e t l l - pikk.ee · 2018. 3. 20. · 1 e t l l e a b a tÕu loom akasvatus eesti...

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT ·

NR. 1 MÄRTS 2018

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand.

Eesti loomakasvatus 2017. aastal

Veised9 K. Kalamees. Eesti maatõugu aretuspullid ja sperma -

varu11 T. Põlluäär. Toimusid lihaveise jõudluskontrolli info -

päevad13 T. Põlluäär. Kas eesti punane veisetõug jääb püsima?16 J. H. Osmers, C. Buchholz, H. H. Swalve ja

K. F. Stock. Saksa holsteini innovatiivsed valiku tun -nu sed ja aretusväärtus

Linnud17 A. Lember, J. Prits. Ka kodukana võib pakkuda silma -

ilu

Sead19 J. Vin cent. Tehisintellekt aitab Hiina seakasvatajatel

maailma suurimat sigade populatsiooni kasvatada20 DGfZ-News let ter. Kuldilõhna saab automaatselt mää -

ra ta

Jõudluskontroll20 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemused

2017. aastal23 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2017.

aastal

Kroonika26 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aasta koos -

olek27 M. Sild. Tori hobusekasvanduse areng

Hea lugeja!

Alustame ajakirja järgmist aastakümmet. Vähemaltesimesed kolm aastat oleme riigihanke „MAK 2014–2020Teadmussiirde pikaajaline programm loomakasvatuse te -ge vusvaldkonnas“ finantseerimisel. Seetõttu on muu tu nudpisut esikaane kujundus, kuhu lisandusid kaks logo. ETLLi liikmed ei soovinud kujundust muus osas muuta, nii läheb21. aasta. Vastavalt riigihanke tingimustele on paber pisuttoekam ja tekst loetav ka aadressil www.pikk.ee.

Otseseks koostööpartneriks on Eesti Põllu majan dus-Kaubandus koda (EPKK). Arvame, et uus olukord tõstabusku ajakirja jätkusuutlikkusse, peaasi, et meie senisedautorid pühenduksid enam kirjatööle ise ning leiaksid omaaretusühingust ja liikmete seast kirjutajaid lisaks. Onvihjatud väljaannetele, kus on ka autoritasu, mida kahjuksriigihanke summad ei võimalda.

Uus periood, kuid endise rektoriga neljandat kordaalgas Eesti Maaülikoolis. Mait Klaassen on raiunud endEPA/EPMÜ/EMÜ ajalukku, sest rektori kordusarvultvas tast tal pole. Alanud periood ei saa kerge olema, sestülikoolide hariduspõld tahab korrastamist. Ikka õppeka -va de/eri ala de paljusus ja mõningane kattuvus ülikoolidevahel, kõrg koo lide paljusus – on teemad, mis perioodititu gevasti esi le kerkivad. Lisaks tasuta/tasuline õpe? Hoo -pis põhi mõt telisem ja ülikooli haridusetaset ja -mainetnõrgestav teema on ülikooliõppes kolme aasta järel„vahe tun nis tu se“ andmine. Otsus tehti „kaugel ja kõrgel“, aga tule mu sed on jõudnud Maarjamaale. Tudeng rahul -dub ki ba ka laureuseõppega (ikkagi ülikoolidiplom), mis -tõt tu magist ri õ pe ei komplekteerugi. Kuid tegelikult onsee noor ini me ne ülikooli haritusest, rääkimata eriala põh -ja likust tund misest päris kaugel. Kolmeaastane õpe onraken dus kõrg kooli tase, ehk „lõpetamata kõrgem“ vanas -ti. Eriti raske olukord on loomakasvatuses, kus oleme kamaailma mas taabis kõige kaugemale jõudnud – teine koht ELis piimatoodangus lehma kohta. Aga õppe vastu on hu -vi roh kem kui jahe. Kas eriala loomaarstiõppe „vihma var -ju“ alla toomine osutus saatuslikuks? Jätab looma kasva-tu se varju. Ühe loomakasvataja kohta on seitse ravitsejat,äkki peaks olema vastupidi?

Loomakaitsjate, kes kasvatanud ainult lemmikloomi,sur vel/kontrollil koostab maaeluministeerium (MEM)luba tud näituseloomade nimekirja. Kolmekümnest liigistkuus (hiired-rotid jt) närilised, kelle hulka raskustega õn -nes tus lülitada küülikutele seltsiks ka tšintštiljad. Hoopiskeerukamas olukorras on Luige laatade korraldaja EestiTõukari OÜ, kel ei lubata Eestisse ametlikult sissetoodudliike näidata.

Alanud aasta on tõuaretuses juubelite aasta. Oma are -tus ühingute 25 tegevusaastat taasiseseisvunud Eestis ontähistanud Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) ja märtsilõpus Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ). Paljuõnne, tublid tõuaretajad! Olev SaveliMaaeluministeerium ja MES tunnustasid parimaid (K. Kärk)

Eesti loomakasvatus 2017. aastalLiina Jürgenson, Kalev Karisalu, Ahto Tilk, MaarjaUibokandMaaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo

Statistikaameti esialgsetel andmetel1 suurenes 2017.aas tal võrreldes eelnenud aastaga kõikide loomaliikidearv, v.a lammaste ja kitsede arv, mis vähenes 4,2% (ta -bel 1). Kõige enam suurenes sigade arv (7%) ning lindudearv oli 3,1% suurem.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. det sem -ber (tuhandetes) (SA, MEM)

Näitaja 2016 2017 2016/2017

+/– %

Veised 248,2 251,3 3,1 1,2

sh piimalehmad 86,1 86,4 0,3 0,3

Sead 265,9 284,5 18,6 7,0

Lambad ja kitsed 90,6 86,8 –3,8 –4,2

Linnud 2112,0 2178,3 66,3 3,1

Veiste arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 3100võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Piimalehmadearvu vähenemine on peatunud ja tõusis veidi taas pärast2015. aastal alanud lehmade arvu vähenemist. Vasikaidsündis 2017. aastal 109 000, mis on 1800 võrra vähem kuieelnenud aastal.

Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus. Kui aastatel2014–2016 vähenes sigade arv ligemale 92 000 võrra, siis2017. aasta lõpu seisuga võib öelda, et sigade arvu vähe -ne mine on peatunud. Vaatamata sellele, et sigade arv2017. aastal ei vähenenud, on vahe kriisieelse tasemega~75 000 siga. Põrsaid sündis 2017. aastal 625 200, mis on33 400 võrra rohkem kui 2016. aastal. Põrsaste juurde -sünd on siiski küllaltki väike võrreldes aastatega 2010–2015, kui aasta keskmiselt sündis 763 000 põrsast.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel2 oli põllumajandusloomade registris 31. det sembri 2017. aasta seisuga veiseid kokku 250 654,neist piimatõugu lehmi 86 421 ja lihatõugu lehmi 29 360(tabel 2). Võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on veistearv suurenenud 2531 võrra, sealhulgas piimalehmade arvsuurenes 346 ja lihatõugu lehmade arv 1577 võrra. Põllu -ma jan dusameti andmetel peeti mahe põllu majan du ses

48 300 veist, sh 1800 piimalehma ja 17 900 lihatõugulehma. 2016. aasta sama perioodiga võrreldes suurenesmahe põl lu majanduses kasvatatavate veiste arv 3600, shliha tõugu lehmade arv suurenes 1900 ning piimalehmadearv jäi samaks.

Lambaid oli põllumajandusloomade registris 77 722,mis on 4400 lamba võrra vähem kui 2016. aastal. Põllu -ma jandusameti andmetel peeti mahepõllumajanduses48 900 lammast, mis on 3000 võrra vähem kui aasta va -rem. Kitsi oli põllumajandusloomade registris 5043, mison 69 loo ma võrra rohkem kui eelnenud aastal. Mahe -põllu ma jan duses peeti 1600 kitse. Kitsede arv mahe põllu -ma jan du ses on olnud stabiilne, eelnenud aastaga võr rel -des suurenes nende arv ainult 46 võrra.

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 31. det -sem ber 2017 (PRIA, MEM)

Maakond Veisedkokku

Lehmad Lambad Kitsed

piima liha

Harju 14 891 4229 2210 5871 273

Hiiu 5392 650 1814 3971 159

I-Viru 4628 1283 755 1626 575

Jõgeva 17 797 7940 746 1476 169

Järva 30 937 13 250 1226 2996 345

Lääne 8437 1541 2022 3121 214

L-Viru 26 958 10 103 2652 5592 381

Põlva 13 892 5971 749 4718 340

Pärnu 31 275 10 612 4264 7046 873

Rapla 18 857 6039 2447 5775 271

Saare 20 688 5292 4217 14 631 294

Tartu 13 723 5409 933 5189 244

Valga 11 766 3542 1647 3739 167

Viljandi 20 833 7762 1759 4587 150

Võru 10 582 2798 1919 7384 588

Kokku 250 656 86 421 29 360 77 722 5043

Maakondadest suurenes veiste koguarv seitsmes maa -kon nas ning vähenes kõigis teistes maakondades. Suurimveiste arvu vähenemine oli Läänemaal (4086 võrra) jaIda-Virumaal (1325 võrra). Veiste arv suurenes kõigeenam Pärnumaal (5131 võrra) ning Lääne-Virumaal(1297 võrra). Piimalehmi oli endiselt enim Järvamaal

2

Tõuloomakasvatus 1-18

L O O M A K A S V A T U S

1 lõplikud andmed 2017. a põllumajanduse kohta avaldatakse 2018. aasta juulis2 Teatud erinevus SA andmetest on tingitud asjaolust, et vastavalt põllumajandusloomade registri asutamise määrusele peavad

loomapidajad, põllumajanduslooma tapmist ning loomsete jäätmete käitlemist korraldavad isikud andmed registrisse kandma 7 päe va jooksul arvates põllumajanduslooma märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või registrisse kantavateandmete muutmise päevast, põllumajanduslooma tapmise või loomsete jäätmete käitlemisse vastuvõtmise päevast. Lammas jakits märgistatakse ja kantakse registrisse 6 kuu jooksul looma sünnist alates. SA esitab andmed aga konkreetse kuupäevaseisuga loomakasvatuse valikvaatlusega kogutud ja töödeldud andmete alusel.

(13 200). Piimalehmade arv vähenes Lääne-, Valga-, Rap -la-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning suurenes ülejäänud küm -nes maakonnas. Lihatõugu lehmi oli enim Pärnu- ja Saa -remaal, kus veiste arv kasvas võrreldes eelmise aasta sa -ma perioodiga vastavalt 1328 ja 264 võrra. Enim vähenesammlehmade arv Läänemaal (1039), mis tuleneb suurestihaldusterritoriaalsest muudatusest.

Lammaste suurima kasvatuspiirkonnana jätkab Saare -maa, kus aasta lõpu seisuga kasvatati 14 631 lammast, mis moodustas 19% kõikidest Eesti lammastest. Enim suu re -nes lammaste arv eelmise aastaga võrreldes Tartu- ja Võ -ru maal, vastavalt 1171 ja 841 lammast, suurim vähe ne mine oli Valgamaal (3193 lammast). Kitsede arvukuses pü -sis endiselt esikohal Pärnumaa 873 kitsega (17% kõiki -dest Eesti kitsedest) ja järgnes Võrumaa 588 kitsega.Enim suurenes kitsede arv eelmise aastaga võrreldes Võ -ru- ja Lääne-Virumaal, vastavalt 138 ja 98 kitse.

Loomade arvu muutust maakondades on mõjutanudhal dus piiride muutumine seoses haldusreformi läbiviimi -se ga 2017. aastal.

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli2017. aasta 31. detsembri seisuga Eestis kokku 3298 vei -se kasvatajat, mis on 166 võrra vähem kui eelnenud aastalsamal ajal. Vähenemine oli tingitud peamiselt piimaleh -ma de kasvatajate arvu vähenemisest 1600-ni (195 võrra),samas kui lihatõugu lehmade kasvatajate arv suurenes1668 tootjani (29 veisekasvatajat rohkem kui 2016. aas -tal). Enamik 2017. aastal piimatootmise lõpetajatest (134) oli, nagu ka eelnenud aastatel, 1–2 lehma pidajad. Viima -se kahe aastaga on tegevuse lõpetanud 468 piima kar ja kas -va tajat. Lihatõugu lehmade kasvatajate arv vähenessa mu ti enim suurusgrupis 1–2 (–21 loomapidajat). 2017.aas tal ületas esmakordselt lihaveiselehmade kasvatajatearv piimalehmade kasvatajate arvu.

Lambakasvatajaid oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga1870, mis on 53 võrra vähem kui eelnenud aastal samalajal. Vähenes peamiselt nende lambakasvatajate arv, kespidasid 10–19 lammast (58 võrra).

Kitsekasvatajaid oli 2017. aasta lõpu seisuga 589, mison 3 tootjat vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Elusloomade kaubavahetus. Elusveiste eksport vähe -nes 2017. aastal, kuid moo dus tas endiselt olulise osa veis -te realiseerimisel. Kokku viidi SA esialgsetel andmetelEestist välja 50 163 veist (sh 50 030 Eesti päritolu), mis

on 10 945 veist vähem kui 2016. aastal. Eesti päritoluelusveiseid eksporditi 18,53 mln € väärtuses ning eksportvähenes 2016. aastaga võr rel des 1,14 mln €. Elusveistekäibest moodustasid suurema osa elusveised massiga ku -ni 80 kg (v.a tõupuhtad aretus loo mad) 4,82 mln € (26%),tõupuhtad aretusmullikad 4,70 mln € (25%) ja elusveisedmassiga 160 kuni 300 kg (v.a tapaloomad ja tõupuhtadaretusloomad) 3,04 mln € (16%). Sarnaselt eelmiste aas -ta tega moodustasid veiste arvulisest ekspordist suurimaosa (64%) veised elus mas si ga kuni 80 kg (v.a tõupuhtadaretusloomad). Peamiselt müüdi elusveiseid Belgiasse(31%), Poola (28%), Hol lan disse (18%), Lätti (7%) jaTür ki (6%). Eesti päritolu tõu puhtaid poegimata mulli -kaid eksporditi 2813 – kõige olulisemad ekspordiriigidolid Türgi ja Venemaa, kuhu viidi koguarvust vastavalt42% ja 21%.

Elussigade ekspordi vähenemine jätkus 2017. a. Kokku eksporditi 7730 siga 549 000 € eest, mis on 2016. a võr -rel des 11 845 siga ja 944 000 € vähem. Kui aasta tagasivii di elussigu Leetu ja Poola, siis 2017. a sihtturuks olivaid Leedu. Vaatamata ekspordikoguse vähenemisele onaastaga suurenenud elusmassi hind ~2 korda. 2017. avähe nes ka elussigade im port. Kokku toodi Eestisse40 704 siga 5,35 mln € väärtuses, mis on 6210 siga ja472 000 € vähem. Endiselt tuuakse sigu peamiseltSoomest (tapasead). Imporditud sigadest moodustasidalla 1% tõuloomad, keda 2017. a toodi Norrast ja Leedust.

Eluslammaste eksport moodustab olulise osa lammaste realiseerimisest ja seda ka 2017. aastal. Kokku eksporditiSA andmetel 9816 Eesti päritolu lammast (sh 8818 kuniaastavanust talle), mis on 2108 lammast vähem kui 2016.aastal. Eesti päritolu eluslambaid eksporditi 712 000 €väär tuses, mis on 34,3 000 € (4,6%) vähem kui eelnenudaastal. Elustallesid eksporditi peamiselt Hollandisse(44%), Prantsusmaale (31%) ja Belgiasse (15%). Elus tal -le de eest makstud keskmine elusmassi hind oli 2115 €/t,mis on 230 €/t kõrgem kui 2016. aastal.

Piimatootmine. SA esialgsetel andmetel toodeti 2017.aastal Eestis 791 830 t piima, mis ületas eelmise aasta sa -ma perioodi piimakogust 8675 t võrra ehk 1,1% (joo -nis 1). Sealjuures oli toodangu maht I poolaastal 4710 tväiksem, kuid alates juunist oli igakuine toodang võr rel -des eelmise aasta sama kuuga suurem. Piimatoodang üle -tas II poolaastal eelmise aasta näitajat 13 385 t võrra ehk3,5%. Piimalehmade arv, mis turukriisi ajal (2014 II pool -aas ta – 2016) järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017.aas tal ning oli aasta lõpuks 86 400. Piimalehmade arv oli2017. aasta lõpuks 300 piimalehma võrra suurem kui eel -ne nud aasta lõpus. Aastate võrdluses registreeriti piima -leh made arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati2013. aastal.

Keskmine piimatoodang lehma kohta jätkas suure ne -mist – 2017. aasta lõpu seisuga toodeti lehma kohta9159 kg piima, mis ületab eelmisel aastal saavutatud re -kor dit 281 kg võrra.

Viimase viie aasta võrdluses ületas 2017. aasta piimako gutoodang aastate keskmist (787 000 t) 0,6%. 2017.aas ta piima kogutoodang oli 2013., 2015. ja 2016. aastapii ma kogutoodangust suurem, kuid jäi väiksemaks kui2014. aastal, kui piimaturg oli kõrgseisus.

3

1-18 Tõuloomakasvatus

Joonis 1. Piimatootmise põhinäitajad 31. detsembri seisuga aas -tatel 2013–2017 (SA)

Lehmade arvu ja keskmise produktiivsuse arengud onaga sama perioodi jooksul olnud erisuunalised ja teine -teist tasakaalustavad – kui lehmade arv viimase viie aastajooksul vähenes 11 500 võrra ehk 11,4%, siis keskminepro duktiivsus kasvas samas ajavahemikus 1169 kg võrraehk 14,6%.

Vaatamata 2017. aastal aset leidnud väikesele piima leh -ma de arvu suurenemisele (0,6%) eelmise aastaga võrrel -des, on pikema perioodi (2013–2017) võrdluses pii ma lehmade arv langenud 11,4%. Samuti on piimalehmade arvuvähenemisega paralleelselt vähenenud piimakarjade arv.2017. aasta lõpuks oli Eestis 1600 piimatõugu lehmadekas vatajat, mis on 214 võrra ehk 12% vähem kui aasta ta -ga si samal ajal (joonis 2). Erinevalt piimalehmade arvuüldisest langustrendist, mis vastavalt turuolukorrale krii -si situatsioonis süveneb ning soodsas situatsioonis peatubvõi muutub väikeseks tõusuks, on piimakarjade arv kül -lalt ki ühtlaselt vähenenud nii turubuumi kui -kriisi tin gi -mus tes.

Piima esmaostjatele tarniti 2017. aastal SA esialgsetelandmetel 726 800 t keskmiselt 3,96%-lise rasva- ja3,4%-lise valgusisaldusega piima, mis ületas eelmiseaasta sama perioodi kogust 12 100 t võrra ehk 1,7%. Kuiveel I poolaasta seisuga jäi piimatarnete kogumaht1,5%-ga miinusesse, siis II poolaasta tarnete 5%-line suu -re nemine viis tarned kokkuvõttes plussi. Kokkuostetudpiim moodustas kogu piimatoodangust 91,8%. Piima tar -ne te võrdluseks – ELis tervikuna suurenes piima kokku -ost 2017. aastal eelnenud aastaga võrreldes 1,7%. Sar na-selt Eestiga vähenesid ka ELis I poolaastal piimatarnedvõrreldes eelmise aasta sama perioodiga (–0,7%), kuidjärk-järgult kuude lõikes kokkuostu suurenemine muutiskogutarnete mahu positiivseks. Eesti lähiriikides oli pii -ma tarnete maht 2017. aastal võrreldes eelmise aasta samaajaga Lätis –0,1%, Leedus –0,9% ja Soomes –1,0%.

Eestis 2017. aastal esmaostjatele tarnitud kogu piimastvaldava enamuse ostsid erakapitalil baseeruvate tööstus -ette võtete (39%) ja piimatootjate poolt oma toodetud pii -ma müügiks koondamise eesmärgil asutatud piima kogu -misühistud (35,7%) (vt joonis 3). Ligi viiendiku kogu tar -ni tavast piimast ostavad aga kokku piimatootjate ühistud,mis oma liikmete toodetud piima ise töötlevad. Kui vaa -da ta viimase viie aasta arenguid, siis eratööstuste ja tööt -

le vate ühistute poolt ostetava piima osakaal on suu rene-nud ning kogumisühistute ja vahendajate osakaal vähene -nud.

Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal pidevalt üle30 €/100 kg ning aasta keskmisena küündis hind32,7 €/100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%. Piima kokkuostuhinna trendi muutus toimus 2016. aastaII poo les, kui hind pöördus kiirele tõusule, ning 2017.aasta I ja II kvartalis toimus piima kokkuostuhinna stabili -see ru mi ne. Piima eest maksti I poolaastal keskmiselt31,8 €/100 kg, mis on eelmise aasta I poolaastaga võrrel -des 43% rohkem. Kolmandas ja neljandas kvartalis liikushind enamasti tõusujoones ning piima eest maksti II pool -aastal keskmiselt 33,6 €/100 kg, mis on eelmise aasta IIpool aastaga võrreldes 32% rohkem (joonis 4).

Võrdluseks – ELis keskmine piima kokkuostuhind eilangenud 2017. aastal kordagi alla 33 €/100 kg ning det -semb ris küündis hind 37,5 €/100 kg (13% rohkem kui2016. aasta detsembris). Eesti lähinaabritest püsisid Lätija Leedu piima kokkuostuhinnad 2017. aastal Eesti hin na -ta semest veidi madalamal ning Soome piima kokku ostu -hind oli Eesti hinnatasemest tunduvalt kõrgemal. Lähi riikide piimahinna võrdluses väärib märkimist asjaolu, etkui Eestis ja teistes Balti riikides ületas keskmine piimakokkuostuhind eelmisel aastal makstud hinda 37–40%,siis Soomes vaid 1,5%. Seega vähenes Eesti ja Soome pii -

4

Tõu loomakas va tus 1-18

Joonis 2. Piimatõugu lehmade karjade arv, piimalehmade arvning keskmine piima kokkuostuhind IV kvartali lõpu seisugaaastatel 2013–2017 (PRIA; SA)

Joonis 3. Kokkuostetava toorpiima osakaalud (%) kokkuostjateliigist lähtudes aastatel 2013–2017 (PRIA)

Joonis 4. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja ELi keskmine piima kok -kuostuhind kuude lõikes aastatel 2013–2017 (SA, EuroopaKomisjon)

ma hinna vahe, mis 2016. aastal turukriisi tingimustes pü -sis tasemel 15 €/100 kg, 2017. aastal tasemele 5 € /100kg.

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli2017. aasta lõpu seisuga Eestis 1600 piimatõugu lehmakasvatajat, kuid ligi pooled neist pidasid vaid 1–2 lehma(joonis 5). Selle peamiselt oma majapidamise tarbeks leh -mi kasvatava grupi osakaal on aasta-aastalt järjekindlaltvähenenud – 2013. aastaga võrreldes on langus 6,5 prot -sen dipunkti. 3–9 lehmaga tootjate grupi osakaal on vii -mas tel aastatel püsinud üsna stabiilselt veidi üle 18%.Ülejäänud suurusgruppide osatähtsus on aga kasvamas,sh on suurima lehmade arvuga (üle 300 lehma) tootjateosatähtsus kõikide lehmaomanike hulgas tõusnud5,5%-ni, mis 2013. aastaga võrreldes tähendab 1,9 prot -sen di punktilist kasvu.

Piimalehmaomanike arv vähenes 2017. aastal aasta al -gu sega võrreldes 12,4%, järgides seega üsna täpselt vii -ma se viie aasta suunda (joonis 6). Kui aga vaadelda muu -tusi erinevates suurusgruppides, siis 2017. aasta üldiselan guse taustal tõuseb esile suurte karjade hulga mõnin ga -ne suurenemine. Üldiselt viimase viie aasta arenguid jäl -gi des joonistub välja mus ter, kus üle 100 lehmaga tootjate arv piimaturu madalperioodil väheneb ning turu tin gi mus -te paranedes see taas tootmist laiendanud tootjate arveltsuureneb. Samas alla 50 lehmaga tootjagruppides vähe -neb lehmaomanike arv pidevalt, olenemata sellest, kasturg on madal- või kõrgseisus. Nendes tootjagruppides onpalju lehmaomanikke, kes oma lehmade toodetud piimakokkuostjatele (kas osaliselt või üldse mitte) ei turustaning seetõttu on ka turuarengutest vähem või üldse mittemõjutatud. Pideval lehmapidajate arvu vähenemisel sel -lis tes gruppides on suur mõju põlvkondade vahetumiseprotsessis, kus vanad enam ei jõua lehmapidamisega tege -le da ning noored ei soovi sellega tegelema hakata. 50–99lehmaga tootjate suurusgrupp on aga omamoodi puhver –turukriisi tingimustes see suuremates karjades loomadearvu vähendanute arvel suureneb ning tingimuste para ne -des loomade arvu suurendanute abil taas väheneb. Kokkuon viimase viie aastaga piimalehmaomanike arv Eestisvähenenud 47%.

Kui vaadata piimalehmade arvu jagunemist suurus gru -pi ti, siis 2017. aastal tõusis loomade arvult suurima (300ja enam lehma) tootjate grupi osatähtsus loomapidajate

ko gu arvust juba 2/3-ni (joonis 7). Viimase viie aasta lõi -kes on see osatähtsus kasvanud 5% võrra. Üle 100 leh ma -ga karjades kasvatati 2017. aastal kokku 83% kõikidestEesti lehmadest, mis viimase viie aastaga tähendab kaheprot sendipunktilist kasvu. Arvuliselt kõige suurema toot -ja te arvuga grupis (1–2 lehmaga tootjad) peetavate leh -made osakaal on aga viimase viie aastaga vähenenud 0,7protsendipunkti võrra 1,2%-ni.

Kui piimalehmade koguarv kasvas 2017. aastal eelmiseaastaga võrreldes 0,3%, siis kõige suuremas, üle 300 leh -ma ga tootjate grupis, küündis tõus 3,1%-ni (joonis 8).Minimaalne lehmade arvu suurenemine (0,2%) regist ree -ri ti ka 100–299 lehmaga tootjate grupis, kõigis ülejäänudgruppides aga lehmade arvukus vähenes. Enim ehk 18,6% kahanes loomade arv 1–2 lehmaga tootjate grupis. Vii ma -se viie aasta jooksul, mil Eestis tervikuna vähenes pii ma -leh made arv 10%, tõusis 300 ja enama lehmaga tootjategrupis lehmade arv 2,6% võrra, samas kui 1–2 lehmagatootjate grupis vähenes 54,5%.

Lihatootmine. 2017. aastal müüdi lihatöötlemis ette võ -te tele tapaks (k.a ekspordiks) või tapeti majapidamistes106 139 t (elusmassis) loomi ja linde (tabel 3), mis on2016. aastaga võrreldes 10 660 t võrra ehk 9,1% vähem.

Tapale viidud veiste, sigade, lammaste ja kitsede elus -mass oli 2017. aasta kokkuvõttes väiksem ning lindu deelus mass oli suurem. Enam on vähenenud tapale vii dud

5


Joonis 5. Piimalehmaomanike arvu muutumine tulenevalt kar -jas peetavate lehmade arvust aastatel 2013–2017 (PRIA põl lu -ma jandusloomade reg is ter)

Joonis 6. Piimalehmaomanike arvu muutumine tulenevaltkarjas peetavate lehmade arvust aastatel 2013–2017,protsentides (PRIA põllumajandusloomade reg is ter)

Joonis 7. Piimalehmade jagunemine suurusgrupiti aastatel2013–2017 (PRIA põllumajandusloomade reg is ter)

veiste arv, (8667 t vähem), mis on 30% väiksem kui eel ne -nud aastal. Kogu tapale viidud loomade ja lindude elus -massis on veiste osakaal vähenenud 19%-ni, mis on kriisialgusaastaga (2014) sama näitaja. Sigade osakaal koguelus massis oli 2017. aastal 53%, mis on 2 pp enam kui eel -ne nud aastal.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis (tonnides) (SA,MEM)

Näitaja 2016 2017 2016/2017

+/– %

Tapaloomi ja -lindekokku 116 799 106 139 –10 660 –9,1

Veised 28 764 20 097 –8667 –30,1

Sead 59 451 56 161 –3290 –5,5

Lambad ja kitsed 1415 1349 –66 –4,7

Linnud 27 169 28 532 1363 5,0

Lihatöötlemisettevõtted ostsid 2017. aastal kokku385 600 siga ning neist saadi 31 251 t liha (tabel 4). Võr -rel des 2016. aastaga osteti sigu kokku 11 500 võrra ehk3% vähem ja saadud sealiha kogus vähenes 1014 t võrra.Si ga de kokkuost ja saadud liha kogus vähenes kolmandataastat järjest.

Tabel 4. Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetudsigade, veiste ja lammaste arv tuhandetes ning saadudliha tonnides (SA, MEM)

Näitaja 2016 2017 2016/2017

+/– %

Sead 397,1 385,6 –11,5 –2,9

Sealiha 32 265 31 251 –1014 –3,1

Veised 36,0 34,2 –1,8 –5,0

Veiseliha 9061,0 8791,5 –269,5 –3,0

Lambad 3,6 3,4 –0,2 –5,6

Lambaliha 62,4 58,4 –4,0 –6,4

Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal1626 €/t, mis on ca 8% suurem kui 2016. ja 9% suuremkui 2015. aastal. Hinnatase oli kõrgem 2017. aasta maistjuulini (juuli=1723 €/t) (joonis 10), millele järgnes hinnalangus ning detsembri kokkuostuhind 1543 €/t oli ma da -lam kui aasta esimestel kuudel.

Vaatamata sealiha hinna suurenemisele jäi Eesti sealihahind ELi keskmisest hinnatasemest 2017. aasta kuude lõi -kes valdavalt madalamaks. Kui aasta esimestel kuudel oliEesti ja ELi keskmise E-klassi sealiha hinna vahe vaidpaar protsenti, siis märtsist alates suurenes see 9%-ni.Aas ta viimastel kuudel, kui sealiha hind langes, oli ELikeskmise hinna langus järsem (joonis 9) ning novembrisja detsembris ületas Eesti E-klassi sealiha hind ELi liik -mes riikide keskmist 2%.

Vaatamata sealiha hinna tõusule 2017. aastal, tulebEesti sealihatootjatel endiselt silmitsi seista sigade Aafri -ka katkuga (SAK) – ka eelmisel aastal leidsid kinnitusekatkujuhtumid Pärnumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Sep -temb ris kiideti Euroopa Komisjonis heaks SAKi tõttukehtestatud Euroopa riikide tsoonideks jaotamise eelnõu,mis leevendas seakatku tõttu kehtestatud kauplemis pii -ran guid. Komisjoni rakendusotsus hakkas kehtima 11.ok toobril 2017 ning selle alusel jäi suurem osa Eestist IItsoo ni.

Taudi tõttu kehtestatud piirangud on mõju avaldanudsea liha kaubavahetusele. Sealiha eksporditi 2017. aastalkok ku 10 228 t (sh Eesti päritolu 5580 t), millest 55%moo dustas külmutatud sealiha. Eesti päritolu eksporditudsealihast moodustas 51% värske ja jahutatud sealiha. Eks -por ditud sealiha peamised sihtturud olid Lätis (52% sea -liha ekspordist), Leedus (23%) ja Uus-Meremaal (12%).Võrreldes 2016. aastaga vähenes sealiha eksport 2017. ako gu seliselt 11%, kuid väärtus suurenes 5%.

Sealiha imporditi 2017. a 23 464 t, põhiliselt Poolast(22% sealiha impordist), Saksamaalt (21%), Taanist(20%), Soomest (17%). Sisseostetud sealihast oli 62%külmutatud (sh rümbad ja poolrümbad, tagaosa ja aba tü -kid). Võrreldes 2016. aastaga suurenes sealiha im portkoguseliselt 2% (rahaliselt 14%).

Veiseliha toodeti 2017. aastal (elusmassis) 20 000 t, mis on 30% vähem kui eelnenud aastal. Veiseliha (elus mas -sis) osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas 19%.Liha töötlemisettevõtted ostsid 2017. aastal kokku 34 200

6


Joonis 8. Piimalehmade arvu muutumine suurusgrupiti aastatel2013–2017, protsentides (PRIA põllumajandusloomade reg is -ter)

Joonis 9. Sealiha (E-klassi) hind ELis, Eestis ja naaberriikidesaastatel 2013–2017 (Euroopa Komisjon)

veist, mis on 1800 veist vähem kui aasta tagasi (tabel 4).Kokkuostetud veistest saadi 8790 t liha, mis on 269 t vä -hem kui 2016. aastal. Keskmiseks rümbamassiks oli257 kg, mis on 5 kg enam kui aasta varem.

Veiseliha kokkuostuhind SA andmetel oli 2017. aastakeskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeimkokkuostuhind ning 207 €/t kõrgem kui 2016. aastal.2017. aastal maksti kõrgeimat hinda augustis (2247 €/t) jamadalaimat jaanuaris (1976 €/t). Kuude lõikes makstiaastatel 2013–2017 kõrgeimat hinda 2013. aasta augustis(2272 €/t) ja madalaimat 2014. aasta detsembris(1851 €/t) (joonis 10).

VTA andmetel on veiste tapmiseks ja töötlemiseks tea -vi tatud ja tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 29 ningneist neli rakendas SEUROPi klassifikatsiooni. Veise -rüm pade klassifitseerimise kohustus on Eestis liha käit le -mis ettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiselt üle 75kahek sa kuu vanuse või vanema veise nädalas, ning neilon kohustus edastada turuhindu. Kokku klassifitseeriti2017. aastal SEUROPi klassifikatsiooni järgi 19 591 vei -se rümpa ja edastati nende hinnainfo. Klassifitseeritud vei -se rümbad moodustavad 57% Eestis kokkuostetud jata pe tud veiste koguarvust. Kõikidest klassifitseeritud vei -se rümpadest moodustasid peaaegu poole (45%) lehma -rüm bad, 29% pullikute ja 15% lehmikute rümbad. Klas -sifitseeritud lehmarümpade arv on aasta-aastalt vähe ne -nud ning pullikurümpade arv suurenenud. Klassi fit see ri -tud rümpade hinnainfot kogub ja edastab Euroopa Ko mis- jonile Eesti Konjunktuuriinstituut.

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2017. aasta detsembris ELi veiseliha kategooriate (A/C/Z-R3)3 keskmine hind3906 €/t ning Eestis 3253 €/t, mis on ELi keskmisesthinnast 652 €/t madalam. Lätis oli vastavate kategooriatekeskmine hind 2352 €/t, Leedus 3071 €/t ja Soomes3934 €/t. ELi kategooria D-O3 (lehmad) keskmine hindoli detsembris 2916 €/t, Eestis 2488 €/t (ELi keskmisest428 €/t vähem), Lätis 2231 €/t, Leedus 2589 €/t ja Soomes 4011 €/t.

Eesti päritolu veiseliha eksporditi 2017. aastal 920 tonni väärtuses 4,26 mln €. Veiseliha eksporditav kogus suu re -nes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,4%, kusjuuresväärtus suurenes 16,4%. Eksporditud veiseliha keskmine

hind oli 4632 €/t, mis on 227 €/t kõrgem kui 2016. aastal.Peamiselt eksporditi Lätti (33%), Taani (30%) ja Root -si (21%). Veiseliha ekspordikogusest 58% moodustasvärs ke jahutatud liha.

Veiseliha im port suurenes 2017. aastal 573 t (24,5%)võrreldes aasta varasema ajaga. 2017. aastal imporditi2905 t veiseliha (sh 560 t reeksport) väärtusega12,07 mln € (sh re-eksport 1,85 mln €). Peamiselt im por -di ti Poolast (29%), Leedust (26%) ja Lätist (16%), lihakeskmine hind oli vastavalt 3539 €/t, 3470 €/t ja 3819 €/t.Kogu imporditud veiseliha keskmine hind oli 4153 €/t,mis on 118 €/t kõrgem kui 2016. aastal.

Lamba- ja kitseliha toodeti 2017. aastal (elusmassis)1300 t, mis on 4,7% vähem kui eelnenud aastal. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu lihatoodangust moodustas1,3%.

Lambaid tapeti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes2017. aastal 7100 ja saadi 128 t lambaliha. Lammaste tap -mi ne tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes suurenes võr -rel des eelnenud aasta sama perioodiga 1600 lamba võrraja liha saadi 26 t enam. Samas lammaste ja kitsede kok ku -ost lihatöötlemisettevõtete poolt vähenes 2016. aas tagavõr rel des 200 looma võrra. Lihatöötlemis ette võtted ostsid 2017. aastal 3400 lammast ja kitse ning neist saadi 58,4 tliha, mis on 4 t vähem kui eelnenud aastal samal ajal (ta -bel 4). Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes on suure ne -nud teenustööna tapetud lammaste hulk, mis võib näidatasoovi või vajadust mitte müüa elusloomi lihatööstustelening eeldab muude võimaluste leidmist lambaliha turusta -mi seks.

Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud rümpadekeskmine mass oli 17 kg, mis püsis 2016. aastaga samaltasemel. Aasta keskmisena oli SA andmetel lamba- ja kit -se liha kokkuostuhind 2783 €/t, mis on 2016. aasta hin -nast 157 €/t madalam. Lamba- ja kitseliha aasta keskminekokkuostuhind oli viimase viie aasta lõikes kõrgeim2015. aastal (2974 €/t) ja madalaim 2013. aastal(2668 €/t).

Euroopa Komisjoni andmetel oli 2017. aasta lõpus ELiraskete lambarümpade (EL heavy lamb4) keskmine kok -ku ostuhind 4944 €/t. Eesti kokkuostuhind oli tunduvaltmadalam (3608 €/t). Madalad lambaliha kokkuostuhin -nad Eestis on samuti üheks indikaatoriks kokkuostu vähe -ne misel ja tapateenuse osutamise suurenemisel.

VTA andmetel on lammaste tapmiseks ja töötlemiseksteavitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku 19. Lam -barümpade SEUROPi klassifikatsiooni järgi on klas si fit -seerimise kohustus lihakäitlemisettevõtetes, kus tape tak- se aastas keskmiselt üle 80 lamba nädalas. 2017. aastallambarümpi SEUROPi klassifikatsiooni järgi ei klassi fit -see ritud.

Eesti päritolu lambaliha eksporditi 2017. aastal 13 tväär tusega 76 800 €. Eksporditava lambaliha kogus suu -re nes võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,4 t ja väärtus72 000 €. Liha eksporditi peamiselt Rootsi (97%) ningvähe sel määral Soome (2%) ja Lätti (1%). Eksporditudliha keskmine hind oli 5873 €/t.

Lambaliha im port vähenes 2017. aastal 45 t (14%) võr -rel des aasta varasema ajaga. 2017. aastal imporditi 275 t

7


Joonis 10. Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhindaastatel 2013–2017 kuude lõikes, €/t (SA)

3 Allikas: Euroopa Komisjon, A-noorpullid, C-härjad, Z- 8-12 kuu vanused loomad, R3- rasvasusklass4 Heavy lamb – raskete tallede rümbad massiga 13 kg või rohkem

lambaliha (sh reeksport 60 t) väärtusega 2,11 mln € (shreeksport 455 000 €). Peamised impordiriigid saatjariigijärgi olid Uus-Meremaa (34%), Hol land (22%) ja Belgia(16%). Imporditud liha keskmine hind oli 7657 €/t, oda -vaim (4906 €/t) liha pärines Uus-Meremaalt ja kalleim(14 268 €/t) Lätist, kus imporditud kogus moodustas vaid2% imporditud lambalihast.

Munatootmine. 2017. aastal toodeti SA esialgseteland me tel 202,5 mln muna (joonis 11), mis on 3,5 mln mu -na ehk 1,8% rohkem kui 2016. aastal. Munatoodang suu -re nes enam 2017. aasta II poolaastal kallinenud kanamuna hin na tõttu. SA poolt avaldatud andmete (kõikide and me -te avaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte ja seegaei avaldata andmeid Harju, Lääne-Viru ja Põlva maa kon -na kohta) järgi toodeti kõige enam mune Valgamaal(30%). Võrreldes eelnenud aastaga suurenes Valgamaalmu natootmine 2%. Avaldatud andmete alusel vähenes2017. aastal munatootmine vaid neljas maakonnas (Tartu, Pärnu, Ida-Viru ja Võru maakonnas). Keskmine muna -too dang kana kohta oli SA esialgsetel andmetel 275 mu -na, mis on viimaste aastate parim näitaja.

Munadega isevarustatus on viimasel viiel aastatel olnud vahemikus 60–66%. Madalaim oli isevarustatuse tase2016. aastal, kui kanamunade hind langes viimaste aastate madalaimale tasemele. Kanamunade tarbimine on aasta-aas talt suurenenud ning alates 2013. aastast on munadetarbimine inimese kohta üle 200 muna aastas. 2016. aastal tarbiti inimese kohta 242 muna.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. Kui tavaliselt on kana mu na -de hind kõrgeim kevadpühade ajal (märtsis, aprillis), siis2017.aastal oli hinnatase aasta alguses madalam ja aastalõpukuudel kõrgem. 2017. aasta keskmiseks kanamuna(L- ja M-massikategooria) hinnaks Eestis kujunes115 €/100 kg. Teiste ELi liikmesriikidega võrreldes jäiEesti kanamunade hind üheks madalamaks ja hinnatõusüheks tagasihoidlikumaks. Eestist väiksem aasta kesk mi -ne kanamuna hind oli Suurbritannias (104 €/100 kg) jaLeedus (111 €/100 kg). Euroopa Liidu 2017. aasta kesk -mi seks kanamuna hinnaks kujunes 141 €/100 kg, mis on24% kõrgem kui eelnenud aastal. Eesti ja lähinaabrite hin -na võrdlus 2017. aasta kuude lõikes näitab (joonis 12), etkanamunade hind oli Eestis stabiilseim, Lätis, Leedus ja

Poo las olid hinnakõikumised suuremad ning septembristalanud hinnatõus Eestiga võrreldes märkimisväärne.

ELi liikmesriikide kanamuna tootmisele avaldas mõjukanamunade saastumine pestitsiidi fiproniiliga. 2017.aas ta suvel teavitas Belgia, et on leidnud fiproniiliga saas -tu nud kanamune ning seetõttu kontrollisid liikmesriigidoma kanamunade tootjaid. Eestis tellis VTA labori ana -lüü sid kanamunade võimaliku fiproniilisisalduse välja -sel gi tamiseks ning selgus, et mitte ühestki proovist kee la -tud pestitsiidi fiproniili ega ka teisi keelatud aineid ei tu -vas tatud. Lisaks kontrolliti septembris ja oktoobris 30suu remat linnufarmi tuvastamaks, kas kanadel on esine -nud kanalesta ning milliseid pestitsiide on nende tõrjekskasutatud. Selgus, et Eesti lindlates keelatud aineid para -sii tide tõrjeks ei ole kasutatud.

2017. aastal mõjutas ELi linnukasvatussektorit linnu -gripp. 2016. aasta sügisest, mil Euroopas diagnoositi esi -me sed kõrge patogeensusega lindude gripi (H5N8) juh -tu mid, tõusid päevakorda lindude pidamistingimused jamitmed ELi liikmeriigid, sh Eesti, kehtestas kodulindudeväljaspidamise keelu. Eestis kehtis kodulindude väljas pi -da mise keeld 1. aprillist kuni mai lõpuni. Kanamunatoot -ja test puudutas väljaspidamise keeld eelkõige neid toot -jaid, kes peavad munakanu vabapidamisel.

Eestis tegutses 2017. aastal PRIA põllu ma jan dus loo ma -de registri andmetel kanamunade turustamisega 135 ette -võ tet, millest 61% peab munakanu vabapidamisel. Vaa ta-mata munakanade vabapidamisega tegelevate ettevõtetesuhteliselt suurele arvule, on lindude arv neis ettevõtetesväike. Eestis peetakse munakanadest vabapidamisel hin -na nguliselt 3%. Teavitatud ja tegevusloaga munatoodetetootjaid ja munapakenduskeskusi oli 2017. aastal VTAandmetel 24. Pakenduskeskustest tegeles kolm vutimuna -de ja üks pardimunade pakendamisega.

Eestis 2017. aastal linnugrippi ei diagnoositud, kuid24-s ELi liikmesriigis diagnoositi linnugrippi kas mets-või kodulindudel. Kõige enam diagnoositi linnugrippiSak sa maal, Ungaris ja Prantsusmaal. ELis kanamunadetootmisele linnugripp suurt mõju ei avaldanud, sest pea -mi selt diagnoositi linnugrippi veelindudel (pardid, haned) ning suuremaid kahjusid kandsid linnulihatootjad.

8


Joonis 11. Munatoodang kokku ja keskmiselt kana kohtaaastatel 2013–2017 (SA)

Joonis 12. Kanamunade (L- ja M-massikategooria) hind Eestisja naaberriikides aastatel 2013–2017 (Euroopa Komisjon)

Eesti maatõugu aretuspullid ja spermavaru

Pm-mag Käde KalameesEK Selts

EK Selts on järjepidevalt valinud maakarja aretuspulle,silmas pidades erinevaid kriteeriume, millest tähtsamadon:

• vältida sugulusaretust, et kindlustada vähemalt 5–6pulliliini jätkusuutlikkus;

• pulliemade väga hea välimik, eriline tähelepanu uda -ra le;

• kõik A-osa lehmad hinnatakse ja mõõdetakse koha -peal, võimalusel fotografeeritakse;

• arvestatakse pulliemade verelisust, et vältida soovi -ma tut välimikku;

• pulliemade piimarasva ja -valgu toodang vähemalt400 kg;

• pulli emade või pulli emaemade pikaealisus. Kahjuks aga on kõiki neid kriteeriume üheaegselt nii

väikesearvulise tõu puhul väga raske täita, sest pulli ema -sid saab valida ainult jõudluskontrollis olevate tõu raa ma -tu A- ja B-osa lehmade hulgast, keda 01.01.2018 seisugaoli 420, neist A-osas 190.

Maatõugu kuulus 01.12.2017 seisuga 793 lehma, kel -lest on tõuraamatus 651, sh jõudluskontrolli all ainult 420. Eesti maatõugu tõuraamatulehmi kasvatab 164 looma -oma nikku.

01.01.2018. a seisuga on majapidamistes kasutusel 26tõuraamatupulli viiest liinist (tabel 1).

Spermana aga on saadaval veel ka 15. liini Qelliks EK253 spermat (tabel 2). Qelliksi kasutust tuleb käesolevalajal teha suure ettevaatusega, arvestades lehmade vere li -sust, et vältida soovimatut välimikku. Tegemist on kunagi

9


V E I S E D

Tabel 1. Eesti maakarja tõuraamatu pullid seisuga 01.01.2018 karjades

Nimi, reg nr TR nr Liin Sünd GE* Isa, TR nr Ema, TR nr Asukoht

Vapsik EK 237 6 10.05.03 26.08.03 Vako 214 Upik EK 635478A M. Soomets

Näk-Näp EK 304 10 26.04.10 16.08.11 Näkmou 277 Nirgi-k EK 6120870B L. Kookmaa

Otinummi EK 334 5 26.01.14 27.06.14 Otitölpo 303 Kaisa EK 8791436A T. Seire

Virvaktömmi EK 335 7 11.03.14 27.04.15 Virvakum 289 Paula EK 6941352B T. Kotka

Naponumpo EK 336 6 02.05.14 29.07.15 Napoks 275 Ummi EK 11149705A Loodimäe OÜ

Ullinapoks EK 341 8 28.06.13 10.08.15 Ullitömmi 305 PamelaEK 10935736A I. Gošovski

Näkmott EK 344 10 06.06.14 19.10.15 Näk-Näp 304 Pähkel EK 11422204A J. Suvinõmm

Näknoti EK 345 10 10.08.15 06.02.15 Näk-Näp 304 Pihlakas EK12936335A E. Oberschneider

Nuhmit EK 346 10 10.08.15 28.03.15 Nuhvik 252 Paula EK 6941352A I. Gošovski

Numjerqe EK 349 10 10.05.16 05.05.14 Numjer 276 Nelli EK 7167461A P. Ratnik

Virvaulli EK 351 7 23.11.15 12.06.15 Virvakum 289 Helli EK 14099557A H. Kallas

Otiullak EK 352 5 28.08.16 28.10.15 Otivirvak 331 Ürda EK 14027192A Sepa mahetalu

Nuhvot EK 353 10 13.07.16 14.11.15 Nuhvik 252 EK 13221171A Naatsaku talu

Napojerna EK 355 6 28.12.16 01.06.15 Napoks 275 Jeti EK 12458042A J. Kiider

Ullakvirvak EK 357 8 13.02.17 10.02.16 Ullak-Napi 322 Kaera EK 15293619B T. Väli

Oksul EK 358 5 10.03.17 01.07.15 Oksfri 255 Uka-Muka 15327444B L. Kookmaa

Napoksjernak EK 359 6 14.11.16 15.03.16 Napoks 275 Säde EK 13182564A Saare maakari OÜ

Napoksnäk EK 360 10 31.03.17 19.01.16 Napoks 275 Kirsika EK15441638A Pahkla Camphilli küla

Ullinapovir EK 361 8 21.04.17 23.04.16 Ullinapoks 341 Virsik EK 12732203A E. Lohu

Näkvulli EK 362 10 03.04.17 19.05.16 Näkvir 342 Nudi EK 9900639A T. Seire

Ullioti-Näk EK 363 8 08.05.17 11.03.16 Ullioti 330 Lipsi EK 12839339A M. Niine

Oksfri-Numpo EK 364 5 22.06.17 08.02.16 Oksfri-Tömm 324 Suusi EK 10641156A H. Uustalu

Ulliotina EK 365 8 27.01.17 04.09.16 Ullioti 330 Oime- EK13148218A T. Väli

Bond EK 366 10 25.10.17 04.05.16 Numjer 276 Laube EK 7841408B L. Lember

Otivirnäk EK 367 5 28.11.12 18.11.16 Otivirvak 331 Üldu EK 16369023A P. Tormis

Otvirullak EK 368 5 25.11.16 08.09.16 Otivirvak 331 Ürda EK 14027192A J. Kiider

*GE - geneetilise ekspertiisi aeg

Rootsist saadud pulli ja selle liini jätkajaga, keda on vajateadlikult kasutada sugulusaretuse vältimiseks

Siinkohal teadmiseks uutele maakarjaomanikele ja selt -si mitteliikmetele, et tõuraamatusse saab võtta ainult eestimaakarja pulli, kellel on teada eellased kolme põlvkonnaulatuses. Need pärinevad aretus- ja säilitusprogrammigalubatud tõugudest. Tõuraamatusse saab pulli kanda allespärast geneetilist ekspertiisi ning kui pull on hinnatudtõule sobivaks ja pulli on fotografeerinud EK Seltsi tõu -raa matu pidaja. Geneetiline ekspertiis on kohustuslik kapulli emale. Pulliema peab olema kindlasti jõud lus kont -rol li all.

Ulatuslikuks kasutamiseks mõeldud pulli (spermaKeht na seemendusjaamas varumiseks) valib EK Seltsivähe malt kaheliikmeline komisjon. Lihtsalt oma karja

pul li kasutamisel jäävad tema järglased põlvne mise doku -men tides isata ja tõuraamatusse võtta neid ei saa. Selliseveise pidaja ei saa edaspidi ka ohustatud tõu toetust. Ran -ged nõuded on eeskätt vajalikud seetõttu, et paran da damaa tõu geneetilist võimekust anda kvaliteetset ras va- javalgurikast piima, vältida sugulusaretust ja säilitada tõugeneetilist mitmekesisust. Sellega oleks tõug are ne mis -võimeline ka edaspidi.

EK Selts on teinud kõigile jõudluskontrolli maakarjatõuraamatu põhiosade (A, B), lisaosa (R1) ning registri -osa (R2) lehmadele ja lehmikutele spermasoovituse aas ta -teks 2017–2018. Need andmed on Kehtna see mendus jaa-mas, Saaremaa ja Tori spermapunktis. 2018. a algul uuen datakse spermasoovituskava eeskätt seetõttu, et väl -ti da sugulusaretust ja suurendada maatõu geneetilist po -tent siaali. Maakarja aretajate tähelepanu tuleb juhtida sel -le le, et nad jälgiksid EK Seltsi ettekirjutust seemendus -pul li kasutamisel. Samas aga tuleb toonitada, et ka maa -kar ja omanik peaks ise teadlik olema oma veise põlv ne-misest ja seisma hea selle eest, et seemendustehnik kasu -taks soovitatud pulli spermat.

Lisaks karjades olevatele pullidele on saadaval Kehtnaseemendusjaamas maakarja spermat praegu 10 pullilt jalähiajal varutakse spermat veel kahelt noorpullilt Ulli oti -na ja Ullinapovir.

Tõuaretuse seisukohalt on väga oluline maakarja jõud -lus kontroll. Paraku aga paljud maakarja omanikud ei teeseda ega ole ka EK Seltsi liikmed. Ka neil on oluline teada looma põlvnemist vähemalt kolme põlvkonna ulatuses jalehmade seemendustunnistused tuleb seemen dus tehni -kult saada ja need alles hoida. Kindlasti peaks rohkem EK

10


Tabel 2. Eesti maakarja pullide sperma Kehtnas seisuga 01.02.2018

Nimi TR nr Isa Ema, parim laktatsioon Emaisa Doose

Nuhvik EK 252liin 10

Nuki EK 230 Vimka EK 1416817A3-5320-5,76-3,57-496

Jerti EK 198 499

Qelliks EK 253liin 15

Qepe EK 229 Lissi EK 604411A7-5330-4,68-3,27-424

Juks EK 197 475

Oksfri EK 255liin 5

Oksa EK 225 Viisi EK 548795A3-4876-5,00-3,35-407

Frippe EK 170100% SKB

68

Napoks EK 275liin 6

Napu EK 240 Lehvi EK 5761319B2-5085-4,99-3,55- 434

Oksa EK 225100% SK

142

Numjer EK 276liin 10

Nummi EK 248 Iti EK 739573A

5-6114-4,51-3,15-468

Jerti EK 198 22

Ullaknapi EK 322liin 8

Ullakum EK 297 Ülla EK 7952050A3-6016-4,76-3,49-496

Napiin EK 242 51

Oksfri-TömmEK 324 liin 5

Oksfri EK 255 Anu EK 5546008A

5-6382-4,69-3,59-528

Tömmi EK 223 364

Otinummi EK 334liin 5

Otitölpo EK 303 Kaisa EK 8791436A3-7946-4,38-3,57-632

Nummi EK 248 95

Näknapu EK 337liin 10

Näk-Näp EK 304 Kiisu-k EK 9774568A4-7577-4,75-3,50-625

Napu EK 240 333

Otivirvuk EK 356liin 5

Otivirvak EK 331 Üpsi EK 3782095A5-7171-5,14-3,7-640

Uku EK 218 585

Suunatud sperma varumisele

Ullinapovir EK 361liin 8

Ullinapoks EK341

Virsik EK 12732203A3-6322-3,83-3,05-435

Virvakum EK289

Ulliotina EK 365liin 8

Ullioti EK 330 Oime-k EK 13148218A3-6402-4,60-3,26-503

Napu EK 240

Foto 1. Otivirvuk 356 (K. Kalamees)

Seltsi abi kasutama jõudluskontrolli välised maakarjaveis te omanikud. Selliste veiste tõuraamatusse kandmistkinnitab põlvnemistunnistus, mida väljastab EK Selts.Põlv nemistunnistuse alusel saab spermasoovitust tehajõud luskontrolli välistele maatõugu lehmale või mulli ka -le, et vältida sugulusaretust. Iga maakarja veis peaksvahe tama omanikku ainult koos põlvnemistunnistuseganing selle eest vastutab loomaomanik.

Eesti riik maksab igal aastal (taotlusperiood PRIA-smaikuu) ohustatud tõu toetust maatõu omanikule 315 €tõuraamatulehma ja üle kuue kuu vanuse tõuraama tu leh -mi ku eest, sellele lisandub 100 € eelneval aastal saadudpuhtatõulise vasika eest ja 100 € jõudluskontrolli eestning lisaks saab tõuraamatupulli kasvatamise eest 100 €. Enne toetuse määramist kontrollib Veterinaar- ja Toidu -amet (VTA) ka kõiki andmeid põhjalikult. Seetõttu võtabveiseomanik endale vastutuse ohustatud tõu toetuse taot -le misel, et vajalikud andmed korras oleksid. Kahjuks agaei ole ohustatud tõu toetuse taotlejatel, eeskätt jõudlus -kont rolli väliste maatõugu veiste kohta, andmed alati kor -ras.

2017. aastal võeti tõuraamatusse 12 maatõu aretuspulli,kes kuuluvad nelja liini. Kahelt noorpullilt (Ulliotina EK365, liin 8 ja Ullinapovir EK 361, liin 8) soovime selleaasta esimeses kvartalis varuda spermat maakarjale Keht -na seemendusjaamas. Seemendusjaamas on otsakorral 8.liini pullide sperma, liini jätkamiseks sai välja valitudkaks pulliema.

Ullinapovir EE 18377477 EK 361 on sündinud IlseGošovski Aedevahe ta lus ja seal üles kasvatatud ningmüüdi Merja Magnuse Andressaare tallu. Enne ta lus ka -su tamist varutakse pullilt spermat Kehtna seemendus jaa -ma le. Pulli ema Virsik on Aedevahe talu üks parima väli -mi kuga lehm ja isaemale Pamelale kuulub eesti maatõupäe valüpsi rekord 62 kg (03.05.2017).

Ulliotina EE 18661811 EK 365 on sündinud TÜ Mere -ran na PÜs ja müüdi sealt Taivi Väli Vatsliku tallu Saa re -

maal. Enne karjas kasutamist varutakse pullilt spermatlähiajal. Pulli ema Oime-kari päevatoodang on 27 kg,kuid ta lüpsab ühtlaselt kogu laktatsiooni vältel, piima -ras vaja -valgusisaldus on hea: 1.–3. laktatsiooni kesk -mi ne toodang on olnud 5846 kg piima, 4,96% rasva ja3,42% valku.

Ülevaadet eesti maakarja sperma saadavusest saabvaadata ka EK Seltsi kodulehelt www.maakari.ee Sugu -lus aretuse vältimiseks on vaja jälgida, et maakarjale oleks samaaegselt kasutuses vähemalt viie erineva liini pullidespermat. Maakarja pullide sperma ülevaatest selgub, etpraegu on kasutada sperma kuuest liinist. Seega on olu -kord normaalne, kuid kindlasti nõuab sellise olukorra säi -li tamine maakarja omanikelt ja ka seemendus teh ni ku teltedaspidigi tõsist suhtumist aretustöösse.

Eesti maatõugu pullide kasutamise soovijad aga peak -sid varakult oma soovist teada andma EK Seltsile, et oleks võimalik välja valida just sellele karjale sobivam pull.

Soovin kõikidele maakarja kasvatajatele järjekindlustmaa tõu aretustööl ja head koostööd EK Seltsiga.

Toimusid lihaveise jõudluskontrolli infopäevad

Pm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Ajavahemikus 15.01.–07.02. korraldas Eesti Tõuloo -ma kasvatajate Ühistu (ETKÜ) lihaveiste aretuse ja jõud -lus kontrolli infopäevad. Tavapäraselt on neist teemadestpõgusalt räägitud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi aasta -koos olekul või suveseminaril. Seekord otsustasime tehateisiti. Osalema kutsusime kõiki lihaveisekasvatajad: niijõudluskontrolli teostavaid kui ka mitte teostavaid, niiEesti Lihaveisekasvatajate Seltsi liikmeid kui ka mitte -liik meid. Vajalik oli vaid huvi lihaveisearetuse ja jõud lus -kontrollis toimuva vastu ning õigeaegne registreerimine.

Kohustus osaleda oli jõudlusandmete kogujatel, kelleatesteerimise kehtivus 2018. a algusega lõppes. Soovitusinfopäevadel osaleda oli ka kehtiva atesteerimis tun nis tu -se ga inimestel. Teatavasti kehtib atesteerimistunnistuskolm aastat. Meie soov on, et taolised suured ringsõidud

maakondades saaksid tavapäraseks ehk iga kolme aastajärel oleks (taoline) mahukam aretusalane infopäev igaspiir konnas. Seetõttu pikendasime kõikidel andme ko gu ja -tel tunnistused järgmiseks kolmeks aastaks.

Infopäev kestis neli tundi ja käsitleti järgmisi teemasid:• lihaveiste jõudluskontroll,• tõuraamat ja aretustoetus,• aretustulemused 2016. a, • kunstliku seemenduse pullid ja nende tulemused,• lihaveiste lineaarne hindamine, • lihaveiste geneetiline hindamine,• andmeprogramm Liisu.Tuleb tunnistada, et huvi infopäevade vastu oli päris

suur, kokku registreerus 270 inimest. Väike tilk tõrvamee potis oli ehk see, et kõik atesteerimiskohustusegaand me kogujad ei suutnud kümnest võimalikust päevastendale sobivat leida, mistõttu peab Reet Toi nendega indi -vi duaal selt tegelema. Oli ka neid, kes end kirja panid jakohale ei tulnud, ning vastupidi. Taoline käitumine ras -

11


Foto 2. Ulliotina 365 (K. Kalamees)

ken dab organiseerimist ja võtab palju lisaenergiat, kuidniisugused me kord ju oleme.

