ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · web vieweuroopa liidu toimimise...

109
EUROOPA KO M ISJON Brüssel, XXX COM P A 3 […] (2013)XXX draft K O M ISJO NIM Ä Ä R U S (EL)nr … /… , XXX , ELialuslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldam ise kohta, m illega teatavatliikiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EM Pskohaldatav tekst) ET ET

Upload: lynga

Post on 23-Mar-2019

235 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, XXX COMP A3 […](2013) XXX draft

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr …/…,

XXX,

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst)

ET ET

Page 2: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

SISUKORD

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr …/…, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.........Error: Reference source not found

I PEATÜKK...........................................................................Error: Reference source not found

II PEATÜKK Menetlusnõuded..............................................Error: Reference source not found

III PEATÜKK Erinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted. Error: Reference source not found

1. jagu – Regionaalabi............................................................Error: Reference source not found

2. jagu – VKEdele antav abi...................................................Error: Reference source not found

3. jagu – Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abiError: Reference sourcenot found

4. jagu – Koolitusabi..............................................................Error: Reference source not found

5. jagu – Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi Error: Reference source not found

6. jagu – Keskkonnakaitseks antav abi...................................Error: Reference source not found

IV PEATÜKK Lõppsätted.....................................................Error: Reference source not found

I LISA Mõisted.......................................................................Error: Reference source not found

Regionaalabi mõisted.............................................................Error: Reference source not found

Mõisted VKEdele antava abi puhul........................................Error: Reference source not found

Mõisted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi puhul.Error: Reference source not found

Mõisted keskkonnakaitseks antava investeerimisabi puhul.. .Error: Reference source not found

II LISA VKE määratlus..........................................................Error: Reference source not found

III LISA Teave riigiabi kohta, mis on käesoleva määruse tingimuste alusel teavitamiskohustusest vabastatud...........................................Error: Reference source not found

IV LISA Taotlusvorm ergutava mõju korral (nagu on täpsustatud artiklis 6). .Error: Reference source not found

V LISA Liikmesriigi ühtset veebisaiti käsitlevad sätted........Error: Reference source not found

ET 2 ET

Page 3: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr …/…,

XXX,

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes,1 eriti selle artikli 1 lõike 1 punkte a ja b,

[olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu [ELT viide],]

[pärast konsulteerimist riigiabi nõuandekomiteega]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riigi poolt antav abi on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt informeerida komisjoni. Siiski võib nõukogu aluslepingu artikli 109 kohaselt määrata abi liigid, mis on kõnealusest teavitamiskohustusest vabastatud. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Määruse (EÜ) nr 994/98 alusel otsustas nõukogu kooskõlas aluslepingu artikliga 109, et teavitamiskohustusest võib vabastada järgmised riigiabi liigid: väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnakaitsele antav abi, tööhõiveabi, koolitusabi ning abi, mis on kooskõlas kaardiga, mille komisjon on regionaalabi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile. Sellele õiguslikule alusele tuginedes võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (edaspidi „üldine grupierandi määrus”),2 mis kehtib kuni 31. detsembrini 2013.

(2) Teatisega „ELi riigiabi ajakohastamine”3 algatas komisjon laialdasema riigiabi eeskirjade läbivaatamise. Eeskirjade uuendamise peamine eesmärk on: i) saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv konkurentsivõimelisel siseturul, toetades liikmesriike riigi rahade tõhusamal kasutamisel; ii) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samas liikmesriikide koostööd riigiabi eeskirjade jõustamisel; ja iii) ühtlustada eeskirju ning sätestada kiirem, paremini informeeritud ja kindlapiirilisem otsuste tegemine, mis

1 EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1. 2 ELT L 214, 9.8.2008, lk 3.3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi riigiabi ajakohastamine”, 8.5.2012, COM (2012) 209 (final).

ET 3 ET

Page 4: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

põhineks selgetel majanduslikel kaalutlustel, ühtsel lähenemisviisil ja kindlatel kohustustel.

(3) Käesolev määrus võimaldab jõustamistegevuse paremat suunamist ja suuremat lihtsustamist, mis tuleks kombineerida suurema läbipaistvuse, tõhusa hindamise ja riigiabi eeskirjade täitmise kontrollimisega liikmesriigi ja liidu tasandil. Samal ajal peaksid õigusaktid jääma proportsionaalseks ning säilitama komisjoni ja liikmesriikide institutsionaalsed pädevused.

(4) Määruse (EÜ) nr 800/2008 kohaldamise jooksul saadud kogemused võimaldasid komisjonil ühest küljest paremini määratleda tingimused, mille puhul võib teatavaid abiliike pidada siseturuga kokkusobivaks, ja laiendada grupierandi kohaldamisala, ning teisest küljest suurendada läbipaistvust, järelevalvet ja võimaldada suurte abikavade korrektset hindamist seoses nende mõjuga konkurentsile siseturul.

(5) Käesoleva määruse kohaldamise üldtingimused saab määratleda ühiste põhimõtete abil, mis tagavad, et abi täidab ühise huvi eesmärki, vastab selgelt määratletud turutõrgete kõrvaldamise või ühtekuuluvuse vajadusele, evib ergutavat mõju, on asjakohane ja proportsionaalne, seda antakse täiesti läbipaistvalt ja selle suhtes kohaldatakse kontrollimehhanisme ja regulaarset hindamist ning abi ei moonuta konkurentsi ega kaubandust rohkem kui on aktsepteeritav ühise huvi vaatepunktist.

(6) Käesoleva määrusega vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest igasugune abi, mis vastab kõigile käesoleva määruse üldtingimustele ja asjaomaste abiliikide eritingimustele.

(7) Aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud riigiabi suhtes, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, tuleks jätkata aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada abist, mille eesmärgid on kooskõlas käesolevas määruses käsitletud eesmärkidega.

(8) Suurte abikavade potentsiaalselt moonutava mõju tõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada kavade puhul, mille kavandatav või tegelik aastane kulu ületab riigi SKP-l põhinevat läve ja absoluutväärtust. Selliste kavade suhtes tuleks kohaldada regulaarset hindamist.

(9) Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel, või eksporditegevusega seotud abi suhtes. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Eksporditegevusega seotud abi ei peaks üldjuhul olema abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(10) Käesolevat määrust tuleks kohaldada põhimõtteliselt enamike majandussektorite suhtes. Siiski peaks teatavate sektorite puhul reguleerimisala olema piiratud, pidades silmas kohaldatavaid erieeskirju. Kalandus- ja vesiviljelussektoris tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes koolitusabi, VKEdele rahastamise juurdepääsuks antava abi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi suhtes. Põllumajandustoodete esmatootmise puhul tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes regionaalse tegevusabi (muude kui transpordiga seotud lisakulude kompenseerimine äärepoolseimates piirkondades) teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antava abi, VKEdele innovatsiooniks antava abi, keskkonnakaitseks

ET 4 ET

Page 5: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul niivõrd, kuivõrd nende abiliikide suhtes ei kohaldata komisjoni määrust… [millega asendatakse komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1857/2006, mis käsitleb aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes].

(11) Välja arvatud koolitusabi puhul, mille jaoks on eraldi sätted olemas komisjoni määruses [põllumajanduse grupierandi määrus], tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kui täidetud on teatavad tingimused. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks töötlemise ja turustamisena käsitada põllumajandusettevõttes toimuvat tegevust, mis on vajalik toote esmamüügiks ettevalmistamiseks, ega esmatootja müüki edasimüüjatele või töötlejatele või toote ettevalmistamist selliseks esmamüügiks. Euroopa Kohus on otsustanud, et kui Euroopa Liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma võtmast mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud ostetud või turustatud toodete hinna või koguse alusel, ega abi suhtes, mida tuleb jagada esmatootjatega.

(12) Võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsust konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta,4 ei tuleks käesolevat määrust kohaldada abi suhtes, mida antakse konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuse alusel. Välja arvatud kõnealune abi, tuleks käesolevat määrust kohaldada söesektori suhtes, erandiks ainult regionaalabi.

(13) Komisjon peab tagama, et lubatud abi ei moonutaks kaubandustingimusi ühist huvi kahjustaval viisil. Seetõttu tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta sellisele abisaajale antav abi, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

(14) Raskustes olevale äriühingule antav abi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest sellist abi tuleks hinnata lähtuvalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistest,5 et vältida neist kõrvalehoidmist. Õiguskindluse huvides on asjakohane sätestada selged kriteeriumid, mille puhul ei ole vaja hinnata ettevõte olukorra kogu eripära, et otsustada, kas ettevõte on raskustes käesoleva määruse tähenduses.

(15) Riigiabi eeskirjade jõustamine sõltub suuresti liikmesriikide koostööst. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva määrusega, sealhulgas üksikabi kooskõla grupierandi kavade korral.

(16) Konkurentsi moonutamise kõrge riski tõttu peaks komisjon jätkama suurte individuaalsete või kumulatiivsete abisummade hindamist nendest teavitamise korral. Seepärast tuleks iga käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva abiliigi puhul sätestada künnised, mille taseme määramisel võetakse arvesse asjaomase abi liiki ja selle tõenäolist mõju konkurentsile. Igasuguse antud abi suhtes, mis ületab kõnealuseid

4 ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.5 ELT C 244, 1.10.2004, lk 2, pikendatud komisjoni teatisisega – Ühenduse 1. oktoobri 2004. aasta

suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta) kohaldamisaja pikendamine, ELT C 296, 2.10.2012, lk 3.

ET 5 ET

Page 6: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

künniseid, jätkatakse aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse kohaldamist.

(17) Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult abi suhtes, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada („läbipaistev abi”). Teatavate abivahendite, nagu laenud, garantiid, maksumeetmed, riskifinantseerimismeetmed ja eriti tagasimakstavate ettemaksete korral, tuleb käesolevas määruses määratleda tingimused, mille puhul võib neid pidada läbipaistvateks. Garantiina antavat abi tuleks käsitleda läbipaistvana, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour preemia, mis on ette nähtud vastava ettevõtte tüübi jaoks. Näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul on komisjoni teatises (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes)6 sätestatud garantiipreemia tasemed, millest alates ei käsitata riigigarantiid abina.

(18) Tagamaks, et abi on vajalik ja ergutab tegevuse või projekti arendamist, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellisele tegevusele antava abi suhtes, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes. Abi tuleks käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastada ainult juhul, kui abi saav projekt või tegevus on alanud pärast seda, kui abi saaja on esitanud kirjaliku abitaotluse.

(19) TÄIENDAV VÕIMALUS ERGUTAVAKS MÕJUKS SUURETTEVÕTETE PUHUL: Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva suurettevõttest abisaajale antava abi puhul tuleks liikmesriikidel lisaks VKEde suhtes kohaldatavatele tingimustele ka tagada, et abisaaja on oma sisedokumendis analüüsinud abi saava projekti või tegevuse elujõulisust koos abiga ja ilma abita. Liikmesriikidel tuleks kontrollida, et kõnealune sisedokument kinnitaks projekti/tegevuse mahu või ulatuse või toetatava projektiga seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma olulist suurenemist või projekti/tegevuse lõpuleviimise olulist kiirenemist. Regionaalabi puhul võib ergutava mõju kindlaks teha ka asjaolu alusel, et abi puudumisel ei oleks investeerimisprojekti asjaomases abistatavas piirkonnas sellisel kujul teostatud.

