Betti AlverBetti Alver

Tallinna MustamTallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumäe Reaalgümnaasium

11”b” klass11”b” klass

Anna KostjukevitsAnna Kostjukevits

Viktoria GavrilinaViktoria Gavrilina

Olga LobasenkoOlga Lobasenko

KrisKristintina Zlatinaa Zlatina

Betti AlverBetti Alver

23. XI 1906 Jõgeva – Tartu 29. XI 198923. XI 1906 Jõgeva – Tartu 29. XI 1989

LapseLapsepõlvpõlvBetti Alver kodanikunimega Elisabet Betti Alver kodanikunimega Elisabet

Lepik sündis 23. novembril 1906. Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase aastal Jõgeval, raudteelase

perekonnas.perekonnas.

Lapseunistus saada näitlejannaks Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus tegema, kuid hiljem vaimustus

lahtus.lahtus.

ÕpÕpiaastadiaastad

Betti Alver lõpetas 1924. aastal Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Tartus Eesti Noorsoo

Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Gümnaasiumi (praegune Miina

Härma nim. Gümnaasium). Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu 1924-1927. a. õppis ta Tartu

Ülikoolis eesti keelt ja Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, eesti filoloogiat, kirjandust, eesti filoloogiat, kuid katkestas stuudiumi kuid katkestas stuudiumi

kirjandusliku tegevuse kasuks. kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver Kooliajal harrastas Betti Alver

kirjandusega võrdselt kirjandusega võrdselt muusikat.muusikat.

EsimEsimeseseedd looming loomingukatsedukatsed

Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase

soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal.teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal.

Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal.aastal.

Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega.

Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Teiselt poolt vormis tema talenti eruditsioon. Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud

kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits.Suits.

Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti

Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu

arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus.saanud umbusaldus.

TTöö öö ttõlkjanaõlkjana

Kahel sõjajärgsel Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt Betti Alver peamiselt

tõlkijana. Temalt ilmusid tõlkijana. Temalt ilmusid Puškini poeemide tõlked Puškini poeemide tõlked

ja "Jevgeni Onegini" ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida eestindus (1964), mida

peetakse eesti peetakse eesti tõlkekultuuri tõlkekultuuri

tippsaavutuseks.tippsaavutuseks.

LuuleLuule

Luuletajana alustas Betti Alver Luuletajana alustas Betti Alver taastaas kuuekümnendatel kuuekümnendatel

aastatel. aastatel.

Valmistades trükiks ette oma Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", valikkogu "Tähetund",

kirjutas ta selle tarbeks uusigi kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. luuletusi.

Tema järgmised luulekogud Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. olid "Eluhelbed" (ilmus 1971.

a.), "Lendav linn" (ilmus a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. Emajões" (ilmus 1986.

aastal). aastal).

Betti Alveri loomingBetti Alveri looming

Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja

komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest.näide vastupidisest arenguteest.

Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani Gümnaasiumi viiendas klassis kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke" "Tuulearmuke", mis ilmus 1927. aastal. "Tuulearmuke"

kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti kujunemislugu. Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud

rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele.sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele.

Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see kunstilise küpsusega. Tervikuna vaadates on see

ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine

takerdus sõjaoludes.takerdus sõjaoludes.

Betti Alveri edasises loomingus leiame esikteosest tuttava "valge varese" Betti Alveri edasises loomingus leiame esikteosest tuttava "valge varese" tüübi uuesti lühipoeemis "Ulla". Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", tüübi uuesti lühipoeemis "Ulla". Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süžeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Selles romantiliselt tingliku süžeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Selles satub väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on: "Miks ei tohi õilis härra satub väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on: "Miks ei tohi õilis härra

vahel toimida kui suli". Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, vahel toimida kui suli". Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu".

Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu

järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi

ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga.situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga.

Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate

lehekülgede hulka.lehekülgede hulka."Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti õrnusele ja vägevusele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti

Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Suur luule Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Suur luule on Betti Alveri käsutuses fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine on Betti Alveri käsutuses fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine

kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu - nii arutleb allegooriline "Maalija" lõvipuuris ning puänteerib otsesõnaliselt - nii arutleb allegooriline "Maalija" lõvipuuris ning puänteerib otsesõnaliselt

sonett "Meistrile", mis peab silmas Ch. Baudelaire'i loomingut.sonett "Meistrile", mis peab silmas Ch. Baudelaire'i loomingut.Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: Aasta 1936 tähistab Betti Alveri lüürilise loomingu teise perioodi algust: luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku luuletaja eemaldus "Tolmu ja tule" laadist ja jõudis olemuslikult realistliku ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib ainekäsitluseni. Üleminek ei toimunud järsult. Juba "Tolmus ja tules" võib

aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt aimata uut, eelkõige soneti "Sügis" looduskujutlustes. Teiselt poolt jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis.jätkuvad endised motiivid ja väljendusviis.

Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.

ArbujadArbujad

Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine Eesti luule ajaloo üks kõrghetki on 1930. aastate teine pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid pool, kui oma antoloogia kaudu manifesteerusid

noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas noored luuletajad, arbujad, kelle looming mõjustas eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud eesti luule ilmet väga oluliselt ja kaua. Nad ei olnud

algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku algatajad, vaid "Noor- Eesti" loodud kirjandusliku kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kaanoni edasiarendajad ja tippuviijad. Kaanonit kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja kooshoidvateks osisteks olid üldhumanistlik ja

rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja tingimatu professionaalsus. Luulelugeja

tavateadvuses tähendab see mõttelist joont tavateadvuses tähendab see mõttelist joont "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st "Tuulemaast" "Tolmu ja tule" ning "Kohtupäevani", st

Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas Betti Alveri ja Heiti Talviku luuleni, mida me silmas peame, kui räägime arbujalikkusest.peame, kui räägime arbujalikkusest.

Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Saksa okupatsiooni ajal jätkasid arbujatest Kersti Merilaas ja Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus keskmest Betti Alver. Alver, erinevalt Merilaasist, liikus keskmest eemale, lihtsama, maa- ja rahvalähedasema väljenduse eemale, lihtsama, maa- ja rahvalähedasema väljenduse

poole ("Leib", "Süda"). Kui lahkujad olid lahkunud ja poole ("Leib", "Süda"). Kui lahkujad olid lahkunud ja Nõukogude väed taas Eestisse jõudnud, hakkasid kirjandust Nõukogude väed taas Eestisse jõudnud, hakkasid kirjandust väga selgelt kujundama poliitilised tegurid. Algas stalinismi väga selgelt kujundama poliitilised tegurid. Algas stalinismi

müstiliste ja maagiliste märkide aeg (Undusk 1994). Arbujad müstiliste ja maagiliste märkide aeg (Undusk 1994). Arbujad kuulutati dekadentideks, nende looming heideti kaanonist ja kuulutati dekadentideks, nende looming heideti kaanonist ja

nad ise Kirjanike Liidust välja. Kui 1956. aastast alates nad ise Kirjanike Liidust välja. Kui 1956. aastast alates hakkas Eestisse jõudma nn. sula ilminguid, tähendas see hakkas Eestisse jõudma nn. sula ilminguid, tähendas see

kirjanduses kõigepealt arbujate ja arbujalikkuse taastulekut kirjanduses kõigepealt arbujate ja arbujalikkuse taastulekut nii personaalselt kui tekstide kaudu. Betti Alver, A. Sang ja K. nii personaalselt kui tekstide kaudu. Betti Alver, A. Sang ja K. Merilaas ennistati Kirjanike Liidu liikmeteks ja neil lubati taas Merilaas ennistati Kirjanike Liidu liikmeteks ja neil lubati taas

avaldada oma vahepeal kirjutatud ja uusi luuletusi.avaldada oma vahepeal kirjutatud ja uusi luuletusi.1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid 1960. aastate luuleuuenduse aegu avardusid eesti luule piirid

oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis oluliselt. Kasvas nii eestilik kui euroopalik substraat, mis asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile asus senise plakatliku sotsrealismi asemele, traditsioonile tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted. tugineva arbujalikkusega põimusid modernistlikud võtted.

Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse Domineeris tendents avatusele, kaanoni igakülgse avardamise vaim. Genuiinsed arbujad Alver ja Merilaas avardamise vaim. Genuiinsed arbujad Alver ja Merilaas

võtsid omaks vaba värsi, Alveri senine napp värss omandas võtsid omaks vaba värsi, Alveri senine napp värss omandas kujundilise külluse.kujundilise külluse.

Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule Kui sula oli lõppenud ja algas stagnatsioon, liikus eesti luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast

vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks,

distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões").skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões").

