Jäätmete taaskasutus numbrites
2006 – 2016
EJKL jäätmepäev
Marit Leevik
andmehaldusosakonna peaspetsialist
22.11.2017 Tallink SPA & Conference hotell
Jäätmeteke: tava- ja ohtlikud jäätmed (sh ohtlikud põlevkivijäätmed)
34
% 41
%
40
%
43
%
47
%
43
%
42
% 47
%
47
%
37
%
40
%
20
,0 21
,2
19
,3
15
,6
19
,5
21
,7
22
,2
22
,5
22
,1
24
,7
24
,4
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
0
5
10
15
20
25
milj
on
to
ni
ohtlikud põlevkivijäätmed muud ohtlikud jäätmed tavajäätmed
Jäätmete ladestamine ja taaskasutus
55%57%
60%
55%
60%
43%
37%
48%
62%
49%53%
37%
32% 30%28%
37%
55%59%
52%
36% 38%
32%
3% 3% 3% 2% 3% 2% 2% 2% 2% 2% 1%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
osa
kaal
%
milj
on
to
nn
i
põlevkivikompleksiga seonduvate jäätmete ladestamine ladestamine prügilatesse
taaskasutamine jäätmeteke (sh kogumine)
ladestatud jäätmete osakaal jäätmetekkest taaskasutatud jäätmete osakaal jäätmetekkest
ekspordi osakaal jäätmetekkest
Jäätmete taaskasutus toimingute lõikes
R9
muu
R4
R1
R12R10
R3R5
0
2 000 000
4 000 000
6 000 000
8 000 000
10 000 000
12 000 000
20062007
20082009
20102011
20122013
20142015
2016
Mittemaaksete maavarade
kaevandamisjäätmed
Elektrijaama vesipõhised
vedeljäätmed
Kivid ja pinna
Põlevkivi poolkoks
Bituumenitaolised segud
PõlevkivilendtuhkPõlevkivikoldetuhk
Betoon
R5 - anorgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine
Fenoolvesi
Puidujäätmed
Reoveesetted
Vadak
Läga ja sõnnik
Jäätmekäitlusel tekkinud setted ja vedeljäätmed
Tahkestatud või stabiliseeritud
jäätmed
R3 - orgaaniliste ainete ringlussevõtt või taasväärtustamine
Saastunud pinnas ja süvenduspinnas
Reoveesetted
Ehitus- ja lammutuspraht
Lubjasete ("meesa")
Läga ja sõnnikBiogaasijaama
kääritusjääk
R10 - pinnastöötlus põllumajanduses või keskkonnaseisundi parandamiseks
Mustmetallijäätmed ja -murd
Prügi (segaolmejäätmed)
Ehitus- ja lammutuspraht
Tööstusreoveesetted
Segapakendid
Sega- ja eristamata materjalid
Põlevkivilendtuhk (R12p)
Läga ja sõnnik Paber- ja kartongpakendid
R12 - jäätmete eeltöötlus sh sortimine
Puidujäätmed
Prügi (segaolmejäätmed)
Põlevjäätmed (prügikütus)
Põlevkivi pigijäätmed ("fuussid")
Tööstusreoveesetted paberitootmisest
Sortimisjäägid
R1 - jäätmete kasutamine kütusena või energiaallikana
Pliiakud
Mustmetallijäätmed ja -murd
Värvilise metalli jäätmed ja -
murd
R4 - metallide ringlussevõtt või taasväärtustamine
Olmejäätmete teke ja ladestamine
74% 68%
71%
69%71% 71% 73%
76% 74% 78% 74%
8%10%
20%18% 18% 17% 17% 16% 17% 15% 15%
18%22%
9% 13% 11% 11% 9% 8% 9% 7% 11%
507 694
570 113
497 026
439 222
394 417 392 234364 707
379 873399 406 395 516
419 916
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
ton
ni /
aas
tas
segaolmejäätmed liigiti kogutud olmejäätmed v.a pakendijäätmed
muude olmejäätmed olmejäätmete koguteke
olmejäätmete ladestamine
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv (IV meetod)
444 497414 884
446 872463 110 466 115
487 921
29% 29% 31% 32% 29% 28%
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
350 000
400 000
450 000
500 000
2011 2012 2013 2014 2015 2016
ton
ni /
aas
tas
Tekkis kokku Ringlussevõtt kokku
Olmejäätmete Ringlussevõetud olmejäätmete kogus ringlussevõtu = …………………………………………………………x100 määr…………………………Olmejäätmete tekkekogus
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv (II meetod)
387 312362 065
393 331406 993 408 744
429 985
33% 33% 35% 35% 33% 32%
0
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
350 000
400 000
450 000
2011 2012 2013 2014 2015 2016
ton
ni /
aas
tas
Tekkis kokku Ringlussevõtt kokku
Ringlussevõetud olmejäätmete kogusOlmejäätmete (paberi-, metalli-, plasti-, klaasijäätmete ja muude jäätmevoogude ringlussevõetud kogus)ringlussevõtu = ………………………………………………………… x100 määr………………………… Olmejäätmete tekkekogus
(paberi-, metalli-, plasti-, klaasijäätmete ja muude jäätmevoogude üldkogudkogus)
Paber ja kartong; 13%
Metallid; 5%
Plastid; 18%
Klaas; 5%
Biojäätmed kokku; 32%
Puit; 2%
Tekstiil; 5%
Akud; 0%
Kasutuselt kõrvaldatud seadmed;
1,80%
Muud olmejäätmetes
sisalduvad jäätmematerjal
id ; 18%
Muu; ; 25%
Segaolmejäätmetes sisalduvate jäätmeliikide
osakaalud (SEI Tallinn 2012/2013 uuring)
Paber ja kartong 15 01 01 70% tekkekogusest
Metallid 15 01 04 40% tekkekogusest
Plastid 15 01 02 70% tekkekogusest
Klaas 15 01 07 100% tekkekogusest
Puit 15 01 03 5% tekkekogusest
Tekstiil 15 01 09 2% tekkekogusest
Muud
(segapakend) 15 01 06
100% tekkekogusest
(sekundaarsest tekkest)
Kodumajapidamistes tekkivate pakendijäätmete
osakaalud (SEI Tallinn 2014)
Olmejäätmete käitlus
0
100
200
300
400
500
600
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
tuh
at t
on
ni
Ringlussevõtt (sh kompostimine) Põletamine (sh prügikütus)
Muu taaskasutus Ladestamine
Muu kõvaldamine määratlemata käitlus ja laoseis aasta lõpus
30%Ringlussevõtt (sh kompostimine)
50% Põletamine (sh prügikütus)
5% Muu taaskasutus
8%Ladestamine
7%määratlemata
käitlus ja laoseis aasta
lõpus
Viimasel kolmel aastal jaguneb olmejäätmete käitlus järgmiselt: