Nahkhiirte uuring Tallinnas,

Vabaõhumuuseumi tee 81, 83 ja 83a

detailplaneeringu aladel

juulis ja augustis 2015

Kokkuvõte

Lähteülesanne ja selle selgitus

Tallinna linnas keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemine, kus peaks esialgse info järgiselgitama ka nahkhiirte olukorda.

Vabaõhumuuseumi tee 81 ning 83 ja 83a DP alade ühine KSH. (Mihkel Vaarik, 19.6.2015)

Töö lähteülesanne oli teostada nahkhiirte detektor-uuring, kogudes planeeringualalt andmeid nahkhiirtekohta kahe suveöö jooksul. Nahkhiirte leiukohad esitatakse töö tellijale MapInfo kaartidel. Lisakskoostatakse ja esitatakse töö tellijale uuringu kirjalik kokkuvõte septembris 2015.

Selleks, et mõista planeeringualade olulisust nahkhiirtele, tuli teha uuringuid ka nende lähiümbruses.

Töö tellija: OÜ Adepte Ekspert.

Töö teostaja: loodusteadlane Matti Masing (Sicista Arenduskeskus MTÜ).

1. Vabaõhumuuseumi tee planeeringualad (joonis 1)

Asuvad Haabersti linnaosas Kakumäe poolsaarel Vabaõhumuuseumi tee, Veerise tänava ja Õismäe rabavahelisel alal kõrvuti. Seepärast tuleb ka KSH mõlemale koos.

1.1. Vabaõhumuuseumi tee 81 detailplaneeringuala (5,40 ha)

Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine 12 elamumaa,üheks sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) ja kolmeks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning määrataehitusõigus kuni kümne 3-korruselise, maa-aluse korrusega korterelamu, kaheksa 2-korruselise, maa-aluse korrusega ridaelamu ning kahe 2-korruselise, maa-aluse korrusega kahe korteriga elamuehitamiseks.

1

Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistul asunud hooned on valdavalt lammutatud, säilitatud on tehno-rajatised. Kinnistu on kaetud metsaga.

1.2. Vabaõhumuuseumi tee 83 ja 83a detailplaneeringuala (2,20 ha)

Vabaõhumuuseumi tee 83 ja 83a kinnistu detailplaneeringu eesmärk on kinnistute jagamine kümnekselamumaa ja kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning ehitusõiguse määramine kuni üheksa 2maapealse korrusega üksikelamu ja ühe 3 maapealse korrusega ridaelamu ehitamiseks.

Vabaõhumuuseumi tee 83 ja 83a ala on kaetud enamuses sookase- ja haavapuistuga, kus kasvavad kamõned harilikud männid, harilikud kuused jm. Enamik puid on kasvanud puistu koosseisus javastastikuses koosmõjus ning on suhteliselt väikese läbimõõdu ja lühikese võraga. Samas esineb sealteadaolevalt III kategooria kaitsealuseid taimeliike ning kaitsealune nahkhiireliik.

„Haabersti linnaosa üldplaneeringu” kohaselt on planeeritav ala rohevõrgustiku arenguala (Õismäearenguala). Maa-ala juhtotstarve on väikeelamute ala, kus võivad paikneda pereelamud, kaksik(paaris)elamud, ridaelamud, vaip- ja aatriumelamud, ridaelamu tüüpi korterelamud, väikesed korterelamudning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusegaseonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parklad, rohe- ja rekreatsioonialad jms.

Joonis 1. Vabaõhumuuseumi tee 81, 83 ja 83a detailplaneeringualade paiknemine

2

Metoodika

Välitööd toimusid järgmistel kuupäevadel: 1) 13. ja 14. juuli; 2) 24. ja 25. august 2015. Erinevatesfenofaasides tehtud uuring võimaldas saada teavet nahkhiirte suvekolooniate ja rändeaegse liikumisekohta, samuti toitumise ja võimalike varjepaikade kohta.

Öised detektorloendused toimusid sobiva ilmaga (õhutemperatuur +12...+16 °C, suhteliselt vaikne jakuiv ilm).

Nahkhiirte detektor-uuring toimus 29 loenduspunktis, millest 26 asusid planeeringualal (joonised 2 ja3), kokku kahel ööl ning iga kord enam-vähem ööläbi. Loenduspunktide kirjeldus on toodud tabelis 1.

Nahkhiirte leidmiseks ja loendamiseks kasutasin Pettersson D240x detektorit (joonis 4) ja ühteloendusmeetodit (detektor-punktloendus: Masing, 1994; Masing jt, 2005; Keppart jt, 2005). Loendusekestus maismaapunktides oli 5 või 10 min ja veeäärsetes punktides (tiigi ääres ja Kopli lahe kaldal)vastavalt 15 min ja 30 min. Nahkhiired leidsin ja sageli ka määrasin detektorit heterodüünrežiimil(enamasti 35 kHz) kuulates. Liikide tõenduseks ja väljas määramata jäänud liikide määramiseks laborissalvestasin leitud nahkhiirte hääled (kokku 18 helifaili). Salvestamiseks kasutasin diktofoni Zoom H2.

