bioloogia powerpointi esitlus
DESCRIPTION
Biloogia . Elu omadused jne..TRANSCRIPT
BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS
Koostas: Katrin Koppel
Kool: Taebla Gümnaasium
Klass: 12
SISUKORD
Bioloogia uurib elu
Organismide ehitus ja
talitlus
- Elu omadused
- Teaduslik uurimusmeetod
- Raku ehitus ja talitlus
-Rakuteooria kujunemine
-Rakkude mitmekesisus
-Eukorüootne rakk
-Rakumembraan
-Rakuorganellid
-Kasutatud materjal
BIOLOOGIA UURIB ELU
E L U O M A D U S E D
Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.
*Ainuraksed ja hulkraksed. Hulkraksed on näiteks bakterid ja protistid.
Ainuraksed on näiteks kingloom ja pärmseen.
Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid.
* Keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad on palju keerukamad ja
mitmekesisemad kui eluta loodus.
Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus.
*Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed
kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat.
*Nad sünteesivad ka ise vajalikke aineid.
ELU OMADUSED
Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond.
*Kõigu või püsisoojased. Püsisoojased on näiteks imetajad ja linnud. Kõigusoojased
on näiteks kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad.
Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime.
*Suguline või mittesuguline.
*Näiteks ainuraksed paljunevad mittesuguliselt. Nad paljunevad pooldumisega.
Hulkraksed aga vegetatiivselt või eostega. Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist
paljunemist.
*Suguliselt paljunevad näiteks hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud,
enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. Taime- ja loomariigis kohtab
sugulist paljunemist.
ELU OMADUSED
Kõik organismid arenevad.
*Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa
eraldumisega vanemorganismist.
*Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. Selle käigus omandavad
isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva
keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga.
Kõik organismid reageerivad ärritustele.
*Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu
meeleorganitega.
*Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad
orgaanisele aime molekulid välismembraanid.
ORGANISMIDE EHITUS JA TALITLUS
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid
või ökosüsteem.
Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada ja
kuidas vaadelda.
Seda nimetatakse teaduslikuks meetodiks. Selle abil jõutakse
teaduslike faktideni. Teaduslikuks faktiks nimetatakse selliseid
teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat
kinnitust.
TEADUSLI K UURI MUSMEETOD
NR1: Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks
on probleemi püstitamine.
*Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu
kaasaegsetele seisukohtadele, st teaduslikele faktidele.
*Näiteks: Kuidas temperatuur mõjutab aedherne
seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb
selgeks teha mida otsitakse. (muutuja)
*Ja toodud näites on muutujaks temperatuur.
TEADUSLIK UURIMUSMEETOD
NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni
kogumine.
*Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii
uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.
*Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes
leiduvast teaduskirjandusest või internetist.
*Aedherne puhul saame hea ülevaate aedhernest kui ka
seemnete idanemistingimustest.
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees.
*Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud
probleemile.
*Seepärast on oluline, et see oleks püstitatud
teaduslikel faktidel.
*Aedherne hüpotees: aedherne seemned idanevad
30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas.
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine.
*Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet.
*Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja
vaatlustega.
*Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja
katsetingimused.
TEADUSLIK UURIMISMEETOD
Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.
*Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel.
*Seejärel koostame graafikud ja kõrvutame saadud
tulemused olemasolema teadusliku infoga.
*Kui katsete tulemused kinnitavad hüpteesi, siis saame
järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.
*Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida
vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises.
RAKU EHITUS JA TALITLUS.
RAKUTEOORIA KUJUNEMINE
Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides):
1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.
2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks.
3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust.
4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse
põlvkondade vahetuse käigus.
5. Rakk on elu väikseim ühik.
6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.
RAKU EHITUS JA TALITLUS
Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude.
1. Epiteelkude.
*Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et
puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid.
*Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest,
limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima.
RAKU EHITUS JA TALITLUS.
2. Lihaskude.
*Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad
raku kuju ja mõõtmete muutusi. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet,
siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet.Lihaskude moodustab
koos sidekoega lihased.
*Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele
iseloomulikke liigitusi.
R A K U E H I T U S J A T A L I T L U S .
3. Sisekude.
*Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed
on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri.
*Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning
täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja
teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni.
RAKU EHITUS JA TALITLUS.
3. Närvikude.
*Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud
pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem.
*Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid
ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste
neutraalset regulatsiooni.
