois-Pohjanmaa pind-
ala on 35 291 km², kusjuures ela-
nike koguarv ulatub kuni 375 000.
Piirkonnakeskuseks on Oulu linn,
kus elab 125 000 inimest.
Soome lõunapoolseim tundra-
piirkond Syöte on oma suusakes-
kuste ja tundrahotellidega Pohjois-
Pohjanmaa kõige mitmekülgsemaid
teenuseid pakkuv turismikeskus.
Syöte looduskeskus ja rahvuspark
jagavad teavet ja elamusi nii loodu-
se- kui kultuurihuvilistele. Pohjois-
Pohjanmaa tuntuim talvepuhkuse
veetmise paik on siiski Ruka suu-
sakeskus Kuusamos.
Loomade talve toimetusedAastaringselt avatud Ranua loo-
duspark on piirkonna armasta-
tumaid sihtkohti, kuhu meelsasti
tullakse kogu perega. Paljud ark-
tilised loomad on aktiivsed just
talvel ja lumises keskkonnas on
neid lihtsam jälgida. Loomapar-
gis on umbes 50 liiki metsloomi,
kokku 200 isendit. Peale looma-
pargi külastuse pakutakse Ranuas
veelgi teenuseid kogu perele, näi-
teks mitmesuguseid safareid. Tal-
vel annavad pargile eripärase ilme
jääehitised ja -skulptuurid.
Tekst Jukka Arponen
Ylläs jaguneb Äkäslompolo
ja Ylläsjärve külade vahel.
Neid ühendab üks Soome
kaunimatest teedest, Yllä-
se maantee. Tee keerdub ümber
Yllästunduri läänekülje ja sellelt
avanevad lääne suunas kaunid
panoraamvaated. Ka suusatades
või matkates ühest külast teise
saab läbida Pallas-Ylläs rahvus-
pargi kaunist ala.
Ylläs kasvab kiires tempos.
Keskusesse on paigaldatud uued
gondel- ja tooltõstukid, on ava-
tud uusi nõlvu. Samuti on uuen-
datud tõstukipiletite süsteemi ja
ka restoraniteenuseid pakutakse
senisest enam. Mäesuusahoo-
aeg algab novembris ja suusata-
jaid jätkub nõlvadele kuni maini.
Kuuekümne ühest nõlvast kogu-
ni kakskümmend üheksa on val-
gustatud, mis lubab mäesuu-
satamisega tegeleda ka pärast
päikeseloojangut. Ylläs pakub
suurepäraseid võimalusi ka off-punkti suusatajatele.
Ylläsel leidub tegevust murd-
maasuusatajatelegi. Suurepärane
loodus, vaikus ja hästi hooldatud
rajavõrgustik meelitavad piirkon-
da nii algajaid kui kirglikke suu-
satajaid. Et suusaradu on üle kol-
mesaja kilomeetri, siis ei tarvitse
samu radu kaks korda sõita.
Lohesuusatamist võimaldab tuulKevadel suunduvad lohesuusata-
jad Lapimaale. Ylläse maastik on
aga lohe-entusiastide talvine mee-
lispaik. Ühtlased tuuled, laugete
nõlvadega künkad ning tuhklumi
võimaldavad lohesuusatajatele
parimaid tingimusi. Lohesuusa-
tamist saavad Ylläsel proovida
kõik soovijad, kes vanemad kui
14 aastat.
Lumeküla pimestab ilugaLainios asuv Snow Village on
hingematvalt kaunis. Ehituseks
kautatakse 15 miljonit kg lund
ja umbes 300 000 kg kristallsel-
get looduslikku jääd. Lumeküla
saab igal aastal uue ilme, mis toob
huvilised ikka ja jälle tagasi seda
imetlema. Lumekülas saab veeta
öö nii lumehotellis kui jääsviidis,
süüa õhtust jäärestoranis või jalga
keerutada jäädiskol, kus joogid ja
söögid serveeritakse jääst nõudes.
Lumegaleriis saab imetleda jääst
kunstiteoseid, mille on turistide
rõõmuks valmistanud selle ala
tipptegijad. Kui aga plaanis on tal-
vine pulmapidu, siis võib sellestki
teha kordumatu ja unustamatu
elamuse Snow Village’is.
turi
TEKST MARI TUOVINEN, FOTOD SNOW VILLAGE
Levi naaber — Ylläs on mäesuusahuviliste esimene valik. Ylläsel on lisaks Soome suurimatele laskumisnõlvadele ka suurim kõrguste vahe. Ka laskumisradade arvu osas hoiab see suusakeskus Soomes esikohta.
Ylläsel on kõik veidi suurem Ylläsel on kõik veidi suurem √Kuidas saab Levile ja Ylläsele?√Kittilässe saab kõige paremini
lennukiga. Finnair ja Blue1
lendavad liinil Helsingi-Kittilä.
FinnCom lendab Kittilässe talviti
Turust ja Tamperest.
Snow Village’i tubades magatakse soojades magamiskottides.
Kaart Korsisaari/Saariselkä Express -traje
Õhtusöök jäärestoranis on unustamatu el
T A LV 2 0 0 9 / 1 0T I C G U I D ET I C G U I D E
Wireless OuluOulus toimib Soome suurim tasuta Interneti leviala.
Oulu linn Soomes on juhtmeta Interneti teerajaja. Kohalik panOULU võrgustik katab muuhulgas turuplatsi, südalinna ja paljusid avalikke hooneid. Võrk toimib nagu WiFi Eestis ehk sisselogimist ei nõuta. Elektronkirju võib saata, kasutades e-posti teenust smtp.panoulu.net. Võrgul on enam kui 1000 tugipunkti ja see on loodud paljude osapoolte koostöös. Toetava õla panid teiste seas alla Oulu linn, ülikool ja Elisa Oy.
Sportlik teaduskeskusSoome vanima teaduskeskuse uusim näitus on Sporttimus.
Nagu nimigi ütleb, esitletak-se näitusel spordiga seotud teadust. Teaduskeskuse stiilis koostatud näitusel on põhirõhk interaktiivsetel eksponaatidel, mis tutvustavad mitmesuguseid sportlikke sooritusi mõjutavaid tegureid. Näiteks saab simu-laatoris kogeda suusahüppeid toetavaid õhuvoole jne.
Soome tuntuim teaduskeskus Heureka pidas just oma 20. sün-nipäeva. Heurekast veel vanem teaduskeskus asub aga Oulus — Tietomaa avati suvel 1988.
Teaduskeskus Tietomaa, Nahkatehtaankatu 6, Oulu.
Kas teadsid, et…
Ranua looduspark erilise jõulukingi ootusesMärtsis 2009 elati Ranua loodus-pargis põnevate sündmuste tähe all: isane jääkaru Manasse (19 a) tegi lähemalt tutvust oma naabri-tüdrukutega — nelja-aastaste õdede Venuse ja Valeskaga. Loomapargi jääkarud olid kõrvuti aedikutes ela-nud üle kolme aasta, alates sellest ajast, kui karutüdrukud Ranuasse saabusid. Kevad on jääkarude paa-ritumisaeg ja Manasse külaskäigu tulemusi on oodata jõuluks. Ka mujal Euroopas elatakse Ranua jääkarude pereelule innukalt kaasa. Euroopas on jääkarusid 55 loomaaias kokku 140–150 isendit, kuid nad saavad vangistuses elades harva järglasi.
Lapimaale stiilselt bussigaBussifirma Korsisaaren Saariselkä Express toimetab reisijad Helsingist ja Turust kiirelt ja mugavalt Lapimaa populaarseimatesse suusakeskustesse.
Helsingist väljub Saariselkä Express autobussijaamast Kamppi kauban-duskeskuse juures, kuhu pääseb kerge vaevaga ka sadamatest. Alates 19. veebruarist hakkavad bussid väljuma reedeti kell 19.45, kõige kaugemas-se sihtkohta saabutakse järgmisel päeval kell 13.15. Saariselkäst tagasi Helsingisse hakkab buss sõitma laupäeval kell 15.50 ja jõuab pealinna pühapäeval kell 9.00. Korsisaari bussid on peaaegu uued ja igati muga-vad. Kes ihkab veelgi suuremaid reisimõnusid, võib osta Plus-teenuse. Plus-reisijatele on eraldatud bussis omaette avaramad kohad ja nende heaolu eest hoolitseb kogu sõidu kestel reisisaatja. Plus-reisijatele paku-takse ka hommikusööki ja maitsvaid eineid.
Saariselkä Expressi hinnadEdasi-tagasi pilet täiskasvanutele 140 €, lastele (alla 17 a) 74 €.Plus-teenuse lisahind 110 €.
Lisateave: www.korsisaari.fi
Levil toimub igal aastal slaalomi maailmakarika etapivõistlus.
Levi pakub ideaalseid tingi-
musi talvise puhkuse nauti-
miseks. Kas oled reisil üksi,
kahekesi või perega – Levil
jätkub alati tegevust, vaatamist
ja kogemist. Lapi maagia jõuab
turistideni, kel on julgust veeta
öö iglus või maa sisse ehitatud
onnis.
Lapi öö on tulvil maagiatUtsuvaaras saab ööbida osaliselt
maa sisse rajatud onnis (kammi) või tähistaeva all paiknevas lume-
onnis (iglu). Kammi’s on ruumi
sada kakskümmend kolm ruut-
meetrit. Klaustrofoobia seega ei
kollita. Iglude seinad ja katus on
läbipaistvad, mis lubab virmaliste
vehklemist ja tähistaevast nautida
otse motoriseeritud voodist.
Nulituise Shamaani pakubki
majutust kammi’s. Šamaani jutte
kuulates alanud õhtu jätkub suit-
susaunas ja lõpeb nooruseallika
kaudu unemaal. Seal magatak-
se lavatsil loomanahkadel lahtise
tule paistel.
Esipoole nõlvade uusimast
hotellist avaneb kaunis vaade
õhtuvalguses säravale külale. Levi
Panorama on vaid gondlitõusu
kaugusel kaugusel Levi keskusest,
laskumisnõlvale saab aga seevastu
otse hotelli uksest.
Jääsaunast monotantsudeleOunasjogi juures pakub jäiseid
elamusi Luvattumaa. Saab ren-
tida jää- või väljas asuvate vette-
kastmisvõimalustega maasauna.
Uudiseks on detsembris avatav
baaridega jäärestoran, kus pole vaja
karta, et joogid soojaks läheksid.
Levi K5 hotelli hoovis asub
ehtne maa alla ehitatud Saami
onn. Meeleolukas Saami Kammis
pakutakse elava tule äärde kaetud
laualt traditsioonilisi Lapi hõrgu-
tisi. Einet ilmestavad traditsiooni-
line Lapi joig ja lood.
Restorane on Levi piirkonnas
umbes 40 – sobiva leidub igale
maitsele ja rahakotile – soovitakse
siis einestada kõrgemal tasemel või
tavalist kodust toitu. Õhtupoolikuti
võib mõnes paigas minna eriti pöö-
raseks, kui afterski käigus mõned
ekstreemsemad tantsijad ka lauda-
dele ronivad. Õhtuti pakuvad mit-
med restoranid ka elavat muusikat
Soome tippartistide esituses.
KultuurinäljasteleLevit külastavatel puhkajatel tasub
tutvuda ka kohaliku kultuuriga.
Kunstnikust professori Särestö-
niemi muuseum on külastamist
vääriv paik. Kunstniku ateljees
korraldatakse kontserte ja teatri-
etendusi ning galeriis saab tutvuda
püsiekspositsiooniga. Levi Summiti
näitusekeskuses, tunduri tipus, on
hetkel vaadata Reidar Särestöniemi
viiekümne üheksast maalist koosnev
ekspositsioon, mis keskendub aasta-
aegade vahetumisele Lapimaal.
Jõuluturu südamlik meeleoluLevi jõuluturg tegutseb eesmiste
nõlvade juures, Zero Pointi ligi-
duses. Meeleoluka turumeeleolu
asjus on võetud eeskuju Kesk-Eu-
roopa jõuluturgudest. Standard-
sed kenad müügiputkad ja kaunid
kostüümid loovad muinasjutulise
Lapi meeleolu. Müügil on peami-
selt käsitöötooted. Jõuluturg on
avatud 10. jaanuarini.
Lapihullus, mis see on?Soomes räägitakse lapihullusest.
Millest on jutt? Selgust selle osas
annab retk Levile. Öeldakse, et
lapihullus haarab inimest harili-
kult juba esimesel Lapimaa retkel.
Tavaliselt liitub sellega imetlus
Lapi tundurite, looduse ja vaikuse
suhtes. Paljud kaotavad südame
Lapimaale seal käies ja ainus viis
seda tõbe ravida on kindlate ajava-
hemike järel uuesti ja uuesti Lapi-
maad külastada. On ka selliseid,
kes esimese lummava mulje sunnil
pakivad oma asjad kokku ja kolivad
lõplikult Lapimaale elama.
TEKST JA FOTOD MARI TUOVINEN
Levil kohtuvad Kesk-Euroopa külamiljöö ja Lapi looduse ilu.
Lapihullus annab tunda LevilLapihullus annab tunda Levil
ism
ektoor
lamus.
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 01 8
ostlemine
Espressot oleme ehk kõik
vähemalt korra elus joo-
nud. Espressot, mis itaa-
lia keeles tähendab “välja
pressitud“, valmistatakse
93kraadise vee 8–10atmosfääri-
se rõhu all läbi peene kohvipuru
pressimise teel. Valdavalt kasuta-
takse klassikalise espresso valmis-
tamiseks Arabica kohviube. On ka
neid, kes ei pea espresso valmista-
miseks tingimata kohvikusse või
kontorisse minema – masin võib
ka kodus olla. Kuigi espressoma-
sinad ei ole eriti odavad, saab ka
nende seast teha valiku ja päris
kättesaamatu see kodune lõbu ei
olegi.
Espressomasina soetamisel
saab valida nii jahvatajaga kui koh-
viveskita masina. Viimasel juhul
tuleb kohv muidugi eraldi jahvata-
da. Parim espresso saadakse ikka
värskelt jahvatatud kohviubadest.