Nahkhiirte häälte uuring (välitööle järgnev kameraaltöö) toimus arvutit ja BatSound programmikasutades septembris 2015.

Töö kokkuvõtte koostamine, jooniste, tabelite ja tekstide koostamine toimus arvuti abil. Nahkhiirteloenduspunktid ja kõikide loomade leiukohad on kantud MapInfo andmebaasi failidesse.

Joonis 2. Nahkhiirte uurimisala paiknemine juulis 2015. Planeeringuala (lilla joon ümber),nahkhiirte loenduspunktid (28 tk), neist 26 planeeringualal.

3

Joonis 3. Nahkhiirte uurimisala paiknemine augustis 2015. Planeeringuala (lilla joon ümber),nahkhiirte loenduspunktid (29 tk), neist 26 planeeringualal.

4

Tabel 1. Nahkhiirte loenduspunktide kirjeldus (punktide asukohad on joonisel 3).

5

Joonis 4 (foto). Pettersson D240x detektor (näidikul on ultrahelisagedus 35,3 kHz), kõrvaklapid ja Zoom H2 salvesti – nahkhiirte uurimise vahendid.

Tulemused

Leitud nahkhiireliigid

Detektor-uuringu ajal leidsin uurimisalal järgmisi nahkhiireliike: 1) „väike lendlane” (Myotis brandtiivõi Myotis mystacinus), 2) pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), 3) pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii),4) põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja 5) hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus).

Planeeringualade lähedal (Vabaõhumuuseumi teel valgustatud laternate lähedal) leidsin põhja-nahkhiirtning Kopli lahe kaldal Merirahu sadamas 30 min väldanud loenduse ajal pargi-nahkhiirt, põhja-nahkhiirt ja hõbe-nahkhiirt (tabelid 2 ja 3).

Neist „väike lendlane”, pruun-suurkõrv ja põhja-nahkhiir on paiksed liigid, kes elavad Eestis aastaringi.„Väikese lendlase” liigimäärangu kontrollimiseks saatsin salvestatud hääled selle liigikompleksi häälteparimale tundjale Michel Barataud'le, kes määras need habelendlaseks (Myotis mystacinus) (tabel 3).

Rändliigid on pargi-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir, kes elavad Eestis igal aastal maist septembrini. Entviimastel talvedel on leitud üksikuid hõbe-nahkhiiri talvitumas Tallinnas ja Tartus.

Varjepaigad, suvekolooniad, rände aeg

Puude ja hoonete väline vaatlus ei andnud teavet nahkhiirte päevaste varjepaikade kohta. Leitudnahkhiireliikide eluviis arvestades on tõenäoline, et nende varjepaigad asuvad kas puuõõnsustes võihoonetes.

6

Tühjade hoonete sees (punktid 5 ja 16) mõlemal ööl toimund vaatlustel nahkhiiri ei leidnud.

Poegimisaegse suvekoloonia varjepaiku ei leidnud. Ent põhja-nahkhiire suvekoloonia toitubplaneeringualal, kus seda liiki leidus öö jooksul hinnaguliselt 10—15 isendit.

Nahkhiirte rände aeg on augustis ja septembris. Siis liiguvad rändliigid laialt, ning eritirannikupiirkonnas, kus rändeteed koonduvad ja kus soojadel öödel leidub rohkesti toitu.

Rändliikidest registreerisin planeeringualadel pargi-nahkhiirt juulis neljas punktis ja augustis kahespunktis. Hõbe-nahkhiirt aga vaid augustis ning siis vaid ühes punktis (nr 6).

Nahkhiirte leiukohad ja koondumisalad öösel, kahepaiksete ja limuste leiud

Nahkhiirte leiukohad öisel lennul, kui nad mõnikord toitusid, on näidatud joonistel 5 ja 6 ningtabelites 2 ja 3. Juuli keskel (tabel 2) lendasid planeeringualal pargi-nahkhiir ja põhja-nahkhiir, v.avarahommikul kui lisaks lendasid ka pruun-suurkõrv (punktis 6) ja „väike lendlane” (punktis 4). Kõikneed liigid võisid kasutada päevaste varjepaikadena piirkonnas leiduvaid hooneid või puuõõnsusi.

Augusti teisel poolel (tabel 3) lendas lisaks pargi-nahkhiirele ja põhja-nahkhiirele hõbe-nahkhiir(punktis 6) ning „väikesed lendlased” lendasid siis metsa mitmes kohas (punktid 6, 9, 11 ja 21).Planeeringuala lähedal Merirahu sadamas (punkt 29) lendasid pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir.