(20) Suurettevõtetele antav sihtotstarbeline üksikabi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, sest seda liiki abi ergutava mõju kindlakstegemine on enamikel juhtudel keeruline. Komisjon uurib asjaomase abi ergutava mõju olemasolu abist teavitamise kontekstis, võttes aluseks kohaldatavates suunistes, raamistikes või muudes ühenduse õigusaktides sätestatud kriteeriumid. ALTERNATIIVNE VÕIMALUS SUURETTEVÕTETELE ANTAVA SIHTOTSTARBELISE ÜKSIKABI PUHUL: Suurettevõtetele antav erakoraline abi tuleks kaasata käesoleva määruse reguleerimisalasse, tingimusel et liikmesriik on eelnevalt kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab projekti või tegevuse mahu, ulatuse või summa olulist suurenemist.

(21) Automaatsete maksumeetmete kavade suhtes tuleks kehtestada konkreetsed ergutavat mõju käsitlevad tingimused, pidades silmas seda, et niisuguste kavade raames antava abi andmise kord erineb muu abi andmise korrast. See eritingimus tähendab, et eelnimetatud kavad peavad olema vastu võetud enne, kui töö projekti või tegevusega algas. Seda tingimust ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul, eeldusel et tegevus oli hõlmatud juba eelnevate maksumeetmete kavadega. Selliste kavade ergutava mõju hindamise puhul on oluline moment see, kui maksumeede sätestati esimest korda algupärases kavas, mis seejärel asendati järglaskavaga.

6 ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

ET 6 ET

Page 7: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(22) Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antava abi, puudega töötajate tööhõive lisakulude kompenseerimiseks antava abi, VKEdele rahastamisele juurdepääsuks antava abi ja keskkonnamaksu vähenduste vormis antava abi puhul võib ergutava mõju olemasolu eeldada, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud eritingimused nende abiliikide jaoks.

(23) Selleks et tagada abi proportsionaalsus ja selle piirdumine vajaliku summaga, tuleks maksimaalsed abisummad võimaluse korral alati määratleda abi osakaaluna abikõlblike kulude suhtes. Kui maksimaalset toetussummat ei saa kindlaks määrata, sest abikõlblikke kulusid on raske kindlaks määrata või on vaja lihtsamaid vahendeid väiksemate summade jaoks, tuleks maksimaalsed abisummad määratleda nominaalselt, et tagada abimeetmete proportsionaalsus. Abi osakaal ja maksimaalne abisumma tuleks komisjoni kogemusi arvesse võttes kindlaks määrata tasemel, mis minimeerib abi saavas sektoris konkurentsimoonutused, tegeldes samas asjakohaselt turutõrgete kõrvaldamise või ühtekuuluvusega seotud küsimustega. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul peab abi osakaal olema kooskõlas regionaalabi kaardis lubatud abi osakaaluga.

(24) Abi osakaalu arvutamisel tuleks lähtuda kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Mitmes osas välja makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Abikõlblike kulude väärtus tuleks samuti diskonteerida nende andmise aja väärtusele. Muus kui toetuse vormis antava abi korral tuleks diskonteerimisel ja abisumma arvutamisel intressimäärana kasutada toetuse andmise ajal kehtivat viitemäära, nagu on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta7. Abikõlblike kulude identifitseerimiseks tuleks esitada selged, üksikasjalikud ja ajakohased dokumendid. Juhul kui abi antakse maksusoodustusena, tuleks abi osad diskonteerida viitemäärade alusel, mis kehtivad eri aegadel, mil maksusoodustused kehtima hakkavad. Tuleks edendada tagasimakstavate ettemaksete vormis antava abi kasutamist, sest sellised riskijagamisvahendid tõhustavad abi ergutavat mõju. Seetõttu on asjakohane sätestada, et kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, võib käesoleva määrusega kehtestatud abi osakaalu suurendada, välja arvatud regionaalabi puhul (sest viimase võib teavitamiskohustusest vabastada üksnes juhul, kui see vastab heakskiidetud kavale).

(25) Juhul kui abi antakse tulevikus tasumisele kuuluvatest maksudest tehtavate maksusoodustuste vormis, ei pruugi kohaldatav viitemäär ja abi osade täpne summa olla eelnevalt teada. Seoses sellega peaksid liikmesriigid abi osakaalust lähtudes eelnevalt kindlaks määrama abi diskonteeritud väärtuse ülemmäära. Sel juhul saab diskonteerimisel kohaldada viitemäära, mis kehtib ajal, kui selgub asjaomasel aastal antava abi osa summa. Ülemmäära üldsummat tuleks vähendada abi iga osa diskonteeritud väärtuse võrra („summa ülempiir”).

(26) Selle kindlaks tegemisel, kas käesolevas määruses sätestatud eraldi teavitamise künniseid ja abi ülemmäära on järgitud, tuleks arvesse võtta abi saavale tegevusele või projektile eraldatava avaliku sektori toetuse kogusummat olenemata sellest, millistest vahenditest kõnealust toetust rahastatakse. Kui komisjon hindab igakülgselt avaliku sektori toetuse kogusummat, lubades kasutada komisjoni tsentraalselt hallatavaid liidu fonde, ning tagab kooskõla riigiabi eeskirjadega, ei tuleks liidu rahastamist, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all ning ei ole riigiabi, võtta arvesse, kui tehakse kindlaks, kas teavitamiskünnist ja abi ülemmäära on järgitud.

7 ELT C 14, 19.1.2008, lk 6.

ET 7 ET

Page 8: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(27) Lisaks sellele tuleks käesolevas määruses täpsustada asjaolud, mille korral erinevat liiki abi võib olla kumulatiivne. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi ja mis tahes muud käesoleva määruse alusel antavat teavitamiskohustusest vabastatud abi või komisjoni heaks kiidetud abi võib kumuleerida juhul, kui kõnealused abimeetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui erinevad abiallikad on seotud samade osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud kuni käesoleva määruse alusel kohaldatava abi ülemmäära või abisummani. Käesolevas määruses tuleks samuti sätestada kumuleerimise erieeskirjad selliste abimeetmete puhul, mille abikõlblikud kulud on kindlaksmääratavad või mitte ning kumuleerimise eeskirjad vähese tähtsusega abi puhul ja puudega töötajate jaoks antava abi puhul.

(28) Pidades silmas, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on riigiabi põhimõtteliselt keelatud, on oluline, et kõigil osapooltel oleks võimalik kontrollida, kas antav abi järgib kohaldatavaid eeskirju. Riigiabi läbipaistvus on seetõttu ülimalt oluline aluslepingu korrektse kohaldamise seisukohast ning toob endaga kaasa parema eeskirjade täitmise, suurema usaldusväärsuse, vastastikuse hindamise ning sellest tulenevalt tõhusamad riiklikud kulutused. Läbipaistvuse tagamiseks nõutakse käesoleva määrusega ühtse riigiabi veebisaidi loomist igas liikmesriigis. Veebisait peaks olema iseseisev või koondama teavet erinevatelt veebisaitidelt (portaal). Kõnealusel veebisaidil peaksid liikmesriigid avaldama standardvormis kokkuvõtliku teabe iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta, iga meetme tervikteksti ning info üksikabi andmise kohta. Nimetatud kohustus peaks olema üksikabi siseturuga kokkusobimise eeltingimus. Lingid liikmesriikide riigiabi veebisaitidele tuleks avaldada komisjoni veebisaidil. Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt peab kokkuvõtliku teabe kõigi käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetmete kohta avaldama Euroopa Liidu Teatajas.

(29) Et tagada abimeetmete tõhus järelevalve kooskõlas määrusega (EÜ) nr 994/98, on asjakohane kehtestada nõuded liikmesriikide aruandluseks seoses abimeetmetega, mis on käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud, ning seoses käesoleva määruse kohaldamisega. Selleks et komisjon saaks paremini seirata abi kumulatiivset mõju, peaksid liikmesriigis teatama üksikabist, mis ületab teatava abisumma. Lisaks sellele on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriikidel tuleks säilitada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatud abi kohta, pidades silmas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/19998 artiklis 15 sätestatud aegumistähtaega.

(30) Käesoleva määruse I peatükis esitatud üldiste vastavussätete ning II peatükis esitatud menetlusnõuete tõhususe suurendamiseks peaks komisjonil olema võimalik grupierand tühistada tulevaste abimeetmete puhul, kui nendes peatükkides sätestatud nõudeid ei täideta. Komisjon võib grupierandi tühistamist kasutada teatavate abi saajate või teatavate abiasutuste meetmete puhul. Kui I peatükis sätestatud üldisi vastavustingimusi ei täideta, ei kuulu antav abi käesoleva määruse reguleerimisalasse ning sellest tulenevalt on tegemist ebaseadusliku abiga, mida komisjon kontrollib määruses (EÜ) nr 659/1999 sätestatud asjakohase menetluse raames. Kui ei täideta II peatüki nõudeid, siis ei mõjuta grupierandi tühistamine tulevaste abimeetme puhul asjaolu, et eelnevate meetmete puhul kohaldati grupierandit.

(31) Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, hõlbustamaks VKEdega seonduvate erinevate liidu ja liikmesriikide algatuste kooskõlastamist ning

8 ELT C 82, 27.3.1999, lk 1.

ET 8 ET

Page 9: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

halduse selguse ja õiguskindluse huvides peaks käesolevas määruses kasutatav VKE määratlus põhinema määratlusel, mis on esitatud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta9.

(32) Olles suunatud ebasoodsas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse vähendamisele, edendab regionaalabi liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning liidu ühtekuuluvust tervikuna. Regionaalabi on mõeldud kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade arengule kaasa aitamiseks, toetades investeeringuid ja töökohtade loomist jätkusuutlikul moel. Piirkondades, mis täidavad aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis a sätestatud tingimusi, võib regionaalabiga edendada uute käitiste rajamist, olemasolevate käitiste laiendamist, käitiste toodangu mitmekesistamist või olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjalikku muutmist. Pidades silmas, et suurettevõtted on piirkonna puudustest vähem mõjutatud kui VKEd, kui investeeritakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvasse piirkonda, võib suurettevõtetele antava regionaalabi teavitamiskohustusest vabastada ainult alginvesteeringute puhul, mis soodustavad piirkonnas uusi tegevusvaldkondi (abi greenfield-investeeringutele või olemasolevate käitiste toodangu mitmekesistamine uute toodetega).

(33) Kui regionaalabi kava on suunatud konkreetsetele majandussektorile, võib kava eesmärk ja tõenäoline mõju olla pigem valdkondlik kui horisontaalne. Seetõttu ei saa valdkondlikke kavasid teavitamiskohustusest vabastada. Siiski võib komisjon teavitamise korral hinnata nende võimalikku positiivset mõju kohaldatavate suuniste või raamistike alusel. Eelkõige kehtib see regionaalabi kavade puhul, mis hõlmavad majandustegevust kivisöe-, laevaehitus- ja transpordisektoris ning lennujaamataristut. Teatavate sektorite (nt terase- ja sünteeskiusektori) eriomaduste tõttu leitakse, et regionaalabi negatiivne mõju nendes sektorites ei kaalu üles positiivset mõju ühtekuuluvusele. Seetõttu ei tohi kõnealustes sektorites riigiabi anda. Samal ajal on turismisektoril liikmesriikide majanduses oluline roll ja üldiselt ka väga positiivne mõju regionaalarengule. Seepärast tuleks teavitamiskohustusest vabastada turismialasele tegevusele suunatud regionaalabi kavad.

(34) Investeeringud, millega soodustatakse taastuvate energiaallikate kasutamist, koostootmist ning tõhusat kaugkütet ja -jahutust abi saavates regioonides on lubatud käesoleva määruse keskkonnaosas sätestatud tingimustel. Sellega minimeeritakse moonutav mõju energia siseturul ja tagatakse suurem keskendumine kulutõhususele. Pidades silmas potentsiaalselt suurt moonutavat mõju energia siseturule, ei ole mittetaastuvatest allikatest elektritootmisele ja energiataristutele antav riigiabi vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest.

(35) Kuna regioonide arengustrateegiad on väga olulised, tuleb rakenduskavadest välja jäävad investeeringud valida selle alusel, milline on nende panus asjaomase piirkonna arengustrateegiasse. Selleks võivad liikmesriigid toetuda eelnevate abikavade hinnangutele, abi andvate asutuste tehtud mõjuhinnangutele või ekspertarvamustele. Et tagada abikavade vastavus regionaalsete arengustrateegiate eesmärkidele, tuleb need eesmärgid selgelt määratleda. Hindamissüsteem võimaldaks abi andvatel asutustel investeeringud prioriteetsuse alusel reastada ja eesmärkidele vastavalt valida.

(36) Vältimaks investeerimisel kapitali tähtsustamist tööjõu ees, tuleks ette näha võimalus mõõta investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kas investeerimiskulude põhjal või investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohtadest tulenevate palgakulude põhjal.

9 ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

ET 9 ET

Page 10: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(37) Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole teavitamiskohustusest vabastatud, kui seda antakse abisaajale, kes on teises EMP piirkonnas sama või sarnase tootmistegevuse lõpetanud kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist või kui abisaajal on konkreetne plaan selline tegevus lõpetada kuni kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist.

(38) Komisjonil on piisavalt kogemusi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c kohaldamisel seoses regionaalse tegevusabiga, millega kompenseeritakse äärepoolseimates piirkondades või hõredalt asustatud piirkondades toodetud kaupade transpordikulud ning täiendavad tootmis- ja tegevuskulud (muud kui transpordikulud), mida äärepoolseimas piirkonnas asutatud abisaaja on kandnud. Äärepoolseimate piirkondade täiendavate kulude kompenseerimiseks antav abi võib olla siseturuga kokkusobiv ja selle võib vabastada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui selline abi on teatavas proportsioonis tuluga, mida kõnealuses äärepoolseimas piirkonnas asuvad ettevõtted teenivad. Keskkonnamõju ja heidete vähendamiseks tuleks abi arvestada selle transpordiliigi alusel, millega kaasnevad väikseimad kulud keskkonnale, sealhulgas energiakasutus.

(39) Vähem arenenud piirkondades tehtavad investeeringud, mis vastavad strateegia „Euroopa 2020” prioriteetidele keskkonnahoidliku tehnoloogia, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku valdkonnas, võivad saada suuremaid abisummasid regionaalse boonuse kaudu. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võib sellist alginvesteeringut toetada tingimustel, mis on kehtestatud käesoleva määruse erinevates osades.

(40) VKEdel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt võttes ühiskonna stabiilsuse ja majandusarengu edendajad. VKEde arengut võivad aga piirata turutõrked, mis põhjustavad VKEdele tüüpilisi puudusi. VKEdel on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega teatavate finantsturgude madala riskitaluvuse ja selle tõttu, et nad ise suudavad sageli pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Seetõttu tuleks VKEde majandustegevuse arengu hõlbustamiseks vabastada käesoleva määrusega teavitamiskohustusest teatavad abiliigid, kui abi antakse VKEdele.

(41) Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete erinevusi ja ebasoodsat olukorda arvestades võiks väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes kohaldada erinevaid abi põhiosakaale ja boonuseid.

(42) Tuginedes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisel saadud kogemustele, näib liidus esinevat mitmeid spetsiifilisi riskikapitali turutõrkeid seoses teatavat liiki investeeringutega ettevõtete teatavatel arenguetappidel. Kõnealused turutõrked tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse omavahelisest mittevastavusest. Tulemuseks on, et turul pakutav riskikapital võib osutuda liiga piiratuks ja ettevõtjad ei saa vaatamata väärtuslikule ärimudelile ja kasvuväljavaadetele rahastamist. Riskikapitaliturgudel esinevate turutõrgete peamine allikas, mis eriti mõjutab VKEde juurdepääsu kapitalile ja mis võib õigustada riiklikku sekkumist, on seotud puuduliku või ebaühtlase teabega. See ei mõjuta mitte üksnes riskikapitali saamist, vaid takistab ka teatavate VKEde juurdepääsu laenudele. Riskifinantseerimismeetmed, millega soovitakse meelitada erakapitali börsil noteerimata rahastamisprobleemidega VKEdesse ning tagada kasumit taotlevad

ET 10 ET

Page 11: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

investeerimisotsused ja finantsvahendajate juhtimine äripõhimõtete alusel, tuleks teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest vabastada.

(43) Teatavatel tingimustel võib siseturuga kokkusobivaks pidada ja teavitamiskohustusest vabastada ka VKEdele antava stardiabi, abi VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele, abi kuludele, mis on seotud VKEde taustuuringuga enne nende esimest kaubanduslikku müüki või selliste VKEde taustuuringuga kes on turul tegutsenud pärast esimest äriotsatarbelist müüki vähem kui viis aastat.

(44) Euroopa territoriaalse koostöö projektides osalevatel VKEdel on sageli raskusi lisakulude rahastamisel, mis tulenevad koostööst partneritega erinevates piirkondades ja erinevates liikmesriikides. Pidades silmas Euroopa territoriaalse koostöö olulisust liidu ühtekuuluvuspoliitikas, tuleks teavitamiskohustusest vabastada abi koostöökuludele, mis kaasnevad projektidega, mida hõlmab komisjoni määrus [KOM(2011)611 ERF/ETK].

(45) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine on ühise huvi oluline eesmärk. VKEdele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi võib toetada majanduskasvu, tugevdades konkurentsivõimet ning suurendades tööhõivet. Kogemused määruse (EÜ) nr 800/2008 ja VKEdele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku kohaldamisega näitavad, et turutõrked võivad takistada turul saavutada optimaalset toodangut ning kaasa tuua ebatõhusa tulemuse. Kõnealused ebatõhusad tulemused seonduvad üldiselt välismõjude, avalike hüvede/teadmiste leviku, puuduliku või ebaühtlase teabe ning koordineerimise ja võrgustikuga seotud tõrgetega.

(46) Eriti oluline on anda teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks abi VKEdele, sest neil võib olla raskusi juurdepääsul uutele tehnoloogilistele saavutustele, teadmussiirdele või kõrge kvalifikatsiooniga personalile. Seetõttu tuleks teavitamiskohustusest teatavatel tingimustel vabastada VKEdele innovatsiooniks antav abi, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse projektideks, tehnilise teostatavuse uuringuteks ja tööstusomandi õiguste omandamise kulude katteks antav abi, sest see võiks probleeme leevendada.

(47) Teadus- ja arendustegevuse projektidele antava abi puhul peaks abi saav osa uurimisprojektist olema täielikult liigitatav alusuuringuteks, rakendusuuringuteks või tootearenduseks. Kui projekt koosneb erinevatest ülesannetest, tuleks iga ülesanne liigitada alusuuringute, rakendusuuringute või tootearenduse alla või ülesannete alla, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriasse. Kõnealuse liigitamise puhul ei pea tingimata lähtuma kronoloogilisest lähenemisviisist, mille puhul liigutakse alusuuringute juurest ajaliselt järjest edasi turule lähemalolevate tegevuste poole. Sellest tulenevalt võib projekti hilisemas etapis täidetud ülesande liigitada rakendusuuringute hulka. Sama moodi võib varasemas etapis läbiviidud tegevus kujutada endast tootearendust. Projekti abi saav osa võib hõlmata ka teostatavusuuringut, mis valmistab ette teadusuuringut.

(48) Kvaliteetsed teadusuuringute taristud on järjest olulisemad läbimurdeliseks teadustegevuseks ja innovatsiooniks. Nad meelitavad ligi talente tervest maailmast ning on üliolulised eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate seisukohast. Avalikud teadusuuringute taristud peaksid jätkama partnerlussuhet tööstusuuringutega. Juurdepääs riiklikult rahastatud teadusuuringute taristutele tuleb anda läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning turutingimustel. Kui viimati nimetatud tingimusi ei täideta, ei saa abimeedet teavitamiskohustusest vabastada. Kõnealuseid teadusuuringute taristuid võivad omada,

ET 11 ET

Page 12: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

hallata ja kasutada mitmed osapooled, ning avaõiguslikud üksused ja ettevõtted võivad taristut koos kasutada.

(49) Teadusuuringute taristud võivad teostada nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi. Vältimaks lubamatut riigiabi majandustegevusele mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise kaudu, peavad majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse kulu ja rahastamine olema selgelt eristatavad. Kui taristut kasutatakse nii majanduslikuks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, kuulub avalik rahastamine riigiabi eeskirjade alla ainult sinnamaani, kui see on seotud majandustegevusega seotud kuludega. Kui taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib see olla kogu ulatuses riigiabi eeskirjadest väljaspool, isegi kui seda kasutatakse selgelt kõrvaliseks majandustegevuseks, st tegevuseks, mis on otseselt seotud ja vajalik taristu toimimiseks või lahutamatult seotud peamise mittemajandusliku tegevusega, ning tegevuse ulatus on piiratud.

(50) Koolituse ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmise edendamine on liidu ja selle liikmesriikide majandus- ja sotsiaalpoliitika keskne eesmärk.

(51) Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest see suurendab nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada, parandab liidu tööstuse konkurentsivõimet ja etendab olulist rolli liidu tööhõivestrateegias. Selline abi tuleks seetõttu teatavatel tingimustel teavitamiskohustusest vabastada. Pidades silmas konkreetseid puudusi, millega VKEd vastamisi seisavad, ja suhteliselt suuremaid kulusid, mida nad peavad koolitusse investeerimisel kandma, tuleks käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatava abi osakaalu VKEde puhul suurendada. Käesoleva määrusega teavitamiskohustusest vabastatava abi osakaalu tuleks lisaks suurendada, kui koolitust pakutakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele. Mereveondusalase koolituse tunnusjooned õigustavad eraldi lähenemisviisi kasutamist selles valdkonnas.

(52) Teatavat liiki ebasoodsas olukorras olevatel või puudega töötajatel on ikka veel väga raske tööturule siseneda ja seal püsida. Seetõttu on põhjendatud, kui ametiasutused võtavad meetmeid, millega luuakse ettevõtetele stiimul nende töötajate kategooriate, eelkõige noorte, tööhõive suurendamiseks. Tööhõivekulud moodustavad osa iga ettevõtja tavalistest tegevuskuludest. Seepärast on eriti oluline, et ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav tööhõiveabi avaldaks positiivset mõju kõnealuste töötajate kategooriate tööhõive tasemele, mitte ainult ei võimaldaks ettevõtjatel vähendada kulusid, mida nad muidu peaksid kandma. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune abi vabastada teavitamiskohustusest, kui on tõenäoline, et see aitab kõnealuste kategooriate töötajatel uuesti siseneda tööjõuturule ja sinna püsima jääda.

(53) Jätkusuutlik majanduskasv ressursitõhusa, keskkonnasäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majanduse huvides on üks strateegia „Euroopa 2020” alustala. Säästev areng põhineb muu hulgas keskkonnakaitse kõrgel tasemel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel. Keskkonnakaitse seisab silmitsi turutõrgetega, mille tulemuseks on see, et tavalistes turutingimustes ei pruugi ettevõtjatel tingimata olla stiimulit enda põhjustatud saaste vähendamiseks, sest selline vähendamine võib suurendada nende kulusid.

(54) Keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaldamisel on komisjon saanud kogemuse, et mitmed abimeetmed võiks teavitamiskohustusest vabastada. Teavitamiskohustusest vabastatavad meetmed puudutavad ressursitõhusust, kliimamuutust ja energiameetmeid, millest on kasu keskkonnale.

