DIGITAALNE INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON

Õppematerjal

Allikas: http://www.dirf.org/

Marianne Paimre

2

SISUKORD

1. INFORMATSIOON“ JA TEISED TÄHTSAD MÕISTED .................................................................. 3

2. VARASEMAD INFO JA MEEDIAGA SEOTUD SUURED MUUTUSED AJALOOS ........................... 7

3. INFOÜHISKOND JA SELLE KÄSITLUSI ...................................................................................... 11

4. MÄLUASUTUSED INFOÜHISKONNAS ..................................................................................... 15

5. ANDMESTUNUD ÜHISKOND & SUURANDMED ..................................................................... 23

6. VEEBIAJAKIRJANDUS, TÕEJÄRGNE MEEDIA JA VÕLTSUUDISED ............................................ 27

7. ISIKUANDMED, PRIVAATSUS JA JÄRELEVALVE ...................................................................... 33

LÕPETUSEKS .................................................................................................................................. 37

TÄIENDAVAT LUGEMIST HUVILISTELE .......................................................................................... 38

3

1. INFORMATSIOON“ JA TEISED TÄHTSAD MÕISTED

Informatsioon on tänapäeval keskne mõiste. Elame ju infoühiskonnas. Infot saab pea kõikjalt - ajalehest,

raamatutest, TVst, tuttavatelt, kaupade pakenditelt, sõiduplaanidest ja mujalt, ent kaasajal seostame

infot eriti arvutite, interneti ja infosüsteemidega. Päevas sooritatakse maailmas veebikeskkonnas kokku

miljardeid infootsinguid. Ainuüksi Google töötleb iga sekund enam kui 40 000 otsingut1. Kaasajal on

võimalik meil ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele.2 Kõlab ehk banaalselt, kuid

mis üldse on informatsioon?

Osade allikate järgi on „informatsioon“ ja „andmed“ enam-vähem samad nähtused. Näiteks sõnaveeb

ütleb, et „informatsiooni“ (i.k. information) on „info“ ja „teabe“ sünonüüm ning seda võib käsitleda kui

andmeid ja fakte, mis iseloomustavad mingit nähtust, protsessi või asja.3 See on inimesele mõeldud

sõnum.4 Lähtuvalt kontekstist võib „informatsioonil“ olla mitmeid erinevaid tähendusi. 5 Nt

arvutiteadustes mõeldakse informatsiooni all neid andmeid, mida töötleb, salvestab või edastab arvuti.6

Merriam-Websteri sõnastik käsitleb informatsioonina kui vaid uurimise, õppimise või juhendamise käigus

saadud teadmisi.7

Andmete (data) all mõistetakse rohkem n-ö toorest materjali (70 on lihtsalt ilus number). Info seevastu

omab mingit tähendust, (nt kui jutt on aga minu pulsisagedusest, siis 70 näitab, et süda lööb normaalselt).

Ilmateenistuse veebileht võib olla tulvil erinevatest näitudest (andmed), ent mind kõnetavad faktid

Tallinna kohta täna pärastlõunal (info). Sademete hulk 40 mm ööpäevas ja tuul 20 m/s hoiatab mind välja

minemast.

Teadmiste hierarhia püramiidis (DIKW) on lisatud infole ja andmetele veel teadmised (knowledge) ja

teadmus8 (wisdom) (vt joonis 1). Viimane on ÕS-i järgi süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud

faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu.9 Punane värv iseenesest on lihtsalt üks värv teiste seas (andmed),

aga kui jutt on valgusfoorist, siis ütleb see mulle „stopp“ (info). Kui jutt on konkreetsel tänavalõigul

paiknevast foorist, millele just lähenen, siis parem on seisma jääda (teadmus).10

1 Google Search Statistics. https://www.internetlivestats.com/google-search-statistics/ 2 Ibid. 3 Informatsioon. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/informatsioon/1 4 Informatsioon. https://et.wiktionary.org/wiki/informatsioon 5 Virkus, S jt. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas. https://ellu.keskraamatukogu.ee/reader?book_id=104422 6 Informatsioon. www.lexico.com/en/definition/information 7 Informatsioon. https://www.merriam-webster.com/dictionary/information 8 ÕS-i definitsiooni kohaselt on teadmus süstemaatiliseks kasutamiseks korraldatud faktide, sündmuste ja tõdemuste kogu. https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=teadmus 9 Teadmus. https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=teadmus 10 Put knowledge into action and build organisational wisdom: LSP and DIKW. https://legoviews.com/2013/04/06/put-knowledge-into-action-and-enhance-organisational-wisdom-lsp-and-dikw/

4

Joonis 1. Teadmiste hierarhia püramiid DIKW 11

Digitaalne info on mõistagi see, mis on digitaalsel, elektroonilisel kujul ja mida salvestatakse, töödeldakse

ja kuvatakse arvutusvahenditega. 12 Selleks nimetatakse ka masinkeelt, nullide ja ühtedena salvestatud

infot.13 Ümbritsevas keskkonnas on informatsioon analoogvormis (vt joonis 2). Andmete muundamiseks

analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoogvõnked diskreetsete

numbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digiteerimiseks (ka digitaliseerimiseks) (digitizing ehk ka

sampling) ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). 14 Kellelegi

mingi info või sõnumi edastamine ja kelleltki selle vastuvõtmine veebikeskkonnas on digitaalne

kommunikatsioon. Kitsamas plaanis on digitaalne kommunikatsioon digitaalselt kodeeritud info

elektrooniline edastamine, selle salvestamine ja töötlemine arvutitega.15

Kuna järgmine peatükk keskendub n-ö info ja meediaga seotud revolutsioonidele ajaloos, siis oleks ehk

kohane ka täpsustada, mida me mõistame meedia all, ehkki me igaüks iga päev meediat mingiski plaanis

tarbimne ja teame väga hästi, mis see on. Meediaks nimetatakse trükiajakirjandust, raadiot, televisiooni,

internetiportaale ja muid massiteabevahendeid. 16 Meedia on ühine nimetus informatsioonikandjatele.17

Digitaalne meedia on kättesaadav masinloetavas formaadis.18 Digitaalset meediat saab luua, vaadata,

levitada, modifitseerida ja säilitada digitaalsetes elektroonikaseadmetes. 19 See on segu tehnoloogiast ja

sisust ning digitaalsete meediatoodete loomiseks on vaja erinevaid oskusi omavaid spetsialiste, sealhulgas

tehnilisi oskusi, kunstilisi oskusi, analüütilisi ja tootmist koordineerivaid oskusi.20 Kui ajakirjanike all

11 Virkus, S. jt. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas; Infojuhtimise ja teadmusjuhtimise mõiste, sisu ja olemus https://kristaharidustehnoloogia.wordpress.com/2017/10/01/infojuhtimise-ja-teadmusjuhtimine-moodul-1-ulesanne-1/ 12 What is digital information? https://www.igi-global.com/dictionary/empowerment-rationale-new-media-literacy/37308 13 Ibid. 14 Rinde, A. Analoog ja digitaalne. http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_analoog_digitaal.pdf 15 Kommunikatsioon . https://et.wikipedia.org/wiki/Kommunikatsioon 16 Meedia. https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/meedia/1 17 Meedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Meedia 18 Digital Media" (2006). Technology Brief. University of Guelph. 19 Digital media. https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_mediaI 20 What Is Digital Media? https://www.igi-global.com/dictionary/digital-communication/7582

5

mõeldakse neid, kes teevad professionaalset ajakirjandust, siis tänapäeval eksisteerib ka nn

igameheajakirjandus.

Joonis 2. Objekti kohta käiva info muundamine analoogvormingust digitaalsesse ja siis jälle

analoogvormi.21

Digitaalne ökosüsteem on aga omavahel seotud ja interaktsioonis olevad digitaalsed teenused, vahendid,

ja kasutajate kogukonnad ning nende keskkond (kultuur, majandus, institutsioonid, regulatsioonid).22 See

on hajutatud, adaptiivne, avatud sotsiaal-tehniline süsteem, millel on looduslikest ökosüsteemidest

inspireeritud iseorganiseerumise, mastaapsuse ja jätkusuutlikkuse omadused.23 Digitaalset ökosüsteemi

on võrreldud Apple’i, Google’i ja Microsoftiga, kus kõik on nagu olemas ja see kõik sobitub omavahel

kõigega.24 Toimivas öko- või elusüsteemis kaasatakse inimesed võrdsetel alustel koostegevuse

partneritena.25

Järgnev õppematerjal aine „Digitaalne informatsioon ja kommunikatsioon“ läbijatele on ülesehitatud nii,

et esmalt antakse põgus ülevaate informatsiooni, meedia ja kommunikatsiooniga seotud murrangulistest

sündmustest ajaloo vältel. Seejärel keskendutakse infoühiskonnale ja selle käsitlustele. Edasi võetakse

fookusesse digimuuseumid- ja raamatukogud. Andmestunud ühiskonnast ja suurandmetest räägitakse

viiendas peatükis. Siis vaadeldakse, mida on infoühiskond ja andmete rohkus teinud meediaga. Pikemalt

peatutakse võltsuudistel. Eraldi osa on jälgimise normaliseerumisel internetikeskkonnas.

21 Nuutinen, M. (2012). Reduced-reference methods for measuring quality attributes of natural images in imaging systemshttps://www.researchgate.net/publication/319739125_Reduced-reference_methods_for_measuring_quality_attributes_of_natural_images_in_imaging_systems/figures?lo=1&utm_source=google&utm_medium=organic 22 Laanpere, M. https://www.e-ope.ee/images/50001288/laanpere_dippler.pdf 23 Digital ecosystem. https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_ecosystem 24 Ayranci, M. (2018). https://www.kobil.com/what-actually-is-a-digital-ecosystem/ 25 Kess, Ü. (2013). Teadmus digiajastul. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/teadmus-digiajastul-2/

6

Tegemist on vaid osade teemadega, mida digitaalse informatsiooni ja kommunikatsiooni aines

käsitletakse. 2019 kevadel oli aines osalejatel võimalus käia ka Statistikaametis ja Riigi Infosüsteemi

Ametis, kus räägiti neist andmetest ja süsteemidest, millega riik tegeleb.

Lugemist:

Desmond, R. (2016). Communication in the Digital Age. 1st Edition, Bridgepoint Education Inc.

Buckland, M. (2017). Information and Society (The MIT Press Essential Knowledge Series).

Virkus, S. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas. TLÜ kirjastus.

Gleick, J. (2011). Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus. Äripäev.

Rinde, A. Multimeedium, analoog vs digitaalne.

http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_analoog_digitaal.pdf

Orihuela, J.L. (2017). The 10 new paradigms of communication in the digital age. Internet

changed most of the paradigms that helped us to describe and understand the public

communication ecosystem. https://medium.com/@jlori/the-10-new-paradigms-of-

communication-in-the-digital-age-7b7cc9cb4bfb

Vaatamiseks:

What is the difference between data, information and knowledge? K3CubedLtd. David Griffiths

describes challenges for IT-centric KM solutions using the Data-Information-Knowledge-Wisdom

flow https://www.youtube.com/watch?v=mUgEgkV16Bw

Analog vs. Digital As Fast As Possible. (2016).

https://www.youtube.com/watch?v=btgAUdbj85E

Explaining digital communication, collaboration and participation.University of Derby

https://www.youtube.com/watch?v=nAlOUFMFHcU

Data-Information-Knowledge in 3 minutes or less. The difference between data, information,

and knowledge. KnowledgeMT https://www.youtube.com/watch?v=sIjSY05JE9Q

What is Information? https://www.youtube.com/watch?v=B2rHe8zZypY

Information vs. Knowledge. Mayo Clinic https://www.youtube.com/watch?v=-0wxOvfh-Hg

Maher, A. (2017). Communications in the Digital Age – Keynote

https://www.youtube.com/watch?v=xbp6fCEDIiU

Role of Communications in the Digital Age - Connex Web Series | S1 | E2 Alcatel-Lucent

Enterprise https://www.youtube.com/watch?v=zFaUgSCQ-OA

The Digital Ecosystem. Malcolm Davies https://www.youtube.com/watch?v=jjvb_JcCYrg

Küsimusi:

1. Kas ja milline vahe on andmetel ja infol?

2. Kas informatsioon peab omama tähendust?

3. Kas info ja andmed puudutavad vaid inimesi või võib ka lindude ja loomade puhul info

edastamisest rääkida?

