Opsaun Polítika sira ba Regula
Propriedade Komunidade nian no
Zona Protesaun Komunitária iha
Timor-Leste
ESBOSU
OUTUBRO 2010
The World Bank
Nota ne’e Banku Mundial nia programa Justice for the Poor Timor Leste mak prepara, nudar resposta
ba pedidu husi Ministério da Justiça nian kona-ba akonsellamentu ba regulamentu sira iha Kapítulu V
Esboso Lei Rai. Nota ne’e Dr Daniel Fitzpatrick (Australian National University). Nota nee intende
hanesan trabalho neebe maka iha progresso no inkoraja tebes feedback ou commentarios. Komentárius
no feedback bele haruka liu husi Koordenadora Justice for the Poor Timor-Leste, Lene Ostergaard, iha
[email protected]. Hanoin neebe maka expressa iha dokumento nee maka autor mesak, no
labele atribui ba Banku Mundial, ninia direitos eksekutivo, ou nasaun neebe maka sira representa.
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Pub
lic D
iscl
osur
e A
utho
rized
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
Konteúdu
A. SUMÁRIU EZEKUTIVU ........................................................................................................... 1
I. BACKGROUND ................................................................................................................................ 1 II. PRINSÍPIUS NO PROSESUS BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V .................................................................. 2 III. ASUNTOS NO OPSAUN SIRA BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V ............................................................... 3
1. Identifikasaun komunidade ......................................................................................................... 3 2. Governansa Rai Komunidade Nian.............................................................................................. 4 3. Atividade ekonómika no Konsultasaun komunitária .................................................................. 4
B. INTRODUSAUN: OPSAUN POLÍTIKA SIRA BA REGULAMENTASAUN RAI KOMUNIDADE NIAN IHA TIMOR-LESTE ............................................................................................................................... 6
I. KONTEXTU NO BACKGROUND ............................................................................................................ 6 II. NESESIDADE BA REGULAMENTASAUN RAI KOMUNIDADE NIAN IDA ............................................................ 7
C. PRINSÍPIUS NO PROSESUS BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V ......................................... 10
I. REKIZITUS KUNSULTASAUN NO PRINSÍPIUS .......................................................................................... 10 II. MAPEAMENTU PARTE INTERESADU NO IDENTIFIKASAUN PRINSIPIU KOMÚN SIRA BA DISKUSAUN .................. 10
1. Áreas Akordu Parte Interesadu Nian ......................................................................................... 11 2. Áreas Dezakordu Parte Interesadu Nian ................................................................................... 12 3. Konsultasaun Parte Interesadu: Dalan ba Oin .......................................................................... 12 4. Dezenvolvimentu no Implementasaun Opsaun sira Kapítulu V nian: Dalan Ba Oin ................. 13
D. ASUNTUS NO OPSAUN SIRA BA IMPLEMENTASAUN KAPÍTULU V ....................................... 15
I. INTRODUSAUN .............................................................................................................................. 15 II. IDENTIFIKASAUN ZONAS PROPRIEDADE KOMUNIDADE NIAN NO PROPRIEDADE KOMUNIDADE NIAN .............. 15
1. Definisaun kona-ba komunidade ida ........................................................................................ 16 2. Hetan Estatutu legal nudar Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária .......... 17 3. Periodu Tempu no Prova ba Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária ......... 17 4. Elijibilidade atu aplika ba Protesaun Komunitária ka Delimitasaun Propriedade Komunitária.
.................................................................................................................................................. 19 5. Prioritizasaun ba áreas delimitasaun nian. ............................................................................... 19 6. Prosedimentus ba zona protesaun komunitária ka delimitasaun propriedade komunitária .... 19 7. Distingi entre Propriedade Komunitária no Zonas Propriedade Komunitária ........................... 21 8. Delimitasaun komunidade jestaun konflitos no rejolusaun ...................................................... 22 9. Identifikasaun Membrus Komunidade ...................................................................................... 23 10. Poder Sira no Estatutu Legal Komunidade Ida Nian ............................................................... 24
III. GOVERNANSA RAI KOMUNIDADE NIAN ............................................................................................. 25 1. Direitus Legais Nain Individual Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária ............. 25 2. Akizisaun nudar Proprietáriu ho Baze iha Spesial Ujukapiaun iha Zona Protesaun Komunitária
.................................................................................................................................................. 25 3. Restrisoens ba Apropriasaun Propriedade Imóvel Iha Zona Protesaun Komunitária ............... 26 4. Estatutu legal Direitus Kostumerio ba Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária ka
Área Propriedade Komún ida ................................................................................................... 27 5. Estatutu Rai Estadu Nian iha Zona Propriedade Komunidade Ida ............................................ 28 6. Autoridade atu Maneja Rai no Rekursus Naturais .................................................................... 29 7. Prinsipius La-Iha-Diskriminasaun no Igualdade ........................................................................ 30 8. Rezolusaun Disputa ................................................................................................................... 30
IV. ATIVIDADE EKONÓMIKA NO KONSULTA KOMUNITÁRIA .......................................................................... 31 1. Obrigasoens atu Involve iha Konsulta komunitária .................................................................. 31 2. Prosedimentus ba Konsulta komunitária .................................................................................. 32 3. Reprezentasaun Komunidade nian iha Konsultasaun komunitária .......................................... 32 4. Failla atu Involve iha Konsulta komunitária .............................................................................. 33 5. Honoráriu no kustus .................................................................................................................. 33 6. Planu Atividade Ekonómika Terseira parte Nian ....................................................................... 34
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
7. Obrigasoens atu Tau Iha Konsiderasaun Konsultasaun komunitária........................................ 34 8. Avaliasaun no Aprovasaun ba Atividade Ekonómika Terseira parte Nian ................................ 34 9. Direitus Terseiru parte Nian ...................................................................................................... 35 10. Prosedimentu ba Hafoun Direitus Terseiru parte Nian ........................................................... 35 11. Fo Direitus ba Propriedade Komunidade Nian ........................................................................ 36 12. Provizaun Obrigatóriu Sira ...................................................................................................... 36 13. Bandu halo Transferénsia no Sub-loka .................................................................................... 37 14. Remata Direitus Terseiru parte Nian ba Propriedade Komunitária ka Propriedade Imóvel iha
Zona Protesaun Komunitária Ida.............................................................................................. 37 15. Kanselamentu Atividade Ekonómika Terseiru parte Nian ....................................................... 37 16. Prosedimentu ba keixas no rekursus ....................................................................................... 38
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
1
A. Sumáriu Ezekutivu
I. Background
Ministério da Justiça iha Governu Timor-Leste (GoTL) husu tiha asisténsia husi
Banku Mundial ni-nia programa Justisa Ba Ema kiak (Justice for the Poor) atu
dezenvolve opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V projetu Lei Rai.1
Dokumentu nee dezenvolve ona hodi responde ba rekizito nee. Ida nee intende
hanesan serviso ida neebe iha progreso no kontribusaun ba dialogo ba politika rai
komunidade nian iha Timor-Leste
Regulamentu legal rai komunidade nian importante atu hetan prioridade no meta
nasional sira nebé relasiona ho seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Planu
Dezenvolvimentu Estratéjiku 2011-2030 GoTL nian defini ona vizaun ida ba
ekonomia iha 2030 nebé:
Timor-Leste sei sai auto-sufisiente ba ai-han, no sei produz produtu agrikola lubuk ida
ba merkadu mundial sira.2
Timor-Leste sei promove Dezenvolvimento iha area rural no urbano atu prevene
dezikilibrio rejional no sosial.3
Planu Strategia Dezenvolvimento mos nota katak presija reforma ba lei ba rai,inklui
iha relasaun ba rai toos sira neebe iha sistema kustomeiro.4 Banku Mundial identifika
ona nesesidade atu rezolve asuntus rai no propriedade nudar pasu prinsipal Ida hodi
hamenus mukit iha área rural no hadia seguransa ai-han.5
Dokumentu ne’e defini opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V ba esbosu
Lei Rai. Bazeia ba peskiza komparativo iha environmento hanesan, no bazeia ba
peskiza ba kazu balun no konsultasaun iha Timor-Leste, dokumento nee koloka
assuntos balun neebe regulamento implementasaun ba kapitulo lima neebe
provavelmente presija rezolve, no ba kada assuntos referee estabelese opsaun politika
balun disponiveis bele rezolve problema hamutuk ho analiza ba pontu forte no fraku
husi opsaun poltika nee. Dokumento nee buka atu idenfitika potensia ba risko
relasiona ho proseso formalizasaun no implemetasaun ba opsaun politika ba kapitulo
V, no atu descreve stratejia ba hamenos risko neebe hatudo util tebes iha
forma/definisaun seluk. Documento nee buka atu descreve opsaun politika no analiza
1 Iha possibilidade katak sei iha implementasaun regulamento husi kapitulo V husi lei ba rai. Forma regulamento maka hanesan – Decreto lei, Orden Administrativo ou iha realidade hanesan lei husi parlamentu nasionál-sei determina husi governo Timor-Leste. 2 On the Road to Peace and Prosperity: Timor Leste's Strategic Development Plan 2011-2030, Rezumu:
Gabinete Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p. 9. 3 Ibid. p.5. 4Ibid, p.10. 5 World Bank, Timor Leste Economic and Social Development Brief, August 2007, disponível iha
www.worldbank.org, p.47.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
2
baze ba opsaun hirak nee, Inveis rekomenda adopsaun ba opsaun partikular balun, de
forma de promove diskusaun detalhada ba opsaun neebe possiveis iha Timor-Leste.
Ba kazu Dokumentu ne’e iha Parte 2:
Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V.
Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V.
II. Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V
Parte interesadu Timor sira tenki lidera no hola parte iha prosesu dezenvolvimentu,
selesaun no ezekusaun opsaun sira ba implementasaun Kapítulu V.
Experiénsia komparativu sira hatudo katak laiha dalan fasil hodi efeitivamente
regulariza rai komunidade tuir dalan neebe asegura ekuidade no ekilibrio entre
konkorentes interese no reinvidikasaun konflitantes. Kualker tentativa atu regulariza
rai komunidade sei kria parte neebe manan no lakon. Ida nee iha potensial hodi bele
hamosu konflito entre komunidade differentes no entre komunidade no estado no foti
membro grupo marjinalizado husi sosiedade.
Iha duvidas uituan katak introdusaun husi lei ba rai komunidade sei hasoru
konsekuensia neebe nunka hanoin, no sei iha tempo nee kedas falha hodi atingi nia
objetivo. Lei nee sei forma nudar parte iha negosiasaun lokal no adaptasaun relasiona
ho rai ho potensia bele fo benefisio ba individo sira no informasaun barak nomos
assesso ba instituisaun estado nian.
Dezafio governansa ba rai nian maka hanesan estraga ambiente neebe kapasidade
estado nian atu efetivamente reforsa protesaun legal no salvaguada no maneja konflito
limitado tebes. Ida ne’e hanesan realidade ida neebe maka presija rekonhese iha rai
foun hanesan Timor-Leste.
Iha neebe possivel, prinsipio ba matadalan ba formulasaun legal presija involved:
Minimalista no intervensaun aumenta, ho enfaze ba kriasaun spasu juridiko ba
proceso lokal ho durasaun tempo naruk; no
‘’La halo at’’prinsipio,ho enfaze ba protesaun grupo vulneravel husi risko husi
exploitasaun no disappropriasaun.
Regulamento ou lei foun, Portanto, la bele no sei labele iha nia garantia serteza no
ekuidade ba jestaun rai. Opsaun politica nee dezenha husi esperensia internasional no
peskiza neebe klean iha Timor-Leste hodi presenta opsaun balun ba governo hodi
konsidera katak ami fiar bele supporta dezenvolvimento ba regulamento neebe
effetivo liu kona ba propriadade komunidade no zona protesaun komunidade no ho
esperansa boot katak bele tulun hamenos risku balun neebe possivel.
Inkuanto sei dauk iha pratika internasional neebe maka diak, esperiensia komparativo
sujere makaas katak dezenvovimento no implementasaun husi opsaun kapitulo lima
sei la effetivo sem;
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
3
Proseso mapaementu tuir mai ba parte interesado sira no kondultasaun,
inkusivamente ho komunidade afeitado.
Proseso intra-governamentais atu garante komprensaun, sensibilizasaun no
aseitamento ba proseso kapitulo lima no atu prevene inkonsistensia ho
lejislasaun.
Planu implementasaun ida atu identifika área prioridade sira ba treinamentu,
rekursu no kapasitasaun ba estado no laos parte interesado.
Programa finansiadu ida atu tulun kapasitasaun, hasae sensibilidade no
monitorizasaun no avaliasaun.
Mapeamentu parte interesadu inklui (1) identifikasaun eleitoradu sira ba konsensu, no
(2) prinsípiu komún sira kona-ba Ida nebé mak atu bazeia diskusaun adisional ba
entre parte interesadu sira.
III. Asuntos no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V
Kapítulu V reflete Konstituisaun Timor-Leste nian, nebé rekoñese direitus privadus
ba propriedade enkuantu proteje mos direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade
ambiental no prátika tradisional la-diskriminativu sira.6
Kapítulu V harí sistema propriedade komunidade ida no zona protesaun komunitária
sira. Iha zona protesaun komunitária ida, sidadaun Timor-Leste sira ka estadu bele iha
rai, depende ba obrigasoens estadu nian atu:
Garante katak prátika Kostumario ka tradisional nudar prátika partisipativu
ida, la-diskriminatóriu no respeita igualdade jéneru;
Promove sustentabilidade ambiental no sósiu-kultural;
Proteje komunidade husi espekulasaun bens imobiliárius; no
Garante katak atividade ekonómika fo benefísiu ba komunidade lokal no
proteje ni-nia asesu ba rekursu natural sira (arts. 22, 23).
Iha asuntu prinsipal tolu no opsaun sira nebé relasionadu ho implementasaun
Kapítulu V:
Identifikasaun komunidade - atu garante estabelesimentu zona protesaun
komunitária, no protesaun propriedade komunidade nian.
Governansa rai komunidade nian - atu garante utilizasaun rai nebé sustentável,
nakonu ho dame no la-diskriminatóriu iha zona protesaun komunitária ida.
Garante atividade ekonómika no konsultasaun komunitária - atu garante
benefísius no protesaun ba komunidade iha relasaun ho atividade ekonómika
terseira parte nian.
