Jaakko Häkkinen on avaldanud sisukaja huvitava artikli oletatava uurali alg-keele esinemisajast ja asukohast ningesialgsest jagunemisest (2009). Ta kirju-tab, et ta kasutab seejuures traditsioo-nilise ajaloolis-võrdleva keeleteadusemeetodeid (Häkkinen 2009: 9). Ilmneb,et autor võtab võimalust mööda arves-se küll arheoloogiaandmeid, kuid popu-latsioonigeneetikat pole tema jaoks ole-mas. Oma lingvistilise ja arheoloogiliseanalüüsi põhjal määrab ta oletatavauurali algkeele asukohaks Volga lisajõeKaama vesikonna, mis paikneb Volgakäänu ja Uurali mägede vahel (Häkki-nen 2009: 43–44). Uurali algkeele lagu-nemine algas tema järgi alles 4000 aas-ta eest (Häkkinen 2009: 30, 45).

Inimese pärilikkuse põlvest põlveedasikandumise mehhanism on üldiseltväga püsiv. Kuid vahel juhtub, et sellestoimuvad siiski muutused. Toimunudmuutusi eristatakse geneetiliste haplo-rühmade põhjal. Uusi haplorühmi tulebniisiis vähehaaval juurde. On võimalikeristada meeste ja naiste haplorühmi.Uuemate populatsioonigeneetika and-mete põhjal on Kalevi Wiik (2007a;2009a: 40) joonistanud kaardile soom-laste peamiste haplorühmade saabu-mismarsruudid kõigi inimeste ühisestalgkodust Aafrikast Soome. Meid huvi-tab hetkel ainult Soome meeste haplo-rühma N Soome saabumise marsruut,sest Soome meeste teiste haplorühmadening Soome naiste põhimassi teekondoli tunduvalt läänepoolsem ega ulatu-nud praktiliselt Kaama vesikonnani.Mustade joonte paksus joonisel 1 tähis-

tab seda, kui suur protsent soomlasteesiisadest on mingit marsruuti Soomesaabumisel kasutanud. N-marsruutikasutas 59 % soomlaste kõigist esiisa-dest. Näeme, et haplorühma N (täpse-mini haplorühma N1c, varasema nime-tusega N3) saabumismarsruut Loode-Siberist Soome kulges umbes uuralialgkeele J. Häkkineni oletatud asupai-ga kaudu. See asjaolu toetab tema ole-tust vähemalt selles mõttes, et ülepoole soomlaste esiisadest saabus seegaSoome just sealt, kust neid olekskiolnud traditsioonilise uralistikateooriaseisukohast oodata: oletatavast uuralialgkeele asupaigast (nimetatagu, etsama N-marsruuti kasutas Eestissejõudmiseks ka kolmandik eestlaste kõi-gist esiisadest, kes kuulusid samutihaplorühma N1c; vt Wiik 2007b: 108–110).

Jaakko Häkkinen oletab, et alguura-list veelgi vanemat keelekuju – eeluura-li keelt – kõneldi varem Aasias, seejuu-res pigem Siberist lõuna pool, kus või-sid paikneda ka altai keelkondadealgkodud (Häkkinen 2009: 44). Teisi-sõnu on jutt kõneks olnud Soome (jaEesti) haplorühma N1c kaugemastpäritolust ajas ja ruumis, mille K. Wiikon samuti kandnud kaardile (vt joonist2, Wiik 2006). Nimelt on meeste haplo-rühmast K saadud haplorühm NO ja-gunenud haplorühmadeks N ja O ningviimaste levikut ongi kujutatud vaatlus-alusel joonisel. Näeme, et geneetika-andmed vähemalt ei välista ka Häkki-neni eeluurali asupaiga oletust (jooni-sest ilmneb muide ka läänemeresoome

543

MISTSELLE

UURALI ALGKEELE UUSIM IDEESTIK

POPULATSIOONIGENEETIKA ANDMETE VALGUSES

Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 543

meeste väga kauge geneetiline sugulushiina, jaapani ja kaguaasia meestega.Läänemeresoome-hiina meeste sugulu-sest on kirjutanud Jingyi Gao, oletadeslisaks ka vastavat keelesugulust, vtKünnap 2009: 149).