Laiatarbe espressomasinate hin-
nad jäävad Kaffecentraleni kaup-
luses 800–2500 euro vahele. Rivis
seisab teiste seas ka käsitsi valmis-
tatud la Marzocco masin, mille
hinnaks on müstilisena tunduv
6710 eurot (üle 100 000 krooni).
Poe juhataja Ulrika Hannu-
la demonstreerib mõnuga täies-
ti elektroonikavaba, klassikalise
disainiga espressomasinat. Rusi-
kareegel on see, et mida vähem
elektroonikat masin sisaldab, seda
töökindlam ta on. Kui espres-
somasinat regulaarselt puhastada,
hooldada ning vahetada kuluvaid
osi õigeaegselt, siis on täiesti tava-
line, et masinat saab kasutada ka
mitu põlvkonda.
Kõige populaarsemaks mar-
giks nimetab Ulrika Hannula
Itaalia päritolu Mokaflori. Valdav
osa espressokohvidest ongi pärit
Itaaliast. Analoogiliselt tavaliste
kannukohvidega on ka espres-
somargid segukohvid. Espros-
so headust näitab selle pinnale
ilmuv vähemalt 3 mm paksune
kiht pehme struktuuriga puna-
kaspruun vahtu, mis Itaalias kan-
nab nime la crema. Vaht peab
olema nii tihe ja püsiv, et suudab
kinni pidada pinnale riputatud
suhkrukristallid. Vahu vähesus
või puudumine surveaparaadiga
valmistatud joogi puhul näitab,
et espressot ei valmistatud kõige
õigemini.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
Tee ise Tee ise espressokohviespressokohviMokost paari sammu kaugusel tegutseb keldriruumides kauplus-kohvik Kaffe cen-t ralen. Lisaks espresso joomisele koha-peal, saate seda ka kaasa osta.
√Kus asub√Kaffecentralen
Pursimiehenkatu 23, Helsingi
Avatud E—R 8.30—18, L 10—16
Moko on 20 aastat tegut-
senud perefirma. “Alg-
selt kasutasime ruume
kesklinnas, kuid seal-
sed kallid rendihin-
nad ning külastajate kontingent
ei olnud meile päris meelepärased.
Praeguses kohas Punavuori ja Eira
vahel ollakse aga just seal, kus ela-
vad – liiguvad nende stiili hinda-
vad inimesed,” räägib kaupluses
töötav Lilli Toukolehto. Ümb-
ruses tegutseb arvukalt disaini-,
reklaami- ja arhitektuuribüroo-
sid, saatkondi, TV- ja ajalehetoi-
metusi ning kunstnike ateljeesid.
Lõuna ajal on kohvik rahvast täis.
Pühapäevahommikuti on neil tra-
ditsiooniline kogupere hommi-
kusöök, kuhu tullakse hulgaliselt
koos peredega. Nii Eira kui Puna-
vuori on Helsingi trendikamate
elurajoonide seas.
Majakraami ja pesuvahendeidMoko kaupleb peamiselt maja-
kraamiga. Populaarne on nende
pakutav antiikse viimistlusega
Indias valmistatav pseudoantiik-
mööbel. Mööblit tuuakse peale
India ka mujalt Aasiast ja Prant-
susmaalt. Nende turustatavad
vedelseebid pärinevad samuti
Prantsusmaalt ning põhinevad
oliiviõlil ning legendaarsel Mar-
seille’ seebi retseptil. Method too-
tesarja pesuvahendid on mürgiva-
bad ning keskkonnasõbralikud.
Kõrvuti eelnevaga pakub kauplus
ka voodiriideid-patju ning muid
tekstiilesemeid, suures valikus
küünlaid ning dekoratiivesemeid.
Rähni fantaasiaga koostatud sor-
timendi seast leiab isegi drena-
žööri ning laualampe. Kohviku
kõrval on valik mahlu ning loo-
dustooteid.
Moko kabinet on väga popu-
laarne koosolekute ning nõupida-
miste korraldamise paik. Maksta
selle kasutamise eest ei tule – pii-
sab ette helistamisest ja broneeri-
misest. Ka Moko külastamise päe-
val võis tõdeda, et kabinetis istub
elavalt žestikuleeriv seltskond.
Detsembris alustatakse Mokos
kohapeal kohvi praadimisega. Vas-
tava masina paigaldus oli külastu-
se ajal veel pooleli. Kaffa brändi
nime all varustatakse enda rösti-
tud kvaliteetkohviga juba praegu
mitmeid kohvikuid.
“Kaupluse kontseptsioon ja
idee pärineb Londonist ja New
Yorgist,” räägib Lilli Toukolehto.
Kõik sai alguse lastemängust,
mille käigus tool muutus mööb-
litükist mänguseltsiliseks ning sai
hinge ja nime – moko. 1990. aastal
asutatud Moko on Soome esimene
lifestyle sisusfirma. Moko kont-
septsiooniks on kodu kui praktili-
ne, mugav, värviküllane ja loomin-
guline keskkond. Moko-kodu on
klassikaliselt boheemlik, kuid ikka
isikupärane. Koht, kus elatakse
ja ollakse mugavalt ja kasvatakse
avatuna kõigele meeldivale. Moko
annab kodusoojuse.
Mokol on ka teine kauplus
Espoos, kaubanduskeskuses Iso
omena. Mingit majanduslangust
Lilli Toukolehto Moko majandus-
näitajate põhjal välja tuua ei saa.
Näib nii olevat, et hea äriidee veab
välja ka raskel ajal.
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
Moko — kogupere kaupluskohvikMoko — kogupere kaupluskohvikPunavuori ja Eira vahel Pursimiehen-katul tegutseb kauplus-kohvik Moko Market.
√Kus asub√Moko, Perämiehenkatu 10,
Helsingi. www.moko.fi, avatud
tööpäeviti 9—18.00, L 10—17.00
Moko hakkas esimesena Soomes pakkuma elustiilikaupu ühes kohas.
Käsitööna valminud Marzocco maksab 6710 eurot.
Ulrika Hannula kinnitab demonstreerib täismehaanilist espressomasinat.
45 € / (1–4
INIMESELE)
Rastila Camping
Linnapuhkus kämpingustiilis
Foto
d: Jo
hann
a Van
amo j
a Hels
ingin
kaup
ungin
kuva
pank
ki/Pa
ul W
illiam
s
Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!
Restoran Chico’s pakub Ameerika köögi parimaid palasid.Meie eestikeelne menüü muudab tellimise hõlpsaks. Chico’s on hästi tuntud oma õdusa miljöö kui ka maitsvate roogade poolest.
Maitseelamus ootab- tule ja tunne söömisest mõnu.
ESPOO: HELSINKI:
VANTAA: TUUSULA:
www.chicos.fi
Restoran Salve on see osa Helsingist, mida peab ise kogema.
Naudi merehõngulisi maitseid, mis on sündinud tuhandetest tormidest,
pritsivatest laineharjadest ja seiklustest sadamates.
Kodusadam aastast 1897.
Hietalahdenranta 11, HelsingiTel. +358 10 76 64280
Avatud: E-L 10-24, P 10-23
Beefy Queen Jambo on Helsingipopulaarsemaid lõunasöögirestorane – kiire ja sõbralik teenindus juba enamkui 30 aastat!
Beefy Queen Jambo
Restoran Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, 00130 Helsingitel +358 9 611 071Avatud E–R 10.30–18, L 11–18
Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad (pearoog 8–16 EUR)
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 0
Kauplused√www.eratukku.fi√www.retkiaitta.fi√www.partioaitta.fi
Varustuse valmistajad√www.finn-savotta.fi√www.kotiposti.net/ viherto/index.html√www.halti.fi
Riiete valmistajad√www.rukka.com√www.sasta.fi√www.boreus.fi
√Matkavarustus
√Ilukunst VenemaaltNäitus “Enchanting Beauty” esitleb Vene meist-rite salongikunsti aastatest 1809—1917. Interjööre kaunistama loodud maalid ja skulptuurid peegel-davad idamaiseid maastikke, rokokoostiilis kau-neid rõivaid ja stseene antiikmütoloogiast. Näha saab ka põnevaid ajaloolisi portreesid. Näitus on teine osa sarjast, mis tutvustab Helsingi linna-muuseumis Tretjakovi Galerii kollektsioone.
Foto: Dreaming, 1840s, Neff Timofei Andrejevitš © The State Tretyakov Gallery.
Kuni 14.3 “Enchanting Beauty” — näitus Tretjakovi Galerii kollektsioonidest, Tennispalatsi kunstimuuseum, Helsingi.
√Talvine lõbustusparkLinnanmäe lõbustuspark avab talvisel ajal oma väravad külastajatele täpselt üheks nädalaks. Lõbutsejatele on kasutusvalmis seatud küll vaid osa atraktsioone, kuid talvistele oludele kohaselt ehitatakse neid lumest ja jääst juurde. Huvilised saavad muu hulgas proovida ka mootorsaanisõitu.
20.—28.2 Talvetrall Jäähelmi, Linnanmäe lõbustuspark, Helsingi.
√Depeche ModeDepeche Mode (Dave Gahan, Martin Gore, Andy Fletcher) on vaieldamatult kultusbänd. Bändi muusi-kas on säilinud ehe underground-meeleolu, hoolima-ta faktist, et alates 1981. aastal ilmunud esimesest plaadist (“Speak & Spell”) on nad müünud kokku enam kui 75 miljonit albumit. Briti päritolu Depeche Mode’il on kirglikke fänne ja fänniklubisid paljudes riikides, ka Eestis ja Soomes, kus bänd uusim album, aprillis 2009 ilmunud “Sounds of the Universe”, tõusis hetkega albumimüügi edetabeli tippu.
2.2 Depeche Mode, “Tour of the Universe”, Hartwall Areena, Helsingi.
Tüüpiline Soome matka-
varustuse element on
raamseljakott. Seljakot-
te on ikka valmistatud
erinevatele matkatingi-
mustele vastavalt ja kaasajal on
levinuim mudel pärit Alpidest.
Alpiseljakott istub kindlalt seljas
ja ei liigu. Sellega on kerge liikuda
konarlikul ja järsu profiiliga maas-
tikul, aga ka mäkke ronida. Soome
stiilis raamseljakott pärineb aga
metsamaastikult. Seljakotiga met-
sas liikudes polnud tarvis mäkke
ronida, kuid igasugust kraami pidi
saama palju kaasas kanda. Just sel-
les seisnebki matkavarustuse sor-
timendi peamine erinevus. Kesk-
Euroopa valmistajate mudelid
pärinevad Alpidest, soomlaste,
norralaste ja rootslaste seljakott
aga kannab endas metsapiir-
kondade traditsioone.
Raamseljakoti kõrval on
tüüpilised matkatarbed ka
magamisvarustus, mida
kasutatakse ööbimisel sügi-
seti ja talviti lõkke ääres.
Enamasti on kõigil valmis-
tajatel oma avatud küljega
riidest varitelgid (laavu),
teistel veel riidest ava-
tud küljega vari-
kojad (loude)
või koguni
mu l t i -
funktsionaalseid varjekangad –
Erätoveri.
Üks Soome eriline matka-
misvahend on metsakelk-lohis-
ti (ahkio). Norra sama-
laadsed vahendid on
rohkem tuntud,
kuid neid kasu-
tatakse valdavalt
avamaastikul.
Tihedas metsas
vajatakse aga
sootuks teistlaa-
di lohistit – sel-
list, mis ei vaju
lumme ja mida
saab järsult pöö-
rata. Paralleelselt
vajatakse lumises
metsas ka lume-
räätsasid ja met-
sasuuski, mida Soomest ka laias
valikus osta saab.
Matkariietuse valmistajaid
on Soomes mitu ja matkamiseks
sobivaid laigulise mustriga komp-
lekte (näiteks Goretex
ja Drymax) leiab
mitmete firmade
sortimendist.
Harilikult on
need valmis-
tatud tugeva-
mast kangast
kui vastavad
alpimudelid. Met-
sas pole kergus nii oluline
kui mägedes – olulisem on riide
vastupidavus rebenemisele. Root-
si tootjate mudelid on samuti
Soomes populaarsust kogu-
nud ja neid saab osta palju-
dest kauplustest.
Kotid raskete asja-
de kandmiseks, kat-
tevarjud lõkke ääres
ööbimiseks, lohis-
tid ja suusad met-
saaluses sügavas
lumes liikumiseks
ning vastupidavad
riided – need on
peamised toote-
grupid, mida eest-
lasel tasuks Soome
matkavarustusega
kauplevatest poo-
didest otsida.
Suurim välimatka-
mise varustust vahen-
dav kett on skautidele
kuuluv Partiokauppat.
Helsinkis kannab Partio-
kauppa nime Partioaitta.
Partiokaupluses on tooted
jaotatud kolmele taseme-
le. Nõudlikule kasutajale
sobiv “Tunturisusi”, keskmisele
vajadusele vastav “Tunturihauk-
ka” ja hobimatkajatele mõeldud
“Tunturisopuli”, on hinna ja kva-
liteedi suhet arvestades head vali-
kud. Küll mitte odavaimad, kuid
samas hea kvaliteediga. Helsin-
gis on Partioaitta konkurendiks
Retkiaitta – suurim erakätes olev
matkavarustusega kauplev ettevõ-
te. Helsingi piirkonna soodsaim
variant on aga Erätukku, mis val-
mistab oma tooteid eeskätt kala-
ja jahimeestele. Sortiment sisal-
dab siiski ka matkajatele mõeldud
varustust.
TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD SASTA JA HAGLÖFS
Matkajate messMatkajate messSoome matkavarustaja ehk Outdoorsi sortiment on mõnevõrra erinev kui Eestis pakutav. Soomes moodustavad klientuuri reaalselt metsades matkajad.
ostlemine
√Kus asub√Helsingi keskuse kaubandus-
keskuses Forum on Lassin
Retkiaitta. Selle “taga”
Yrjön kadu teisel poolel on paar
Partioaita kauplust. Partio-
aitasid on ka teistes kaubandus-
keskustes, näiteks Itäkeskuses
ja Jumbos. Erätuku kauplus
asub Vantaal Tammistos, kus
on uus ostukvartal Kehä III:e
ja Tuusulanväila ristumiskoha
lähedal, Jumbo juures.
Talvel läheb õues olemiseks vaja erivarustust.