1. Identifikasaun komunidade
Delimitasaun ba komunidade ida involve identifikasaun ba baliza no rejistu
informasaun kona-ba direitus ba rai. Opsaun sira ba delimitasaun komunidade
relasiona ho:
6 Haré tan Parte 3 iha kraik kona-ba sumáriu provizoens Konstitusionais nebé relevante
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
4
Knar DNTPSC nian (bele diretamente, liu husi prosesu Ita Nia Rai ka
atividades Komisaun Kadastral nebé propoin ona iha nebé iha disputa ida).
Knar komunidade nian (ezemplu, delimitasaun partisipativu hanesan iha
Moçambique).
Knar autores sira seluk nian (hanesan agrupamentu lokal ida saseluk sira
estadu nian, sosiedade sivil nian no tradisional nian tuir diretrizes Lembaga
Kesaksian Hak Adat iha Indonesia nian).
2. Governansa Rai Komunidade Nian
Governansa rai komunidade nian iha relasaun ho asuntus asesu, utilizasaun, protesaun
meiu-ambiente, la iha diskriminasaun no identifikasaun Rai estadu nian, inkluzive:
Klarifikasaun kona-ba estatutu direitus feto no mane sira nian (e.g. direitus
hanesan ba rai hanesan mos iha Tanzania).
Restrisoens ba nain individual sira iha zona protesaun komunitária ida nebé
iha relasaun ho:
Prátikas ambiente sustentável;
Direitus Kostumeiro ba asesu nian;
Rejistru títulus (hanesan konsulta komunitária molok halo rejistu); no
Faan rai (hanesan konsentimentu DNTPSC nian molok faan rai)
Konsesaun direitus ba rai estadu nian iha zona protesaun komunitária ida
(ezemplu, Provizaun fo kompensasaun ba okupante sira (hanesan iha
Botswana), ka rekizitus atu rai ne’e livre no la iha okupante (hanesan iha
Moçambique).
3. Atividade ekonómika no Konsultasaun komunitária
Rekizitus konsulta komunitária involve kestaun partisipasaun, transparénsia no
efikásia, inkluzive:
Kondisaun partisipativu sira ba konsultasaun komunitária (ezemplu, tau iha
konsiderasaun opiniaun feto sira, ema aleijadu sira no ema katuas-ferik sira
nian).
Relatóriu aprovadu sira kona-ba konsultasaun komunitária (ezemplu, liu husi
asinatura representador sira komunidade nian no/ka ofisial lokal sira governu
nian).
Konsekuénsias husi failansu atu involve’an iha konsultasaun komunitária
(ezemplu, afeta ba direitus terseira parte nian).
Regulamentu kona-ba atividade ekonómika Terseira parte nian relasiona ho asuntus
benefísiu ba komunidade no partisipasaun, nebé bele involve:
Planus atividade ekonómika Terseira parte nian ba avaliasaun no aprovasaun
(ezemplu, sustentabilidade no mekanizmus parseria komunidade).
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
5
Kondisaun sira kona-ba direitus nebé atu fo ba terseira parte (ezemplu, forma
sira atu define prazu tinan máximu).
Agravo no Prosedimentus rezolusaun konflitu (ezemplu, mediasaun DNTPSC
nian, ka orgaun ad hoc ida hanesan Lembaga Kesaksian Hak Adat iha
Indonesia).
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
6
B. Introdusaun: Opsaun polítika sira ba Regulamentasaun
Rai komunidade nian iha Timor-Leste
I. Kontextu no Background
Iha 10 Marsu 2010, Konselho de Ministros aprova ona esboso lei rai ida ba Timor-
Leste. Esboso lei ne’e, nebé orasne’e sei debate hela iha Parlamento Nacional,
estabelese kuadru legal ida ba rekoñesimentu no entrega direitus proprietario dala-
uluk ba rai iha Timor-Leste.
Kapítulu V Lei Rai trata kona-ba asuntus rai komunidade nian. Ministério da Justiça
husu ona tulun husi Banku Mundial ni-nia programa Justisa ba Ema kiak (Justice for
the Poor) atu dezenvolve opsaun polítika sira ba implementasaun Kapítulu V.7
Governo Timor-leste maka sei determina karik implementasaun sei akontense liu husi
Ordem Administrativa, dekreto lei ou lei ketak ida ba rai komunitaria. Hare ba
importansia husi assuntos no presija tebes konsesu politika neebe forte hodi lei neebe
bele effeitivo, no bele mos konsidera katak rai komunidade sei regulariza atravez
lejislasaun neebe ketak.
Dokumentu ne’e iha parte 2:
Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V.
Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V.
Dokumentu ne’e bazeadu ba:
Investigasaun komparativu nebé Banku Mundial halo ona iha ambiente pos-
koloniál no ambiente pos-konflitu sira.8
Peskiza signifikativo halao principalmente halao husi autor husi notas nee.9
Investigasaun iha Timor-Leste halao husi membrus ekipa Justice for the Poor
Timor-Leste kona ba komunidade and relasaun investidores.10
7 Iha probabilidade katak sei iha regulamentu implementasaun ida kona-ba Kapitulu V Lei Rai ne’e. Forma loloos
regulamentu ne’e nian –dekretu-lei ida, orden administrativa ida ka lei parlamentar ida – Governu Timor-Leste
mak sei determina. 8 Material ne’e inklui peskiza nebé halo husi programa Justisa ba Ema kiak /Justice for the Poor. 9 Hare Fitzpatrick, Daniel and Susana Barnes " The Relative Resilience of Property: First Possession and Order
without Law in East Timor", Law & Society Review, Volume 44, Number 2 (2010), pp. 205-238; Fitzpatrick,
Daniel, Andrew McWilliam and Susana Barnes, "Policy Notes on Customary Land in Timor Leste", East Timor
Law Journal www.eastimorlawjournal.org, December 2008. Publikasaun hirak nee bazeia ba peskiza neebe halao
tuir Australian Research Council Discovery Project DP0556531 – "Waiting to Law (Hein ba Lei): Land, Custom
and Legal Regulation in Timor Leste"(Rai,Kostume, regulamento legal iha Timor-Leste) –Investigadores Principal
- Daniel Fitzpatrick and Andrew McWilliam). 10 Resultado husi peskiza sei publika separamente iha fulan hirak tuir mai.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
7
Konsultasaun iha Timor-Leste kona-ba Kapítulu V lei rai nian iha forma husi
sorumutu balun husi membro organizasaun sosiedade sivil neebe iha dili no
mos enkontro balun ho diresaun nasional terras e propriedade.11
II. Nesesidade ba Regulamentasaun Rai komunidade nian ida
Konstituisaun Timor-Leste rekoñese direitus privadus ba propriedade enkuantu
proteje mos direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade ambiental no práikas
tradicionais neebe la-diskriminatívu.12 Atu implementa direitus propriedade no
protesaun iha área rural sira, Kapítulu V estabelese sistema propriedade komunidade
ida no zona protesaun komunitárias. Presiza regulamentu seluk tan atu implementa
Kapítulu V.
Regulamentus kona-ba rai komunidade nian esensiál tebe-tebes atu hasoru ou kondiz
ho prioridade nasional governu Timor-Leste (GoTL) nian, inkluzivamente prioridades
bot rua ba 2009 no 2010: seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Planu
Dezenvolvimentu Estratéjiku GoOTL nian ba 2011-2030 defini vizaun ida ba
ekonomia iha 2030 nebé:
Timor-Leste sei sai auto-sufisiente iha ai-han, no sei produz produtus agríkolas
lubuk ida ba merkadu mundial sira.13
Timor-Leste sei promove dezenvolvimento iha area rurais no urbano atu
prevene dezekilibrio rejionais no sosiais.14
Plano Dezenvolvimentu Estratéjiku GOTL nian mos temi nesesidade atu reforma lei
rai sira, inkluzivamente iha relasaun ho rai ba to’os ka natar tuir prátika Kostumeiro
sira.15
Banku Mundial identifika ona nesesidade atu trata asuntus rai no propriedade
nudar pasu prinsipal ida hodi hamenus kiak iha área rural sira no hadia seguransa ai-
han.16
Iha nesesidade urjente ida ba serteza legal nebé relasiona ho nain ba rai rural,
mekanizmus ba investidores atu buka asesu ba rai rural, no salvaguarda sira
relasionadu ho ai-han no siguransa ba meios vida moris iha distritu rural sira.
Nesesidade ne’e mosu tanba:
Rai rural barak liu iha Timor-Leste mak ema okupa tuir prátika Kostumeiro
/tradisional.
11 Minutos husi sorumutu no enkontru sira disponivel tuir pedidu. 12 Haré tan Parte 3 iha kraik ba rezumu ida kona-ba provizaun Konstitusional relevante sira. 13 On the Road to Peace and Prosperity: Timor Leste's Strategic Development Plan 2011-2030, Rezumu: Gabinete
Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p. 9. 14 Ibid. p.5. 15 On the Road to Peace and Prosperity: Timor-Leste's Strategic Development Plan 2011-2030, Rezumu: Gabinete
Primeiro Ministro nian, 7 Abril 2010, p. 10. 16 World Bank, Timor Leste Economic and Social Development Brief, August 2007, disponível iha
www.worldbank.org, p, p. 47.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
8
Planu sira GoTL nian atu aumenta investimentus iha área turizmu no agro-
negósiu iha setor rural eziji kuadru legal sira atu hasae serteza no prevene
konflitus ka explorasaun.17
Konstituisaun republika Timor-Leste sublinha responsabilidade husi parte
estado atu ‘’ promove investimento nasional no estabele kondisaun atu attrai
investimento estrajeiro/externa.’’18
Parte interesado barak iha area rural haklaken katak sira ‘’ hein ba lejislasaun’’
atu identifika direitos no responsabilidade relasiona ho rai, partikularmente em
termos de jestaun konflitos no sustentabilidade meio ambiente.
Regulamentu legal ba rai komunidade nian sei tulun hodi alkansa prioridade nasional
no meta relasiona ho seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural. Regulamento refere
bele tulun iha jestaun migrasaun rural-urbanu. regulamento refere bele hamenus
inserteza no poténsia ba konflitu iha distritu rural balun. Regulamento refere bele
hadia kapasidade komunidade lokal sira nian atu maneja sira-nia rai no empeña iha
forma sustentável no partisipativu dezenvolvimentu agrikultura nian. Regulamento
refere bele tulun garante asesu seguru ba rai, atu nuné fo seguransa ai-han no meius
vida moris ba ema kiak sira no grupu vulnerável sira.
Risko no potensia armadilha husi regulamento
Inkuanto iha numero potensia vantajen husi regulamento, iha mos posivel hanesan
armadilha no risko inerente iha proses. Sira nee inklui:
Implementasaun husi lei ba rai bele lori ba reinstalasaun no deslokamento husi
komunidade ba interese dezenvolvimento;
Definisaun husi komunidade bele lori ba ekslusaun husi grupo
tradisionalmente marjinalizado husi strutura poder lokal, hanesan feto no
etniko minoridade;
Formalizasaun husi titlu ba rai bele sistematikamente nega direitos ba rai
hanesan ba grupo marjinalizado;
Regulamento ba rai komunidade parese sei iha rejistensia husi membro balun
husi komunidade neebe hare regulamento estado hanesan interfere ho moda
tradisional kona ba jestaun ba rai.
Lei rekizita kapasidade neebe estado neste momento falta. Por exemple, iha
aktual projeto lei ba rai aktividade ekonomia terseira parte iha rai komunidade
sei labele halo sem konsultasaun ho komunidade. Kapasidade preseija tebes
hodi informa komunidade kona ba sira nia direito no obrigasaun, atu garante
katak konsultasaun lolos halo duni iha maneira neebe inklusivo. Katak
aktividade mak halao tem que sustentavel, la diskriminatorio no baze ba
17 Pur ezemplu, iha 2008-09 liu 100,000 ha rai rural mak aloka ona ka Reservados ona dezenvolvimentu bio-
kombustível tuir Memorandu Entendimentu entre investidor estranjeiru sira no ajénsias governu Timor-Leste
nian. Maibé la iha lei kona-ba nain no direitus asesu ba rai nebé aloka ona ba tipu dezenvolvimentu sira
ne’e. 18 Seksaun 140
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
9
modelo vida moris no asseso ba rekurso naturais. Kapasidade estado nian hodi
tau matan no garantia hodi alkansa standard nee limitado tebes. Ida nee
hamosu risko ba eksploitasaun ba rai komunidade husi terseira parte.
Kapasidade no mandato husi DNTPC sai kritiko tebes ba sukseso ba rejime
jestaun rai.
Se implementasaun regulamento komplicado liu, ida nee possivelmente
aumenta prosesamento tempo no hamenus transparansia no akontabilidade.
Regulamento inklui reikeremento spesifiko antes intervensaun husi terseira
parte bele impede investors privado serviso hamutuk ho komunidade.
Presija mos nota katak sei dauk iha politika tomak kona ba rai iha Timor-Leste no
katak koordenasaun intra-ministerial importante tebes hodi garante katak
regulamento kampativeis no apoio mutuo.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
10
C. Prinsípius no Prosesus ba Implementasaun Kapítulu V
I. Rekizitus kunsultasaun no Prinsípius
Experiénsia komparativu sujere makás katak parte interesadu Timoroan sira tenki
lidera no hola parte iha prosesu dezenvolvimentu, selesaun no implementasaun
opsaun sira ba implementasaun Kapítulu V. Implementasaun Kapítulu V sei la hetan
susesu bainhira la iha prosesu konsultasaun no partisipasaun efikáz ida, nebé tenki
involve rai-nain sira, grupu komunidade sira, sosiedade sivil no ajénsia relevante sira
governu nian. Seksaun ida ne’e fo sujestaun balun kona-ba prinsipius no prosesus
nebé relasiona ho dezenvolvimentu no implementasaun regulamentu rai komunidade
nian iha Timor-Leste.
Orientasaun tuir mai fo kuadru ida ba partispasaun públiku sei mai no konsultasaun
iha relasaun ho polítika rai komunidade nian.
Konsulta sira tenki inkluzivu no konkluzivu.
Objetivu konsultas hotu-hotu nian tenki atu identifika uluk opsaun sira iha
nebé ezisti konsensus barak liu.
Konfiansa nebé hetan ona husi pasu Ida uluk tuir mai bele uza atu garante
negosiasaun nebé suseso ba opsaun sira nebé kontensiozo liu.
Halo prosedimentus administrativus nebé lo’os sei importante hanesan ka
importante liu fali hakerek "prátika diak liu"lejislasaun.
II. Mapeamentu parte interesadu no Identifikasaun Prinsipiu Komún sira ba Diskusaun
Prosesu partisipasaun no konsultasaun tenki hatama mapeamentu parte interesadu
kona-ba pontus akordu no dezakordu nian ba implementasaun Kapítulu V.