ET 12 ET

Page 13: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(55) Ressursitõhususele on suunatud eelkõige energiasäästu ja energiatõhususe, koostootmise ja kaugkütte meetmed. Meetmed, mis ergutavad ettevõtteid saavutama kõrgemat keskkonnakaitse taset, kui näevad ette ELi standardid, võivad ressursitõhususele ja keskkonnale kasu tuua laiemalt, samas kui saastatud ala puhastamiseks antav abi (mis on põhjendatud juhul, kui saastaja ei ole teada) on konkreetselt suunatud keskkonnakahju heastamisele. Siinkohal osutatakse muu hulgas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta,10 mida on muudetud direktiiviga 2006/21/EÜ11 ja direktiiviga 2009/31/EÜ12.

(56) Selleks et saavutada taastuvenergia eesmärgid ning olenevalt sellest, kui palju on vaja täiendavat abi lisaks reguleerivale raamistikule, nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteem, nähakse käesoleva määrusega ette võimalus anda abi tehnoloogiliselt neutraalse konkureeriva pakkumismenetluse alusel, mis on avatud kõigile riigipiiriülestele pakkujatele. Selline menetlus aitab liidul saavutada oma eesmärgid kulutõhusal moel ning vältides moonutusi siseturul. Selleks julgustatakse liikmesriike osalema direktiiviga 2009/28/EÜ ette nähtud koostöömehhanismides, nii et toetatav energia aitaks saavutada riiklikke eesmärke.

(57) Negatiivsed hinnad esinevad siis, kui on elektri ülepakkumine. Selline olukord võib tekkida soodsate ilmaolude korral. Taastuvenergia tootjad võivad jätkata tootmist kuni hind langeb alla abi väärtuse. Ühest küljest võib selline olukord sundida kõiki tootjaid oma tootmist peatama või maksma tootmisele peale. Teisest küljest võib see pakkuda samale tootjale stiimulit võtma nõudlusele vastamise meetmeid, mis võimaldavad paindlikumalt reageerida langevatele elektrihindadele.

(58) Taastuvenergiat toetades tuleb tagada ka kohaldatavate säästlikkuse kriteeriumide täitmine. Biomassi kasutamiseks antav investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi vabastatakse teavitamiskohustusest vaid niivõrd, kuivõrd abi saavaid investeeringuid kasutatakse üksnes säästliku biomassi kasutamiseks, kui sellised säästlikkuse kriteeriumid vastu võetakse.

(59) Direktiivi 2003/96/EÜ13 alusel maksuvähenduste vormis antav keskkonnakaitset soodustav abi, mis kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, võib keskkonda mõjutada kaudselt ja seda ei tohiks anda kauem kui kümne aasta jooksul. Selle perioodi möödumisel peaksid liikmesriigid asjaomaste maksuvähenduste asjakohasust uuesti hindama. Kui käesoleva määruse konkreetne artikkel käsitleb maksuvabastuse vormis abimeedet, siis kohaldatakse seda artiklit.

(60) Keskkonnakaitse jaoks vajalike täiendavate investeeringute või tootmiskulude õige arvutamine on keskse tähtsusega selle kindlaks määramisel, kas abi on aluslepingu artikli 107 lõikega 3 kokkusobiv. Pidades silmas raskusi, mis võivad ilmneda keskkonnakaitse parandamiseks tehtavast investeeringust tuleneva täiendava kulu arvutamisel, nähakse käesoleva määrusega ette lihtsustatud arvutusmeetod keskkonnakaitse investeeringute kulu ja abi ülemmäära arvutamiseks,

10 ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete

käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta , ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse

süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006, ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.

13 ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

ET 13 ET

Page 14: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Artikkel 1Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste abiliikide suhtes:

(a) regionaalabi;

(b) Abi VKEdele investeerimisabi, tegevusabi ja VKEde rahastamisele juurdepääsu abi vormis;

(c) keskkonnakaitseabi;

(d) teadus- ja arendustegevuseks antav abi;

(e) VKEdele antav innovatsiooniabi;

(f) koolitusabi;

(g) abi ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate töölevõtmiseks ja tööhõiveks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

(a) kavade suhtes, mille kavandatav või tegelik aastane riigi raha kulu ületab 0,01% asjaomase liikmesriigi sisemajanduse koguproduktist (SKP) eelmisel kalendriaastal,14 ning juhul, kui kõnealuse kava kavandatav või tegelik aastaeelarve ületab 100 miljonit eurot. Sellistest kavadest tuleb teatada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt hiljemalt kuue kuu jooksul kuupäevast, mil eelnimetatud tingimus täideti. Kui liikmesriik teostab kolme aasta jooksul mitu identset või väga sarnast kava, siis käsitletakse neid selle sätte kohaldamisel koos;

(b) ekspordiga seotud tegevusele antav abi, täpsemalt abi, mis on otseselt seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

(c) abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata abi suhtes järgnevates sektorites:

(a) kalandus ja vesiviljelus, mis kuuluvad nõukogu määruse (EÜ) nr 104/200015 reguleerimisalasse. Kõnealuses sektoris tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski koolitusabi, VKEdele rahastamise juurdepääsuks antava abi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi suhtes.

(b) põllumajandustoodete esmatootmine; kõnealuses sektoris tuleks käesolevat määrust kohaldada siiski muude kui transpordiga seotud lisakulude kompenseerimiseks äärepoolseimates piirkondades vastavalt artikli 16 lõike 2 punktile b, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas antava abi, VKEdele

14 Eurostati riikide SKP aastaandemete põhjal vastavalt ostujõu standardile.15 EÜT C 82, 21.1.2000, lk 22.

ET 14 ET

Page 15: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

innovatsiooniks antava abi, keskkonnakaitseks antava abi ning ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antava abi puhul

(c) põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine järgmistel juhtudel:

i) koolitusabi;

ii) kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule viidud toodete hinna või koguse alusel; või

ii) kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

(d) konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antav abi vastavalt nõukogu otsusele nr 2010/78716;

(e) artiklis 14 loetletud regionaalabi liigid.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgneva suhtes:

(a) abikavad, millega ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi maksmine ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks;

(b) sihtotstarbeline üksikabi ettevõtetele, nagu on osutatud punktis a;

(c) raskustes olevatele ettevõtjatele antav abi.

(d) suurettevõtetele antav sihtotstarbeline üksikabi, välja arvatud sihtotstarbeline üksikabi, mida antakse lisaks abile, mis on antud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade alusel.

ALTERNATIIVNE VÕIMALUS: see säte jäetakse välja – suurettevõtetele antav erakorraline abi kuulub küll grupierandi määruse reguleerimisalasse, kuid vaata rangemaid nõudmisi seoses ergutava mõjuga artiklis 6.

5. Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabi meetmete suhtes, kui meede ise, selle tingimused või rahastamisviis kujutavad endast ELi õiguse mitteeristatavat rikkumist, eelkõige järgneva puhul:

(a) abimeetmed, mille andmise tingimuseks on abisaaja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või mis peamiselt tegutseb selles liikmesriigis;

(b) abimeetmed, mille andmise tingimuseks on, et abisaaja kohustab kasutama riigis toodetud tooteid või riiklikke teenuseid;

(c) abimeetmed, mis piiravad abisaaja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teises liikmesriigis.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud I lisas.

16 ELT L 336, 21.12.2010, lk 24.

ET 15 ET

Page 16: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

Artikkel 3Teavitamiskohustusest vabastamise tingimused

1. Abikavad, selliste kavade raames antav üksikabi ja sihtotstarbeline üksikabi peavad olema siseturuga kokkusobivad aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses ning need tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastada, kui kõnealune abi vastab kõigile I peatükis sätestatud tingimustele ning III peatükis sätestatud asjaomastele tingimustele.

2. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla käesoleva määrusega, sealhulgas üksikabi kooskõla kavade korral, mis on käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud.

Artikkel 4Teavitamiskünnised

Käesolevat määrust ei kohaldata üksikabi suhtes, mille brutotoetusekvivalent ületab järgmisi künniseid, olenemata sellest, kas see on antud sihtotstarbeliselt või abikava alusel:

(a) investeeringuteks ettenähtud regionaalabi: 75% maksimaalsest abisummast, mida 100 miljoni euro suuruste abikõlblike kuludega investeering võib saada, kui kohaldatakse heakskiidetud regionaalabi kaardiga kehtestatud abi ülemmäära, mis kehtib abi andmise ajal;

(b) VKEdele antav investeerimisabi: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta;

(c) riskifinantseerimisabi: nagu on sätestatud artikli 19 lõikes 9;

(d) abi idufirmadele: nagu on sätestatud artikli 20 lõigetes 3 ja 4;

(e) Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega: 2 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

(f) teadus- ja arendustegevuseks antav abi:

i) juhul kui projekt hõlmab peamiselt alusuuringuid: 40 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

ii) juhul kui projekt hõlmab peamiselt rakendusuuringuid: 20 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta;

iii) juhul kui projekt hõlmab peamiselt tootearendust: 10 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta.

iv) kui abi teadus- ja arendustegevuse projektidele antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga, võib i, ii, ja iii punktis osutatud summasid suurendada 50% võrra;

v) kui tegemist on EUREKA projektiga või kui projekti viiakse ellu aluslepingu artikli 187 alusel loodud ühisettevõtte abil, võib punktides i–iii osutatud summad kahekordistada.

ET 16 ET

Page 17: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

vi) abi teostatavusuuringuks, mis valmistab ette teadusuuringut: 7,5 miljonit eurot uuringu kohta;

vii) kui abi on seotud teadusuuringute taristu rajamise või uuendamisega: 15 miljonit eurot taristu kohta;

(g) VKEdele antav innovatsiooniabi: 5 miljonit eurot abisaaja kohta;

(h) koolitusabi: 2 miljonit eurot koolitusprojekti kohta;

(i) ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks antav abi: 5 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

(j) puudega töötajate tööhõive jaoks palgakulude vormis antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

(k) puudega töötajate tööhõivest tulenevate lisakulude hüvitamiseks antav abi: 10 miljonit eurot ettevõtja kohta aastas;

(l) investeerimisabi keskkonnakaitseks, sealhulgas abi keskkonnauuringuteks: 7,5 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.

Artikkel 5Abi läbipaistvus

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult läbipaistva abi suhtes.

2. Eelkõige loetakse läbipaistvaks järgmised abiliigid:

(a) toetuste ja intressitoetustena antav abi;

(b) laenudena antav abi, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud abi andmise ajal kehtinud viitemäära alusel;

(c) garantiidena antav abi:

i) kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises17; või

ii) kui enne rakendamist on garantii brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjoni vastu võetud riigiabi käsitleva määruse kontekstis komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud ning heakskiidetud metoodikas käsitletakse selgesõnaliselt asjaomaste garantiide ja aluseks olevate tehingute liike.

(d) maksumeetmete vormis antav abi, kui meetmega on ette nähtud ülemmäär, millega tagatakse, et kohaldatavat künnist ei ületata;

(e) riskifinantseerimismeetmena antav abi, kui on täidetud artiklis 19 sätestatud tingimused;

(f) idufirmadele antav abi, kui on täidetud artiklis 20 sätestatud tingimused;

(g) tagasimakstava ettemakse vormis antav abi, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavaid künniseid, või enne rakendamist on garantii brutotoetusekvivalendi arvutamise metoodikast komisjonile teatatud ja komisjon on selle heaks kiitnud.

17 Praegu komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes, ELT C 155, 20.6.2008, lk 10.

ET 17 ET

Page 18: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

Artikkel 6Ergutav mõju

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult abi suhtes, millel on ergutav mõju.

2. Abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks taotluse, mille vorm on sätestatud IV lisas.

3. TÄIENDAV VÕIMALUS 1 SUURETTEVÕTETE PUHUL: Suurettevõtetele antaval abil loetakse olevat ergutav mõju, kui lisaks lõikes 2 sätestatud tingimuse täitmisele on liikmesriik enne asjaomase üksikabi andmist kontrollinud, et abisaaja koostatud dokumentatsioon kinnitab ühe või mitme järgmise kriteeriumi täitmist:

(a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel;

(b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

(c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

(d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt, või

(e) artiklis 15 nimetatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul: abi puudumisel ei oleks projekti asjaomases abistatavas piirkonnas sellisel kujul teostatud.

4. Erandina lõikest 2 loetakse maksumeetmel olevat ergutav mõju, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) maksumeetmega antakse õigus saada abi kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ja ilma, et liikmesriik saaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutada; ning

(b) maksumeede on vastu võetud enne abi saava projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist, kuid seda tingimust ei kohaldata maksumeetme kava järglaskavade puhul, eeldusel et tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksumeetmete kavadega.

5. Erandina lõikest 2 loetakse järgmistel abi liikidel olevat ergutav mõju, kui on täidetud III peatükis esitatud asjaomastes erisätetes olevad tingimused:

(a) ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks palgatoetuste vormis antav abi ning puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuste vormis antav abi artikli 28 kohaselt,

(b) abi puudega töötajate tööhõive lisakulude kompenseerimiseks artikli 29 kohaselt,

(c) abi VKEdele rahastamisele juurdepääsuks artiklite 17 ja 18 kohaselt,

(d) keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi, kui on täidetud artiklis 35 sätestatud tingimused.

Artikkel 7Proportsionaalsus

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult proportsionaalse abi suhtes.

ET 18 ET

Page 19: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastatud abi loetakse olevat proportsionaalne, kui see vastab III peatükis sätestatud maksimaalsetele abi osatähtsustele või summadele.

Artikkel 8Abi osakaal ja abikõlblikud kulud

1. Abi osakaalu ja abikõlblike kulude arvutamisel lähtutakse kõigi kasutatavate arvude puhul summadest, millest ei ole makse ega muid tasusid maha arvatud. Abikõlblikke kulusid tõendatakse selgete, üksikasjalike ja ajakohaste kirjalike tõenditega.

2. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

3. Mitmes osas välja makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Abikõlblike kulude väärtus diskonteeritakse nende andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat viitemäära.

4. Juhul kui abi antakse maksusoodustusena, diskonteeritakse abi osad viitemäärade alusel, mis kehtivad ajal, mil maksusoodustus kehtima hakkab.

5. Kui abi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, mida brutotoetusekvivalendi arvutamise aktsepteeritava metoodika puudumise tõttu väljendatakse protsendina abikõlblikest kuludest, ning meede näeb ette, et projekti õnnestumise korral, mis on määratletud mõistliku ja kaalutletud hüpoteesi alusel, makstakse ettemaks tagasi koos intressiga, mis on vähemalt võrdne abi andmise hetkel kohaldatud diskontomääraga, võib III peatükis sätestatud abi ülemmäära suurendada 10 protsendipunkti võrra.

6. Kui regionaalabi antakse tagasimakstavate ettemaksete vormis, ei tohi suurendada abi ülemmäära, mis on sätestatud regionaalabi kaardis, mis kehtib abi andmise hetkel.

Artikkel XVKE staatus

[Kui aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastamine on piiratud ainult VKEdega või kui käesoleva määruse alusel kohaldatakse VKE suhtes soodsamaid tingimusi, võib VKE kasutada teavitamiskohustusest vabastamist või käesoleva määruse soodsamaid tingimusi eeldusel, et ta ei kaota oma VKE staatust [x] aasta jooksul alates abi andmisest selle tõttu, et VKEst saab suurettevõtte partner või seotud ettevõte II lisa artikli 3 tähenduses.]

Artikkel 9Kumuleerimine

1. Selle kindlakstegemisel, kas artiklis 4 sätestatud üksikabi teavitamiskünniseid ja III peatükis sätestatud abi maksimaalset osatähtsust on järgitud, võetakse arvesse abi saavale tegevusele või projektile eraldatavate avaliku sektori toetusmeetmete kogusummat, olenemata sellest, kuidas meetmeid rahastatakse. Komisjoni tsentraalselt hallatavat liidu rahastamist, mis ei ole otseselt või kaudselt liikmesriigi kontrolli all ning ei ole riigiabi, ei tuleks siiski võtta arvesse, kui Euroopa õigusaktidele vastavuse huvides hinnatakse koos liidu rahastamist ja riiklikku rahastamist.

ET 19 ET

Page 20: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud abi, millel on kindlaksmääratavad abikõlblikud kulud, võib kumuleerida järgnevaga:

(a) mis tahes muu riigiabi, kui kõnealused meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega.

(b) mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, kuid ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida käesoleva määruse kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse.

3. Käesoleva määruse artiklite 19, 20 ja 21 alusel teavitamiskohustusest vabastatud abi, mille abikõlblikud kulud ei ole kindlaksmääratavad, võib kumuleerida mis tahes muu riigiabi meetmega, mille abikõlblikud kulud on kindlaksmääratavad.

4. Käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, millel on samad abikõlblikud kulud, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud käesoleva määruse III peatükis.

5. Erandina lõike 1 punktist b võib puudega töötajate jaoks artiklite 28 ja 29 kohaselt antava abi samade abikõlblike kulude osas kumuleerida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abiga, ületades käesoleva määruse alusel kohaldatavat kõrgeimat künnist, tingimusel et sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata abi osatähtsust rohkem kui 100% asjaomastest kuludest ühelgi perioodil, mil asjaomased töötajad töötasid.

Artikkel 10Avaldamine ja teave

1. Asjaomane liikmesriik avaldab ühtsel riigiabi veebisaidil või ühtsel veebisaidil, mis koondab teavet erinevatelt veebisaitidelt:

(a) iga käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abimeetme kohta kokkuvõtliku teabe standardvormis, mis on sätestatud III lisas;

(b) iga meetme tervikteksti, sealhulgas selle muudatused, või lingi, mis võimaldab tekstile juurdepääsu;

(c) teabe iga üksikabi andmise kohta standardvormis, mis on sätestatud III lisa III osas.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud teave peab olema esitatud ja juurdepääsetav standardsel viisil, nagu on kirjeldatud V lisas, ning võimaldama tõhusat otsingut ja allalaadimist. Lõikes 1 osutatud teave peab olema ajakohane ja kättesaadav vähemalt 10 aasta jooksul alates kuupäevast, mil abi anti.

3. Lõikes 1 osutatud kava või erakorralise meetme täistekst peab eelkõige sisaldama selget viidet käesolevale määrusele, tsiteerides selle pealkirja ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viidet, ning III peatüki erisätetele, mis kõnealust õigusakti puudutavad, või vajaduse korral viidet riiklikule õigusaktile, mis tagab vastavuse käesoleva määruse asjaomastele sätetele. Täistekstile peavad olema lisatud rakendussätted ja teksti muudatused.

4. Komisjon avaldab:

(a) oma veebisaidil lingid liikmesriikide riigiabi veebisaitidele, millele osutati lõikes 1;

ET 20 ET

Page 21: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(b) Euroopa Liidu Teatajas kokkuvõtliku teabe, millele osutati lõike 1 punktis a.

Artikkel 11Grupierandi tühistamine

Kui asjaomane liikmesriik annab abi, mis väidetavalt on käesoleva määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud, kuid käesolevas peatükis või III peatükis sätestatud tingimused ei ole täidetud, võib komisjon, pärast liikmesriigile oma seisukohtade avaldamiseks võimaluse andmist võtta vastu otsuse, et asjaomase liikmesriigi kõikidest või osadest edaspidistest abimeetmetest tuleb komisjoni teavitada aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt. Meetmed, millest tuleb teatada, võivad eelkõige olla meetmed teatavate abisaajate hüvanguks või meetmed, mille on vastu võtnud asjaomase liikmesriigi teatavad asutused.

ET 21 ET

Page 22: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

II PEATÜKKMenetlusnõuded

Artikkel 12Aruandlus

Liikmesriigid edastavad komisjonile:

(a) Komisjoni elektroonilise teavitussüsteemi18 kaudu artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud kokkuvõtliku teabe koos lingiga, mis võimaldab juurdepääsu abimeetme täistekstile, nagu on osutatud artikli 10 lõike 1 punktis b, 20 päeva jooksul alates abimeetme jõustumisest;

(b) teabe iga üksikabi kohta, mis ületab 3 miljonit eurot, välja arvatud 5. jaoga hõlmatav abi, III lisa III osas sätestatud vormingus 20 päeva jooksul alates päevast, mil abi anti.

(c) komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 794/200419 III peatükis osutatud iga-aastase aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, elektroonilises vormingus, mis sisaldab käesoleva määruse III lisas sätestatud teavet, iga täisaasta või iga aasta osa kohta, mil käesolevat määrust kohaldatakse,

Artikkel 13Järelevalve

Selleks et võimaldada komisjonil kontrollida käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abi, säilitavad liikmesriigid üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, tõestamaks, et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud. Kõnealuseid andmeid säilitatakse 10 aastat alates päevast, mil üksikabi anti või kava alusel anti viimast korda abi. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 20 tööpäeva jooksul või võimaliku taotluses kindlaksmääratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe ja lisadokumendid, mida komisjon peab käesoleva määruse kohaldamise järelevalve jaoks vajalikuks.

III PEATÜKKErinevate abiliikide suhtes kohaldatavad erisätted

1. JAGU – REGIONAALABI

Artikkel 14Regionaalabi reguleerimisala

1. Käesolevat määrust ei kohaldata:

18 Komisjoni määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, artikli 3 lõige 4; ELT L 140, 1.4.2004, lk 1.

19 ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

ET 22 ET

Page 23: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(a) regionaalabi suhtes, millega soodustatakse tegevust terasesektoris, söesektoris, laevaehitussektoris, sünteeskiusektoris, transpordisektoris ja lennujaamade taristu puhul;

(b) regionaalabi suhtes, mida antakse kavade raames, mis on suunatud konkreetsetele majandussektoritele käesoleva määruse tähenduses; kavasid, millega soodustatakse turismindust, lairibataristut või põllumajandustooteid, ei peeta konkreetsele majandussektorile suunatuks;

(c) regionaalabi suhtes, mida antakse kavade raames, millega kompenseeritakse äärepoolseimates piirkondades või hõredalt asustatud piirkondades toodetud kaupade transpordikulud ning:

i) soodustatakse aluslepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevust; või

ii) soodustatakse tegevust, mida NACE Rev. 2 A jao alusel klassifitseeritakse põllumajanduseks, metsanduseks ja kalanduseks, NACE Rev. 2 B jao alusel mäetööstuseks ning NACE Rev. 2 D jao alusel elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks; või

iii) soodustatakse torutransporti;

(d) energiasektorile antava riigiabi suhtes (elektritootmine, energiataristu, koostootmine, kaugküte);

(e) investeeringuteks ettenähtud regionaalse üksikabi suhtes, kui seda antakse abisaajale, kes on teises EMP piirkonnas sama või sarnase tootmistegevuse lõpetanud kahe aasta jooksul enne investeeringuteks ettenähtud abi taotluse esitamist või kui abisaajal on konkreetne plaan selline tegevus lõpetada kuni kahe aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist asjaomases piirkonnas.

Artikkel 15Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi

1. Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavad on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

Sihtotstarbeline üksikabi, mida kasutatakse investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade alusel antava abi täiendamiseks ja mis ei ületa 50% kogu investeeringuks ettenähtud abist, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

ALTERNATIIVNE VÕIMALUS: Käesolev säte jäetakse välja, kui teavitamiskohustusest vabastatakse suurettevõtetele antav sihtotstarbeline üksikabi.