Lisaks nahkhiirtele leidsin planeeringualal rohukonna (Rana temporaria), kes on Eestis looduskaitse all (tabel 2, punkt 16a).

Augustis oli metsas öösel mitmes kohas (arvukamalt punktides 19 ja 20) must-seatigu (Limaxcinereoniger), kes on vanade metsade liik.

Nahkhiirte koondumisalad öisel lennul on näidatud joonisel 7.

7

Joonis 5. Nahkhiirte leiukohad (keskelt kollased punktid) öisel lennul juulis.

Joonis 6. Nahkhiirte leiukohad (keskelt kollased punktid) öisel lennul augustis.

8

Tabel 2. Nahkhiirte leiukohad öisel lennul juulis 2015. Nahkhiirte andmebaasi jaoks kogutudkirjed, väljavõte MapInfo failist „Kakumae_2015_liigid-07a.TAB”.

Tabel 3. Nahkhiirte leiukohad öisel lennul augustis 2015. Nahkhiirte andmebaasi jaoks kogutudkirjed, väljavõte MapInfo failist „Kakumae_2015_liigid-08a.TAB”.

9

Joonis 7. Nahkhiirte koondumisalad (oranžiga piiratud) öisel lennul. A ja B, C1 ja E– vanalehtmets kraavidega; D – lehtmetsa tee; F – tiigi piirkond; C2 ja G – lagendik; H – Merirahu

sadama rand.

Nahkhiirte tegevus uuringualal suve erinevates fenofaasides

Juuli keskel, hämarate ööde perioodil oli planeeringualal öö jooksul lendamas hinnanguliselt 10—15põhja-nahkhiirt ja mõned pargi-nahkhiired, kes seal ka toitusid. Esimest liiki leidsin 17 punktis, neist17 planeeringualal; teist liiki leidsin 4 punktis, neist 4 planeeringualal (tabel 2). Pruun-suurkõrva jalendlast leidsin hommikusel lennul vaid ühes punktis, tõenäoliselt päevase varjepaiga lähedal.

Augusti teisel poolel, soojal ja pimedal ööl oli planeeringualal öö jooksul lendamas hinnanguliselt vaid5—10 põhja-nahkhiirt (planeeringualal kokku 8 punktis). Lisaks toimus (ilmselt rändel olevate) pargi-nahkhiirte ülelend (kahes punktis). Üks hõbe-nahkhiir lendas samuti üle planeeringuala; samal ööl olineid sagedamini lendamas Merirahu sadama rannas, kus nad ilmselt toitusid väikestest putukatest.Metsas lendasid ja toitusid siis „väikesed lendlased” (neljas punktis), keda juulis ei olnud.

Planeeringuala lähedal Merirahu sadama rannas lendasid augustis pargi-nahkhiir, põhja-nahkhiir jahõbe-nahkhiir (tabel 3, punkt 29).

10

Soovitused nahkhiirte kaitseks

Nahkhiiri kahjustavad tegevusi tuleks vältida. Need on järgmised ...

1 Puistu liigne harvendamine, mis kaotab puuõõnsused, toitumiskohad ning varju liigvalguse ja tuuleeest.

2 Veekogude reostamine. Nahkhiired ei saa siis enam toituda.

3 Inimtegevuse ja müra liiga kõrge tase nahkhiirte elupaikades. Nahkhiired on tundlikud häirimisesuhtes.

4 Liiga tugev öine valgustus nahkhiirte lennupaikades. Nahkhiired ei saa seal siis lennata ega toituda.See tegur häiri põhja-nahkhiirt, kes on harjunud toituma asulates ning valgustite lähedal. Teistenahkhiireliikide puhul aga küll.

Nahkhiiri soodustavad tegevused on soovitatavad ning neid tuleks võimaluse korral rakendada.Need on järgmised ...

1 Puistu säilitamine (sh vanad puud, kus võivad asuda õõnsused; vari valguse ja tuule eest).

2 Müra ja inimeste sageda liikumise vältimine, eriti soojaperioodil öisel ajal.

3 Liigtugeva valgustuse vältimine, mis takistab valgustundlike nahkhiireliikide (lendlased, suurkõrv)lendu. Jalgradadele öise valgustuse seadmisel võiksid need olla mitte tugevad, vahemaaga vähemalt 30m ja suunatud maa poole. Nahkhiirtele sobivad hästi sellised valgustid, mis ei põle pidevalt öö läbi.

4 Veekogude puhtuse säilitamine ja parandamine (planeeringualast kirdes olevad veekogud olidaugustikuus reostunud ja haisesid!).