4. Mis vahe on analoog- ja digitaaltehnoloogial?

Ülesanded: Kirjelda oma viimase nädala kogemusi digitaalse informatsiooni ja kommunikatsiooniga!

7

2. VARASEMAD INFO JA MEEDIAGA SEOTUD SUURED MUUTUSED AJALOOS

Säärast infouputust ja infoga seotud tehnika arengut muidugi varem olnud pole. Siiski on ka varem ajaloos

tunnetatud, et see, mis parasjagu informatsiooni tootmise, levitamisega ja tarbimisega toimub, on midagi

enneolematut. Muidugi edastati üksteisele teateid juba ammu ning infot toodeti, korrastati, levitati,

salvestati ja analüüsiti vastavalt antud ajastu võimalustele ja oskustele. 26 Trükitud ajaleht, mis 19. sajandil

oli nobedaim moodus uudiste levitamiseks, ei näi tänapäeval just eriti kiire infokanal. Ent Vana-Rooma

kivi- või metallplaati raiutud Acta Diurnaga võrreldes oli ka paberil väljaanne tohutu samm edasi!27

Esimeseks suureks saavutuseks teadete levitamisel oli kiri. Enne seda tehti küll pildikesi ja märke näiteks

savitahvlitele või muule pinnale. Sumeri piktograafiline kiri, Hiina logograafiline ja Egiptuse hieroglüüfidest

koosnev kiri olid olemas tuhandeid aastaid eKr. Oluline muutus kirjas toimus 8. saj-l eKr, mil Kreekas (aga

ka mõnel pool mujal) hakati kasutama foiniikia tähestikku. Kirjutati papüürusele, mida imporditi

Egiptusest ning selline kirjutamine hakkas üsnagi sarnanema sellele, kuidas me peaegu paberile

kirjutame. Nüüd sai oma mõtteid üles tähendada, kus need pikka aega säilisid ning ka teistele näidata, kui

vaja. Nagu kirjutab oma raamatus I. Fang, „Teadmised polnud enam piiratud mäluga.“28

Kõige olulisem sündmus aga kirjasõna- ja infolevis enne arvutite väljatöötamist oli trükimasina leiutamine

ja kasutuselevõtt Saksamaal 15. sajandi keskpaigas.29 Saksa trükkali ja kullassepa Johannes Gutenbergi

leiitatud liikuvate metalltähtedega trükipressi on peetud üldse kogu teise aastatuhande üheks

tähtsamakas leiutiseks aurumootori, elektripirni, televisiooni, arvutite, interneti jms kõrval.30

Ajavahemikus 1452 – 1454 trükkis umbes 180 eksemplari ladinakeelset Piiblit.

Enne seda Gutenbergi tehti ja levitati raamatuid ka, aga protsess oli vaevline ja aeganõudev: neid kirjutati

käsitsi ümber, mis võis sõltuvalt raamatu mahust olla vägagi pikaajaline protsess. Selge see, et selliste

võimaluste juures oli raamatute tootmine ja levitamine piiratud nagu ka kontingent, kes neid lugeda

mõistis. Trükikunst aga võimaldas teha teavikuid kiiresti ja suures koguses. Esimese 50 aasta jooksul

trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraažiga 12 miljonit. M. Lutheri 95 teesi (1517) levikut

erinevates keeltes saab nimetada oma aja (16. saj) kontekstis lausa „viiruslikuks”.31

26Couldry, N. (2012). Media, Society, World: Social Theory and Digital Media Practice. Cambridge, MA: Polity; Standage T. (2013). Writing on the Wall: Social Media – the First 2000 Years. Bloomsbury. 27 Acta Diurna, ehk ametlikud teadaanded, täitis Roomas tänapäevase ajalehe funktsiooni, oli valitsuse häälekandja Julius Caesari ajal. Oli sisult päevaleht. Graveeriti kivisse või metalli ja esitati teadetetahvlil avalikes kohtades nagu foorumil. 28 Fang, I. (1997). A History of Mass Communication. Six Information Revolutions. Boston, Focal Press. 29 1997. aastal valis USA ajakiri Time-Life trükimasina aastatuhande olulisimaks leiutiseks ja 1999. aastal nimetas ajakiri A&E Gutenbergi aastatuhande olulisimaks inimeseks. 30 Top ten inventions that changed the world. https://www.famousinventors.org/top-10-inventions-that-changed-the-world 31 Standage T. (2013). Writing on the Wall: Social Media – the First 2000 Years. Bloomsbury.

8

Trükkimine märkis kaasaegse maailma algust. See toetas nii poliitilisi, kultuurilisi, religioosseid,

majanduslikke, hariduslikke kui ka personaalseid muutusi. Teadmised ja ideed kandusid edasi

enneolematu kiirusega, teadusproduktsioon suurenes plahvatuslikult. Neid muutusi nimetatakse

renessansiks, reformatsiooniks, humanismiks, feodalismi lõpuks jne.32

Joonis 3. Gutenberg oma tööd ülevaatamas kunstniku poolt jäädvustatuna33

Kolmandaks suuremaks sündmuseks info vallas oli Euroopas ja USAs aset leidnud nn meediarevolutsioon

19. saj. keskel. Tänu paberitootmise ja trükkimise täiustumisele jõudsid ajalehed ja ajakirjad ka lihtsa

inimeseni. Tekkisid ka odavad rahvaväljaanded, mis aitasid oluliselt kaasa lugemisoskuse levikule.

Kirjaoskus jõudis massidesse. Neljas etapp oli heli salvestamise võimaluste teke ja filmikaamerate

leiutamine. Seda aega (19. saj. lõpp) nimetatakse ka meelelahutusrevolutsiooniks, sest Ameerikas ja

Euroopas tekkis kino.

On veel üks ajajärk, mida info- ja kommunikatsiooni puhul tuleb ära märkida ja mis eelnes me

sotsiaalmeedia ajastule, ja see on nn ’kommunikatsioonivahenditega kodu’. Telefonid, televiisorid,

magnetofonid, ammugi raadiod jms olid 20. saj. keskpaigaks muutunud inimeste igapäevaelu

lahutamatuks osaks ja kaaslasteks.

1900ndate keskpaiku algas aga arvutite ajalugu, mis konkreetsemalt pani aluse tänasele infoühiskonnale.

Esimeseks inforevolutsiooniks digiteaduste (või digirevolutsioon) kontekstis peetakse küll juba telegraafi

leiutamist 19.sajandil.34 Ent olulisemad jõudmisel infoühiskonda oli mõistagi elektrooniliste arvutite

areng (1950ndatel) ja interneti loomine, mille kujundamist alustati USAs juba 1960ndatel. 1969 saadi

tööle esimene proovivõrk. 1987 avati teenus kõikidele soovijatele ja see hakkas kandma nime Internet.

Esimese e-kirja (iseendale) saatis R. Tomlinson 1971. aastal USAs. 35 2000ndate algul tutvustati Web2.0 ja

sellest millest alates saab rääkida sotsiaalmeedia võidukäigust ja uutmoodi suhtlemisest. 36

32 Fang, I. (1997). A History of Mass Communication. Six Information Revolutions. Boston, Focal Press. 33 Learn about Johann Gutenberg. https://www.thebalancecareers.com/gutenberg-and-the-invention-of-the-printing-press-2800098 (Fine Art Images/Heritage Image/age fotostock) 34 Fang, I. (1997). A History of Mass Communication. Six Information Revolutions. Boston, Focal Press. 35 Fuchs, C. (2014). Social Media. A Critical Introduction. Sage. 36 Ibid.

9

Joonis 4. Esimene elektriliselt programmeeritav arvuti Colossus (mudel Mark 1), mis loodi Briti

salateenistusele 194437

Facebook sotsiaalse võrgustikuna loodi Face Mash’i nime all 2003. aasta juulis. Praegust nime hakkas

kandma 2004. Twitter loodi 2006. aastal. 23. aprillil 2005 laaditi YouTube'i üles esimene video. Praegu aga

laaditakse kasutajate poolt YouTube'i üles iga minut 300 tundi videosid38.

Lugemist:

Standage, T. (2013). Writing on the Wall Social Media - The First 2,000 Years (juhul, kui on

juurdepääs raamatule. Kui pole, vaata allpool märgitud videosid). Fang, I. (1997). A History of Mass Communication. Six Information Revolutions. Focal Press.

Bryant, A. et al. (2013). Information Systems history: What is history? What is IS history? What

IS history? … and why even bother with history? 28 (1), 1–17.

https://link.springer.com/article/10.1057/jit.2013.3

History of Information Technology.

http://openbookproject.net/courses/intro2ict/history/history.html

History of Information Technology and Evolution of IT Jobs.

https://www.vistacollege.edu/blog/careers/history-information-technology-evolution-jobs/

Press, G. (2913). A Very Short History of Information Technology (IT).

https://www.forbes.com/sites/gilpress/2013/04/08/a-very-short-history-of-information-

technology-it/#259f9eff2440

Vaatamiseks:

Tom Standage on ancient social media: Papyrus, pamphlets and tweets.

https://www.youtube.com/watch?v=7xOnX7zqWog

From Stone Age to Tech Age: The Big Ideas that Shaped History.

https://www.youtube.com/watch?v=u43zr_7Y0ts

37 Arvuti. https://et.wikipedia.org/wiki/Arvuti 38 Suurandmed. https://et.wikipedia.org/wiki/Suurandmed

10

The Evolution of Modern Technology. https://www.youtube.com/watch?v=oKQ03sr6ryo

Standage, T. Lessons from ancient social media. TEDxOxbridge.

https://www.youtube.com/watch?v=ixsridS3qVs

Clay Shirky. Media Revolution. https://www.youtube.com/watch?v=83G7L8uT7OQ

History Of Social Media In 90 seconds | CNBC.

https://www.youtube.com/watch?v=LgF3xh76Hcg

The Internet Revolution and Digital Future Technology Documentary 2018. Newest

Documentaries. https://www.youtube.com/watch?v=V9xZFZ07UbA

COMPUTERS & THE INFORMATION REVOLUTION 1970s COMPUTER FILM 60294. PeriscopeFilm

https://www.youtube.com/watch?v=gHrID8X66gM

Did You Know - Information Technology Revolution. MediaCircusDOTcom.

https://www.youtube.com/watch?v=3vApOQb8A8k

Digital transformation: are you ready for exponential change? Futurist Gerd Leonhard,

TFAStudios. https://www.youtube.com/watch?v=ystdF6jN7hc

Küsimusi:

Mis on web 2.0 ja millised erisused on sellel võrrelded web 1.0-ga. Ja milline saab olema Sinu

arvates web 3.0?

Miks arvab Tom Standage, et sotsiaalmeedia on olnud olemas ammu enne arvuteid ja internetti?

Milline mõju oli telegraafi leiutamisels info levitamisele ning info ja meediaga seotud tehnika

arengule?

Mida uut tõi raadio uudiste levitamisse ja inimeste informeerimisse?

Milline tehnika oli siis inimeste kodudes, kui Sa väike olid?

Arutluseks:

Milliseid side- ja kommunikatsioonivahendeid kasutatakse 20 aasta pärast?

11

3. INFOÜHISKOND JA SELLE KÄSITLUSI

Terminid „infoühiskond“ ja „inforevolutsioon“ kirjeldavad praeguseid majanduslikke, sotsiaalseid ja

tehnoloogilisi suundumusi. Selle tunnuseks on info kasvav majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline roll.

