Download - Pedagoogiline nõustamine
PEDAGOOGILINE NÕUSTAMINE
HARIDUSTEADUSE MAGISTER KÜLLI MÕTSLA
5.oktoober 2012
Seadused Seadused
• Koolieelsete lasteasutuste seadus (1999) ütleb, et pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas alaliselt elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.
• Õpetaja V kutsestandardis (2005) ja Õpetajate koolituse raamnõuetes (2000) on ära määratletud kvalifikatsiooninõuded koolieelse lasteasutuse õpetajale. Erioskuste ja –teadmiste all eeldatakse lasteaiaõpetajalt nõustamisoskust.
NÕUSTAMINE
• on nüüdisaja teaduslikule psühholoogiale toetuv tegevus. Nõustamise keskseks sihiks on suurendada kliendil oma probleemi ja eluolukorra realistlikku tunnetamist ning õpetada talle, kuidas ta võiks edaspidi ise oma kogemustest õppida (Kidron 2003: 7).
PEDAGOOGILINE NÕUSTAMINE
• räägib abiotsijast, mitte kliendist ja nõustajast kui abistajast.
• Pedagoogiline nõustamine pakub lastele ja vanematele tuge kasvatustegevuses ja aitab lahendada probleeme enne, kui need hakkavad üle jõu käima (Annus 2004; Kottler & Kottler 2007).
Pedagoogiline nõustamine on:
• Laste kasvatusküsimuste ja probleemide mõistmine
• Lapsevanema toetamine ja abistamine nende murede ja probleemide korral
• Kolleegidele nõu andmine või kolleegilt nõu saamine
Pedagoog- nõustaja
• Pedagoog- nõustaja töötab koos lastevanematega, lastega või lasteaia personaliga.
• Pedagoog- nõustaja põhieesmärgiks on aidata inimestel lahendada probleeme ja vastu võtta otsuseid ( Corsini 1999: 230; Malim & Birch 1998: 37).
KONSULTATSIOON
• Konsultatsiooni puhul on tegu tavaliselt ühe kindla probleemiga, ühele kindlale küsimusele vastuse otsimisega
• Konsultatsiooni paluja ja andja suhe ei ole võrdne. Konsultanti peetakse teatud küsimustes pädevamaks.
• Konsultatsiooni abil püütakse kohe lahendusi leida (ei ole pikaajaline protsess)
Pedagoog-nõustaja
• Toetub oma erialastele teadmistele ja elukogemustele
• Ei loe moraali ega kasvata
• Aksepteerib nõustatava soove ja õigusi
• Ei tee lapsevanema eest otsuseid, vaid aitab tal neid leida
• Ei jaga informatsiooni kolmanda isikuga, on konfidentsiaalne
Oskused
• Oskused põhinevad teadmistel ja vilumustel ning näitavad inimese suutlikust midagi väga hästi teha.
• Nõustamisoskus rajaneb usaldusliku suhte loomisel, probleemi uurimisel ja ühisel väljaselgitamisel, lahendusvõimaluste teadvustamisel ja õige tegutsemisviisi leidmisel (Kidron 2003; Mc Leod 2007).
Nõustaja põhioskused
• Tähelepanuoskus
• Verbaalsed oskused
• Mitteverbaalsed oskused
• Empaatia
• Küsimuste esitamise oskus
• Oskus olla konfidentsiaalne
• Kuulamisoskus
Viis etappi nõustamises
• Suhteloomine
• Probleemi määratlemine
• Eesmärkide püstitamine
• Sekkumiste kavandamine
• Lõpetamine
Nõustamiseks vajalikud tingimused
• Inimene tunnistab probleemi• On suhtlemisvalmis• Omab õppimisvõimet• Aksepteerib sotsiaalseid käitumisnorme• Aksepteerib pedagoog- nõustajat• Suudab vastu võtta otsuseid• Privaatne, mugav ruum
Pedagoogilist nõustamisoskust vajatakse
27%
40%
29%
41%
6%
10%
6%
9%
55%
38%
56%
33%
8%
5%
3%
7%
1%
1%
4%
6%
3%
6%
2%
4%
0% 20% 40% 60%
kõrg
kesk-eri
kõrg
kesk-eri
linn
linn
ma
am
aa
Kodude külastamisel
Telefoni vestlustel
Pedagoogilistelnõupidamistel
Individuaalsetesvestlustes
Koosolekuteorganiseerimisel jaläbiviimisel
Arenguvestlusteläbiviimisel
Lapse nõustamine
• Laste psühholoogia
• Laste mäng
• Lapse erivajadused
• Suhted eakaaslastega
• Lapse kodukultuuri tundmine
Lapsevanemaga nõustamissuhet parendavad nõustamisoskused
Kolleegide nõustamine
• Lapse areng ja käitumine
• Õppetegevuse ja ürituste organiseerimine
• Suhted ja koostöö lastevanematega
• Konfliktide lahendamine.
Enesetäiendamine
• Suhtlemisoskust
• Väljendusoskust
• Läbirääkimisoskust
• Enesekehtestamise oskust
• Erivajadustega lastega ja nende vanematega toimetulek
• Konfliktidega toimetulek
Vead nõustamistegevuses
• Pedagoog-nõustaja vähene praktiline kogemus ja ebapiisavad teadmised
• Liiga lähedased isiklikud suhted• Enda ja nõustatava ületähtsustamine või
alahindamine• Mittetolerantne suhtumine probleemi.Nõustaja ei
ole suhtelmises paindlik• Tähelepanu hajumine, liigne enesejälgimine,
oma mõtetesse langemine• Nõustamisprotsessi hakkab juhtima kaastunne.
Soovitav kirjandus
• Chazan, M.; Laing, A. T.; Davies, D.; Phillips, R. (2001). Eemaletõmbunud, üksildaste laste ja noorukite abistamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
• Corey, G (2001). Juhtumi analüüs nõustamises ja psühhoteraapias. OÜ Väike Vanker
• Ginott, H, G. (2006). Lapsed ja meie. Tallinn: OÜ Odamees
• Hayes, N. (2002). Sotsiaalpsühholooga alused.Tallinn: Külim
• Peavy Vance, R. (2002). Sotsiodünaamiline nõustamine.Tallinn: OÜ Multico
Soovitav kirjandus
• Kidron, A. (2003). Nõustamiskunst. Psühholoogilise nõustamise alused. Tallinn: Mondo
• Klefbeck,J; Ogden, T. (2001). Laps ja võrgustikutöö. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Oslao
• Kottler, J. A.; Kottler, E. (2007). Counseling skills for teachers. Corwin Press A SAGE Publications Company fhousand Oaks CA
• Krips, H. (2005). Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus
• Smith, P. K.; Cowie, H.; Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, IV väljaanne
Kriisisekkumine
• Dyregrov, A. (1995) Lapse lein. Soome Punane Rist
• Kaplan, M. (2005) Kuidas lohutada, kui te ei tea, mida öelda. Ersen