Mapeamentu parte interesadu inklui identifikasaun (1) konstituentes ba konsensus, no
(2) prinsipiu komún sira iha nebé sei bazeia diskusaun seluk tan entre parte interesadu
sira. Identifikasaun prisipiu komún sira ba diskusaun parte interesadu nian bele hahú
ho provizaun sira Konstituisaun nian tuir mai.
Ema hotu-hotu iha direitu ba propriedade... (Artigu 54).
Rekursu rai leten nian, rai okos nian, bee territoriál, plataforma kontinentál no
zona ekonómiku eskluzivu, ne’ebé importante ba ekonomia, ne’e Estadu nia
propriedade ne’ebé tenke utiliza iha forma lolos no hanesan de’it ba ema hotu-
hotu, tuir interese nasionál (artigu 139 (1)).
Aproveitamentu rekursu naturál sira tenke haree didi’ak mós ba ekilíbriu
ekolójiku no sees husi destruisaun ba ekosistema sira (artigu 139 (3)).
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
11
Organizasaun ekonómiku Timór-Leste nian hatúr iha konjugasaun forma
komunitária sira ho liberdade ba inisiativa no jestaun emprezariál …( Artigu
138). Ema hotu iha direitu atu goza no harii kultura hanesan nia obrigasaun atu
haburas, defende no mós fó valór ba patrimóniu kulturál (Artigu 59 (5)).
Estadu tenki fó-sai buat ne’ebé mak sei halo atu defende natureza maibé sei
hodi hala’o mós nia ekonomia. (Artigu 61(3)).
Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-Timór nian ne’ebé la’ós kontra
Lei-Inan no mós lejizlasaun seluk tan ne’ebé ko’alia kona-ba direitu ne’ebé
mai husi lisan no toman. (Artigu 2 (4)).
Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu partisipa iha vida polítika no ba asuntu
públiku nian iha rai laran. (Artigu 46 (1)).
Partisipasaun diretu no ativu hosi feto no mane sira iha moris polítika nian
nu’udar kondisaun no instrumentu fundamentál ba konsolidasaun sistema
demokrátiku ninian. (Artigu 63 (1)).
1. Áreas Akordu Parte Interesadu Nian
Provizaun Konstitusional sira ne’e hatudu áreas akordu nian nebé relasiona ho
regulamentu rai komunidade nian. Partikularmente, parese iha akordu luan ida katak:
Tenki asegura direitus hotu-hotu ba propriedade, no inklui asesu ba rai ba ema
kiak.
Seguransa ai-han no dezenvolvimentu rural tenki sai prioridade nasional ida.
Dezenvolvimentu rai rural tenki bazeadu ba prinsípius sustentabilidade
ambiental no kultural.
Regulamentu rai rural nian tenki bazeadu ba prinsípius partisipasaun no
demokrasia.
Rai estado nian tenki uza ho forma justu no ekitativu tuir interese nasional
sira.
Jetaun rai rural tenki hatama referénsia kona-ba norma no kostumi tradisional
sira.
Komunidade lokal ida bele atua nudar forma organizasaun emprezarial ida.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
12
2. Áreas Dezakordu Parte Interesadu Nian
Bazeadu ba konsultas no diskusoens too ohinloron, parese iha pontu signifikativu
dezakordu nian nebé relasiona ho regulamentu rai komunidade nian. Pontu dezakordu
sira ne’e mak hanesan sira tuir mai:
Iha kazus rai nebé Estadu no mos komunidade lokal ida iha Timor-Leste
reklama. Grupus balun ható ona preokupasaun katak Estadu bele falta
insentivus atu defini no halo demarkasaun ba áreas rai estadu nian ho
presizaun natón atu prevene disputa seluk tan.
Prosesu konsultasaun no partisipasaun hetan tiha kritika husi organizasoens
sosiedade sivil balun, partikularmente iha relasaun ho buka opiniaun rai-nain
rural sira rasik.
Donativus rai balun ba agro-negósiu sai kontroversial, la iha kálkulu klaru
kona-ba kustu no benefísiu komunidade nian sira. Iha ona apelu ba moratóriu
kona-ba dezenvolvimentu komersiál iha distritu rural sira.
Estatutu legal relasionamentu entre direitu individual no direitus komunidade
nian ba rai la nesesáriamente hetan akordu, ho parte interesadu balun sujer
nafatin rekoñesimentu ba direitu individual deit.
Feto sira-nia direitus ba rai iha sistemas Kostumeiro barak parese sai
subsidiáriu ba direitus mane sira nian, no maiski la iha proposta prátiku klaru
sira atu implementa obrigasoens atu garante formas kostumi nian nebé la-
diskriminatóriu.
3. Konsultasaun Parte Interesadu: Dalan ba Oin
Pasu sira tuir mai bele útil atu konfirma áreas akordu nian, no atu hamenus ámbitu
(lingkup) dezakordu nian iha relasaun ho polítika rai komunidade nian.
Auditoria ba konsultasaun sira uluk. Prosesu Ita Nia Rai involvidu tiha iha
prosesu konsultasaun ida iha distritus lubuk ida. Iha tiha mos workshops lubuk
ida nebé relasiona ho implementaasaun Kapítulu V lei rai nian. Auditoria ida
ba konsultasaun sira ne’e sei deskata areas akordu no dezakordu nian seluk
tan, no mekanizmu potensial sira atu hetan kompromisu no konsensus.19
Formasaun planu konsultasaun ida. Planu konsulta ida bele inklui tradusaun
no diseminasaun dokumentu opsaun polítika ne’e, preparasaun opsaun
alternativu ida no dokumentu diskusaun nian husi adekuadamente rekursu
konsorsiu sosiedade sivil, dezenvolvimentu material informasaun nian ba
diseminasaun husi meiu-komunikasaun diak ida ba audiénsia alvu hotu-hotu,
no mekanizmus atu hetan no hatama komentárius husi parte interesadu hotu-
hotu.
19 Funsasaun Haburas, por exemplo, atualmente implementa projeito matadalan ba rai identifika komunidade nia preokupasaun sobre rai no support komunidade iha advocacy ba rai iha sukos 40.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
13
Provizaun ba finansiamentu ba planu konsultasaun. Importante katak tenki
determina kustus tomak ba planus hotu-hotu no identifika konstribuisaun
governu Timor-Leste nian iha forma sasán no osan. Tenki konvoka konsorsiu
doadores Ida atu selu défise implementasaun hotu-hotu.
Provizaun akonsellamentu husi ema matenek. Tenki konvida advogadu no
krítiku sira ba modelu internasional sira nebé aprezenta ona iha dokumentu
opsaun polítika sira ba Timor-Leste atu fo palestra públiku no atu fo konsellu
ba parte interesadu sira, inkluzive ofisial no líder polítiku sira. Timor-Leste ni-
nia ema matenek sira iha área lei Kostumeiro no formal tenki involvidu atu fo
konsellu ba parte interesadu sira, ofisial sira no polítiku sira hanesan meius
apropriadu.
Identifikasaun asuntu prioritáriu sira. Identifikasaun asuntu prioritáriu sira bele
fokaliza ba (1) definisaun no demarkasaun rai estadu nian, (2) prosesu sira no
kapasidade ba delimitasaun zona propriedade komunidade nian sira, no (3)
sansaun no insentivu sira nebé presiza ba protesaun efikáz ba komunidade tuir
Kapítulu V.
4. Dezenvolvimentu no Implementasaun Opsaun sira Kapítulu V nian: Dalan Ba Oin
Iha limites ba efikásia lei sira nian, partikularmente iha ambiente pos-konflitu sira. Iha
ami-nia hanoin, dezenvolvimentu no implementasaun opsaun sira Kapítulu V nian sei
la efikáz bainhira la iha:
Prosesu mapeamentu parte interesadu seluk ida tan, no konsulta planeadu sira
nudar temi ona iha leten.
Prosesu konsulta entre-governu ida atu garante entendimentu, sensibilidade no
aseitasaun ba prosesu sira Kapítulu V no atu prevene inkonsistensia ho
lejislasaun relevante.
Planu implementasaun ida atu identifika área prioridade sira ba treinamentu,
Rekursos no kapasitasaun.
Planu implementasaun ida hodi identifika area prioridade ba treinamento,
rekursos, no kapasitasaun ba estado no laos parte interesado.
Programa finansiadu ida atu tulun kapasitasaun, aumenta-sensibilizade no
monitorizasaun no avaliasaun.
Iha dúvida uitoan katak introdusaun lei ida kona-ba rai komunidade nian sei iha
konsekuénsias nebé la espera atu mosu, no dala ruma sei la konsege hetan ni-nia
objetivu sira. Lei ne’e sei forma parte husi negosiasaun lokal no adaptasaun sira nebé
relasionadu ho rai, ho poténsia atu fo benefísiu ba ema sira ho informasaun no asesu
barak liu ba instituisaun sira estadu nian. Bainhira bele, prinsípius orientador ba
formulasaun legal tenki involve:
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
14
minimalista no Intervensaun inkremental, ho énfaze ba kriasaun espasu legal
ba prosesu lokal nebé dura kleur; no
Prinsipius "Do no harm/keta halo aat", ho énfaze ba protesaun grupu
vulvnerável sira husi riskus explorasaun no hadau rai.
Tanba regulamentu rai komunidade nian involve profundamente arraigados sosial no
konsekuénsias polítiku, sujere mos atu lei parlamentar ida em vez de regulamentu
ezekusaun ida bele fo meiu apropriadu ida ba konsulta efikáz no harí konsensu.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
15
D. Asuntus no Opsaun sira ba Implementasaun Kapítulu V
I. Introdusaun
Iha Konstituisaun Timor-Leste ema hotu-hotu iha direitu ba propriedade... (Artigu
54). Ema hotu iha direitu atu goza no harii kultura hanesan nia obrigasaun atu ...,
defende ... patrimóniu kulturál (Artigu 59(5)). Estadu tenki fó-sai buat ne’ebé mak sei
halo atu defende natureza maibé sei hodi hala’o mós nia ekonomia (Artigu 61(3)).
Estadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-Timór nian ne’ebé la’ós kontra Lei-
Inan no mós lejizlasaun seluk tan ne’ebé ko’alia kona-ba direitu ne’ebé mai husi lisan
no toman. (Artigu 2 (4)).
Kapítulu V lei rai nian rekoñese direitus ba propriedade iha zona protesaun
komunitária ida, enkuantu proteje direitus ba patrimóniu kultural, sustentabilidade
ambiental, no normas konsuetudináriu la-diskriminativu. Formulasaun no
implementasaun Kapítulu V pretende atu hamenus riskus nebé dezenvolvimentu mak
estadu suporta sei hamosu iha distritu rural sira nebé la iha apoiu ka akordu husi rai-
nain lokal sira. Regulamentu ida atu implementa Kapítulu V bele benefisia husi
experiénsia komparativu no lisaun sira nebé aprende ona, enkuantu tau mos iha
konsiderasaun karateristika kultural no sosial sira nebé distintu Timor-Leste nian
rasik.
Parte interesadu prinsipal sira Timor nian tenki hatene didiak Backgroud no konseitu
fundamental sira kona-ba opsaun sira nebé dezenvolve ona husi kontextu komparativu
sira seluk. Nasaun rua em partikular be sai fonte útil ba opsaun polítika sira no fonte
ba lisaun sira nebé aprende ona ba Timor-Leste:
Moçambique tanba nia nudar ex-kolónia Portugal nian ida nebé foin sai husi
funu no inklui mos forma jestaun rai Kostumeiro nebé uza iha fatin barak. Nia
mos nudar parte komunidade internasional Lusófona, no akomoda tiha ema
Timor barak durante okupasaun Indonézia nian. Kapítulu V inklui elementus
no definisoens nebé mai husi lei rai Moçambique nian.
Indonesia tanba ofisial rai Timor nian treinadu ka bele treinadu,iha formas
administrasaun rai Indonesia nian. Nia mos nudar viziñu ida no parseiru
komérsiu prinsipal Timor-Leste nian.
Dokumentu ne’e hatama referénsia lubuk ida kona-ba leis rai komunidade
Moçambique no Indonesia nian. Nia bazeia ba experiénsia kompartativu sira husi
Áfrika du Sul, Botswana, Tanzania, Papua Nova Giné no Fiji. Nia mos identifika
sirkunstánsia sira nebé espesífiku ba Timor-Leste nebé bele eziji adaptasaun opsaun
komparativu sira, ka dezenvolvimentu opsaun foun sira.
II. Identifikasaun Zonas Propriedade Komunidade Nian no Propriedade Komunidade Nian
Esbofo lei ba rai fornese ba zona protesaun komunitaria no propriedade komunitaria,
inkuanto halo konsesaun ba differensia iha skala no atributo ba nee. Embora
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
16
distinsaun iha konseito claro tebes haklaken iha lei ba rai,tau konseito iha pratika sei
sai aspeito neebe defisil tebes ba implementasaun lei. Assuntos hanesan se los maka
‘’komunidade’’ saida deit maka bele no labele kualifika sai habesan’’propriedade
komunitario’’ no’’ zona protesaun komunitaria’’ no se maka deside assuntos nee sai
hanesan pontus kontensiozo. In kondisaun neebe kapasidade estado nia limitado, iha
risko katak rejime estabelese atu implementa kapitulo V sei rezulta disapropriasaun ba
komunidade tradisional.
1. Definisaun kona-ba komunidade ida
Projetu Lei Rai la defini komunidade ida ba propózitus Kapítulu V nian. Opsaun sira ba definisaun komunidade inklui:
(a) Definisaun luan ida (hanesan iha Moçambique). Pur ezemplu, Lei Rai 1997
Moçambique nian fo definisaun tuir mai:
Komunidade nudar klibur familia ida no ema sira nebé iha interese hamutuk kona-ba
rai hela fatin, rai ba to’os no natar, rai nebé ema kuda ka la kuda ai-han ruma, ai-
laran sira, fatin sira nebé relevante tuir kultura, áreas nebé iha signifikánsia ritual,
fatin hein balada ba, be-moris sira, áreas ba expansasaun ka áreas ho rekursu
natural sira nebé pertense ba populasaun tomak no presiza tebe-tebes ba sira-nia
subsisténsia.