5 Nahkhiiresõbralike hoonete ehitamine toitumiskohtade lähedale – selleks on on võimalik hooneteseintes ja katustes teha nahkhiirtele sissepääsuks pragusid, kust nad pääsevad pööningule vmruumidesse varju vaenlaste ja külma eest (niisuguseid näiteid saab leida internetist; nt Saksamaalvalmistatakse spetsiaalseid katusekive, milles on nahkhiirte lennuava). Taoliste pragude olemasolultuleb jälgida, et neid kinni ei topitaks – siis võivad nahkhiired jääda vangi ja hukkuda.

6 Mõne nahkhiireliigi (nt pruun-suurkõrv) soodustamiseks saab paigaldada puudele või majaseintele(vähemalt 3 m kõrgusele) nahkhiirte varjekaste, mille erinevaid tüüpe saab leida internetist. Entvarjekastid sobivad vaid mõnele liigile ning tavaliselt mitte poegimiskolooniatele. Samuti tuleks nadpaigaldada õigesse kohta, kus nahkhiired saavad neid kasutada (linnades tavaliselt ei saa).

7 Nahkhiirte soodustamiseks talvel saab ehitada ja säilitada keldreid vm maa-siseseid ruume, millesleiduvad sissepääsuavad nahkhiirtele. Vanad paekeldrid oma mikrokliima ja pragudega on nahkhiirtelesoodsad maa-alused varjepaigad, kus nad sobivate tingimuste puhul saavad edukalt talvituda. Ent kamaa-aluste varjepaikade puhul tuleb jälgida, et nahkhiirte lennuavad oleksid avatud pidevalt aasta läbi,siis harjuvad nahkhiired neid kohti kasutama.

11

Konkreetsete olukordade ja küsimuste puhul seoses planeeringute mõjuga nahkhiirtele jtkaitsealustele loomadele palun pöörduda loodusteadlaste-ekspertide poole, kes saavad vajadusel tehatäiendavaid uuringuid ja anda nende põhjal täpsemaid soovitusi.

Kaitsealuste väikeloomade uuringud Eestis jm Euroopas

Sicista Arenduskeskus MTÜhttp://sicista.edicy.co/et

Bats in Towns (inglise keeles)http://bats-in-towns.blogspot.com/

Muraste klinthttp://muraste-klint.blogspot.com/

Pisiimetajadhttp://www.hot.ee/pisiimetajad/

Teemakohane kirjandus (valimik)

Keppart, V., Masing, M. & Lutsar, L. 2005. Nahkhiired Luual. Rmt.: Belials, V. (koost.) Luua Metsanduskool.Artiklid ja uurimused, 4. Luua, 77—88.

Masing, M. 1984. Lendlased. Valgus, Tallinn, 110 lk. [including primary monitoring of Natterer's Bat in Estoniaduring 1976—1981]

Masing, M. [1992]. Nahkhiirte olukorrast ja kaitsest Eestis. Rmt: Lilleleht, V. (ed.) Eesti loomariigi kaitsest.Valgus, Tallinn, 146—159.

Masing, M. 1994. Nahkhiirte seire detektoriga. Kogumik: Zooloogiakonverents: "Zooloogia arengusuunadEestis". Tartu, P21.

Masing, M. 2006. Nahkhiirte kaitsest ja seirest metsades ja parkides. {On the conservation and monitoring ofbats in forests and parks.} Presentation to the Expert Meeting on “Conservation status assessment andmonitoring of boreal forest habitat types”. Laagri, Estonia, 11—12 April 2006. Tartu, 3 pp. (Masing-2006-0408-nh-kaitse.pdf)

Masing, M. 2006. Nahkhiirte vaatlused rannikul seoses tuuleturbiinidega. [Observations of bats on the coast inconnection with wind turbines] Rmt: Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. (Toim. V. Tiit)Seitsmenda konverentsi kogumik. Tartu, Estonia, 95—111.

Masing, M. 2015. Eesti nahkhiired. Sicista Arenduskeskus, Haapsalu ja Tartu, 2015. 116 lk.

Masing, M., Lutsar, L. & Lotman, K. 2005. Line counting and point counting of foraging bats in Estonia, acomparison. – Le Rhinolophe, 17, 121—125.

12

Meschede, A. [2005]. Nahkhiired metsades. Informatsioon ja soovitused metsatöötajatele. Tõlge inglise keelestja pt “Nahkhiired Eesti metsades”, Matti Masing, 20 lk. [Bats in Forests – information and recommendations forforest managers. A book about bat-friendly management of forests in Germany. Translation into Estonian.]

Tartus, 20. septembril 2015

Matti Masing, PhD

Sicista Arenduskeskus MTÜ, juhatuse esimees

E-post: matti@ut.ee

Telefon: 52 57 311

13