Infoühiskond. Peamisteks teguriteks on digitaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, mis

muudavad põhjalikult kõiki sotsiaalse korralduse aspekte, sealhulgas majandust, haridust,

tervisevaldkonda, sõjandust, valitsemist ja demokraatiat. Infoühiskonda on ka defineeritud nii, et see on

ühiskond, kus kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse elu kõik aspektid põhinevad infotehnoloogial.39

Info ja andmtete rohkus on põhjustanu mitmetes valdkondades infoplahvatuse. Infot ja andmeid luuakse

iga päev ülisuurtes kogustes juurde ja me ise aitame sellele kaasa. Ainuüksi viimase paari aasta jooksul on

loodud 90% maailma andmetest.40 Infoplahvatus on viinud info ülekülluseni. Mitmed sektorid (nt

valitsusasutused, tervishoid, kaubandus jne) on hädas info suure juurdevoolu ja selle korraldamisega. 41 Aga ka isikliku elu plaanis võib sageli tunnetada, et infot on nii palju, et sellega ei tule enam hästi toime

ja see trekitab stressi. Me ise ka toodame iga päev infot meeletuses kogustes. Näiteks Twitteris

saadetakse päevas 500 miljonit säutsu ning Facebookis 9 miljonit sõnumit tunnis.42

Üks esimesi, kes töötas välja infoühiskonna kontseptsiooni, oli majandusteadlane F. Machlup (1902-

1983). Tema töö kulmineerus uuringuga „Teadmiste tootmine ja levitamine Ameerika Ühendriikides 1962.

aastal”, kus ta populariseeris mõistet „infoühiskond“. Infoühiskonda käsitlevaid teoreetikuid võib jagada

selle järgi, kui suurt rolli nad tehnikale omistavad. Ühtede järgi on ühiskonna areng tehnoloogia poolt

määratud. Teiste järgi pole tehnoloogial endal pole mingisuguseid ühiskonnast eraldiseisvaid mõjusid ning

käesolev ühiskond on lihtsalt vana korra edasiarendus. Nii toetavad osad (nt D. Bell, M. Baudrillard,

M.Castells jt) ideed, et praegu on mingi uut sorti ühiskond ja et just infotehnoloogia on meid selleni viinud.

Kanada filosoof H.M. McLuhan läks ajalukku eelkõige väljendiga „meedium on sõnum“, mis tähendab, et

meedia ise on sündmuse loojaks.43 Mitmed teadased on olnud skeptilised tehnoloogiaoptimismi suhtes

(F.Webster, C.Fuchs jt).44

Kuid kas see, et meil on internet ja tehnikavahendid annab alust arvata, et meil on uus ühiskonnatüüp?45

39 Information society. https://www.macmillandictionary.com/dictionary/british/information-society 40 Marr, B. (2018). How Much Data Do We Create Every Day? The Mind-Blowing Stats Everyone Should Read. May 21, 2018, https://www.forbes.com/sites/bernardmarr/2018/05/21/how-much-data-do-we-create-every-day-the-mind-blowing-stats-everyone-should-read/#3670fccf60ba 41 Information explosion. https://en.wikipedia.org/wiki/Information_explosion 42 Twitter. https://et.wikipedia.org/wiki/Twitter 43 https://elu24.postimees.ee/4185719/meedium-on-sonum-ja-globaalne-kula-kaikulaskja-marshall-mcluhan-saab-160-aastaseks 44 Trottier, D. & Fuchs, C. (2015). Social Media, Politic, and the State, Protests, Revolutions, Riots, Crime and Policing in the Age of Facebook, Twitter and You Tube. Routlege. 45 Kanger, L. (2007). Infoühiskonna määratlemine: kriitiline teooriaülevaade. Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.

12

Teoreetikud toovad esile, et infoühiskond erisub varasematest mitmes lõikes, näiteks A. Toffleri järgi on

infoühiskonna majanduse keskne ressurss teadmised. D.Belli, P.Otto ja P. Sontagi järgi on infoühiskond

ühiskond, kus enamus inimesi töötab infoga seotud töökohtadel. Eelindustriaalses ühiskonnas olid

inimesed hõivatud põllumajandusega. Linnastumise tagajärjel läks hinda masinatöö, mis juhatas sisse

industriaalse ajastu. Industriaalses ühiskonnas tekkis vajadus nii tööliste kui masinate parema teeninduse

järele (vt ka tabel 1). Belli järgi on postindustriaalne ühiskond nn. teadmiste ühiskond.

Tabel 1. Kolme tüüpi ühiskonna erinevused

Allikas: Golinski, 2002, 55946

Sotsioloog F. Webster küsib oma 1995. aastal esmakordselt ilmunud teoses „Theories of the Information

Society”: kui palju peab ühiskonnas olema tehnoloogiat, et seda infoühiskonnaks nimetada? Ta leiab, et

tähtis pole mitte niivõrd infohulga suurenemine, vaid see, kuidas seda infot kasutama on hakatud.

Hispaania sotsioloog M.Castells võttis aastatuhandevahetuse paiku kasutusele mõiste võrguühiskond

(network society). Ta rõhutas võrgustumist kui infoühiskonna põhitunnust. Võrguühiskonna all üldiselt

mõeldakse taolist sotsiaalset struktuuri, mis põhineb võrgustikel ja mida hallatakse

kommunikatsioonitehnoloogiatega ning mis põhinevad digitaalsetel arvutivõrkudel ning mis loovad,

töötlevad ja jagavad informatsiooni võrgusõlmede kaudu. 47 Nagu ütleb Vikipeedia, võib võrguühiskonda

määratleda kui ühiskondlikku moodustist koos ühiskondliku ja meediainfrastruktuuriga, mis võimaldavad

esmajärgulist korraldust kõigil tasanditel (isiklikul, rühma, organisatsiooni ja ühiskonna). Üha enam

ühendavad võrgustikud sellise ühiskonna kõiki ühikuid või osi.48 Võrguühiskonna tegevuspiirkond on

ühtaegu globaalne ehk üleilmne ja lokaalne ehk kohalik. Ühiskonna osade (üksikisikud, rühmad,

organisatsioonid) korraldus ei ole enam seotud kindla aja ega kohaga. Need eksistentsi koordinaadid saab

46 https://www.researchgate.net/figure/Determinants-of-society-agriculture-industry-information_tbl1_311545339 47 Võrguühiskond. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgu%C3%BChiskond 48 Ibid.

13

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ületada ja luua virtuaalseid aegu ja kohti ning

tegutseda, tajuda ja mõelda samal ajal globaalsetes ja lokaalsetes terminites.49

J. V. Dijki järgi on „võrguühiskond” ühiskond, kus suhteid korraldatakse üha enam meediavõrgustikes,

mis järk-järgult asendavad näost näkku suhtlemise sotsiaalvõrgustikke või täiendavad neid. Digitaalne

tehnoloogia asendab vahetut suhtlust. See tähendab, et sotsiaalsed ja meediavõrgustikud kujundavad

tänapäeva ühiskonna peamist korraldust ja ülesehitust. Internetis saavad kokku isikutevaheline,

organisatsiooni- ja massikommunikatsioon. Inimesed on üksteisega püsivalt seotud, saavad kogu aeg

suhelda ning pääsevad informatsioonile ligi. Interneti kasutamine toob „kogu maailma” koju ja töökohale

kätte. Lisaks, kui meedia ja internet veelgi edasi arenevad, saab neist 21. sajandi esimesel kümnendil

„tavaline meedia” – neid kasutab siis suurem osa elanikkonnast ning need teenivad ettevõtluse, poliitika

ja kultuuri põhilisi huve. Ta väidab, et paberil kommunikatsioonivahendid aeguvad, ajalehti ja kirju

hakatakse pidama infolevitamise iidseks vormiks.50 21. sajandi algaastatel ei ole võrguühiskond enam

informatsiooniajastu esilekerkiv sotsiaalne struktuur, vaid seadistab juba meie ühiskonna tuuma.51

Lugemist:

Castells, M. (2010). The rise of the network society. Blackwell

van Dijck, J.; Poell, T. & de Waal, M. (2013). The platform society. Public Values in a Connective

World.

Webster, F.V. (1995) Theories of the information society.

Jenkins, H. (2008). Convergence Culture: Where Old and New Media Collide Paperback.

Fuchs, C. (2007). Internet and society. Routledge.

Trottier, D. and Fuchs, C. (2015). Social Media, Politic, and the State, Protests, Revolutions, Riots,

Crime an Policing in the Age of Facebook, Twitter and You Tube. Routlege.

Vaatamiseks:

Information society - Video Learning - WizScience.com

https://www.youtube.com/watch?v=0keWDqLKEFM

Digital Society (explained). https://www.youtube.com/watch?v=8UZC-9QZ9jo

Castells and the Network Society.

Introduction to Sociology https://www.youtube.com/watch?v=tLF5J8Y5zyg

Jenkins, H. (2013) Henry Jenkins on Participatory Culture (Big Thinkers Series). Edutopia.

https://www.youtube.com/watch?v=1gPm-c1wRsQ

Professor José van Dijck on today's 'platform society'. diggit magazine.

https://www.youtube.com/watch?v=g2rVuDQeAeg

49 Hassan, R. (2004). Media, Politics and The Network Society. UK, Bell &Bain Ltd. 50 Võrguühiskond. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rgu%C3%BChiskond 51 Ibid.

14

Marc Bertin. From information society to knowledge society. OpenMinTeD.

https://www.youtube.com/watch?v=vjXT89Fl-A0

Jaron Lanier interview on how social media ruins your life. Channel 4 News

https://www.youtube.com/watch?v=kc_Jq42Og7Q

Artificial intelligence: Digital labour or slaves to the click? FRANCE 24 English.

https://www.youtube.com/watch?v=flVXt3VTyfw

Küsimusi:

Mis on infoühiskonna põhitunnus?

Millised sünonüüme Sa tead infoühiskonnale?

Kuidas infoühiskonda mõõdetakse?

Nimeta infoühiskonna kriitikuid.

Kaua Sinu arvates infoühiskond kestab ja mis selle välja tõrjub?

Arutlus:

Mis on infoühiskonna peamisteks tunnusteks?

Kui teadmistel peaks infoühiskonnas n-ö kullahind olema, siis miks ei leia paljud väga haritud

inimesed endale tänapäeval tööd?

Kas sotsiaalmeedia võrgustikud (Facebook jt) on teie arvates edendanud demokraatiat ja

kuidas?

Kas internet on kahandanud ebavõrdsust ühiskonnas? Mil moel?

15

4. MÄLUASUTUSED INFOÜHISKONNAS

Üks valdkond, mis on viimase kolme-nelja aastakümnega tundmatuseni muutunud on mäluasutused

(raamatukogud, muuseumid jms). Ka seal luuakse ja korraldatakse suuri andmestikke ning digimine ja e-

kataloogide loomine on muutnud märkimisväärset sealset töökorraldust ja asutuste ilmet. Enamikul

mäluasutustel on veebilehed, mitmetele koos virtuaaltuuriga, osadel ka rakendused nutitelefonide jaoks.

Digitaalsed kogud garanteerivad laia juurdepääsu eksponaatidele ja teavikutele ning muudavad

mäluasutused atraktiivseks ka nooremale generatsioonile. Paljudel juhtudel ei pea enam sõitma pika maa

taha, et mõnd huvitavat museaali uudistada. 52 Elektroonilised kataloogid võimaldavad otsida soovitud

objekti kiiresti.

Elektroonilised muuseumid

Virtuaalses muuseumis võib olla väga erinevaid materjale alustades tavalistest maalidest ja lõpetades

perereliikviatega. 53 Esimesed sellised „muuseumid“ tekkisid veebis 1990ndate algul. Esialgu olid need

lihtsalt muuseumide laiendatud veebileheküljed. Hiljem loodi spetsiaalseid virtuaalmuuseume. Nt Kanada

virtuaalmuuseum ühendab üle 2500 Kanada muuseumi kollektsiooni.54 Muuseumi, mis on ainult

internetikeskkonnas nimetatakse ka kübermuuseumiks.55

Joonis 5. Europeana veebileht56

52 How the Digital Age change how we visit Museums.https://www.youtube.com/watch?v=LBZ0TX5KFYA 53 Virtuaalne muuseum. https://et.wikipedia.org/wiki/Virtuaalne_muuseum 54 VMC. http://www.virtualmuseum.ca/home/ 55 Cybermuseum. https://en.wiktionary.org/wiki/cybermuseum 56 Europeana.https://www.europeana.eu/portal/et

16

Üks suurem ettevõtmine mäluastuste ja digimise vallas on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud

veebipõhine teenus Europeana (vt ka joonis 5). Selle eesmärk on vahendada ühe portaali kaudu

avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumite ja arhiivide digitaalseid kogusid, mis sisaldavad üle

57 561 000 kunstiteose, artefakti, raamatu, video ja heli kogu Euroopast. 57 Digiformaati viiduna on

Euroopa rikas kultuuripärand tehtud inimestele niimoodi kergemini kättesaadavaks ja kasutatavaks nii

teadustöö, õppimise kui meelelahutuseesmärgil.58 Ettevõtmise missioon on muuta kultuuri abil maailma.