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 1T H E B A LT I C G U I D E
ostlemine
Via Monte Napoleone koos
hargnevate kitsaste kõr-
valtänavatega on Milano
ja samas ka kogu Euroopa
kõige elegantsiküllasem
moetänav. Montenapo, nagu milaa-
nolased seda ise kutsuvad, oli juba
eelmisel sajandil üks Milano toret-
sevamate vaateakendega tänavatest,
kus inimesed tavatsesid lusksukau-
pu imetlemas käia. Tänapäeval on
tänav kellaajast sõltumata parkivaid
sõidu- ja kauba autosid tulvil ning
jääb vaid imestada, miks pole veel
vastu tuldud paljude soovile Via
Monte Napoleone täielikult auto-
vabaks muuta.
Tänava nimelugu algab 1804.
aastast – Napoleoni ajajärgu hari-
punktist. Neil päevil kubises linn
välismaalastest, kes nautisid lisaks
Milano heale ärikliimale ka linna
rikkusest tingitud kunstilem-
bust ning meeleahutusvõimalusi.
Möödunud aegade ekstravagants
peegeldub tänapäevas Milano
moekvartali – Quadrilatero della
moda kaudu. Kvartali moodusta-
vad Via Sant’Andrea, Via Spiga, Via
Borgospesso ja Via Monte Napo-
leone. Sealt leiab moehuviline läbi-
segi õdusate kohvikutega kõige
suurema kontsentratsiooni kalli-
test moebrändidest, hinnalistest
karusnahkadest ja juveelitoode-
test. Pakutav kuulub maailma
moetööstuse absoluutsesse tippu.
Milano kõige kallima hinnatase-
mega Via Monte Napoleone on
samas ka kogu maailma moepeatä-
nav, sest Milanot peetakse ju maa-
ilma absoluutseks moepealinnaks.
Kvartalist leiab mitmeid kõrgklassi
outlet- ning ka antiigiärisid. Üks
markantsemaid outlet’e on turis-
tide hinnangul imetilluke poeke
aadressil Via Monte Napoleone 26
– D Magazine, kus võib leida väga
soodsalt veidi moraalselt vana-
nenud tipptasemel tooteid. Kui
tõmmata paralleele Pariisi moe-
tänavatega, siis võib Via Monte
Napoleonet kõrvutada St Honoré
tänavaga.
Moetänava import Soome lahe kaldaleSellest suvest Helsingis tegutsev
kauplus asub Bulevardi ja Manner-
heimintie nurgal – samuti vääri-
kas ja elegantses kohas. Mitmesaja
ruutmeetri suuruse müügipinna ja
mitmetasemelise põrandaga kaup-
luses pakutakse Gucci, Diori, Prada
and Lanvini kaubamärke kandvaid
tooteid. Soomes on neid kaubamär-
ke küll varemgi turustatud, kuid
mitte high-end tasemel. Eestlase
jaoks teeb selle poe aga tähelepanu-
väärsemaks see, et kaupluse “nägu”
on kunagine tippkorvpallur Heino
Enden. Tema ülesandeks on poe
tutvustamine ning suhtlus ümb-
ritseva maailmaga. Ka Helsingis
poodi külastades tuli nentida, et
kunagi korvpalliplatsil vilgas mees
on seda ka praegu – taas oli Heino
Enden teel Milanosse ning kohtuda
temaga polnud võimalik.
Kauplus ise on esemete osas
pigem hõredavõitu kui kaubakül-
lusega silmi pimestav. Sama kehtib
külastajate suhtes – vaikus ja rahu,
vaid mõni üksik uitaja. Klienditee-
nidaja sõnul on ilmselt jõulude ajal
siiski oodata suuremat külastata-
vust. Teisalt – taolise spetsiifikaga
pood ei saagi olla läbisõiduhoo-
viks nagu mingi kaubanduskes-
kuse rõivakauplus. Inimesed, kes
tulevad viaMonteNapoleone’sse
on moeteadlikud ning kuigi poest
iga kord ostuga ei lahkuta, mõel-
dakse hästi läbi, kas ja mida osta.
On ju kauplus oma taseme kohta
ainus nii Soomes kui Eestis.
Raha kotis ja rahakotidPood pakub riietusesemeid, jalat-
seid ja aksessuaare nii naistele,
meestele kui ka lastele. Hinnatase
on muidugi mainele vastav. Lanvi-
ni käekoti hinnaks on 835 € (13 360
EEK), Gucci seemisnahast naiste-
saapad 645 € (10 320 EEK), kutsu-
pildiga lasteketsid maksavad 420
€ (ca 6700 EEK), Lanvini naiste
T-särgid 305–665 € (4880–10 640
EEK), Prada rahakotid maksavad
ca 300 € (u 4500–5000 EEK), sama
brändi võtmehoidja 120 € (1920
EEK), visiitkaarditasku aga kõigest
87 € (1392 EEK) jne.
Kuigi isiklikult ei kuulu nende
inimeste hulka, kes vöötavad oma
püksid meelsasti näiteks rihma-
ga, mille pandlaks on metallist kiri
“Dior” või hõbedaselt läikiv süda,
mõistan neid, kelle jaoks see on
soovitud staatuse saavutamisel või
säilitamisel sama vajalik nagu vea-
tud hambad reklaamnäole. Kõrvuti
trendikusega on mainekate kauba-
märkide tippklassi toodete vooru-
seks aga alati ka materjalide ning
teostuse kvaliteet ning vastupida-
vus. Väike vastuolu siin on, sest
mood on rajatud ideoloogiliselt
eeskätt kiirele muutumisele. Mida
teed sa moest läinud, kuid välimu-
selt nagu uhiuue riidega? Eriti kui
oled moega sammu pidada üritav
trendiinimene. Ajab talupojamõis-
tuse pisut lühisesse, kuid samas on
teatud osa riietest alati ka ajatuma
ja klassikalisema disainiga – viigi-
püksid, teksased, kostüümid jne.
Selge, et viaMonteNapoleone pole
kauplus neile, kes vaevu ots otsaga
kokku tulevad, kuid tubli keskklass
ei peaks siiski kartma sinna sisse
astuda. Korra või paar elus võib ju
lubada endale “Seksi ja linna” staare
matkida ning soetada kingapaar või
rahatasku, mis sõbrannad vaimus-
tusest ohkima paneb. Või hooletult
värvli vahelt välja jäetud hõlmaga
triiksärk, mille kohta sobival het-
kel nagu muuseas poetada: “Jude
Law kannab muide täpselt sama-
sugust …”
TEKST JA FOTOD MATS ÕUN
viaMonteNapoleoneviaMonteNapoleoneHelsingi kesklinnas on nüüd võimalus osta luksusbrändide toodangut poest, mille nimi viitab moemaailmas ikooni staa-tust omavale kohale — viaMonteNapoleone.
Hanna Sarén tõusis Soome
üheks tuntuimaks moe-
loojaks 21. sajandil.
Tänaseks on tal selja taga
kümne aasta pikkune karjäär.
Sarén on pälvinud mitmeid eri-
alaseid auhindu ja tema disaineri-
kollektsioone on müüdud kõikjal
maailmas. Maailmavallutamine
algas Tokyost ja jätkus teistes
moepealinnades – Londonis ja
New Yorgis. Laiema avalikkuse
ette jõudsid pildid Saréni puukin-
gadest New Yorgi tänavatel sarja
“Seks ja linn” vahendusel, kus neid
võis näha moeikoon Carrie Brad-
shaw’ jalas.
Varasematel aastatel on disai-
ner teinud koostööd tuntud
Soome kaubamärkidega, nende
seas Ril’si, Iittala ja Seppäläga.
Hanna Saréni individuaalklien-
tidele loodud unikaalsed tööd
sünnivad tema isiklikus ateljees.
Samal põhimõttel toimus koostöö
ka kollektsiooni Seppälä by Hanna
Sarén loomisel. Kuigi Seppäläs
müüdavad rõivad kuuluvad see-
riatoodete hulka, on need valmis
õmmeldud Saréni ateljees.
Eduka moelooja karjäär pole
siiski alati olnud ainult lust ja lil-
lepidu: sinna on mahtunud ka
majanduslanguse alguses toimu-
nud pankrot. Sarén ei löönud siis-
ki käega, vaid rajas sõprade abiga
talgukorras kõigest kaks kuud hil-
jem uut nime kandva ettevõtte.
Uus tulemineUusimat naiste ja meeste talvekol-
lektsiooni esitleti moehuvilisele
üldsusele oktoobri lõpus. Praegu
saab kollektsiooniga saab tutvuda
disaineri nime kandvas kaupluses
Helsingis Fredrikinkatul. Kauplu-
sest võib leida unikaalseid rõivaid
ka lastele ning suurendada oma
kodust kinga- ja käekotivalikut.
Nagu varasemates kollektsiooni-
des, nii rõhutatakse ka selletalviste
rõivaste juures eelkõige kvaliteeti
ja naiselikku joont. Endiselt kau-
nistavad rõivaid Saréni loomingu-
le omased isikupärased ja üllatus-
likud detailid.
Saréni teine tänavuaastane
kollektsioon kannab nime Hanna
Sarén Vintage. Kollektsiooni idee
on rõivaesemete taaskasutus ja
uuele elule aitamine. Põhimõte
on lihtne: kliendid toovad disai-
nerile varasemate hooaaegade rõi-
vaid. Neid veidi muutes, omavahel
kombineerides ja kaunistades sün-
nivad uued riided ja aksessuaarid.
Öeldakse, et igal rõival on oma
lugu. Vintage kollektsiooni toode-
te lugudega saab tutvuda disaineri
kodulehel.
TEKST JA FOTO MARI TUOVINEN
TalvemoodTalvemoodHanna Saréni rõivastes saavad kokku peened detailid, üllastuslikkus ja kvaliteet.
√Kus asub√Hanna Sarén Shop
Fredrikinkatu 45, Helsingi
√Kus asub√viaMonteNapoleone
Bulevardi 2-4, Helsingi
Avatud E—R 11—19, L 11—16.
Pühapäevadel 13.12, 20.12, 3.1,
10.1 kella 12—17
E
t
p
l
k
v
n
s
v
p
v
k
t
o
i
d
O
a
RP
s
m
o
n
E
s
p
Heino Enden
√Sündinud 13. detsembril 1959.√Õppinud Tallinna 44. keskkoolis,lõpetas Moskva Kõrgema Keha-kultuuriinstituudi 1992. aastal.
√Korvpalluri- ja treenerikarjäär1977—1983 Tallinna Kalev1983—1988 Moskva AKSK1979—1987 NSVLi koondislane1988—1996 Soomes erinevate klubide (mängiv) treener2000—2002 BC Hotronicu peatreener2002—2004 TTÜ/A. Le Coqi peatreener2004—2005 Dalkia/Nybiti peatreener2001—2005 Eesti koondise peatreener
√Sportlikud saavutused1978 Euroopa juunioride meister1981 Universiaadi hõbe1982 maailmameister1983 EMi pronks1984 NSVLi meister, eelolümpia võitja1985 Euroopa meister, NSVLi hõbe1986 NSVLi hõbe1987 EMi hõbe1988 NSVLi meister
viaMonteNapoleone Helsingis.
Via Monte Napoleone Milanos
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 2
EdetabelEdetabel
Lavastaja Aleksi Mäkelä.Käsikiri Marko Leino.Originaalteos “RÖÖPERI — KURITEGEVUSE AASTAD 1955—2005”, autorid Harri Nykänen, Tom Sjöberg.
Näitlejad Samuli Edelmann, Peter Franzén, Kari Hietalahti, Pihla Viitala.
Tootja Markus Selin, Jukka Helle/Solar Films.
Žanr triller/draama.
Kestus 129 minutit.
Vaatajate hulk kinos 255 954.
Esilinastus 9.1.2009, DVD müügil 23.10.2009.
DVD subtriitrid soome, rootsi, inglise, taani ja norra keeles.
Piirangud: alla 15aastastele keelatud.
TBG-hinnang: (4/5)
Rööperi on PunavuoriHelsingi linnaosa nr 5 kannab nime Punavuori. Slänginimi Rööperi on tuletatud rootsikeel-sest nimest Rödbergen ja muu-tunud üldkasutatavaks. Rööperi asub Helsingi lõunaosas ning on tänapäeval hinnatud elupiirkond. Tomppa prototüübi Tom Sjöbergi seksipood King’s Sex asub endi-selt Iso Roobertinkatul.
Tamperes asuv Särkänni-
emi lõbustuspark tähistab
tänavu oma 40. sünnipäe-
va. Juubeliaasta tippsünd-
mus toimub teatrilavaks muutu-
nud Delfinaariumis, sest etenduse
“Puhas otsus” peaosades astuvad
üles viis delfiini – Veera, Näsi,
Delfi, Leevi ja Eevertti – ja nende
treenerid.
Näidendi on nii kirjutanud kui
lavastanud Tampere komöödia-
teatri juhataja Panu Raipia. Lugu
räägib Emma ja Maxi sõprusest
ja soovist aidata loodust. Emma
ja Max otsustavad koos midagi
ette võtta järve saastava tehasega
ja asuvad asjasse selgust tooma.
Etenduse käigus saab näha pahala-
si ja sangareid, põnevaid sündmu-
si ja uhkeid etteasteid, liigutavat
sõprust ja isegi veidi armastust.
Esietendus toimus juba sügisel
septembrikuus. Talvel saab eten-
dusi näha detsembri nädalavahe-
tustel (L ja P kell 15). Teatripäe-
vadel Delfinaariumis tavapäraseid
etendusi ei toimu.
Peale Delfinaariumi on Särkän-
niemis kogu talve avatud Akvaa-
rium, Planetaarium, Näsinneula
observatoorium, restoran Näsin-
neula ning Sara Hildéni kunsti-
muuseum. Muuseumi sügistalvine
põhinäitus on “FLASH!” Jaanuari
keskpaigani saab näitusesaalides
uudistada kunstiteoseid, milles
mängivad olulist osa elektrimoo-
torid, prožektorid ja lambid, ning
skulptuure, mille teras-, peegel- ja
klaaspinnad peegeldavad ümbrit-
sevat ruumi ja valgust.
Tavapärased delfiinietendused
toimuvad iga päev kell 13. Lisaks
saab nädalavahetustel kell 15 näha
lavastust “Puhas otsus.”