2. Abi antakse regionaalabikõlblikes piirkondades, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ajavahemikuks 2014–2020 heakskiidetud regionaalabi kaardis.

ET 23 ET

Page 24: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

3. Tegevusprogrammist välja jääva investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul peab liikmesriik näitama, et meede vastab regionaalsele arengustrateegiale, millel on selgelt määratletud eesmärgid, ja sellega kaasneb punktisüsteem, mis võimaldab abi andvatel asutustel investeeringud prioriteetsuse alusel reastada ja eesmärkidele vastavalt valida.

4. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas võib abi anda alginvesteeringuks käesoleva määruse tähenduses, hoolimata abi saaja suurusest. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abi saavas piirkonnas võib VKEdele abi anda mis tahes alginvesteeringuks, kuid suurettevõtetele võib abi anda alginvesteeringuks, millega soodustatakse asjaomases piirkonnas uut tegevusvaldkonda käesoleva määruse tähenduses.

5. Järgmised kulud on abikõlblikud:

(a) investeerimiskulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse;

(b) investeeringuga otseselt loodud töökohtade palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks; või

(c) punktide a ja b kombinatsioon.

6. Investeeringut peab pärast investeeringu tegemist säilitama abi saanud piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde korral kolm aastat). Kui abi arvutatakse palgakulu põhjal, tuleb investeeringuga loodud iga töökohta säilitada asjaomases piirkonnas viis aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast (VKEde korral kolm aastat). See ei takista masinate või seadmete väljavahetamist, kui need on tehnoloogia kiire arengu tõttu vananenud, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas eespool nimetatud miinimumperioodi jooksul.

7. Suurettevõtete puhul peavad omandatavad varad olema uued. Materiaalsete varade liisingu abil omandamise korral peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(a) maa ja hoonete rendi korral peab rendisuhe jätkuma vähemalt viis aastat (VKEde korral kolm aastat) pärast investeerimisprojekti kavandatud lõppu;

(b) tehase või masinate liisingute korral peab liising olema kapitalirendi vormis ning sisaldama kohustust osta vara liisingu lõppedes välja.

Äriühingu ülevõtmiste (omandamiste) korral tuleb arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Sellist vara, mille omandamise jaoks on abi antud juba enne ostmist, ei käsitata abikõlblikuna. Kui väikeettevõtte äritegevuse võtavad üle algsete omanike perekonnaliikmed või ettevõtte endised töötajad, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad peab ostma sõltumatu investor.

8. Regionaalse investeerimisprojektiga otseselt loodud tööhõive puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

(a) töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast tööde lõppu; ning

(b) investeerimisprojekti tulemusel töötajate arv asjaomases ettevõttes peab kokkuvõttes suurenema, võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega.

9. Lairibavõrgu arendamiseks antava regionaalabi puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:

ET 24 ET

Page 25: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(a) abi võib anda üksnes piirkondadele, kus ei ole sama kategooria taristut (lairibavõrk või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk) või kuhu sarnast taristut lähitulevikus tõenäoliselt ei looda; ning

(b) abi saav võrguoperaator peab pakkuma aktiivset ja passiivset hulgijuurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel võimalusega tõhusaks ja täielikuks teenuste eraldamiseks; ning

(c) abi antakse valikukonkursi alusel.

10. Teadusuuringute taristutele võib regionaalabi anda üksnes juhul, kui taristud tagavad juurdepääsu läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel turutingimustel.

11. Abi osakaal brutotoetusekvivalendina ei tohi ületada abi andmise ajal asjaomases piirkonnas kehtivat abi ülemmäära. Kui abi osakaal arvutatakse lõike 5 alusel, ei tohi abi ülemmäär ületada kõige soodsamat summat, mis tuleneb kõnealuse osakaalu kohaldamisest investeeringukulu või palgakulu alusel. Suurte investeerimisprojektide puhul, mille abikõlblikud kulud on alla 100 miljoni euro, võib abi ülemmäära anda ainult abikõlblikele kuludele 50 miljoni ulatuses. Abikõlblike kulude puhul, mis ületavad esimest 50 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära 50% võrra.

12. Alginvesteeringu puhul, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, mis on hõlmatud määrusega [KOM(2011)611 ERF/ETK määrus], kehtib selle piirkonna abi osakaal, kus alginvesteering tehti, kõigile projektis osalevatele abi saajatele. Kui alginvesteering tehti kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on abi ülemmäär see, mida kohaldatakse piirkonnas, kus on kõige suurem osa abikõlblikest kuludest. Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvates abi saavates piirkondades kohaldatakse seda sätet üksnes VKEde suhtes.

13. Asjaomases regionaalabi kavas sätestatud abi ülemmäära võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikestele ettevõtetele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral, välja arvatud suurtele investeerimisprojektidele antava abi puhul.

14. Abisaaja enda rahaline panus peab moodustama vähemalt 25% abikõlblikest kuludest, kas omavahendite või välise finantseerimise näol vormis, mis ei hõlma avaliku sektori toetust. Juhul kui abi ülemmäär ületab 75%, sest seda on suurendatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 13, vähendatakse abisaaja rahalist panust vastavalt.

Artikkel 16Regionaalne tegevusabi

1. Regionaalse tegevusabi kavad äärepoolseimates piirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Regionaalse tegevusabi kavadega kompenseeritakse järgmist:

(a) tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transport;

(b) lisakulud äärepoolseimates piirkondades, mis ei ole transpordikulud.

Tegevusabi saamiseks kõlblikes piirkondades transpordikulude kompensatsiooni saavad ettevõtted peavad olema asutatud kõnealustes piirkondades. Abi arvutatakse

ET 25 ET

Page 26: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

kindla summana tonnkilomeetri või TEU20-kilomeetri kohta või mõne muu asjaomase ühiku alusel. Iga kindel summa määratakse transpordikulude standardskaala alusel, pidades silmas transpordiliiki või kaubaliiki või kombinatsiooni mõlemast. Iga transpordikulude standardskaala määratakse kindlaks eelnevalt, võttes aluseks kaupade teekonna lähetamiskohast sihtkohta asjaomase liikmesriigi piires, kasutades transpordiliiki või transpordiliikide kombinatsiooni, mis on abisaajatele kõige odavam. Transpordikulude standardskaala jaoks valitava transpordiliigi või transpordiliikide kombinatsiooni puhul tuleb eelistada transpordiliike, millega kaasnevad väikseimad kulud keskkonnale.

Muude kui transpordikulude katmiseks äärepoolseimates piirkondades abi saavad ettevõtted peavad olema asutatud kõnealustes piirkondades. Iga-aastane summa abisaaja kohta ei tohi ületada madalaimat järgmistest summadest:

10% aastasest müügitulust, mida kõnealuse äärepoolseima piirkonna abisaaja saab;

10% aastasest netokäibest, mida kõnealuse äärepoolseima piirkonna abisaaja evib.

3. Järgmised kulud on abikõlblikud:

(a) transpordikulud:

abikõlblikus piirkonnas toodetud valmistoodete transport lähetamiskohast kõnealuses abikõlblikus piirkonnas sihtkohta asjaomase liikmesriigi muus piirkonnas või muus liikmesriigis;

tootmiseks kasutatava tooraine või vahetoodete transport lähetamiskohast asjaomase liikmesriigi muus piirkonnas või muus liikmesriigis või kolmandas riigis sihtkohta abikõlblikus piirkonnas.

ainult äärepoolseimate piirkondade puhul: asjaomases äärepoolseimas piirkonnas toodetud tooraine või vahetoodete transport tootmiskohast asjaomases piirkonnas asuvasse lõpptöötluskohta;

(b) täiendavad tootmis- ja tegevuskulud (muud kui transpordikulud), mida äärepoolseimas piirkonnas asutatud abisaaja on kandnud, ning mis otseselt tulenevad ühest või mitmest aluslepingu artiklis 349 nimetatud püsivast ebasoodsast tingimusest.

4. Abi osakaal ei tohi ületada 100% abikõlblikest kuludest.

2. JAGU – VKEDELE ANTAV ABI

Artikkel 17VKEdele antav investeerimisabi

1. VKEdele antav investeerimisabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

20 Twenty-foot equivalent unit (20 jala pikkune konteiner).

ET 26 ET

Page 27: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Järgmised kulud on abikõlblikud:

(a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikud kulud; või

(b) otseselt investeerimisprojektiga loodud töökohtade prognoositud palgakulud, mis arvutatakse välja kaheks aastaks.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitlemiseks peavad investeeringud seisnema järgnevas:

(a) investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; või

(b) ettevõttega otseselt seotud põhivara soetamine, kui ettevõte lõpetas tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ning kui varad ostab sõltumatu investor. Tehing peab toimuma turutingimustel.

Kui väikeettevõtte äritegevuse võtavad üle algsete omanike perekonnaliikmed või ettevõtte endised töötajad, siis ei ole vaja täita tingimust, et varad peab ostma sõltumatu investor. Investeeringuna ei käsitata ainuüksi ettevõtja aktsiate omandamist.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitamiseks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele:

(a) seda peab kasutama üksnes abi saav ettevõtja; ja

(b) seda tuleb käsitada amortiseeruva varana; ning

(c) vara tuleb soetada kolmandatelt isikutelt reaalturutingimustel; või

(d) vara peab ettevõtte vara hulka kuuluma vähemalt kolm aastat.

5. Käesoleva määruse kohaldamisel abikõlblike kuludena käsitamiseks peavad investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad vastama järgmistele tingimustele:

(a) töökohad luuakse kolme aasta jooksul pärast investeeringu tegemist;

(b) investeerimisprojekti tulemusel töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suureneb, võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega;

(c) loodavaid töökohti tuleb säilitada vähemalt kolm aastat alates töökoha esmatäitmise kuupäevast.

6. Abi osakaal ei tohi ületada:

(a) väikeettevõtete puhul 20% abikõlblikest kuludest;

(b) keskmise suurusega ettevõtete puhul 10% abikõlblikest kuludest.

Artikkel 18Abi VKEde koostöökuludeks, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega

1. Abi koostöökuludele, mis on seotud Euroopa territoriaalse koostöö projektidega, mis on hõlmatud määrusega [MOM(2011)611 ERF/ETK], on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

ET 27 ET

Page 28: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Abikõlblikud on järgmised kulud:

(a) korralduslikud koostöökulud;

(b) kulud nõustamis- ja tugiteenustele, mis on seotud koostööga ja mida pakuvad välised konsultandid ja teenusepakkujad;

(c) reisikulud, kulu projektiga otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, töövahendite ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks.

Artikli 2 punkti b osutatud teenused ei või kujutada endast pidevat ega korrapärast tegevust ega olla seotud ettevõtja tavapäraste tegevuskuludega nagu rutiinsed maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam.

3. Abisumma ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

Artikkel 19VKEde juurdepääs rahastamisele: riskifinantseerimismeetmed

1. Riskifinantseerimismeetmed on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Riskifinantseerimismeetmed võivad olla järgmised:

(a) omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringud finantsvahendajatele, kes pakuvad otsest või kaudset riskifinantseerimist kõlblikele VKEdele; või

(b) garantiid investoritele või finantsvahendajatele, et katta kahjum, mis tuleneb kõlblikele VKEdele antud riskifinantseeringust; või

(c) laenud finantsvahendajatele, kes pakuvad kõlblikele VKEdele riskifinantseerimist; või

(d) maksusoodustused sõltumatutele erainvestoritele, kes on kõlblikele VKEdele riskifinantseerimist pakkuvad füüsilised isikud.