Millele peab jõudluskontrollis osalev loomapidaja tähe -le panu pöörama? Teatavasti ei ole jõudluskontrollis osa -le mine kohustuslik. Samas, kui juba osaleda, siis tulebtäita reegleid, mis osale jõudluskontrollis osalevateleklien tidele üle jõu käivad. Kõige olulisem reegel on and -me te õigeaegne ja täpne edastamine. Andmed, mida jõud -lus kontroll nõuab, on seotud ammlehma poegimise javeiste väljaminekuga ning edastama peab kõikide ühekar ja piires olevate veiste kohta käivad andmed.

Väga soovime, et lihaveisekasvatajad jõuaksid vägaolu lise töö tähtsustamiseni, mis on noorloomade kaalu mi -ne. Kui sünnimassi edastamine jõudluskontrollis olevateveiste kohta on kohustuslik, siis 200 ja 365 päeva massideedastamine soovituslik. Samas näitab 200 p mass võõru -tus massi, mille kaudu saame teada, kui hästi kasvasidvasikad piimaperioodil, ehk teisisõnu, kui piimakadamm lehmad on. Aastamass näitab aga juurdekasvu pe -rioo dil, mis jääb võõrutuse ja aastaseks saamise vahele.Sel perioodil noorloom kasvab intensiivselt, läheb ülepõhi söödale (hein, silo) ja neile antakse lisasööta.

Eel nimetatud masse ei pea registreerima täpselt nime ta -tud päevadel, vaid selleks tegevuseks on aega võõrutus -mas si puhul 200 ± 50 päeva ja aastamassi korral 365± 40 p. Kaa lumisi saab edukalt mõne teise tööga, nt veteri -naar sed uuringud, ühildada. Viimasel ajal on Eestist teis -tes se rii ki desse müüdud päris palju tõupuhtaid noorloomi, kellel põlvnemistunnistusel kaaluandmed puuduvad. Ar -van, et tõuloomade müügi korral peaks vajalike keha mas -si de info tunnistusel kajastuma. See näitab ka Eesti lihaveise kva liteeti ja on oluline info.

Lisaks massiinfole on oluline ka realiseerimise info.Veise elus- ja tapamassi suhte tulemusena saame teadanäiteks seda, kui hästi noorloomade nuumamine õnnes -tus. Eeldame, et nuumloomad kasvavad ööpäevas enamkui kilogramm ning olenevalt tõust on lihakeha tapasaagis ~60%. Kahjuks ei ole meil süsteemi, kus tapaandmed (k.aSEUROPi klassifikatsiooni) otse andmebaasi saadetaks ja seetõttu peab lihaveisekasvataja ise selle töö ära tegema.

On kurb, et lihatööstustega tehtud kokkulepped liha vei -se kasvatajat abistada ei kehti. Pean silmas siin Saaremaalihatööstust, kellele ETKÜ maksis andmete edastamiseprog rammi tegemise eest saarlaste poolt nõutava tasu,kuid eelmisel aastal tööstuse omanik lõpetas andmete

edas ta mise. Info, mida tapaandmetest saab, on aga oluline selgitamaks välja lihaveiste kvaliteeti ja seeläbi saameanda mõned näpunäited selle parandamiseks. Seega palun lihaveisekasvatajatel Eesti lihatööstusesse realisee ri tudveis te tapaandmed ise andmebaasi kanda. Selleks on või -malus ka tagantjärele.

Kui PRIAsse peab saatma realiseeritavate veiste väl ja -mi neku info seitsme päeva jooksul ning lihakeha andmeid kasvatajal veel teada ei ole, siis saab veiste väljaminekukuu päeva Liisu programmi sisestada ja hiljem „sünd mu -sed“ – „tapamaja“ aknast tapaandmed lisada. Andme baasLiisu annab palju variante oma karja seisu ja ülevaate jäl -gi miseks.

Mõned probleemid veel, mis õppepäevadel üles kerki -sid.

• Andmete saatmine Liisust otse PRIAsse. Seega, kuisisestada ammlehma poegimine andmebaasi, saab sealtselle otse PRIAsse saata. Ei pea topelttööd tegema.

• Surnultsünni täpne registreerimine. Oluline on teada,et surnult sündinuks loetakse vasikas, kes sünnib surnultvõi sureb ühe ööpäeva (24 h) jooksul pärast sündi. Hiljemsurnud vasikad ei saa registreerida kui surnultsünnid.

• Märgistamata, kuid surnud vasika registreerimine.Kui vasikas sureb vanemana kui ööpäev (2–20 p) ja onmärgistamata, siis ei tohi teda märkida surnult sündinuks,vaid tuleb arvele võtta nn inventarinumbriga ja seejärelregistreerida surm ka inventarinumbriga.

• Sünniregistri olemasolu farmis. See on dokument,kuhu kantakse kõik algandmed (sünd kas elusana või sur -nu na) kronoloogilises järjekorras ja see on algdoku mentandmete tõestamise vajadusel. Liisusse tekib sünni regis -ter andmetest, mida karjakasvataja programmi sisestab.Juhul, kui midagi sisestamata jääb, on farmis olev reg is tertõenduseks. Liisus olevat sünniregistrit saab kasutada näi -teks kontrollide paljudele küsimustele vastamiseks, kunaseal sisaldub ka loomade liikumine ning sündide kohtasaab infot just selle perioodi kohta, mida vaja.

• Vasika tõuks loetakse vasika isa tõug. Kui isa and -med (seemendused või paaritusperiood) on regist ree ri -ma ta, siis saab vasikas automaatselt ema tõu. Seega kõikseemendus- ja paaritusajad ning pulli numbrid (kas regist -ri- või tõuraamatunumber) peavad olema märgitud.

• Terminid „käestpaaritus“ või „vabapaaritus“. Liisus -se saab sisestada vabapaaritusperioodi alguse kuupäevapulli karjapaneku momendil ning hiljem, lisades pulli kar -

12


Foto 1. Holvandi Agro OÜ lihaveised (T. Põlluäär) Foto 2. Lihaveised messil 2017. a (T. Bulitko)

jast väljavõtmise kuupäeva, tekib periood, mis ongi vaba -paa ritusperiood. Kui vabapaarituse lõpu kuupäev jääband mebaasi fikseerimata, siis loeb programm tegevusekäest paarituseks, st pull ja lehm on ühel kuupäeval ja aja -het kel omavahel paaritamiseks kokku viidud. Andmebaas arvestab olemasolevat infot vasika sündimisel isa määra -mi sel ega tea, kas tegu oli vaba- või käestpaaritusega. Si -ses tage andmebaasi nii perioodi alguse- kui lõpukuupäev, sest ilmselgelt on lihaveisekasvatuses kasutusel vaba-, mit te käestpaaritus.

• Põlvnemistunnistus. See dokument on kohustuslikveise müügil suguloomaks (emasloomad ja aretuseksmüü davad isasloomad) nii kodumaisel- kui ka eksport -müü gil.

• Kasutage järglaste saamiseks tõuraamatupulli, st etpull on tõupuhas, 100% ühte tõugu, ning vanemad ge nee -ti lise ekspertiisi kaudu kindlaks tehtud.

Kõik eelnevalt kirjutatu on oluline selleks, et saaks liha -vei sekasvatajatele anda informatsiooni meil kasvatata va -te tõugude andmete ja kvaliteedi kohta ning teha otsuseidedasise tegevuse plaanimiseks. Andmed kasutatakse liha -veiste geneetilise hindamise tarbeks. Siin on andmete täp -su sel väga oluline osa. Miks? Pullidel on geneetilinevõi me parandada (või halvendada) oma järglastel geenide kaudu näiteks sünnimassi, kasvukiirust, surnultsündide japoegimisraskuste esinemissagedust jm. Üheselt on are -tus väärtus põllumajandusloomalt tema järglastele edasi -an tav geneetiline väärtus, mis avaldub järglaste kesk mi -ses toodangus tema eakaaslastega võrreldes. Aretus väär -tus teatud tunnusele väljendab looma geneetilist potent -siaa li anda tulemusi.

Kui andmeid ei edastata või esitatakse väärandmeid, siis kõik see rikub pullide geneetilise hindamise tulemusi.

Liha veiste geneetilise hindamisega oleme praegu veelalgusjärgus. Saame küll teada, mida oma pullid on karjasteinud, kuid vaja on pulle valida aretusväärtuse järgi, mi -da saab määrata mahuka ja täpse andmebaasi alusel. Seetöö jääb tulevikku või neile, kes kasutavad kunstlikku see -men dust, valides seemenduspullideks karja aretuse ees -mär kidele vastavad pullid.

Tuleviku teema on ka lihaveiste lineaarne hindamine,millega praegu on küll alustatud, kuid see edeneb suhte li -selt aeglaselt. Lineaarne hindamine on protsess, kus eri ne -va tel tunnustel (keha, lihastik, jalad, udar jt) määratakseasukoht lineaarsel 1–9 punktiga skaalal, kusjuures igaltun nusel (25) on oma nn optimumid ehk punkt, midaideaal sel loomal näha soovitakse. Op ti mum on erinevemas- ja isasloomadel ning tõugudel. Hindamisega tege -le vad Sanna Turu (528 1238) ja Ilmar Kallas (5309 0724), kuid oluline on hindamiseks veiste fikseerimine. Hin da -mi seks sobivad 1.–3. laktatsiooni lehmad verelisusega=87,5% ja pullid 100%verelisusega Ab, Ba, Ch, Hf, Li jaSi tõugude suhtes. Info on programmis Liisu karja ana lüü -sis saadaval.

Kokkuvõtteks oleme korraldatud infopäevadega rahul.Alati võib oodata rohkem huvilisi, kuid tulevikus plaa ni -me taolist süsteemi jätkata. Praegu käib ka 2017. a aretus -tule muste analüüs, mille kohta kirjutame järgmises Tõu -loomakasvatuse numbris. Oluline teadmine on see, et are -tu sel on lihaveisekasvatuses oluline roll ning jõud lus -kont roll, mille osaks on andmete täpne ja õigeaegne edas -tamine, on selle üks alustaladest.

Lihaveiste aretusspetsialist Reet Toi kommentaar.Lihaveisekasvatus on Eestis hoogsalt arenev looma kas -

va tusharu. Seetõttu on järjest suurem tähtsus lihaveistejõud lusandmete kogumisel. Vajalik on oma karja ja koguliha veiste sektori kohta edastatud andmete analüüsiminening järelduste tegemine edasise arengu ja suuna suhteska tõuti. Kahjuks on lihaveiste üldarvust ainult 45% liha -veis te jõudluskontrollis. Kasvatajad, kes tegelevad liha -veis te jõudluskontrolliga, on teadvustanud, et liha veiste-turul ja liha kvaliteedi ühtlustamiseks tuleb tegeleda kva -li teedi parandamisega lihaveiste jõudluskontrolli kaudu.Koolitustele ootasime ka jõudluskontrollita karjade oma -nik ke, et ka neil tekiks suurem huvi lihaveiste aretus väär -tu se parandamise vastu ja tõuseks teadlikkus jõud lus- kont rolli vajalikkusest. Kahjuks osales koolitusel selli -seid kasvatajaid vähe ning edaspidi tuleb roh kem rõhkupanna nende kaasamisele.

Kas eesti punane veisetõug jääb püsima?

Pm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Viimasel ajal on paljudes mõtteavaldustes räägitud pii -ma kuivainesisaldusest (võikriis, juustu tootmise efektiiv -sus jms), lehmade produktiivse eluea pikkusest ja leh ma -

pidamise ökonoomsusest üldse. Nii tekkiski vajadus kir -ju tada punase veisetõu rollist meie piimaveisekasvatuses.Etteruttavalt võib öelda, et loomulikult jääb punane lehmmeie piimakarja veel aastateks, kuid millise arvukusega –see on karjakasvatajate kätes. Käesoleva artikli kir ju ta -misel palusin arvamust mitmelt loomapidajalt, kellel onkarjas nii punast kui ka holsteini tõugu. Esitades neile

13


Foto 3. Testgrupp Keavas (T. Põlluäär)

mõned küsimused, sain paljudelt tagasisidet ning nendenõusolekul sidusin nende mõtteid artiklisse. Aitäh vasta -ja tele!

Eesti punase veisetõu aretamisega on tegeldud aastast1862, mil akadeemik Middendorffi algatusel imporditiEestisse angli tõugu veiseid, kellega ristati kohalikkumaa karja. Sellest ajast on aretusega teadlikumalt tegel -dud. 1885. aastast hakkas Balti Karjakasvatajate Ühingveiseid tõuraamatusse märkima ja pärast seda hakkas tõu -are tus arenema palju aktiivsemalt. Eesti talukarjades 19.saj lõpul punase veisetõu levik laienes. Eriti innukas tõupropageerija oli Jaan Mägi, kelle arvates sobis angli tõugparemini meie oludesse. Tema eestvedamisel loodi1919. a Eesti Angli Kasvatajate Selts ja 1928 a. (90 aastattagasi) nimetas Mägi eesti angli ümber eesti punasekstõuks.

Punane kari on üle elanud mitu tõusu ja mõõna. Jubaesi mese maailmasõja ajal hävis palju väärtuslikku tõu kar -ja. Kui 1916. a oli 269 000 punast lehma, siis 1920. a225 000. Suur tagasilöök tuli teise maailmasõja ajal ja sel -le le järgnenud kollektiviseerimise käigus. Võttis aega, en -ne kui piimatoodang taastus. Seoses Eesti Vabariigi taas -iseseisvumisega 1992. a tekkis põllumajanduses uus javäga ränk kriis. Suurmajandite likvideerimisega ja õigus -järg lastele vara tagastamisega viidi palju lehmi liha kom -bi naati ja paljudes karjades katkestati jõudluskontroll.Aastalehma toodang langes 1992. a 1970. aastate tase me -ni. Oli karju, kus piimatoodang oli koguni alla 1000 kglehma kohta, kuid samas ei olnud ka haruldus üle 6000 kglüpsev lehm.

Otsiti väljapääsu, et parandada lehmade jõud lus oma du -si ja välimikku. Osteti sisse hulga erinevat tõumaterjali,val davalt Taanist. 1980-ndate alguses hakati tegema kat -seid šviitsi ja punasekirjute tõugudega, 1990-datel võetika su tusele lisaks veel mitmeid erinevaid punaseid tõuge. Uued suunad aretusse tõi Euroopa Punaste Karjade Ühen -du se loomine 1993. a. Aretusmaterjali ostmine aktiveerusveelgi. Kasutusel on olnud koguni kaheksa erinevat are -tus komponenti: angli, ameerika pruun ehk šviits, punase -kir ju hol stein, rootsi punasekirju, norra punasekirju,äär šir, taani punane ja prantsuse punasekirju. Mis kasueel nevate komponentide kasutamine toonud on?

Angli tõu kasutamisega on säilitatud klassikaline puna -ne värvus, rohkem on saadud lihaselisemaid loomi, para -

ne nud on piimavalgutoodang. Taani punase tõu (TP)kasu tus on suurendanud piimatoodangut, parandanud jal -gu, udara ehitust ning suurust. Šviitsi (AP) kasuta mi se gaon punane lehm muutunud tugevamaks, paranenud onpiimatoodang, udara ehitus ja suurus. Punasekirju holstei -ni (RH) kasutamisega on saadud väga suuri ja väga ilusaudaraga lehmi, märgatavalt on paranenud piimatoodang.Paraku on just RH verelistel lehmadel piimas väiksemrasva- ja valgusisaldus ning nad lähevad kiiremini karjastvälja. Norra (NRF), rootsi (SRB) ja äärširi (AY) aretus -mater jali kasutamisega on paranenud udara tervise näi ta -jad ja somaatiliste rakkude arv piimas. Seega on iga are -tus komponent jätnud tugeva jälje punase karja aretusse.

Nüüd on põhjamaade tõugude (TP, AY, SRB, NRF)are tajad ühinenud suureks aretusfirmaks VikingGeneticsja neid tõuge käsitletakse üheselt vi king-red (põhjamaadepunane). Praegu on punase tõu aretuses kasutusel lisaksvi king-red`ile veel punasekirju hol stein ning vähesel mää -ral šviitsi ja prantsuse punasekirju tõumaterjal. Nii mõnigi kasvataja on öelnud, et komponente on palju. Mida aegedasi, seda vähemaks jääb ka aretuskomponente. Ja kastähtis on komponentide paljusus või see, mida üks võiteine pull suudab, milliseid meie poolt püstitatud aretus -ees märke konkreetse pulli kasutamine täidab?

Kasvatajad, kes meie küsimustikule vastasid, märkisidsamuti aretuskomponentide rohkust. Seda nimetati kapositiivse näitajana, kuna tänu komponentide mitme kesi -su sele on lehmad tervemad ja kulu ravimitele seetõttuväik sem. Negatiivsena nimetati erinevate komponentidekasutamisest tulenevat lehmade tüübi ebaühtlikkust, kuigi väiksemat kehamassi eelistavad paljud piimatootjad.Posi tiiv sena nimetati sedagi, et kuigi punased lehmad onholsteinidest väiksemad, kulub väiksemale kehamassi tõt -tu vähem elatussööta, mistõttu on piimatoodang keha mas -si arvestades ehk holsteinidest suuremgi.

Kuid paraku näeme piimatoodangu näitajaid ega mõtle,milliste vahenditega toodangu maht saavutatakse ja paljuselleks raha kulub. Tõugude majanduslikkuse tõestami -seks oleks muidugi vaja põhjalikumat majandusanalüüsi.Fakt on see, et kahe suurema piimatõu piimatoodanguvahe on väga suur (2017. a 1314 kg) ega võrdsustu ilmselt kunagi. Ka holsteinide intensiivset söötmisskeemi ei saapunastel tõugudel rakendada. Tegelikult saab, aga punane lehm ei vaja nii palju sööta kui hol stein. Küsimustele vas -

14


Foto 1. Viss 2017 15661364 (Mad-Max-Red x Prooton RH 70AP 21 (T. Põlluäär)

Foto 2. 18775105 (Ferru x Lichra RH 46 AP 16 AY 8 SRB 8)(T. Põlluäär)

ta jad tõid välja, et kui sööta võrdselt holsteini ja punaseidlehmi, siis viimased rasvuvad. Seetõttu tuleks rakendadaeri skeeme, kuid see ei ole tänapäeva tingimustes majan -dus likult mõistlik otsus.

Olgugi et lehmade arv on kogu iseseisvusaja olnudlanguses, oli see vahepeal stabiilne ja hakkas 2014. a isegi suurenema. Kuid siis tuli taas langus. Viimase kahe aas ta -ga on EPK lehmade arv vähenenud 17,1% ja 2017. a lõ -puks oli karjas 14 435 EPK lehma. Samas suurenes holsteini tõugu lehmade arvukus 2017. a 1,2 %.

Kuigi lehmade arv väheneb, on piimajõudlusnäitajadpidevalt paranenud. Ei ole haruldus, kui EPK lehm lüpsab enam kui 11 000 kg laktatsioonis (14,4% lehmadest), tõurekord on koguni 18 189 kg. Kuigi karjas püsi misele (ka -su tusajale) ei ole suuremat rõhku pandud, näitavad eri ne -vad analüüsid, et EPK tõugu lehm püsib karjas kauem kuinäiteks holsteini tõugu lehm, samas vähem kui maakarjaoma. Karjas püsi mi se oluliseks näita jaks on produktiivneeluiga (mää ra tak se karjast välja läi nud lehmade põhjal).See näitaja on punasel tõul 167 p holsteini tõust pikem,mis tähendab, et punane lehm püsib karjas holsteini tõugulehmast 5,5 kuud kauem. Ka piima too dang elu jooksul onpunasel leh mal suurem, 984 kg (2017. a). Samas on hols -tei ni lehm siiski piimakam kui pu nane.

Produktiivse eluea päeva piimatoodang lehma kohta onholsteinil 2,7 kg punasest lehmast suurem. Siiski püsibpunane lehm meie piimatõugudest kauem karjas, lüpsabkogutoodangus seetõttu ka enam, kuigi produktiivse elu -ea piimatoodang päeva kohta on holsteini tõuga võrreldespisut väiksem. Karjaspüsimisele on aretuskomponentideloma mõju. RH verelised lehmad lähevad karjast kiireminivälja kui teised. Selle tulemuseni jõudsin ise oma magist -ri töö koostamisel. Selgus, et kuigi RH verelised lehmadlüpsid suuremaid päeva- ja laktatsioonitoodanguid, püsi -sid nad vähem karjas ja kogutulu oli teistest aretuskompo -nen tidest väiksem ning kõrgem toodang ei andnud pari -mat tasuvust.