Planetaariumis toimuvad eten-
dused iga päev kell 12 ja 14, näda-
lavahetustel lisaks kell 16. Akvaa-
rium on avatud kella 11–21 ning
Näsinneula observatoorium ja
restoran kella 11–23.30.
Kunstimuuseumi uksed on
avatud kella 11–18.
Kuni 17.1 “FLASH!”
Käesoleva aastatuhande
üheks vaadatumaks Soome
filmiks võib julgelt nimeta-
da “Rööperit” – kinodesse
jõudis filmi vaatama enam kui 250
000 huvilist. “Rööperi” jutustab
halva mainega Punavuori linna-
osa kriminaalsest ajaloost aastatel
1966–1979. Sündmustik hargneb
vaataja ees läbi peategelaste Tomp-
pa (Edelmann), Krisu (Franzén) ja
Kari (Hietalahti) vaatevinkli. Filmi
alguses otsustab trio üle võtta sala-
viina levitamise Punavuoris. Plaan
läheb korda, kuid sõprade teed
viivad lahku: Kari satub vanglas-
se, Krisu Rootsi ja Tomppa hakkab
tegelema legaalse äriga, asutades
koos abikaasa Monikaga seksipoe.
Kõik jätkavad siiski ebaseadusliku
tegevusega ja tegelaste saatust jäl-
gitakse kordamööda lähemalt.
Näitlejate valik on erakord-
selt õnnestunud ja rollilahendused
meisterlikud, eriti tõusevad esile
Kari Hietalahti ja Peter Franzé-
ni osatäitmised. Ka režissööri- ja
operaatoritöö väärivad ainult kii-
dusõnu – sündmustiku tagamaad
jõuavad kergesti vaatajani ning
lisapunkte annab ajastu läbimõel-
dud ja detailitruu olustik.
Aluseks tõestisündinud luguFilmi tegevustik põhineb tõesti
asetleidnud sündmustel, mis on
siiski juba korra käinud läbi kuns-
tiliste väljendusvahendite filtri.
Krimiajakirjanik ja kirjanik Harri
Nykänen ning pornokaupmees
Tom Sjöberg (filmis kehastab
Samuli Edelmann) andsid mõne
aasta eest välja romaani “Rööperi
– kuritegevuse aastad 1955–2005”,
mille põhjal valmiski Marko Leino
filmistsenaarium.
Filmiversioon tervikuna on
korda läinud, mida näitab ka kõrge
kinokülastajate arv. “Rööperi” tra-
gikoomiline meeleolu hoiab vaa-
tajat oma haardes algusest lõpuni.
Tegelased mõjuvad sümpaatselt ja
nende tegutsemine paneb kaasa
elama, vaatamata hämaratele
sekeldustele teispool seaduslikku-
se piiri. Action’it ja draamat paku-
takse vaheldumisi, kuid ette võiks
heita filmi häirivalt ebaühtlast
tempot: kohati edenevad sünd-
mused liiga kiiresti, samas jäävad
põhjendamatult venima.
Meeleolu aitab luua Kalle Chy-
deniuse viiulimuusika, mis tõstab
filmi soundtrack’i taseme keskmi-
sest kõrgemale.
Aleksi Mäkelä (1969) on edu-
kalt linale toonud mitmeid filme,
enamasti on peaosades ka “Röö-
peris” keskseid rolle mänginud
näitlejad. Mäkelä filmide seast
väärivad esiletõstmist “Romano-
vi kivid”, “Pussikangelased”, “Pahad
poisid”, “Eradetektiiv Vares” ning
suusalegend Matti Nykänenist
jutustav eluloofilm “Matti.”
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD PETRI HEINONEN
TEKST AARO ARPONEN, FOTO SOLAR FILMS
Ainulaadne delfiininäitusAinulaadne delfiininäitus
Kriminaalne tegevusKriminaalne tegevus
Särkänniemi lõbustuspark pakub põnevaid elamusi ka talvel.
Aleksi Mäkela vändatud ja aasta alguses kinodesse jõudnud film “Rööperi” on nüüd kättesaadav DVDna ja Blue-ray versioonis.
Nicolas Schöfferi “Suur prisma”, 1968. Sara Hildéni fondi kollektsioon.
sündmused
film"RööperiRööperi"Vaadatuimad Soome filmid 21. sajandil (külastajaid kinodes)
1. “Pahat pojat” (Pahad poisid) 614 757
2. “Matti” 461 6653. “Rentun ruusu” (Kaltsaka
roos) 350 7314. “Levottomat” (Rahutud) 290 2915. “Joulutarina” (Jõululugu) 290 0206. “Rölli ja metsänhenki” (Rölli
ja metsavaim) 260 2727. “Rööperi” 255 9548. “Minä ja Morrison” 245 647 9. “Niko lentäjän poika”
(Niko — lendaja poeg) 231 41310. “FC Venus” 223 590
Vaadatuimad filmid Soomes läbi aegade (külastajaid kinodes esilinastumisaastal)
1. “Tuntematon sotilas” (Tund-matu sõdur, 1955) 2 800 000
2. “Kulkurin tanssi” (Teekäija tants, 1941) 1 500 000
3. “Titanic” (1998) 1 040 000 4. “Täällä Pohjantähden alla” (Siin
Põhjatähe all, 1968) 1 020 0005. “Juurakon Hulda” (Juuraku
Hulda, 1937) 990 000 6. “Siltalan pehtoori” (Siltala talu
eestööline”) 950 000 (1934)7. “Yksi lensi yli käenpesän”
(Lendas üle käopesa, 1976) 821 736
8. “Kaivopuiston kaunis Regina” (1941) 760 000
9. “Papillon” (1974) 759 301 10. “Uuno Turhapuro armeijan
leivissä” (Uuno Turhapuro sõjaväes, 1984) 750 965
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 3T H E B A LT I C G U I D E
Messifirma Suomen
Messut asutati 1919.
aasta oktoobris, et
edendada vastselt
iseseisvuse saavuta-
nud riigi majanduselu. Esimene
üldmess korraldati 1920. aastal
Helsingis, Johannese kiriku välja-
kul, kuhu üritus tõi kokku 120 000
inimest. Messi organiseerimine
toimub tänapäevani ühistege-
vusena ja tegevuse eest vastutab
Messifond. Tegevuse kaudu tee-
nitud raha eest toetab Messifond
majandussfääri jagades muu hul-
gas mitmesuguseid auhindu ja
preemiaid, millest üks tuntumaid
on Kaj Francki disainiauhind.
Ekspositsiooni pealik Mikko
Horppu räägib, et praegu on
Soome Messidel umbes 70 brän-
di, nagu Matka, Habitare, Vene ja
kümneid teisi publiku- ja elukut-
seliste üritusi. Tegevust hoiab liik-
vel 220 inimesele rakendust pak-
kuv organisatsioon ja iga-aastane
käive mahub suurusjärku 50–60
miljonit eurot. Suurimate ürituste
kõrval korraldatakse Messikesku-
ses igal aastal umbes 1500 mitme-
sugust koosolekut ning semina-
ri, millest saadav tulu moodustab
kogutulust umbes poole.
Soome Messide peakorter on
Helsingis, Pasilas asuv 1975. aastal
rajatud Messikeskus. Keskust on
korduvalt laiendatud ja laiendami-
ne jätkub pidevalt. “Tuleval aastal
on kavas investeerida 50 miljonit
eurot, mille eest ehitatakse juur-
de 15 000 ruutmeetrit eksposit-
sioonipinda ja laiendatakse parki-
misala”, räägib Horppu. Praeguse
seisuga on ekspositsioonipinda
umbes 100 000 ruutmeetrit. See
on 10 hektarit! Aastas külastab
erinevate ürituste raames Messi-
keskust umbes miljon inimest.
Hoolimata majandussurutisest
on mitmete ürituste külastatavus
kasvanud. Samas on masu siis-
ki Soome Messide käibest “ära
söönud” umbes kümme protsenti.
“Mingites valdkondades on siis-
ki majandussurutis tuntav. Näi-
teks transpordi, ekspordi, auto- ja
mootoritööstuse näituste mahte
on vähendatud, kuid vastukaa-
luks on mitmetel teistel suundadel
mahud endisega võrreldes kasva-
nud nii külastajate arvu kui messil
osalejate suhtes. Ka see on eri-
nev, kuidas messidest kasu osatak-
se saada. Eriti hästi tuleb sellega
toime paadiehitus, mööblitööstus
(Habitare), koduelektroonika ja
kirjastused”, räägib Horppu.
Mitmetest ennustustest hoo-
limata läheb messiäril suurepä-
raselt. Soomes oli turundusin-
vesteeringute maht aastal 2008
kokku 3,5 miljardit eurot, sellest
langes messide osaks 200 miljo-
nit. Võrreldes eelmise aastaga oli
kasv 5,1 protsenti (allikas: Mai-
nonnan Neuvottelukunta). “Miski
ei asenda silmast silma kontakte”,
usub põhjuseks olevat Horppu.
“Jätkame tulevikuski erinevate
elualade spetsialistidele ja laie-
male publikule suunatud ürituste
korraldamist. 2010. aastal esitle-
takse Messikeskuses 10 uut üri-
tusbrändi, muu hulgas graafilise-
le disainile suunatud GrafTec’i ja
Habitare’le lisanduvat kodumasi-
nate näitust White-Expo. Üheks
uueks suunaks messide korral-
damisel ongi omavahel haakuva-
te teemanäituste üheaegne kor-
raldamine. Nii jõutakse paremini
ja tulemusrikkamalt suuremata
sihtrühmadeni. Ka turismimess
on juba mitmendat korda samal
ajal haagis- ja autosuvilate näi-
tusega Caravan. Teiseks suunaks
on messide muutmine senisest
meelelahtuslikumaks. Üha roh-
kem on etendusi, show-elemente
ja mitmesugust ajaviidet.”
Soome Messid pakuvad või-
malusi nii koha kui bokside püs-
titamise osas. Messikeskus on
paljudele eestlastele tuttav paiku.
“Eraviisiliselt messe külastavaid
eestlasi ei saa loendada, kuid mes-
sidel osaleb professionaalse poole
pealt igal aastal tuhandeid eestla-
si”, võtab kokku Horppu.
Soome Messid on korraldanud äriüritusi juba 90 aastat.
Masu ajal suureneb turism
naaberriikide vahel. See
avaldub ilmekalt Soome
ja Eesti vahelises turis-
tide liikumises – kallimad kaug-
reisid on asendunud odavamate
lähireisidega. Juba eelmisel aas-
tal oli Tourestil Soome boksides
tavalisest rohkem sagimist. Look
at Finland ühise nimetaja all esi-
nes umbes kolmkümmend Soome
turismisihtkohta ja samasugust
osalust loodetakse ka 2010. aasta
messilt.
Soomlaste huvi Eesti turistide
suhtes on kasvanud, mida näitab
ka see, et üha rohkem infot jaga-
takse eesti keeles. Eesti turisti-
de osakaal Soome turismitööstu-
ses on märkimisväärne. Rohkem
turiste saabub Soomesse vaid
Vene maalt ja Rootsist.
Tourest 2010, 12.—14.2. Eesti Näituste messikeskus, Pirita tee 28, Tallinn.
Tourest 2010 pakub infot paljudest turismisihtkohtadest — sealhulgas ka Soomes paiknevatest.
Soome messidelSoome messidel TEKST JUKKA ARPONEN
Üks Helsingi Messikeskuse iga-aastastest üritustest on jaanuaris toimuv Põhja-Euroopa suurim turismimess.
M atka nime kandvat messi külastab paari päeva jooksul üle
80 000 inimese. Eksponente saabub kohale umbes 80st
riigist üle maailma. Kuhu tahes sa ka plaanid puhkuse-
reisile minna – messilt leiad ikka selle kohta kasulikku infor-
matsiooni. Traditsiooniliselt on Matka 2010 jaotatud kahe saali
vahel, millest ühes paiknevad Soome turismisihtkohti tutvus-
tavad boksid ning teises muu maailm. Paralleelselt korraldatav
haagissuvilate näitus Caravan moodustab kolmanda suure koos-
luse. Esimene messipäev on reserveeritud professionaalidele,
publikule on mess avatud teisel päeval alates kella 12.00.
Päevaga ümber maailma
Messikeskuses
14.—15.1. Next Step 2010, Suurim üleriigiline tööhõive- ja koolitusmess.
21.—24.1. Matka 2010 ja Caravan 2010, Põhja-Euroopa suurim turismimess.
12.—21.2. Vene 10 Båt, Paadiasjanduse ja veesõidu tähtüritus Soomes.
5.—7.3. GoExpo 2010, Fillari, Tervisesport, Golf, Matkamine, Kalastus, Jahindus: Aktiivse vabaajaveetmise kevadüritus.
18.—20.3. ViiniExpo 2010, Soome suurim üritus alkoholi-ga kauplejatele ning veinisõp-radele.
25.—28.3. Kevadmess 2010, OmaPiha, OmaMökki, OmaKoti, Sisusta ja ASMA, viis elukeskkonnaga seotud messi samal ajal.
2.—5.4. American Car Show, unelmate autosid laiast maa-ilmast.
23.—25.4. Laps 2010, Põhjamaade suurim lastega peredele suunatud üritus. Samal ajal toimub ka mudeli-te- ja lemmikloomamess.
TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN MESSUT
Näitusepealik Mikko Horppu: “Mitmete ürituste publikuarv on hoolimata masust kasvanud.”
Messilt loodetakse Messilt loodetakse muljeid ja häid kontaktemuljeid ja häid kontakte
messid
Veebruaris esitletakse Messikeskuses uusimaid paadimudeleid.
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 4
Turu sobib Euroopa kul-
tuuripealinnaks mitmel
põhjusel. Linnal on sel-
jataga pikk ajalugu, seega
on Turu ühtaegu iidne ja
modernne ning suudab pakkuda
üllatavalt mitmekülgset kultuuri-
programmi. Turus korraldatakse
Soome vanimat rokifestivali ja
kogu linna kaasavaid klassikalise
muusika üritusi. Peale selle kind-
lustavad Turu keskaegne linnus ja
teised suurepärased muuseumid
kultuuriaastale tugeva aluspõhja.
