proeqti
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa
1. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa qarTul enasa da
literaturaSi
sagamocdo moTxovnebi:
1. gamocdebze abiturients moeTxoveba:
1. enis gamomsaxvelobiT saSualebaTa (rogorc leqsikuris, ise gramatikulis)
adekvaturi gamoyeneba;
2. sxvadasxva daniSnulebis teqstebis Sedgena;
3. literaturuli masalis safuZvelze problemis dasma, gaazreba da analizi;
4. argumentebis logikurad, damajereblad Camoyalibeba da Sesabamisi magaliTe-
biT gamyareba;
5. literaturuli nawarmoebis (an misi nawilis) analizi, komentari;
6. literaturul nawarmoebTa Soris msgavsebebisa da gansxvavebebis migneba da
SedarebiTi analizi;
7. mwerlis enis, stilis ZiriTadi Taviseburebebisa da gamomsaxvelobiTi saSua-
lebebis sworad aRqma da gaazreba;
8. literaturuli teqstisadmi individualuri damokidebulebis gamovlena.
2. qarTuli enisa da literaturis sagamocdo testiT Semowmdeba:
1. sagamocdo programiT gaTvaliswinebuli masalis gamoyenebis unari;
2. kiTxvaSi (davalebaSi) miniSnebuli informaciis teqstSi mocemul
informaciasTan gaigivebis (identificirebis) unari;
3. informaciis gaazrebis, analizis, ganzogadebisa da daskvnis gamotanis unari;
4. damoukidebeli, kritikuli azrovnebis unari;
5. weriTi metyvelebis unari Tanamedrove saliteraturo enis normebis dacviT.
qarTuli enisa da literaturis programa
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa qarTul enasa da
literaturaSi Sedgenilia ,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis
Sesaxeb~ saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministris 2006 wlis 28
seqtembris #841 brZanebiT damtkicebuli erovnuli saswavlo gegmis
safuZvelze.
1. qarTuli ena
abiturientma gamocdaze unda gamoavlinos qarTuli enis safuZvliani codna
da misi praqtikuli gamoyenebis unari. sagangebo yuradReba mieqceva metyvelebis
kulturis sakiTxebs.
abiturients moeTxoveba Semdegi sakiTxebis codna:
a) sityva, misi pirdapiri da gadataniTi mniSvneloba. sityvis mniSvnelobis
cvla: gafarToeba da daviwroeba. Sino/nimebi; omonimebi; antonimebi; paronimebi;
dialeqtizmebi; arqaizmebi; neologizmebi; nasesxebi sityvebi; barbarizmebi;
sityvaTa myari Sexamebani; warmoqmnili da Zireuli sityvebi, martivi da rTuli
sityvebi; sityvaTa SemoklebiT SeerTeba; Semoklebuli dawera.
b) stilis raoba. funqciuri stilistika. leqsikuri stilistika. sityvaTa
SerCeva mniSvnelobis mixedviT. paronimebi, evfemizmebi, Tavazianobis
gamomxatveli sityvebi. stilisturi xarvezebi: tavtologia, kalki, atrofia
(sityvis gamoyeneba arazusti mniSvnelobiT).
g) metyvelebis nawilebi: arsebiTi saxeli, jgufebi Sinaarsis mixedviT,
sazogado da sakuTar saxelTa bruneba; zedsarTavi saxeli, zedsarTavi saxelis
xarisxis formebi, zedsarTav saxelTa bruneba damoukideblad da arsebiT
saxelTan erTad; arsebiTi saxeli msazRvrelad; ricxviTi saxeli, ricxviTi
saxelebis jgufebi, ricxviTi saxelebis bruneba; nacvalsaxeli, nacvalsaxelTa
jgufebi, nacvalsaxelTa bruneba; zmna, zmnis piri da ricxvi, zmniswini, dro,
aspeqti, kilo, gardamavloba, mwkrivebi da seriebi, gvari, qceva, kontaqti;
saxelzmna; zmnizeda; Tandebuli; kavSiri; nawilaki; Sorisdebuli.
d) winadadeba; sintaqsuri wyvilebi, sintaqsuri urTierTobis saxeebi;
winadadebis saxeebi Sinaarsis mixedviT; winadadebis wevrebi; qvemdebarisa da
Semasmenlis urTierToba ricxvis mixedviT; winadadebis saxeebi agebulebis
mixedviT; martivi winadadebis saxeebi; Serwymuli winadadeba, erTgvar wevrTa
SeerTeba; gankerZoebuli sityvebi da gamoTqmebi; rTuli winadadeba, rTuli
Tanwyobili winadadeba, rTuli qvewyobili winadadeba, rTuli qvewyobili
winadadebis gadakeTeba martivad da martivi winadadebebisa _ rTul
qvewyobilad; pirdapiri da iribi naTqvami; sasveni niSnebi; sasven niSanTa
xmarebis wesebi.
2. qarTuli literatura
abiturienti unda icnobdes:
1. mxatvruli teqstis analizisaTvis aucilebel literaturaTmcodneobiT
terminebs:
a) drama, eposi, lirika;
b) poezia, proza;
g) andaza, aforizmi, biografia, elegia, Tqmuleba, igav-araki, komedia,
legenda, leqsi, memuari, miTi, moTxroba, muxambazi, novela, poema,
publicistika, romani, soneti, tragedia; trioleti, Sairi;
d) abzaci, epigrafi, epilogi, Tema, idea, kompozicia, prologi, riTma,
ritmi, siuJeti, strofi, taepi, fabula, finali;
e) dialogi, monologi, perifrazi, citata;
v) peizaJi, personaJi, portreti;
z) alegoria, gapirovneba, groteski, epiTeti, ironia, iumori, metafora,
motivi, sarkazmi, satira, tropi, Sedareba, xatovani Tqma, hiperbola;
T) mxatvruli ena, mxatvruli saxe.
2. literaturuli procesis ZiriTad etapebs: sasuliero mwerloba, klasikuri
xanis mwerloba, aRorZinebis xanis mwerloba, romantizmi, realizmi,
modernizmi, postmodernizmi.
sagamocdo testis II nawilis (`qarTuli literatura~) davalebebi Sedgenili
iqneba qvemoT CamoTvlili teqstebis mixedviT:
1. iakob xucesi _ `SuSanikis wameba~.
2. iovane sabanisZe _ `abo Tbilelis wameba~.
3. giorgi merCule _ `grigol xanZTelis cxovreba~.
4. SoTa rusTaveli _ `vefxistyaosani~: `dasawyisi~, `ambavi rostevan arabTa
mefisa~, `rostevan mefisagan da avTandilisagan nadiroba~, `naxva arabTa
mefisagan mis ymisa vefxistyaosnisa~, `TinaTinisagan avTandilis gagzavna mis
ymis saZebrad~, `ambavi avTandilisa, asmaTs rom eubnebis qvabSigan~, `Seyra
tarielisa da avTandilisa~, `tarielisagan Tavis ambis mboba, odes
avTandils uambo~, `ambavi tarielis gamijnurebisa, pirvel rom gamijnurda~,
`wigni nestan-darejanisa sayvarelsa Tana miwerili pirveli~, `wigni
tarielisa sayvarelsa Tana miwerili pirveli~, `wigni tarielisa xataelTa
Tana da kacis gagzavna~, `nestanisagan tarielis xmoba~, `wigni xataelTa
mefisa, tarielis winaSe mowerili~, `tarielisa da nestanis pirispir Seyra~,
`tarielisagan xataeTs waslva da didi omi~, `wigni tarielisa indoT mefis
winaSe da gamarjvebiT Semoqceva~, `wigni nestan-darejanisa sayvarelsa Tana
mowerili~, `wigni tarielisa sayvarelsa Tana miwerili~, `rCeva nestan-
darejanis gaTxovebisa~, `tarielisa da nestan-darejanis TaTbiri da
gamorCeva~, `xvarazmSas Svilis indoeTs moslva saqorwilod da
tarielisagan misi moklva~, `ambis cnoba tarielisagan nestan-darejanis
dakargvisa~, `ambavi nuradin-fridonisa, odes tariel Seeyara~, `fridonisagan
nestan-darejanis ambis mboba~, `ambavi avTandilis arabeTs Seqcevisa~,
`daTxova avTandilisa rostevan mefesTana da vaziris saubari~, `anderZi
avTandilisa rostevan mefis winaSe, odes gaipara~, `locva avTandilisa~,
`povna avTandilisagan dabnedilis tarielisa~, `mboba tarielisagan lom-
vefxis daxocvisa~, `ambavi avTandilisagan gulanSaros mislvisa~,
`fatmanisagan nestan-darejanis ambis mboba~, `ambavi nestan-darejanisa
qajTagan Sepyrobisa~, `wigni fatmanisa nestan-darejanis winaSe miwerili~,
`wigni nestan-darejanisa fatmanTana~, `wigni nestan-darejanisa sayvarelTan
miwerili~, `wigni avTandilisa fridonTan miwerili~, `TaTbiri nuradin-
fridonisa~, `TaTbiri avTandilisa~, `TaTbiri tarielisa~, `dasasruli~.
5. sulxan-saba orbeliani _ `sibrZne sicruisa~: dasawyisi (sityvebamde: `...da
Svilisa simwareman aRmaSfoTa.~); sasaxleSi jumberis misvlis epizodi
(`moaxsena leon... qva…da oqro sworia kacTaTvis~). savaldebuloa Semdegi
igav-arakebis codna: `mefe da mxatvari~, `moZRvari meli~, `usamarTlo Sirvan-
Sah~, `maoxrebeli mkvdari~, `ormoSi Cagdebuli mefe~, `Tvalxiluli da
usinaTlo~, `ku da morieli~, `kaci da gveli~, `keTili gveli~, `glaxa da
mdidari~, `moxerxebuli arabi~, `aqlemi da viri~, `motirali da mocinari~,
`mefe da misi Svili~. 6. daviT guramiSvili _ `daviTiani~: `swavla moswavleTa~, `qarTvelT ufalTa
megvar-tomobis igavi~ (bolo eqvsi strofi), `moTqma xmiTa Tav-bolo erTi~,
`qarTvelTa da kaxTagan TavianT ufalTad Seorguleba~, `sawyaulis mowyva
RvTisagan~, `daviT guramisSvilis lekTagan datyoeba~, `odes datyoebulman
urjulos qveyanas sayvarlis saxe da suraTi veRara naxa, imisi moTqma
daviTisagan~, `tyveobiTgan gaparva daviTisa~, `Svela RvTisagan daviTisa.
tyveobidan gamosvla saruseToSi~, `daviT guramisSvilisagan sawuTos
soflis samduravi~, `mefis vaxtangis amier sofliT micvla da qarTvelT
TavadTa da aznaurT rusT xelmwifis samsaxurSi ganweseba~.
7. grigol orbeliani _ leqsebi: `Tamar mefis saxe beTaniis eklesiaSi~.
8. nikoloz baraTaSvili _ leqsebi: `ar ukiJino, satrfoo...~, `merani~, `rad
hyvedri kacsa~, `sulo boroto~, `fiqrni mtkvris piras~, `SemoRameba
mTawmindazed~, `xma idumali~; poema `bedi qarTlisa~.