Tema luuletusedTema luuletused

EluhelbedEluhelbed

Küll ma otsisin eluarvu,Küll ma otsisin eluarvu,küll ma jagasin jagamatut -küll ma jagasin jagamatut -

kuni taipasin tasahilju,kuni taipasin tasahilju,et sa leiad saatuse summa,et sa leiad saatuse summa,

kui korrutad välgujoagakui korrutad välgujoagaoma elu surmkümmend suudlust,oma elu surmkümmend suudlust,

hullsada ilusat hetkehullsada ilusat hetkeja tummtuhat valutuiget.ja tummtuhat valutuiget.

Näiteid loomingustNäiteid loomingust[---][---]

Võib-olla rohkem väärt kui pime truudus Võib-olla rohkem väärt kui pime truudus on taevale su vastuhakk ning su vead. on taevale su vastuhakk ning su vead.

"Pea!" hüüdis Mulla vaim "miks viltu viid "Pea!" hüüdis Mulla vaim "miks viltu viid sa tead? Ohtlikum kui kahekeelsus, sa tead? Ohtlikum kui kahekeelsus,

kui saatanate sappipõlgav riid kui saatanate sappipõlgav riid on kõigis asjus liigne vabameelsus. on kõigis asjus liigne vabameelsus.

Hää käsk on kuld, ja mulle ikka tundus, Hää käsk on kuld, ja mulle ikka tundus, et vabadusest rohkem suudab sundus." et vabadusest rohkem suudab sundus."

Su kõrval jõetu ja laastat Su kõrval jõetu ja laastat näib loodus, kuigi oled juba näib loodus, kuigi oled juba

sa surnud seitsekümmend aastat. sa surnud seitsekümmend aastat. Ajal, mil virkus sind piiras, Ajal, mil virkus sind piiras,

julgesid olla sa siiras, julgesid olla sa siiras, õnnelik, vaba ja laisk! õnnelik, vaba ja laisk!

On päris kindel: jalge alla On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe, jääb sulle tuge liiga vähe,

kui sa kõik tõkked teelt ei talla kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. ja mööda enesest ei lähe.

Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest Nopi suuri teri kõrtest, kõigist elu surutõrtest rõõmsalt maitse, rõõmsalt maitse,

aga kindlalt hoides piiki nagu sõdur haldjariiki aga kindlalt hoides piiki nagu sõdur haldjariiki kaitse! kaitse!

Millisena näeb maailma luuletaja Betti Millisena näeb maailma luuletaja Betti Alver?Alver?

Sellele küsimusele pole raske vastata, sest kõik tema luuletused räägivad nii Sellele küsimusele pole raske vastata, sest kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast. Oma luules tunneb ta muret maailma saatuse või teisiti maailmast. Oma luules tunneb ta muret maailma saatuse

pärast:pärast:Maailma saatust alatiMaailma saatust alati

vaekausil määrab gramm,vaekausil määrab gramm,kateedrist hullupalatikateedrist hullupalati

on ainult väike samm. on ainult väike samm. Kuna maailma saatust kujundavad peamiselt inimesed, siis paljud Alveri Kuna maailma saatust kujundavad peamiselt inimesed, siis paljud Alveri luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele. Ma usun, luuletused on keskendunud inimestele ja nende probleemidele. Ma usun, et elus oleks palju vähem muresid, kui me suudaks üksteist ära kuulata. et elus oleks palju vähem muresid, kui me suudaks üksteist ära kuulata.

Meie tänapäevane elu on aga nii kiire, et ilmast ilma käib kuhugi Meie tänapäevane elu on aga nii kiire, et ilmast ilma käib kuhugi tõttamine. Pole meil aega süveneda enda ega ka teiste muredesse:tõttamine. Pole meil aega süveneda enda ega ka teiste muredesse:

Räägi tasa minuga,Räägi tasa minuga,siis mu kuulmine on ergem.siis mu kuulmine on ergem.

Räägi tasa minuga,Räägi tasa minuga,tasa taibata on kergem.tasa taibata on kergem.