RAKKUDE
MITMEKESISUS
MILLISTE MÕÕTMETEGA ON KÕIGE VÄIKSEMAD JA KÕIGE SUUREMAD RAKUD ?
Valdav osa rakke on mikroskoopilised ning neid saab vaadelda
vaid mikroskoobis.
Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3
mikromeetrit)
Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude
munarakud. Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal
1.5 kg. Rebu suurus ning kaal on sellest umbes 1/3.
MILLISE KUJUGA ON RAKUD?
Bakterid on oma väliskujult erinevad: Ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised
vormid.
Kerabakterid e. Kokid
Pulkbakterid e. batsillid
Spiraalsed bakterid e. sprillid
Keeritsbakterid e. spiroheedid
Jätketega bakterid
Niitjad bakterid
Aga taimede korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbitsevast jäigast
rakukestast ning
seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.
LOOMARAKU EHITUS
EUKARÜOOTNE RAKK
...ehk päristuumne rakk.
...jaotatakse protistideks, taime-, seene ja
loomariigiks.
Igarakk on ümbritsetud rakumembraaniga.
Eukorüootse sisemus on täidetud poolvedela
tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevad
organelle.
TSÜTOPLASMA
Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub (60-90%). Selles
on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
Anorgaanilised ained osalevad paljudes
reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva
happesusreaktsiooni.
Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik
kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja
nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab
kõik rakuorganellid omavahel tervikuks.
PLASMA=TSÜTOPLASMA
RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE
Elektronmikroskoobid on näha, et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad
poorid, mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat
nim: karüoplasmaks.
Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel
toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev.
Rakutuum reguleev kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk mõne aja
mõõdudes
hukkub.
Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma,
vöötlihasrakk on aga hulktuumne.
KROMOSOOMIDE ARV
... on ühe liigi piires muutumatu.
Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi
kromosoome võib nimetada homoloogilisteks.
Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene.
NÄITEID: Kromosoomide arv mõnes taime - ja loomarakus:
Äädikakärbes: 8 kromosoomi.
Toakärbes: 12 kromosoomi.
Kana: 78 kromosoomi.
Šimpans: 48 kromosoomi
Inimene: 46 kromosoomi.
RAKUMEMBRAAN
Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga.
Membraan eraldab raku sisekeskkonda
väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste
eest mong ühendab rakke omavahel.
Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja
infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
KU I D A S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O R T L Ä B I R A KU M E M B R A A N I ?
Mõned molekulid liiguvad läbi membraani passiivselt- difusiooni
või osmoosi teel. Selliselt võivad membraani läbida vesi ja
gaasid(O2, CO2) , etanool. jt väiksemad molekulid.
Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on
varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete
liikumine rakku ja sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks
vormidest.
Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil
või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat.
KU I D A S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O R T L Ä B I R A KU M E M B R A A N I ?
Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures
ei vajata täiendavat energiat.
Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim:
transpordivalkudeks.
Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse
makroergilistest ühendistest.
Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku
suuremad aineosakesed ja makromolekulid.
Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud
memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud
põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned
ainuraksed organismid.
RAKUORGANELLID
RIBOSOOMIDE EHITUS JA TALITLUS
Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad
omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest.
Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates
tuumakestes.
Ribosoomides toimub valkude süntees.
L Ü S O S Ü Ü M I D
...on ühekordse membraaniga ümbritsetud
põiekesed , kus lagundatakse erinevaid
makromolekule ja rakustruktuure.
Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid
ensüümvalke.
Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning
lõhustavad ensüüme.
GOLGI KOMPLEKS
Koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest
tsinternikestest ja põiekestest ning neid
ühendavatest kanalitest.
Golgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine
ning lüsosoomide moodustamumine.
Lisaks osaleb see rakumembraani ja taimerakudes
ka rakukesta moodustamises.
MITOKONDRID
Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga.
Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega.
Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja
DNA-d .
DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja
valkude sünteesiks.
Põhiülesanne on raku varustamine energaiga.
Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega
vabaneb energia.
TSÜTOSKELETT
Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad
omavahel rakumembraani, tuumamembraani,
tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest.
Tsütoskeletti võib lugeda tugi ja
liikumissüsteemiks.
KASUTATUD MATERJAL
Bioloogia õpik gümnaasiumile . I osa.
Toimetajad: Tago Sarapuu ja Henni Kallak.
http://
www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/tai
merakk.htm
http://
sites.google.com/site/alorents/rakkudeuurimine
TÄNAN TEID!