E-sigaret – mis see on?

Lihtsalt öeldes on e-sigaret elektrooniline pata-reidel töötav seade, mida kasutatakse erinevaid maitse- ja lõhnaaineid sisaldava auru sissehinga-miseks. Kuna see toode on alles väga uus, on sel-le kasutamine ja tervisemõjud tekitanud suurt poleemikat kogu maailmas.

Tegelikult ei ole näiteks Eestis isegi veel paika pandud, millisesse tooteklassi e-sigaret kuulub: on see täiesti ohutu ja kahjutu, on see tubaka-toode või hoopis ravim nikotiinisõltuvusest va-banemiseks? Sellealased vaidlused käivad prae-gu nii Euroopa Komisjonis kui paljudes maailma riikides.

Ühest küljest vaadates on e-sigaret suurepära-ne alternatiiv tavasigaretile ning sellisena äärmi-selt teretulnud nende jaoks, kes üritavad suitse-tamist maha jätta, teisest küljest näevad väga paljud ohtu selles, et trendikas ja ilus elektrooni-line vidin on hüppeliselt tõstnud suitsetamise po-pulaarsust just noorte seas. E-sigareti tööpõhi-mõtteid ja omadusi selgitab e-sigarettide toot-jafi rma SKYsmoke esindaja Kirill Vlassov, sellega seonduvatest ohtudest kõneleb Eesti Tervise-fondi juht perearst Eero Merilind.

Kuidas e-sigaret töötab?

E-sigaret on akudel töötav mikroelektrooniline seade, milles kuumutuselement muudab nn e-ve-deliku auruks, mis jahtununa läbi huuliku tõmba-ja suhu jõuab. Vedelik on saadud propüleenglü-koolist, juurviljades sisalduvast glükoolist ja eri-nevatest maitseessentsidest ning see võib, aga ei pruugi sisaldada nikotiini. Seega tõmmatakse e-sigaretti nagu tavalist suitsu ning tekib sama-sugune füsioloogiline efekt, mida suitsetav ini-mene ootab.

E-sigareti suitsetamine on juba niivõrd levinud, et selle tegevuse kohta on isegi omaette sõna käibele tulnud – veipimine. Uue sõna kasutusele-võtu on tinginud asjaolu, et väga suur osa suit-setatavatest vedelikest ei sisalda üldse nikotiini ega ka mitte ühtki teist neljast tuhandest mürgi-sest keemilisest ühendist, mis ohustavad tava-sigareti suitsetaja tervist. E-vedelikus leiduvad kakskümmend komponenti on kõik igapäevastest toiduainetest leitavad ühendid ega kujuta toot-

jate sõnul veipija tervisele vähimatki ohtu, samu-ti ei ohusta vabanenud aur, mis kaob õhust mõne sekundiga, ümbritsevate inimeste tervist, ehk siis puudub nn passiivse suitsetamise efekt.

Segadused seadustega

Nagu juba mainitud, on e-sigarettide levik olnud nii kiire, et seadusandlus pole suutnud sel hästi kannul püsida. Eestis on praegu alles töös eel-nõu keelata e-sigarettide müük ja kasutamine ala-ealistele ja e-sigarettide igasugune reklaam. Psüh-holoogid on märkinud, et e-sigarettidega kaas-nevaks suurimaks ohuks võib olla just see, et suit-setamine muutub noorte jaoks jälle trendikaks ja lahedaks.

Et lapsed ja suitsetamine tuleks lahus hoida, on öelnud ka Eesti e-sigarettide tootjad. “E-sigaret pole mänguasi ja tuleks lastega seotud kohta-dest eemale hoida,“ kinnitab Kirill Vlassov. “Las-tega seotud asutustes peaks veipimise suhtes valitsema nulltolerants.“ Ta kinnitab, et nende fi r-ma on valmis jagama koolidele tasuta infomater-jale e-sigareti otstarbe, ohtlikkuse ja muu kohta.

Nii nagu on koolides ja kooliterritooriumitel prae-gu keelatud suitsetamine, tuleks nii sotsiaalmi-nisteeriumi kui e-sigarettide müüjate arvates kee-lata seal ka veipimine. “See ei peaks olema luba-tud riigiasutustes ja ühistranspordis. Erasektor (baarid, restoranid, ööklubid, hotellid jne) võiksid ise otsustada, kas lubada veipida või mitte,“ sel-gitab Kirill Vlassov.

Eero Merilinnu sõnul on praegu asjalood sellega aga keerulised – iga koolipoiss võib e-sigareti kas või trollis ette panna ja keelata ei saa, sest sea-duslik alus puudub.

Praeguseks on enamus koole juba sisekorraees-kirjadesse sisse kirjutanud ka e-sigareti suitseta-mise keelu, sama on teinud suured kaubandus-keskused ja poeketid.

Ka nikotiiniga e-vedelike osas on asjad Eestis se-gased. Eelmise aasta lõpus võeti Euroopa Parla-mendis vastu otsus, mille kohaselt on Euroopa Liidus e-sigaretid laiatarbekaup ja müüa tohib taastäidetavaid aurusteid ja alla 20 mg/ml niko-tiinisisaldusega e-vedelikke (võrdub umbes ühe suitsupakiga).

Sellegipoolest on igal riigil endiselt õigus klassi-fi tseerida need meditsiinitoodeteks, mida Eesti Ravimiamet on ka teinud. Näiteks on Austraalia, Kanada, Iisrael ja Mehhiko e-sigarettide müügi ja turustamise täielikult keelanud.

Just siit ilmnebki e-sigareti suitsetamise problee-mi tegelik tuum ja suurim vastuolu selle poolda-jate ja vastaste vahel. Kui esimeste sõnul on re-gulatsiooni eesmärgiks tagada, et e-sigaretid ai-taksid suitsetajatel tavasigarettidest loobuda, siis terviseedendajate arvates avab see hoopis tee suitsetamise populariseerimisele, lisaks rõ-hutatakse ka fakti, et põhjalikke teadusuuringuid e-sigarettide tervisemõjude kohta ei ole tehtud.

Eero Merilinnu sõnul ei tohiks e-suitsetamisest rääkides unustada, et seda toetavad kas otse-selt või kaudselt just suured tubakafi rmad. Kuna kogu maailmas tubaka suitsetamist seadusand-likult piiratakse ja vähendatakse, otsivad nad uusi alternatiive.

“Ühiskond on muutunud tubaka suitsetamise osas vähem tolerantseks, suitsetatakse vähem – seda ei nähta moeka laheda tegevusena. Kuid e-sigareti psühholoogiline ehk siis pikaajalisem mõju on just selles, et see toob suitsemise jälle igapäevategevuste hulka tagasi ja muudab tren-dikaks, eriti noorte hulgas. Terviseedendajate sei-sukohast oleks see märkimisväärne samm taga-si,“ muretseb perearst. Kui praeguseks on suit-setajad surutud klaaskappidesse ja n-ö avalikust ruumist välja, siis e-sigaret toob selle jälle taga-si. Ja piiride tõmbamine hakkab otsast peale.

Tänu Ravimiameti keelule ei tohi praegu nikotii-niga e-vedelikke Eestis ametlikult müüa, kuid neid saab vabalt tellida ja osta teistest Euroopa Lii-du riikidest. Eesti Tervisefond on Sotsiaalminis-teeriumile teinud ettepaneku määratleda niko-tiini sisaldavad vedelikud tubakatootena ning nende aktsiisiga maksustamiseks ja e-sigareti avalikes kohtades tarvitamisele piirangute sead-miseks.

Kindlasti ei saa aga eitada, et suitsetajatele tun-dub e-sigaret olevat tõeliselt heaks alternatiiviks – Euroopa Onkoloogiainstituudi teadusdirektor Umberto Veronesi märkis ühes oma intervjuus 2013. aastal, et kui kõik suitsetajad läheksid üle veipimisele, võiks see säästa kogu maailmas 500 miljonit elu.

TööpõhimõteE-sigaret e elektrooniline sigaret on akutoitega mikroelektrooniline seade. E-sigareti soojendusele-ment aurustab hülssi spetsiaalset vedelikku (propüleenglükooli, aroo-miaine ning nikotiinisisal-dusega või -sisalduseta lahus).

EelisedE-sigaret ei sisalda tõrva või muid ohtlikke aineid.

E-sigaret ei põle ja seega ei teki süsinikdioksiidi, lõhna ega tuhka.

Selle vedeliku koostisesse kuulub 20 toidulisandit ja ükski neist ei ole ohtlik või kantserogeenne.

E-sigarettidel ei ole spet-siifi list lõhna.

E-sigareti kasutamine on tavaliste sigarettide suitsetamisest tunduvalt odavam.

E-sigaretid ei põle, need ei kõrveta teid, teie riideid, mööblit jne.

Tervis Rohked uuringud on tões-tanud, et tavasigarettide suitsetamine suurendab selliste haiguste nagu insult, infarkt, kopsu- ja kurguvähk, kopsupõletik, osteoporoos, Altzheimeri tõbi ja paljud muud tekke-riski.

Sotsiaalne põhjusTeatud põhjustel suhtub ühiskond viimastel aasta-tel suitsetamisse üha negatiivsemalt. Inimeste tõrjuva hoiaku põhjuseks on ebameeldiv lõhn, tervisele tekitav kahju, tervishoiukulutuste suure-nemine. Täiesti ootuspära-ne on, et kohtade arv, kus võib suitsetada, väheneb iga aastaga.

Ootame teid Saaremaal Auriga kaubanduskeskuse esimesel korrusel iga päev! Avamise puhul kogu kaup veebruari lõpuni –10%

E-sigaret – alternatiiv või abivahend loobumiseks?