Jaakko Häkkinen väidab, et uuralialgkeel ei jagunenud kõigepealt soome-ugri ja samojeedi algkeeleks, nagu ena-masti usutakse olevat toimunud. Temajärgi tekkis esimene murdepiir uuralialgkeele sees hoopiski ühelt poolt ugri-samojeedi ja teiselt poolt soome-permikeelte vahele (Häkkinen 2009: 11; ta onesitanud selle seisukoha ka jubavarem, vt Häkkinen 2007). Nimetatagunäiteks tuntud tõsiasja, et ühissõnadesvastab läänemeresoome *s-ile reeglinaugri-samojeedi dentaalklusiil, nt soomepesä, eesti pesa ~ mansi pitÍi, handi pit,neenetsi pidÍe, eenetsi pide, selkupi pit-ta, kamassi phidä ’pesa’. Selle ugri jasamojeedi dentaalklusiili lähtekuju onseni rekonstrueeritud helitu dentaal-spirandina *∂ (seda rekonstruktsiooni onusaldanud varem ka käesolevate ridadekirjutaja, vt Künnap 2008: 189–190).Kuid jukagiiri keele uurali laensõnadesesineva l-i tõttu, mille rekonstruktsioo-niks uurali algkeeles oleks *s või *š,

peab Häkkinen usutavamaks ugri-samojeedi ühisrekonstruktsiooniks he-litut frikolateraali *L, oletades seegahäälikuarengut *s ~ *š > *L > dentaal-klusiil (Häkkinen 2009: 13), mis ongitegelikult usutavam võimalus. Siin ontegemist ühega ugri-samojeedi ühistestinnovatsioonidest, mis kõnelevad nendekeelte kunagisest ühtekuuluvusest.Oleme koos Kalevi Wiigi ja János Pusz-tayga rõhutanud ugri ja samojeedikeelte ühtekuuluvust (vt nt Künnap2002: 170–173) ning võib üksnes rõõ-mustada, et J. Häkkinen on selle kohtaesitanud uusi ja kaalukaid tõendeid.Lisaks kuuluvad ugri ja samojeedi rah-vad geneetiliselt kokku, sest neil onmeeste seas suur esinemus haplo-rühmal N1b (varasema nimetusegaN2). Ülejäänud uurali rahvastel seehaplorühm puudub või on väga harv(erandiks vaid komilased, seda tõenäo-liselt naabruse tõttu samojeedidega)(Pimenoff jt 2008: 11–14; Wiik 2006;2007b: 108, 115, 118; 2009b.)

Artikkel on valminud Sihtasutuse Eesti

Teadusfond grandi nr 7724 toel.

A G O K Ü N N A P

544

J o o n i s 1. Soome meeste Soome saabu-mise marsruudid.

J o o n i s 2. Meeste haplorühma NO jagu-nemine ja levik.

Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 544

Kirjandus

H ä k k i n e n, Jaakko 2007. Kantauralinmurteutuminen vokaalivastavuuksienvalossa. Helsingin yliopiston suoma-lais-ugrilainen laitos [käsikirjaline progradu töö]. https://oa.doria.fi/hansle/10024/7044 (6. VII 2007).

H ä k k i n e n, Jaakko 2009. Kantauralinajoitus ja paikannus: perustelut punta-rissa. – Suomalais-Ugrilaisen Seuranaikakauskirja 92, lk 9–56.

K ü n n a p, Ago 2002. Võimalikud keele-vahetused uurali keelte rühmas. –Fenno-Ugristica 24. Tartu: Tartu Üli-kool, lk 156–174.

K ü n n a p, Ago 2008. On the 3rd PersonVerbal Marker *-sV and the DefiniteConjugation in Uralic Languages. –Linguistica Uralica, kd XLIV, nr 3,lk 178–197.

K ü n n a p, Ago 2009. Eesti keel koos teis-te läänemeresoome keeltega ja ger-maani keeled Hiinast vaadatuna. –Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 148–150.

P i m e n o f f, Ville N., C o m a s, David,P a l o, Jukka U., Ve r s h u b s k y,Galina, K o z l o v, Andrew, S a j a n t i -l a Antti 2008. Northwest SiberianKhanty and Mansi in the Junction ofWest and East Eurasian Gene Pools asRevealed by Uniparental markers. –European Journal of Human Genetics,lk 1–25. DOI 10.1038/ejhg.2008.101.

W i i k, Kalevi 2006. Tiedosto „Samoje-deistakin” [käsikiri].

W i i k, Kalevi 2007a. Genetiikkaa suku-tutkijoille ja väestöjen juurtenetsijöille[käsikiri].

W i i k, Kalevi 2007b. Mistä suomalaisetovat tulleet? [Tampere:] Pilot-kustan-nus Oy.

W i i k, Kalevi 2009a. Genetiikkaa suku-tutkijoille ja väestöjen juurtenetsijöille.Turku: Uniprint.

W i i k, Kalevi 2009b. The Roots ofEuropean Men. A Review Based onY-Chromosome Haplogroups [käsikiri].Turku.

545

Ago Künnap, mistselle_Layout 1 30.06.11 12:20 Page 545