Download - Seminarid Soome Pangaga (alates 1992. aastast), kus käsitleti EL- ga liitumist või personalitööd
Arenguvõimalused avatud tööturu tingimustes –
Eesti Pank teel Euroopa keskpankade
süsteemi
Rein Minka05/03/2004
Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)
Komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi
EP osalusega komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi
Euroopa Liidu ministrite nõukogu
6 6
Euroopa Liidu komisjon
17 16
Euroopa Keskpank 72 43
Kokku 95 65
Seminarid Soome Pangaga (alates 1992. aastast), kus käsitleti EL- ga liitumist või personalitööd
III (Tampere 1995) “Eurointegratsioon – kogemused ja tegevus” “Eesti ja eurointegratsioon”
IV (Pärnu 1996) “Juhtimine ja personali arendamine Soome Pangas”“Organisatsiooni areng ja personalijuhtimine Eesti Pangas”“Eesti integreerumine Euroopa Liitu”
VI (Käina 1998) “Rahapoliitiline koostöö europiirkonna ja muude Euroopa Liidu maade vahel”“Koolitussüsteemi ümberkorraldamine Eesti Pangas”“Eesti Panga kogemus Hay-hindamissüsteemi kasutamisel”“Hay-süsteemi kasutamine keskpangas”
VII (Saariselkä 1999) ja VIII (Kuressaare 2000) “Euroopa keskpanga komiteed ja töörühmad – rahvuspankade osavõtt teoorias ja praktikas”“Eurosüsteemis liikmeksoleku kogemused”
Balti keskpankade korralised seminarid alates 1994. aastast
IV seminar (Pärnu 1997) eraldi töötuba, kus teemadeks: “Juhtimine ja inimressursside arendamine Läti Pangas”, “Organisatsiooni muutused Eesti Pangas” jmt
IV seminar (Vilnius 1999) “Euroopa majandus- ja rahaliit ning laienemine” hr. Francesco Mazzaferro (Directorate General-International and European Relations, Europa Keskpank).
EP koolitustegevuse dünaamika
Näitaja 2000 2001 2002 2003
Külastuste arv 547 645 656 563
Päevi ühe töötaja kohta
7,3 7,0 7,6 7,0
Koolituskulu ühe töötaja kohta
10 200.- 11 100.- 14 490.- 11 920.-
Osalenud töötajate arv
180 230 206 206
Täiendõppe mahu jaotumine põhivaldkonnas
17%
5%
15%52%
11%
FinantsstabiilsusRahvusvahelised institutsioonid ja keskpanga rollMajandusstatistikaMajandusteooria ja -poliitikaVälisreservid
Eesti Panga seminarid põhivaldkonnas (2003)
Seminarid külalislektoritega
10
Eesti Panga külalisuurijate uurimistööde esitlused
2
Eesti Panga töötajate uurimistööde esitlused
4
Ühisprojektide esitlused
2
Kokku 18
Täiendõppe mahu jaotumine kaasvaldkonnas
11%
25%
28%
19%
17%
Õigusteadus Keeleõpe J uhtimineHaldus Informaatika
2003. aastal toimus 31% koolitustest põhivaldkonnas ja 69% kaasvaldkonnas.
Keskmine täiendõpe Eesti Panga töötaja kohta oli 2003. aastal 56 tundi.
Osakonniti oli koolituse ajaline maht kõikuv,
ulatudes 29-st 114 tunnini. Vähim oli see infotehnoloogia osakonnas,
suurim finantsvahendusosakonnas. Täiendõppe ajalist mahtu osakonnas paisutavad eelkõige pikemad (keskmiselt 1‑nädalased) täiendõppelähetused.
Koolituse maht tundides ametitasemete lõikes
0102030405060708090
Koolitusandmete tinglik võrdlustabel
Organisatsioon /näitaja
Eesti Pank
Soome Pank
Taani Pank
Läti Pank
Sampo Pank
Just.min.
Välis-min.
Rah.min.