Tänapäeval on võimalik tuhandeid artefakte digida mõne tunniga59 Artefaktide digimisest vt nt Henry

Fordi muuseumi videot.60

Näiteid mõnedest paremaks peetud virtuaalmuuseumidest:

UMA - Universal Museum of Art on veebipõhine muuseum, mis loodi 2017. aastal. UMA pakub näitusi kogu maailma kunstiajaloo kohta.61

Joonis 6. Universaalne kunstimuuseum (UMA)62

DiMoDA on digitaalse kunsti virtuaalmuuseum, kus pakutakse virtuaalseid eksursioone. DiMoDA 63 korraldab koostöös galeriide ja muuseumidega kogu maailmast erinevaid näitusi. Varasemaid

näitusi saab alla laadida.64

57 Europeana. https://www.europeana.eu/portal/et 58 Ibid. 59 https://www.smithsonianmag.com/smithsonian-institution/museums-are-now-able-digitize-thousands-artifacts-just-hours-180953867/ 60 How to Digitize Historic Artifacts | The Henry Ford's Innovation Nation. https://www.youtube.com/watch?v=hPxrEPXFPDo 61 https://www.the-uma.org/ 62 Ibid. 63 DiMoDA. https://dimoda.art/ 64 Virtual muuseum. https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_museum

17

International New Media Gallery (INMG) e rahvusaheline uue meedia galerii on virtuaalmuuseum, mis

on spetsialiseerunud liikuvale pildile ja ekraanipõhisele kunstile. INMG on pühendunud kunstiajaloo

praeguste arutelude ja teemade uurimisele käsitledes selliseid valdkondi nagu ränne, sõda,

keskkonnaaktivism ja internet ise.65

Museum With No Frontiers66ehk piirideta muuseum oma kolletkstioonide, näituste ja

andmebaasidega.

Rootsi internetimuuseum (Internetmuseum) on digitaalmuuseum ja mille eesmärk on levitada

teadmist interenti arengust Rootsis ja säilitada digitaalset pärandit. 67

On muidugi erinevaid võimalusi digitaalsete võimaluste ärakasutamiseks kunstikogude tutvustamiseks ja

uutmoodi elamuse võimaldamiseks. Näiteks digitaalse kunsti muuseum Tokyos pakub meeliköitvaid

ekskursioone virtuaalse kunsti keskel.68 Muuseum on jaotatud temaatiliselt viieks sektsiooniks. Sarnane

ettevõtmine on ka näiteks Atelier des Lumières Pariisis69

Joonis 7. Maailma esimene digitaalse kunsti muuseum (teamLab Borderless) Jaapanis, Tokyos.70 Eestis on mõistagi ka suuremate muuseumide mitmed eksponaadid ära digitud ja veebilehel

süstematiseeritult näha, uuri kas või Eesti Kunstimuuseumi digikogu. 71 On ka muuseumide infosüsteem

MuIS, mis on veebipõhine töökeskkond, millega muuseumikogusid hallata ja riigivara üle arvestust pidada.

Samuti võimaldab see muuseumides leiduva informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks teha. MuISiga on

65 INMG. http://www.inmg.org/ 66 Museum With No Frontiers. http://www.museumwnf.org/index.php 67 Internetmuseum. https://www.internetmuseum.se/ 68 World’s first digital art museum lights up Tokyo, Japan. https://www.youtube.com/watch?v=qTW6VVzHsyo; 69 Atelier des Lumières : découvrez l'expo Van Gogh en avant-première. https://www.youtube.com/watch?v=EYmu6jOWArU 70 https://www.getyourguide.com/teamlab-borderless-l104601/tokyo-digital-art-museum-teamlab-borderless-entry-t218400/?partner=true 71 EKM. https://digikogu.ekm.ee/

18

praeguseks liitunud 60 muuseumi ning andmebaasi on kantud andmed ligi 3,2 miljoni objekti kohta ja

lisatud 1,2 miljonit digikujutist.72 E-varamu on ühtne e-keskkond, mille eesmärk on kättesaadavaks teha

Eesti mäluasutuste – raamatukogude, arhiivide ja muuseumide – digiteeritud ressursse.73

Digitaalraamatukogud Nagu muuseumidegi puhul, on digitaalraamatukogude peamisteks eelisteks kasutajate poolt vaadatuna

kiire ja lihtne ligipääs erinevat tüüpi teavikutele, arhiividele, kataloogidele. Mitmed inimesed saavad samal

ajal kasutada samu dokumente. Positiivne on, et digikogusid saavad hõlpsasti kodus arvuti taga kasutada

ka liikumispuudega inimesed jne, kellel muidu on raskusi raamatukokku tulekuga. E- teavikute kasutamist

ei piira ka hiline või liiga varane kellaaeg. Raamatukogu poolt vaadatuna on tore see, et nüüd saab

salvestada oluliselt rohkem teavet, sest digitaalse teabe säilitamiseks on vaja vähe ruumi. Vähenevad ka

muud kulud, mis muidu on seotud raamatute välja laenutamisega, hooldamisega ning tööjõuga.74

Digitaalsed raamatukogud võimaldavad suhtluses kasutajaga arendada uusi suhtlusvorme, nagu wikid ja

blogid.75

Digiraamatukogud moodustavad sageli ühe osa reaalelt eksisteerivast raamatukogust nt Tallinna

keskraamatukogu e-raamatukogu Ellu)76. Logides raamatukogusüsteemi sisse, saab kasutaja vajaliku e-

raamatu laenutada. Raamatut saab lugeda millal iganes kas oma nutitelefonis, arvutis või tahvlis. Selliseid

raamatukogusid, millel on nii füüsiline kui digitaalne osa võib nimetada hübriidraamatukogudeks.

Joonis 8. USA Kongressi raamatukogu digitaalne kollektsioon77

72 Kultuuriministerium. Muuseumid. https://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/muuseumid 73 Ibid. 74 Pomerantz, J. & Marchionini, G. (2007). The digital library as place. Journal of Documentation. 63 (4), 505–533. 75 Digital library. https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_library 76 ELLU. https://ellu.keskraamatukogu.ee/ 77 US Library of Congress. https://www.loc.gov/collections/

19

Suurte raamatukogude digikollektsioonid on väga muljetavaldavad. Nt USA Kongressi raamatukogus, mis

on maailma suurim, on 15 miljonit digiteeritud ühikut. See moodustab siiski vaid 10% raamatukogu 160-

miljonilisest kollektsioonist.78 World Digital Library, mis on üks suuremaid digitaalseid raamatukogusid,

sisaldab 19 147 teavikut 193 maast, mis ilmusid perioodil 8000 a eKr kuni aastani 2000.

Sageli on digitaalraamatukogud suured projektid, mis on kättesaadavad vaid elektrooniliselt. Näiteks üks

maailma vanimaid (1971) digiraamatukogusid Project Gutenberg (PG) on vabatahtlik ettevõtmine, mille

eesmärk soodustada e-raamatute loomist ja levitamist“. Enamik raamatud (57 000) on kättesaadavad

täistekstina.

Maailmas on tehtud aga ka selliseid raamatukogusid, mis on küll reaalselt asutusena olemas, ent kus ei

ole ühtegi füüsilist raamatut kohapeal, vaid üksnes arvutid, mille kaudu külastajad pääsevad ligi

erinevatele inforessurssidele. 79 See on suurepärane võimalus eriti pensionäridele ja teistele

vähekindlustatud gruppidele, kel arvutit ega juurdepääsu internetile ei pruugi kodus ollagi.

Joonis 9. Uus ilma raamatuteta raamatukogu Texases80 Tekib küsimus, et Google Books on samuti e-raamatukogu? Midagi sarnast küll. Ja pealegi on sel

rakendusel ambitsioon kord saada suurimaks digitaalseks teadmiste allikaks ning edendada teadmiste

demokratiseerimist. 81 Paar aastat tagasi oli GB diginud üle 25 miljoni raamatu. Siit edasi mõtiskledes võib

muidugi tekkida küsimus, et kui Google või sarnased erafirmad, kel on palju ressurssi, ise kõik raamatud

78 Library of Congress. https://en.wikipedia.org/wiki/Library_of_Congress 79 Completely digital library opens in Texas. https://www.youtube.com/watch?v=sv7TnDezFqM 80 Ibid. 81 Bergquist, K. (2006) "Google project promotes public good". The University Record. University of Michigan.

20

jm teavikud ära digivad ja kättesaadavaks teevad, siis milleks üldse raamatukogude digikogusid vaja peaks

olema? Ilmne on, et raamatukogudel pole iialgi selliseid võimalusi nagu suurtel firmadel.

Kui inimesed üldiselt ehk armastavad raamatuid lugeda, vaatamata võimalustele laenutada e-raamat,

ikkagi kas või mugavuse mõttes traditsioonilises vormis (paberköites), siis vähemalt teadlased on küll

rõõmsad kogu selle info üle, mis teadusandmebaasidest kiirelt kätte tuleb. EBSCO Discovery, Web of

Science ja muud rakendused toovad kogu värske (ja ka varasema) teaduskirjanduse märksõna, pealkirja,

autori vm järgi otsides otse su ekraanile. Ise küsimus on, et kas kogu uus teadusteave ei võiks olla

kättesaadav kõigile, mitte ainult teadusasutuste töötajatele, kel ligipääs sellistele süsteemidele

garanteeritud. Õnneks on tänapäeval sellised süsteemid nagu Researchgate ja Academia.edu, kuhu

teadlased ise oma artikleid üles saavad panna ja neid saavad ka kõik, kel arvuti ja juurdepääs internetile

olemas, kasutada. Sellised rakendused võimaldavad teadusinfol jõuda kõigini.

Avalikud raamatukogud, mille ülesanne aga ongi laiu rahvahulki teabega varustada, on teinud

suurepäraseid projekte, mille käigus on tehtud rahvale kättesaadavaks väga erinevad kogud. Nt New Yorgi

Avalik Raamatukogu (NYPL) avardas juurdepääsu digitaalsete kogudele, nii et igaühel oleks võimalus neid

materjale piiramatult nautida ja taaskasutada. 82 2016 tegi NYPL üldkasutatavaks 187 000 digitaalse

üksuse, mis on kõrge eraldusvõimega ja mida saab alla laadida. See on üks paljudest katsetest, mida NYPL

Labs sest juttu polnud on teinud, et teha kasutajatele kogudes leiduv elektrooniliselt kättesaadavaks.

Joonis 10. NYPL üldkasutatava domeeni visualiseerimistööriist83 NYPL-l on ka SimplyE äpp, mis võimaldab kasutajal sirvida enam kui 300 000 e-raamatus bestselleritest klassikani ning lugeda neid sõltumata kohast ja ajast.

82 NYDL Digital collections. https://digitalcollections.nypl.org/ 83 Vaata lähemalt! http://publicdomain.nypl.org/pd-visualization/

21

Ka Eestis on lisaks eelpool nimetatud ELLU-le mõistagi muid digirakendusi raamatukogudega seostuvalt.

Näiteks DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu kasutajakeskkond, mis pakub juurdepääsu väljaannetele (e-

raamatud, ajalehed, ajakirjad, kaartid, noodid, fotod, postkaartid, plakatid, illustratsioonid, audioraama-

tud ja muusikafailid), mis on raamatukogu digitaalarhiivis. Arhiiv on avalik ja internetis tasuta kättesaadav.

Arhiivile juurdepääsu loomiseks internetis tuleb kasutada arhiivi aadressi digar.nlib.ee ja ametlikku nime

või logo.84

Digiraamatukogude ja kataloogide kaasutajaliidesed erinevad. Mõned on mugavamad kui teised ja nende

väljatöötamisega on rohkem vaeva nähtud. Enamasti saab kasutaja otsida märksõna, fraasi, pealkirja ja

teema järgi. Paremad kataloogid võimaldavad lisaks sellele, et lugeja saab teada, kas raamat on kogus

olemas ja täpselt kus, ka e-raamatut lugeda/laenutada. Mõnikord saavad raamatukogu kasutajad

metaandmeid (nt kataloogikirjet) ise täiendada (näiteks kui kasutaja on lugenud mõnda konkreetset

raamatut, siis ta saab vastavasse lahtrisse sisestada oma kommentaari). Selline võimalus osaleda ise

raamatukogu kataloogi kujundamisel loob lugejale kindlasti toreda tunde ja seob teda rohkem konkreetse

raamatukogu ja selle e-teenustega.