(b) Definisaun ida limitadu ba grupu Kostumeiro sira (hanesan iha Indonesia). Pur
ezemplu, Regulamentu Ministerial 5/1999 Indonesia nian kona-ba direitu Kostumeiro
sira ba propriedade komún (hak ulayat) defini lei Kostumeiro komunidade ida nudar:
Grupu ema ida nebé halibur iha estrutura lei Kostumeiro ida nudar membrus
hanesan ba komunidade legal ne’e liu husi hela fatin komunal ida ka liu husi
desendénsia.
(c) La iha definisaun ruma. Bainhira koalia ho forma estritu, implementasaun
Kapítulu V la eziji definisaun ida kona-ba komunidade tanba nia inklui definisaun sira
kona-ba zonas protesaun komunidade no propriedade komunidade nian.
Bainhira la iha definisaun ruma bele hamosu inserteza kona-ba ámbitu no aplikasaun
Kapítulu V. Definisaun luan ida sei reflete diversidade Timor-Leste nian, no evita
limites nebé la pretende halo kona-ba protesaun komunidade.20 Maiski grupu
Kostumeiro sira mak parte se sai foku Kapítulu V nian, maibé definisaun limitadu ida
bele hamosu konflitu ho ema sira nebé foin mai iha distritu Kostumeiro sira, no
prevene grupu sira hanesan agrikultores atu negosia hamutuk ho investidor sira husi
railiur. Lakon ou serteza hotu-hotu nebé mosu husi definisaun luan ida bele kontra-
balansu ho metodolojia preciso ida ba delimitasaun komunidade (haré tan iha kraik).
20
Definisaun kona-ba komunidade ida bele la limitadu ba área territorial ida nebé iha nível suco ka
nível kraik liu, nudar previstu ona iha Mozambique, tanba área Kostumeiro sira iha Timor Leste bele
luan liu baliza suco nian no dala-barak la-kontijiou.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
17
2. Hetan Estatutu legal nudar Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária
Regulamentu ne’e sei presija atu konfirma forma rekoñesimentu ba zona protesaun
komunitária ida, ka área propriedade komunidade nian ida. Opsaun sira ne’e hatama
rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei nian, no rekoñesimentu liu husi
delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativu.
(a) Rekoñesimentu liu husi implikasaun automátiku lei fo estatutu legal ba zona
protesaun komunitária ida ka área propriedade komún ida antes prosesu delimitasaun
ka aprovasaun administrativu. Pur ezemplu, Lei Rai 1997 Moçambique nian prevé
katak bainhira la iha títulu ida nebé Servisus Kadastre Públiku hasai sei la prejudika
direitu ba utilizasaun rai no benefísiu nebé komunidade ida hetan liu husi okupasaun
tuir prátika Kostumeiro sira (arts. 12, 13).21
Rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei evita prejuízu potensiál ba direitus
komunidade nian bainhira atividade ekonómika akontese molok halo delimitasaun ba
zona propriedade komunidade ka área propriedade komunidade nian. Nia mos evita
posibilidade katak delimitasaun komunidade sei la akontese ho forma oportunu.
(b) Rekoñesimentu tanba delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativu
fo estatutu legal ba zona propriedade komunidade ida ka área propriedade
komunidade ida bainhira halo ona demarkasaun ba rai ne’e no rejista didiak ona
detalles komunidade nian.
Rekoñesimentu tanba delimitasaun komunidade hamenus posibilidade atu atividade
ekonómika sira terseira parte nian sei hahú sein koñesimentu katak área nebé refere ba
hatama propriedade komunidade nian ka zona protesaun komunitária ida.
Rekoñesimentu tanba implikasaun automátiku lei bele kombina ho prosedimentus ba
delimitasaun komunidade no/ka aprovasaun administrativa.22
Opsaun ida ne’e iha
vantajen atu evita prejuízu ba komunidade ida nebé seidauk submete ba delimitasaun
ka aprovasaun, enkuantu fo mos serteza legal (kepastian hukum) liu husi prosesu
delimitasaun ka aprovasaun ida.
3. Periodu Tempu no Prova ba Propriedade Komunitária ka Zona Protesaun Komunitária
Iha risku ida katak atividade ekonómika terseira parte nian, ka dezenvolviemtnu ba
finalidade públiku nian iha rai estadu nian, sei akontese iha área rural sira molok
identifikasaun ba zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade
nian ida. Estatutu legal atividade ekonómika ida nian ka dezenvolvimentu ba
finalidade públiku nian bele afetadu se la kumpri obrigasoens atu fo protesaun tuir
21
Haré mos Artigu 9 Regulamentu Lei Rai 1998 Moçambique nian. 22
Pur ezemplu, Akta Inkorporasaun Grupu Rai /Land Groups Incorporation Act 1974 Papua Nova
Giné nian permiti Arkivista atu lakohi rejista grupu rai inkorporadu ida se nia la satisfeitu katak
karaterístikas grupu nian provizóriu nuné, la klaru ka duvidozu katak grupu ne’e la iha natureza
korporasaun nian (s 5).
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
18
Kapítulu V tanba seidauk identifika ho forma oportunu (tepat waktu) propriedade
komunidade ka zona protesaun komunitária. Importante ba serteza investimentu nian
katak regulamentu ba implementasaun ba Kapítulu V hari prosedimentu sólidu ba
identifikasaun propriedade komunidade no zona protesaun komunitárias ho forma
oportunu.
Opsaun regulatóriu potensial sira nudar resposta mak hanesan:
Prezunsaun ida katak rai hotu-hotu nebé hela iha limite vila/sidade ida nian
tama iha zona protesaun komunitária ida laran eseptu prova kontráriu.
Rekizitu ida katak atividade ekonómika hotu-hotu Terseira parte nian iha
limiti vila/sidade nia liur, ka dezenvolvimentu iha rai estadu nian, tenki
presede ho zona protesaun komunitária no prosesu delimitasaun propriedade
komunitária ida.
Ezisténsia zona protesaun komunitária ida la afeta direitus ba propriedade imóvel. Nia
impulsiona deit obrigasaun protetivu sira nebé relasiona ho konsultasaun,
sustentabilidade no la-iha -diskriminasaun. Prezunsaun ida la nesesariamente
inkonsistente ho Konstituisaun Timor-Leste nian, inkluzive provizaun katak rekursus
rai-leten nian, rai-okos... ne’ebé importante ba ekonomia, ne’e Estadu nia
propriedade... (Artigu 139). Prezunsaun ne’e iha konsekuénsias iha termus obrigasaun
Estadu nian atu fo protesaun, no la’os iha termus direitus ba rai ka rekursus naturais.
Rekizitus obrigatóriu sira ba delimitasaun atu halo uluk atividade ekonómika terseira
parte nian, ka propózitu públiku nebé dezenvolve iha rai estadu nian, bele halo efeitu
hanesan ho aproximasaun prezuntivo ida, ho kondisaun katak obrigasaun atu prova
faktu la monu ba aplikantes hanesan komunidade. Rekizitus obrigatórius delimitasaun
nian bele limitadu ba áreas nebé submete ba dezenvolvimentu, ho regulamentu loke
hela posibilidade ba propriedade komunidade ka zona protesaun komunitária luan liu
ida.
Iha prátika parese atu halo tuir obrigasoens fo protesaun bazeadu ba Kapítulu V sei
depende ba perguntas sira (1) sansaun no ezekusaun, no (2) kapasidade institusional,
aseitasaun no rekursus, em vez de formulasaun akurat ba impulsionador sira ba
propriedade komunidade nian ka delimitasaun zona protesaun komunitária. Presija
delimitasaun opportuna tem aseitavel husi Ajénsias relevantes hotu-hotu governu nian
se hakarak implementa Kapítulu V fo forma efikáz. Iha kontesto implementasun atual,
sansaun no ezekusaun no kapasidade institutional ministerio da justisa, no em
partikular DNTPC, hanesan mos koordenasaun entre ministerial no presija tebes
supporta atu haforsa implementasaun neebe effetivo
Dokumentu ida ne’e aprova kombinasaun prezuntivo no rekizitu prosedimentu sira ba
delimitasaun ba propriedade komunidade nian no zona protesaun komunitárias iha
kontextu atividade ekonómika terseira parte nian ka dezenvolvimentu ba objetivu
públiku nian. Nia sujere programa ida nebé tau alvu ba aumenta sensibilidade no
treinamentu hodi inkopera mekanismo delimitasaun tama ba prosedimentu governo
nian ba investimentu no dezenvolvimentu ba propózitu públiku nian.Treinamento no
kapasitasaun ba organizasaun sosiedade sivil hodi halo sira nia papel hanesan
intermediario entre governo no komunidade partikularmente sai importante tebes.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
19
4. Elijibilidade atu aplika ba Protesaun Komunitária ka Delimitasaun Propriedade Komunitária.
Maiski regulamentu bele permiti delimitasaun obrigatóriu atu halo antes atividade
ekonómika terseira parte nian ka dezenvolvimentus ba propózitu públiku nian, maibé
nia tenki defini mos elijibilidade atu husu delimitasaun rasik. Em jeral, opsaun sira
inklui rekerimentu husi komunidade ida, ka DNTPSC. Tanba ne’e regulamentu bele
deklara katak:
Rekerimentu sira ba delimitasaun zona protesaun komunitária ida ka área
propriedade komunidade nian ida sei halo husi komunidade,, ka Direcção Nacional
de Terras, Propriedades e Serviços Cadastrais mak sei halo.
Regulamentu ne’e bele mos hatama referénsia ba rekerimentu ne’e husi "parte
interesadu ruma", atu permiti organizasaun sosiedade sivil ou investidores sira atua
hodi naran komunidade rai-nain ida nian. Opsaun ida ne’e bele la nesesáriu tanba
organizasaun sosiedade sivil bele fo konsellu ho tulun komunidade ida atu hato’o ni-
nia rekerimentu rasik. Aplikasaun ida so bele halo wainhira komunidade
konkordansia ba aplikasaun refere.
5. Prioritizasaun ba áreas delimitasaun nian.
Prioritizasaun ba areas ba delimitasaun zona protesaun komunitária or propriedade
komunidade nian bele útil atu evita sobre-karrega kapasidade institusional, enkuantu
satisfáz mos ezijénsias atual sira ba atividade ekonómika terseira parte nian iha áreas
balun. Opaun sira inklui prioritizasaun:
(a) Bazedu ba rekerimentu husi komunidade ida;
(b) Iha limiti vila/sidade ida nia liur iha nebé Estadu ka investidor ida hakarak hahú
atividade ekonómika foun ka projetu ka planu dezenvolvimentu sira; ka23
(c) Iha limiti vila/sidade nia liur iha nebé iha konflitus kona-ba baliza rai nian.
Haluan prioritizasaun ba delimitasaun komunidade nian ba áreas iha nebé ezisti
konflitus, hanesan iha kazu Moçambique nian, bele la apropriadu tanba poténsia iha
Timor-leste ba konflitu entre komunidade balun neebe kauza ou agravado husi
proseso delimitasaun komunitaria. Atu fo prioritizasaun ba delimitasaun bazeadu ba
rekerimentu, ka ba áreas nebé antisipa tiha ba dezenvolvimentu, sei permiti DNTPSC
no atór relevante sira seluk atu konsentra sira-nia rekursus no aumenta oportunidade
ba delimitasaun à tempu. Sei iha nesesidade ba mekanizmus atu garante transparénsia,
konsultasaun no akontabilidade iha prosesu prioritizasaun.
6. Prosedimentus ba zona protesaun komunitária ka delimitasaun propriedade komunitária
Artigu 23 (4) esboso Lei Rai permiti iha sistema no prosesu demarkasaun ida ba zona
protesaun komunitária sira atu reguladu husi estatutu ketak ida. Ba konsiderasaun
konsisténsia nian, regulamentu ne’e bele konfirma katak prosedimentu delimitasaun
nian aplika ba zona protesaun komunitárias no mos propriedade komunidade nian,
23
Provizaun hanesan bele haré iha Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Mozambique nian.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
20
enkuantu tau iha konsiderasaun diferensa sira iha eskala no atributus zona protesaun
komunitária no propriedade komunidade nian.
Prosedimentu ba delimitasaun bele impulsionadu husi estadu ka komunidade, ka
inklui kombinasaun ida husi atores estadu no komunidade nian. Opsaun sira ne’e mak
hanesan
(a) Delimitasaun husi ajénsia Estadu nian ida. Pur ezemplu, Akta Rai Indíjena/Native
Lands Act Fiji nia eziji katak:
Komisaun Rai Indíjena (kompostu ho Ministru) sei determina rai nebé mak nudar
propriedade lejítimu no ereditáriu nain indíjena sira nian... Komisaun Rai Indíjena
sei determina baliza no lokalizasaun rai sira nebé reklama ona no mos naran
membrus komunidade nian nebé halo reklamasaun ne’e (s.12).
Iha Tanzania, Komisáriu Rai hasai sertifikadu rai suco nian ida ho forma preskritu ba
suco ida-ida nebé marka ona ni-nia baliza (s.7 Village Land Act 1999).
(b) Delimitasaun liu husi téknika partisipativu sira bazeadu iha komunidade. Pur
ezemplu, Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Moçambique nian defini
prosesu avaliasaun partisipativu ida, nebé defini nudar:
Halibur informasaun nebé komunidade lokal ida fo kona-ba: (a) ni-nia istória;
kultura no organizasaun sosiál; (b) utilizasaun rai no rekursus naturais seluk no
mekanizmus ba ni-nia jestaun; (c) okupasaun espasu; (d) dinámika sira populasaun
nian; (e) konflitu sira nebé bele mosu no mekanizmus atu rezolve sira... (Artigu 2
(6)).24
Aneksu Tékniku Moçambique nian mos hatama provizaun sira nebé relasiona ho:
Enkontru inisiál atu explika kona-ba propózitu no prosesu demarkasaun nian.
Akordu kona-ba selu kustus demarkasaun nian.
Preparasaun mapas utilizasaun no okupasaun rai komunidade nian, no
identifikasaun baliza sira ho komunidade viziñu sira.
Preparasaun mapa esbosu ida no relatóriu ho tulun asesór tékniku ida nebé iha
koñesimentu báziku kona-ba survey.
Aprezentasaun no aprovasaun ba mapa esbosu no relatóriu iha reuniaun nebé
involve komunidade, administrador lokal sira no saseluk sira husi komunidade
viziñu sira.
Verifikasaun ba mapa esbosu no relatóriu husi Direcção Terras e
Propriedades.
Survey husi Direcção Terras e Propriedades bazeadu ba mapa esbosu no
relatóriu.