Eelmise aasta maakonna infopäevade tarbeks uurisinnelja farmi lehmade karjast väljaminekut. Kõikides neisfarmides püsisid EPK lehmad EHF omadest kauem karjas ja andsid produktiivsel eluajal enam piima. Tootlikupäeva piimakogus oli aga EHF lehmadel suurem (0,8–2,5kg). Ühes farmis oli võimalik uurida RH 75,1–93,8%lehmade andmeid eraldi ja selgus, et selle grupi lehm oli

karjas 267 p vähem ning andis sel perioodil 2,7 kg piimalehma kohta vähem kui sama farmi EPK tõugu lehm. Igaenam karjas oldud päev annab aga lisatulu.

RH komponent on EPK tõus üks valdavam. Ei olepunast lehma, kelles ei voolaks kas või 6,3% RH verd.Karjas olevatest lehmadest on 21%-l isa ja 17%-l emaisaRH 100%. 88,5%-l lehmadest on domineerivaks vere li su -seks RH. Otsuse RH kasuks on teinud farmerid ise ningseda otsust oleme aretuses aktsepteerinud ja tegutsenudvastavalt farmerite soovile. Kindlasti ei taha siin kom po -nen di kasutajatele negatiivset reklaami teha, vaid soovi -tan RH kasutamist, kuid seda tuleb teha kontrollitult.

Kuivainesisaldus piimas on punasel lehmal suhteliseltsuurem kui holsteinil, kuid rasvaprotsent piimas on väik -sem kui maakarjal. Tõu keskmine piima rasvasisaldus2017. a oli 4,07% ja valgusisaldus 3,45%, mis on +0,08% suurem holsteini tõu lehmade toodangunäitajast. Piimarasvasisaldus on +0,16% parem kui EHF, aga 0,48% võr -ra väiksem kui maakarjal. Valgusisalduse poolest on EPK lehm parim kõikidest tõugudest (+0,08% võrreldes EHF -ga ja +0,04% EK). Samas annab holsteini suurem piima -too dang kokkuvõttes suurema piima rasva- ja valgu too-dangu, 721 kg, populatsiooni keskmisena (+75 kg, võrrel -des EPK ja +365 kg EK).

Juustutööstuses on toodangu jaoks siiski vaja enam pii -ma kuivainet, eriti valku. Oluline on saada kilogrammistpiimast enam juustu. Punase lehma suuremat kuivaine si -sal dust piimas tõstsid esile kõik meie küsimustele vasta -jad ja pidasid seda tõu oluliseks tugevuseks, mis kompen- seerib väiksema piimakoguse. Paljudel aretuses kasuta ta -va tel pullidel on geneetiliselt kuivaine parandamise või -me kus.

Tihtipeale köidab aga farmerit importmaterjal rohkemkui Eestis positiivseid tulemusi andnud pullid. Meie küsi -mus tele vastajad tõid välja, et EPK tõule pakutavate pulli -de arv võiks olla veelgi suurem, et valikuid teha. Aretuson jõudnud järku, kus pulle enam ei testita, mis tähendab,et Eestist noorpulle ei osteta. Oleme genoomaretuse aja -jär gus. Eestis olevaid pulle aga genoomselt testida ei saa,seega tuleb aretusmaterjal importida. Kuni meil on veeltütarde järgi hinnatud ja Eestis sündinud pullide spermasaadaval, siis soovitan seda kasutada. Kui me tulevikushak kame ainult importspermat ostma, siis loomulikulttule me võimalikult palju aretajate soovidele vastu. Prob -

15


Foto 3. 14959110 (Har vard x Pronks RH 45 AP 30 TP 9 SRB 6)(T. Põlluäär)

Foto 4. 12355488 (Kanzler-Red x Kodel-Red RH 77 AP 18)(T. Põlluäär)

lee miks kujuneb aga see, et aretusmaterjali ostmiseks onvaja raha. Seega ei saa me osta pidevalt suuri koguseid,mis lattu seisma jäävad ja mille alla raha kinni jääb.

Kõik eelnevalt kirjeldatu sunnib aretusstrateegiates ole -ma väga täpne ja pidevalt leidma uusi ja tulemuslikkelahen dusi loomaomanikele parema sissetuleku tagami -seks. Eestis on loodud väga hea jõudluskontrollisüsteem,milles on registreeritud 96% lehmadest. Kõrgel tasemelon aretusväärtuste hindamine, kus pullid (veel) saavadkolm korda aastas hinde oma tütarde näitajate alusel. Hin -da mistulemustega osaletakse rahvusvahelises hinda mi -ses. Teadlik aretustöö võimaldab säilitada eesti punasttõu gu veist ka tulevaste põlvkondade jaoks, et eesti puna -sest tõust huvitatud farmerid saavutaksid oma tegevusekau du veelgi suuremat tulu. Loodan väga, et piima kuiv -

aine sisalduse vajalikkusest ja karjaspüsimise paranda mi -sest ainult ei räägitaks, vaid nendel teemadel oleks kaprak ti lised väljundid (parem piimahind, majanduslikudana lüüsid jne).

Tõsiasi on see, et kui asju mõõdetakse rahas, siis saa -dak se kõigest teistmoodi aru, kui ainult rääkides. Lõpuksveel üks tõrvatilk meepotis. Piimakarja kasvatajateTOP 50 hulgas olevatest farmeritest mitmed seemenda -vad oma lehmi mustakirju või ainult punasekirju holsteinipulli de ga. Targad on öelnud, et igas maailma sadamas onvähe malt üks eestlane. Kas see väljendub ülekantult kanii, et tule vikus on igas piimakarjas vaid üks punanelehm? Kui gi küsimustele vastajad avaldasid arvamust, etnende kar jas punane tõug säilib, jääb ikkagi küsimus, kaspuna ne veisetõug ikka jääb püsima?

Saksa holsteini innovatiivsed valikutunnused jaaretusväärtusJ. H. Osmers, C. Buchholz, H. H. Swalve ja K. F. StockZüchtungskunde, 90, 1, lk 34–41, 2018

Juba palju aastaid on ülemaailmselt nõudlus arendadauus pullide aretusväärtuse hindamise mudel, mis mõju -taks positiivselt piimalehmade tervist ja funktsionaalsust.2002. aastal tehti juba esimesed täiendused saksa hols tei -ni koguaretusväärtusesse (RZG) elulisuse ja välimikulüli tamisega. Alates 2008. aastast langes piimajõudlusema jan duslik osakaal indeksis 45%-le, suurenes kasutusea(RZN), sigivuse (RZR) ja udaratervise (RZS) osakaal sak -sa holsteini selektsiooniindeksis. Aretusväärtuse hinda -mi se uus mudel, kus ka elulisuse (RZFit) hindamine,an nab piimakarjakasvatajale tegusa vahendi, et validaare tuspulli, kellega saab püsivalt ja efektiivselt parandada oma karja kasutusiga ja tervist.

Mecklenburg-Vorpommerni ja Brandenburgi liidumaalon alates 2005. kuni 2009. aastani rakendatud testkarjadeprogrammi, mille oluliseks eesmärgiks on testida noorisee menduspulle lepingulistes karjades. Kohustuseks onulatusliku dokumentatsiooni täitmine veiste tervise kohta. Mitu ülikooli, aretusühingut ja ühendatud loomakas va tu -se infosüsteem (VIT) on Saksamaale arendanud uue ise -ära liku aretusväärtuse mudeli, mis põhineb testkarjadepoegimistunnustel, mastiidi- ja tervisenäitajatel. Projektiraames tüpiseeriti geneetiliselt 20 000 lehma, kelle tervi -se andmed seostati genotüüpidega. Saadud tulemused onaluseks Saksamaa genoomilisele aretusväärtuse hinda mi -se le tervisetunnuste alusel.

Sõrahaiguste aretusväärtus väljendab sõrgade tervist, õigemini sõrahaigustele vastuvõtlikkust, kus, nagu teistetunnuste juureski, ei ole vastutavaks ainult geneetilisedtegurid. Ülekaalus on keskkond, kus peamised on majan -da mine, hügieen, pidamissüsteem jm. Geneetiline eel soo -du mus mängib ka sõrahaigustes oma osa: miks ühel leh -mal tekivad haigusnähud, aga eelsoodumuseta lehm jääbhaigusevabaks.

Aretusväärtuse arvutamiseks kasutatakse kõikide leh -ma de või osa karja sõrahoolde leidude kirjeldusi, mis on

registreeritud. Need andmed pakuvad väga huvitavat in -fot, sest terved ja haigusnähtudega lehmad on üheaegseltvärgitud.

Haigusnähud on jaotatud kuueks: laminiit (RE), valge -joone haigus (defekt, abtsess/mädane õõnes sein; WL),sõrgadevaheline limax (LI), sõrahaavandid (KG), pana -riit sium (sõrgadevaheline flegmoon; PH), der ma ti tis dig i -talis (Morterellaro haigus, nn maasikahaigus DD). Kõigeomalaadsem oli Morterellaro haigus, mis kuni 1970. aas -ta teni oli tundmatu, kuid hiljem sai maailmas laialt tun -tuks.

Andmebaasi moodustas 87 testkarja 166 359 lehma372 098 laktatsioonil laekunud sõrgade terviseandmed.Need jagunesid 5604 isa vahel. Kuue haiguse osakaaljagu nes sõraindeksis (KI) järgmiselt: KI = 30% DD +15% RE + 15% WL + 15% KG + 15% PH + 10% LI.Seisu kohad standardiseeriti 12 hindepunktiga suhteliseksaretusväärtuseks (RZ-KI) ja kontrolliti 746 pulli tütardeandmetel VIT-keskuses.

Udara tervise (mastiidi) aretusväärtuse hindamineon sedavõrd tähtis, et tegu pole ainult sagedasema lehma -de praakimise põhjusega, vaid ka ravimisest, toodangu -lan gusest ja karja taastootmise raskustest tekkivateekst reem sete kulude põhjustajaga. Udara tervise paranda -mi sel farmis peab hügieeniliste abinõude ja sööda kva li -tee di kõrval arvestama ka geneetiliste teguritega. Seni ontoimunud udara tervise aretus üle tunnuse SRA piimas(trans formeeritud SCS) ja udara välimikutunnuste abil. Ja nimelt korreleeruvad tihedalt SRA ja kliinilise mastiidiesinemine, r = 0,60. Madala SRA aretusväärtusega pullitütred ei haigestu tingimata sagedamini kui eakaaslasedlaudas. Esineb vastupidiseid juhtumeid, kuid suuremaarvu analüüside alusel järjestuvad pullid vastavalt SRAaretusväärtusele.

Testkarjades hinnati mastiiditeke varaseks (kuni 50.laktatsioonipäev) ja hiliseks (alates 51. laktatsiooni päe -vast), mis võeti mastiidiindeksisse osakaaluga 60:40.And me baas haaras 2016. aastal 95 farmi 215 840 lehma486 590 laktatsiooni andmeid. Nende alusel arvutati 513

16


pulli aretusväärtus, mille usutavus ületas 50% piiri. Olivõimalik võrrelda samade pullide mastiidiindeksit tava -pära se ametliku RZSga. Paremusjärjestus langes kokku,arvuliselt hinnangud mõnevõrra erinesid.

Poegimistunnuste aretusväärtuse hindamine haarabpoegimise kulgu, surnultsünni määra, sünnimassi ja tiinu -se kestust, kuid peale selle arvestati laktatsiooninumbrit(1. kuni 3.), otsest ja emapoolset (maternaalset) efekti.Otsene efekt tähendas vasika võimet sündida ja ema pool -ne võimet sünnitada. Otsene mõju sõltub palju vasikasünnimassist, ka vasika vitaalsusest, emapoolne aga leh -ma laudja mõõtmetest. Mõlemad tunnused on omavahelnõrgas negatiivses korrelatsioonis. Väiksemal vasikal onvähem probleeme sünnil, aga väiksemahulise vaagnagaleh mal on sünnitusel enam probleeme.

2016. a andmebaasis oli 310 946 lehma 593 030 poegi -mi se andmed, neist 128 726 esmapoegimist. 28,6% leh -ma d elt saadi andmed mõlema – otsese ja emapoolse, mõju kohta. 698 pullist rahuldasid avaldamise kriteeriume 330pulli. Uus oli pullide tähistamise viis poegimisriskidesuhtes: 2 = risk raskeks sünnituseks ja surnultsünniks(topeltrisk +); 1 = risk raskeks sünnituseks või surnult sün -niks (++); 0 – risk puudub raskeks sünnituseks jasurnultsünniks (+++). Nii märgitakse igale pullile otseseja emapoolse mõju kohta.

Elulisuse indeksit (RZFit) rakendatakse Saksamaaliseseisvalt 2009. aastast. See indeks kergendab valida

loomaomanikel pulle, kellega parandada karja tervist jafunktsionaalsust. Koguaretusväärtuse indeks koosneb45% ulatuses piimajõudluse, 40% funktsionaalsete tun -nus te ning 15% jalgade ja udara hinnangust.

Elulisuse indeksis on piimajõudluse osakaal vaid 10%,nagu ka udaratervisel ja udaral, 15%ga on arvestatudkasu tus iga ja jalad, 20%ga on indeksis tütarde sigivus japoegimiskulg + TG (maternaalne). Elulisuse indeksiga on võimalik kiiresti suure arvu hulgast üles leida aretus pul -lid, kellega saab kiiresti parandada saksa holsteini tõusigivust ja funktsionaalsust, mis on hea alternatiiv teistetõugudega ristamise vastu.

Robotiindeks (RZ-ro bot). Järjest enam kasutavad pii -ma karjafarmid automaatlüpsiseadmeid. Farmerid, kes ka -su tavad lüpsiroboteid, vajavad heade udaraomadustegalehmi: udar ei või olla liiga sügav, nisade asetus peab opti -maal ne olema ja lüpstavus peab eriti hea olema. Et neidomadusi lehmadel kiiremini arendada, kujundasid Saksa -maa aretusühingud ja Verdeni VIT 2014. a aretusväärtusemudeli RZRobot, et anda farmeritele abivahend pullidevalikuks. RZRoboti indeks koosneb järgmiste tunnusteerinevatest osakaaludest: lüpstavus 20%, SRA 15%, jalad15%, taganisade asetus 20%, nisapikkus 20% ja udar10%. Põhikriteeriumiks on lüpstavus (= 94), taganisadeasetus (= 106) ja nisapikkus (= 94). Pullid, kes ei ületaneid miinimumnõudeid, ei saa robotilüpsile tunnustust.

Refereeris Olev Saveli

Ka kodukana võib pakkuda silmailu

Pm-dr Aleksander Lember, Janek PritsEesti Linnukasvatajate Selts

Kodukanad, kelle metsikud esivanemad elavad tänaseni Aasia džunglites, on inimese juures elanud tuhandeid aas -taid ning selle aja jooksul on välja kujundatud sadu vägaerinevaid tõugusid. Nii nagu koertemaailmas on omahiig lased ja kääbused, pikakarvalised ja isegi karvatud, on ka kanatõugude hulgas väga erilisi linde, keda inimeneoma tahtsi kujundanud on. Eesti hobilinnukasvatajad onviimasel kümnendil sisse toonud palju huvitavaid jaatrak tiivseid kanatõugusid, keda paljud ehk ei teagi ningpole kunagi näinud. Alljärgnevalt mõne populaarse kana -tõu tutvustus ja lühiülevaade tõu kujunemisloost.

Fööniks on pilkupüüdev pikasabaline kanatõug, kellearetusega tegeles Saksa linnukasvatuse assotsiatsiooniesi mene pres i dent Hugo de Roi juba 19. sajandi lõpus.Fööniks on oma pika saba saanud onagodorilt – kõigepike ma sabaga (kuni 10 m) Jaapani rahvuslikult tõult,keda on paraku üsna raske kasvatada ja kellega vist tõestiainult jaapanlased hakkama saa vad.

Onagodori pikasabalisus on põhjus tatud retsessiivsestgeenist, mis ta kis tab kanade iga-aastast sulgimist, suledvahetuvad alles kolme või isegi enama aasta tagant ja sa -basulgedel on aega ka pikaks kasvada. Fööniks sulgib na -

gu kanad ikka, igal aastal, aga sellegipoolest jõuab sabakasva da ligikaudu meetri pikkuseks. Föö nik sid on aktiiv -sed, sõbralikud ja eri nevalt onagodoridest palju paremater visega.

Euroopasse toodud onagodoride vitaal suse paranda -miseks ja soovitud välimiku saavutamiseks ristati neidmi tmete kanatõugudega, nagu leg horn, malai, vana ing li -se võitluskana, modernne võitluska na ja veel mõne deteis tega, ning keh va tervisega ona go dori “tuhast” (üle -kan tud tähen du ses) sündiski fööniks.

Tõug ei ole suurekasvuline, kuked kaaluvad ligikaudu2,5 kg, kanad 1,8 kg, fööniksi bantamid (kääbuska nad) on pisikesed, nagu bantamid ik ka, kaaludes 700 g ringis (ku -ked vei di rohkem, kanad vähem). Föö nik sid ei ole justmunemise maail ma meist rid, aga oma pere tarbeks saabneilt mune küll. Fööniksiga sugu lu ses ja väga sarnane onjokohama tõug, viimane on küll erinevalt leht har jaliseleja suurelokutilisele föö nik sile sageda mi ni väikeste loku ti- te ga ja hernes- või pähkelharjaga.

Leg horn on üks enam levinud, populaarseim ja ilmseltkõigile kana kas vatajatele teada-tuntud suuretoo dan guline munakanatõug. Et leg hor nid ja nende baasil loodud mu -na kanakrossid on maailma parimad mu nejad, siis on so -biv neist ka siin veidi kirjutada. Pärit on leghornide esi -va ne mad Itaaliast, arvatakse, et tõu nimetus on tulnudItaa lia sadama lin na Livorno nimest, kust neid linde

17


L I N N U D

Amee rikasse (USA) viidi. Millal seetäpselt juhtus, polegi teada, mõnedeallikate järgi jõudsid esimesed “itaal -la sed” Ameerikasse juba 1828. või1829. aastal, kuigi kirja pandud vii -teid sellest paraku pole.

Leghornide aretuslugu USAs onkee ruline, tegeldi pal ju de erinevatevärvustega, asutati palju leghornideklubi sid ning meile hästi teada leht -har jaliste leghornidele li saks olid (jaon seni) ka roosharjalised linnud.Viimased on levinud Põhja-Inglis -maal, Šotimaal, Kanadas – külme makliimaga piirkondades, sest roos har -ja lised linnud pole nii külma tund li -kud kui suure lehtharjaga kanad.Amee ri ka Ühendriikidest viidi leg -hor ne Inglismaale juba 1870- nda tel.Aktiivselt tegeldi leghornide aretu se -ga ka Hol lan dis ja Saksamaal.

Senini peetakse kõige paremateksmunejateks valgeid leghorne, kuidtõu asjaarmas tajad-entusiastid onloo nud pal ju erinevaid värvuseidning populaarsed on ka banta mid(kää busvorm). Näiteks Amee rikaLin nu kasvatajate As sot siatsioon(APA) on seni tunnustanud nii leht-kui roos harjalistel leghorni del kuutvärvust: tumepruun, hele pruun, val -ge, õlevärviline, must ja hõbedane.Lisaks või vad leht har ja li sed leg hor -nid olla ka punased, mus ta saba lisedpunased, ko lum biavärvuselised jakuld sed. Ing la sed on oma standardis(Brit ish Poul try Stan dards) tunnus ta -nud veelgi rohkem erinevaid värvu si. Ameerika ban ta mi kas vatajaid ühen -dav aretusühing – Ameerika Ban ta mi kasvatajate As sot siatsioon (ABA)tun nustab koguni 16 erinevat vär -vust. Leghorni ban ta mid näevad väl -ja nagu leghornid ik ka, on ainultkolm korda kergemad ja väikese

keha foonil tundub nende leht harieri ti suur. Kõik leg hor nid on valgetekõrvalappidega ja munevad valge -koo relisi mune.

Araukana tõug on oma nime saa -nud Lõuna-Ameerika indiaanlastehõi mu nimest, samas, araukanadeku ju ne mis lugu on müsteerium, midaei osata tänaste teadmiste juures sele -ta da. Üldtunnustatult arvatakse, etKa gu-Aasia džunglikanad on kõigikodukanade eellased. Kui Kolum bus1492. aastal jõudis üle ookeaniAmee rikasse ja seal juba paljudespiirkondades kanu peeti, siis kerkibküsi mus – kuidas ja millal need ka -nad Kagu-Aasiast sinna sattusid!?On mitmeid versioone, aga tõe pä ra -seks arva tak se – mida kinnitavad kapaleontoloogid – et kanad võisidLõu na-Ameerikasse sattuda juba sa -jand enne Ko lum bust, ja mitte üleAtlandi, vaid mõne hõimuga, keshoo pis Vaikses ookeanis asuvaidsaa ri asustades ja neid vahe pea tus -koh tadena kasutades lõpuks Amee ri -kas se jõud sid.