Osad materjalid on raamatukogus juba n-ö sünnist saati digitaalsed. Teine osa on paber- vm kandjatel ning

see materjal tuleb ära digida. Digimine, nagu esimese peatükis juba puudutatud sai, ongi analoogkujul

oleva info viimine digitaalsesse. Digimisest kongressi raamatukogus võid vaadata videot.85

Digiraamatukogu komponendid (kasutajaliides, käsitlussüsteem, otsisüsteem, repositoorium) on esitatud

joonisel 11.

Joonis 11. Digitaalraamatukogu tehnilised komponendid86 Eesti riik toetab väärtkirjanduse digiteerimist ja e-raamatuna avaldamist. Tänu sellele on Eesti

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR lugejateni jõudnud hulgaliselt olulisi teoseid. Kahjuks

84 DIGAR https://et.wikipedia.org/wiki/DIGAR 85 Digitizing the World's Biggest Library. https://www.youtube.com/watch?v=0jOHsUqpc8A 86 Pandey, R. (2003). Digital Library Architecture http://dlissu.pbworks.com/w/file/fetch/44829234/B_architecture.pdf

22

mäluasutuste kasutajauuring näitas, et Eesti inimesed avalike raamatukogude digilahendusi eriti ei kasuta.

Pole ka ime, sest näiteks raamatukogudes koostatavad artiklite andmebaasid on vähemalt teadlastele, kes

tahaks nende põhjal artiklid teatud teemal üles leida, üsna kasutud nende eklektilisuse ja ebatäiuslikkuse

tõttu.

Lugemist

Bautista, S. (2014). Museums in the Digital Age: Changing Meanings of Place, Community, and Culture

Doherty. T. (2014). Why do we still need public libraries in the digital age? https://www.britishcouncil.org/voices-magazine/why-still-need-public-libraries-digital-age

Darkjian, G. (2011). Why We Need Libraries in the Digital Age. https://newsroom.pepperdine.edu/magazine/2011/07/why-we-need-libraries-digital-age

Ten Reasons Libraries Are Still Better Than the Internet. (2017). https://americanlibrariesmagazine.org/2017/12/19/ten-reasons-libraries-still-better-than-internet/

Do We Need Libraries In The Age Of Google? https://research.northwestern.edu/news/do-we-need-libraries-age-google

Bertacchini, E. & Morando. F. (2011). The Future of Museums in the Digital Age: New Models of Access and Use of Digital Collections. https://www.researchgate.net/publication/254455846_The_Future_of_Museums_in_the_Digital_Age_New_Models_of_Access_and_Use_of_Digital_Collections

Videosid

The Library Beyond The Book - Jeffrey Schnapp. https://www.youtube.com/watch?v=c_l45lGeFRE

Museums Test New Technology, Interactive Exhibits. Wall Street Journal. https://www.youtube.com/watch?v=32pqI1dod8A

MOSTI - Interactive digital museum exhibit design. https://www.youtube.com/watch?v=1-ISVPu1M2k

How the Digital Age change how we visit Museums | Digital Museums. https://www.youtube.com/watch?v=LBZ0TX5KFYA

The Met Is Redefining What It Means to Be a Museum in the Digital Age — Mashable Originals https://www.youtube.com/watch?v=tQMX8a4drnE

Küsimusi

2018. aastal näitas üks suur Eesti mäluasutuste külastajate uuring, et e-teenuseid eriti ei kasutata. Mis uuring see oli ja kui suur oli raamatukogude puhul e-teenuste kasutamise osakaal kõigi küsitletute (n=2000) hulgas?

Kui suur osa küsitletutest väitis end olevat kasutanud muuseumi või raamatukogu viimase 12 kuu vältel? Kuidas võib iseloomustada Eesti mäluasutuse kasutajaid?

Milliseid Eesti teadus- ja rahvaraamatukogude e-lahendusi Sa veel tead, mida tekstis ei mainitud? Rääkige neist!

Arutluseks

Rääkige oma kogemustest kaasaegsete mäluasutustega. Mida vahvat olete kogenud ja milliseid puuduseid olete märganud?

Milline võib olla mäluasutuste tulevik?

23

5. ANDMESTUNUD ÜHISKOND & SUURANDMED

Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna „andmed“ tihti „informatsiooni“

sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga. Andmeid koguvad ja

edastavad tänapäeval sageli masinad ja seadmed. Andmeid on nii füüsiline kui ka bioloogiline aines

(samuti energia). Varasemal ajal oli palju tehniliselt loodud andmeid salvestatud analoogkujule.

Infotehnoloogiliste vahenditega on informatsioon kiiresti muudetav andmeteks ja vastupidi. 87

Termin „andmestatud ühiskond“ (datafied society) iseloomustab ühiskonda, kus „kõik üritatakse viia

andmete formaati ja seejärel neid kvantifitseerida“.88 Andmestumine (datafication) on tehnoloogiline

trend, milles paljud elunähtused kvantifitseeritakse andmestikuks, mis omakorda muudetakse uueks

kasulikuks infoks.89 Kõiki neid andmeid saab kasutada olukorra analüüsil, erinevate rakenduste

väljatöötamisel ning tuleviku prognoosimiseks.

Selliseid andmeid toodavad, haldavad ja töötlevad valitsus- jm asutused, ettevõtted ja

kommunikatsioonifirmad, liikluskaamerad, aga ka me ise sotsiaalmeedias toimetades. Neid leidub

logifailides, neid tekitavad erinevad andurid, skännerid poodides ja erinevad tehingud (nt maksekaarti

kasutades).90 Näiteks sensorid tänaval, poodides, raamatukogudes jm suudavad tuvastada mööduvate

inimeste nutiseadmete unikaalse MAC aadressi (ingl. k. Media Access Control Address). Kuigi MAC aadress

ei tuvasta iseenesest veel isikut, saab seda kasutada korduvate külastuste jälgimiseks.91 Sageli ühel kindlal

eesmärgil kogutud andmeid kasutatakse hoopis teiseks otstarbeks. Sotsiaalmeedia andmeid saab

kasutada näiteks isiku krediidireitingu hindamiseks, kui isik on sellest teadlik ning oma nõusoleku andnud.

Eestiski on kasutatud mobiilpositsioneerimist, et teha kindlaks kuhu inimesed reisivad92.

Selliseid suure mahu ja kiirusega ning suure varieeruvusega andmeid, mis nõuavad kulutõhusaid ja

innovatiivseid andmetöötluse vorme, paremate ülevaadete ja otsuste tegemisek nimetatakse

suurandmeteks (big data). Suurandmetöötluses kasutatakse mahukaid andmete kogumeid, nt meta-

andmed internetiotsingutest, krediit- ja deebetkaardiostudest, sotsiaalmeedia postitustest,

mobiiltelefonide asukohaandmetest või autode, targa kodu ja muude seadmete sensoritest. 93

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate

87 Andmed. https://et.wikipedia.org/wiki/Andmed 88 Schäfer, M.T. & van Es, K. (2017). The datafied society. Studyin culture through data. Amsterdam University Press. 89 Datafication. https://en.wikipedia.org/wiki/Datafication 90 Ilves, M. (2016). Suurandmed statistikas. Statistics Estonia. 91 Suurandmed ja privaatsus. AKI. https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/suurandmed_ja_privaatsus.pdf 92 Kaardid näitavad mobiiliandmete põhjal, kuhu Eesti inimesed reisivad. https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/kaardid-naitavad-mobiiliandmete-pohjal-kuhu-eesti-inimesed-reisivad/ 93 Ibid.

24

andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel.94 Suurandmeid on uuritud ka

narkopreventsioonis ja muude sotsiaalete probleemide lahendamisel.95 Paljudel juhtudel loovad erinevad

seadmed või infosüsteemid analüüsiks kasutatavad andmed automaatselt. 96

Suurandmeid kirjeldatakse sageli nelja V-na: Volume (maht), Variety (andmevormingute paljusus) ja

Velocity (andmete tekkimise ja töötlemise kiirus) ja Veracity e andmete keerukus. Viimane viitab

mittejuhuslikule objektide valikule, kus andmete tekkimise mehhanism ei ole lihtsalt kirjeldatav.

Suurandmed võivad koosneda nii korrastatud (riigi- ja omavalitsusasutuste andmekogudest pärit) kui ka

korrastamata v struktureerimata andmetest, nt mõnelt sotsiaalmeedia platvormilt (Twitter, Facebook). 97

Suurandmete analüüs tähendab sageli andmetele väga suure hulga algoritmide rakendamist, et leida

seoseid, mitte testida mingit kindlat hüpoteesi. Kui asjakohased seosed on leitud, siis saab luua uue

algoritmi, et seda konkreetsel juhul rakendada. See on masinõppimise vorm, sest süsteem „õpib“

andmete analüüsimise käigus, millised on asjakohased kriteeriumid. Kuigi algoritmid ei ole iseenesest

midagi uut, on nende sellisel viisil kasutamine omane just suurandmete analüüsile. Suurandmete

analüüsis seega kogutakse ja analüüsitakse pigem kõiki kättesaadavaid andmeid. Näiteks jaemüügis võib

see tähendada kõigi kliendikaardiga tehtud ostude analüüsimist ja nende hulgas seoste leidmist. Selle

asemel et paluda teatud hulgal ostjatel täita küsitlusankeete. 98

Joonis 12. Didi suure andmeliikluse platvormilt pärinev maantee soojuskaart99

94 Suurandmed eraisikute elektritarbimist mõõtmas ja tühje eluruume kindlaks tegemas. https://blog.stat.ee/2018/02/01/suurandmed-eraisikute-elektritarbimist-mootmas-ja-tuhje-eluruume-kindlaks-tegemas/ 95 Paimre, M. (2019). Marianne Paimre: uimastite kohta leiab vastuseid reoveest. Arvamus. https://arvamus.postimees.ee/6533987/marianne-paimre-uimastite-kohta-leiab-vastuseid-reoveest 96 https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/suurandmed_ja_privaatsus.pdf 97 AKI. https://www.aki.ee/ 98 https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/suurandmed_ja_privaatsus.pdf 99 Didi Chuxing, modified by Tech in Asia. https://www.techinasia.com/didi-big-data-traffic-platform

25

Maailmas on tehtud suurandmeid kasutades väga erinevaid põnevaid projekte - näiteks Google'i poolt

sponsoreeritud suur malaaria tõkestamise projekt Aafrikas. Paljudel aafriklastel on mobiiltelefon ning nad

saavad tekstida selle kohta, milliseid ravimeid nad kasutavad, võimaldades teadlastel kaardistada haiguse

levikut ja hinnata ravi. Online-tutvumisandmetega tegelejad on üritanud kasutada kogunenud andmeid,

et analüüsida, miks suhted purunevad ja kuidas suhtlemist edendada. Geneetiliste, füüsiliste ja

keskkonnaalaste andmete analüüsiga on üritatud välja selgitada, kuidas kasvatada paremaid kultuurtaimi

sh ideaalseid jõulupuid.100 Hollandis on kasutatud liiklussensorite andmeteid liiklusintensiivsuse statistika

tegemisel.101 Belgias, UK-s jm on kasutatud kaupluste skännerite andmed hinnastatistika

kokkupanemiseks.102 Yandex Traffic lahendus analüüsib teavet erinevatest allikatest ja näitab reaalajas

linna liiklusolude kaarti. 103 Nutilinnas mängivad suured andmed üldse olulist rolli IoT seadmete kaudu

kogutud andmete töötlemisel. 104

Joonis 13. Tagant sissesõiduga liiklusõnnetuse risk tänava eri osades olenevalt kellaajast105 Suurtes linnades on liiklusummikud väga tüütud ja toovad endaga kaasa erinevaid kahjusid. Transport on

kujunenud tänapäeval kompleksseks süsteemide süsteemiks, mille arengut ohustab vananev

infrastruktuuriga, halvenev kontroll andmete üle, üha suurenevat ettevõtlusteenust ning hulk omavahel

seotud sotsiaal-majanduslikke probleeme. Linnade kasv tänapäeval on põhimõtteliselt vastuolus

jätkusuutlikkusega, kuid samal ajal on kaasaegne tehnoloogia toonud kaasa enneolematuid võimalusi, et

muuta transport tõhusamaks, vastupidavamaks ja kohanemisvõimelisemaks. 106 Reaalajas kogutud täpsed

andmed sõidukitest võimaldavad välja selgitada ülekoormuse kuhjumiskohad ja näha liikuvust ja paremini