9. ilia WavWavaZe _ leqsebi: `bednieri eri~, `poeti~, `Cemo kalamo~; poema
`gandegili~; moTxrobebi: `kacia-adamiani?!~, `mgzavris werilebi~, `oTaraanT
qvrivi~; statia: `ra giTxraT, riT gagaxaroT?~
10. akaki wereTeli _ leqsebi: `ganTiadi~, `poeti~, `rac ar iwvis, ar anaTebs~,
poema `gamzrdeli~.
11. vaJa-fSavela _ leqsebi: `Cemi vedreba~, `ram Semqmna adamianad~, `soflisa wesi
asea~, `sindisi~, `Rame mTaSi~, `bevri vifiqre Zalian...~; poemebi: `aluda
qeTelauri~, `baxtrioni~, `stumar-maspinZeli~, `gvelis mWameli~; moTxroba
`mgeli~.
12. daviT kldiaSvili _ moTxroba `samaniSvilis dedinacvali~.
13. niko lorTqifaniZe _ moTxrobebi: `Selocva radioTi~, `qorwili~.
14. leo qiaCeli _ moTxroba `haki aZba~.
15. konstantine gamsaxurdia _ romani `didostatis marjvena~.
16. mixeil javaxiSvili _ moTxroba `lambalo da yaSa~.
17. galaktion tabiZe _ leqsebi: `bavSvebi kafeSi~, `Tovli~, `lurja cxenebi~,
`mTawmindis mTvare~, `silaJvarde anu vardi silaSi~, `Serigeba~.
18. tician tabiZe _ leqsebi: `mewyeri mewyers~, `me yaCaRebma momkles aragvze~.
19. paolo iaSvili _ leqsi `werili dedas~.
20. valerian gafrindaSvili _ leqsebi: `provincialuri gazafxuli~,
`santimentaluri trioleti~.
21. kolau nadiraZe _ leqsi `25 Tebervali, 1921 weli~.
22. giorgi leoniZe _ leqsebi: `mecamete saukune~, `yivCaRis paemani~.
23. guram rCeuliSvili _ moTxrobebi: `neli tango~, `munji axmedi da
sicocxle~.
24. ana kalandaZe _ leqsebi: `lahilze isev...~, `fexi damadgiT...~.
25. oTar WilaZe _ leqsi `rodesac ase axloa gremi~.
26. jemal qarCxaZe _ moTxroba `igi~.
27. guram doCanaSvili _ moTxroba `kaci, romelsac literatura Zlier
uyvarda~.
sagamocdo testis III nawilSi mxatvruli teqstis gaazrebisa da analizis
unari Semowmdeba im teqstebis mixedviT, romlebic mocemul programaSi Seta-
nili ar aris.
2. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa literaturaSi
sagamocdo moTxovnebi:
1. abiturientma unda icodes:
a) sagamocdo programaSi Setanil nawarmoebTa siuJetebi;
b) teqstSi mocemuli informacia personaJebis Sesaxeb (portreti,
Tavgadasavali, avtoriseuli daxasiaTeba da sxv.); g) teqstSi aRweril movlenaTa istoriuli konteqsti;
d) mweralTa biografiebis ZiriTadi momentebi.
2. abiturients moeTxoveba:
a) nawarmoebis Temisa da ideis, motivebis, calkeuli dialogebis, mxatvruli
saxeebis, situaciis, koliziis arsisa da personaJTa qcevis motivaciis
adekvaturi gaazreba;
b) literaturuli teqstis calkeul elementTa da sxvadasxva mxatvrul
nawarmoebs Soris kavSirebis damyareba;
g) mxatvrul teqstTa leqsikis gageba;
d) enobrivi konstruqciebis sworad ageba da Tanamedrove qarTuli
saliteraturo enis normebis dacva.
literaturis programa
literaturis sagamocdo programaSi ucvleladaa Setanili qarTuli enisa da
literaturis sagamocdo programaSi miTiTebuli nawarmoebebi.
testi `literaturaSi~ iyofa or ZiriTad nawilad. pirveliT mowmdeba qar-
Tuli literaturis codna, kerZod, abiturients moeTxoveba sagamocdo prog-
ramiT gaTvaliswinebuli ama Tu im nawarmoebis fabulisa Tu calkeuli epi-
zodebis gaxseneba, personaJis xasiaTis, qcevis motivaciis gaazreba da sxv.
sagamocdo testis meore nawili amowmebs teqstis adekvaturi gagebis, msje-
lobisa da argumentirebis, kritikuli azrovnebis unars, weris kulturas. es
nawili ori weriTi davalebisagan Sedgeba.
pirveli weriTi davalebiT mowmdeba mxatvruli teqstebis (an maTi nawyve-
tebis) SedarebiTi analizi konkretuli sami miTiTebis mixedviT. am davalebaSi
mocemuli iqneba ori teqsti, romelTagan erTi ar aris Setanili sagamocdo
programaSi, xolo meore SeiZleba iyos rogorc ucnobi teqsti, ise
saprogramoc.
meore weriTi davaleba argumentirebuli eses daweras moiTxovs. abituri-
entma unda daasabuTos an uaryos davalebis pirobaSi mocemuli debuleba,
msjelobisas unda gamoiyenos Seswavlili literaturuli masala.
3. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa zogadi unarebis
maTematikur nawilSi
ariTmetika da algebra
1. naturaluri ricxvebi
• naturaluri ricxvebis Cawera cifrebiT
• luwi da kenti ricxvebi
• jeradi da gamyofi; martivi ricxvebi
2. wiladebi da mTeli ricxvebi
• aTwiladebi, dadebiTi da uaryofiTi ricxvebi
• ricxvTa Sedareba
• ariTmetikuli moqmedebebi ricxvebze
• ariTmetikul moqmedebaTa Tvisebebi
3. nawili da procenti
• ricxvis nawilisa da procentis povna
• ricxvis povna nawilisa da procentis mixedviT; imis dadgena, Tu erTi
ricxvi meoris ra nawili an procentia
4. Sefardeba da proporcia
• proporciis ZiriTadi Tviseba
• proporciul nawilebad dayofa
• masStabi
5. ricxviTi RerZi
• ricxvebis gamosaxva ricxviT RerZze
• wertilis koordinati ricxviT RerZze
6. algebruli gamosaxuleba
• algebruli gamosaxulebis ricxviTi mniSvneloba
• algebrul gamosaxulebaTa gardaqmna: msgavsi wevrebis SeerTeba, saerTo
mamravlis frCxilebs gareT gatana, mamravlebad daSla
• ori ricxvis jamisa da sxvaobis kvadratis, agreTve _ kvadratebis
sxvaobis formulebi
7. gantoleba; gantolebis amonaxsni (fesvi)
• wrfivi gantolebis amoxsna
8. wrfiv gantolebaTa sistemis amoxsna
9. ricxvis naturaluri xarisxi da misi Tvisebebi
10. mimdevroba; funqcia; funqciis grafiki
11. saSualo ariTmetikuli
geometria
1. geometriuli figurebi sibrtyeze
• wertili, wrfe, sxivi, monakveTi, texili
• kuTxe, kuTxis sazomi erTeuli _ gradusi
• marTi, gaSlili, maxvili da blagvi kuTxeebi
• mosazRvre, vertikaluri, jvaredinad mdebare kuTxeebi da maTi Tvisebebi
• mravalkuTxedi
• mravalkuTxedis diagonali, wesieri mravalkuTxedi, mravalkuTxedis
perimetri
• samkuTxedis utoloba
• samkuTxedis kuTxeebis sidideTa jami
• tolferda, tolgverda, marTkuTxa samkuTxedebi da maTi Tvisebebi
• damokidebuleba samkuTxedis gverdebsa da maT mopirdapire kuTxeebs
Soris
• piTagoras Teorema
• samkuTxedis farTobis gamosaTvleli formula
• rombi, marTkuTxedi, paralelogrami, kvadrati da maTi Tvisebebi
• marTkuTxedis, paralelogramis, kvadratis farTobis gamosaTvleli
formulebi
• wrewiri, wre; centri, radiusi, diametri • wrewiris sigrZis gamosaTvleli formula
• wris farTobis gamosaTvleli formula
2. simetriuli figurebi; RerZuli simetria
3. paraleluri da marTobuli wrfeebi; paralelur wrfeTa Tvisebebi
4. marTkuTxa koordinatTa sistema sibrtyeze
5. geometriuli sxeulebi
• kubi, marTkuTxa paralelepipedi, piramida, sfero, birTvi,
cilindri
• kubis, marTkuTxa paralelepipedis moculobis gamosaTvleli
formulebi
monacemTa analizi
1. monacemTa warmodgenis xerxebi:
• cxrili
• skala
• grafiki, wriuli diagrama, xazovani diagrama, svetovani diagrama
albaTobis Teoria
1. xdomiloba da misi albaToba.
zoma, zomis erTeulebi
1. sigrZe sigrZis erTeulebi: santimetri (sm), decimetri (dm), metri (m), kilometri (km)
2. farTobi
farTobis erTeulebi: kvadratuli santimetri (sm2), kvadratuli metri (m
2),
kvadratuli kilometri (km2), heqtari (ha)
3. moculoba
moculobis erTeulebi: kuburi santimetri (sm3), kuburi metri (m
3), litri
4. masa masis erTeulebi: grami (g), kilogrami (kg), tona (t)
5. siCqare siCqaris erTeulebi: metri/wamSi (m/wm), kilometri/saaTSi (km/sT)
6. dro drois erTeulebi: wami, wuTi, saaTi, dRe-Rame, kvira, Tve, weliwadi, saukune
4. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa ucxo enebSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa ucxo enaSi
Sedgenilia ,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb” saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis ministris 2006 wlis 28 seqtembris #841
brZanebiT damtkicebuli erovnul saswavlo gegmisa da saqarTvelos
kanonmdeblobiT dadgenili wesiT grifirebuli saxelmZRvaneloebis
Sejerebis safuZvelze.
M
abiturients unda SeeZlos:
1. waikiTxos saSualo sirTulis originaluri an adaptirebuli teqsti -
informaciuli, mxatvruli, SemecnebiTi; gancxadeba, reklama, werili - da
gaiazros misi Sinaarsi.
2. teqstis kiTxvisas yuradReba gaamaxvilos:
a) ZiriTad Sinaarsze
b) eqspliciturad mocemul faqtobriv masalaze, rogoricaa: g)
sakuTari saxelebi, TariRebi, faqtebi (swrafi da SerCeviTi
kiTxvis unar-Cveva).
d) striqonebs Soris nagulisxmev implicitur informaciaze
(yuradRebiT kiTxvis unar-Cveva).
3. konteqstis gaTvaliswinebiT gamotovebul adgilebSi Casvas saWiro
sityvebi (leqsikis Semowmeba kiTxvis unar-Cvevis saSualebiT).
4. konteqstis gaTvaliswinebiT Casvas formacvalbadi sityvebi Sesabamis
formaSi.
5. konteqstis gaTvaliswinebiT teqstSi Casvas gramatikuli mniSvnelobis
matarebeli sityvebi, rogoricaa magaliTad, atikli, windebuli da a.S.
6. daweros mokle Txzuleba mocemul Temaze (120-150 sityva)
testis warmatebiT SesrulebisTvis aucilebelia, rom abiturientma zustad
daicvas testuri davalebebis moTxovnebi; Seasrulos davaleba ise, rogorc
es magaliTSia naCvenebi.
1. inglisuri ena
a) gramatika
a.a) morfologia
arsebiTi saxeli: konkretuli da abstraqtuli, Tvladi da
uTvladi, krebiTi; arsebiTi saxelis ricxvi da brunva.
artikli: gansazRvruli da ganusazRvreli; artiklebis
gamoyenebis ZiriTadi wesebi; nulovani artikli.
zedsarTavi saxeli: Sedarebis xarisxebi; not so/as ..… as. ricxviTi saxeli: raodenobiTi da rigobiTi; martivi da
rTuli.
nacvalsaxeli: piris, CvenebiTi, kuTvnilebiTi, kiTxviTi,
o ukuqceviTi, emfaturi, mimarTebiTi, ganusazRvrelobiTi,
urTierTobiTi.
zmna: piriani da upiro; gardamavali da gardauvali; wesieri da
arawesieri; srulmniSvnelovani da damxmare; zmnis oTxi forma.
zmnis droebi aqtiur gvarSi: Present, Past, Future Simple; Present, Past, Future Continuous; Present, Past, Future Perfect; Present, Past Perfect Continuous; Future in the Past.
zmnis droebi pasiur gvarSi: Present, Past, Future Simple; Present, Past, Continuous; Present, Past Perfect.
zmnis upiro formebi: infinitivis, gerundivis, awmyo da
warsuli drois mimReobebis martivi formebi.
modaluri zmnebi da ekvivalentebi: can, could, be able to; may, might; must, have to, be to; should; would.
zmnizeda: drois, adgilis, viTarebis, xarisxis, sixSiris;
zmnizedis Sedarebis xarisxebi.
windebuli: in, on, at, by, about, behind, of, from, after, before, under, through, above da a.S.
kavSirebi da makavSirebeli sityvebi: and, if, or, that, who, what, which, how, but, whether, though da a.S.
konstruqciebi: there is / there are; It is; be going to; used to tipisa.
a.b) sintaqsi
TxrobiTi, kiTxviTi da brZanebiTi winadadebebi.
martivi da Serwymuli winadadebebi.
rTuli Tanwyobili da rTuli Qqvewyobili winadadebebi. pirobiTi winadadebebi: realuri pirobiTi winadadeba (Conditional 1):
If I see him, I will talk to him tipisa, da ararealuri pirobiTi winadadeba
(Conditional 2): If I saw him, I would talk to him / If I were you, I would do it tipisa. kiTxviTi winadadebebi: Yes/No questions (Is he here?); Wh‐questions (Where is
it?) da Tag‐questions (You like it, don’t you?). winadadebebi, romlebic Seicaven I want you to do it, I saw him dancing, Let
me do, Makes me feel tipis rTul damatebebs.
pirdapiri da iribi Tqma. droTa Tanamimdevroba.
upiro winadadebebi.
b) leqsika
b.a) zogadsaganmanaTleblo saSualo skolis V- XII klasebis
programiT gaTvaliswinebuli leqsika.
b.b) sityvawarmoeba: martivi prefiqsebi (dis‐, un‐, in‐, im‐) da sufiqsebi (-er/‐or, ‐sion, ‐tion, ‐ity, ‐ic, ‐al, ‐ous). b.g) Sedgenili arsebiTi da zedsarTavi saxelebi sunflower, home‐made tipisa. b.d) frazuli zmnebi: bring up, get up, look for, look after, see off, switch on, run into, think over tipisa.
SeniSvna: testis zogierT davalebaSi dasaSvebia araprogramuli
leqsikuri erTeulebis garkveuli raodenoba. maTi aqtiuri codna ar
mowmdeba.
2. germanuli ena
a) gramatika:
a.a) arsebiTi saxeli: bruneba, mravlobiTi ricxvis warmoeba; arsebiTi
saxelis mawarmoebeli sufiqsebi da prefiqsebi;
a.b) artikli: gansazRvruli, ganusazRvreli, nulovani;
a.g) zedsarTavi saxeli: Sedarebis xarisxebi, bruneba;
a.d) ricxviTi saxeli: raodenobiTi, rigobiTi, wilobiTi;
a.e) nacvalsaxeli: (piris, CvenebiTi, kuTvnilebiTi, pirnakli, kiTxviTi,
mimarTebiTi), nacvalsaxelebis bruneba;
a.v) zmna: Zlieri, susti, Sereuli uRlebis, ukuqceviTi, damxmare da
modaluri zmnebi, zmnis ZiriTadi formebi, mimReoba I da II, martivi da
rTuli drois formebi, upiro zmnebi, TavsarTmocilebadi da
TavsarTmoucilebadi zmnebi; zmnis uRleba, pasivi da misi drois
formebi;
a.z) brZanebiTi kilos warmoeba;
a.T) Dativ-is windebulebi (mit, von, bei, zu, nach, seit, aus, außer, entgegen, gegenüber); a.i) Akkusativ-is windebulebi (durch, für, ohne, um, gegen, wider, bis, entlang); a.k) Dativ‐Akkusativ –is saerTo windebulebi (in, auf, an, unter, über, hinter, vor, zwischen, neben); a.l) Genitiv‐is windebulebi (während, wegen, unweit, statt, diesseits, jenseits, mittels, trotz, oberhalb, unterhalb, innerhalb, außerhalb); a.m) zmnizeda: drois, adgilis, xarisxis; zmnizedis Sedarebis
xarisxebi;
a.n) martivi winadadeba (mtkicebiTi, kiTxviTi, brZanebiTi; uaryofiTi:
uaryofis ZiriTadi saSualebebi: nicht, kein); a.o) infinitivi zu nawilakTan da mis gareSe; infinitiuri konstruqciebi um...zu, statt...zu, ohne...zu; a.p) sityvaTwyoba da kavSirebi (und, aber, denn, oder, sondern, trotzdem, bis, als, wenn, weil, ob, dass, obwohl, da...) rTul Tanwyobil da rTul qvewyobil
winadadebaSi.
b) leqsikuri aspeqti:
b.a) ganaTlebis saministros mier damtkicebuli saxelmZRvaneloebiT
gaTvaliswinebuli leqsikuri erTeulebis codna. zogierT davalebaSi
dasaSvebia araprogramuli leqsikuri erTeulebis mcire raodenobis
Setanac, magram maTi aqtiuri codna ar mowmdeba.
b.b) sityvaTwarmoeba sufiqsaciiT;
b.g) sityvaTwarmoeba prefiqsaciiT.
3. franguli ena
a) gramatika
a.a) morfologia
artikli (gansazRvruli, ganusazRvreli, Serwymuli, nawilobiTi,
Sekvecili);
arsebiTi saxeli (mdedrobiTi sqesis da mravlobiTi ricxvis warmoeba)
;
zedsarTavi saxeli (CvenebiTi, kuTvnilebiTi, TvisebiTi);
zedsarTavi saxelis sqesisa da ricxvis warmoeba;
ricxviTi saxeli (raodenobiTi da rigobiTi);
piris nacvalsaxeli (maxviliani da umaxvilo);
piris nacvalsaxelis gamoyeneba pirdapir da irib damatebad;
en da y zmnizeduri nacvalsaxelebis gamoyeneba;
mimarTebiTi nacvalsaxeli;
kuTvnilebiTi nacvalsaxeli;
CvenebiTi nacvalsaxeli;
ganusazRvreli nacvalsaxeli;
zmnizeda : drois da adgilis gamomxatveli zmnizedebis gamoyeneba
(pendant, après, depuis, jusqu’à, maintenant, en haut, entre, autour, en bas, loin, à gauche, à côté …);
kilo : TxrobiTi, brZanebiTi, pirobiTi, (aqtiuri codna da gamoyeneba)
kavSirebiTi (pasiuri codna);
zmnis jgufebi;
wesieri da arawesieri zmnebi;
ukuqceviTi zmnebi;
upiro zmnebi;
zmnis droebis da formebis warmoeba da gamoyeneba (présent, imparfait, passé composé, plus‐que‐parfait, futur immédiat, passé immédiat, futur simple, passé simple, participe présent, participe passé, gérondif, impératif, infinitif, conditionnel présent, futur dans le passé, présent du subjonctif-pasiuri codna);
zmnis pasiuri forma; participe passé-s SeTanxmeba piris nacvalsaxelTan être‐iT nauRleb
zmnebSi ;
konstruqcia verbe + infinitif ; il faut + nom; il faut + verbe; makavSirebeli kavSirebi (mais, ou, et, ni, donc, car); maqvemdebarebeli kavSirebi (que, quand, comme, si, parce que, pendant que, afin de,
lorsque, à condition que, ainsi que); uaryofa;
kiTxvis dasma;
zmnizedis da zedsarTavis SedarebiTi xarisxebi;
windebuli
a.b) sintaqsi
uaryofiTi da kiTxviTi winadadebebi ;
infinitivuri winadadeba ;
kavSiriani da ukavSiro rTuli Tanwyobili winadadebebi, praqtikuli
gamoyeneba ;
mizezis, drois, miznis, garemoebiTi damokidebuli winadadebebis
gamoyeneba kavSirebiT: puisque, parce que, quand, pendant que ;
damatebiTi damokidebuli winadadebis gamoyeneba konstruqciaSi: je pense que, je crois que, je sais que, ... ;
mimarTebiTi damokidebuli winadadebebis gamoyeneba qui kavSiriT ; Ne . . . que SezRudviTi nawilakebis gamoyeneba ;
pirdapiri da iribi naTqvami (pasiuri codna).
b) leqsika
b.a) zogadsaganmanaTleblo skolis saxelmwifo programiT
gaTvaliswinebuli leqsikuri erTeulebi (ZiriTadad V-XII klasis
saxelmZRvaneloebSi Sesul leqsikur masalaze dayrdnobiT);
b.b) sityvaTwarmoeba sufiqsaciiT;
b.g) sityvaTwarmoeba prefiqsaciiT;
b.d) myari Sesityvebebi da gamoTqmebi ; (avoir peur ; avoir raison ; avoir soif ; être en retard ; être en avance …).
SeniSvna: teqstis zogierT davalebaSi dasaSvebia araprogramuli leqsikuri
erTeulebis garkveuli raodenoba. maTi aqtiuri codna ar mowmdeba.