Hatama iha Kadastre Rai Nasional.25
24
Iha Timor Leste definisaun avaliasaun partisipativu bele hatama halibur informasaun relasionadu ho
áreas interese komún (ne’e katak zona protesaun komunitária ica) no áreas utilizasaun hamutuk no
fahe-ba-malu (ne’e katak propriedade komunidade nian). 25
Haré arts. 5-13, Aneksu Tékniku 1998 ba Regulamentus Lei Rai Moçambique nian.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
21
Iha Indonesia, Ministru Estadu ba Asuntus Rai/Xefe Ajénsia Rai Nasional ni-nia
Regulamentu No. 5 1999 nian kona-ba rai ulayat prevé katak realizasaun direitus
komunidade nian ba rai kostumeiro sei halo tuir lei kustomeiro komunidade nian tuir
regulamento legal ba area neebe preokupado (Artigu 2).
Delimitasaun komunidade labele limitadu ba identifikasaun baliza kadastral deit.
Vantajen delimitasaun komunidade liu husi avaliasaun partisipativu mak katak nia
suporta Estadu ni-nia obrigasaun legal atu promove sustentabilidade ambiental no
sósiu-kultural iha utilizasaun rekursus naturais no meios vida moris komunidade lokal
ida-idak nian (Artigu 22, Lei Rai). Avaliasaun partisipativu mos permiti halo
identifikasaun área esensial sira ba seguransa ai-han no sustentabilidade kultural,
enkuantu fasilita mekanizmus ba parsearias ihanebé apropriadu ho investidor sira husi
rail liur.
Sei iha nesesidade ida ba programa treinamentu diak ida, apoiu no aumenta
kumpriendesaun se regulamentu ne’e adopta téknikas delimitasaun partisipativu.
Karik opsaun diak liu mak delimitasaun partisipativu husi pesoal DNTPSC nian nebé
treinadu hetan rekursus, no atua hamutuk ho programa Ita Nia Rai ou ho programa
neebe hanesan. Proseso mos bele inklui organizasaun sosiedade sivil neebe treinado
ona iha proseso partisipatorio ho papel fasilitador ba komunidade.
7. Distingi entre Propriedade Komunitária no Zonas Propriedade Komunitária
Distinsaun entre propriedade komunidade nian no zona protesaun komunitária sira sei
sai aspetu ida susar liu atu implementa Kapítulu V. Ámbitu áreas nebé tenki tama iha
definisaun ba propriedade komunidade nian sei afetadu husi forsa mekanizmus
protesaun nian nebé relasiona ho zona protesaun komunitária sira. Koalia em jeral,
bainhira salva-guarda sira nebé aplika ba zona protesaun komunitária ida monus
nesesidade atu iha definisaun luan ida ba propriedade komunidade.
Kapítulu V elabora definisaun ba propriedade komunitaria nian no zona protesaun
komunitária sira. Zona protesaun komunitária sira engloba áreas interese hamutuk sira
ba komunidade ida. Propriedade komunidade nian rekere utilizasaun hamutuk no
fahe-ba-malu, no organiza tuir prátika no kostumi lokal sira. Kapítulu V la fo lista ida
kona-ba áreas nebé bele tama iha definisaun propriedade komunitaria nian.
Opsaun sira atu halo tan distinsaun entre zona protesaun komunitária sira no
propriedade komunidade nian mak hanesan:
La iha tan elaborasaun atu mantein natureza fleksivel no inkluzivu definisaun
sira nian iha Kapítulu V.
Lista indikativu ida kona-ba tipu áreas nebé bele tama iha definisaun kona-ba
propriedade komunidade nian. Hanesan ezemplu, regulamentu bele dehan
katak:
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
22
Areas propriedade komunidade nian bele inklui, maibé la nesesáriamente limitadu
ba, áreas utilizasaun komún no hamutuk tuir mai nebé organiza tuir prátika no
kostumi lokal sira:
Rai nebé uza ba hein balada.
Área ai-laran sira nebé uza ba tesi-ai no produtus ai-laran nebé la’os
madeira.
Areas nebé uza ba agrikultura muda-ba-mai/lere-no-sunu toos (inklui áreas
agrikultura nebé la kuda ai-han ruma).
Lagoa no mota sira nebé uza ba kaer-ikan no akuakultura.
Bee matan sira nebé uza ba bee-hemu ka irrigasaun (inklui áreas kaptasaun).
Àreas rate nian no fatin sira seluk ho importánsia ritual.
Lista indikativu ida kona-ba área potensiál sira propriedade komunitaria nian sei hadia
entendimentu no serteza iha relasaun ho distinsaun entre propriedade komunidade
nian no zona protesaun komunitária sira iha Kapítulu V. Importante tebe-tebes atu
halo konsulta tarjeto seluk tan atu koko distinsaun entre propriedade komunidade nian
zona protesaun komunitária sira iha ambiente lokal oi-oin.
8. Delimitasaun komunidade jestaun konflitos no rejolusaun
Regulamentu ne’e bele defini mekanizmus atu maneja konflitu nebé mosu husi
rekoñesimentu zona protesaun komunitária ka propriedade komunidade nian. Ne’e
bele inklui identifikasaun áreas nebé iha disputa laran no mekanizmus rezolusaun
konflitu lokal liu husi téknikas delimitasaun partisipativu. Opsaun ida mak katak
regulamentu ne’e prevé katak áreas nebé iha disputa laran labele submete ba
delimitasaun kadastral. Hanesan ezemplu, reformas ikus liu ba Akta Rai Papua Nova
Giné nian permiti halo survey no rejistu ba baliza grupu rai nebé inkorporadu ihanebé
la ezisti disputa kona-ba baliza sira ne’e (hafoin periodu notifikasaun ida). Área sira
nebé la iha disputa deit mak sei sai objetu atribuisaun direitus rai ba terseiru parte.
Nuné mos, ka nudar alternativu ida, regulamentu ne’e bele estabelese
diskresionariedade regulamentar ida atu la kontinua halo delimitasaun zona protesaun
komunitária ka propriedade komunidade nian iha nebé delimitasaun sei hamosu ka
agrava liu tan konflitu sosial nebé labele justifika. Desizaun atu la kontinua halo
delimitasaun Direcção Nacional de Terras e Propriedades e dos Serviços Cadastrais
mak bele foti. Bele halo rekursu ba desizaun ne’e, ka kazu kontráriu submete ba
revizaun. Desijaun hotu halo husi DNTPC bele halo rekurso ba Ministerio da justisa.
Ho forma alternativu, regulamentu ne’e bele prevé katak parte sira nebé involvidu iha
disputa ida, iha área ida ba delimitasaun komunidade, sei offerta mediasaun no iha
konsulta ho DNTPSC kona-ba mediador ida, no se mediador ne’e sertifika katak
mediasaun la hetan susesu, maka parte involvidu sira bele hili atu lori disputa ne’e ba
Tribunal ida iha loron 90 laran husi loron sertifikasaun nian. Hafoin hetan tiha
rezolusaun husi Tribunal ida área ne’e bele kontinua halo delimitasaun. Hare ba
limitasaun kapasidade iha parte tribunal, relevantes no fleksivel mekanismo
rezolusaun disputas hanesan mediasaun sai krusial tebes hodi reduz numero kazu
neebe refere ba tribunal. Neste momento iha limitasaun ba kapasidade mediasaun
independente iha Timor-Leste, entao nee presija tebes dezenvolve.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
23
Poténsia ba konflitu tanba delimitasaun komunidade iha fatin balun iha Timor-Leste
a’as, no tanba ne’e mak apropriadu atu prevé desizaun sira atu la lao-ba-oin bainhira
delimitasaun hamosu, ka bele hamosu, konflitu komunidade. Karik estatutu legal zona
protesaun komunitária ida nian ka área propriedade komunidade nian mosu tanba
implikasaun automátiku husi lei, maka faktu katak delimitasaun la kontinua sei la
afeta direitus komunidade nian nebé mosu iha Kapítulu V esbosu Lei Rai nian.
9. Identifikasaun Membrus Komunidade
Modelu komparativu sira la hanesan iha relasaun ho identifikasaun membrus
komunidade ba propózitu sira Kapítulu V nian. Regulamentus rai Moçambique nian la
presiza preparasaun lista membrus komunidade ida. Jurisdisaun sira seluk - hanesan
Afrika-du-Sul, Papua Nove Giné no Fiji – presiza lista membrus ida nudar parte husi
koñesimentu komunidade no prosesu delimitasaun nian.26
Komunidade sira rasik bele
determina membrus komunidade nian, ka liu husi regulamentus afiliasaun nian nebée
preskreve ona.
Iha kontekstu Timor-Leste membro komunidade em partikular bele sai deficil atu
determina iha kazu balun tamba mudansa ho forsa durante governasaun portuguese no
indonesia rezulta iha komunidade balun komposto husi ema no differensa
backgrounds ba affiliasaun. Se kuando iha regulamento affiliasaun neebe preskreve,
presija reflete legado relokasaun ou risko ba divisaun komunidade.
Bainhira estabelese ona, vantajen lista afiliasaun nian mak katak nia hakuran poténsia
ba konflitu kona-ba elijibilidade afiliasaun nian, partikularmente iha kontextu
proposta atividade ekonómika terseira parte nian. Desvantajen mak katak nia presiza
grau kapasidade institusional ida, atu fasilita preparasaun no atualizasaun, no iha
poténsia atu kristaliza konflitu naruk kona ba membro no estatuto iha grupo ida nia
laran iha maneira neebe bele haketak membro balun.
Alternativu ida - ka suplementu - ba lista membrus mak preparasaun no manutensaun
jeneolojia (hanesan iha fatin balun Papua Nova Giné nian). Preparasaun liña
desendénsia ne’e, em vez de lista membrus nian ida, apropriadu liu ba Timor-Leste
tanba poténsia ba konflitu tanba afiliasun komunidade, no rekizitus kapasidade atu
dezenvolve no mantein lista membrus. Preparasaun liña desendénsia sei presiza
programa sustentadu treinamentu no kapasitasaun, provavelmente liu ho baze iha
parsearia entre DNTPSC no grupu lokal sira nebé ho forma relasaun desendentes,
familia.
Tanba difikuldades DNTPSC nian atu alkansa komunidade sira iha fatin dok iha nível
aldeia,maka bele apropriadu ba regulamentu atu deklara deit katak delimitasaun ba
propriedade komunidade nian bele involve koleksaun ba etnografia no materia
geneolojiko. Se atu hahú halo mapeamentu jenealójiku ka lae tuir mai bele husik ba
konsulta foun no avaliasaun téknika ida tuir mai. Avaliasaun ne’e tenki inklui análize
konflitu ida.
26
Haré Lei Asosiasaun Propriedade Komunal/Communal Property Associations Act 1996 Repúblika
Áfrika du Sul nian (s 5).
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
24
10. Poder Sira no Estatutu Legal Komunidade Ida Nian
Komunidade ida iha direitu atu sai nain ba propriedade komunidade nian. DNTPSC
sei hasai títulu nain ba propriedade komunidade iha naran komunidade lokal nian
(Artigu 25, esbosu Lei Rai). Lei rai la adopta aproximasaun asosiasaun Papua Nova
Giné no Afrika du Sul nian nebé hatama ona, aproximasaun neebe halao husi
organijasaun hanesan Community Land Trust iha Vanuatu, ou eis kolonia balun iha
afrika. Komunidade ida nebé enkaixa ho definisaun lei nian nudar entidade jurídiku
ida iha relasaun ho propriedade komunidade nian.
Opsaun sira ba definisaun kona-ba poder sira no estatutu legal komunidade ida nian
iha relasaun ho propriedade komunidade nian inklui:
La iha tan definisaun kona-ba poder no estatutu legal sira, tanba komunidade
mak nain propriedade imóvel nian ho direitu no estatutu sira iha Esboso
Kódigu Sivil.
Konfirmasaun katak komunidade nudar entidade legal ida, ba propózitus kaer
direito ba propriedade komunidade, ho poder sira nebé inklui kapasidade ida
atu halo kontratu no fo direitus ba propriedade komunidade nian tuir lei (nota
katak propriedade komunidade nian ne’e rasik inalienável/la bele foti).
Atu hasae serteza regulamentu ne’e bele konfirma katak:
Komunidade nudar entidade legal ida, ba propózitus kaer direitos ba propriedade
komunitária, ho susesaun perpetual/ perpetual succession no bele prosesa no la
prosesadu iha tribunal, halo kontratu nebé la’os kontratus atu fan propriedade
komunitária, no kazu kontráriu bele hetan, sosa, iha no goza propriedade móvel no
imóvel no bele transfere direitus ba propriedade móvel no imóvel eseptu liu husi
forma alienasaun propriedade komunitária.
Se komunidade ida sosa rai maka rai ne’e la sai propriedade komunidade nian eseptu
nia prienxe definisaun husi lei.
Atribuisaun direitus husi komunidade ida ba propriedade komunidade nian submete
ba prosedimentus no restrisaun sira nebé defini ona iha Parte IV iha kraik (kona-ba
atividade ekonómika terseira parte nian). Potensialmente, bele mos fo poder ba
komunidade sira atu administra rai iha zona protesaun komunitária ida tuir prátika no
kostume lokal sira, submete ba kondisaun sira nebé relasiona ho igualdade, la-iha-
diskriminasaun no sustentabilidade (haré tan Parte III iha kraik).
Regulamentu ne’e bele estabelese provizaun sira relasionadu ho responsabilidade
membrus komunidade nian iha kazu la iha kapasidade atu selu tusan sira nebé
komunidade ida submete ba iha relasaun ho propriedade komunidade nian. Opsaun
ida mak atu membrus la responsável ba tusan sira komunidade nian. Opsaun seluk ida
mak atu limita montante nebé atu selu husi membrus bainhira la konsege selu tusan
propriedade komunidade nian. Hanesan ezemplu, Akta Inkorporasaun Grupus Rai
Land Groups Incorporation Act 1974 Papua Nova Giné nian prevé katak:
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
25
Responsabilidade membru ida nian ba falido limitado ba montante husi ni-nia
interese iha propriedade ne’e no montante hotu-hotu nebé peretense ba nia (s. 17).
III. Governansa Rai Komunidade Nian
Lei rai prevé katak iha zona protesaun komunitária sira Estadu iha responsabilidade
atu:
a. Garante katak prátikaKostumeiro hotu-hotu tuir Konstituisaun no
partisipativu, la-diskriminativu no respeita igualdade jéneru;
b. Promove sustentabilidade ambiental no sósiu-kultural iha utilizasaun
rekursus naturais no Meios vida moris komunidade lokal ida-idak nian;
no
c. Proteje propriedade imóvel komunidade nian husi espekulasaun bens
imobiliárius (Artigu 22).