100 10 cool big data projects. https://www.kaspersky.com/blog/cool-big-data-projects/8186/ 101 https://www.cbs.nl/en-gb/background/2015/31/a13-busiest-national-motorway-in-the-netherlands 102 Ilves, M. (2016). Suurandmed statistikas. Statistics Estonia. 103 10 cool big data projects. https://www.kaspersky.com/blog/cool-big-data-projects/8186/ 104 How big data impacts smart cities. (2017). https://dzone.com/articles/how-big-data-has-the-biggest-impact-in-smart-citie 105 Dimitrou, Stylianou & Abdel-Aty (2018). https://www.govtech.com/analytics/Real-Time-Data-Analytics-Aims-to-Reduce-Traffic-Fatalities.html 106 Big Data, Smart Cities: How the Confluence of the IoT, Networkshttps://its.berkeley.edu/node/12837

26

hallata liiklust terviklikult. Mitmed projektid (nt Microsoft Azure) võimaldavad teadlastel prognoosida

liiklusummikuid.107 Kesk-Florida ülikooli teadlased kasutavad koostöös Orlando linnaga reaalajas

liiklusandmeid, et koostada plaane autoõnnetuste vähendamiseks ja lõpuks n-ö surmavabade teede

loomiseks. 108

Vaatamiseks:

What is big data? https://www.youtube.com/watch?v=eVSfJhssXUA

Big Data Analytics for beginners. https://www.youtube.com/watch?v=LtScY2guZpo

Microsoft Azure helps researchers predict traffic jams. https://www.microsoft.com/en-

us/research/blog/microsoft-azure-helps-researchers-predict-traffic-jams/

Data Analytics for Beginners. https://www.youtube.com/watch?v=mm2A5tKVIpg

What is Big Data And How Does It Work? https://www.youtube.com/watch?v=FSIxMKGfpvM

Rohn, U. 1 Minuti Loeng. Mis on kultuurilised suurandmed?

https://www.youtube.com/watch?v=9NLOVf4tjIs

Humanities + Digital Tools: Palladio. https://www.youtube.com/watch?v=nUUVgWxeATs

Hendrik Heuer - Data Science for Digital Humanities: Extracting meaning from Images and

Text. https://www.youtube.com/watch?v=MW6dYmplbmg

Humanist Data Lab. https://www.youtube.com/watch?v=hcwvKYy7_mA

Linking big data to fine analysis: textual methods in the digital humanities - Colin Allen.

https://www.youtube.com/watch?v=DIhbi7m1Wv0

Küsimusi:

Millega tegelevad Riigi Infosüsteemi Amet, Statistikaamet ja Andmekaitse Inspektsioon?

Uuri, mis on plokiahel ja milleks seda vaja on?

Mis on andmevahetuskiht X-tee

Mis on Humanist Data Lab? (lisatud video).

Uuri järele – mis on andmekaeve!

Ülesanded:

Milliseid suurandmete projekte Sa tead?

Mõtle välja üks uurimisprobleem, mida saaks suurandmete analüüsiga lahendada!

107 Microsoft Azure helps researchers predict traffic jams https://www.microsoft.com/en-us/research/blog/microsoft-azure-helps-researchers-predict-traffic-jams/ 108 Real-Time Data Analytics Aims to Reduce Traffic Fatalities. (2019).https://www.govtech.com/analytics/Real-Time-Data-Analytics-Aims-to-Reduce-Traffic-Fatalities.html

27

6. VEEBIAJAKIRJANDUS, TÕEJÄRGNE MEEDIA JA VÕLTSUUDISED

Meedia mõiste hõlmab kommunikatsioonitööstuse komponente, nagu trükimeedia, kirjastamine,

fotograafia, kino, ringhääling (raadio ja televisioon), reklaam jne.109 Ajakirjandust on peetud selleks osaks

meediast, mida teevad professionaalsed ajakirjanikud. Veebiajakirjandus on ajakirjanduse kaasaegne

vorm, kus toimetuse poolt tehtud sisu levitatakse interneti teel.110 Tänapäeval võib aga uudiseid ja

arvamusi toota sotsiaalmeedia kanalites igaüks (nn igameheajakirjandus) ning olemas on mitmeid

alternatiivväljaandeid111.

Piir peavoolumeedia ja alternatiivmeedia vahel on hägustunud.112 Kunagisest passiivsest meediatarbijast

(kinos või teleka ees istujast, paberlehe lugejast) on saanud tegus autor: tekstide, filmide, fotode, muusika

jms looja ja levitaja.113 Tarbijakultuuri vastandlik mõiste on osaluskultuur. Aga see oli olemas juba enne

internetti. Seda uut kultuuri, mis on seotud internetiga, on kirjeldatud kui Web 2.0.114 Osavõtukultuuri

potentsiaali kodanikuühiskonna kaasamisel ja loomingulisel väljendusel on uurinud H. Jenkins. 115

Kui varem otsustas vaid käputäis suurte meediakompaniide juhte, mida laiadele rahvahulkadele edastada,

siis nüüd neil enam sellist võimu pole.116 Kanaleid on palju, mille vahel tänapäeval rahval valida,

sotsiaalmeedia ja alternatiivkanalid pakuvad samuti infot (sageli kaheldava väärtusega), auditoorium on

killustunud.117 Inimeste meediatarbimine on muutunud. Viiendik Lääne ühiskonna meediatarbija nädala

meediasisust tuleb tänapäeval nutitelefonist, mis ühendab endas kõik traditsioonilise meedia kanalid.118

Iseloomulk trend on ka väljaannete kommertsialiseerumine. Kui varem sai eristada n-ö kollase, ehk kõmu-

või kerge ajakirjanduse tõsisest, siis praeguseks on muutunud kollane ja kvaliteetpress sisult vägagi

sarnaseks. Ju eeldatakse, et need on just need lood, mis rahvale meeldivad. Lugejade „klikid“ on

väljaannetele väga tähtsad. Ettevõte paneb ju oma reklaami ikka sellesse väljaandesse, mida klikitakse

palju. Ent reklaamist tuleb väljaandele peamine tulu. Reklaami ja uudiste piir on sageli hägustunud, raske

on eristada kiitvaid reklaamlugusid („sisuturundus“) uudistest. Artiklid on veebiväljaannetes läinud

tasuliseks, mistõttu ilmne on, et paljud piirduvad vaid pealkirja ja tutvustava lõigu lugemisega.

109 Lister, M., Dovey, J.; Giddings, S., Grant, I. & Kelly, K. (2003). New Media: A Critical Introduction (2nd ed.) 110 Franklin, B. (2013). "Digital Journalism".DOI: 10.1080/21670811.2012.740264". Digital Journalism. 1: 1–5. doi:10.1080/21670811.2012.740264. 111 Alternatiivmeedia on ametlikust või üldtunnustatud meediast erinev kanal). Ta esitab uudiseid ja muid materjale, mida pole üldiselt aktsepteeritud või mis on suunatud kitsamale huviliste ringile. Alternatiivmeedia materjalid võivad sisaldada kuulujutte, vandenõuteooriaid, nalju vmt. 112 https://eis.ekk.edu.ee/eis/lahendamine/8199/edit 113 Fuchs, C. (2014). Social Media. A Critical Introduction. Sage. 114 Hinton, S. & Hjorth, L. (2013), "What Is Web 2.0?", Understanding Social Media, SAGE Publications Ltd, 7–31. 115 Jenkins, H. (2006). Fans, Bloggers, and Gamers: Exploring Participatory Culture. NYU Press. 116 Trottier, D. & Fuchs, C. (2015). Social Media, Politic, and the State, Protests, Revolutions, Riots, Crime and Policing in the Age of Facebook, Twitter and You Tube. Routlege. 117 Himma-Kadakas, M. (2014). Veebiajakirjandus ehk kuidas täita linti. https://www.muurileht.ee/veebiajakirjandus-ehk-kuidas-taita-linti/ 118 Ibid.

28

Veebiväljaannetes on pole mahul piire, mistõttu selle seal kiputakse esitama ka mitte eriti kvaliteetset

teavet.119 Meediaeksperdid räägivad n-ö peavoolu meedia kriisist.120

Ajakirjanduse tegemist on andmete üleküllus väga mõjutanud. Infot ja allikaid on palju – mida ja keda

valida? Millised allikad ja andmed on usaldusväärsed? Mõnikord on usaldusväärsena tunduv Facebooki

allikas liialdanud või rääkinud loost väga uudisväärse variandi, mis aga vaevalt tõele vastas. Tuletagem

kasvõi meelde 2019. märtsis aset leidnud intsidenti Tallinnas, kus ühistranspordis mupole piletita sõiduga

vahele jäänud jutukas tallinlane solvas väidetavalt oma sõnarahega pearabi.121 Ajakirjanik usaldas liiga

pimesi sotsiaalmeedia allikat, tehti mitmeid uudiseid, ilmusid kommentaarid, asi jõudis isegi

välismeediasse. Tõde, mis oli tunduvalt vähem šokeerivam, kui esialgsed uudised, selgus alles tänu mupo

salvestistele. Mõnikord on uudis üleni väljamõeldis, näiteks 2017 käivitus meedias paanika, et Harku vallas

tirisid varjatud näoga mehed kaubikusse ühe poisikese. Sündmus ei leidnud politseiuurimisega kinnitust. 122

Joonis 14. Sagedasti on võltsuudised tuntud inimeste kohta. Allikas: CNN.com123

Sageli on võlts- ehk valeuudis loodud sihilikult. Ent milleks toota sihilikult valet? Aga kasvõi selleks, et teisi

mõjutada, neid enda soovi järgi midagi uskuma panna (nt ära mine arsti juurde, vaid osta parem

võlukivikesi ja ravi end nendega, sooda on kasulikum kui apteegirohi, ära vaktsineeri jne).124 Ja kuna

andmeid on tänapäeval palju, siis võib leida ka igasugustele väidetele mõnegi kinnituse ja allika. 125 On

119 Ibid. 120 Ibrus, I. (2018). Jah, ajakirjandus on kriisis. https://kultuur.err.ee/682017/indrek-ibrus-jah-ajakirjandus-on-kriisis 121 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/tallinnas-runnati-eesti-pearabi-ning-huuti-talle-juudid-ahju?id=85622593; https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-trammis-janest-soitnud-noormees-kostitas-pearabi-krobeda-soimuga-mida-sa-juut-vahid-ahju-lahed-mupo-lukkas-runnaku-tegevusetult-pealtvaatamise-s?id=85624625 122 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/info-vaidetavast-intsidendist-harku-vallas-osutus-vaaraks-uhtegi-last-ei-tiritud-kaubikusse?id=80292482 123 https://edition.cnn.com/2016/11/20/opinions/fake-news-stories-thrive-donath/index.html 124 Geoloog Anto Raukas populaarsetest tervendavatest kristallidest: see on kriminaalselt ohtlik äri. https://uudised.tv3.ee/mustika/uudis/2017/07/15/geoloog-anto-raukas-populaarsetest-tervendavatest-kristallidest-see-on-kriminaalselt-ohtlik-ari 125 https://novaator.err.ee/921452/test-tunne-ara-valeuudis

29

öeldud, et võltsuudised muutusid tähtsaks 2016. aastal. Aga eks neid olnud ennegi, nagu kirjutab

T. Minnik, isegi väga-väga ammu.126

On tekkinud lausa selline mõiste nagu tõejärgne (või tõepõhjata127) ajastu, mille all mõeldakse perioodi

infoühiskonna arengus, kus informatsiooni ülekülluse ja manipulatsiooni tingimustes on ühiskonnas üha

raskem teha kindlaks meedias, sealhulgas sotsiaalmeedias esitatavate väidete tõesust, nagu kirjutatakse

Vikipeedias.128 Nagu kirjutab I.Ibrus, tõepõhjata ajastu problemaatika väljendab uue meedia

levikumehhanismidega ja poliitilise retoorikaga seotud väljakutseid, sealhulgas toimetulemist infosõjaga,

desinformeerimisega, võitlust libauudistega ning tähelepanumajanduse varjukülgedega. 129

Kuidas ära tunda võltsuudist? On toodud esile, et valeuudised kõlavad pärisuudistest huvitavamalt ning kätkevad endas fantastilisi seletusi ja tõlgendusi ning valefakte. 130

Joonis 15. Näide Facebookis levinud võltsuudisest. Allikas: BBC 131

126 Minnik, T. (2019). Kuidas alistada fake news? Postimees, 26. jaanuar 2019. https://arvamus.postimees.ee/6507617/kuidas-alistada-fake-news 127 Indrek Ibrus. "Tõepõhjata ühiskond – mis see on?". Eesti Ekspress, 23. november 2016. 128 Tõepõhjata ajastu. https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5ep%C3%B5hjata_ajastu 129 Indrek Ibrus. "Tõepõhjata ühiskond – mis see on?". https://ekspress.delfi.ee/arvamus/toepohjata-uhiskond-mis-see-on?id=76328567 130 Minnik, T. (2019). Kuidas alistada fake news? Postimees, 26. jaanuar 2019. https://arvamus.postimees.ee/6507617/kuidas-alistada-fake-news 131 http://www.bbc.co.uk/newsbeat/article/37992793/i-write-fake-news-that-gets-shared-on-facebook; https://southendnewsnetwork.net/news/south-essex-residents-told-to-evacuate-immediately-over-supermoon-collision-fears/

30

Ent kuidas vääruudiste õnge mitte minna?: Tutvu teiste uudistekanalitega.

Uuri kanalit.

Kontrolli tõendusmaterjale ja allikaid.

Ole pealkirjade suhtes skeptiline.

Pea silmas ebaharilikku vormindust.

Hinda fotosid.

Kontrolli kuupäevi

Kas tegemist võib olla naljaga?

Mis on sinu hoiak?

Veendu, et lugu pärineb usaldusväärsest ja hea mainega kanalist. Kui lugu on kirjutatud aga sinu

jaoks tundmatu organisatsiooni poolt, otsi lisainfot.

Viited tundmatutele ekspertidele 132

Miks inimesed armastavad võltsuudiseid? Ilmselt seetõttu, et tõde on liiga igav, lihtne ja väsitav133 või ei

sobi nende maailmapildiga. Meenutagem kasvõi H. Ibseni näidendit „Rahvavaenlane” – keegi ei huvitunud

tõest peale peategelasest arsti, kes lõpuks jäi tõe eest võideldes peaaegu et üksi ja lahkus maalt.

Keda võltsuudised ohustavad?

Võiks arvata, et võltsuudistest on mõjutatud eelkõige noored kui kogenematumad meediatarbijad. Samas

on leitud. Et neid eelistavad hoopis keskealised ja eriti naised. Noored on ilmselt tänu meediaõpetusele

kriitilisema pilguga134. Suur probleem võib näiteks tekkida, kui inimene usub pimesi mõnd alternatiivse ja

samas ohtliku tervendusmeetodi või ravimi pakkujat. (Reklaamitegijal võib olla lihtsalt huvi, et tema kaupa

ostetaks).

Igal juhul võltsuudised hägustavad meediatarbija maailmapilti ja eksitavad, mistõttu on raske vastu võtta adeklvaatseid otsuseid ja arukalt käituda. Mida siis teha võltsuudistega? On töötatud välja libauudiste kindlaks tegemise platvorme ja algatatud muid aktsioone. Nt Leedu Delfi on

välja arendanud libauudiste tuvastamise netiplatvormi ja pakub seda abivahendiks kogu E uroopa Liidule. 135 Eestis on loodud ETAGi eestvedamisel veebikeskkond „Kust sa tead?“, mis juhib tähelepanu

tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele ja üritab muuta avaliku arutelu kultuuri. 136

132 Test: tunne ära valeuudis.(2019) Novaator. https://novaator.err.ee/921452/test-tunne-ara-valeuudis. 133 https://novaator.err.ee/875750/teadlane-selgitab-kuidas-erineb-tode-jamast ?? 134 Käärst, J. (2019). Võltsuudiste maailmas: kuidas need tekivad ja kuidas end nende eest kaitsta? https://forte.delfi.ee/news/digi/voltsuudiste-maailmas-kuidas-need-tekivad-ja-kuidas-end-nende-eest-kaitsta?id=85429893 135 https://www.err.ee/864452/leedu-delfi-tootas-valja-libauudiste-tuvastamise-platvormi 136 https://kustsatead.ee/

31

TEEMAGA SEOTUD RAAMATUID

Couldry, N. (2012). Media, Society, World: Social Theory and Digital Media Practice. UK, Polity.

Dice. M. (2017). The True Story of Fake News: How Mainstream Media Manipulates Millions.

LaGarde, J. & Hudgins, D. (2018). Fact Vs. Fiction: Teaching Critical Thinking Skills in the Age of

Fake News.

Journalism, 'Fake News' and Disinformation: A Handbook for Journalism Education and Training

https://en.unesco.org/fightfakenews

EESTI AJAKIRJANDUSARTIKLEID

Ibrus, I. (2016). Tõepõhjata ühiskond – mis see on?

https://ekspress.delfi.ee/arvamus/toepohjata-uhiskond-mis-see-on?id=76328567

Minnik, T. (2019). Kuidas alistada fake news? Postimees, 26. jaanuar 2019.

https://arvamus.postimees.ee/6507617/kuidas-alistada-fake-news

Himma-Kadakas, M. (2014). Veebiajakirjandus ehk kuidas täita linti.

https://www.muurileht.ee/veebiajakirjandus-ehk-kuidas-taita-linti/

Velmet, A. (2017). Uduketrajad ja vastutus. Postimees,

https://arvamus.postimees.ee/3996701/aro-velmet-uduketrajad-ja-vastutus

Himma-Kadakas, M. (2018). Küllastunud inforuum paneb ajakirjanikke mõtlema kvaliteedile.

https://www.err.ee/853173/himma-kullastunud-inforuum-paneb-ajakirjanikke-motlema-

kvaliteedile

Kõuts, R. (2017). Võltsuudised ja uus külaühiskond. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-

teadus/voltsuudised-ja-uus-kulauhiskond/

Priimägi. L. (2017). Tõejärgse ajastu tõed. Kultuuripsühholoogi tähelepanekuid.

https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/toejargse-ajastu-toed/

Käärst, J. (2019). Võltsuudiste maailmas: kuidas need tekivad ja kuidas end nende eest kaitsta.

https://forte.delfi.ee/news/digi/voltsuudiste-maailmas-kuidas-need-tekivad-ja-kuidas-end-

nende-eest-kaitsta?id=85429893

VAATA/KUULA!

Andmeajakirjandus (webinar 4. 05. 2016). TÜ ühiskonnateaduste instituut.

https://www.youtube.com/watch?v=7RurAs5eWdo

Indrek Ibrus. Jah, ajakirjandus on kriisis. https://kultuur.err.ee/682017/indrek-ibrus-jah-

ajakirjandus-on-kriisis

Raul Rebane naljapäevast ja valeuudistest. https://www.err.ee/925820/raul-rebane-

naljapaevast-ja-valeuudistest

Aimar Ventsel. Alternatiivfakti alternatiivsus. https://www.err.ee/835339/aimar-ventsel-

alternatiivfakti-alternatiivsus

32

What is 'fake news,' and how can you spot it? Try our quiz

https://www.theglobeandmail.com/community/digital-lab/fake-news-quiz-how-to-

spot/article33821986/

Majority of Canadians can’t spot fake news: Ipsos poll

https://globalnews.ca/news/3478926/majority-of-canadians-cant-spot-fake-news-ipsos-poll/

Liikumine „Kust sa tead?” https://novaator.err.ee/914443/kust-sa-tead-kas-voime-valitsemise-

anda-andmetele-ja-algoritmidele

TESTI END!

https://novaator.err.ee/921452/test-tunne-ara-valeuudis

33

7. ISIKUANDMED, PRIVAATSUS JA JÄRELEVALVE

Suur osa andmetest ja ka suurandmetest on isikute kohta. Näiteks terviseuuringutes osalevate

patsientide terviseandmed, mobiiltelefonide kasutajate asukohaandmed, kliendikaartidega tehtud ostud

on isikuandmetega seonduv.137 Nii mõnigi kord ei anna inimesed oma andmeid teadlikult. (Suur)andmete

analüüsist saab küll ühiskondlikku kasu, ent nagu märgib andmekaitse inspektsioon (AKI)138, ei tohiks neid

eeliseid saada ebaausa privaatsuserikkumise teel.139

25. mail 2018. aastal võttis Euroopa Liit vastu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) eesmärgiga luua

ühine raamistik EL liikmesriikide andmekaitse seadustele ning tagada sellega kodanike andmete

turvalisus.140 Kasutajatel on õigus saada teada, miks ja mis eesmärgil nende andmeid kasutatakse.

Kasutajad saavad ka oma andmeid kustutada lasta.141 Olulisim on see, et ettevõtted peaksid asetama

kasutajate andmete privaatsuse ja turvalisuse esikohale. 2018 võeti Eestis vastu isikuandmete kaitse

seadus (IKS),142 mis peab samuti tagama inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle

varasema seadusega võrreldes. Lihtsustus ka enda kohta käivate isikuandmetele juurdepääs.143

Ega me ikka ei ta küll, kes me Facbooki postitusi lähemalt uurib, nagu ka seda, mida me Googlist vm

otsime. Kuhu lähevad kõik andmed nutikellast? Kui selliseid küsimusi võis mitmeid aastaid tagasi väheke

paranoiliseks pidada, siis pärast E. Snowdeni paljastusi totaalse jälgimise kohta (2013) tunduvad taolised

küsimused isegi õigustatud. Jälgimist on ilmselt alati esinenud: keskajal jahiti nõidu ning tööstuse

edenedes passisid omanikud peale, ega töölised ei varasta ega maga tööpostil.

J. Bentham, utilitarismi rajajaks peetav õigusteadlane ja filosoof, mõtles välja 18. sajandi lõpul üsna

täiusliku jälgimismehhanismi - panoptikumi. 144 See oli selline väljamõeldud ehitis, mille keskkohast sai

ülevaate kogu hoones toimuva üle. 145 Piisas ühest valvurist vaatetornis terve suure vangla või muu

asutuse peale. Ta isegi ei pidanud seal tornis alati kohal olema, sest niikuinii valvatavad ei oleks saanud

aru, on ta seal parasjagu või mitte. Ta võis olla. Seega tuli igaks juhuks käituda korralikult. (Jälgimisel võib

ka tänapäeval distsiplineeriv mõju olla.) Foucault kasutas panoptikumi tänapäeva distsiplinaarühiskonna

metafoorina.146

137 https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/suurandmed_ja_privaatsus.pdf 138 Andmkaitse inspektsioon 139 AKI. https://www.aki.ee/ 140 https://eugdpr.org/ 141 Ibid. 142 Isikuandmete kaitse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 143 Uustalu, S. (2019). Üliõpilaste sotsiaalmeeda kasutusharjumused ja teadlikkus turvalisusest ning andmekaitsest: Tallinnn ülikooli üiõpilaste näitel. Bakalaureusetöö. 144 Jeremy Bentham (1748 – 1832) 145 Panopticon. https://en.wikipedia.org/wiki/Panopticon 146 Foucault, M. (1975) Discipline and Punish.

34

Joonis 16. Kaasaegne panoptikum147

Internetti on peetud täiuslikkuseni arendatud panoptikumiks.148 Me isegi ei tea, kas jälgitakse või mitte ja

ke. Igaks juhuks igasuguseid otsisõnu kasutama ei kipu ja mitmesugustel veebisaitidel ei tavatse käia. Osad

on kinni katnud isegi oma arvuti kaamerasilma. Seejuures kaasaja lausjälgimisele on iseloomulik, et

jälgitavad on ise nõus sellega.