Araukanad on erilised selle poo -lest, et nad munevad si ni se koorelisimune, mida põhjustab ema ka näär -me tes sün tee sitav pig ment bili ver -diin. Kuigi tõug on vana, hakati Eu -roopas (eeskätt Ühend ku ning rii gis)arakuanadega tõsi se malt tege le ma20. sajandi esimesel kol man dikul. Ettõug on välimikult hetero geen ne, siistänapäeval on britti del koguni kaksaraukana tüüpi ja stan dar dit. Ühteloetak se gi Briti arau ka na tüübiks –linnud on sabaga, tutiga, habemega ja enamasti lavendli vär vu se lised ningveidi suu remad kui arau ka nade teinetüüp, kes on sabatud (neil puuduvadsa ba lülid ja õndraluu ning pole kapärani pu nää ret) ja suurte kõrva tutti -

18


Foto 2. Kuldne fööniks (J. Prits)

Foto 3. Isabelle leg horn (J. Prits)

Foto 4. Hõbedane leg horn (J.Prits)

Foto 5. Araukana (J. Prits)

Foto 1. Hõbedane fööniks (J. Prits)

dega. Sabaga arau ka na sid on lihtsam kasvatada, nad onelujõulisemad ja nen de areta mi sel suuri probleeme ei ole.Tuleb meeles pi da da, et kui mõlemad vanemad on sabatud ja suurte kõrva tut tidega, siis tibud hukkuvad tavaliseltembrüo naal se arengu käi gus.

Araukanad on viimasel ajal populaarsed ka Eestis, sesterilised sinise ja rohelise koorega munad on tarbijate hul -gas hinnas ja seda eriti ülestõusmispühade ajal. Rohelisekoorega mune saadakse araukanade ja pruunikoorelisimu ne munevate kanade ristanditelt ja see on põhjustatudemakanäärmeis sünteesitavate pig men tide (lisaks bili ver -dii nile ka pro to porfüriin – pruun pig ment) koos- toimest.Munad on kah vatult he le si ni sed, kui arau ka na sid on rista -tud valge koo re li si mune munevate lin du de ga. Arau ka nadvõib oma mu ne vu se poolest ar va ta keskmike hulka.

Siidikana on pilkupüüdev väga vana Aasiast pärit tõug. Juba Marco Polo (13. saj) kirjutas oma Aasia reisi märk -me tes kanadest, kelle suled nägid välja nagu kassi karv jaolid mustad. 16. sajandi kirjalikes alli ka tes kirjeldataksesiidikanade erilist sulestikku, samuti seda, et lindudel onmust nahk ja mustad jalad. Need siidikana tunnused ontänini säilinud ja on fikseeritud ka tõustandardis. Lindude

suled on suleroota (v.a hoo- ja tüürsuled), nad on sulis -jalg sed, uhke tutiga ja viievarbased. Inglise standardikoha selt võivad siidikanad olla nii habemega kui ka ilma.Siidikanade nahk on must või tu me vio letne, AmeerikaÜhendriikides on kõige populaarsemad valge sules ti ku galinnud, aga nad võivad olla ka mustad, sinised, kuldsedvõi põld püü värvuselised.

Siidikanad on asjaarmastajate hul gas väga populaarsed– lisaks eba ha ri likule sulestikule on nad väga rahu likud,sotsiaalsed ja suurepärase emainstinktiga ning isegi ku -ked on head “lapsehoidjad”. Juhul, kui pole inkubaatoritja on tahtmine ise tibu sid välja hautada, siis on siidi ka na -de pidamine “kindla peale minek”, ka siidikanaderistandid on hea haude ins tinktiga. Siidikanade haude ins -tinkt on nii tugev, et nad on nõus munade peal istuma kakauem kui kolm nädalat ja nendega saab edukalt väljahautada ka näiteks parditibusid, kuigi, ega pardi mu ne nei -le alla panna palju saa – need ju suuremad. Pardid, eri ne -valt muskuspartidest, on teatavasti üsna “laisad”hau dujad.

Pidamisel tuleb aga silmas pidada seda, et hea ja malbeiseloomu tõttu ei peaks siidikanu koos pidama agres siiv -se te tõugudega, kes kipuvad neid türanniseerima. Olulineon jälgida, et nende sulestik ei märguks, nad ei tohiks ku -na gi vihma kätte jääda, vastasel juhul võib keha liialt jah -tu da, linnud jäävad haigeks ja võivad surra. Siidikanadkuuluvad väiksemate kanatõugude hulka, kuked kaaluvad ligikaudu 1,8 kg, kanade kehamass on umbes 500 grammivõrra väiksem, bantamid on päris tillukesed, vaid 500–600 grammi raskused. Mune annavad nad omajagu, kuijust haudumiskihu peale ei tule. Et siidikanad on väi ke -sed, siis on ka nende munad väiksemad, kui tarbija poestostma on harjunud.

Kanamaailm on suur ja kirju, iga tõug on omal moelatraktiivne ning huvitava kujunemislooga. Käesolevassekirjatükki mahtus vaid nelja kanatõu lühitutvustus, eksedaspidi jõuab ka teistest kirjutada.

Tehisintellekt aitab Hiina seakasvatajatel maailma suurimat sigade populatsiooni kasvatada

James Vin centThe Verge

Hiinas on sajandeid sigu kasvatatud peamiselt kodu ma -ja pidamises. „Kodu“ tähistav Hiina hieroglüüf tähendabsõna-sõnalt „elamu koos sigadega“. Kuid 1980. hakkasHii na kiiresti oma seakasvatust moderniseerima, mis vas -taks tekkinud keskklassi nõudmistele. Käesolevaks ajaksasub üle poole maailma sigadest – umbes 700 miljonit –Hii nas, enamasti ülisuurtes farmides. Selliste suurte sea -

hor dide majandamiseks kasutavad seakasvatajad järjestenam mittetraditsioonilist vahendit: tehisintellekti.

Selle aasta veebruaris allkirjastas Hiina tehnoloogiahiid Alibaba lepingu põllumajanduskontserniga Dekon Grupp ja sigade söödatootjaga Tegu Grupp tehisintellektil ba see -ru va sigade jälgimise süsteemi arendamiseks ja paigalda -mi seks. Kümneid miljoneid dollareid väärt tehingu teh no - loogia põhineb masinnägemisel asendamaks traadita raa -dio sagedusmärke (RFID), et jälgida farmis olevaid sigu.

RFID-märgid on usaldusväärsed, kuid kallid ja nendehaldamine on aeganõudev. Nendega peab märgistama

19


S E A D

Foto 6. Siidikanad (J. Prits)

kõik sead ja seejärel märgid ükshaaval skaneerima. Kuisiga las kasvatatakse aastas miljon siga, siis osutub see pu -de likaelaks. „Kui sul on kasvatada 10 miljonit siga, siisjõuad vaevu arvet pidada, kui palju põrsaid ettenähtudpoe gi misajal iga päeva sündis,“ ütles Tegu Grupi kõne -isik Zhang Haifeng.

Lahenduseks on masinnägemise tehnoloogia kasu ta mi -ne, jälgimaks sigu sigala laes asuvate kaameratega, mistuvastavad sigade kehale tätoveeritud numbreid. Algselton see süsteem võimeline loendama sigu ja põrsaid, kuidAlibaba loodab, et see võimaldab ka palju keerulisemaidanalüüse. Näiteks infrapunaanduritest pärinevate tem pe -ra tuu ri näi tude ja sigade päevase liikumise info kombi nee -ri misel on tehisintellekt võimeline hindama iga loomatervist. Ühendades „hääle“-tuvastus mooduli, muutubsea de veel gi taibukamaks. Kuuldes emise alla jäänud põr -sa kisa, teavitab tehisintellekt sellest seakasvatajat. Ali ba -ba väi dab, et see süsteem ainuüksi vähendab põr sas te

su re must aastas 3%. Teiseks võimaluseks on jälgida hai -gus te levi kut, registreerides sigade köhimist.

„Ühest küljest me loodame alandada tootmiskulusid jasaavutada läbimurre põllumajanduses,“ ütles Alibaba esin -daja Zhang Sheng. „Teisest küljest soovime me muu tatehisintellekttehnoloogia ohutuks maitsvaks sea lihaks.“

Hiina pole ainuke riik, mis on huvitatud tehnoloogia japõllumajanduse ühendamisest. USA põllumajandushiidCargill alustas hiljuti teste lehmade näotuvastus süs tee mi -ga, samal ajal kui traktoritootja John Deere ostis tehis -intel lekti idufirma, kes pani kaamerad mürgipritsideleidenti fitseerimaks umbrohte, mis võimaldab pritsida pes -tit siididega ainult kultuur taimi. Toitmaks kasvavat rah -vas tikku, peab põllumajandus muutuma palju auto mati -seeritumaks ja efektiivsemaks ning sellised seadmed ai ta -vad seda nõudlust täita.

Refereeris Alo Tänavots

Kuldilõhna saab automaatselt määrataDGfZ-News let ter vom 17. Januar 2018

Taani lihauurimise instituut on arendanud süsteemi, etkuldilõhna saab automaatselt uurida tapaliinil. Seadmesü da on mass-spektromeeter, mis määrab androstenoonija skatooli lõhnainet. Siinjuures on noorkultide tapaliinikiirus nii automatiseeritud, et võtta ühegrammine selja pe -ki proov. Pärast proovi ettevalmistamist ja kuumutamistsuu nab aparaat tulemuse vastavale lihakehale.

Nagu uurimisplatvorm Boars 2018 teatab, suudab apa -raat hinnata 360 proovi tunnis. Proovikulud on 70 sentiliha keha kohta ja aparaat võib töötada katkestamatult 16tundi.

Edasised uuringud peavad näitama, kuidas aparaati saab lülitada tapaprotsessi ja millise täpsuse annab praktikaette võttes.

Refereeris Olev Saveli

Piimaveiste jõudluskontrolli tulemused 2017.aastalAire PentjärvEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Kui 1. jaanuaril 2017 oli jõudluskontrollis 578 karja82 279 lehmaga, siis 1. jaanuaril 2018 oli jõudluskont rol -lis 549 karja 82 929 lehmaga. Aastaga vähenes karjadearv 29 võrra, kuid lehmade arv on veidi suurenenud – võr -rel des aastatagusega oli jõudluskontrollis 650 lehma roh -kem. Jõudluskontrollis oli 96% Eesti lehmadest. Kõigeenam oli lehmi Järvamaal (13 137), Pärnumaal (10 023) ja Lääne-Virumaal (9725). Kõige väiksem oli lehmade arvHiiumaal (551) ja Ida-Virumaal (1084).

Eesti holsteini tõugu lehmi oli 67 696 (+1560), eesti pu -nast tõugu lehmi 14 435 (–942), eesti maatõugu lehmi 533 (+50) ning muud tõugu lehmi 265 (–18). Eesti holsteinitõu gu lehmade osakaal oli suurim Läänemaal (99,1%),järgnevad Järvamaa (98,7%) ja Raplamaa (98,2%), väik -

seim endiselt Saaremaal (32,3%) ja Valgamaal (54,8%).Saaremaal on 63,2% lehmadest eesti punast tõugu ja 3,5% lehmadest eesti maatõugu.

1. jaanuaril 2018 oli jõudluskontrollis 549 piimakarja.Kõige rohkem on karju Pärnumaal – 77, järgnevad Lää ne- Virumaa 61 karjaga ja Viljandimaa 55 karjaga. Kõigevähem on piimakarju Läänemaal (9) ja Hiiumaal (10).Sta tistika on tehtud uue haldusjaotuse järgi ning karjadeja lehmade arv on mõnes maakonnas just selle tõttu muu -tu nud. Kuni 50 lehmaga karju on 36 võrra vähem, üle50-pealiste karjade arv suurenes 7 võrra.

Keskmine lehmade arv karjas oli 151. Suurimad karjadon Järvamaal keskmiselt 320 lehmaga, Jõgevamaal 250 jaTartumaal 200 lehmaga, väikseimad Võrumaal 52 lehma -ga ning Hiiumaal 55 lehmaga.

Piimatoodang lehma kohta suureneb endiselt. Lehmakohta saadi 9619 kg piima, mis on 325 kg rohkem kui

20


J Õ U D L U S K O N T R O L L

2016. aastal. Eesti holsteini tõugu lehmade toodang oli9905 kg (+344 kg). Eesti punast tõugu lehmad andsid8591 kg (+200 kg) piima ja eesti maatõugu lehmad4475 kg piima (–349 kg). Muud tõugu lehmade toodangoli 5038 kg (–178).

Maakondadest oli taas parim Tartumaa, kus karjadekeskmine toodang lehma kohta oli 10 231 kg piima. Sa -mas oli toodang 69 kg väiksem kui 2016. aastal, mil Tar -tu maa lehmad lüpsid keskmiselt 10 300 kg. Suure piima -toodanguga paistsid silma ka Järvamaa (9998 kg), Lääne-Virumaa (9959 kg), Põlvamaa (9929 kg) ja Raplamaa(9906 kg). Kõige väiksem oli Hiiumaa ja Ida-Virumaalehmade piimatoodang: 6305 kg ja 7944 kg. Piima too -dang suurenes kõige enam Valgamaal (+732 kg), Jõge va -maal (+596 kg) ja Põlvamaal (+496 kg). Piimatoodangvähenes Võrumaal, kus lehma kohta saadi 191 kg võrravähem piima.

Üle 12 tonni piima lehma kohta said neli karja. Osa -ühing Kaiu LT (Raplamaa) lehmad lüpsavad endiselt kõi -ge enam. Kui 2016. aastal oli selle karja keskmine toodang 12 233 kg, siis 2017. aastal suurenes toodang 581 kgvõrra 12 814 kilogrammini (654 aastalehma). OsaühingVändra Vara Pärnumaalt sai lehma kohta 12 804 kg piima(74 lehma), Kõljala POÜ (Saaremaa) 12 411 kg (549 leh -ma) ja OÜ Vändra Pärnumaalt 12 399 kg piima (1336 leh -ma,). 81 karja piimatoodang oli vahemikus 10 001–12 000 kg.

Karja suurust arvestades saavutati suurim piimatoodang karjades, kus oli rohkem kui 1200 lehma. Nende seitsmekarja keskmine piimatoodang oli 11 094 kg (+460 kg võr -rel des 2016. aastaga). Järgnesid 15 karja, kus oli 601–900lehma – keskmiselt 10 122 kg piima lehma kohta(+548 kg), ja 8 karja, kus oli 901–1200 lehma, 10 114 ki -lo grammi piima lehma kohta (+540 kg). Keskmine too -dang ületas 10 000 kg piiri ka karjades, kus oli 301–600lehma. Selle grupi piimatoodang oli 10 068 kg (+260).

Kõige väiksem oli piimatoodang karjades, kus oli 11–50 lehma. Nende karjade keskmine toodang oli 6614 kg,mis on 75 kg võrra väiksem kui 2016. aastal.

305-päevase laktatsiooni keskmine piimatoodang oli9469 kg (+257 kg võrreldes 2016. aastaga). Esmapoegi -nud andsid 8632 kg (+304), teisel laktatsioonil olevadlehmad 9926 kg (+150) ja vanemad lehmad 9970 kg(+312). Esimese ja teise laktatsiooni toodangute vahevähe nes veidi võrreldes eelmise aastaga – kui 2016. aastal oli see 1451 kg, siis 2017. aastal 1294 kg.

Parimad lehmad lüpsid laktatsiooni jooksul rohkem kui18 000 kg piima. Eesti holsteini tõugu lehmadest saavutas2017. aastal parima laktatsioonitoodangu OÜ Vändra(Pär nu maa) lehm Olle, kelle teise laktatsiooni piima too -dang oli 18 087 kg. Järgnesid Manna samast karjast, keskolmandal laktatsioonil lüpsis 18 085 kg, ja Kõljala POÜ(Saaremaa) Meedium, kelle 3. laktatsiooni toodang oli17 991 kg. Eesti punast tõugu lehmade parim oli EestiPiim OÜ (Põlvamaa) lehm 12346424, kelle 4. laktatsiooni toodang oli 17 326 kg. Talle järgnesid Kõljala POÜ leh -mad Paavik ja Mirelle, kes kolmandal laktatsioonil lüpsidvastavalt 16 484 ja 16 353 kg.

Eesti maatõugu lehmade esikolmik on pärit OÜ Pihla(Hiiumaa) karjast: Maali teise laktatsiooni toodang oli12 135 kg, Tita teise laktatsiooni toodang 11 179 kg jaKara mell lüpsis kolmandal laktatsioonil 9675 kg piima.Tabe lis 3 on välja toodud ka esmapoeginute parimad lak -tat - sioonitoodangud.

2017. aastal olid eesti holsteini tõu ja eesti punase tõuelueatoodangute tipus AS Tartu Agro lehmad. EHF lehm2211008 andis 2017. aasta lõpuks 146 609 kg piima, mil -le ga on ta läbi aegade edetabelis Jacqueline’i (175 264 kg, AS Tartu Agro) järel teisel kohal. Eesti punase tõu rekordsuurenes 128 506 kilogrammini. Nii palju lüpsis oma elu -ajal Kauna, kes läks karjast välja 2017. aasta oktoobris.Parim maatõugu lehm on Ilse Gošovski (Harjumaa) lehmTaisi, kes on eluea jooksul lüpsnud 82 654 kg piima.

Kõigi karjast välja läinud lehmade keskmine eluea too -dang oli 26 599 kg, sealhulgas EPK lehmadel 27 439 kg,EHF lehmadel 26 455 kg ja EK lehmadel 17 682 kg.Kesk mine elupäevade arv oli 1888, tõugude lõikes vasta -valt 2034, 1853 ja 2315 päeva.

21


Tabel 2. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi 2017. aastal

Aasta lehmi Omanik Maa kond Aasta lehmi Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

3–20 Uudla-Hanso talu Rapla 16 8463 4,77 403 3,62 306 709

21–50 Lau Raja talu Rapla 46 9358 4,45 416 3,57 334 750

51–100 OÜ Vändra Vara Pärnu 74 12 804 3,63 464 3,32 425 890

Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug Aastalehmi Piima kg Rasva Valku R + V kg

% kg % kg

Eesti punane 14 742 8591 4,07 350 3,45 297 646

Eesti hol stein 66 713 9905 3,91 388 3,37 334 721

Eesti maatõug 520 4475 4,55 204 3,41 152 356

Muud tõud 269 5038 4,33 218 3,40 171 390

Kokku/keskmine 82 244 9619 3,94 379 3,38 325 704

2017. aastal registreeriti 86 342 poegimist, mis on 1746võr ra vähem kui 2016. aastal. Esmapoegimisi oli neist 28122 (–965). Sündis 80 856 vasikat, mis on 1660 võrravähem kui 2016. aastal. 51,1% sündinud vasikatest olidpullikud ja 48,9% lehmikud. Kaksikud pullvasikad sün di -sid 663 poegimisel, kaksikud lehmvasikad 611 poegi mi -sel ja erisoolised kaksikud 1169 poegimisel. Mitmikuidregistreeriti viiel korral. Surnultsünniga lõppes 7009 poe -gi mist (8,1%), millest 3811 olid esmapoeginutel ja 3198korduvpoeginutel. Esmapoegimiste surnultsündide osa -kaal suurenes taas. Kui 2014. aastal lõppes surnultsünniga 11,4%, 2015. a 12,2%, 2016. a 13,0% ja 2017. a juba13,6% esmapoegimistest. Teist või enamat korda poegi -nud lehmadel oli surnultsündide osakaal 5,5%. EPK leh -ma de poegimistest lõppes surnultsünniga 6,1%, EHFleh ma del 8,6%, EK lehmadel 5,1%, sealhulgas esma poe -gi mistest vastavalt 10,6%, 14,1% ja 7,0%.

Lehmade esmapoegimisevanus nooreneb – 25,8 kuud(2016. a 26,1; 2015. aastal 26,5). EPK lehmade esimesepoe gimise vanus oli 26,6 kuud, EHF lehmadel 25,7 kuudja EK lehmadel 30,1 kuud. Kõige nooremad esma poe gi -nud olid Järvamaal (24,5 kuud), Jõgevamaal (25,2 kuud)ja Lääne-Virumaal (25,4 kuud), vanimad aga Hiiumaal(30,8 kuud). Kuni 24 kuu vanuselt poegis 23,3% ja üle 34kuu vanuselt 3,7% esmapoeginutest (EK lehmadest23,8%).