4. rusuli ena
a) gramatika
a.a) morfologia
metyvelebis damoukidebeli nawilebi
arsebiTi saxeli: sulieri da usulo, sakuTari da sazogado, konkretuli da abstraqtuli, krebiTi, nivTierebaTa. sqesi, ricxvi,
brunva, brunebis tipebi, Tavisebur saxelTa bruneba, ucvleli
arsebiTi saxelebi. zedsarTavi saxeli: sqesi, ricxvi, fuZe, bruneba,SeTanxmeba arsebiT
saxelebTan; jgufebi; sruli da mokle forma, Sedarebis xarisxebi.
ricxviTi saxeli: martivi, rTuli, Sedgenili; raodenobiTi, rigobiTi,
krebiTi, wilobiTi; brunebis Taviseburebani; ricxviTi saxeli arsebiT
saxelTan.
nacvalsaxeli: jgufebi (piris, kuTvnilebiTi, kiTxviTi, mimarTebiTi,
CvenebiTi, gansazRvrebiTi, ganusazRvrelobiTi, uaryofiTi); bruneba;
SeTanxmeba arsebiT saxelTan.
zmna: infinitivi, aspeqti, dro, piri da ricxvi, kilo, ukuqceviTi,
gardamavali da gardauvali. uRleba; Tavisebur zmnaTa uRleba; upiro
zmnebi; moZraobis aRmniSvneli zmnebi.
mimReoba: moqmedebiTi da vnebiTi. dro. vnebiTi mimReobis mokle forma.
mimReobis warmoeba da gamoyeneba. bruneba. mimReobis konstruqcia.
absolutivi (gerundivi): sruli da arasruli aspeqtis warmoeba da
gamoyeneba. absolutiviani konstruqcia.
zmnizeda: jgufebi, Sedarebis xarisxebi, zmnizedis warmoeba.
a.b) metyvelebis damxmare nawilebi
windebuli
kavSiri
nawilaki
Sorisdebuli
a.g) sintaqsi
Sesityveba: agebuleba, sintaqsuri SekavSirebis saxeebi (SeTanxmeba, marTva
da mirTva)
winadadeba
martivi winadadeba: winadadebebis saxeebi Sinaarsis mixedviT, winadadebis
mTavari wevrebi, winadadebis saxeebi agebulebis mixedviT (martivi da
rTuli), winadadeba erTi mTavari wevriT, winadadebis meorexarisxovani
wevrebi (gansazRvreba, damateba, garemoeba); gavrcobili da gauvrcobeli,
sruli da usruli winadadeba, winadadebis erTgvari wevrebi, winadadeba
gankerZovebuli da damazustebeli wevrebiT.
rTuli winadadeba: rTuli Tanwyobili winadadeba, rTuli qvewyobili
winadadeba, maqvemdebarebeli kavSirebi rTul qvewyobil winadadebaSi,
damokidebuli winadadebebis saxeebi (ganmartebiTi, gansazRvrebiTi,
garemoebiTi), ukavSiro rTuli winadadeba, pirdapiri naTqvami, iribi naTqvami,
citatebi da citirebis xerxebi.
a.d) orTografia
xmovanTa marTlwera
TanxmovanTa marTlwera
Ъ‐s gamoyeneba Ь‐s gamoyeneba
TavsarTebis marTlwera
asomTavrulis gamoyeneba
rTuli sityvebis marTlwera
arsebiTi saxelis marTlwera
zedsarTavi saxelis marTlwera
ricxviTi saxelis marTlwera
nacvalsaxelis marTlwera
zmnis marTlwera zmnizedis marTlwera
windebulebis marTlwera
kavSirebis marTlwera
nawilakebis marTlwera
punqtuacia
sasven niSanTa xmareba winadadebis bolos
sasven niSanTa xmareba erTgvar wevrebTan
sasven niSanTa xmareba ganmazogadebel sityvasTan
sasven niSanTa xmareba mimarTvasTan
sasven niSanTa xmareba rTul Tanwyobil winadadebaSi
sasven niSanTa xmareba rTul qvewyobil winadadebaSi
sasven niSanTa xmareba ukavSiro (rTul) winadadebaSi
mZime kavSirian (rTul) winadadebaSi
sasveni niSnebi pirdapir naTqvamTan
sasveni niSnebi irib naTqvamTan
sasveni niSnebi citirebisas
gankerZoebuli sityvebi da gamoTqmebi
mimReobisa da absolutivis gankerZoeba
b) leqsikuri aspeqti:
b.a) savaldebuloa, grifirebul saxelmZRvaneloebSi mocemuli leqsikuri
erTeulebis, sinonimebis, antonimebis, omonimebis codna.
b.b) zogierT davalebaSi dasaSvebia araprogramuli leqsikuri erTeulebis
garkveuli raodenobis Setanac. maTi aqtiuri codna ar mowmdeba.
5. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa maTematikaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa maTematikaSi
Sedgenilia ,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb~ saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis ministris 2006 wlis 28 seqtembris #841
brZanebiT damtkicebuli erovnuli saswavlo gegmis safuZvelze.
algebra
# sakiTxTa CamonaTvali moTxovnebi da dazusteba
1 simravleebi. operaciebi
simravleebze.
simravleTa TanakveTa, gaerTianeba,
simravlis damateba; venis diagramebi.
ariTmetikuli moqmedebebi naturalur ric-
xvebze.
ricxvis daSla martiv mamravlebad.
ramdenime ricxvis udidesi saerTo
gamyofisa da umciresi saerTo jeradis
povna.
2-ze, 3-ze, 5-ze, 9-ze da 10-ze gayofadobis
niSnebi.
2 naturaluri ricxvebi. martivi
da Sedgenili ricxvebi.
gamyofi da jeradi.
naSTiani gayofa.
3 mTeli ricxvebi. ariTmetikuli moqmedebebi mTel ricxvebze.
4 racionaluri ricxvebi.
wiladebi da aTwiladebi.
racionaluri ricxvebis Sedareba da ariTme-
tikuli moqmedebebi racionalur ricxvebze.
mTeli ricxvebisa da aTwiladebis damrgva-
leba.
5 iracionaluri ricxvebi.
namdvili ricxvebi.
namdvili ricxvebis Sedareba da ariTmetiku-
li moqmedebebi maTze.
6 ricxviTi RerZi. wertilis koordinati. namdvili ricxvis Se-
sabamisi wertilis gamosaxva ricxviT RerZ-
ze.
7 ricxviTi Sualedebi. ricxviTi Sualedebis gaerTianeba da Tana-
kveTa.
8 ricxvis moduli. ricxvis modulis geometriuli azri.
9 naturaluri ricxvebis
warmodgena sxvadasxva
poziciur sistemaSi.
aTobiT poziciur sistemaSi mocemuli
ricxvebis Cawera orobiTSi da piriqiT.
10 proporcia. proporciis ZiriTadi Tviseba, proporciis
ucnobi wevris povna, ricxvis dayofa moce-
muli SefardebiT. pirdapirproporciuli da
ukuproporciuli damokidebuleba sidideebs
Soris.
11 ricxvis procenti da nawili. ricxvis procentisa da nawilis povna.
ricxvis povna misi procentiT an nawiliT.
ori ricxvis fardobis procentuli gamosax-
va.
12 ramdenime ricxvis ariTmetiku-
li saSualo.
13 xarisxi naturaluri da
mTeli maCvenebliT.
namravlis, fardobis da xarisxis
axarisxeba. tolfuZiani xarisxebis namravli
da Sefardeba.
14 erTwevri da mravalwevri. mravalwevrebis Sekreba, gamokleba da gam-
ravleba.
15 Semoklebuli gamravlebis
formulebi.
2 2 2( ) 2a b a ab b± = ± + , ( )( ) 2 2a b a b a b+ − = − ,
( )( )2 2 3 3a b a ab b a b± + = ±m ,
32233 33)( babbaaba ±+±=± .
16 mravalwevris daSla
mamravlebad.
saerTo mamravlis frCxilebs gareT gatana,
dajgufebis xerxi, mamravlebad daSla
Semoklebuli gamravlebis formulebis
gamoyenebiT.
17 racionaluri gamosaxuleba. moqmedebebi racionalur gamosaxulebebze.
18 n− uri xarisxis fesvi,
ariTmetikuli fesvi.
ariTmetikuli fesvis Tvisebebi.
19 racionalurmaCvenebliani
xarisxi.
racionalurmaCvenebliani xarisxis
Tvisebebi.
20 algebruli gamosaxuleba. algebruli gamosaxulebis gardaqmna da
misi ricxviTi mniSvnelobebis gamoTvla.
21 ricxvis logariTmi. ZiriTadi logariTmuli igiveoba.
namravlis, Sefardebis da xarisxis
logariTmi. logariTmSi fuZis Secvlis
formula.
22 marTkuTxa koordinatTa
sistema sibrtyeze da
sivrceSi.
wertilis koordinatebi. namdvil ricxvTa
wyvilis da sameulis gamosaxva Sesabamisad
sakoordinato sibrtyeze da sakoordinato
sivrceSi. or wertils Soris manZilis
gamosaTvleli formula.
funqciis gansazRvris are.
funqciis mniSvnelobaTa simravle.
funqciis zrdadoba, klebadoba, luwoba,
kentoba, perioduloba. funqciis udidesi da
umciresi mniSvneloba. funqciaTa
kompozicia. parametris Semcveli funqciebi.
23 funqcia. funqciis grafiki.
funqciaTa kompozicia.
funqciis mocema cxrilis, formulisa da
grafikis saSualebiT.
funqciis mniSvnelobis gamoTvla argumentis
mocemuli mniSvnelobisTvis.
24 kuTxis gradusuli da
radianuli zoma.
kavSiri kuTxis radianul da gradusul zo-
mebs Soris.
sinusis, kosinusis da tangensis:
mniSvnelobebi 30, , , , , ,
6 4 3 2 2π π π π ππ
argumentebisTvis;
niSnebi meoTxedebis mixedviT;
perioduloba, luwoba da kentoba.
ZiriTadi damokidebulebebi erTi da imave
argumentis trigonometriul funqciebs
Soris.
dayvanis formulebi.
25 trigonometriuli funqciebi:
sinusi, kosinusi da tangensi.
trigonometriuli funqciebis
mniSvnelobebis gamosaTvleli formulebi
ori argumentis jamisa da sxvaobisaTvis.
26 gantoleba, gantolebaTa
sistema.
gantolebisa da gantolebaTa sistemis amo-
naxsnisa da amonaxsnTa simravlis cnebebi.
tolfasi gantolebebi da gantolebaTa sis-
temebi.
27 erTucnobiani wrfivi ganto-
lebebi.
wrfivi gantolebis amoxsna.
diskriminanti.
kvadratuli gantolebis amoxsna.
28 erTucnobiani kvadratuli
gantolebebi.
vietis Teorema. vietis Teoremis Sebrunebu-
li Teorema.
29 kvadratuli samwevri. kvadratuli samwevris fesvebi.
kvadratuli samwevris daSla wrfiv mamrav-
lebad.
30 orucnobiani algebrul
gantolebaTa sistemebi.
iseTi orucnobiani algebrul gantolebaTa
sistemis amoxsna, romelSic erTi gantoleba
wrfivia, xolo meore gantolebis xarisxi ar
aRemateba ors.
31 amocanebi gantolebisa da
gantolebaTa sistemis
Sedgenaze.
amocanebis amoxsna gantolebisa da ganto-
lebaTa sistemis gamoyenebiT.
32 ricxviTi utolobebi. ricxviTi utolobebis Tvisebebi.
33 utoloba, utolobaTa
sistema.
utolobisa da utolobaTa sistemis amonax-
snisa da amonaxsnTa simravlis cnebebi.
orucnobiani wrfivi utolobisa da
utolobaTa sistemis amonaxsnis warmodgena
sakoordinato sibrtyeze. tolfasi
utolobebi.
34 erTucnobiani utolobebi da
utolobaTa sistemebi.
erTucnobiani wrfivi, kvadratuli da racio-
naluri utolobebis da utolobaTa siste-
mebis amoxsna.