Koolituskulu/ palgakulu, % 3,8 4,2 4,0 5,15 4,5 2,7 2,2 3,8
Keskmine koolituskulu töötaja kohta (EEK)
11 920 26 521 35 51816194
[1]8600 3284 4338
3310 [2]
Koolituspäevi töötaja kohta 7,0 5,6 4,0 6,0[3] 8,5[4] 10 7,8
[1] Töötajate arv ei sisalda turvatöötajaid ja koristajaid
[2] Täpse ülevaate puudumise tõttu hetkel ei ole siinjuures arvestatud väliskoolitusi
[3] Ei sisalda kaugkoolitust ega keeleõpet
[4] Sisaldab ka iseseisvat õpet
Osalemine täiendõppes välismaal (in. arv)
51
13
1249
13
6
Austria Pank Financial Stability I nstitute / BISCCBS, I nglise Pank Gerzensee StudiezentrumHollandi Pank IMF (Washington)IMF (J oint Vienna Institute) Prantsuse PankSaksa Pank
Välismaiste koolitajate osatähtsused nii Eestis, kui
välismaal (tundides)
1500
500500
200
300
300200 150
IMF Prantsuse PankInglise Pank Saksa PankMarten Hansen Duke UniversityRobert Weibel Uppsala Ülikool
Juhtimiskvaliteedi mudelStruktuurikapital Struktuur
organisatsiooni ülesehitus, struktuurimuudatused, kompensatsioonisüsteem, volituste jagunemine
Protsessid tööprotsessid,
otsustusprotsess Informatsioon
informatsiooni kättesaadavus, usaldusväärsus, koostöövalmidus
Kultuur üldine tööõhkkond,
üldinimlikud väärtused
Inimkapital Motivatsioon
juhi motiveerimise oskus ja motiveeriv mõju
Kompetentsid erialased kompetentsid,
juhtimiskompetentsid Suhtlemine, koostöö
meeskonnatöö, koostöökompetentsid
Väärtused ja hoiakud juhi isikupärased
hoiakud ja veendumused
Struktuurikapitali skaalade keskmised
4,7 4,8 4,6 4,74,8 4,74,1 4,0
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
STRUKTUUR PROTSESSID INFORMATSIOON KULTUUR
2003 2001
Struktuurikapitali skaalade keskmised
4,7 4,8 4,6 4,74,8 4,7
4,1 4,0
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
STRUKTUUR PROTSESSID INFORMATSIOON KULTUUR
2003 2001
Struktuurikapitali faktor
Inimkapitali faktor
Inimkapitali skaalade keskmised
5,9 5,7 5,7 5,65,4 5,3 5,1 5,2
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
MOTI VATSI OON KOMPETENTSI D SUHTLEMI NE J AKOOSTÖÖ
HOI AKUD J AVÄÄRTUSED
2003 2001
Juhtimiskvaliteedi üldnäitajad Struktuurikapitali faktor
2001 – 4.4 2003 – 4.7
Inimkapitali faktor 2001 – 5.3 2003 – 5.8
Üldindeks 2001 – 4.85 2003 – 5.25
Arenguvestlused Eesti Pangas
Alustati 1995-1996 Formaliseerimata ja vabatahtlik Mõned osakonnad “Milleks eraldi vestelda, me
räägime ju niikuinii iga päev oma töötajatega?!”
Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)
Uus katse 1999, enam formaliseeritud
Endiselt vabatahtlik Rakendati ca pooltes osakondades Tagasiside ebatäielik Ent: läbiviijate suhtumine
muutunud palju positiivsemaks
Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)
Oktoober 2001 - strateegilise juhtimise ühisseminar Inglise Pangaga
arenguvestlus kui strateegilise juhtimise orgaaniline osa (sisekeskkonna analüüs, inimressursi pikaajaliseks juhtimiseks vajalik informatsioon)
Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)
Arenguvestluse all peetakse Eesti Pangas silmas organisatsiooni kahe töötaja - töötaja ja tema juhi - vahel kord aastas toimuvat usalduslikku neljasilmavestlust, mille käigus hinnatakse töötaja eelmise hindamisperioodi töötulemusi eelnevalt püstitatud kriteeriumide põhjal, lepivad uued kokku järgmiseks perioodiks, koostavad ja ajakohastavad töötaja isikliku arengukava ja räägivad nii panga kui osakonna üldisest strateegiast ja töökorraldusest
Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)
Eelmise hindamisperioodi peamiste töötulemuste hindamine peamiselt arendusülesanded, mitte
rutiinid Isikliku arengukava
koostamine/ajakohastamine kooskõla otsimine inimese
arengusoovide ja organisatsiooni võimaluste/vajaduste vahel
Arenguvestlused Eesti Pangas (jätkub)
Panga ja osakonna üldine strateegia ja töökorraldus on ainus arenguvestluse osa, mis
läheb osakonnast välja sisendiks strateegilise plaanimise
ja juhtimise protsessi
Ökonomistide arengupõhimõttedArendamismoodused Ametitasemed
Vanem-spetsialist
Juhtiv-spetsialist
Pea-spetsialist
Magistriõpe Soovitav Eeldus Eeldus
Doktoriõpe Soovitav Soovitav
Täiendkoolituse tase ja maht keskmiselt aasta kohta Kuni 2,5 nädalat kesktasemel
Kuni 3 nädalat, 50% kõrgtasemel
Kuni 2 nädalat kõrgtasemel
Rotatsioon ja stažeerimine X X
Osavõtt ja esinemine rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel
1x aastas 3x aastas
Praktikantide juhendamine X X
Uute töötajate juhendamine X X
Üliõpilaste lõputööde juhendamine ja tööde retsenseerimine
X X X
Loengute pidamine, õpetamine X X
Pangasisestes töögruppides osalemine/ juhtimine X X/X X/X
Pangavälistes töögruppides osalemine/ juhtimine X X/X
Ökonomistide arengupõhimõtted (jätkub)Arendamisvõimalused Täpsustus
1. Tasemekoolitus 1.1. Magistriõpe 1.2. Doktoriõpe
2. Täiendkoolitus 2.1. Kesktaseme täiendkoolitus 2.2. Kõrgtaseme täiendkoolitus
3. Rotatsioon 3.1. Pangasisene rotatsioon 3.2. Pangaväline rotatsioon
4. Stažeerimine 4.1. Pangasisene stažeerimine 4.2. Pangaväline stažeerimine
5. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel/seminaridel
5.1. Ettekannete tegemine
6. Juhendamine 6.1. Pangasisene juhendamine (praktikandid, uued töötajad) 6.2. Pangaväline juhendamine (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö tegijad)
7. Loengute pidamine, õpetamine 7.1. Pangasiseste koolituste läbiviimine 7.2. Õpetamine kõrgkoolides jm asutustes
8. Osalemine töögruppides ja projektitöödes 8.1. Pangasiseste töögruppide juhtimine või nendes osalemine 8.2. Pangaväliste töögruppide juhtimine või nendes osalemine
Hindamiskeskus Hindamiskeskus
kui sisenemistingimus ja roteerumise kvaliteeditingimus arengu tagasiside
2002. aastal kasutati hindamiskeskuse teenuseid 10 ametikoha täitmiseks, sh
2 osakonnajuhatajat, mitu kandidaati kohale 4 ametikoha täitmisel paluti vaid hinnata ühe kandidaadi
sobivust esitatud nõuetele
2003. aastal on kasutatud hindamiskeskuse teenuseid 4 ametikoha täitmiseks.
EP töötajate arengud Tööjõu voolavus 2003. aastal oli 7,5%. Voolavus
on arvutatud aasta jooksul lahkunud töötajate suhtena töötajate arvusse aasta lõpus.
Tööjõu stabiilsus seisuga 31. detsember 2003. aastal oli 93%. Stabiilsus näitab arvutamise hetkeks üle ühe aasta staaži omavate töötajate suhet töötajatesse, kellega aasta tagasi oli tööleping sõlmitud.
2003 õppis EP töötajatest 5 diplomi-, 9 bakalaureuse-, 25 magistri- ja 12 doktoriõppes.
2003 käis 6 EP töötajat stažeerimas Euroopa Keskpangas (kestusega 3 nädalat – 4 kuud)
3 tööl Euroopa Keskpangas 1 tööl Rahvusvahelises Valuutafondis
Euroopa Liidu ministrite nõukogu, Euroopa Liidu komisjoni ja Euroopa Keskpanga juures asuvad komiteed, töögrupid ja rakkerühmad (oktoober 2003)
Komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi
EP osalusega komiteesid, töögruppe ja rakkerühmi
Euroopa Liidu ministrite nõukogu
6 6
Euroopa Liidu komisjon
17 16
Euroopa Keskpank 72 43
Kokku 95 65
Tänan!