Prinsípius no prosedimentus atu permiti Estadu atu kumpri ni-nia obrigasaun sira atu
proteje iha relasaun ho zona protesaun komunitária sira presija tebes inklui/hatama iha
regulamento balun.
1. Direitus Legais Nain Individual Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária
Opsaun ida mak atu husik direitus proprietárius propriedade imóvel nian ba provizaun
jeral Kódigu Sivil nian. Opsaun seluk ida mak atu konfirma katak nain individual sira
rai nian iha zona protesaun komunitária ida iha direitus asesu no exkluzaun iha
relasaun to sira-nia propriedade. Hanesan ezemplu, Regulamentus Lei Rai 1998
Moçambique nian prevé direitus proprietáriu nian ba propriedade imóvel, inkluzive
sira nebé hetan liu husi posesaun, atu iha direitu:
a) atu defende sira-nia direitus, tuir lei, hasoru invazaun ruma husi ema seluk ida;
b) atu iha asesu ba sira-nia rai-baluk no ba rekursus be’e públiku nian liu husi rai-
baluk sira nebé besik, no atu kria instrumento ida bele kesi metin direito no
obrigasaun relasiona ho nain ou posse ba rai nebé presiza ba propózitu ida ne’e.
Tipu provizaun ida ne’e sei klarifika katak nain individual sira propriedade imóvel
nian iha direitu veto ba atividade ekonómika terseiru parte nian iha sira-nia rai.
Versaun adaptadu ida ba provizaun ne’e bele serve mos atu proteje direitus asesu
Kostumeiro nian husi restrisoens ka bandu sira nebé nain individual sira deklara iha
zona protesaun komunitária ida.
2. Akizisaun nudar Proprietáriu ho Baze iha Spesial Ujukapiaun iha Zona Protesaun Komunitária
Distritu rural barak iha Timor-Leste iha ema barak tebe-tebes nebé muda fatin mak
hela iha "rai komunidade nian" husi grupuKostumeiro ida. Balun okupa rai ho baze
iha tipu usufrutuáriu ka akordu "nao-transferabilidade". Sira seluk okupa rai durante
periodu deslokasaun nebé rungu-ranga iha tempu Indonézia nian, nebé la hetan
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
26
akordu husi grupu Kostumeiro lokal. Esforsu hotu-hotu husi ema sira nebé muda-fatin
ne’e atu reklamasaun apropriasaun/kepemilikan ba rai kostumeiro iha zona protesaun
komunitária ida, partikularmente iha sentidu direitu atu faan rai ne’e, parese bele
hamosu konflitu ho grupu rai-nain kostumeiro sira.
Determinasaun kona-ba proprietáriu mos sei komplikadu tanba susar halo distinsaun
sira entre ema sira nebé hetan posesaun liu husi akordu ho rai-nainKostumeiro (no
tanba ne’e la iha direitu ba apropriasaun/kepemilikan), no ema sira nebé hetan "ho
forma kontráriu" (ne’e katak la iha akordu) no elijível atu hetan rekoñesimentu nudar
nain tuir lei rai.
Bele ka lae implementasaun Kapítulu V limita ka modifika direitus ba rai iha zona
protesaun komunitária ida, partikularmente kona-ba atu minimiza risku konflitu se
ema sira nebé muda-fatin buka atu sai ba rai ne’e? Artigu 24 lei rai dehan katak:
Bainhira klassifika rai ida hanesan Zona Protesaun Komunitaria, ida ne’e sei la afecta
ba nain ba rai particular, ema colectiva ka Estado nian ne’ebe localiza iha ne’eba, no
mos direito ba sira nain rasik, mesmo ke ho limitasaun ne’ebe dadaun tuir regime ba
protesaun.
Se implementasaun Kapítulu V hola forma lei Parlamentar ida, entaun nia sei amenda
artigu 24 ba too inkonsisténsia ruma nian.
Opsaun ida la’os atu limita reklamasaun ba rai iha zona protesaun komunitária ida ho
baze ujukapiaun spesial. Sira nebé prienxe kritériu iha lei rai sei sai nain ho direitus
nebé Kódigu Sívil defini ona. Opsaun seluk ida mak atu adapta 15 (1) Regulamentus
Lei Rai Moçambique nian, nebé trata situasaun hanesan ne’e:
"fahe rai iha zona protesaun komunitária ida ba propózitus atu rekoñese nain ema
ida nian ho baze iha ujukapiaun special sei akontese deit hafoin halo tiha konsulta ho
komunidade lokal."
Tipu provizaun ida ne’e sei tulun satisfaz estadu ni-nia obrigasaun atu promove Meios
vida moris komunidade lokal ida-ida nian, no atu proteje propriedade imóvel iha
komunidade ida "husi espekulasaun bens imobiliárius" (Artigu 22, esbosu Lei Rai).
3. Restrisoens ba Apropriasaun Propriedade Imóvel Iha Zona Protesaun Komunitária
Bele iha inserteza relasionadu ho ezersísiu direitus ba propriedade imóvel iha zona
protesaun komunitária ida, partikularmente hodi tau iha konsiderasaun obrigasaun atu
fo protesaun no kondisaun sira Kapítulu V nian. Nudar temi tiha ona, opsaun ida mak
atu husik nain sira propriedade imóvel nian atu aplika sira-nia direitus tuir Kódigu
Sivíl. Seluk ida tan mak atu adapta s. 29 (2) husi Akta Rai Suco / Village Land Act
1999 Tanzania nian:
Direitus ba propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida sei submete ba
kondisaun sira nebé implika, inklui obrigasaun sira atu involve iha prátikas
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
27
agrikultura sustentável, atu halo tuir prátika lokal no kostumi sira bazeadu ba lei, no
atu mantein no asegura markador baliza sira (s. 29 (2)).
Tipu provizaun ida ne’e sei tulun satisfáz estadu ni-nia obrigasaun atu promove
prátika ambiental sustentável sira no prátika la-diskriminativu sira.
Opsaun seluk ida tan mak atu adapta s. 26 husi Akta Rai Tribu /Tribal Land Act
Botswana nian:
Direitus ba propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida sei labele
transfere ba ema seluk ida liu husi hahalok voluntáriu ruma ema sira ne’e ka ni-nia
ajente, ka ema sira seluk nebé atua hodi ni-nia naran nebé iha kontrole ba ni-nia
propriedade, bainhira la iha konsentimentu eskritu husi DNTPSC.
Tipu provizaun ida ne’e bele tulun satisfáz estadu ni-nia obrigasaun atu prevene
espekulasaun bens imobiliárius iha zona protesaun komunitária ida. Maibé, ne’e sei
presiza reforsu makás ba rekursu finanseiru no kapasidade DNTPSC nian, no
akompañamentu kontabilidade no mekanizmus transparénsia nia. Bele prefere liu atu
limita salvaguarda sira hasoru konflitu komunidade, nebé mosu husi faan direitus
proprietáriu nian iha zona protesaun komunitária nia, ba rekizitus nebé (1) konsulta
komunitária halo antes rejistu direitus proprietáriu nian ho baze iha special
Ujukapiaun iha zona protesaun komunitária ida, no (2) ema sira nebé kaer direitu
propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida sei halo tuir prátika no
kostumi lokal sira bazeia ba lei.
4. Estatutu legal Direitus Kostumerio ba Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária ka Área Propriedade Komún ida
Iha direitus ba propriedade imóvel lubuk ida iha zona protesaun komunitária ida nebé
la satisfáz kritériu ba posse iha esbosu Lei Rai. Direitu sira ne’e mak hanesan direitus
asesu nian, okupasaun, utilizasaun no exkluzaun. Sira bele inklui direitus ho natureza
ritual ida, nebé bele inklui autoridade atu foti desizaun kona-ba utilizasaun no
alokasaun rai no rekursus naturais. Tipikamente natureza direitus kustumarius iha
zona protesaun komunitária ida varia tuir estatutu ema nebé kaer direitu nian, nebé
bai-bain determina liu husi relasaun besik ho fonte autoridade kostumeiro nian.
Opsaun ida iha relasaun ho direitu kostumeiro sira mak atu limita rekoñesimentu legal
ba direitus nebé prienxe kritériu ba posesaun no special adverse possession iha lei rai
no Kódigu Sivíl. Opsaun seluk ida mak atu deklara katak:
Direitus ba propriedades imóvel nebé hetan tuir prátika no kostumi lokal sira, iha
zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade, sei válidu eseptu
nudar previstas ona iha lei.
Atu evita inserteza no proteji Meios vida moris lokal sira, importante atu rekoñese
tipu oi-oin direitu kostumeiro sira iha zona protesaun komunitária ou área propriedade
komunidade nian ida, ho kondisaun katak direitus ne’e konsistente ho Konstituisaun
no ho direitus ba propriedade imóvel sira nebé lei rai rekoñese. Importante mos atu
rekoñese direitu kostumeiro sira loron aban-bainrua nian, nebé bele la rejistadu iha
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
28
kadastre rai nasional, inkluzive sira nebé hetan liu husi eransa ka donativu
kustumariu.
5. Estatutu Rai Estadu Nian iha Zona Propriedade Komunidade Ida
Esbosu Lei Rai prevé ezisténsia rai estadu nian iha zona propriedade komunidade. Iha
risku konflitu ida se identifikasaun rai estadu nian sobrepostu/tumpang-tindih ho
persepsaun komunidade nian kona-ba propriedade komunidade nian ka autoridade.
Iha konflitu lokal lubuk ida iha Timor-Leste nebé involve reklamasaun ba rai estadu
nian, ka fo direitus ba rai estadu nian.
Esbosu Lei Rai defini rai estadu nian nebé inklu rai nebé adminsitrasaun públika
Portugal nian uza to’o 7 Dezembru 1975 no administrasaun Indonezia nian to’o 19
Outubru 1999, nebé pertense ba Estatu ida-ida iha Timor-Leste laran. Definisaun ne’e
presiza utilizasaun rai husi administrasaun Portugal ka Indonezia nian, la’os deit akta
kartográfiku kona-ba reklamasaun rai liu husi, Hanesan ezemplu, Carte de Lei
(Portugal) ka nosaun kona-ba direitu kontrola estadu nian (Indonézia).
Maiski definisaun ne’e la engloba rai hotu-hotu nebé administrasaun Portugal ka
Indonesia reklama, tanba rekizitu utilizasaun nian, maibé definisaun kona-ba rai
estadu nian parese sei iha konflitu ho persepsaun balun komunidade nian no
reklamasaun sira nebé relasiona ho rai komunidade nian. Importante atu fo insentivu
no sansaun sira ba governu atu identifika no marka rai estadu nian, atu minimiza
poténsia ba konflitu no inserteza. Opsaun sira nebé propoin ba diskusaun iha leten
inklui prezunsaun sira nebé relasiona ho zona protesaun komunitária sira, no rekizitus
atu marka rai estadu nian nudar zona protesaun komunitária ka delimitasaun
propriedade komunidade nian.
Esbosu Lei Rai ne’e permiti rai estadu nian atu ezisti iha zona protesaun komunitária
ida. Nia mos presiza konsulta komunitária atu presede atividade ekonómika terseiru
parte nian iha zona protesaun komunitária ida. Ne’e hatudu posibilidade atu adapta
Artigu 13 (3) Lei Rai 1997 Moçambique nian, ho sentidu jeral katak:
Iha zona protesaun komunitária ida konsesaun direitus ba terseiru parte iha área ida
rai estadu nian sei hatama deklarasaun ida husi autoridade administrativu lokal sira,
nebé halo hafoin konsulta ho komunidade sira, ho objetivu atu konfirma katak área
ne’e la iha ema hela ba.
Iha kontekstu Timor-Leste, presija tebes aumenta konseito hodi inklui konfirmasaun
katak area sira maka rekursos primaria ba meios vida moris ba komunidade lokal;
mesmo sei laiha okupantes.
Abordajen alternativu ida mak atu prepara kompensasaun bainhira identifikasaun rai
estadu nian iha zona protesaun komunitária ida afeta direitu lokal ka
direituKostumeiro sira utilizasaun nian. Kompensasaun de facto ida hanesan ne’e
funsiona iha Indonesia. Ezemplu seluk aprezenta iha Akta Rai Tribu Botswana nian
(s. 33), nebé prevé selu kompensasaun ba ema sira nebé kaer direituKostumeiro ba rai
nebé fo ona ba Estadu ba objetivu públiku sira. Banku Mundial ni-nia diretrizes kona-
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
29
ba Reestabelesimentu involuntáriu mos defini provizaun kompriensivu relasiona ho
asisténsia ba reestabelesimentu.27
Rekizitu Moçambique nian ba direitu nebé atu fo ba rai estadu nian se área ne’e
sertifikadu nudar la iha okupante simples liu no fásil liu atu administra du ke modelu
kompensasaun Indonézia ka Botswana nian. Iha parte seluk, ema bele abuza
abordajen Moçambique nian liu husi utilizasaun sertifikasaun pro forma husi atór sira
nebé iha interese ba sira’an rasik. Rai-nain no ofisiais sira nebé hatene didiak ona
sistema Indonézia nian sei adapta mos ho forma prontamente liu ba modelu
kompensasaun ne’e.
Sujere ona katak regulamentu ezekusaun ba Kapítulu V sei dirigida tuir meios ida
neebe katak sei la fo possibilidade ba deslokasaun populasaun husi ujo ba rai ba
rezidensial, ba propozito ekonomia no kultura tanba identifikasaun rai estadu nian iha
zona protesaun komunitária ida. Regulamentu ezekusaun bele adopta abordajen
Moçambique nian, ho akurasaun liu iha ni-nia liafuan no prosedimentus, no sansaun
makás liu sira ba partes nebé la kumpri rekizitus sertifikasaun nian.28
Se demarkasaun ba rai estado iha zona protesaun komunitaria iha realidade rezulta ba
akuizisaun ba direitos ou interese iha rai, implementasaun kuadro opsaun politika ba
kapitulo V bele fornese sistema kompensasaun and/ ou assisstensia ba meios ba vida
moris hodi garante katak ema neebe afeitado sei lahetan moris neebe att/ladiak tamba
deit deslokamento.