35 wrfivi, kvadratuli,
xarisxovani, maCvenebliani,
logariTmuli,
trigonometriuli funqciebi
da maTi grafikebi.
y kx b= + , 2y ax bx c= + + ,
3y x= , y x= ,
kyx
= , xy a= , logay x= , siny x= ,
cosy x= , tgy x= funqciebis gansazRvris
are, mniSvnelobaTa simravle, zrdadobisa da
klebadobis Sualedebi.
36 iracionaluri gantolebebi. erTucnobian wrfiv da kvadratul gantole-
bebze dayvanadi iracionaluri gantolebis
amoxsna.
37 maCvenebliani gantolebebi da
utolobebi.
maCvenebliani gantolebebis da utolobebis
amoxsna.
38 logariTmuli gantolebebi
da utolobebi.
logariTmuli (aracvladfuZiani)
gantolebebis da utolobebis amoxsna.
39 trigonometriuli
gantolebebi.
sin x a= , cos x a= , tg x a= saxis
gantolebebis amoxsna.
40 ricxviTi mimdevroba. mimdevrobis n− uri wevris formulis mixed-
viT mimdevrobis wevrebis povna.
41 ariTmetikuli progresia. ariTmetikuli progresiis n− uri wevrisa
da pirveli n wevris jamis gamosaTvleli
formulebi.
42 geometriuli progresia. geometriuli progresiis n− uri wevrisa da
pirveli n wevris jamis gamosaTvleli
formulebi.
43 kombinatorikis elementebi. gadanacvlebaTa ricxvi;
jufTebaTa ricxvi;
wyobaTa ricxvi.
geometria
planimetria
# sakiTxTa CamonaTvali moTxovnebi da dazusteba
1 wertili, wrfe.
sxivi, monakveTi,
texili.
2 monakveTis sigrZe,
texilis sigrZe.
3 kuTxe, kuTxis
gradusuli zoma,
marTi, maxvili,
blagvi da gaSlili
kuTxeebi.
4 kuTxis biseqtrisa. kuTxis biseqtrisis Tviseba.
5 monakveTis
SuamarTobi.
monakveTis SuamarTobis Tviseba.
mosazRvre kuTxeebis jami. 6 mosazRvre da
vertikaluri
kuTxeebi. vertikaluri kuTxeebis toloba.
ori paraleluri wrfis mesameTi gadakveTisas
miRebuli kuTxeebis Tvisebebi.
7 wrfeTa paraleloba.
ori wrfis mesame
wrfiT gadakveTisas
miRebuli kuTxeebi. wrfeTa paralelobis niSnebi.
8 kuTxe or wrfes
Soris. wrfeTa
marTobuloba.
marTobi, daxrili da
gegmili. manZili
wertilidan wrfemde.
9 mravalkuTxedi da
misi elementebi:
gverdi, wvero, kuTxe,
diagonali.
mravalkuTxedis
perimetri.
10 amozneqili amozneqili mravalkuTxedis kuTxeebis jami.
mravalkuTxedi.
11 samkuTxedi da misi
elementebi: gverdi,
kuTxe, wvero, mediana,
biseqtrisa, simaRle.
12 samkuTxedis kuTxeebi. samkuTxedis kuTxeebis jami. samkuTxedis gare
kuTxis Tviseba.
13 samkuTxedebis
toloba.
samkuTxedebis tolobis niSnebi.
14 samkuTxedis
utoloba.
15 damokidebulebani
samkuTxedis
gverdebsa da
kuTxeebs Soris.
samkuTxedSi didi gverdis (kuTxis) pirdapir didi
kuTxe (gverdi) Zevs.
16 samkuTxedis mediana. samkuTxedis medianebis Tviseba (samkuTxedis samive
mediana erT wertilSi ikveTeba da TiToeuli
maTgani gadakveTis wertiliT 2:1 SefardebiT
iyofa wveros mxridan).
17 samkuTxedis
biseqtrisa.
samkuTxedis biseqtrisis Tviseba (samkuTxedis
kuTxis biseqtrisa am kuTxis mopirdapire gverds
mimdebare gverdebis proporciul monakveTebad
yofs).
18 samkuTxedis kerZo
saxeebi: marTkuTxa,
maxvilkuTxa,
blagvkuTxa,
tolferda,
tolgverda
samkuTxedebi.
19 tolferda
samkuTxedi.
tolferda samkuTxedis Tvisebebi
(tolferda samkuTxedSi fuZesTan mdebare kuTxeebi
tolia;
tolferda samkuTxedSi fuZisadmi gavlebuli
mediana, biseqtrisa da simaRle erTmaneTs emTxveva).
marTkuTxa samkuTxedebis tolobis niSnebi. 20 marTkuTxa
samkuTxedi.
marTkuTxa samkuTxedSi °30 -iani kuTxis mopirdapire
kaTetis Tviseba.
marTkuTxa samkuTxedSi kuTxeebsa da gverdebs Soris
trigonometriuli Tanafardobebi.
Tanafardobebi hipotenuzaze daSvebul simaRles,
kaTetebs, kaTetebis gegmilebs da hipotenuzas Soris
(2 2 2, ,c c c ch a b a ca b cb= = = , ch ab= ).
21 piTagoras Teorema.
22 Talesis Teorema.
23 samkuTxedis Suaxazi. samkuTxedis Suaxazis Tvisebebi.
samkuTxedebis msgavsebis niSnebi. 24 samkuTxedebis
msgavseba. msgavsi samkuTxedebis perimetrebisa da farTobebis
Sefardeba.
25 sinusebis Teorema.
26 kosinusebis Teorema.
27 samkuTxedebis
amoxsna.
paralelogramis gverdebisa da kuTxeebis Tvisebebi. 28 paralelogrami.
paralelogramis diagonalebis Tvisebebi
(paralelogramis diagonalebis gadakveTis wertili
paralelogramis simetriis centria;
paralelogramis diagonalebis sigrZeebis
kvadratebis jami misi gverdebis sigrZeebis
kvadratebis jamis tolia).
29 rombi. rombis diagonalebis Tvisebebi.
30 marTkuTxedi,
kvadrati.
marTkuTxedis diagonalebis toloba.
31 trapecia da misi
elementebi: fuZe,
ferdi, simaRle.
trapeciis Suaxazi.
trapeciis Suaxazis Tvisebebi.
32 trapeciis kerZo
saxeebi: tolferda
trapecia, marTkuTxa
trapecia.
33 tolferda trapecia. tolferda trapeciis Tvisebebi.
34 brtyeli figuris
farTobi.
brtyeli figuris farTobi misi Semadgeneli
nawilebis farTobebis jamis tolia;
35 kvadratis,
marTkuTxedis,
samkuTxedis,
paralelogramis da
trapeciis farTobi.
kvadratis, marTkuTxedis, samkuTxedis, parale-
logramis da trapeciis farTobebis gamosaTvleli
formulebi.
rkalis gradusuli da radianuli zoma.
ricxvi π .
wrewiris da misi rkalis sigrZis gamosaTvleli
formulebi.
36 wrewiri, wre da maTi
elementebi: centri,
radiusi, diametri,
qorda, rkali,
seqtori, segmenti.
qordis marTobuli diametris Tviseba.
37 centraluri da
Caxazuli kuTxeebi.
erTi da igive rkalze dayrdnobili Caxazuli da
centralur kuTxeebis sidideebs Soris
urTierTdamokidebuleba.
wrewiris mxebis Tviseba. 38 wrewiris mxebi da
mkveTi. wertilidan wrewirisadmi gavlebuli ori mxebi
monakveTebis toloba.
urTierTgadamkveTi qordebis Tvisebebi.
wrewirisadmi erTi wertilidan gavlebuli mxebisa
da mkveTis Tvisebebi.
samkuTxedSi Caxazuli wrewiris centris mdebareoba;
samkuTxedze Semoxazuli wrewiris centris
mdebareoba.
39 samkuTxedSi
Caxazuli da
samkuTxedze
Semoxazuli
wrewirebi. samkuTxedSi Caxazuli da samkuTxedze Semoxazuli
wrewirebis radiusebis gamosaTvleli formulebi:
2 , ,4 2sin
S abc ar R Ra b c S A
= = =+ +
40 wesieri
mravalkuTxedebi.
wesieri mravalkuTxedis gverdsa da masSi Caxazuli
da Semoxazuli wrewiris radiusebs Soris
wesieri
mravalkuTxedebSi
Caxazuli da
Semoxazuli
wrewirebi.
damokidebuleba: ,180 1802 tg 2sin
a ar R
n n
= =° °
41 wesieri
mravalkuTxedebis
farTobi.
wesieri mravalkuTxedis farTobis gamosaTvleli
formulebi masSi Caxazuli, masze Semoxazuli
wrewirebis radiusebis da mravalkuTxedis gverdis
saSualebiT.
42 wriuli seqtoris da
wris farTobi.
wriuli seqtoris da wris farTobis gamosaTvleli
formulebi.
centruli simetria. simetriis centri. figuris
simetriuloba wertilis mimarT.
RerZuli simetria. simetriis RerZi. figuris
simetriuloba RerZis mimarT.
43 geometriuli
gardaqmnebi
sibrtyeze.
paraleluri gadatana. homoTetia. mobruneba
wertilis garSemo.
stereometria
# sakiTxTa CamonaTvali moTxovnebi da dazusteba
1 wertili, wrfe da sibrtye
sivrceSi.
2 wrfeTa urTierTganlageba
sivrceSi.
urTierTgadamkveTi, paraleluri da
acdenili wrfeebi. wrfeTa paralelobis
niSani.
3 wertilis, wrfis, monakveTis
orTogonaluri dagegmileba
sibrtyeze.
4 wrfisa da sibrtyis
marTobuloba.
wrfisa da sibrtyis urTierTmarTobulo-
bis niSani.
5 wrfisa da sibrtyis paraleloba. wrfis da sibrtyis paralelobis niSani.
6 sibrtyeTa paraleloba. ori sibrtyis paralelobis niSani.
7 kuTxe sibrtyeebs Soris.
8 sibrtyeTa marTobuloba. ori sibrtyis marTobulobis niSani.
9 monakveTi, marTobi da daxrili.
manZili wertilidan sibrtyemde.
sami marTobis Teorema.
10 kuTxe wrfesa da sibrtyes Soris.
11 orwaxnaga kuTxe. orwaxnaga
kuTxis zoma.
12 mravalwaxnaga da misi elementebi
(wvero, wibo, waxnagi).
13 prizma da misi elementebi (fuZe,
gverdiTi waxnagi, gverdiTi wibo,
simaRle, diagonali).
14 prizmis kerZo saxeebi (marTi
prizma, wesieri prizma, marTi
paralelepipedi, marTkuTxa
paralelepipedi, kubi).
marTi prizmis diagonaluri
kveTa.
15 piramida da misi elementebi
(wvero, gverdiTi wibo, fuZe,
gverdiTi waxnagi, simaRle).
16 wesieri piramida. apoTema.
17 cilindri da misi elementebi
(radiusi, msaxveli, fuZeebi,
simaRle, cilindris RerZi).
cilindris RerZuli kveTa.
18 konusi da misi elementebi (wvero,
fuZe, msaxveli, simaRle). konusis
RerZuli kveTa.
19 birTvi, sfero da maTi
elementebi (centri, radiusi,
diametri).