Tekib küsimus, kas kellelgi üldse on aega ja tahtmist teiste muresid ära Tekib küsimus, kas kellelgi üldse on aega ja tahtmist teiste muresid ära kuulata. Ent leidub ka selliseid inimesi, kes on selleks justkui loodud, et kuulata. Ent leidub ka selliseid inimesi, kes on selleks justkui loodud, et

teiste probleeme ära kuulata ja neid ka lahendada:teiste probleeme ära kuulata ja neid ka lahendada:Andis oma elurõõmuAndis oma elurõõmu

teistele.teistele.Andis hinge tagant äraAndis hinge tagant ära

kasvõi viimse soojasõõmukasvõi viimse soojasõõmuteistele.teistele.

Ometi on aga nii, et selle inimese jaoks pole kellelgi tänu, vaid ainult valu:Ometi on aga nii, et selle inimese jaoks pole kellelgi tänu, vaid ainult valu:Kusagil ei õitsen’d lilliKusagil ei õitsen’d lilli

tema jaoks.tema jaoks.Ainult valu oli valmis,Ainult valu oli valmis,

ikka valmisikka valmistema jaoks.tema jaoks.

Terve inimelu on võitlus, see kumab läbi ka paljudest Alveri luuletustest. Terve inimelu on võitlus, see kumab läbi ka paljudest Alveri luuletustest. Kuna eluvõitlus pole kerge, vajame selleks teiste abi. Kui aga keegi Kuna eluvõitlus pole kerge, vajame selleks teiste abi. Kui aga keegi meid ei aita või pole seda abi piisavalt, võib too väga rängalt kätte meid ei aita või pole seda abi piisavalt, võib too väga rängalt kätte

makstamakstaEluvõitlus on igal inimesel erineva pikkuse ja raskusega, kuid eluvõitlus Eluvõitlus on igal inimesel erineva pikkuse ja raskusega, kuid eluvõitlus

lõpeb siiski samas kohas:lõpeb siiski samas kohas:Lõppude lõpuks polegi vajalikLõppude lõpuks polegi vajalik

olla keegi või miski -olla keegi või miski -veena magedaks lahtub kõik ajalik,veena magedaks lahtub kõik ajalik,

mõte on kangem kui viski.mõte on kangem kui viski.Sellisena näeb maailma Betti Alver. Tema luuletuste põhieesmärk on Sellisena näeb maailma Betti Alver. Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Kas see ka kunagi õnnestub, oleneb täiesti muuta maailma paremaks. Kas see ka kunagi õnnestub, oleneb täiesti

meist:meist:Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi?

Miks julm ei olda iial juhtumisi?Miks julm ei olda iial juhtumisi?Miks lillekiivrid roostega ei kattu?Miks lillekiivrid roostega ei kattu?Miks elu tähetund on kordumatu?Miks elu tähetund on kordumatu?Miks tulukene tuisuvööde kestelMiks tulukene tuisuvööde kestelei kustunud, ei kustu inimestel?ei kustunud, ei kustu inimestel?

Betti Alver suri Tartus Betti Alver suri Tartus

29. XI 1989. Seal ka 29. XI 1989. Seal ka asub praegu tasub praegu tema ema

mälestusmärkmälestusmärk..

Eluloo raamatEluloo raamat

““Elu ja loomingu lugu”Elu ja loomingu lugu”Tartu Ülikooli eesti kirjanduse Tartu Ülikooli eesti kirjanduse

emeriitprofessor emeriitprofessor Karl MuruKarl Muru on uurinud luuletaja Betti on uurinud luuletaja Betti Alveri loomingut enam kui Alveri loomingut enam kui kolme aastakümne vältel, kolme aastakümne vältel,

mille tulemusena on sündinud mille tulemusena on sündinud pildil olev monograafia. Karl pildil olev monograafia. Karl Muru teos keskendub pigem Muru teos keskendub pigem Alveri loomingu analüüsile, Alveri loomingu analüüsile,

tutvustades avalikku tutvustades avalikku tähelepanu vältinud kirjaniku tähelepanu vältinud kirjaniku

eluloolisi fakte napilt ja eluloolisi fakte napilt ja diskreetselt. Ilmumisaeg: diskreetselt. Ilmumisaeg:

2003.2003.

Kasutatud kirjandus:Kasutatud kirjandus:

http://www.kirmus.ee/Valjaanded/ekhttp://www.kirmus.ee/Valjaanded/ekmar/arbuja.htmlmar/arbuja.html

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11900raamat?11900

http://et.wikipedia.org/wiki/http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_AlverBetti_Alver