6. Autoridade atu Maneja Rai no Rekursus Naturais
Klarifikasaun autoridade ba jestaun rai no rekursus naturais importante atu garante
prátika sustentável, la-diskriminatóriu no protetivu sira iha zona protesaun
komunitária ida. Maiski nune’e rai-nain propriedade imóvel nian sei iha direitu bai-
bain no insidénsia pose rai tuir Kódigu Sivíl, inkluzive iha relasaun ho utilizasaun rai,
regulamentu seluk tan kona-ba prátikas utilizasaun rai bele nesesáriu atu implementa
provizoens Kapítulu V nian. Hanesan ezemplu, proibisaun kostumeiro sira iha Timor-
Leste – iha Tetum lulik ka tara bandu – dala ruma relasiona ho utilizasaun sustentável
rekursus bee, ai-laran tuan sira no áreas seluk nebé iha importánsia ambientál.
Opsaun ida mak atu prevé katak:
Jestaun rai no rekursus naturais iha zona protesaun komunitária ida, ka área
propriedade komunidade nian ida, sei halao tuir prátika no kostumi lokal sira, eseptu
nudar prevé ona iha lei.
Opsaun seluk ida mak atu adapta s. 8 husi Akta Rai Suco 1999/Village Land Act 1999
Tanzania nian:
27
Haré the World Bank, Operational Policy on Involuntary Resettlement OP 4.12 Involuntary
Resettlement, December 2001
http://wbln0018.worldbank.org/Institutional/Manuals/OpManual.nsf/toc2/CA2D01A4D1BDF5808525
6B19008197F6?OpenDocument 28
Haré ba katak Lei 1/2003 estabelese prosedimentus ba duni-sai okupante sira husi rai estadu nian.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
30
Jestaun rai no rekursus naturais iha zona protesaun komunitária ida, no área
propriedade komunidade nian ida, sei konsidera prinsípius dezenvolvimentu
sutentável nian, igualdade no la-iha-diskriminasaun no nesesidade atu konsulta ho
tau iha konsiderasauun vizaun sira autoridade lokal nian nebé iha jurisdisaun iha
zona protesaun komunitária ida ka area ho propriedade komún.
Timor-Leste tenki suporta karaterístikas sustentável ambientalmente nosaun
kostumeiro konaba lulik no tara bandu, nebé signifika katak referénsia direta ba
prátika no kostumi lokal sira eseptu nudar prevé ona iha lei, sei sai modelu ida
apropriadu liu du ke refere deit ba nesesidade atu "tau iha konsiderasaun vizaun sira
autoridade lokal nian."
7. Prinsipius La-Iha-Diskriminasaun no Igualdade
Regulamentu ne’e bele adopta liu tan provizaun sira nebé relasiona ho provizaun sira
la-iha-diskriminasaun no igualdade Kapítulu V nian. Opsaun ida mak atu adapta s.
3(2) husi Akta Rai Suco 1999 Tanzania nian:
Feto no mane sira iha direitus hanesan atu hetan, mantein, uza no trata iha direitus
ba propriedades imóvel iha zona protesaun komunitária ida (s 3(2)).
Opsaun seluk ida tan mak atu adapta Akta Asosiasoens Propriedade Komunal/
Communal Property Associations Act 1996 Repúblika Afrika du Sul nian, nebé
presiza hatama prinsípius nebé relasiona ho igualdade no la-iha-diskriminasaun iha
harí asosiasaun propriedade komunal ida (s 9). Iha Timor-Leste bele adapta rekizitu
ne’e ho referénsia ba jestaun propriedade komunidade nian (ezemplu; ne’e katak nia
tenki lao tuir prinsípius la-iha-diskriminasaun no kualidade igualdade nian).
8. Rezolusaun Disputa
Regulamentu ne’e bele defini prosedimentus rezolusaun disputa iha relasaun ho
propriedade komunidade nian ka zona protesaun komunitária ida. Opsaun ida mak
konfirma autoridade legal DNTPSC atu halo mediasaun ba disputa sira nebé relasiona
ho rai.29
DNTPSC iha programa mediasaun ida nebé relativamente hetan susesu iha
relasaun ho konflitu rai iha maioria, maiski la’os iha distritu hotu-hotu. Funsionáriu
sira DNTPSC nian simu ona treinamentu kona-ba téknikas mediasaun.
Opsaun seluk ida mak adopta modelu grupus ad hoc estadu, sosiedade sivil no saseluk
kostumeiro Indonézia nian atu involve’an iha rezolusaun konflitu lokalizadu
(ezemplu; ne’e katak liu husi prosesu Lembaga Kesaksian Hak Adat nian).
Modelu mediasaun DNTPSC nian permiti hatama estadu, sosiedade sivil no saseluk
kostumeiro sira ho baze ad hoc. Iha jeral Prefere liu atu konfirma aplikasaun husi
abordajen neebe ezistente du ke imping abordajen foun. Argumento nee ba
regulamentasaun katak , konfirma autoridade DNTPSC nian atu halo mediasaun, tuir
Lei 1/2003, iha zona protesaun komunitária ida.
29
Autoridade ne’e defini ona iha Lei 1/2003.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
31
Koalia em jeral, disputa sira nebé to’o ba iha DNTPSC submete ona ba esforsus atu
hetan rezolusaun liu husi mekanizmu kostumeiro sira. Parese xefe de aldeia no xefe de
suco mos involvidu ona. Importante katak regulamentu ne’e kria espasu legal ba
esforsu primeira instánsia atu rezolve disputa liu husi mekanizmu lokal ka
kustumariu. Hanesan ezemplu, regulamentu ne’e bele prevé katak:
Rezolusaun disputas nebé iha relasaun ho direitus ba propriedades imóvel, iha zona
protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade nian ida, sei halao tuir
prátika no kostumi lokal sira eseptu nudar prevé ona iha lei.
Iha Áfrika du Sul, tuir Akta Asosiasoens Propriedade Komunal RSA nian /RSA
Communal Property Associations Act 1996, Diretor-Jeral bele foti konsiliador ida
nebé parte involvidu sira iha disputa ida simu (s 10). Regulamentu ne’e bele mos
prevé katak DNTPSC bele foti mediador ida nebé parte involvidu sira iha disputa ida
simu, iha zona protesaun komunitária ida ka área propriedade komunidade nian ida,
ihanebé labele rezolve disputa ne’e tuir prátika no kostumi lokal sira.
Bele apropriadu atu harí organu espesialista ida atu halo arbritajen ka foti desizaun ida
ba disputa sira iha zona protesaun komunitária ida, se akontese katak mediasaun la
konsege hetan akordu. Orgaun ne’e iha kapasidade atu evita atrazu sira nebé asosiadu
ho sistema Tribunal jeral. Lalika temi tan, orgaun ba tesi-lia ketak ida sei presiza
treinamentu no rekursus natón.
IV. Atividade ekonómika no Konsulta komunitária
1. Obrigasoens atu Involve iha Konsulta komunitária
Esbosu Lei Rai deklara katak:
Atividade ekonómika hotu-hotu ne’ebe hala’o husi ema seluk iha Zona Protesaun
Komunitaria teinki hetan konsultasaun husi komunidade lokal molok hala’o (Artigu
23(3).
Lei ne’e la identifika parte nebé kaer obrigasaun iha relasaun ho konsulta
komunitária. Regulamentu implementasaun bele prevé katak Estadu iha obrigasaun
ida atu garante konsulta komunitária. Nia bele mos prevé katak terseira parte tenki
serbisu-hamutuk ho Estadu atu garante konsulta komunitária iha relasaun ho atividade
ekonómika terseira parte nian.
Lei ne’e mos la dehan buat ida kona-ba konsulta komunitária iha relasaun ho
dezenvolvimentus ba propózitu públiku nian iha rai estadu nian, ka fo direitus ba
propriedade komunidade nian. Opsaun ida mak la fo ka klarifika ámbitu rekizitu
konsulta nian. Iha kazu ne’e, atribuisaun direitus ba propriedade komunidade nian
submete ba prosedimentus nebé defini iha kraik, no atribuisaun direitus ba rai estadu
nian ba dezenvolvimentu ba propózitu públiku nian depende deit ba identifikasaun rai
estadu nian nebé defini ona iha leten. Rekizitu konsulta komunitária bele haluan tan
hodi aplika ba dezenvolvimentu ba propózitu privadu iha rai estadu nian.
Ho kondisaun katak konsulta sira sei halo lalais, prefere liu katak rekizitus konsulta
nian haluan tan ba propriedade komunidade nian, no dezenvolvimentu ba propózitu
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
32
públiku iha rai estadu nian, atu minimiza risku mosu konflitu, enkuantu fo izensaun
ba dezenvolvimentu ba propózitu públiku eskala kiik sira hanesan hadia lurón ka
infraestrutura iha zona protesaun komunitária ida.
2. Prosedimentus ba Konsulta komunitária
Regulamentu ne’e bele defini prosedimentus no rekizitus ba konsulta komunitária.
Opsaun sira relasiona ho:
Fatin konsulta sira nian (ezemplu, presiza atu halao konsultasaun iha nível
aldeia nebé afetadu).
Kondisaun partisipativu sira ba konsulta komunitária (ezemplu, tau iha
konsiderasaun opiniaun feto sira, ema aleijadu sira, ho ema katuas-ferik sira-
nian).
Relatórius konsulta komunitária nian nebé aprova ona (ezemplu liu husi
asinatura saseluk sira komunidade nian no/ka ofisial sira governu lokal nian).
Konsekuénsia sira fallansu atu involve iha konsulta komunitária (ezemplu,
afeta ba direitus terseira parte nian).
Bazeadu ba provizaun hanesan iha regulamentus lei rai Moçambique nian, sujere atu
konsulta komunitária sira sei:
Halao iha suco no aldeia sira nebé afetadu;
Asegura partisipasaun no tau iha konsiderasaun hanoin membrus komunidade
hotu-hotu nebé afetadu, hanesan fetso sira, ema aleijadu sira no ema katuas-
ferik sira; no
Hetan rezultadu iha loron 120 laran ho relatóriu públiku ida kona-ba konsulta
komunitária.
3. Reprezentasaun Komunidade nian iha Konsultasaun komunitária
Iha Moçambique, relatoriu konsultasaun komunidade nian tengke asina husi
reprezentante komunidade entre ema nain 3 no 9 nebe mak eleitu husi komunidade
rasik. Iha kazus balun iha Moçambique, mosu tiha alegasoens abuzu poder husi
saseluk sira komunidade nian iha prosesu konsulta.
Iha Timor-Leste esbosu Lei Rai deklara katak komunidade ida sei reprezenta ni-
nia’an tuir prátika no kostumi lokal sira. Atu minimiza riskus abuzu podér, no
tratamentu diskriminativu ba rezidentes nebé la’os membru grupu kostumeiro lokal,
regulamentu ne’e bele deklara katak:
Chefe de aldeia, chefe de suco no reprejentante sira komunidade nian ba área ne’e ka
ema ruma sei asina ka marka relatóriu konsulta komunitária.
Importante atu temi ema interesadu sira, tanba konseitu suco no aldeia iha Timor-
Leste la’os nesesariamente konseitu territorial ida. Iha kazu barak, ema sira kaer-
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
33
metin afiliasaun ho suco no aldeia partikular ida maiski sira hela kleur iha área seluk
durante tinan barak.
Posibilidade seluk, regulamentu ne’e bele prevé katak komunidade ida nebé lakohi
reprezentadu tuir prátika no kostumi lokal sira bele eskolla atu foti ni-nia
reprejentante sira liu husi votu públiku.
Hakarak liu atu regulamentu ne’e la presiza prátika foun sira, hanesan nomeasaun liu
husi votu públiku, tanba prátika sira ne’e bele la adoptadu iha nível lokal. Diak liu
haluan ámbitu asinaturas nian nebé presiza ba konsulta komunitária atu hamenus
riskus abuzu ka keixa nian. Fokus ida ba prosedimentus konsulta obrigatóriu sei
konsidera mos fator sira seluk hanesan difikuldade relativu sira iha aplikasaun
funsaun legal jeral ajentes nian.
Regulamentu ne’e bele mos prevé katak sei prepara kópia ida relatóriu konsulta
komunitária nian iha sede xefe de suco área nebe refere.
4. Failla atu Involve iha Konsulta komunitária
Iha opsaun balun nee defini sansaun no konsekuénsia sira bainhira la halo tuir
rekizitus konsultasaun komunitária nian. Opsaun ida mak atu prevé katak:
Direitus terseira parte nian ba propriedade imóvel sira iha zona protesaun
komunitária ida sei lakon bainhira la halo uluk konsultasaun komunitária ida no
planu atividade ekonómika tuir lei haruka.30
Opsaun seluk mak halo provizaun kona-ba multa osan.
Bele apropriadu atu prevé invalidade legal direitus terseira parte nian, iha kazu failla
atu halo konsultasaun komunitária, tanba knar fundamental nebé konsultasaun sei
halao atu asegura obrigasaun fo protesaun iha Kapítulu V. Importánsia konsultasaun
komunitária nian, iha eskema Kapítulu V nian, presiza sansaun nebé forte tebe-tebes.
Karik regulamentu ezekusaun nian presiza terseira parte atu serbisu-hamutuk ho
Estadu, atu garante konsultasaun komunitária, maibé iha balanso regulamento bele
inklui ba invalidade legal direitus terseira parte nian se akontese failla atu halo
konsultasaun nudar presiza.
5. Honoráriu no kustus
Mekanizmus konsultasaun komunitária dala ruma karun, no importante katak
regulamentu fo kuadru sustentável ida ba selu prosesu konsulta. Opsaun ida mak
Estadu selu konsultasaun hotu-hotu. Opsaun seluk mak haruka selu kustus iha terseira
parte nia rekerente. Formulasaun liafuan ida neebe possivel ba opsaun nee maka:
Kustu konsulta komunitária nian terseiru parte nebé rekere direitus ba propriedade
komunidade, ka propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida, ka Estadu
mak selu iha kazus dezenvolvimentu ba propózitu públiku nian iha rai estadu nian.
30
Haré tan iha kraik kona-ba opsaun sira nebé relasiona ho planu atividade ekonómika terseira parte
nian.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
34
6. Planu Atividade Ekonómika Terseira parte Nian
Regulamentu ne’e tenki defini prosedimentus atu garante katak atividade ekonómika
terseira parte nian kumpri rekizitus fo protesaun nebé explika iha Kapítulu V. Opsaun
ida mak permiti fo sansaun se atividade ekonómika ne’e la halo-tuir rekizitus Kapítulu
V nian. Opsaun seluk ida mak fo mekanizmus atu garante katak planeamentu no
ezekusaun atividade ekonómika ne’e tau iha konsiderasaun rekizitus relasionadu ho
sustentabilidade, la-iha-diskriminasaun no benefísiu ba komunidade. Bazeadu ba parte
ekivalente sira lei Moçambique nian, dokumentu ne’e sujere provizaun sira tuir mai:
Rekerente terseira parte ba direitus ba propriedade komunitária, ka ba propriedade
imóvel iha zona protesaun komunitária ida, tenki prepara no aprezenta atividade
ekonómika ida ba DNTPSC, autoridade aprovasaun investimentu relevante no xefe de
suco no xefe de aldeia ba área afetadu ka ema interesadu sira molok konsulta
komunitária.