20 birTvis mxebi sibrtye. birTvis
kveTa sibrtyiT.
sxeulis moculoba misi Semadgeneli
nawilebis moculobaTa jamis tolia;
kubis, marTkuTxa paralelepipedis, marTi
prizmis, piramidis, cilindris da konu-
sis gverdiTi da sruli zedapiris
farTobisa da moculobis gamoTvla.
21 sxeulis moculoba da zedapiris
farTobi.
sferos zedapiris farTobisa da birTvis
moculobis gamoTvla.
22 kubis, marTkuTxa paralelepipe-
dis, marTi prizmis, piramidis,
cilindris da konusis Slilebi.
am figurebis aRdgena maTi Slilebis
saSualebiT.
veqtorebi da maTze gansazRvruli
operaciebi: Sekreba, skalarze
gamravleba. veqtorTa skalaruli
namravli. kuTxe or veqtors Soris.
veqtoris sigrZe.
23 veqtorebi sibrtyeze da sivrceSi.
veqtorebisa da maTze moqmedebebis
gamosaxva koordinatebSi.
monacemTa analizi, albaToba da statistika
# sakiTxTa
CamonaTvali
moTxovnebi da dazusteba
1 monacemebis Tvalsa-
Cinod warmodgenis
xerxebi.
wertilovani, xazovani, svetovani da wriuli
diagramebi. masStabi. skala.
2 monacemTa ricxviTi
maxasiaTeblebi.
sixSire, fardobiTi sixSire, saSualo, mediana, moda,
gabnevis diapazoni, saSualo kvadratuli gadaxra.
elementarul xdomilobaTa sivrce; xdomiloba;
operaciebi xdomilobebze; araTavsebadi xdomilobebi;
sawinaaRmdego xdomiloba; damoukidebeli
xdomilobebi.
albaTobis klasikuri gansazRvreba. xdomilobis
albaTobis gamoTvla.
xdomilobaTa jamis albaTobis gamoTvla:
( ) ( ) ( ) ( )P A B P A P B P A B∪ = + − ∩ .
sawinaaRmdego xdomilobis albaTobis gamoTvla:
( ) 1 ( )P A P A= − ;
damoukidebel xdomilobaTa namravlis albaTobis
gamoTvla: ( ) ( ) ( )P A B P A P B∩ = ⋅ .
3 albaTobis Teoriis
elementebi.
geometriuli albaToba (monakveTze da brtyel
figuraze).
zomis erTeulebi
# sakiTxTa CamonaTvali moTxovnebi da dazusteba
milimetri (mm), santimetri (sm), decimetri (dm),
metri (m), kilometri (km).
1 sigrZis erTeulebi.
kavSiri sigrZis erTeulebs Soris.
kvadratuli milimetri (mm2), kvadratuli
santimetri (sm2), kvadratuli decimetri (dm2),
kvadratuli metri (m2), heqtari (ha), kvadratuli
kilometri (km2).
2 farTobis erTeulebi.
kavSiri farTobis erTeulebs Soris.
3 moculobis erTeulebi. kuburi milimetri (mm3), kuburi santimetri (sm3),
kuburi decimetri (dm3), litri (l),
kuburi metri (m3).
kavSiri moculobis erTeulebs Soris.
grami (g), kilogrami (kg), centneri (c), tona
(t).
4 masis erTeulebi.
kavSiri masis erTeulebs Soris.
wami (wm), wuTi (wT), saaTi (sT). 5 drois erTeulebi.
kavSiri drois erTeulebs Soris.
metri wamSi (m/wm), metri wuTSi (m/wT),
kilometri saaTSi (km/sT).
6 siCqaris erTeulebi.
kavSiri siCqaris erTeulebs Soris.
6. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa istoriaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa istoriaSi
Sedgenilia ,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb”
saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministris 2006 wlis 28
seqtembris #841 brZanebiT damtkicebuli erovnul saswavlo gegmisa da
saqarTvelos kanonmdeblobiT dadgenili wesiT grifirebuli
saxelmZRvaneloebis Sejerebis safuZvelze.
1. saqarTvelosa da msoflios istoria
a) preistoriuli epoqa;
b) Zveli aRmosavleTi (asureTi, urartu, sparseTi) da saqarTvelo;
g) saqarTvelo da msoflio antikur epoqaSi (berZnuli polosebi,
aleqsandre makedonelis laSqroba, romis imperia);
d) saqarTvelo da misi mezoblebi (romi, bizantia, irani) IV-VII ss-Si;
e) arabebi da maTi dapyrobebi; arabTa batonoba saqarTveloSi;
v) saqarTvelo da msoflio X-XVss-Si (Turq-selCukebi, monRolebi,
dasavleT evropis qveynebi);
z) saqarTvelo da msoflio XV-XVIIIss-Si (bizantiis dacema, osmaleTi,
irani, ruseTi, safrangeTi, inglisi, reformacia, aSS);
T) saqarTvelo da msoflio XIXs-Si (napoleonis epoqa, saqarTvelo
ruseTis imperiis SemadgenlobaSi);
i) I msoflio omi da parizis samSvidobo konferencia;
k) saqarTvelo 1918-1921 wlebSi;
l) saqarTvelo da msoflio 1921-1939 wlebSi (saqarTvelo ssrk-s
SemadgenlobaSi, aSS, germania, italia, espaneTi, inglisi, safrangeTi);
m) II msoflio omi da saqarTvelo;
n) saqarTvelo da msoflio 1945-1985 ww-Si (aSS, ssrk, civi omi,
SeiaraRebuli konfliqtebi koreaSi, vietnamSi, avRaneTSi, egviptesa da
israels Soris, ganmaTavisuflebeli moZraoba indoeTSi, brZola
“aparteidis” winaaRmdeg samxreT afrikaSi, helsinkis Sekreba);
o) ssrk-sa da aRmosavleT evropis socialisturi banakis daSla;
saqarTvelo XX saukunis 80-ian wlebSi, damoukideblobis aRdgena;
2. samoqalaqo ganaTleba
a) adamiani sxvadasxva socialur jgufebSi;
b) konfliqtebi da maTi mogvareba;
g) demokratiuli mmarTvelobis modeli;
d) moqalaqe da moxele – pasuxismgeblobaTa ganawileba;
e) 1995 wlis konstitucia (konstituciis miReba, ZiriTadi principebi).
7. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa geografiaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa geografiaSi
Sedgenilia ,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb”
saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis ministris 2006 wlis 28
seqtembris #841 brZanebiT damtkicebuli erovnul saswavlo gegmisa da
saqarTvelos kanonmdeblobiT dadgenili wesiT grifirebuli
saxelmZRvaneloebis Sejerebis safuZvelze.
1. geografiis mecnierebis Sesavali da geografiuli kvleva
a) geografiuli Seswavlis obieqti da miznebi;
b) geografiuli ideebis Camoyalibebis (formirebis) istoria;
g) geografiuli kvlevis meTodebi: tradiciuli (aRweriTi, SedarebiT-
geografiuli, kartografiuli) da uaxlesi (maTematikuri,
aerokosmosuri, geoinformaciuli).
2. saqarTvelos da msoflios geografia
a) gegmis, rukisa (saqarTvelos, kavkasiis da msoflios fizikur-
geografiuli da politikuri rukebi) da atlasis gamoyeneba: legendis
saSualebiT maTi kiTxva, orientireba, saWiro obieqtis moZieba da
movlenis gavrcelebis gansazRvra, saWiro informaciis moZieba da
interpretacia, masStabis gamoyenebiT gazomvebis Catareba, geografiuli
koordinatebis gansazRvra, savarjiSoebis Sesruleba adgilis gegmis
gamoyenebiT, mocemuli informaciis sxva saxiT (gansxvavebul formatSi)
gamoxatva;
b) sxvadasxva tipis geografiuli saSualebebis (cxrilebi, diagramebi,
grafikebi) gamoyeneba, informaciis analizi (informaciis wakiTxva,
saWiro informaciis moZieba, informaciis transformacia, informaciis
Sedareba) da martivi analogebis Seqmna;
g) saqarTvelosa da msoflios fizikur-geografiuli nomenklatura
(mniSvnelovani geografiuli obieqtebi) _ msoflio okeanis nawilebi,
kontinentebi da misi nawilebi, reliefis ZiriTadi formebi, Sida wylebi;
d) saqarTvelos teritoriis formireba: saqarTvelos teritoria
uZvelesi droidan ax. w. V saukunemde; saqarTvelos teritoria VI-XII
saukuneebSi; saqarTvelos teritoria XIII-XVIII saukuneebSi; saqarTvelos
teritoria XIX-XX saukuneebSi, saqarTvelos teritori XX-XXI
saukuneebSi;
e) msoflio politikuri rukis formirebis etapebi;
v) saqarTvelos da kavkasiis teritoria, sazRvrebi, zogadgeografiuli
mdebareoba, satransporto-geografiuli mdebareoba, geopolitikuri
mdebareoba, fizikur-geografiuli mdebareoba, fizikur-geografiuli
dayofa, politikur-administraciuli dayofa. evropa-azias Soris
sazRvris gatarebis problemebi; saqarTvelo msoflios fonze
(sazRvrebi, farTobi, mdebareoba, mosaxleoba);
z) saqarTvelos bunebis komponentebi _ reliefis ZiriTadi formebi da
tipebi, reliefTan dakavSirebuli problemebi, atmosferos cirkulaciis
ZiriTadi Taviseburebebi, havis ZiriTadi elementebi, havis tipebi, Sida
wylebi, flora da fauna, niadagebi;
T) saqarTvelos damaxasiaTebeli bunebriv-katastrofuli movlenebi da
garemosdacviTi problemebi _ miwisZvra, zvavi, mewyeri, Rvarcofi, erozia,
qvaTacvena, tyeebTan dakavSirebuli problemebi, klimati da soflis
meurneobasTan dakavSirebuli problemebi, daculi teritoriebi, wiTeli
wigni;
i) saqarTvelos politikuri mowyoba (mmarTvelobis forma,
administraciuli-teritoriul mowyoba) da meurneobis struqtura;
regionebi (Tbilisi, kaxeTi, samegrelo zemo svaneTi, qvemo qarTli,
mcxeTa-mTianeTi, imereTi, samcxe-javaxeTi, raWa-leCxumi da qvemo svaneTi,
Sida qarTli, guria aWara, afxazeTi), mdebareoba, teritoria, sazRvrebi,
bunebrivi pirobebi da resursebi, mosaxleoba, ekonomika,
RirSesaniSnaobebi, problemebi da ganviTarebis perspeqtivebi);
k) politikuri geografia da geopolitika (saqarTvelo da saerTaSoriso
organizaciebi;). msoflios regionebi. qveynebis klasifikacia
mmarTvelobis formebis da administraciul-teritoriuli mowyobis
mixedviT. socialur-ekonomikuri maCveneblebi (erTiani erovnuli
produqti, erTiani Sida produqti, samomxmareblo kalaTa da saarsebo
minimumi, cxovrebis done); qveynebis klasifikacia: politikur-ekonomikuri
ganviTarebis donis mixedviT; gaeros qveynebis tipologia (humanuri
ganviTarebis indesis mixedviT);
l) saqarTvelos da msoflios mniSnelovani bunebrivi resursebi:
bunebrivi resursebis klasifikacia da geografia; saqarTvelos
mniSvnelovani resursebi (saTbob-energetikuli, Savi da feradi
liTonebi, samTo-qimiuri resursebi, aramadneuli wiaRiseuli, saSeni
masalebi, zedapiruli, miwisqveSa mineraluri da Termuli wylebi,
energiis aratradiciuli saxeebi, biologiuri resursebi, miwis
resursebi);
m) saqarTvelos da msoflios mosaxleobis geografia: mosaxleobis
raodenoba, teritoriuli ganlageba da dinamika; qalaqebisa da soflebis
geografia; urbanizacia; demografiuli da migraciuli procesebi;
mosaxleobis struqtura (sqesobriv-asakobrivi, erovnuli, eTnikuri,
religiuri, socialuri, dasaqmebis). msoflios demografiuli viTareba
(istoriuli warsulidan dRemde).
8. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa qimiaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa qimiaSi Sedgenilia
,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb” saqarTvelos ganaTlebisa
da mecnierebis ministris 2006 wlis 28 seqtembris #841 brZanebiT
damtkicebuli erovnul saswavlo gegmis safuZvelze.
1. qimiis ZiriTadi cnebebi da kanonebi. atomis aRnagoba
1. nivTiereba, fizikuri da
qimiuri movlenebi
martivi da rTuli nivTierebebi. alotropia.
sufTa nivTiereba da narevi. narevebis dayofis
xerxebi.
gansxvaveba fizikur da qimiur movlenebs Soris.
qimiuri reaqciis niSnebi da mimdinareobis
pirobebi.
2. qimiuri elementi.
valentoba.
fardobiTi atomuri masa
da fardobiTi
molekuluri masa
qimiuri elementis cneba. qimiuri simboloebi.
qimiuri formulis Sedgena valentobis mixedviT.
fardobiTi molekuluri masis gamoTvla. naerTSi
elementis masuri wilis gaangariSeba.
3. nivTierebis raodenoba.
masisa da Sedgenilobis
mudmivobis kanonebi
moli – nivTierebis raodenobis sazomi.
avogadros ricxvi. moluri masa. avogadros
kanoni. airis moluri moculoba. airebis
simkvriveebis Tanafardoba.
qimiuri reaqciis tolobis Sedgena. gamoTvlebi
qimiuri formulisa da tolobis mixedviT.
4. atomis aRnagoba
atomis aRnagobis planeturi modeli. atombirTvis
Sedgeniloba. masuri ricxvis cneba. izotopebi.
eleqtronuli Rrubeli da orbitali. s da
p_orbitalebi.
qvanturi ricxvebi. energetikul doneebze
eleqtronebis ganawileba (umciresi energiis
principi, paulis principi, hundis wesi).
I–III periodis elementTa atomebis eleqtronuli
da eleqtronul-grafikuli formulebi.
5. periodulobis kanoni.
elementTa perioduli
sistema
periodulobis kanonis Tanamedrove formulireba.
elementis rigobrivi nomeri.
elementTa perioduli sistema. periodebsa da
jgufebSi elementTa gaerTianebis principi. I-_VII
jgufebis mTavari (A) qvejgufebis elementebis
Tvisebebis da naerTTa formebis gansazRvra
periodul sistemaSi maTi adgilmdebareobis
mixedviT.
6. qimiuri bmis tipebi
eleqtrouaryofiToba. kovalenturi
(arapolaruli da polaruli) da ionuri bmebi.
Jangvis xarisxi.
metaluri bma. wyalbaduri bma.
savalento orbitalebi da maTi hibridizacia.
bmis jeradoba, σ- da π-bmebi.
2. qimiuri reaqciebi
1. qimiur reaqciaTa
klasifikacia
daSlis, SeerTebis, Canacvlebis da mimocvlis
reaqciebi.
Jangva–aRdgeniTi reaqciebi.
egzoTermuli da endoTermuli reaqciebi. reaqciis
siTburi efeqti.
Seqcevadi da Seuqcevadi reaqciebi.
2. qimiuri kinetika
qimiuri reaqciis siCqare da masze moqmedi
faqtorebi (koncentracia, temperatura, moreagire
nivTierebebis buneba).
katalizi da katalizatori.
qimiuri wonasworoba da mis gadanacvlebaze
moqmedi faqtorebi.
3. araorganul naerTTa klasebi
1. oqsidebi fuZe da mJava oqsidebi. miReba, Tvisebebi.
amfoteruli oqsidebis Tvisebebi.
2. hidroqsidebi fuZe, tute. miReba, Tvisebebi.
amfoteruli hidroqsidebis Tvisebebi.
3. mJavebi Jangbadiani da uJangbado mJavebi. miReba,
Tvisebebi.
4. marilebi marilTa klasifikacia, miReba, Tvisebebi.
4. xsnarebi. eleqtrolituri disociacis Teoria
1. nivTierebaTa xsnadoba
WeSmariti xsnari, suspenzia da emulsia.
xsnadobaze moqmedi faqtorebi. xsnaris koncentracia: nivTierebis masuri wili
xsnarSi.F
2. eleqtrolituri
disociacia
mJavebis, fuZeebis, marilebis eleqtrolituri
disociacia.
3. ionuri mimocvlis
reaqciebi
ionuri mimocvlis reaqciebis mimdinareobis
pirobebi. sruli da Sekvecili ionuri tolobebi.
4. eleqtrolizi nalRobebis da xsnarebis eleqtrolizis
gantolebebi
5. elementebi da maTi naerTebi
1. arametalebi:
wyalbadi, Jangbadi, qlori
da halogenebi (zogadad),
gogirdi, azoti, fosfori,
naxSirbadi, siliciumi.
bunebaSi gavrceleba, miReba, fizikuri da qimiuri
Tvisebebi.
am arametalebis wyalbadnaerTebi, oqsidebi,
mJavebi da marilebi, maTi miReba da Tvisebebi.
2. metalebi:
natriumi da kaliumi,
kalciumi, alumini, rkina
bunebaSi gavrceleba, miReba, fizikuri da qimiuri
Tvisebebi.
am metalebis oqsidebi da hidroqsidebi, maTi
miReba da Tvisebebi.
6. organuli naerTebi
1. alkanebi
meTanis homologiuri rigi, izomeria.
nomenklatura. alkanebis miReba, fizikuri da
qimiuri Tvisebebi.
2. alkenebi
eTilenis homologiuri rigi. izomeria, nomenklatura. alkenebis miReba, fizikuri da
qimiuri Tvisebebi. markovnikovis wesi.
3. alkinebi
acetilenis homologiuri rigi. izomeria, nomenklatura. alkinebis miReba, fizikuri da
qimiuri Tvisebebi.
4. aromatuli
naxSirwyalbadebi benzoli, miReba da Tvisebebi.
5. spirtebi
najeri erTatomiani spirtebis homologiuri rigi.
izomeria, nomenklatura, miReba, fizikuri da
qimiuri Tvisebebi.
mravalatomiani spirtebi – eTilenglikoli da
glicerini, maTi ZiriTadi Tvisebebi.
6. aldehidebi
aldehidebis homologiuri rigi. izomeria,
nomenklatura, miReba, fizikuri da qimiuri
Tvisebebi.
7. karbonmJavebi
najeri erTfuZiani karbonmJavebis homologiuri
rigi. izomeria, nomenklatura, miReba, fizikuri da
qimiuri Tvisebebi.
WianWvelmJavas Tavisebureba.
8. rTuli eTerebi
(esterebi) da cximebi
rTuli eTerebis (esterebi) nomenklatura.
eTerifikaciis da hidrolizis reaqciebi.
Txevadi da myari cximebi, maTi hidrolizi da
hidrogenizacia.
9. naxSirwylebi
mono-, di- da polisaqaridebis warmomadgenlebi:
glukoza, fruqtoza, saqaroza, saxamebeli da
celuloza. maTi aRnagoba, fizikuri da qimiuri
Tvisebebi
10. aminebi da aminomJavebi
aminebis nomenklatura, miReba da fuZuri Tvisebebi. aminomJavebis saerTo aRnagoba da amfoteruli
buneba. peptiduri bmis warmoqmna.
11. maRalmolekuluri
naerTebi
ZiriTadi cnebebi: polimeri, monomeri, monomeruli
erTeuli, polimerizaciis xarisxi.
polimerizaciis da polikondensaciis reaqciebi.
polieTileni, polipropileni, kauCuki, acetaturi
boWko, cilebi.
9. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa biologiaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa biologiaSi Sedgenilia
,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb” saqarTvelos ganaTlebisa
da mecnierebis ministris 2006 wlis 28 seqtembris #841 brZanebiT
damtkicebuli erovnul saswavlo gegmis safuZvelze.
1. ujredi
1. ujreduli Teoria ZiriTadi debulebebi
2. eukariotuli da
prokariotuli ujredebis
struqturuli
komponentebi
sicocxlis araujreduli
formebi
sokoebi
ujredis forma da zoma.
plazmuri membrana, ujredis kedeli: maTi
agebuleba da daniSnuleba.
citoplazma: endoplazmuri bade, ribosoma,
mitoqondria, plastidi, goljis aparati,
lizosoma, vakuoli, maTi agebuleba da
daniSnuleba.
birTvi: birTvis garsi, qromosomebi, birTvaki,
maTi agebuleba da daniSnuleba.
prokariotuli ujredebi: baqteriebi da lurj-
mwvane wyalmcenareebi – agebuleba, kveba da
gamravleba.
virusebi: agebuleba da cxovelqmedeba.
agebuleba da cxovelqmedeba.
3. ujredis qimiuri
Sedgeniloba:
araorganuli nivTierebebi
organuli nivTierebebi
ujredSi qimiuri elementebis Semcveloba.
wyali: Tvisebebi da funqcia. marilebis roli
ujredis cxovelqmedebaSi.
cilebi: qimiuri agebuleba, monomeri, polimeri,
sivrculi aRnagoba, Tvisebebi, funqciebi.
naxSirwylebi da lipidebi: agebuleba, funqciebi.
nukleinis mJavebi _ dnm da rnm: biologiuri roli,
mdebareoba ujredSi, qimiuri agebuleba, sivrculi
aRnagoba, dnm-is gaormageba.
4. nivTierebaTa cvla
ujredSi:
energetikuli cvla
plastikuri da energetikuli cvla, atf-is roli
nivTierebaTa cvlaSi.
glukozis uJangbado da Jangbadiani daSla.
2. adamiani
1. sayrden -mamoZravebeli
sistema
mniSvneloba, Zvlebis agebuleba da zrda, Zvlis
Sedgeniloba, ConCxis agebuleba da funqcia.
pirveli daxmareba ConCxis dazianebis dros.
ganivzoliani kunTebi: maTi daniSnuleba, saxsrebis
momxreli da gamSleli kunTebi. ganivzoliani da
gluvi kunTebis Sedareba.
2. saWmlis momnelebeli
sistema
mniSvneloba, agebuleba, funqcionireba. monelebis
regulacia kuWSi.
3. sasunTqi sistema mniSvneloba, agebuleba, funqcionireba. airTa cvla
filtvebsa da qsovilebSi.
sunTqvis regulacia. sunTqvis organoebis
daavadebebi.
4. sisxli
sisxlis Sedgeniloba. eriTrocitebi,
Trombocitebi, leikocitebi – agebuleba, funqcia.
sisxlis Sededeba, sisxlis jgufebi. imuniteti, misi
saxeebi: bunebrivi da xelovnuri; Tandayolili da
SeZenili.