Aasta 2011 saab olema kultuuri-
sündmuste kvaliteedilt ja paljusu-
selt klass omaette, kuid Turusse
linnapuhkusele tasub minna juba
nüüd.
Uus lennuühendus Tallinnast
Turusse lühendab sõidu peale
kuluvat aega oluliselt: kohale saab
vähem kui tunniga. Samas tuleb
arvestada, et lennud toimuvad
vaid hommikupooliti. Öömaja
vajavad turistid seisavad valiku
ees, kas otsida peavarju mõnes
hea tasemega matkamajas, sood-
sate hindade ja iseteenindusega
Omena kesklinnahotellis või kus-
kil tavapärasemas majutuskohas,
mida leidub linnas hulgaliselt.
Meeldejäävad restoranidTuru linnas on käeulatuses kõik,
mida linnapuhkuselt oodata võib.
Paljude turistide jaoks on tähtsu-
selt esikohal restoranid, ja neid
leidub linnas küll igale maitsele.
Omanäoline Inglirestoran (Enke-
liravintola) on külastust väärt juba
ainuüksi sisekujunduse eripära
tõttu. Teistest headest söögikoh-
tadest võib soovitada näiteks vii-
kingiteemalist Haraldit, Itaalia
toidukultuuri lipulaeva Sergio’s
ja gurmeerestorani Rocca. Lei-
dub ka teisi häid restorane, kus-
juures neid tuleb pidevalt juurde.
Märkimist väärivad muude hulgas
Soome restoranide Top10 nime-
kirja tõusnud Mami ja Le Porc.
Õhtust meelelahutust leiab
mitmel poolt alates pruuliresto-
ranidest kuni ööklubideni. Siga-
risõbrad võiksid sammud seada
Pikku-Havannasse, mis tegutseb
koostöös Turu sigaretikaupluse-
ga. Tegemist on Soome esimese ja
ainsa sigaribaariga, kus saab nau-
tida suurepärast espressot, port-
veini ja veidi kangemaidki jooke.
Sigarivalik on esinduslik ja põnev
ning suitsu saab pahvida hubases
tagatoas, kuhu uue tubakaseaduse
kohaselt jooke siiski ei serveerita.
Ostuhullu vihjedŠopata saab südalinnas asuvas
Hansakvartali ostukeskuses ning
mujal kesklinna butiikides. Vanast
kaubahallist leiab erilisi tooteid nii
toidulauale kui suveniiriks. Seal
asub ka suurepärane sushibaar, kus
toekas jaapanipärane lõunasöök
maksab vähem kui 150 krooni.
Ka Soome disain on Turus
tugevalt esindatud. Disaini(ostu)
retke võib teha kas või turismifir-
ma poolt kokku pandud “Disai-
ni- ja käsitöökaardi” juhtnööre
järgides. Kaardile on märgitud
piirkonna parimad kauplused ja
palju muud huvitavat disainist,
sisustusest jms huvitatule.
Jõgi läbi linnaTuru südameks on Aura jõgi, mille
mõlemal kaldal paiknevad resto-
ranid, kauplused ja muuseumid on
üksteisest vaid jalutuskäigu kau-
gusel. Üle jõe viib palju sildu ning
kesklinnas liikudes ei olda kuna-
gi valel kaldal. Suvel saab linnaga
veidi teistsuguse nurga alt tutvuda
jõekruiisile minnes.
Järgmise paari aasta jooksul
tutvustab The Baltic Guide oma
lugejatele Turu linna põhjaliku-
malt. Jälgime aasta 2011 kultuu-
ripealinna projekti, alates etteval-
mistustest kuni tipphetkedeni,
unustamata ka järellainetusi. Kuna
Tallinn on koos Turuga kultuuri-
pealinn, on ilmselge, et linnade-
vaheline koostöö on aastal 2011
endisest intensiivsem. Juba nüüd
on teada mõningaid koostööpro-
jekte ja tulemas on lisa.
The Baltic Guide käis vaatamas, milline on 2011. aasta kultuuri-pealinn Turu aasta enne kõrghetke.
Vana modernne kultuurilinnVana modernne kultuurilinn TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN JA TURKU TOURING
Turu
Söögikohad Inglirestoran (Enkeliravintola),
Kauppiaskatu 16. Tasemel köök ja mitu saalitäit ingliteemalisi rekvisiite.
Restoran Rocca, Läntinen Rantakatu 55. Gurmee-eineteks.
Viikingirestoran Harald, Aurakatu 3. Hea traditsiooniline toit ja rahuldavad portsjonid.
Restoran Sergio’s, Läntinen Rantakatu 27. Itaallastest omanike au ja uhkus – ehe atmosfäär.
Le Porc, Martinkatu 3. Suhteliselt hiljuti avatud “sealihabaar”, meelitav hinna-kvaliteedi suhe.
Mami, Linnankatu 3. Konnossöörid paigutasid Mami Soome parimate restoranide Top10sse!
Meelelahutus/ööklubid The Old Bank, Aurakatu 3.
Endine pank on leidnud parema kasutuse.
Herman, Läntinen Rantakatu 37. Kirjandus- ja kultuurielu väikse õllega.
Sokeri klubi & yökerho, Aurakatu 3. Trendikas klubimöll enne ja pärast südaööd.
Giggling Marlin, Humalistonkatu 6. Klassikaline Soome ajaviiterestoran.
Pruulikojarestoran Koulu, Eerikinkatu 18. Väga head oma pruulikoja õlled mõnusas õhk-konnas.
Olavin Krouvi, Hämeenkatu 30. Veidi täiskasvanumate (30+) turulaste lemmikkoht.
Sigarisalong Pikku-Havanna, Linnankatu 8. Naudiskleja Meka.
Kuhu minna
TurkuCard on turisti sooduskaart, millega pääseb tasuta pea kõikides-se Turu linna muuseumidesse. Kaart võimaldab sekeldusteta kasu-tada ka Turu ühistransporti ja osaleda giidiga linnatuuridel. Paljud restoranid ja kauplused teevad kaardiomanikule allahindlusi või muid soodustusi.
√TurkuCardi hinnad24 h TurkuCard 21 €48 h TurkuCard 28 €Pere TurkuCard/24 h 40 € — kõige rohkem 2 täiskasvanut ja kolm kuni 15aastast last
Kaardi võib soetada näiteks Turku Touring turismiteabe punktist, Turu muuseumidest, Ruissalo Campingust, Hostel Turust ja enamikust Turu linna hotellidest, ning loomulikult Internetist (www.turkutouring.fi).
TurkuCard — ohtralt eeliseid turistidele
√Turismiinfo√Turku Touring klienditeenin-
duspunkt, Aurakatu 4. Avatud
(oktoober—märts) E—R 8.30—18,
L—P 10—15 (v.a 24.—26.12).
Turu kesklinna väljakutel ja parkides toimub talvel rohkelt sündmusi.
Meeleolukas Inglirestoran pakub taevalikult head toitu.
√Jumala lambukeLamb Of God ei ole mingi tren-dide sabas sörkija, vaid on tippu tõusnud omadel tingimustel. USA lõunaosariikidest maailma vallutamist alustanud bänd laiendab järjest reviiri, mis nüüd ulatub juba Põhjalani välja. Ameerika new school-metalli viljeleva Lamb Of Godi viimane album kannab pealkirja “Wrath.”
8.3 Lamb Of God, Kulttuuritalo, Helsingi.
√Tokio HotelSaksakeelset bändi Tokio Hotel oodati Soome asjatult juba eelmisel kevadel. Kontsert jäi paraku ära, kuid bänd saabub fännide palvel märtsis asendusturneele. Bändi Helsingisse meelitamiseks kogus Soome fännklubi vastavale pöördumisele tuhandeid nimesid. Tokio Hotel esi-neb koosseisus Bill Kaulitz (laul), Tom Kaulitz (kitarr), Georg Listing (bass) ja Gustav Schäfer (trummid).
7.3 Tokio Hotel, Hartwall Areena, Helsingi.
√Parim hobuetendusUuenenud Apassionata etendus “Charm of Freedom” toob areenile enam kui 40 hobust. Vabaduse lummus viitab ajale, mil hobused jooksid kõikjal maailmas veel priilt ringi. Etenduses mängitakse taas maha inimese ja hobu-se esmakohtumise. Euroopa suurim hobuetendus esitleb uhkeid hobuseid, suurepäraseid ratsanikke, läbimõeldud kostüüme ja vaimustavaid eriefekte.
13.—14.2 Apassionata, Hartwall Areena, Helsingi.
Savikiekontie 4, 00940 He tel. +358 9 224 5103
Ühekordne pääsevaid 16 eurot/täiskasvanu
koos saunade ja riietusruumide kasutamisega
10-korra kaart alates uuest aastast 140€
(+ kiipkaart 10 eurot)
Professionaalne suusahooldus ja -rent.
Avatud ka pühapäeviti.
JÕUSAAL
www.yllas-hYlläs-Halli leiad hõlpsalt autoga: hall asub Helsingi kesklinnast vaid 13 km kaugusel kiirteede Kehä I ja Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad ka bussid 54, 78, 519. Aadress on Savikiekontie 4.
Piletimüük iga päev 8–21
talvespordikeskusKogu peretalvespordikeskusHelsingis!Aastaringselt avatud suusahall, kus on stabiilselt -4 kraadi!1,2 km vahelduvaid suusaradasid tundramaastikulLastele ajaveetmiseks uisu- ja liumäealadSportia spordipood, varustuse laenutus ja hooldusJõusaal Artic Gym, www.articgym.fi Lõunasöögirestoran Luossa
Tulekul: jääronimissein, curlinguhall ja jääbaar
Talvemaailma perepiletid:(uisutamine, liumägi, suusamaa)
20 eurot (kaks täiskasvanut ja sama pere alla 12-aastased lapsed)
Talveelamused peregaTahko looduses saab nautida talviseid lumerõõme mäest laskudes, suusatades ja uisutades – või kelgutades ja isegi koerarakendiga kihutades. Lastele jätab kindlasti unustamatu mulje põhjapõdrasõit. Tahko Spa pakub lõõgastusvõimalusi ning kõrgel tasemel majutus- ja restoranivalik kindlustab kordaläinud puhkuse kogu perele.
Tere tulemast Tahkosse keset Soomet!
Sanni Leinonen on noor, maailmatasemel edukas mäesuusataja, kes on õppinud muu seas ka Tahko mäesuusakoolis.
SUOMALAINEN MATKAILUTAPAHTUMA VIROSSA:Suomi-päivät Hiidenmaan Kärdlassa 28.-29.5.2010
Suomen suurlähetystö yhteistyökumppaneineen järjestää suositut Suomi-päivät jo 10. kerran, tällä kertaa Hiidenmaalla (Kärdlassa).Tapahtumassa esitellään laajasti Suomen matkailutarjontaa alueittain sekä suomalaista kulttuuri- ja musiikkitarjontaa.
The Baltic Guide -lehti osallistuu tähän matkailutapahtumaan kevään erikoisnumerolla, joka tarjoaa kattavan tietopaketin Suomen matkailusta.
Tervetuloa osallistumaan Suomi-päiville kanssamme:- toukokuussa virolaiset suunnittelevat kuumeisesti Suomen lomiaan
ja tekevät valintojaan lomakohteistaan Suomessa!
Tavoita siis tuhannet lomaa suunnittelevat virolaiset - varaa mainospaikkasi The Baltic Guide -lehdestä jo nyt:
olemme Suomenlahden alueen tunnetuin ja tehokkain mainosväline!
Ota yhtettä ilmoitusmarkkinointiimme: [email protected] // puh. +358 44 297 1354 // www.balticguide.ee
Ylläs-Halli leiad hõlpsalt autoga: hall asub Helsingi kesklinnast vaid 13 km kaugusel kiirteede Kehä I ja Lahdenväylä läheduses. Kohale viivad ka bussid 54, 78, 519. Aadress on Savikiekontie 4.
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 6
HELSINGI
mkmmis kus mil lal
majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: [email protected], www.eurostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklin-nas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.
Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, 00120 Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: [email protected],www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.
Hostel SatakuntataloLapinrinne 1A, 00180 Helsingi,tel +358 9 6958 5233, faks +358 9 6854 245,e-post: [email protected] rahvusvahelise õhkkonnaga võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.
Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 3B,00250 Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: [email protected], www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige oda-vam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aasta läbi.
hotellidBest Western Hotelli KatajanokkaVyökatu 1, 00160 Helsingi,tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290,e-post: [email protected],www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.
Hotell AnnaAnnankatu 1, 00120 Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: [email protected], www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk-linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupida-misruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraažis. Hotelli ümbruses palju suure-päraseid restorane ja pubisid.
Hotell FinnKalevankatu 3B, 00100 Helsingi,tel +358 9 684 4360, faks +358 9 684 43610,www.hotellifinn.fi. Väike ja kodune pereho-tell Helsingi südames, Forumi ostukeskuse kõrval. Soodsad hinnad ja sõbralik teenin-dus. Pakume nii ühekohalisi kui peretube.
Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, 00180 Helsingi,tel +358 20 1234 643, faks +358 20 1234 644,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklin-nas Aleksandri teatri kõrval. Omanäolistetubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.
Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: [email protected],www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 sauna-ga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.
Hotell VuorantaRamsinniemi, Täkykuja 3, 00980 Helsingi,tel +358 9 341 940, faks +358 9 341 94 360,e-post: [email protected],www.sodexho.fi. Mere kaldal looduskaunis kohas asuv hotell pakub suurepäraseidvõimalusi lõõgastavaks puhkuseks Helsingi lähedal. Läheduses asub ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Itäkeskus.
kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, 00980 Helsingi,tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: [email protected]. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.
restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, 00100 Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post:[email protected], www.marcante.fi/aino,avatud E—N 11—22.30, R—L 11—23, P 12—22.Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppa-tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.
Bank Bar and BistroUnioninkatu 20, 00130 Helsingi,tel +358 9 1345 6271, faks +358 9 1345 6269,e-post: [email protected],www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—14.Kütkestav väike restoran, tuntud mugavuseja laheda õhkkonna, hea ja meeldiva teenin-duse ning korralike bistrootoitude poolest.
Bar TapastaUudenmaankatu 13, 00120 Helsingi, tel+358 9 640 724, www.marcante.fi/tapasta,avatud E—N 11—24, R 11—01, L 14—01.Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restora-nist eriti soositud koha.
Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18.Heade hindadega populaarne restorankesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.
BelgeKluuvikatu 5, 00100 Helsingi, tel+358 9 622 9620, e-post: [email protected] E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—22. BelgiaHelsingi südames. Belge bar & bistroo onlihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valikBelgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!
FishMarketPohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: [email protected],www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket,avatud E—L 17—24. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.
HavisEteläranta 16, 00130 Helsingi,tel +358 9 6869 5660,www.royalravintolat.com/havis,avatud E—R 11.30—24, L—P 17—24.Kauppatori kõrval asuv restoran pakubhooajalist kalavalikut ning põhjamaiseidmereande. Pakutakse ka Helsingi-menüüd.
KappeliEteläesplanadi 1, 00130 Helsingi,tel +358 10 766 3880, e-post: [email protected],www.ravintolakappeli.com, avatud E—L10—24, P 10—23. Esplanadi pargi ääres
asuv à la carte restoran Kappeli onkultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani ter-rass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.
KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6,00130 Helsingi, tel +358 9 686 0730,e-post: [email protected],www.royalravintolat.com/kellarikrouvi,avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadelavatud Fabiani kohvik tänaval 12—22 (pühapäeviti ka brunch 12—17). Restorankahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja täna-val Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoi-te, menüü põhineb Soome ja Skandinaaviaköögil ning toorainetel. Fabianis saab nauti-da maitsvaid ja lihtsaid sööke.
Kämp CaféPohjoisesplanadi 29, 00100 Helsingi,tel +358 9 5840 9530, faks +358 9 5761 1925,e-post: [email protected], www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24,L—P 12—24, baar E—K 10—01, N—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café rahvusvaheliseltkirev õhkkond võimaldab argipäevast väl-juda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.
KönigMikonkatu 4, 00100 Helsingi, tel +358 9 856 857 40, e-post: [email protected],www.center-inn.fi, avatud E 12—01, T—R 12—04, L 18—04. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.
La CocinaKluuvikatu 4, 00100 Helsingi,tel +358 9 1345 6749, faks +358 9 1345 6750,e-post: [email protected],www.palacekamp.fi. Avatud lõuna ajalE—R 11.30—14, à la carte E—T 17—23, K—R 17—24,L 17—24. Põhja-Hispaania menüüga restoran,mis pakub tänapäevaseks kohandatudtraditsioonilisi maitseid. Loova toidukultuu-ri armastajate lemmikpaik.
LappiAnnankatu 22, 00100 Helsingi,tel +358 9 645 550, www.lappires.com,
avatud E—R 12—22.30, L—P 13—22.30.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.
Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemu-sega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.
Michelle, Bar & BistroMikonkatu 4, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 50, e-post: [email protected], www.center-inn.fi, avatud E 11—23, T—K 11—01, N—R 11—02, L 12—02. Stiilne euroopalik kohtumispaik Helsingi kesklinnas.
OmenapuuKeskuskatu 6, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 856 40, e-post:[email protected], www.center-inn.fi,avatud E 11—22, T—N 11—23, R 11—24, L 12—24, P 12.30—17. Hubane ja rahulik kogupere-restoran.
Papà GiovanniWorld Trade Center, Keskuskatu 7,00100 Helsingi, tel +358 10 766 4080,e-post: [email protected],www.papagiovanni.fi, avatud E—R 11—24, L 12—24, P suletud. Itaalia köök ja veinid Helsingi südames. Papà Giovanni pakub nii toiduelamusi kui meeldivaid kohvi- ja veinihetki.
Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,00100 Helsingi, tel +358 9 478 90550,e-post: [email protected],avatud E—L 11—21, P 12—21.
Pizzeria Rax Aikatalo Mikonkatu 8, 00100 Helsingi, e-post: [email protected],tel +358 9 478 00555, www.rax.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Pizzeria Rax asub
16 Soome linnas. Legendaarne buffet, kus võib süüa ja juua palju jaksad, pakub pitsa-sid, pastasid, salateid, kanatiibu, karastus- ja kuumi jooke. Lisaks eriline salatibuffet ja laste buffet. Väga soodsad hinnad. Sobib hästi peredele.
RaffaelloAleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 30, e-post:[email protected], www.center-inn.fi,avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23.Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.
SassoPohjoisesplanadi 17, 00170 Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: [email protected], www.palacekamp.fi, avatud E—R 11.30—24, L 13—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.
SalveHietalahdenranta 11, 00180 Helsingi,tel +358 9 603 455,e-post: [email protected],www.hok-elannonravintolat.fi/ravintolat/ruokaravintolat/salve, avatud E—L 10—24,P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armas-tatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.
Suomi on the PlateLönnrotinkatu 13, 00100 Helsingi,tel +358 9 680 3780, www.suomirestaurant.fi,avatud E—R 11—22.30, L 16—22.30.Kodune, südamlik ja maitsekalt sisustatudSoome restoran Helsingi südalinnas.
TeatteriPohjois Esplanadi 2, 00130 Helsingi,tel +358 9 681 11310,e-post: [email protected],www.royalravintolat.com/teatteri,avatud E—T 9—02, K—R 9—04, L 11—04, P 12—01.Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delistsaab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.
VltavaElielinaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: [email protected], www.vltava.fi, avatud E—L 11—03, P 12—03. Tšehhipärane restoran otse Helsingi süda-mes Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.
Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, www.villiwaino.fi. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.
ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3—5,00100 Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: [email protected], www.zetor.net,avatud P—E 15—01, T 15—03, K—R 15—04, L 11—04. Zetor veab näo naerule, esindades pari-mal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!
YumeKluuvikatu 2, 00100 Helsingi,tel +358 9 5840 9356, faks +358 9 576 1122,e-post: [email protected],www.palacekamp.fi, avatud E—R 12—24,L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.
kohvikudCafe EngelAleksanterinkatu 26, 00170 Helsingi,tel +358 9 652 776, www.cafeengel.fi,avatud E—R 8—22, L 9—22, P 10—22.Kohvik asub nn Sunni majas, mis on üksHelsingi vanemaid kivimaju.
Coffee House (kohvikukett)Näiteks Mikonkatu 9, 00100 Helsingi,tel +358 9 10 766 3510, www.coffeehouse.fi,avatud E—N 9—21, R 9—24, L 9—24, P 10—22.Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.
Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 9 675 049,avatud E—R 7.30—22, L 9—22,www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.
Robert´s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 1314 4456, www.robertscoffee.com,avatud E—R 9—20, L 9—18. Kohvisõpradekohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikutemüük. Kinkepakid.
Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.
klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimu-vad kõige suurejoonelisemad firmapeod,konverentsid, messid, näitused ja kontser-did. Täpsem kava kodulehel.
Grand CasinoMikonkatu 19, 00100 Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.
HevimestaHallituskatu 3, 00170 Helsingi, tel +358 9 174 395, e-post: [email protected],www.hevimesta.com, avatud K ja R 21—04,N ja L 22—04. Hevimesta on hevimeeste nightclub Helsingi kesklinnas Kruununhakasüdames, kus asub ka pealinna ainus Hevi karaoke. DJ keerutab plaate iga päev, karaoke sõpru oodatakse kolmapäeviti ja reedeti.
Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.
LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001,e-post: [email protected], www.clubliberte.fi,avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elav muusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.
Foto Royal RavintolatFoto Royal Ravintolat
T A LV 2 0 0 9 / 1 0 2 7T H E B A LT I C G U I D E
HELSINGI
mkmmis kus mil lal
MeccaKorkeavuorenkatu 34, 00130 Helsingi,tel +358 9 1345 6200, e-post:[email protected], www.mecca.fi,avatud E—T 16—24, K—N 16—02, R—L 16—04, vanuse-piirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesk linnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.
NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880,e-post: [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuuri maja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavali-kut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!
RedrumVuorikatu 2, Helsingi, www.red.rum.fiRedrum on Soome esimene Funktion-One helivõimendust pakkuv ööklubi, kus kõlabDJde maitse järgi valitud musa. Muusikastiilide hulka kuuluvad muu hulgasindierock, reggae ja afrorütmid. Aeg-ajaltka klubimuusikaõhtud.
SportsacademyKaivokatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi,1. korrus avatud iga päev 10—03,2. korrus E—N 11—01, R—L 11—03, P 12—22.Põhjamaade populaarseim spordiülekan-deid edastav restoran, mille 59 plasmakuva-rit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.
Stockholm DiskotekSimonkatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 45 110 0104, e-post:[email protected],www.stockholmdiskotek.com, avatud K 22—04, R—L 22—04, P 23—04, vanusepiirangkolmapäeviti 20, R—L 24, pühapäeviti 22.Muusikat seinast seina: disko, funky, soul,house, trance, pop, rokk, techno…
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post:[email protected], www.storyville.fi,avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopaparemaid džässiklubisid. Üles astuvad niiSoome kohalikud artistid kui välismaisedstaarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi,tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fiSoome üks mainekamaid rokiklubisid.Avatud P—N 21—02, R—L 21—03, kui teisiti eiteatata. Vaata esinemiskava kodulehelt.
The ClubSimonkatu 6, 00100 Helsingi,tel +358 20 775 9365, www.theclub.fi,avatud T—L 21—04, vanusepiirang 18.The Club on aastast aastasse olnud just nooremate pidutsejate lemmik. Vihje: linna odavaimad ööklubihinnad tasemel miljöös ja mitmekülgse muusikavalikuga.
Vinyl LoungeYliopistonkatu 8, 00100 Helsingi,tel +358 9 433 265 51, e-post: [email protected], www.vinyl.fi,avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—04,vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antaksesuurepäraseid kokteile ja igalõhtul mängivad plaate parimad DJd.
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemisedreedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.
pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90,avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.
GaselliAleksanterinkatu 46, 00100 Helsingi,tel +358 9 856 857 60,e-post: [email protected],www.center-inn.fi, avatud T—N 16—01,R 16—03, L 18—03. Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.
Kitty O’Sheas Irish PubKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 556 856 70,e-post: [email protected],www.oluthuone.com/kittys-public.house,avatud P—N 12—01, R—L 12—02. Iiri pubi, kus saab kuulata nii iiri muusikat kui rokki ja poppi.
Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: [email protected], www.mollymalones.fi, avatud E 10—02, T 10—03, K—L 10—04, P 12—02. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.
Sir EinoEteläesplanadi 18, 00130 Helsingi, tel +358 9 856 857 70, e-post: [email protected],avatud E—T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03.Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.
SoopeliKeskuskatu 6, Helsingi,tel +358 9 856 856 60, avatud E—N 16—24,R—L 16—03. Hubases pubis on lai õllevalikja tegemist hilisööni.
kaubandus - keskused Helsingi kesklinna suured kaubatänavadon muu hulgas Mannerheimintie,Aleksanterinkatu, Kaisanieminkatu,Esplanadid, Bulevardi ja Fredrikinkatu.Suured ostukeskused ja väiksed butiigidootavad ostlejaid vaid jalutuskäigu kau-gusel üksteisest. Väiksemad kauplused on reeglina lahti tööpäeviti 10—18 ja laupäeviti 9—14, kaubamajades ja ostukeskustes asu-vad kauplused argipäeviti 9—21 ja laupäeviti9—18. Suviti ja jõuluajal on kauplused avatud ka pühapäeviti kuni kella 21.Tuntuimad kesklinna kaubamajad on Stockmann, Sokos ja Aleksi13.
ForumMannerheimintie 20A, 00100 Helsingi, tel +358 9 565 7450, e-post: [email protected],www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korruse-täit kauplusi, kohvikuid ja restorane.Forumis leiab ühest kohast kõik kõigeihaldusväärsemad brändid.
Iso OmenaPiispansilta 9, 02230 Espoo,tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi.Iso Omena on Espoos omaette väike linnak,milles asub üle 100 erineva kaupluse.
ItäkeskusTel +358 9 343 1005, www.itis.fi.Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, pea-tuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel
ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.
JumboVantaanportinkatu 3, 01510 Vantaa,www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.
KamppiUrho Kekkosen katu 1, 00100 Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommi-kust hilisõhtuni.
Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulu-kaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldivpaik, kust saab osta armsaid jõulukinke.
KluuviAleksanterinkatu 9, 0100 Helsingi,www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kauba-keskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noorte-le. Kes otsib, see leiab.
Kämp GalleriaKluuvikatu 4, 00100 Helsingi,www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotellKämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.
SelloLeppävaarankatu 3—9, 02600 Espoo,tel +358 9 599 889, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.
koos lastegaFallkulla koduloomaparkFallkulla, Tapanila, 00730 Helsingi,tel +358 9 3108 9094,www.hel.fi/wps/portal/Nuorisoasiainkeskus.Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte,hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.
Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), 00790 Helsingi, tel+358 9 3478 4050, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub
Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitse-ala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta-ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllu-maadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.
Heureka teaduskeskusTikkurila, 01300 Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: [email protected], www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.
HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,01510 Vantaa, tel +358 9 7555 227, e-post: [email protected], www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklus-parkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele-lahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapse-ga kaasas olevate täiskasvanute kohta.
Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, 00570 Helsingi,tel +358 9 169 5969, www.korkeasaari.fi.Korkeasaari loomaaias kohtab loomi niitundrast kui troopilisest vihmametsast.Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülg-sus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.
Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, 00510 Helsingi,tel +358 9 773 99 400, www.linnanmaki.fi.Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni,millel saab lustida kogu päeva!
MegazoneSulkapolku 2 (Pitäjänmäki), Helsingi, tel+358 10 548 9201, e-post: [email protected]. Taibukust ja kiirust eel-dav maagiline seiklus siseruumides hargne-vates labürintides. Mäng on ohutu ja sobibkõigile. Alati on kohal ka personal, kesvajadusel nõustab ja aitab. Räägitaksesoome, inglise ja rootsi keeles.
Sea Life meremaailmTivolitie 10, 00510 Helsingi,tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi.Keskus on väga populaarne, merealuseeluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit
külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele,lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda.Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevathailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.
Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, 02920 Espoo,www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liiku-misrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavadennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.
Serena veeparkTornimäentie 10, 02970 Espoo, tel+358 9 88705 555, e-post: [email protected],www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alatitroopiliselt soe veelõbustuspark Serenapakub nii palju võimalusi, et innukamateleveefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjalpargis purskab, voolab, mullitab ja lainetabtroopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes,liumägedes, terrassi- ja mullivannides ninglastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik,mida tasuks ilmtingimata külastada.
SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: [email protected],www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaris-tuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuuri-reiside sihtkoht.
Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, 00510 Helsingi,tel +358 40 7634 727, www.tropicario.com.Tropicario on Põhjamaade kaasaegseimtroopikamaja, mis keskendub madudeleja sisalikele. Näha saab maailma mürgisei-maid madusid, suuri varaane ning hulgali-selt muid roomajaid ja loomi, muu hulgaslinde ja kalu. Näitusel eksponeeritaksetõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.
lastesõbralikud muuseumid
Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. Esuletud. www.fmnh.helsinki.fi. Helsingi
Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollekt-siooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.
Päevalehe muuseumLudviginkatu 2—4, Helsingi. Avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.
LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.
Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud L ja P 12—18, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.
TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigel-da teatri maagilises maailmas.
Leikkilinna — SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. Avatud T 11—18, K—N 11—20, R—P 11—18, www.leikkilinna.fi.Leikkilinna on mängukultuuri muuseum,mis tutvustab mänge ja mänguasju1900. aastate algusest tänapäevani.Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.
vaba aegFlamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpä-evaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.
ehitamineMekanoväriPuusepänkatu 6, Helsingi, tel +358 9 788 058,www.mekanoväri.fi, avatud E—R 7—17.Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.
Soome viis suurimat linna
Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja üri-tuste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi
Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laev: Nordlandia
Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal
www.eckeroline.ee
LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal
www.lindaliini.ee
TallinkEestis +372 6 409 808.
Soomes +358 6 001 5700 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar
Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee
Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)
Laevad: Viking XPRS
Tallinnas Reisisadam A-terminal
Helsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee
FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee
Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com
laevad/lennud mkmmis kus mil lal
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 02 8
kultuur© The Baltic Guide
Klubi
Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaiku-katu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.
LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: [email protected], www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.
NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: [email protected], www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.Kavas palju live-esinemisi, täpsem info kodulehel!
StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: [email protected], www.storyville.fi, avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.
TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul kui ei ole teisiti kirjas. Vaata esinemiskava kodu-lehelt. Soome mainekamaid rokiklubisid.
19.12 23.30 Tavastia laupäevadisko25.12 22 Tavastia jõulupidu26.12 20 Scandinavian Music Group 23.30 Tavastia laupäevadisko28.12 20 Helldone Festival 2009 —
HIM, Flamer ja The 69 Eyes29.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,
Ghost Brigade ja The 69 Eyes30.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,
Vanity Beach ja The 69 Eyes31.12 20 Helldone Festival 2009 — HIM,
Major Label ja Anathema acoustic2.1 20 Manna5.1 20 Tarharyhmä6.1 20 Vesterinen 7.1 20 Doom Unit, The Grammers8.1 19 R’n’P Festival — No Shame,
Masshysteri (Rootsi), Abduktio, Moses Hazy, Relentless
9.1 20 The Micragirls, The Souls13.1 20 Mean Streets (Rootsi),
The Tarantula Waltz (Rootsi)19.1 20 Sunn O))) (USA), Pharaoh
Overlord21.1 20 Veljekset Chydenius22.1 21 Tuomo, Sansa23.1 20 Backyard Babies (Rootsi)27.1 20 Tuomari Nurmio & Hunajaluut30.1 20 UK Subs (UK), The Vibrators (UK)2.2 20 The Real McKenzies (Kanada),
Heartbreak Stereo4.2 20 Takida (Rootsi)6.2 21 Reggae Snowsplash11.2 20 UMO goes Blues Brothers!13.2 20 Cannabis Corpse (USA)22.2 20 Skindred (UK)26.2 21 Cult Of Luna (Rootsi)27.2 20 Irina28.2 20 Deathstars (Rootsi),
Fear Of Domination12.3 20 Tindersticks (UK)23.3 20 The Baseballs (Saksamaa)
Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.
KontsertLisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi
1.2 Machine Head, Helsingi Jäähall2.2 Depeche Mode,
Helsingi Hartwall Areena6.2 Lyle Lowett, Helsingi Kulttuuritalo15.2 Lacuna Coil,
Helsingi ööklubi Nosturi16.2 MEW, Helsingi Kulttuuritalo22.2 20 Rammstein,
Helsingi Hartwall Areena5.3 Kent, Helsingi Hartwall Areena7.3 Tokio Hotel,
Helsingi Hartwall Areena8.3 Lamb of God, Helsingi Kulttuuritalo12.3 30 Seconds to Mars,
Helsingi Jäähall28.3 19 Status Quo, Helsingi Finlandia-talo26.4 Mariza, Helsingi Finlandia-talo10.6 Whitney Houston, Helsingi
Hartwall Areena20.—21.8 U2, Helsingi Olümpiastaadion
Festival8.—9.1 Folklandia kruiis Turu-Stockholm14.—21.2 Kokkola Talveharmoonia22.—28.2 Laste ja noorte
teatripäevad Oulus11.—14.3 Turku Jazz12.—20.3 Oulu Muusikafestival14.—18.4 Tampere Biennale20.—25.4 Tampere kaasaegse tantsu festival
Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konve-rentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippu-palvelu ja Lippupiste müügipunktidest.
19.12 18 Jari Sillanpää jõulukontsert3.1 15 Viini Uusaastakontsert: Schön-
brunni linnaorkester (Austria)13.1 19 Sümfooniakontsert, dirigent
Sakari Oramo, kavas Dvorák, Prokofjev
15.1 19 Finlandia Jazz, Jussi Lehtonen Band, Kaisa Kulmala Trio, Jussi Fredriksson Busy Turtles
16.1 19 Suur Johann Straussi gala, Strauss Festival Orchestra
17.1 19 Hispaania kitarriõhtu, St. Petersburg State Symphony Orchestra
22.1 19 Sümfooniakontsert27.1 19 Sümfooniakontsert, kavas Messi-
aen, Bartók ja Musorgsky-Ravel31.1 19.30 Sibafesti orelikontsert, kavas Bach,
Vierne, Below, Muschel, Prokofjev5.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Mahler7.2 18 Anna Puu10.2 19 Sümfooniakontsert, kavas Klami,
Martinu, Mahler ja Hindemith14.2 17 Savonlinna ooperifestivali
ooperikontsert17.2 14 Sibeliuse Akadeemia orelimatinee20.2 19 Grand Slam25.2 19 Kevin Costner & Modern West5.3 20 Diego el Cigala6.3 18 Katri Helena19.3 19 Venemaa armee koor, ballett
ja orkester24.3 19 Sümfooniakontsert, kavas Wid-
mann, Schönberg, Debussy, Ravel28.3 19 Status Quo
Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi
Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi
Esietenduvad muusikal Mary Poppins, must komöödia Mental Finland ning Disney Džungliraamat, kavas on endiselt Spring Awakening.
Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy
Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi
Ooperit, balletti ja kontserte täiskasva-nutele, noortele ja lastele. Sügishooajal mängukavas muu hulgas Aleksis Kivi, Falstaff, Chénier, La Traviata, Rusalka ja Bajadeer.
Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.
Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!
Amos Andersoni kunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fiAvatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17.
29.5.09—20.9.10 Modernismi kaks nägu
Ateneumi kunstimuuseumKaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fiAvatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.
18.9.9—6.1.10 Pablo Picasso18.9.9—6.1.10 Picasso moodi
DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fiAvatud suvel 1.6—31.8. E—P 11—18 (T 11—20, K—P 11—18).16.10—24.1 Soome ehete sajand
Hakasalmi villa, Helsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K—P 11—17.
Põhinäitused: Helsingi areng, Hea kodanik14.10.9—28.3.10 Signe Branderi fotod
EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: [email protected], http://emma.museumAvatud T, R—P 11—18, K—N 11—20.Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest14.10.9—10.1.10 Tapio Wirkkala skulptuurid14.10.9—10.1.10 Art & Language
Sederholmi maja, Helsingi LinnamuuseumAleksanterinkatu 16—18, Helsingi, tel +358 9 169 3625
Helsingi linna kunstimuuseum TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fiAvatud T—P 11—20.30.
Kuni 14.3 Enchanting Beauty, meistriteo-sed Tretjakovi galerii kollektsioonidest.
Kiasma nüüdiskunstimuuseumMannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fiAvatud T 10—17, K—P 10—20.30.
27.3—31.12 Õigetes jälgedes, Kiasma 10. kollektsiooninäitus.
Heureka teaduskeskusTiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi
Alates 4.4 Heureka klassikaAlates 4.4 Kummalised olendid — Bestiarium Construendum
Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaariAvatud E—P 11—17 (1.6—31.8).E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).
Sinebrychoffi kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fiAvatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.
Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.11.9—31.12 Kõrtsid ja rahvalõbustused
Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm
Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg2. korrusel Riik ja rahvas — Soome rahvus kultuur 18. ja 19. sajandil3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T—P 12—16.
20.11.9—22.11.10 Tagaotsitav — Armfelt, G.M. Armfelt (1757—1814) kuninga ja keisri ohvitser
Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fiAvatud E—R 11—17, L—P 12—16.
Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.
Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseoAvatud E—R 10—18, L—P 12—17.
Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar—det-sember T—P 10—18, jaanuaris suletud.
Alvar Aalto muuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fiAvatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E.
Püsiekspositsioon: Alvar Aalto. Arhitekt. Näha saab interjööre, makette, multimee-diat ja filme.10.11—31.12 Alvar Aalto — Puu ulatuvus
mkmmis kus mil lal
√Picassod lähevad tagasi PariisiAteneumi kunstimuuseumi esinduslik Pablo Picasso (1881—1973) loomingut tutvustav näitus on saanud rekordilise publikuhuvi osaliseks. Paarsada väljapandud teost on pärit Musée National Picasso kogudest Pariisis ja annavad ülevaate kunstniku loomingu kõikidest etappidest. Kahjuks saab näitust imetleda vaid jaanuarini, siis pakitakse teosed kokku ja need rända-vad tagasi kodumuuseumisse.
Kuni 6.1 Ateneumi kunstimuuseum, Helsingi.
T H E B A LT I C G U I D E T A L V 2 0 0 9/10 29
Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: [email protected] www.estemb.fi
Hädaabi 112 (tasuta)
Politsei 112 (tasuta)
Meditsiiniinfo +358 910 023
Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166
Olulisemad telefoninumbrid
Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni
alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.
Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu
on (E-R 6.00-20.00 ja L-P 6.00-16.00) 5.10 eurot, muul
ajal 8 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud,
näiteks 1-2 reisija puhul on see 1.33 eurot/km
üle 6 reisija 1.87 eurot/km.
Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on
www.taksiliitto.fi
Helsingi kesklinn
turistiinfo
vaatamisväärsused
muuseumid
teatrid
terminalid
Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19
Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19
Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19
Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19
Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio
1 1 1 1 2
Toomkirik, Senatiturg
Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13
Presidendiloss, Mariankatu 2
Kauppatori turg, Eteläsatama
Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H
Autobussijaam, Kamppi keskus
Parlamendihoone, Mannerheimintie 30
Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3
Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13
Uspenski katedraal, Liisankatu 29A
Rahvusooper, Helsinginkatu 58
OlümpiastaadionSibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu
Olulisemad marsruudid
Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga
Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga
Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam)Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)
Taksod
Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja)
Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line)
Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line)
Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)
Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1
Helsingi linnateater, Ensi linja 2
Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4
Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2
Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2
Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34
Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27
Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23
Design Forum Finland, Erottajankatu 7
Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40
16 17 18 19 20 21 22 23
24 25 26
27 28
3031
Met
roo
Ruho
laht
iGr
äsvi
ken
Kam
ppi
Kam
pen
Kais
anie
mi
Kajs
anie
mi
Haka
niem
iHa
gnäs
Sörn
äine
nSö
rnäs
Kala
sata
ma
Fisk
ham
nen
Kulo
saar
iBr
ändö
Hert
toni
emi
Hert
onäs
Siili
tieIg
elko
ttsvä
gen
Myl
lypu
roKv
arnb
äcke
nKo
ntul
aGå
rdsb
acka
Mel
lunm
äki
Mel
lung
sbac
ka
Vuos
aari
Nord
sjö
Itäke
skus
Östr
a ce
trum Pu
otila
Botb
y gå
rdRa
stila
Rast
böle
Raut
atie
ntor
iJä
rnvä
gsto
rget
Cent
ral R
ailw
ay
Stat
ion
1
2
3
4 5
6
7
8
9 10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
30
31
Erottajan k
MekanoväriHerttaniemi
Tallink SiljaViking Line
T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E T A LV 2 0 0 9 / 1 03 0
Nõukogude armee suur-
pealetung peatati lõpuks
Tali ja Ihantala külade
juures. See massiivne
rünnak tõi Punaarmee
Soome piirilt ehk Tartu rahu järg-
selt rajajoonelt üle Viiburi Karja-
la lääneservale. Järgmisel teeristil
oleks venelastel juba olnud valida
mitme ümber Saimaa järve viiva
tee vahel. Pärast seda sõlmpunk-
ti poleks enam olnud tõenäoline
peatada Punaarmee tanke vallu-
tamast kogu Soomet.
Nuga oli kõril – seda teadsid
nii Soome sõjaline kui poliitiline
juhtkond. Koguni nii teravalt kõri-
sõlmel, et uut samalaadset riski ei
juletud võtta. Soome saatis rahu-
läbirääkijad Moskvasse ja vahe-
rahu sõlmitigi 19.9.1944.
Lapi sõdaSoome oli sõlminud küll Nõuko-
gude Liiduga vaherahu, kuid Teine
maailmasõda jätkus, sest Soomes
oli ju ikka veel Saksa sõjaväeosi.
Nõukogude Liit käskis Soomel
sakslased riigist välja ajada. Vas-
tasel juhul oleks Punaarmee seda
ise tegema tulnud.
Soomlased aga ei vihanud oma
äsjaseid relvavendi ja nii kulges
Lapi sõda härrasmehelikult. Saks-
lastele anti eelnevalt teada, millal
ja kuhu antakse suurtükkide tule-
löök ja kus rünnatakse. Koostöö
sujus tõrgeteta, sest mõlemal oli
ühine eesmärk. Sakslased viisid
vägesid Norrasse ja soomlased
tegid näo, nagu sunniksid nad
kogu jõuga sakslasi tagant.
Vaherahu sõlminud Soomes
viibis enne lõpliku rahu allakir-
jutamist nii-öelda liitlaste komis-
jon. Soomes oli see tegelikkuses
aga Nõukogude Liidu esindajatest
moodustatud komisjon, mis tõsi
küll – tegutses kõigi liitlaste heaks-
kiidul. Mainitud komisjon nõudis
ähvardavas vormis Lapimaal toi-
muva sõjamängu lõpetamist ning
tegelikule sõjategevusele üle mine-
mist, või muidu … Aega anti järg-
mise hommiku kella kaheksani.
Sellist asjade käiku oli ette näh-
tud ja Soome lasi käiku varuplaani.
Üks jalaväerügement saadeti Tor-
nio juures sakslaste tagalasse des-
santi tegema. Kui see oleks ebaõn-
nestunud, pääsenuksid sõdurid
Rootsi poole põgenema ja samas
oleks ka venelastele võitlustahet
demonstreeritud. Dessant soorita-
ti 1.10.1944 – veerand tundi enne
valvekomisjoni poolt määratud
aja kukkumist. Üllataval kombel
õnnestus see nii hästi, et sinna
saadeti järele koguni lisajõude.
Üks rühm suundus Tornionjõe
orgu pidi, teine aga piki Kemijõge
Rovaniemi suunas.
Sakslased taganesid ja Soome
väed liikusid nende jälgedes. Suuri
lahinguid ei löödud, kuid sõda see
siiski oli ja väiksemaid tõsiseid
tulevahetusi tuli ikka ette. Taga-
nevad Saksa väed tegid kõik, et
soomlaste edenemist takistada –
teel hävitati kõik sillad. Rusudeks
muudeti ka teeäärsed hooned, Rova-
niemi alev – Lapi halduskeskus.
Otse keset Lapi sõda, 1944.
aasta märtsis, sai Soome Valveko-
misjonilt käsu sõjavägi laiali saata.
Venelastele ei meeldinud enam see,
et Soomel oli relvastatud regulaar-
armee. Lapi sõda jäid jätkama kut-
sealused ja armee löögijõud kaha-
nes mõne polguni. Õnneks polnud
enam ka sõda palju järele jäänud
– peaaegu kõik sakslased olid taga-
nenud Norrasse. Jäänud olid vaid
väikesed tugipunktid, mis valvasid
1944–1945 talve jooksul Põhja-La-
pi kohalikel teedel. Kevade tuleku-
ga lahkusid Soomest ka viimased
saksa armee riismed Norra suunas
ja Soome oligi 28.4.1945. võitnud
Lapi sõja.
RelvapeitusSoome kaitsejõududes nähti tule-
vikku mitmetes tumeda varjundi-
tes. Üks süngematest oli nägemus
Soome okupeerimisest või kom-
munistlikust riigipöördest. Selle
puhuks loodi salajasi relvaladusid.
Juhtumit tuntakse soome keeles
nime all: asekätkentäjuttu. Kokku
oli peidetud relvi 35 000 mehe
varustamiseks. Salajased laod oli
väikesed ja hajutatud: üks suurtükk
metsatalu laudas, jalaväerühma
püssid usaldusväärse talu pöönin-
gul, kusagil maase kaevatud laske-
moonakastid jne. Relvade peitmine
toimus 1944. aasta kevadel – samal
ajal kui venelaste tahet väljendav
Valvekomisjon käskis armee laiali
saata. Muret süvendas see, et kohe
peale sõda keelustati riigikaitsele
orienteeritud Kaitseliit.
Nii laiaulatuslikku tegevust ei
saanud aga kuidagi täiesti sala-
duses hoida. Järgmisel kevadel
sai Valvekomsjon asjast teada.
Komisjon, mis sisuliselt väljen-
das Nõukogude Liidu tahet, oli
väga ärritunud kuuldes, et Soo-
mes on tuhandeid peidetud relvi
“põrandaaluse armee” varusta-
miseks. Soome valitsusega räägiti
äärmiselt teravas toonis. Ohvitsere
arreteeriti ja anti kohtu alla, kõrge-
maid ohvitsere läks ja saadeti erru,
kuid keegi ei reetnud. Asekätkentä
jäi ametlike tõendusmaterjalide
kohaselt vaid käputäie ohvitseride
eraviisiliseks ettevõtmiseks, mille
eest ei saanud vastutavaks teha
Soome kaitsejõude ega valitsust.
Kontributsioon ja sõjakurjategijadKaotajate poolel sõjast väljunud
Soome sai kaela kopsaka kont-
ributsiooni. Ametlikult oli sum-
maks 300 miljonit USA dollarit,
aga vastavalt 1938. aasta kursi-
le! Kontributsioon sai makstud
aastaks 1952 ja selleks ajaks oli
see tegeliku toonase kursi koha-
selt juba 600 miljonit. Kontribut-
sioon oli Soomele raske koorem
– umbes 5% Soome aastasest rah-
vuslikust koguproduktist ja 15%
riigi eelarvest.
Kontributsiooni maksmine
aeglustas Soome majanduslikku
arengut märkimisväärselt ja rasked
ajad kestsid 1950. aastate alguseni.
Igas asjas on samas ka hea pool
ja Soomes loodi tänu kontribut-
siooni maksmise vajadusele sellisel
tasemel masinaehitus, mida muu-
des tingimustes vaevalt oleks sün-
dinud. Hiljem, Soome ja NSVLi
kaubavahetuse hiilgeaegadel teenis
see end mitmekordselt tasa.
Sõja järel oli tarvis loomu-
likult süüdlasi, keda kohtu alla
anda ja neid leiti ka Soomest.
Vastu Soome ja lääneriikide sea-
dusi loodi sõjakuritegude seadus,
mida rakendati tagasiulatuvalt.
Selle kohaselt veeti süüpinki sõja-
aastate poliitikud. Oli üks erand –
Soome armee ülemjuhataja ja riigi
president marssal Mannerheim.
Kohtuprotsess oli poliitiline ja
seda teadsid kõik. Valvekomisjon
ehk Nõukogude Liit proovis prot-
sessi käigus kannatamatult pres-
sida soomlastelt välja karmimaid
kohtuotsuseid. Kohtufarss sai läbi
veebruaris 1946. aastaks. Teiste
seas sai sõja aastate president Risto
Ryti kümne aastase vanglakaristu-
se, sama aja peaministrid 6 aastat,
välisministrid 2 aastat ja Berliini
suursaadik 5 aastat. President Paa-
sikivi amnesteeris viimased karis-
tatud 1949. aastal.
Sõja järel on Soomel läinud kokkuvõttes palju paremini kui Eestil. Vahetult pärast sõja lõppu olid aga ka Soomel rasked ajad.
TEKST ANTTI SARASMO, FOTOD STINA KASE
ajalugu
Soomes loodi tänu kontributsiooni maksmise vajadusele sellisel tasemel masinaehitus, mida muudes tingi-mustes vaevalt oleks sündinud.
SõVa
TEKST
SarasmoJUTUSTAB
Kohe pärast sõdaKohe pärast sõda
President Risto Ryti (paremal) sai sõja järel 10 aasta pikkuse vanglakaristuse. Mannerheimist sai president.
Kontributsiooni maksmine edendas tööstuse arengut. Foto Rosenlew-museo
Kalevankatu 3B, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4360, faks +358 9 6844 3610
Tere tulemast meie juurde! Oleme väike kodune kesklinnahotell Helsingi südames. Kõik Helsingi poolt pakutav vaid
jalutuskäigu kaugusel.
Soodsad hinnad, rahulik asukoht ja väiksele perekesksele hotellile omane teenindus.
Lisainfot meie teenuste ja hindade kohta:
www.hotellifinn.fi e-post: [email protected]
HELSINGI, FINLAND
Broneeringud:Telefon: +358 9 477 [email protected] www.stadionhostel.fi
Stadion HostelOlümpiastaadion Pohjoinen Stadiontie 400250 HelsingiSoome
Hinnad alates17,50 / inAvatud
Broneeringud:
aastaringselt
TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGAHELSINGI KESKLINNAS
Parim perereisi-sihtkoht
2008
Sturenkatu 27
Parim perereisi-sihtkoht
2008
GARDENIA-HELSINKI
ELEVANDI MÄLU 26.12.09-6.1.10Giidita jalutuskäik troopikaaias, millekäigus saab tutvuda nii Aasia elevandieluga kui troopiliste puuliikidega.
TROOPIKAAIA PILETIHINNAD:täiskasvanu 3,50 € - laps 1,80 €pensionär 2 € - perepilet 8 €
WWW.GARDENIA-HELSINKI.FIKoetilantie 1, Viikki, HelsingiTel. +358 9 3478 400
TROOPIKAAED ON AVATUD:E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist
Troopikaaed
Värskendav sihtkoht aastaringselt!Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade jamaitsetaimedega.
www.visithelsinki.fi
Turismi- ja kongressibürooPohjoisesplanadi 19, PL 28FI-00099 HELSINGI LINNTel +358 (0)9 3101 3300Faks +358 (0)9 3101 [email protected]
Avatud: 1.10.–1.5. E–R kl 9-18, L–P kl 10–16 2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18
Gardenia botaanikaaed (Viikki linnaosas) mõjub linlase hingele palsamina, roheluse keskel saab puhata ja troopilist soojust nautida. Gardenia ürituste-kalender
”Tõde ürtidest” kuni 6.1.Tutvu ürtidega Aasia radadelt ja Euroopa teedelt. Detsembris on väljas Santa Maria maitseainenäitus.
Jalutuskäik ”Elevandi mälu.” kuni 10.1.Troopilises botaanikaaias saab iseseisvalt rada läbides tutvuda troopiliste puuviljade ja Aasia elevandi eluga. Rada on mõeldud lastele, kuid pakub avastamisrõõmu ka lapsemeelsetele täiskasvanutele.
Mis on Helsingis parim aastal 2010?
Kaks uusimat Best of Helsinki 2009 auhinna võitjat.
www.bestofhelsinki.fi
Vali enda arvates parim koht või teenus
Helsingis ja hääleta oma lemmiku poolt!
Osale võistlusel, võida vahvaid auhindu!
Võistlus algab 21.1.2010.
2009 Kasside öö (Korkeasaari). 2009 Vana Kaubahall.
KONTSERDIDMachine Head (USA) 1.2.
Depeche Mode (UK) 2.2.
"Reggae Snowsplash" 6.2.Soome suurim talve -reggaesündmus.
Rammstein (Saksamaa) 22.2.
Status Quo (UK) 28.3.
Kent (Rootsi) 5.3.
HETKEL TOIMUB HELSINGISPablo Picasso näitus (Ateneumi kunstimuuseum). Kuni 6.1.
Jalutuskäik Tallipäkapikuga (Korkeasaari loomaaed). Kuni 6.1.
Talvetsirkus Tuike (tantsuteater Hurjaruuth). Kuni 6.1.
“Õigetel jälgedel” 10. kollekstiooninäitus (kaasaegse kunsti muuseum Kiasma). Kuni 14.2.
Helsingi Jääpark (Rautatientori väljakul). Kuni 31.3.
EDASPIDI TULEKUL – JA VEEL PALJU MUUDToomalaat (Esplanadi park). 7.–22.12. Käsitööna valminud kingitused ja muud jõulukaubad.
Jõulumüük (Vana üliõpilasmaja). 13.–23.12.Traditsiooniline käsitöö, küünlad, sepised, jõuluhõrgutised, rõivad, kaunistused, graafi ka, kaardid, kudumid jpm.
“Matka 2010” (Messikeskus). Põhja-Euroopa suurim turismimess. 21.–24.1.
“Caravan 2010” (Messikeskus). 22.–24.1.
“DocPoint” Dokfi lmifestival. 26.–31.1.Aasta parimad Soome dokfi lmid ja avastused mujalt maailmast.
Disney On Ice – “Miki & Minni imeline reis” (Hartwall Areena). 28.–31.1. Vahva reis nelja põnevasse paika. Miki ja Minni viivad oma külalised väikese merineitsi, lõvikuninga, Lilo & Stitchi ning Peeter Paani lummavasse maailma.
“Liigu ja mängi!” (teaduskeskus Heureka). Näitus paneb kõik liikuma. 31.1–28.3.
“Vene 10 Båt” (Messikeskus). Paadimess. 12.–21.2.Paadi- ja veesporditeemaline tippsündmus.
Apassionata hobushow “Charm of Freedom” (Hartwall Areena). 13.–14.2.Euroopa suurim hobusõu: enam kui 40 hobust, kontinendi parimad ratsutajad, suurepärane muusika, uhked kostüümid ja fantastilised eriefektid.
Vastlapäev Seurasaaril (Seurasaari vabaõhumuusem). 14.2. Vastlapäeva veedetakse Seurasaari peoväljakul hobusõidu ja kelgutamisega. Tõukekelgud ja spetsiaalsed atraktsioonid lastele. Müüakse vastlapäevamaiust.
Linnanmäe talvetrall Jäähelmi (Linnanmäki). 20.–28.2.Tali Helsingis! Kogupereüritusel atraktsioonid kohvitassikarussellist autodroomini, talvelõbud suusatamisest mootorkelgutamiseni ning kuum mahl ja vorstid.
“Viapori Winter Blues” (Suomenlinna merekindlus). 5.–6.3.
Mess “GoExpo, Fillari, Retki, Kunto, Golf, Metsästys, Kalastus 2010” 5.–7.3.(Messikeskus). Huviorbiidis jalgrattad, matkamine, tervisesport, golf, jahindus ja kalapüük.
Helsinki Marathon on Ice (Laajalahti uisuretkerada). 6.3. 20 km, 50 km, 100 km ja 200 km meestele ja naistele (200 km on SM-võistlusdistants).
Lihavõttelaat (Esplanadi park). 24.–28.3.
Mess “OmaMökki, OmaPiha, Oma Koti, Asuntomarkkinat ja Sisusta!” 25.–28.3. (Messikeskus). Teemadeks suvilad, aed, sisustus.
Helsinki Ink ‘10 International Tattoo Convention. 26.–28.3.
American Car Show (Messikeskus). 2.–5.4.
(Võimalikud muudatused.)