Jälgimine on tänapäeval normaliseerunud. n-ö kaasaegsed digitaalsed kodanikud ise lausa aitavad end

jälgida jättes endast internetiavarustesse igasugu personaalset infot.149 Jälgimine on kui miski, mis kuulub

tänapäeva elu juurde. Nuhkimist õigustatakse sageli eriolukorraga – terrorismiohuga. Ja tõsi, ongi leitud,

et sotsiaalvõrgustikel silm peal hoidmine võimaldab üsna edukalt potentsiaalseid terroriste tuvastada.

Olles National Securitey Agency (NSA) töötaja omas E. Snowden juurdepääsu salajastele

jälgimisprogrammidele, mida kasutasid NSA ja British Governement Communications Headquaters

(GCHQ) jt. 2013 juunis alustasid The Guardian, The Washingotn Post, Der Spiegel ja The New York Times

šokeerivate paljastuste avaldamist.

Keskendus peaasjalikult järelevalvele riigiasutuste poolt, toodi esile ka suuremahulist andmete kogumist

sotsiaalmeedia platvormidel ärilistel eesmärkidel. Tuvastati nii juhtivate poliitikute (sh A.Merkel) kui ka

miljonite kodanike jälgimine. Paljastusid isiklikele andmetele juurdepääsu ulatus ja konkreetsed praktikad.

Agentuurid kasutasid andmete töötlemiseks programme nagu Tempora ja Upstream). Leiti, et andmeid

kogutakse ka suurte internetikompaniide nagu Google, Facebook ja Apple serveritest läbi programmide

Prism, Muscular ja Squeaky Dolphin. Mõnikord Google jt nõusolekuga, mõnikord ilma.

Selgus, et iga päev koguti miljoneid tekstisõnumeid ja kasutajate asukohti programmidega Dishfire ja Co-

traveler. Analüüsiprogrammid nagu Xkeyscore võimaldavad hiilgaslikke andmekogusid uurida ja neis

147 Foto allikas: http://counterpathpress.blogspot.com/2018/04/new-press-25-foucaults-panopticon.html 148 Saar, J. (2014). Kõikenägija. https://arvamus.postimees.ee/2706334/juri-saar-koikenagija 149 Ibid.

35

otsinguid teostada, otsida teatud liiki suhtlusi ja inimeste profile ja võrgustikke. Programmid võimaldavad

häkkida telekommuniaktsiooniteenustesse ja kasutajate seadmetesse.150

Suuremaid juhtumeid maailmast, kus häkkeritel on olnud juurdepääs paljude inimeste tundlikule teabele

on näiteks aruandlusagentuur Equifaxi kaasus (2017), mis puudutas 143 miljonit ameeriklast.151 Rohkem

tähelepanu Facebooki ja Cambridge Analytica andmekasutuse skandaalid 2018. aastal ning ka sama

aasta septembrikuus aset leidnud andmeleke. Viimase puhul olid potentsiaalselt kuni 90 miljoni Facebooki

kasutaja andmed häkkeritele kattesaavad hakkeritele. Selle tingi view as funktsioon. Koodis tuvastati viga,

mis oli seal juba aastaid märkamatult olnud. See võimaldas üle võtta inimesete kontod.152 Erinevalt

Cambridge Analytica juhtumist, kus kolmanda osapoole ettevõte sai andmetele ligi ekslikult, oli sii siin

ründajatel võimalus kasutajate kontosid eesmärgistatult oma kontrolli alla saada.153

Andmete kogumise ja jälgimise fenomen peitub sügaval juhtimise ja bürokraatia mustrites.154 Nii

E. Snowdeni kui ka WikiLeaks’I peatoimetaja J. Assange juhtumid olid olulised seetõttu, et siin muutusid

paljastatavaks need institutsioonid, kellelt endilt võib jälgimist eeldada. Tänapäeval ongi positiivne see, et

jälgijaid on võimalik vastu jälgida. 155

Joonis 17. Jälgimine ja vastujälgimine kujutletuna lapse silme läbi156

150 Hintz A.; Dencik, L. ja Wahl-Jorgensen, K. (2017). Digital Citizenship and Surveillance Society. International Journal of Communication, 11, 731–739. 151 Kanger, L. (2007). Infoühiskonna määratlemine: kriitiline teooriaülevaade. Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond. 152 Romano, A. (2018). Facebook says 50 million user accounts were exposed to hackers. https://www.vox.com/2018/9/28/17914598/facebook-newhack-data-breach-50-million. 153 Matsakis, L., & Lapowsky, I. (2018). Everything we know about Facebooks’ massive security breach.

https://www.wired.com/story/facebook-security-breach-50-million-accounts/ 154 Hintz A.; Dencik, L. ja Wahl-Jorgensen, K. (2019). Digital Citizenship in a Datafied Society 1st Edition. Polity Press. 155 Fuchs, C. (2014). Social Media. A Critical Introduction. Sage. 156 Panopticon. https://en.wikipedia.org/wiki/Panopticon GFDL.File:SurSousVeillanceByStephanieMannAge6.png Created: 14 February 2013

36

Lugemist:

Schäfer, M.T. & van Es, K. (2017). The datafied society. Studyin culture through data.

Amsterdam University Press.

Hintz A.; Dencik, L. ja Wahl-Jorgensen, K. (2017). Digital Citizenship and Surveillance Society.

International Journal of Communication, 11, 731–739.

Surevillance Studies Network. https://www.surveillance-studies.net/?page_id=119

Vaatamist:

2018. aasta mais hakkab kohalduma isikuandmete kaitse üldmäärus. Mis on selle eesmärk?

https://www.youtube.com/watch?v=Yv3AmsC84fw&t=25s

The NSA and surveillance ... made simple – animation. The Guardian.

https://www.youtube.com/watch?v=GoM4jIZbTtQ

Social Media Surveillance: Who is Doing It? David Lyon at TEDxQueensU. TEDx Talks.

https://www.youtube.com/watch?v=_hX1r2Tbv5g

Brad Templeton: Today's Surveillance Society is Beyond Orwellian. BigThink.

https://www.youtube.com/watch?v=awFrWxfDA30

Arutle:

Kuidas kaitsta end võimaliku jälgimise ja selle eest, et Su andmed ei satuks sinna, kuhu Sa ise ei

taha?

37

LÕPETUSEKS

Enamus infost tuleb inimesele tänapäeval arvutist. Arvutite muutumine me igapäevasteks kaaslasteks on

muutnud me elukorraldust, üksteisega suhtlemist, meediakasutust. Ühetakse poolt otsitakse internetist

infot, teisalt elakse seal tänapäeval ka oma argielu.

Internetis on suured andmekogud mäluasutuste kataloogide, e-raamatukogude, -andmebaaside ja

arhiivide näol ning neid aina täiustatakse. Probleemiks veel on veel andmebaaside ühilduvusega ja

kasutajale mõttekalt info mõttekalt kättesaadavaks tegemisega.

Kogunenud suured andmehulgad on humanitaaridele tänuväärt materjal uurimisobjektile kvantitatiivsel

lähenemisel. Uutmoodi uurimisvõimalusi käsitleme aine „digitaalne informatsioon ja kommunikatsioon“

loengutes ja praktikumides.

38

TÄIENDAVAT LUGEMIST HUVILISTELE

Atton, C. (2015). The Routledge Companion to Alternative and Community Media. New York, Taylor ja

Francis.

Barney, D. (2004). The Network Society. Cambridge: Polity Press.

Berry, D.M. & Fagerjord, A. (2017). Digital Humanities. Cambridge: Polity Press.

Bollmer, G. (2018). Theorizing Digital Cultures. London: SAGE. (Afterword: What Comes after Digital

Cultures?)

Boyd, D.M. & Ellison, D. (2008). Social Network Sites: Definition, History, and Scholarship. Journal of

Computer-Mediated Communication, 13, 210–230.

Buckland, M. (2017). Information and Society (The MIT Press Essential Knowledge Series).

Castells, M. (2010). The rise of the network society. Blackwell,

Castells, M. (2011). Communication Power. Oxford ; New York : Oxford University Press.

Castells, M. (2012). Networks of outrage and hope : Social movements in the Internet age. Cambridge:

Polity Press.

Chadwick, A. (2013). The hybrid media system: Politics and power. New York, NY: Oxford University

Press.

Corrado, E.M. & Moulaison Sandy, H. (2017). Digital Preservation for Libraries, Archives, and Museums.

Maryland, Rowman & Littlefield.

Couldry,N. (2012). Media, society, world: Social theory and digital media practice. Cambridge, MA:

Polity.

Desmond, R. (2016). Communication in the Digital Age. 1st Edition, Bridgepoint Education Inc.

Fuchs, C. (2014). Social Media. A Critical Introduction. Sage.

Goggin, G. (2012) New Technologies and the Media. Basingstoke: Palgrave MacMillan.

Goode. L. (2010). Cultural citizenship online: the Internet and digital culture. Citizenship Studies Vol. 14,

No. 5, October 2010, 527–542.

Ibrus, I. (2016). Digikultuuri uuringud.

https://www.researchgate.net/publication/311820274_Digitaalkultuuri_uuringud

Kanger, L. (2007). Infoühiskonna määratlemine: kriitiline teooriaülevaade. Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja

kommunikatsiooni osakond.

Kelly, M. & Bielby, J. (2016). Information Cultures in the Digital Age. A Festschrift in Honor of Rafael

Capurro. VS Verlag für Sozialwissenschaften.

Lievrouw, L. A. (2015). Digital Media and News. The Routledge Companion to Alternative and

Community Media, 301-312.

39

Ngai, E., Tao, S.S.C.. and Moon, K.K.L. (2015). Social media research: Theories, constructs, and

conceptual frameworks. International Journal of Information Management 35 (2015) 33–44.

Oyedele, A., Hernandez, M.D., Backes, K. Consumer Culture and Political Ideology Plots in Social Media

Campaigns. Journal of Promotion Management. (2019), Vol. 25 Issue 1, p108-127. 20p. 2 Charts. DOI:

10.1080/10496491.2018.1427655

Qi, J., Monod, E., Fang, B. and Deng, S. (2018). Theories of Social Media: Philosophical Foundations.

Engineering 4 (2018) 94–102.

Rogers, R. (2013). Digital Methods. The MIT press.

Runnel, P.; Pruulmann-Vengerfeldt, P.; Viires, P. & Laak, M. (toim). (2013). The Digital Turn. User’s

Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, 298 lk.

Schroeder, R. (2018). Towards a theory of digital meedia. Information, Communication &

Society. 21(3),323-339. 17p. DOI: 10.1080/1369118X.2017.1289231.

Siapera, E. (2012). Understanding New Media. London: Sage. (Chapter 7. New Media and Journalism).

Shirky, C. 2010. Cognitive Surplus: Creativity and Generosity in a Connected Age. Penguin UK.

Stuart, D. (2010). Linked data and government data: more than mere semantics. Online,May/June, 36-

39.

Tamm, M (2018). Eesti kultuurimuutused avatud maailmas. In: Eesti inimarengu aruanne 2016 / 2017

Eesti rändeajastul.

Tiidenber, K. (2017). Ihu ja hingega internetis – minaloome sotsiaalmeedias. TLÜ Kirjastus.

Trottier, D. and Fuchs, C. (2015). Social Media, Politic, and the State, Protests, Revolutions, Riots, Crime

an Policing in the Age of Facebook, Twitter and You Tube. Routlege.

Vasterman, P. (ed.) (2018). From Media Hype to Twitter Storm. News Explosions and Their Impact on

Issues, Crises and Public Opinion. Amsterdam University Press.

Viires, P. (2018). Digitaalne kirjandus tekitab autorite ja lugejate vahelise suhtluse.

https://kultuur.err.ee/687154/kirjanduspreemia-nominent-piret-viires-digitaalne-kirjandus-tekitab-

autorite-ja-lugejate-vahelise-suhtluse

Virkus, S. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas. TLÜ kirjastus.

Webster, F. (2006). Theories of the Information Society.

Weinberger, D. (2007). Everything is Miscellaneous: The Power of the New Digital Disorder. New York,

NY: Times. Chapter 10.

Whittaker, S. (2011), Personal information management: From information consumption to curation.

Ann. Rev. Info. Sci. Tech., 45: 1–62. doi:10.1002/aris.2011.1440450108

Wright, A. (2007). The Glut: Mastering Information Through the Ages. Washington: Joseph Henry.

Chapter 11.