Uuslüpsiperiood oli 2017. aastal 128 päeva (EPK 124päeva, EHF 129 päeva ja EK 126 päeva). Keskmine poe -gi misvahemik oli 409 päeva pikkune. Tõugudevahelineerinevus oli tähtsusetu: EPK lehmade poegimisvahemikoli 407 päeva, EHF lehmadel 410 päeva ja EK lehmadel409 päeva.

Kinnisperioodi pikkus oli 63 päeva. Kõige pikem olikinnisperiood EK lehmadel – 102 päeva, EPK lehmadekin nisperiood oli 68 päeva ja EHF lehmadel 62 päeva pik -kune.

Karjast praagiti 26 200 lehma. See on 3071 võrra vähem kui 2016. aastal. Peamised praakimise põhjused ei olemuutunud: esimesel kohal udarahaigused ja -vead(20,4%), järgnesid sigimisprobleemid (19,0%) ning jäse -me te haigused ja vead (17,9%). Palju lehmi praagiti katraumade (11,1%) ja ainevahetushaiguste (10,6%) tõttu.Keskmine karjast väljamineku vanus oli sarnaselt 2016.

aastaga 5 aastat ja 2 kuud. Kõrge vanuse tõttu praagiti 382 lehma (1,5%), nende keskmine iga oli 9 aastat ja 11 kuud.Kõige nooremad olid väikese toodangu tõttu praagitudlehmad (4 aastat ja 5 kuud).

Karjas olevate lehmade keskmine vanus oli nii 2016.kui 2017. aastal 4 aastat ja 4 kuud. Vanimad olid EK leh -mad (5 a ja 7 k). EPK lehmad olid keskmiselt 4 aasta ja 8kuu vanused. Noorimad olid EHF lehmad (4 a ja 3 k).

Udara tervise näitajad paranevad aasta-aastalt. Kesk mi -ne somaatiliste rakkude arv piimas (SRA) oli 2017. aastal260 000/ml (2016. aastal 281 000/ml). Parimad olid EHFlehmad, kelle keskmine SRA oli 256 000/ml. EPK leh ma -de SRA oli 279 000/ml ja EK lehmadel 437 000/ml. Hea -de tulemustega paistavad silma saared – Hiiumaa karjadekeskmine SRA oli 183 000/ml, Saaremaal 226 000/ml.Tartumaa ja Valgamaa lehmade keskmine SRA 2017.aas tal oli 228 000/ml. Ida-Virumaa näitaja oli kõige keh -vem – 363 000/ml.

Nii toodangu tase kui piima kvaliteet on Eesti piima kar -ja des aasta-aastalt paranenud. Eesti Põllumajandus loo -ma de Jõudluskontrolli AS püüab enda teenustega pak -ku da võimalikult palju informatsiooni, et loomapidajateloleks parim ülevaade oma karjast. Üha enam karju kasu -tab EPJ pakutavaid lisateenuseid (mastiiditekitajate mää -ra mine, tiinusetest piimast), et kiiresti ja lisatööd tege ma-ta saada teada haigustekitajad, mis udaraprobleeme põh -jus tavad, ning leida tiined/mittetiined lehmad.

Alates 2018. aasta jaanuarist pakub EPJ piimatootjateleuut teenust BAK 4, mille abil saab hinnata, millised bak te -rid karja piima kvaliteeti mõjutavad. Farmis on sagelikeeruline kindlaks teha, mis põhjustab bakterite arvu suu -re nemist piimas. Kuna sõltuvalt probleemist satuvadpiima erinevad bakterid, on neid identifitseerides või ma -lik kindlaks teha, kas bakterite arvu suurenemine on põh -jus tatud halvast laudahügieenist, söödast, karja tervisestvõi vigadest piima jahutamisel. Teenus BAK 4 võimaldab kindlaks määrata järgmisi baktereid: Strep to coc cus spp(udara tervis), Pseu do mo nas (vead piima jahutamisel),Entero bacteriacea/Enterococcus (lüpsihügieen, alla pa -nu) ja Ba cil lus/Clostridium (sööda kvaliteet).

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on jõud -lus kontrolli aastaraamatus ning Eesti Põllumajan dus loo -ma de Jõudluskontrolli ASi veebilehel www.epj.ee.

22


Tabel 3. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug Nimi, nr Omanik Maakond Lakt nr Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

EPK Jassi 15666888 OÜ Kõpu PM Viljandi 1. 14 004 3,67 514 3,20 448 961

12346424 Eesti Piim OÜ Põlva 4. 17 326 3,61 626 3,18 551 1177

EHF Maari 16624290 Torma POÜ Jõgeva 1. 15 903 3,28 521 3,03 481 1002

Olle 14913570 OÜ Vändra Pärnu 2. 18 087 2,82 511 3,10 560 1071

EK Roonja 16169050 OÜ Sadala Piim Jõgeva 1. 7651 3,66 280 3,36 257 537

Maali 13855239 OÜ Pihla Hiiu 2. 12 135 3,62 440 3,36 408 847

Sigade jõudluskontrolli tulemused 2017. aastal

Külli KerstenEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Sigade jõudluskontrollis oli 31.12.2017 seisuga 29seafarmi 10 648 emise ja kuldiga. Aastaga suurenes jõud -lus kontrollialuste sigade arv 617 sea võrra. Üle poole si -ga dest asusid kahes, Lääne-Viru (36%) ja Saare (22,6%)maakonnas, kus sigade arvud olid vastavalt 3831 ja 2411.Harju maakonnas oli 1601 siga (15%), ülejäänud maa -kon dades olevate sigade osatähtsus jäi alla 10%, kus juu -res paljudes neis oli vaid üks kari. Selline järjestus onpü si nud juba 2014. aastast alates. Jõudluskontrollialuseidkarju oli üheteistkümnes maakonnas, kusjuures kõigeroh kem karju on endiselt Lääne-Viru maakonnas. Ühtegikarja ei ole Lääne, Hiiu, Pärnu ja Valga maakonnas. Kah -ju on Läänemaa ainsast jõudluskontrollis olnud farmist,kus loomad nakatusid septembris sigade Aafrika katku jahukati. 2015. aastast alates on juba seitsmes jõud lus -kontrollialuses farmis sead hukatud samal põhjusel.

Aasta kokkuvõtetes on kasutatud 23 farmi andmeid, kus jõudluskontrolli tehti kogu aasta vältel. Sigade arv jõud -lus kontrolli karjades on väga erinev. On karju, kus emistearv jääb alla 100, ja ka neid, kus see on üle 1000. Emistearvus kajastuvad emikud, nooremised ja emised. Emi -kuteks loetakse siga karjatulekust esimese seemen da mi -se ni, nooremiseks esimesest seemendusest esimese poe -gi miseni ja emiseks korduvalt poeginud siga. Keskminekarja suurus oli 334,5 emist, mis on 17,4 võrra suurem kui2016. aastal.

Kõige rohkem oli farme (21,8%), kus emiste arv jääbvahemikku 201–300 (tabel 1), kõige vähem karju ongrup pides, kus emiste arv on 1–100 või üle 500, vahe peal -se suurusega gruppidesse (101–200, 301–400 ja 401–500emist) jagunevad karjad võrdselt. Emistest ligemale poo -led asuvad aga suurtes, üle neljasajapealistes karjades, javaid 2,9% emistest on kuni sajapealistes karjades.

Tabel 1. Karjade jagunemine emiste arvu järgi

Emiste arv karjas

Karjad Emised

arv % arv %

1–100 3 13,0 226 2,9

101–200 4 17,4 663 8,6

201–300 5 21,8 1279 16,6

301–400 4 17,4 1406 18,3

401–500 4 17,4 1715 22,3

Üle 501 3 13,0 2405 31,3

Kokku 23 100 7694 100

Jõudluskontrollisigade tõulisest koosseisust annab üle -vaa te tabel 2, millest nähtub, et 35,5% sigadest olid puh ta -tõulised, 59,9% ristandid ja 4,6% teadmata põlvnemisega. Puhtatõulistest sigadest oli kõige arvukam eesti maatõugu sigade (L) populatsioon ja seda nii emiste kui ka kultideosas. Samas on aga aastataguse ajaga kasvanud eesti suurt valget tõugu (Y) sigade osakaal jõudluskontrollis olevate

sigade koguarvust. Eesti maatõugu ja djuroki tõugu (D)sigade osakaal on jäänud samaks, pjeträäni tõugu (P) si ga -de osatähtsus sigade koguarvust on vähenenud. Pjeträänitõu gu emiseid peetakse vaid ühes, OÜ Pihlaka Farmis,kus emiste tiinestamiseks ja suguluse vältimiseks kasu ta -tak se välisriikidest ostetud spermat. Neile on välja töö ta -tud ka geneetilise hindamise metoodika, aga popu lat sioo-ni arvukuse vähenemise tõttu pole hindamine enam või -ma lik. Jõudluskontrollis oli aastavahetusel kokku vaid 11pjeträäni tõugu siga.

Tabel 2. Sigade tõuline struktuur 31.12.2017

Tõug Emistearv

Kultidearv*

Kokku Osakaal, %

L 2258 43 2301 21,5

Y 1405 32 1437 13,5

D 20 26 46 0,4

P 7 4 11 0,1

Puhtatõulisi 3690 105 3795 35,5

YxL 3091 1 3092 28,9

LxY 1823 0 1823 17,1

LxYL 1152 3 1155 10,8

YxLY 234 0 234 2,2

LxLY, YxYL 37 0 37 0,4

Muud ristandid ** 23 35 58 0,5

Ristandid kokku 6360 39 6399 59,9

Tõug teadmata 485 7 492 4,6

Kokku 10 535 151 10 686 100,0

* k.a seemendusjaama kuldid ** – DxL, DxP, DxYL Ristandemistest olid 77,2% eesti suurt valget ja eesti

maatõugu esimese põlvkonna ristandid LxY ja YxL,tagasiristamisega saadud emised LxYL, YxLY, LxLY jaYxYL moodustasid 22,4%. Ristandemistest arvukaim oligrupp, kelle isa on eesti suurt valget tõugu ja ema eestimaa tõugu (YxL). Lisaks eespool nimetatutele toodetivähe sel määral põrsaid ka ristandemistega, kelle isaks ondjuroki või pjeträäni tõugu kult. Mitmete aastate tule mu -

23


Foto 1. Elektrooniline kõrvamärk (K. Kersten)

sed on näidanud, et sellise põlvnemisega emiseid ei olekasu lik pidada, sest nende viljakus ja põrsaste üleskasva -ta mis võime on halvem kui aretusprogrammiga soovita ta -va tel esimese põlvkonna ristandemistel. Teebki rõõmu, etnende osakaal on vähenenud ja aastavahetuseks oli selli -seid emiseid karjades alles vaid 23. Samuti on 2016. aas -ta ga võrreldes vähenenud teadmata põlvnemisega emistearvukus, kelle viljakusnäitajad ei ole samuti konku rent si -või melised.

Jõudlusnäitajatest 2017. a annab ülevaate tabel 3. Kok -ku võtteid uurides pakub tootjatele esimesena huvi kesk -mi ne viljakusnäitaja, ehk mitu põrsast sündis pesakonnaselusalt ja millise trendiga see näitaja on. Kui aasta tagasipidime tulemusi analüüsides tõdema, et viljakus, mis oliküm ne aasta jooksul stabiilselt suurenenud, vähenes 0,2põrsa võrra, siis 2017. aastal on viljakus jälle positiivsetrendiga ja emise pesakonnas sündis keskmisena 12,1 elu -sat põrsast, mis on 0,1 põrsast rohkem kui 2016. aastal.Kokku sündis pesakonnas 13,1 põrsast, mis tähendab, etkeskmiselt on igas pesakonnas üks surnuna sündinudpõrsas. Võrreldes nooremiste ja korduvalt poeginud emis -te viljakust 2016. aasta samade näitajatega, siis esma poe -gi jate viljakus suurenes 0,2 põrsa võrra, korduvalt poe -ginud emiste viljakus oli 12,3 ja see tulemus ei muutunud. Tulemused aastaemise kohta olid paremad kui 2016.aastal – elusaid põrsaid sündis 26,7 (+0,5) ja võõrutati23,6 (+0,7).

Tabel 3. Emiste keskmised jõudlusnäitajad 2017. aas -tal

Näitaja Tulemus

Esmaseemendusvanus (päeva) 246

Esmapoegimisvanus (päeva) 366

Pesakonnas sündinud põrsaid 13,1

neist elusalt 12,1

nooremiselt 11,3

vanaemiselt 12,3

Võõrutatud põrsaid pesakonnas 10,6

Imikpõrsa kadu (%) 11,1

Imetamisperiood (päeva) 27,7

Vabaperiood (päeva) 6,0

Ümberindlemisi (%) 13,2

Võõrutatud pesakondi emise praakimiseni 4,1

Aastaemiselt võõrutatud pesakondi 2,2

sündinud põrsaid 28,8

neist elusalt 26,7

võõrutati 23,6

Keskmiselt peetakse emiseid karjas esmaseemendusestpraakimiseni veidi üle kahe aasta ja aastas võõrutatakseemise kohta 2,2 pesakonda. Mitmed näitajad nagu esma -see menduse ja -poegimise vanus on saavutanud oma opti -maal se taseme ja säilitanud stabiilsuse.

Puhtatõulistest sigadest olid suurima viljakusega eestimaa tõugu emised, kelle pesakonnas sündis keskmiselt13,1 põrsast, neist 12,2 elusalt (tabel 4). Eesti suurt valget

tõugu emiste pesakonnas sündis keskmiselt 12,4 põrsast,neist elusalt 11,6. Esmapoegijate viljakus jäi aastataguseajaga võrreldes mõlemal tõul samaks (L – 11,5 ja Y – 10,8 elusat põrsast pesakonnas), korduvalt poeginud eestimaa tõugu emiste viljakus suurenes 0,4 ja eesti suurt val -get tõugu emistel vähenes 0,1 põrsa võrra. Eesti maatõugu emiste pesakondades võõrutati 10,7 põrsast, mis on 0,1põrsa võrra parem tulemus kui eesti suurt valget tõuguemis tel. Samuti olid viljakuse ja võõrutuse näitajad aasta -emise kohta eesti maatõugu emisel paremad.

Puhtatõuliste djuroki ja pjeträäni tõugu emiste viljakus-ja võõrutusandmeid on võimalik vaadata tabelis 4, kuidkuna aastaemiste keskmine arv ja andmete usaldusväärsus on väike, siis tulemused on lihtsalt informatiivsed.

Esimese põlvkonna ristandemistest olid viljakamadLxY, kus emise isa oli eesti maatõugu ja ema eesti suurtvalget tõugu. Nendes pesakondades sündis kokku 13,6 jaelusalt 12,7 põrsast, ületades ristandemiste YxL tulemuse0,5 põrsa võrra nii kokku kui ka elusalt sündinud põrsasteosas.

Tagasiristatud emistest olid viljakamad LxYL emised,kelle pesakondades sündis kokku 0,5 ja elusalt 0,8 põrsast rohkem kui ristandemistel YxLY. Ristandemiste LxLY jaYxYL arv on aastatega vähenenud ja nende tulemused ta -be lis 4 on samuti lihtsalt informatsiooniks, sest väike aas -ta emiste arv ei taga usaldusväärsust. Samuti ei vasta sel -lis te ristandemiste kasutamine põrsatootmises rista mis -teooria nõuetele ja lisaks on mitmete aastate tulemusednäi danud, et neid ei ole majanduslikult kasulik põrsa toot -ja teks kasvatada. Seda kinnitavad taas 2017. a tulemused,kui sündinud põrsaste arv jäi alla 19 ja võõrutatud põr sas -te arv alla 18 aastaemise kohta.

Viljakuse edetabeli tipus on jätkuvalt farmid, kus jär gi -tak se ristamisteooria põhimõtteid ja aretusprogramminõudeid. Suurima viljakusega emised asuvad Viljandimaa konnas Saimre Seakasvatuse Osaühingus, kus sündis14,3 elusat põrsast pesakonnas, teist ja kolmandat kohtajagasid võrdse tulemusega (13,4 põrsast) OÜ Hinnu Sea -farm Harjumaalt ja Jõgevamaal asuv farm OÜ Käro Agro. Kõige rohkem põrsaid pesakonnas kuni võõrutamisenikas vatati üles Saimre Seakasvatuse Osaühingus, järgnesOÜ Pihlaka Farm Harjumaalt ja Käro Agro, kus võõru ta -tud põrsaste arv oli vastavalt 13,0, 12,2 ja 11,9.

Seafarmi hea majandamise ja emiste kasutamise öko -noom suse näitajaks võib aga lugeda aastaemise kohta

24


Foto 2. Vabad emised sügavallapanul (K. Kersten)

võõrutatud põrsaste arvu. Parimad tulemused saavutatiSaimre Seakasvatuse OÜs (31,4 põrsast) ja OsaühingusHin nu Seafarm (27,5). Kui 2000. aastal oli keskmine näi -ta ja vaid 17,6 ja 20 põrsani jõuti 2008. aastal, siis sea kas -va tajad on teinud korraliku arenguhüppe, võõrutadesaas ta-aastalt rohkem põrsaid aastaemise kohta.

Oluline roll aretuses ja jõudluskontollis on sigadekunst likul seemendusel, mistõttu erilise tähelepanu all onEesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) seemen dus jaa -mas asuvad kuldid. Aastavahetusel oli seemendusjaamas38 aretuskulti. Tõugudest on esindatud eesti suur valge,eesti maatõug, djurok ja pjeträän ning ristandkuldid DxLja DxP, kusjuures arvuliselt kõige rohkem on djurokitõugu kulte. Iganädalaselt toimub eesti suurt valget, eestimaatõugu ja pjeträäni tõugu kultide lihaomaduste ja vil ja -kuse aretusväärtuste hindamine, tulemused avalikus ta tak -se EPJ kodulehel. Nimetatud infot aretustöö kor ral da-miseks kasutavad eelkõige ETSAÜ aretusosakonna spet -sia listid, aga ka farmid sperma tellimisel ja paaride va li -kul. ETSAÜ seemendusjaama kultide andmed on kätte -saa davad ka farmides kasutatavas Possu programmis.And mete oskuslikul kasutamisel tagab selline info aretus -edu nii viljakuse suurenemisel kui ka lihaomaduste muut -mi sel sellises suunas, mida eelistab tarbija.

2017. aastal testiti farmides ultraheliaparaadiga Piglog-105 kokku 5232 siga, mis on 615 võrra enam kui 2016.aastal. Testitud sead kasvasid sünnist 100 kg saavu ta mi -se ni 566,1 g ööpäevas, keskmine pekipaksus oli 9,5 mm ja lihassilma läbimõõt 63,6 mm, kusjuures ööpäevane mas -si-iive vähenes 3,8 g, lihase läbimõõt jäi samaks ja peki -pak sus vähenes 0,3 mm. Testitud sigadest enamiku moo -dus tasid L- ja Y-emikud või ristandid, puhtatõulisi ja ris -tand kulte DxL testiti vaid 77.

Tabelist 5 nähtub, et emikutest olid kõige õhema pekiga eesti maatõugu sead, suurima lihassilmaga tagasiristatud

emikud (LxYL, YxLY) ja suurima ööpäevase massi-iibe -ga esimese põlvkonna ristandemised LY ja YL. Võrreldes karjatesti andmeid 2016. aasta andmetega on suurenenudeesti suurt valget tõugu sigade pekipaksus, vähenenudlihas silma läbimõõt ja ööpäevane mass-iive, eesti maa -tõu gu sigadel halvenes vaid ööpäevane massi-iive, ristan -di te jõudlusnäitajad on paranenud, mõned ka jäänud samaks.

Tabel 5. Emikute liha- ja nuumajõudluse võrdluskarjatesti andmete järgi

Testitud seatõug

Arv Seljapeki paksus

mm

Lihassilmaläbimõõt

mm

Ööpäevanemassi-iive

g

L 1232 9,7 65,8 567,0

Y 803 11,3 64,8 553,0

LY, YL 2278 10,3 65,5 578,0

LxYL, YxLY 827 10,6 65,9 544,0

Kui veel eelmisel aastal oli tõsine mure seafarmide ellu -jää mise pärast, sest meie farmerid olid juba mitu aastattootnud sealiha ebasoodsas majanduskeskkonnas ja müü -nud seda madalate kokkuostuhindadega, siis 2017. aastaon toonud veidi leevendust. Kokkuvõtete põhjal võib öel -da, et raskel perioodil on meie seakasvatajad suutnud säi -li ta da oma parima aretusmaterjali, mis on võimaldanudmitmeid olulisi jõudluskontrollinäitajaid isegi parandada. Seda tänu sihikindlale aastatepikkusele aretustööle, loo -made oskuslikule valikule ja õigetele otsustele. Jääb vaidsoovida meie tublidele seakasvatajatele jõudu ja energiatjätkata eestimaise sealiha tootmist, et katta meie kõigipeo lauad sealihatoodetega Eestile nii tähtsal aastal, naguseda on 2018. aasta, ja ka tulevikus.