Planu atividade ekonómika terseira parte nian tenki identifika mekanizmus atu
garante inkluzividade, la-iha-diskriminasaun, sustentabilidade, no respeitu ba Meios
vida moris no asesu ba rekursu natural sira.
Planu atividade ekonómika terseiru parte nian tenki hatama mekanizmus ba
parsearia ho komunidade afetadu ida, inkluzive liu husi fo empregu, prepara
infraestrutura no/ka fahe benefísius.
Depende ba provizaun sira nebé explika iha kraik, bele konsiderea katak konteúdu no
estatutu planus atividade ekonómika terseiru parte nian sei determina liu husi
preparasaun diretriz tékniku sira. Diretriz tékniku sira bele estabelese distinsaun sira
nebé relasiona ho eskala no tipu atividade ekonómika oi-oin iha zona protesaun
komunitária ida.
7. Obrigasoens atu Tau Iha Konsiderasaun Konsultasaun komunitária
Opsaun seluk ida tan nebé relasiona ho atividade ekonómika terseiru parte nian mak
estabelese ligasaun sira entre prosesu konsulta komunitária no planu atividade
ekonómika ne’e rasik. Hanesan ezemplu, regulamentu ne’e bele dehan katak:
Planu atividade ekonómika terseiru parte nian tenki hatama resposta sira ba matérias
nebé iha relatóriu kona-ba konsultasaun komunitária, inkluindu rekomendasoens ba
parsearia ho komunidade afetadu ida.
8. Avaliasaun no Aprovasaun ba Atividade Ekonómika Terseira parte Nian
Regulamentu ne’e sei presija atu estabelese prosedimentus ba avaliasaun no
aprovasaun ba planu atividade terseiru parte nian ida. Opsaun ida mak adapta
provizaun sira Regulamentu Lei Rai 1998 Moçambique nian nebé relasiona ho:
identifikasaun rai depende ba atividade ekonómika ida terseiru parte nian;
kestaun avaliasaun tékniku ba planu atividade ekonómika terseiru parte nian;
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
35
publikasaun opiniaun ida husi administrasaun distritu kona-ba proposta
atividade ekonómika terseiru parte nian, inkluindu deklarasaun ida kona-ba
ezisténsia ka kazu kontrátiu direitus ba propriedades imóvel iha área ne’e
depende ba proposta atividade ekonómika terseiru parte nian.
DNTPSC ka organisasaun sosiedade sivil akreditadu ida bele halo avaliasaun téknika
ne’e. Organisasaun sosiedade sivil ida mak opsaun diak liu, tanba ni-nia
independénsia relativu, ho kondisaun katak tenki harí programa kapasitasaun
sustentável no finansiamentu ida. Proposta diretrizes téknikas bele prevé katak la
presiza halo avaliasaun téknika sira ba atividade ekonómika eskala kiik nebé defini
ona.
Regulamentos spesifiko kona ba aktividade terseira partes presija tebes dezenvolve
hamutuk ho proseso atual ba revizaun koba ba rekizitos ba prosedimentos negosios in
Timor-Leste.
9. Direitus Terseiru parte Nian
Regulamentu ne’e tenki prevé konsesaun direitus terseiru parte nian ba propriedade
komunidade nian (bainhira komunidade sira hakarak nuné), ka ba rai iha zona
protesaun komunitária ida. Lei rai deklara katak labele hadau ka transfere direitu
propriedade komunidade nian ba parte seluk. Opsaun ida mak ba direitus terseiru
parte nian, ba propriedade komunidade nian ka iha zona protesaun komunitária ida,
atu reguladu ho Kódigu Sivíl deit. Opsaun seluk ida mak atu prevé katak:
Terseiru parte ida bele hetan direitu uza rai-leten ida ka direitu uzufrutu ida, tuir
Kódigu Sivíl, iha zona protesaun komunitária ida ka iha relasaun ho propriedade
komunidade nian, ba periodu máximu tinan 15 depende ba direitus atu hafoun tuir
lei.
Hakarak liu atu regulamentu ne’e klarifika prazu tinan máximu direitus terseiru parte
nian atu hasae serteza no garante kumprimentu obrigasaun atu fo protesaun tuir
Kapítulu V. Ne’e dehan katak, presiza halo tan konsulta atu garante katak prazu tinan
máximu ne’e natón atu enkouraja forma sustentável investimentu no direito ho prazo
naruk bele rekomenda ba industria spesifiko, hanesan plantasaun.
10. Prosedimentu ba Hafoun Direitus Terseiru parte Nian
Opsaun seluk tan mak halo provizaun kona-ba hafoun direitus terseiru parte nian, ho
mekanizmus atu garante kumprimentu obrigasaun sira atu fo protesaun tuir Kapítulu
V. Hanesan ezemplu, regulamentu ne’e bele adapta artigu 19 Regulamentu Lei Rai
1998 Moçambique nian:
Bele hafoun direitus terseiru parte nian ba propriedades imóvel iha zona protesaun
komunitária ida tuir provizoens lei aplikável no termus ba hafoun autorizasaun
investimentu. Iha kazu ne’e, rekerente terseiru parte sei husu atu hafoun no hatudu
katak nia sei halao nafatin atividade ekonómika ne’e.
Regulamentu ne’e bele mos hatama provizoens atu garante transparénsia no
responsabilidade final iha relasaun ho hafoun direitus terseiru parte nian. Provizaun
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
36
sira ne’e bele hatama renovasaun automátiku karik terseiru parte ne’e halo-tuir tomak
kondisaun sira ba konsesaun autorizasaun.
11. Fo Direitus ba Propriedade Komunidade Nian
Regulamentu ne’e tenki harí norma sira ba konsentimentu komunidade nian ba
konsesaun direitus ba terseiru parte atu hetan propriedade komunitária. Opsaun ida
mak halo arranjus ba votu maioria membrus komunidade. Opsaun seluk ida mak
simplesmente deklara nesesidade atu fo konsentimentu, maibé la harí mekanizmu
preskritivu ka uniforme atu hetan konsentimentu. Hakarak liu mak opsaun ida ikus liu
tanba importánsia atu la impoin estruturas ka rekizitus foun ba prátika sira
komunidade lokal nian. Poténsia ba abuzu podér, nebé mosu husi rekizitu la-
espesifiku ida konsentimentu nian, bele limitadu tanba rekizitu obrigatóriu sira nebé
relasiona ho konsulta komunitária no atividade ekonómika terseiru parte nian.
Regulamentu ne’e bele prevé katak:
Konsesaun direitus ba propriedade komunitária sei halo ho konsentimentu
komunidade nian, nebé sei konfirma liu husi relatóriu konsultasaun komunitária nian.
Objetivu rekizitu konsentimentu komunidade nian mak atu limita poténsia ba abuzu
podér husi saseluk sira komunidade nian iha konsesaun direitus ba propriedade
komunitária. Maibé, sei iha nesesidade ba asinaturas iha akordu eskritu sira atu fo
direitus ba propriedade komunitária. Bainhira númeru membrus komunidade barak liu
nível determinadu ida, Hanesan ezemplu 50, maka regulamentu bele prevé katak
akordu eskritu atu fo direitus ba propriedade komunitária bele asina husi reprejentante
sira komunidade nian, nebé hili tuir prátika no kostumi lokal sira, no mos xefe de suco
no xefe de aldeia ba área afetadu sira ka ema interesadu sira.
12. Provizaun Obrigatóriu Sira
Experiénsia komparativu iha fatin sira hanesan Papua Nova Giné, ihanebé halo
dezenvolvimentu rekursu barak iha kustumariu, mak katak ema sira nebé kaer direitu
rai komunidade nian hetan benefísiu husi rekizitus obrigatóriu sira nebé relasiona ho
akordu ho investidor terseiru parte sira. Rekizitus obrigatóriu sira ne’e serve atu
proteje hasoru risku abuzu, no bele mos minimiza risku konflitu entre komunidade no
investidor.
Opsaun ida mak halo lista rekizitus obrigatórius iha regulamentu ne’e rasik. Opsaun
seluk mak alista sira iha proposta diretriz téknika, nebé sei dezenvolve tuir tamañu no
tipu investimentu oi-oin terseiru parte nian iha Timor-Leste. Diretriz sira ne’e bele
hatama referénsia ba eskema sertifikasaun internasional sira. Se Hakarak liu opsaun
ida ikus liu, regulamentu ne’e bele prevé deit katak:
Akordu ho terseiru parte ida iha relasaun ho propriedade komunitária, ka
propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida, bele submete ba provizaun
obrigatóriu sira atu garante inkluzividade, la-iha-diskriminasaun, sustentabilidade,
no respeitu na Meios vida moris no asesu ba rekursu natural sira.
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
37
Regulamentu ne’e bele mos prevé katak labele iha ema ida nebé alega kaer direitus
iha relasaun ho propriedade komunitária, nebé la’os membru komunidade ida nian, sei
la simu direitus bot liu fali ida nebé lei bele fo tuir termus regulamentu ne’e nian.
Provizaun hanesan bele hetan iha Akta Rai Tribu Botswana nian (s 29).
13. Bandu halo Transferénsia no Sub-loka
Iha riskus konflitu no inserteza se permiti terseiru parte ida atu transfere ka sub-loka
direitus ba propriedades imóvel iha zona protesaun komunitária ida. Opsaun ida mak
permiti transferénsia ka sub-loka tuir Kódigu Sivíl. Opsaun seluk mak permiti
arrendatáriu propriedade komunidade nian atu transfere ka sub-loka, maibé la’os
arrendatáriu rai estadu nian iha zona protesaun komunitária ida. Opsaun seluk tan mak
prevé katak:
Labele transfere ka halo sub-loka direitus terseiru parte nian ba propriedade
komunidade, ka propriedade imóvel iha zona protesaun komunitária ida.
Hakarak liu opsaun ida ikus atu minimiza risku konflitu no inserteza.
Opsaun seluk maka, no entanto, permitte terseira parte hodi halo sub-loka desde
komunidade konkorda. Sub-loka presija tuir sujeito ba rekizito nee’be la komplikado
hanesan arendamento orijinal.
14. Remata Direitus Terseiru parte Nian ba Propriedade Komunitária ka Propriedade Imóvel iha Zona Protesaun Komunitária Ida
Terseiru parte nebé kaer direitu ba propriedade komunidade nian, ka propriedade
imóvel iha zona protesaun komunitária ida, iha probabilidade atu halo mellorias ba rai
ne’e. Bainhira kanselamentu direitus terseiru parte nian ramata, bele iha inserteza ka
konflitu kona-ba direitus ba kompensasaun ba mellorias nebé halo ba rai. Tipu
inserteza ne’e sai tiha konflitu ni-nia hun iha fatin sira hanesan Vanuatu.
Regulamentu ne’e bele prevé katak sei la iha direitu kompensasaun ba mellorias, ka
direitu retensaun ruma ba melloria, no katak mellorias hotu-hotu tenki fo ba rai-nain.
Provizaun ida hanesan ne’e bele hetan iha s25 Akta Rai Tribu /Tribal Land Act 1968
Botswana nian. Opsaun seluk mak permiti forma "tenant fixtures " iha neebe iha
propriedade balun neebe anekso ba rai husi terseira parte ba propózitu komersiál bele
muda bainhira prazu aluga ramata, bainhira lori-sai sasán sira ne’e la estraga rai ne’e.
Opsaun seluk Ida tan mak permiti fo kompensasaun ho baze iha valor atuál
depresiadu/ depreciated present value mellorias nian em vez de sira-nia kustu
substituisaun ka kustu capital outlay.
Regulamentu Botswana nian simples liu no fásil liu atu administra ou implementa.
15. Kanselamentu Atividade Ekonómika Terseiru parte Nian
Regulamentu ne’e bele prevé kanselamentu atividade ekonómika terseiru parte nian
iha zona protesaun komunitária ida. Bazeadu ba s. 15 Akta Rai Tribu /Tribal Land Act
1968 Botswana nian, opsaun sira ba kanselamentu inklui sirkunstánsias ihanebé:
Ebosu Opsaun Polítika, Octobru 2010
38
Terseiru parte la elíjivel tan atu sai rai-nain tuir lei.
Iha tiha falla ida atu halo-tuir restrisaun sira ba utilizasaun rai.
Uza tiha rai ne’e ba propózitu ida la leiKostumeiro la autoriza ka rai-nain ne’e
viola tiha leiKostumeiro ruma nebé relasiona ho ni-nia utilizasaun.
Iha kazu rai agrikultura nian, la kuda ai-han ruma iha rai ne’e iha tinan 2 laran
no la iha justifikasaun natón.
Regulamentu Lei Rai 1998 Moçambique nian mos prevé terminasaun ba direitus ba
propriedades imóvel, nebé hetan atu halao atividades ekonómikas, se akontese falla
atu kumpri planu explorasaun (Artigu 19).
Sujere atu regulamentu ne’e adapta baze hotu-hotu ba kanselamentu nebé defini ona
iha leis Moçambique no Botswana nian. DNTPSC bele fo orden ba halo
kanselamentu, depende ba direitus rekursu nian, ka orden Tribunal nian. Iha kazus
violasaun ba kondisaun la-esensiál sira konsesaun nian, reparasaun legal nebé
apropriadu bele orden ida atu selu kompensasaun em vez de husu kanselamentu.
16. Prosedimentu ba keixas no rekursus
Regulamentu ne’e bele defini ou endereso prosedimentus ba rezolusaun keixas no
konflitus. Opsaun ida mak bazeia ba modelu nebé iha ona ba mediasaun DNTPSC
nian nebé diskuti ona iha leten. Opsaun seluk mak adopta modelu ad hoc Indonezia
nian, nebé diskute mos ona iha leten. Modelu DNTPSC nian nebé iha ona mak
preferível liu, no tanba ne’e regulamentu ne’e bele prevé katak:
Ema sira nebé afetadu tanba atividade ekonómika terseiru parte nian ida bele husu
nomeasaun mediador ida, husi DNTPSC, atu halo mediasaun ba disputas nebé mosu
husi proposta atividade ekonómika terseiru parte nian.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------