5. sisxlis mimoqcevis
sistema
mniSvneloba, agebuleba, funqcionireba. gulis
muSaoba, sisxlis moZraoba ZarRvebSi. limfis
mimoqceva.
6. nivTierebaTa cvla
organul da araorganul nivTierebaTa cvla,
nivTierebaTa cvlis regulacia. vitaminebi.
7. Sardgamomyofi sistema,
kani
agebuleba da funqciebi.
8. nervuli sistema
grZnobaTa organoebi
mniSvneloba. nervuli qsovili, nervuli sistemis
nawilebi. refleqsuri rkali. zurgis tvinisa da
Tavis tvinis agebuleba, funqciebi. Tavis tvinis
didi naxevarsferoebi.
mxedvelobisa da smenis organoebis agebuleba,
funqcionireba.
plastikuri cvla:
cilis biosinTezi
fotosinTezi
qemosinTezi
dnm-is kodi, transkripcia, translacia, matriculi
tipis reaqciebi.
fotosinTezis sinaTlisa da sibnelis stadiebi,
fotosinTezis biologiuri roli.
5. ujredis gayofa
ontogenezi
ujreduli cikli: interfaza da mitozi. mitozis
biologiuri mniSvneloba.
sasqeso ujredebis Camoyalibeba, meiozi.
ganayofiereba. Canasaxis ganviTareba.
postembrionuli ganviTareba.
9. endokrinuli sistema humoruli regulaciis arsi. Sinagani sekreciis
jirkvlebi, hormonebi. Sinagani da garegani
sekreciis jirkvlebis Sedareba.
10. umaRlesi nervuli
moqmedeba
upirobo da pirobiTi refleqsebi – mniSvneloba.
refleqsebis Sekaveba. adamianis umaRlesi nervuli
moqmedebis Taviseburebani.
3. memkvidreobiToba da cvalebadoba
1. mendelis kanonebi
monohibriduli Sejvareba, pirveli Taobis
erTgvaroba, gametTa siwmindis wesi, daTiSvis
kanoni, misi citologiuri safuZveli.
dihibriduli Sejvareba, genTa damoukidebeli
memkvidreobis kanoni, misi citologiuri safuZveli.
alelur da araalelur genTa urTierTqmedeba.
2. genTa SeWiduloba morganis kanoni, qromosomTa gadajvaredineba da
misi biologiuri mniSvneloba. qromosomTa
genetikuri rukebi.
3. sqesis genetika
adanianis genetika da
memkvidruli daavadebebi
sqesis memkvidreobis qromosomuli meqanizmi.
sqesTan SeWiduli niSan-Tvisebebis memkvidreoba.
4. cvalebadobis formebi:
aramemkvidruli
memkvidruli
modifikaciuri cvalebadoba: reaqciis norma,
modifikaciuri cvalebadobis statistikuri kanonzomiereba.
mutaciuri (genuri, qromosomuli), kombinaciuri.
4. organuli samyaros ganviTareba, ekologia
1. evoluciuri Teoria
darvinis Teoriis ZiriTadi debulebebi.
arsebobisaTvis brZola. bunebrivi gadarCeva, misi
formebi: mastabilizebeli da mamoZravebeli
gadarCeva. organizmTa Seguebuloba (adaptacia).
Seguebis SefardebiToba. bunebrivi da xelovnuri
gadarCevis Sedareba.
2. ekologiuri sistema ekosistema – bioturi, abioturi da
anTropogenuri faqtorebi.
urTierTdamokidebuleba cocxal organizmebs
Soris – parazitizmi, simbiozi (komensalizmi,
mdgmuroba), konkurencia, mtacebloba,
neitralizmi.
producentebi, konsumentebi, reducentebi. kvebiTi
kavSirebi (jaWvi), ekologiuri piramidis wesi.
kvebis tipebi. avtotrofuli (foto- da qemosinTe-
tikosebi), miqsotrofuli da heterotrofuli
(balaxismWamelebi, leSismWamelebi, mtaceblebi,
saprofitebi da parazitebi) organizmebi.
nivTierebaTa mimoqceva da energiis gardaqmna.
sicocxlis organizaciis doneebi.
10. 2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa fizikaSi
2010 wlis erTiani erovnuli sagamocdo programa fizikaSi Sedgenilia
,,erovnuli saswavlo gegmebis damtkicebis Sesaxeb” saqarTvelos ganaTlebisa da
mecnierebis ministris 2006 wlis 28 seqtembris #841 brZanebiT damtkicebuli
erovnul saswavlo gegmis safuZvelze
1. hidro - da aerostatika
1. wneva wnevis formula. wnevis erTeulebi. simkvrive.
siTxis wneva WurWlis fskersa da kedlebze.
paskalis kanoni. ziarWurWeli. hidravlikuri
manqana.
2. atmosferuli wneva toriCelis cda. normaluri atmosferuli
wneva.
3. arqimedes Zala amomgdebi Zalis formula. sxeulTa curvis
pirobebi.
2. kinematikis safuZvlebi
1. meqanikuri moZraoba aTvlis sistema. moZraobis fardobiToba.
2. wrfivi Tanabari
moZraoba
gadaadgilebis, siCqarisa da drois
urTierTdamokidebulebis formulebi.
siCqaris erTeulebi. koordinatis droze
damokidebulebis grafiki.
3. siCqareTa Sekrebis
wesi
V =V1 + V2 formulis gamoyeneba konkretul
amocanebSi.
4. wrfivi araTanabari
moZraoba
myisi siCqare. saSualo siCqare.
5. wrfivi
TanabaraCqarebuli
moZraoba
aCqarebis, siCqaris, gadaadgilebis
formulebi.
6. moZraobis grafikuli
gamosaxva
siCqarisa da aCqarebis droze
damokidebulebis grafikebi.
7. Tanabari moZraoba
wrewirze
centriskenuli aCqareba, brunvis periodi da
sixSire.
3. urTierTqmedeba meqanikaSi
1. niutonis I kanoni inerciuli aTvlis sistemebi.
2. niutonis II kanoni Zalis erTeuli. tolqmedi Zala.
3. niutonis III kanoni
4. Zalis momenti simZimis centri, wonasworobis saxeebi, Zalis
momentis formula. uZravi brunvis RerZis
mqone sxeulis wonasworobis piroba.
4. Zalebi meqanikaSi
1. msoflio mizidulobis
Zala
msoflio mizidulobis Zalis formula.
simZimis Zala. sxeulTa Tavisufali vardnis
aCqareba.
2. drekadobis Zala sixiste. hukis kanoni.
3. xaxunis Zala
uZraobis xaxunis Zala. srialis xaxunis Zala.
xaxunis koeficienti.
4. sxeulis wona aCqarebulad moZravi sxeulis wona.
uwonadoba.
5. mudmivobis kanonebi meqanikaSi
1. sxeulis impulsi Zalis impulsis formula. impulsis
mudmivobis kanoni.
2. muSaoba. simZlavre muSaobisa da simZlavris formulebi. maTi
erTeulebi. m.q.k.
3. meqanikuri energia kinetikuri energia. sxeulisa da dedamiwis
urTierTqmedebis potenciuri energia.
drekadad deformirebuli sxeulis
potenciuri energia.
4. energiis mudmivobis
kanoni
potenciuri da kinetikuri energiebis
urTierTgardaqmna.
5. martivi meqanizmebi berketi. WoWonaqi. daxrili sibrtye.
6. meqanikuri rxevebi da talRebi
1. harmoniuli rxeva. rxevis periodi da sixSire. zambaraze
mimagrebuli sxeulisa da maTematikuri
qanqaris rxevis periodis formulebi. energiis
gardaqmna rxeviTi moZraobis dros. iZulebiTi
rxeva. rezonansi.
2 meqanikuri talRebi talRis sigrZe. siCqare. ganivi da grZivi
talRebi.
3. bgeriTi talRa bgeris siCqare, bgeris xmamaRloba, tonis
simaRle. eqo.
7. geometriuli optika
1. sinaTlis gavrceleba
erTgvarovan garemoSi
Crdilisa da naxevarCrdilis warmoqmna.
2. sinaTlis arekvla arekvlis kanonebi. gamosaxulebis ageba
brtyel sarkeSi.
3. sinaTlis gardatexa gardatexis kanonebi. gardatexis maCvenebeli.
sinaTlis dispersia.
4. linzebi gamosaxulebis ageba linzaSi. linzis
formula. Tvali, rogorc optikuri sistema.
8. idealuri airi
1. molekulur-
kinetikuri Teoriis
ZiriTadi gantoleba
2. absoluturi
temperatura
kelvinisa da celsiusis skalebi. kavSiri maT
Soris.
3. idealuri airis
mdgomareobis gantoleba
idealuri airis kanonebi. maTi grafikuli
gamosaxva.
9. siTburi movlenebi
1. Sinagani energia da
misi Secvlis xerxebi
siTbos raodenoba. Mmisi formula da
erTeulebi. kuTri siTbotevadoba. sawvavis
wvis kuTri siTbo.
2. muSaoba
TermodinamikaSi
muSaobis gamosaTvleli formula izobaruli
procesis dros.
3. Termodinamikis I
kanoni
am kanonis gamoyeneba izoprocesebSi.
4. dnoba, gamyareba dnobis kuTri siTbo. temperaturis
damokidebulebis grafiki siTbos raodenobaze
dnobisa da gamyarebisas.
5. aorTqleba da
kondensacia
orTqladqcevis kuTri siTbo. duRili.
duRilis temperaturis damokidebuleba
wnevaze.
10. eleqtrostatika
1. eleqtruli
urTierTqmedeba
kulonis kanoni. muxtis erTeuli. muxtis
Senaxvis kanoni.
2. eleqtruli veli eleqtruli velis Zalwirebi. eleqtruli
velis daZabuloba. superpoziciis principi.
3. eleqtrostatikuri
velis muSaoba
eleqtrostatikuri velis potenciali.
potencialTa sxvaoba, erTeuli.
11. eleqtruli deni
1. eleqtruli deni denis Zala, misi erTeuli. denis moqmedebebi.
2. omis kanoni wredis
ubnisaTvis
gamtaris winaRoba, misi erTeuli.
3. gamtaris winaRobis
damokidebuleba mis
parametrebze
kuTri winaRoba. gamtarTa paraleluri da
mimdevrobiTi SeerTeba.
4. denis wyaroebi denis wyaros e.m.Z. wyaroTa mimdevrobiTi
SeerTeba.
5. eleqtruli wredi da
misi elementebi
elementebis sqematuri gamosaxva. wredis
Sedgena mocemuli elementebis gamoyenebiT.
6 denis muSaoba da
simZlavre
maTi erTeulebi. joul-lencis kanoni.
7. denisa da Zabvis
gazomva
ampermetri da voltmetri. maTi wredSi
CarTvis wesebi.
8. eleqtruli muxtis
gadamtanebi sxvadasxva
garemoSi
eleqtruli muxtis gadamtanebi metalebSi,
siTxeebSi, airebSi.
9. cvladi deni denis Zalisa da Zabvis efeqturi mniSvneloba.
transformatori. eleqtruli energiis
gadacema da ganawileba.