25


Tabel 4. Jõudlusnäitajad emise tõu järgi

Emise tõug Aasta -emiseid

Sündinud põrsaid pesakonnas Võõrutatud Imik -põrsa

kadu %kokku elusalt pesa -

konnasaasta -

emiseltkokku noor emis vana emis aasta emis

L 1894 13,1 12,2 11,5 12,4 27,3 10,7 23,8 11,1

Y 1177 12,4 11,6 10,8 11,9 24,2 10,6 22,4 9,1

D* 13 10,0 9,1 5,8 9,7 20,4 6,9 16,0 20,0

P* 11 11,1 10,9 10,7 11,0 21,8 10,4 22,8 5,5

LxY 1691 13,6 12,7 11,9 12,9 28,1 11,0 24,9 10,4

YxL 2769 13,1 12,2 11,1 12,4 27,9 10,7 24,5 11,8

LxLY* 21 11,9 10,2 5,5 10,4 18,8 8,6 17,6 15,8

LxYL 824 13,4 12,6 11,6 13,1 27,0 10,8 22,7 13,7

YxLY 224 12,9 11,8 10,2 12,2 26,0 10,3 22,7 13,0

YxYL* 16 13,1 12,0 12,4 11,8 18,9 10,7 17,6 10,7

DxL 31 12,3 11,3 11,7 11,3 29,0 10,3 27,0 9,4

DxP* 1 14,5 13,5 - 13,5 36,1 12,0 48,2 7,4

DxYL* 1 14,0 14,0 14,0 - 16,4 11,0 12,9 21,4

Tõug teadmata 552 11,6 10,1 10,1 10,1 20,5 9,1 19,0 9,1

Kokku 9225 13,1 12,1 11,3 12,3 26,7 10,6 23,6 11,1

* usaldusväärsus väike

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolekEmeriitprofessor Olev SaveliETLLi pres i dent

Aastakoosolek toimus 30. jaanuaril 2018. a MärjalETKÜ Tartu kontoris. Koosolekust võtsid osa ETLLikuuest liikmest viie esindajad: Aavo Mölder ja TanelBulitko (ETKÜ), Käde Kalamees (EKS), Krista Sepp(EHS), Janika Roops (EKAÜ) ja Rein Mirka (ETLA).ETLLi liikmetest puudus ELSi esindaja. Koosolekul osa -le sid ETLLi senine pres i dent Olev Saveli ja asjaajajaHelgi Tennisson (ETLL) ning kutsututest Sirje Jalakas(MEM), Katrin Reili (VTA), Kaivo Ilves (EPJ), HaldjaViinalass (EMÜ) ja Aarne Põldvere (ETSAÜ).

Kinnitati päevakord ning koosoleku esimest punktijuhatas O. Saveli ning A. Mölder juhatas teist ja kolman -dat ning 4b punkti. Protokollis H. Tennisson.

Päevakord1. Põllumajandusloomade aretuse seaduse projek ti

arut eludest – Sirje Jalakas2. ETLLi 2017. a tegevus a) aastaaruanne – Olev Savelib) revideerimisakt ja asepresidendi seisukohavõtt –

Aavo Mölderc) arutelu d) otsus aruande kohta3. ETLLi presidendi ja asepresidendi valimine4. ETLLi tegevus 2018. aa) tegevuskava ETLLi 25. tegevusaastal b) ETLLi eelarve kinnitamine ja 1. kvartali liikme -

mak sude määramine 5. Ajakirja Tõuloomakasvatus finantseerimise kord6. Kohalalgatatud küsimused: prof H. Viinalassi ette -

pa nekul loomakasvatusõpe EMÜs1. Põllumajandusloomade aretuse seaduse projek -

ti aruteludest Sirje Jalakas andis ülevaate projekti põhimõtetest ja

käit lemisest MEMis. Seaduse nimetus muutub, sest tuleblähtuda EP ja EN määrusest. Ühe uuendusena määratle -tak se tõu nimi, aga mitte tõu definitsiooni, mille asemelantakse aretuspopulatsiooni mõiste. Lahutatakse tegevus -loa taotlemine ja aretusprogrammi kinnitamine. Viiel loo -ma liigil lähtuvalt EP määrusest peab olema tegevusluba.Kolm mõistet: tegevusluba – aretusprogramm – põlv ne -mis tunnistus eeldavad teiste olemasolu. TRi pida mi sekspeavad kõik kolm olema. Antakse ohustatud tõugude(OT) loetelu ja määratluse kriteeriumid. Pädevaks asu tu -seks jääb VTA, kelle õigused ja kohustused on EP ja ENmääruses mahukalt kirjas, aga seaduses ei korrata.

Kaivo Ilves (EPJ) diskuteeris eraldi põlvnemis tun nis tu -se ja põlvnemisandmete erisuse üle. Viimasega ei saakanda tõuloomi TRi. Peaksime vahet tegema. Kodulehelon tegevusloaga aretusühingute loetelu. Oli dikussioonveel JK mitme aspekti üle.

T. Bulitko: elektrooniliselt on võimalik leida põlvne -mis andmed, kuid pitsatiga dokumenti saab küsida. Taot -le me importloomadele pärast andmeid juurde. Kas po pu -latsiooni suurus saab määratletud?

S. Jalakas: pole seni määratud, aga püüame. Igale tõuleeraldi aretusprogramm. Kui OT programmi ei suudeta täi -ta, võetakse tegevusluba ära ja aretustöö juhtimine antak -se ajutiselt pädevale asutusele (VTA). On arvamusi ka, etolgu avalik konkurss. Leiame parema lahenduse. Nädalajooksul parandused MEMis ja 10. märtsist peaks saamaarutada ka aretusühingute ringis. Selleks kutsutakse maa -elu ministeeriumisse.

O. Saveli: kas seadusega määratletakse originaal- japaralleeltõuraamatu pidaja mõiste ning kohustused? Näi -teks tori tõu kohta.

K. Reili: EHSil on originaaltõuraamatud. S. Jalakas: kaua oli vaidluse all, kas Eesti Vabariik

toetab ohustatud tõu kasvatajaid välismaal. Uurisime kaELi seisukohta ja saime vastuse, et toetada võib ikkapõllumajandustootjaid Eestis.

2. ETLLi 2017. a tegevus a) aastaaruande tekst saadeti ETLLi liikmetele enne

koosolekut, 25. jaanuaril, ja paluti märkusi esmaspäevaks(29. jaan). Märkusi ei tulnud. Olev Saveli refereeris lühi -dalt aruannet, tekst ekraanil, ja lisaks ka rahavoogudeliikumist 2017. aastal.

Liikmesuses on selgusetu Eesti Linnukasvatajate Seltsi(ELS) seis, kuivõrd ELSi juhatuse esimees teatas 3. juulil2017, et seltsi üldkoosolek peatas liikmesuse, kuna ETLLei arvestanud nende seisukohta liikmemaksude mää ra mi -sel. Augustikoosolekul soovisid ETLLi liikmed seisu koh -ta arutada, kuid ELS ei osalenud koosolekul. VähendatiELSi liikmemaksu nõuet 205 € võrra, mis jaotati teisteliik mete vahel. ELS on tasunud 2017. a kõikide kvartaliteliikmemaksud, millega kinnitas oma liikmeks olekut. Sa -mas on koostöötahte väljendus puudulik, pidades silmasTõuloom 2017 korraldamist.

26


K R O O N I K A

Foto 1. Merli Sild kõneleb Tõuloom 2017 (A. Tänavots)

PRIA toetas turuarendustoetusena Tõulooma-üritust jakolme ajakirja teadmussiirde projekti kaudu, kahjuks nel -jan da numbri toetus laekus alles 2018. a jaanuaris. ETLLvahendas liikmete kolme turuarendustoetust.

ETLLi eelarvet kasutati plaanipäraselt ja väikese kok -ku hoiuga. ETLLi eelarve on praktiliselt PRIA toetustevahendamise rakkes, sest omaosalus 25% ja küllalt pikkajavahe kulutuste tegemisest toetuse laekumiseni piiravad ETLLi tegevust.

Ajakirja suutsime välja anda tähtajaliselt ja arv stabi li -see rus 620-le. Et kalendri A4 kuju ei sobinud ETKÜ-le jata vähendas tellimust 100-le, kasvas hind.

Järgmiseks kolmeks aastaks on ajakirja väljaandmisekstaga tud loomakasvatuse teadmussiirde riigihanke raamestoetus. Sellega on võimalik tõuaretajatel saada ajakirjatasuta.

Aasta jooksul peeti neli ETLLi koosolekut, esimeselaru anne ja neljandal märgiti ajakirja 20. ilmumisaastat.Koosolekute läbivaks teemaks oli kohanemine aretus toe -tu se uue taotlemise ja aruandluse korraga ning ette val mis -tus uue PLASi kujundamiseks. Augustikoosolekul olidok filmi „Eesti tõuloomad näitustel“ esilinastus.

Koostöö Eesti Põllumajandusmuuseumiga on veelgitihe ne nud, Tõulooma ja aastavissi üritusele lisaks peetak -se nüüd Ülenurmel ka eesti raskeveohobuste päeva. Ala -tes 2016. aastast on tänu Sirje Jalakasele tihenenud koos -töö maaeluministeeriumiga.

Järgnevalt tutvustas O. Saveli detailsemalt rahavoogude liikumist põhieelarvel ja trükiste väljaandmisel.

b) revideerimisakti tutvustas asepresident Aavo Möl -der, kus olid mõned vormilised märkused.

c) arutelu ei tekkinud, oli märkus aruande teksti kohta.d) otsus aruande kohta: kinnitati ühehäälselt.Seejärel tänas Olev Saveli juhatuse nimel ETLLi liik -

meid ja koostööpartnereid meeldiva koostöö eest ningsellega juhatus lõpetas oma tegevuse.

3. ETLLi presidendi ja asepresidendi valimine. Aavo Mölderi sõnul rääkis Tanel Bulitko kõigi ETLLi

liikmetega, kuidas jätkata juhatuses. Liikmed arvasid, eteelmine juhatus sai oma ülesannetega hästi hakkama.Rein Mirka tegi ettepaneku valida tagasi presidendiksOlev Saveli ja asepresidendiks Aavo Mölder. Ettepanekkinnitati viie poolthäälega.

Sellega kinnitati järgmiseks kolmeks aastaks ETLLipre sidendiks Olev Saveli ja asepresidendiks Aavo Mölder (ETKÜ nõukogu esimees).

Olev Saveli tänas usalduse eest ja lubas oma ameti koheüle anda, kui leitakse noorem kandidaat.

4. ETLLi tegevus 2018. a

Jätkatakse traditsiooniliste üritustega: koosolek ja aja -ki ri igas kvartalis, Tõuloomaüritus 1. septembril. MEM ist saadud info põhjal pole võimalik saada teadmussiirdepro jekti kaudu toetust kogumiku või muu trükise aval da -mi seks. Jätkata PRIA turuarendustoetuste taotlusi ETLLikaudu: Tõuloom 2018 esimesel septembril, Saarte viss22. juunil, Viss ’18 (juuni lõpp), ETLA lambapäev 4. au -gus til ja EHSi eesti raskeveohobuse päev 11. augustilÜlenurmel. Taotluste esitamise aeg on 1. kuni 15. veeb -ruar, mistõttu tuleb kiiresti koostada prognoositavate osa -võt jate nimekiri, neilt ETLLile esitada ettevõtte suurusedeklaratsioon ja abisaaja taotlus.

a) tegevuskava 25. aasta nimel• konverents/sem i nar tuleks korraldada kevadel; või -

ma lus Pi-Pi kaudu MEMi majas, mille võimalusi lubasS. Jalakas uurida. EMÜ korraldaks välislektori tuleku.

• voldik peaks olema ingliskeelne ja suunatud arvma -ter jali levitamiseks;

• posterinäitus EPMis tuleb kujundada ja avada tõu loo -ma näituse ajal 1. septembril. Uurida kujundamise võima -lu si ja kulutusi;

• ETKÜ korraldab 29. märtsil ühistu 25. aas ta päevaürituse, valik on veel kahe koha vahel. On või ma lik kaa -sa ta ka teised ETLLi liikmed, vaja on kiiresti teha otsus.

b) ETLLi eelarve kinnitamine ja 1. kvartali liikme -mak sude määramine

ETLLi juhatus esitas projektid, kus eelmise aasta eel ar vemahtu oli suurendatud 1000 euro võrra, sest 2018. a lisan -dub sõiduauto erisoodustusmakse ca 900 € ja kütuse hin na -tõus ca 100 €. Esimese kvartali liikmemaksu ette pa ne kukujundamisel lähtuti 25% eelarvest ja 2017. a PRIA jaVTA poolt 2017. a hinnatud tegevusmahtude osa kaalu dest. Seejuures on arvestatud, et ELS on jätkuvalt ETLLi liige.

Otsus: ETLLi 2018. a aastaeelarve ja esimese kvartaliliikmemaksud kinnitati (5:0) ühehäälselt.

5. Ajakirja Tõuloomakasvatus finantseerimise kordFinantseerimine toimub PRIA vahenditest EPKK kau -

du, mille täpsustamine toimub lähipäevil. ETLLi liikmedja koostööpartnerid peavad täpsustama oma tellimus ar -vud. Riigihankes on ette nähtud 250 eksemplari. Eral da -tud summa võimaldab enamat kui seni 620 eksemplari.

6. Kohalalgatatud küsimused• Loomakasvatusõpe EMÜsPro fes sor Haldja Viinalass tundis muret loomakas va tu -

se õppe pärast, sest raskesti komplekteerub bakalaureuse -as te, avamata jäi aga magistriaste. Vaja on aretusühinguteabi eriala populariseerimisel, sest ka nemad vajavad sa -ma viisi spetsialiste.

Tori hobusekasvanduse areng

Merli SildSA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige

OÜ Tori Hobusekasvanduse rendileping maaeluminis -tee riumiga lõppes 15. detsembril 2016. Juba järgmiselpäeval sõlmis ministeerium Eesti Põllu majandus muu seu -

mi ga Tori hobusekasvanduses asuva riigivara kohta kasu -tus kokkuleppe, et muuseum osutaks riigi hobuste ülal -pidamise teenust ja majandaks varasid, ning muuseumipalgale võeti sealseks tööks vajalikud töötajad. Muu seu -mi le oli see ootamatu ülesanne. Nii algaski koostöö põllu -ma jandusmuuseumi ja Tori hobusekasvanduse vahel.

27


Esmane kokkupuude hobusekasvandusega oli meil2016. aasta augustis, kui põllumajandusmuuseumile antiriigivarana üle hobusekasvanduse põhikarjast kaks eestitõugu ja üks tori tõugu mära. Nad tulid Ülenurme mõisa -tal li seltsilisteks raskeveohobusele Vertu ja kahele ponile. Muuseumi üks ülesandeid on tutvustada kõiki Eestis ole -vaid ohustatud hobutõuge ning pakkuda külastajatelehari dusprogrammide abil teadmisi hobustest ning prak ti -li si oskusi nende kasutamiseks. Külastajatele on loomadmuuseumis pakkunud suurt elamust ning muuseumi kü -las tatavus on samuti suurenenud tänu pakutavate tege vus -te mitmekesistamisele.

Samal ajal alustasime põllumajandusmuuseumis eestihobuse aretustööga. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi(EHS) hindamis- ja tõukomisjon soovitas põllumajandus -muu seumi eesti tõugu märade sugulise kasutamise ees -mär gil kasutada EHSi eesti tõugu täkku Raksel 725 E. 27.augustil 2017. aastal sündis eesti tõugu märal Vinge täkk -varss Rukkikuld ja 23. septembril eesti tõugu märal Vilma täkkvarss Rikkus.

Esmane tööülesanne Tori hobusekasvanduses 2016.aas ta detsembris oli koostöös kasvanduse töötajatega sel -gi tada välja hoonete hädapärase remondi vajadused jaheakorratööd ning asuti neid ka teostama (põlenud talliümbruse ja kasvanduse territooriumi korrastamine, ring -ra ja uuendamine, ratsutajate majas elektri- ja kütte sead -med, maneeži elektriseadmed ja katuse osaline remont,tallihoone elektriseadmete korrastamine, heinaangaarika tu se remont ning hoonete katuste harjalaudade panek,et takistada vihmavee läbijooksu hoonetesse jne).

Peale hoonete olukorra murede tuli mõelda ka kas van -du ses olevate märade kasutamisele aretuseesmärgil, etsäi li tada Tori hobusekasvanduses tori tõu genofondi. Selalal oli meil EHSi hindamis- ja tõukomisjoni liikmetegahea koostöö. Komisjon hindas Tori hobusekasvandusehobuseid 15. märtsil 2017 ning andis soovitused kas van -du se märade suguliseks kasutamiseks. Valiti välja kolmees ti tõugu ja 14 tori tõugu mära. Sugutäkkudest valitiHeimtal 13 833 T, Al der man 13 863 T ja Pres i dent 13 755T ning eesti tõugu täkk Viks 708 E. Tiinestus kaheksa toritõugu ja kolm eesti tõugu mära. 2018. aasta kevadel onoodata üheteist varsa sündi.

Tori hobusekasvanduse arendamine on olnud maa elu -mi nisteeriumi prioriteet. 2017. aasta mais eraldas vaba rii -gi valitsus omandireformi reservfondist 1 905 000 eurothobusekasvanduses hobumajanduskeskuse väljaarenda -mi seks, sealhulgas põlenud talli taastamiseks ja kasvan -du se tegevuskuludeks.

Toris toimusid 2017. aastal koostöös EHSiga tori tõuguhobuste sõidu- ja veokatsed ning tori tõugu noorhobusteüleriigilised jõudluskatsed, Ülenurmel oli raske veo ho -bus te päev.

28. augustil 2017 allkirjastas maaeluminister TarmoTamm sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamis doku -mendid. C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllu ma jan -dus muuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks liidetiühise sihtasutuse alla. Riigiasutuste Eesti Põllu ma jan dus -muuseum ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum tege vus lõpe ta -ti 31. detsembril 2017 ning nende varad koos maa eluminis- teeriumi Tori hobusekasvanduse kompleksis olevate vara -de ga anti üle Eesti Maaelumuuseumide siht asu tusele.

2017. aasta suvest peale on planeeritud Tori hobu se kas -van duse arengut ja asutud tegutsema. Alustasime põlenud tallihoone nr 6 projekteerimist ja lähteülesande koos ta -mist. Projekt valmis 2017. aasta lõpuks, 2018. aasta algu -ses sai muinsuskaitseameti kooskõlastuse ja on jõudnudkoos kõlastuseks päästeametisse. Valminud hanke doku -men tide alusel kuulutatakse välja riigihange. Usun, et2018. aasta septembriks on tall taastatud ja tori märadkoos varssadega saavad elada nõuetele vastavates oludes.

Tori hobusekasvanduse kõikide hoonete kasutamiseees märke silmas pidades koostatud lähteülesande aluselon alustatud muinsuskaitse eritingimuste koostamist, etsaa da vajalik projektdokumentatsioon ning selle aluselreno veerida kogu hobusekasvandus ja taristu, sealhulgasvee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemid. Kui kõik are -neb plaani järgi, saab 2018.–2019. aastal Tori hobu se kas -van duse taristu uuendatud ja tallihooned renoveeritudnõue tele vastavaks.

Hea meel on selle üle, et vabariigi valitsus ja maa elu mi -nis teerium toetavad Tori hobusekasvanduse välja aren da -mist. Aitäh koostöö eest Krista Sepale, Andres Kallastele,Peep Punale, Hillar Kaldile, Olev Savelile, Maie ja MailaKukele, Peeter Nurmikule ning paljudele teistele hobuse -kas vatajatele ja headele kolleegidele nõuannete jameeldiva koostöö eest.

Soovin ikka jätkuvat koostööd, ilma nõu ja abita eisünni head tulemust.

28


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Riina Ilsen,Krista Sepp, Peep Piirsalu, Olev Saveli (pea toime ta ja) jaEha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 1. Eesti tõugu mära Vinge ja varss Rukkikuld (EPM)

Autoriõigus kuulub Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maa elu -ministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud.

e t l l - pikk.ee · 2018. 3. 20. · 1 e t l l e a b a tÕu loom akasvatus eesti...

Documents