3. Riskifinantseerimismeetmed peavad olema avatud igat liiki finantsvahendajatele, kes täidavad investeeringu laadiga objektiivselt põhjendatud eelnevalt sätestatud tingimusi, ning meetmega ei tohi diskrimineerida finantsvahendajaid tulenevalt nende asutamiskohast või äriregistrisse kandmisest mis tahes liikmesriigis. Seda tingimust ei kohaldata üksuste suhtes, kellele liikmesriik on usaldanud riskifinantseerimismeetme elluviimise.

4. Riskifinantseerimismeetmed on suunatud VKEdele, kes algse riskifinantseerimise ajal on börsil noteerimata ja täidavad ühte järgmistest kõlblikkuse kriteeriumidest:

(a) nad on tegutsenud mis tahes turul vähem kui 5 aastat alates nende esimest kaubanduslikust müügist; või

(b) on registreerimisest alates saavutanud keskmise aastakäibe, mis ei ületa 10% kogurahastamisest riskifinantseerimismeetmete raames; või

(c) on taotlenud toetust riskifinantseerimismeetme raames eesmärgiga siseneda uuele tooteturule ja lõpetada eelnev äritegevus äriplaani alusel, milles on sätestatud sellise muutuse tingimused.

ET 28 ET

Page 29: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

5. Riskifinantseerimismeetmega võib toetada ka jätkuinvesteeringuid, mis tehakse pärast lõike 4 punktis a nimetatud viieaastast perioodi.

6. Riskifinantseerimismeetmega võib toetada asenduskapitali üksnes juhul, kui viimast kombineeritakse uue kapitaliga, mis moodustab vähemalt 50% igast investeerimisvoorust kõlblikusse VKEsse.

7. Käesoleva artikli lõike 2 punkti a alla kuuluvate omakapitaliinstrumentide puhul, ei tohi muuks otstarbeks kui riskifinantseerimise pakkumiseks kõlblikele VKEdele kasutada rohkem kui 30% fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast.

8. Riskifinantseerimise pakkumine kõlblikele VKEdele võib toimuda omakapitali, kvaasiomakapitali investeeringute, riskifinantseerimislaenude või nende kombinatsiooni vormis.

9. Käesoleva artikli lõike 8 osutatud riskifinantseeringu kogusumma ei tohi ületada 10 miljonit eurot kõlbliku VKE kohta.

10. Riskifinantseerimismeede peaks toetama sõltumatute erainvestorite lisarahastamist finantsvahendajate või kõlblike VKEde tasandil, et saavutada kogusumma, mis ulatub järgmiste miinimumkünnisteni:

(a) 10% kõlblikule VKE-le antud riskifinantseeringust enne esimest kaubanduslikku müüki mis tahes turul;

(b) 40% riskifinantseeringust, mis antakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kõlblikule VKE-le;

(c) 60% riskifinantseeringust jätkuinvesteeringu puhul pärast käesoleva artikli lõike 4 punktis a nimetatud viieaastast perioodi.

11. Riskifinantseerimismeede peab vastama järgmistele tingimustele:

(a) finantsvahendajad, investorid ja haldurid valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord, mille puhul eelistatakse asümmeetrilist kasumi jagamist langusriski kaitsele;

(b) asümmeetrilise kahjumi jagamise puhul avaliku ja erasektori investorite vahel on avaliku sektori esimese kahjumi ülemmäär 20% tema koguinvesteeringust;

(c) Lõike 2 punkti b alla kuuluvate garantiide puhul on garantiimäär kuni 50% ja liikmesriigi kogukahjumi ülemmäär 20% garantiiportfelli alusvarast.

Punkti a ei kohaldata üksuste suhtes, kellele liikmesriik on usaldanud riskifinantseerimismeetme elluviimise.

12. Finantsvahendajaid kaasavate riskifinantseerimismeetme puhul tuleb täita järgmised tingimused, et tagada kasumit taotlevad rahastamisotsused:

(a) finantsvahendaja on asutatud seaduste kohaselt ning toimub nõuetekohane hoolsus, et tagada äriliselt usaldusväärne investeerimisstrateegia, sealhulgas asjakohane riskide hajutamine, et tagada investeerimisportfelli majanduslik elujõulisus ning tõhusus portfelli suuruse ja territoriaalse hõlmavuse seisukohast; ning

(b) kõlbliku VKE riskifinantseerimise saamise aluseks on elujõuline äriplaan, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid toote, müügi ja kasumlikkuse arengu kohta ning milles on eelnevalt kindlaks tehtud finantsiline elujõulisus; ning

ET 29 ET

Page 30: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(c) iga investeeringu jaoks on olemas selge ja realistlik väljumisstrateegia.

13. Finantsvahendajaid juhitakse äriliste põhimõtete alusel. Vastavus sellele on tagatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

(a) haldur peab olema sõltumatu, professionaalne ning seaduse või lepinguga kohustatud tegutsema professionaalselt haldurilt eeldatava hoolsusega ja heas usus; ning

(b) halduri töötasu peab vastama turul valitsevale praktikale; ning

(c) halduri töötasu peab olema seotud tulemuslikkusega või peab ta jagama investeerimisriski investeerides oma vahendeid samadel riskitingimustel kui avaliku sektori investori vahendeid; ning

(d) halduri ja investorite vahel peab olema leping, milles on sätestatud investeerimisstrateegia, kriteeriumid ja investeeringute ajakava; ning

(e) erainvestorid on esindatud investeeringute vahendaja juhtorganites proportsionaalselt oma osalusega, kuid nad ei tohi olla seotud igapäevaste rahastamisotsustega.

Punktis b sätestatud tingimused on eeldatavalt täidetud, kui haldur valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva konkursiga, mille aluseks on kogemuste, pädevuse ning tegevusvõime ja finantssuutlikkusega seotud objektiivsed kriteeriumid.

14. Riskifinantseerimismeetme puhul, mis pakub garantii- ja laenuinstrumente, mis kuuluvad käesoleva artikli lõike 2 punktide b ja c alla, peab täitma järgmisi tingimusi:

(a) finantsvahendaja peab olema võimeline eelneva kolme aasta finantsaruannetega tõestama, et riskifinantseerimismeetmega toetatav laenuportfell sisaldab märkimisväärsel hulgal VKEsid, mida finantsvahendaja siseste reitingukategooriate alusel ei oleks ilma meetmeta rahastatud.;

(b) lõike 9 kohase maksimaalse investeerimissumma arvutamisel võetakse arvesse laenu nominaalsumma.

Artikkel 20VKEde juurdepääs rahastamisele: abi idufirmadele

1. Idufirmade abikavad on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on ettevõtted, mis ei ole börsil noteeritud viie aasta jooksul alates nende registreerimisest, mis ei ole veel kasumit jaganud, mis ei ole moodustatud liitumise teel ja mis on:

(a) väikeettevõtted; või

(b) väikesed ja innovaatilised ettevõtted käesoleva määruse tähenduses.

3. Idufirmadele antav abi võib olla järgmine:

(a) intressiga laenud, mis ei vasta turutingimustele, kuni viie aastase kestusega ja maksimaalses nominaalväärtuses 2 miljonit eurot või 3 miljonit eurot, kui

ET 30 ET

Page 31: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas või 4 miljonit eurot, kui ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas;

(b) preemiaga garantiid, mis ei vasta turutingimustele, kuni viie aastase kestusega ja maksimaalses nominaalväärtuses 3 miljonit eurot või 4,5 miljonit eurot, kui ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas või 6 miljonit eurot, kui ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas;

(c) toetused, intressimäära ja garantiitasu vähendused maksimaalse brutotoetusekvivalendiga 0,4 miljonit eurot või 0,6 miljonit eurot, kui ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas või 0,8 miljonit eurot, kui ettevõtte on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimustele vastavas abistatavas piirkonnas;

4. Väikeste ja innovaatiliste ettevõtete puhul võib lõikes 3 sätestatud maksimummäärad kahekordistada.

5. Abisaaja võib saada abi ainult üks kord idufirmaks kvalifitseerumise ajal.

Artikkel 21VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi

1. VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Kui platvormi operaator on VKE võib abimeede olla platvormi operaatorile kui idufirmale antav abi, mis juhul kohaldatakse artikli 20 sätestatud tingimusi.

3. Abimeede võib olla maksusoodustus sõltumatule erainvestorile, kes investeerib platvormi kaudu ning kes on füüsiline isik seoses oma riskikapitali investeeringutega VKEdesse alternatiivse kauplemisplatvormi kaudu.

Artikkel 22Esmaseks taustuuringuks antav abi

1. Osasid taustuuringu kulusid kattev abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on esmase taustuuringu kulud või esmane sõelumine enne ametlikku hoolsuskohustust, mille viivad läbi professionaalsed fondijuhid või investorid, et teha kindlaks sihtettevõtted enne hoolsuskohustuse etappi.

3. Abi võib olla toetuse vormis.

4. Abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

ET 31 ET

Page 32: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

3. JAGU – TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS ANTAV ABI

Artikkel 23Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi

1. Teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Teadus- ja arendustegevuse projekti abi saav osa peab olema täielikult liigitatav ühe või mitme järgneva kategooria alla:

(a) alusuuringud;

(b) rakendusuuringud;

(c) tootearendus;

(d) teostatavusuuringud.

3. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised:

(a) personalikulud;

(b) vahendite, seadmete, hoonete ja maa kulud sel määral, mil neid kasutatakse teadus- ja arendustegevuse projekti jaoks ja selle läbiviimise aja jooksul;

(c) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turuhindadega ostetud või litsentseeritud teadmiste ja patentide kulud reealturutingimustel, ning nõustamise ja samaväärsete, üksnes teadustegevuse jaoks kasutatud teenuste kulud;

(d) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt teadus- ja arendustegevuse projekti tõttu;

Kui abistatava projekti tulemiks on kaubanduslikult kasutatav prototüüp või katseprojekt, siis lahutatakse abikõlblikest kuludest enne või pärast puhastulu, mis saadi esimese viie kaubandusliku kasutuse aasta jooksul.

4. Abikõlblikud kulud teostatavusuuringu puhul on uuringu kulud.

5. Abi osakaal ei tohi ületada:

(a) alusuuringute puhul 100% abikõlblikest kuludest;

(b) rakendusuuringute puhul 50% abikõlblikest kuludest;

(c) tootearenduse puhul 25% abikõlblikest kuludest;

(d) teostatavusuuringute puhul 50% abikõlblikest kuludest.

6. Rakendusuuringute või tootearenduse puhul võib abi osakaalu suurendada abi ülemmäärani 80% abikõlblikest kuludest järgnevalt:

(a) 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtete puhul ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtete puhul;

(b) 15 protsendipunkti võrra, kui:

ET 32 ET

Page 33: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

i) projekt hõlmab koostööd, milles osaleb vähemalt üks VKE, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis ja ükski ettevõtte ei kanna rohkem kui 70% abikõlblikest kuludest, või on kaasatud vähemalt üks teadmisi levitav organisatsioon, mis kannab üksi või koos teiste sarnaste organisatsioonidega vähemalt 10% abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus oma uuringutulemused avaldada; või

ii) projekti tulemusi levitatakse laialdaselt konverentsidel, väljaannetes, avatud juurdepääsuga hoidlates või tasuta või avatud lähtekoodiga tarkvara kaudu;

(c) 5 protsendipunkti võrra investeeringute puhul kaubanduslikult kasutatavatesse prototüüpidesse ja katseprojektidesse, kui seda teevad suurettevõtted, mis on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavas abi saavas piirkonnas niivõrd, kui käesoleva artikli kohased abikõlblikud kulud kattuvad artikli 15 [Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi] kohaste abikõlblike kuludega ning kuni minimaalse abi osatähtsuseni, mis on lubatud artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas piirkonnas.

Artikkel 24Investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule

1. Majandustegevust praktiseeriva teadusuuringute taristu rajamiseks või uuendamiseks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Kui teadusuuringute taristu teostab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi tuleb nende vastavat rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel.

3. Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele.

4. Juurdepääs taristule peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Erandina sellest põhimõttest võivad ettevõtted, kes on rahastanud vähemalt 50% teadusuuringute taristu investeerimiskuludest, saada eelisjuurdepääsu kõnealusele taristule, tingimusel et juurdepääs antakse turuhinna alusel, see on ajaliselt piiratud ja eelisjuurdepääsu tingimused on avalikud.

5. Abikõlblikud kulud on investeerimiskulud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse.

6. Abi osakaal ei tohi ületada 25% abikõlblikest kuludest.

Seda võib suurendada 35% abikõlblikest kuludest taristu puhul, mis asub aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas ja 30% abikõlblikest kuludest taristu puhul, mis asub aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas.

Artikkel 25VKEdele antav innovatsiooniabi

1. VKEdele antav innovatsiooniabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest

ET 33 ET

Page 34: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abikõlblikud on järgmised kulud:

(a) patentide ja muude tööstusomandi õiguste saamise ja valideerimise kulud

(b) kulud teadusasutustest või teadmisi levitavatest organisatsioonidest või suurettevõtetest lähetatavatele töötajatele, kes tegelevad teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooniga abisaaja juures uutes tööülesannetes ja ei asenda teisi töötajaid;

(c) innovatsiooni nõuandeteenuste ja tugiteenuste kulud;

(d) tööprotsessi või -korralduse innovatsioonikulud;

(e) kulud osalemaks messil või näitusel, kus tutvustatakse uusi või märkimisväärselt täiustatud tooteid ja/või teenuseid.

3. Abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

Artikkel 26Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi

1. Kalandus- ja vesiviljelussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Teadus- ja arendustegevuse projekt peab olema kõikide asjaomases sektoris või allsektoris tegutsevate ettevõtjate huvides.

3. Teave teadus- ja arendustegevuse alustamise ja selle eesmärgi kohta tuleb avaldada Internetis enne teadus- ja arendustegevuse algust. Lisada tuleb arvatav tulemuste avaldamise kuupäev ja avaldamise aadress Internetis ning märge, et tulemused on kättesaadavad tasuta.

Teadus- ja arendustegevuse tulemused peavad olema internetis kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul. Kõnealune teave avaldatakse internetis hiljemalt samal ajal, kui see edastatakse mis tahes konkreetse organisatsiooni liikmetele.

4. Abikõlblikud kulud on artikli 23 lõikes 3 sätestatud kulud.

5. Abi osakaal ei tohi ületada 100% abikõlblikest kuludest.

4. JAGU – KOOLITUSABI

Artikkel 27Koolitusabi

1. Koolitusabi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

ET 34 ET

Page 35: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Abi ei tohi anda, kui koolitusega tagatakse, et ettevõtted täidavad kohustuslikke riiklikke koolitusstandardeid.

3. Abikõlblikud kulud on järgmised:

(a) koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad;

(b) koolitajate ja koolitatavate tegevuskulud, mis on otseselt seotud koolitusprojektiga, näiteks reisikulud, kulu projektiga otseselt seotud materjalidele ja tarvikutele, töövahendite ja seadmete amortisatsioon selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks;

(c) kulud koolitusprojektiga seotud nõustamisteenustele.

4. Abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada kuni 70% abikõlblikest kuludest järgmiselt:

(a) 10 protsendipunkti võrra, kui koolitust antakse ebasoodsas olukorras olevatele või puudega töötajatele;

(b) 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral.

5. Kui abi antakse mereveonduse valdkonnas, võib selle osakaal olla 100 % abikõlblikest kuludest, eeldusel et täidetakse järgmisi tingimusi:

(a) koolitatav ei ole laevapere tegevliige, vaid on pardal mittekooseisuline töötaja; ning

(b) koolitus toimub liidus registreeritud laevade pardal.

5. JAGU – EBASOODSAS OLUKORRAS OLEVATE VÕI PUUDEGA TÖÖTAJATE JAOKS ANTAV ABI

Artikkel 28Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks või puudega töötajate tööhõiveks

palgatoetuste vormis antav abi

1. Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmise või puudega töötajate tööhõive abikavad on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

ET 35 ET

Page 36: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Abi tulemusel peab ebasoodsas olukorras olevate töötajate või puudega töötajate arv asjaomases ettevõttes kokkuvõttes suurenema, võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega.

3. Lõiget 2 ei kohaldata kui ametikoht või -kohad on vabanenud vabatahtliku lahkumise, töövõime kaotuse, vanaduspensionile jäämise, tööaja vabatahtliku lühendamise või töötaja üleastumisest tingitud seaduspärase töölt vabastamise, mitte aga koondamise või tähtajalise lepingu lõppemise tõttu.

4. Ebasoodsas olukorras oleval töötajal või puudega töötajal on õigus pidevaks töötamiseks vähemalt sellise perioodi vältel, mis on ette nähtud asjaomase riigi töölepinguid reguleerivate õigusaktide või kollektiivlepingutega, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduspärase töölt vabastamisega töötaja üleastumise tõttu.

5. Juhul kui töötamise aeg on lühem kui 12 kuud, vähendatakse abi proportsionaalselt.

6. Abikõlblikud kulud on:

(a) palgakulud 12 kuu jooksul alates ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest;

(b) palgakulud 24 kuu jooksul alates eriti ebasoodsas olukorras oleva töötaja töölevõtmisest;

(c) palgakulud mis tahes ajajooksul, kui töötab puudega inimene.

7. Abi osakaal ei tohi ületada:

(d) 50% abikõlblikest kuludest ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmise puhul;

(e) 75% abikõlblikest kuludest puudega töötajate tööhõive puhul.

Artikkel 29Puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav abi

8. Abi, millega kompenseeritakse puudega töötajate tööhõive lisakulud, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

9. Abikõlblikud on järgmised kulud:

(a) tööruumide kohandamise kulud;

(b) töötajate tööhõivekulud selle aja ulatuses, mil nad üksnes abistavad puudega töötajaid;

(c) puudega töötajatele kasutamiseks mõeldud seadmete kohandamise või soetamise või tarkvara soetamise ja valideerimise kulud (kõnealused seadmed ja tarkvara hõlmavad kohandatud vahendeid või tehnilisi abivahendeid), mis lisanduvad kuludele, mida abisaaja oleks kandnud töö andmisel sellistele töötajatele, kes ei ole puudega;

(d) kui abisaaja pakub kaitstud töökohti, siis asjaomase ettevõtte ehitamise, sisseseadmise või laiendamisega seotud kulud ning puudega töötajate töölevõtmisest otseselt tulenevad haldus- ja transpordikulud.

10. Abi osakaal ei tohi ületada 100% abikõlblikest kuludest.

ET 36 ET

Page 37: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

6. JAGU – KESKKONNAKAITSEKS ANTAV ABI

Artikkel 30Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitse alastes

normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel

1. Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtetell teha liidu keskkonnakaitse alastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel, on EÜ aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Investeering peab vastama ühele järgmistest tingimustest:

(a) investeeringu abil on abisaajal võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset, tehes liidu kehtivates normatiivides nõutust rohkem, olenemata sellest, kas riigis kehtivad liidu normatiividest rangemad kohustuslikud normatiivid, või

(b) investeeringu abil on abisaajal liidu normatiivide puudumisel võimalik oma tegevusega parandada keskkonnakaitset.

3. Abi ei tohi anda, kui investeeringud viivad ettevõtte tegevuse kooskõlla ühenduse normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud.

4. Erandina lõikest 3 võib abi anda järgmiseks:

ELi vastuvõetud normatiividele vastava uue maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordivahendite omandamine, kui nende omandamine toimus enne nende normatiivide jõustumist ja kui uued normatiivid ei ole kohustuslikuks muutudes tagasiulatuvalt kohaldatavad juba ostetud sõidukite suhtes.

olemasolevate maantee-, raudtee-, siseveeteede ja meretranspordivahendite moderniseerimine, kui ELi normatiivid ei kehtinud nende sõidukite kasutuselevõtmise ajal ja kui uued normatiivid ei ole kohustuslikuks muutudes tagasiulatuvalt kohaldatavad nende sõidukite suhtes.

5. Abikõlblikud on investeerimiskulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitse alastes normatiivides nõutust rohkem. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Eelkõige on abikõlblikud järgmised kulud:

(a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on investeeringu kogumaksumusest määratletav eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(b) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on määratletav osutades sarnasele, vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(c) kõigil muudel juhtudel investeeringu kogukulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitse alastes normatiivides nõutust rohkem või saavutada liidu normatiivide puudumise korral kõrgem keskkonnakaitse tase. Abikõlblikud kulud on investeeringukulud materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse.

ET 37 ET

Page 38: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

6. Abi osakaal

ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punktide 5a või 5b kohaselt;

ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 5c kohaselt.

Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral.

[Abi osatähtsust võib suurendada 5 protsendipunkti võrra suurettevõtete puhul, mis on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavas abi saavas piirkonnas niivõrd, kui käesoleva artikli kohased abikõlblikud kulud kattuvad artikli 15 [Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi] kohaste abikõlblike kuludega ning kuni minimaalse abi osatähtsuseni, mis on lubatud artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas piirkonnas.]

7. Käesoleva artikli alusel ei vabastata teavitamiskohustusest teiste ettevõtjate jäätmete käitlusega seotud investeerimisabi.

Artikkel 31VKEdele antav abi nende varaseks vastavusse viimiseks tulevaste liidu normatiividega

1. Abi, mis võimaldab VKEdel täita uusi rangemaid liidu keskkonnakaitse normatiive, mis ei ole veel jõustunud, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Liidu normatiivid peavad olema vastu võetud ning investeering peab olema rakendatud ja lõpule viidud vähemalt üks aasta enne asjaomase normatiivi jõustumist.

3. Abikõlblikud on investeerimiskulud, mis võimaldavad teha liidu keskkonnakaitse alastes normatiivides nõutust rohkem. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Eelkõige on abikõlblikud järgmised kulud:

(a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on investeeringu kogumaksumusest määratletav eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(b) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on määratletav osutades sarnasele, vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(c) kõikidel muudel juhtudel investeeringu kogukulud liidu normatiividega varaseks vastavusse viimiseks. Abikõlblikud kulud on investeeringukulud materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse.

4. Abi osakaal ei tohi ületada:

[x]% abikõlblikest kuludest väikeettevõtete puhul ja [x]% abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtete puhul, kui rakendamine ja lõpuleviimine toimub rohkem kui kolm aastat enne normatiivi jõustumist ning kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 3a või 3b alusel;

ET 38 ET

Page 39: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

[x]% abikõlblikest kuludest väikeettevõtete puhul, kui rakendamine ja lõpuleviimine toimub ühe kuni kolme aasta jooksul enne normatiivi jõustumist ning kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 3a või 3b alusel;

[x]% abikõlblikest kuludest väikeettevõtete puhul ja [x]% abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtete puhul, kui rakendamine ja lõpuleviimine toimub rohkem kui kolm aastat enne normatiivi jõustumist ning kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 3c alusel;

[x]% abikõlblikest kuludest väikeettevõtete puhul, kui rakendamine ja lõpuleviimine toimub ühe kuni kolme aasta jooksul enne normatiivi jõustumist ning kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 3c alusel.

[Abi osatähtsust võib suurendada 5 protsendipunkti võrra suurettevõtete puhul, mis on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavas abi saavas piirkonnas niivõrd, kui käesoleva artikli kohased abikõlblikud kulud kattuvad artikli 15 [Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi] kohaste abikõlblike kuludega ning kuni minimaalse abi osatähtsuseni, mis on lubatud artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas piirkonnas.]

Artikkel 32Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi

1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtetel energiat säästa, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Abi ei tohi anda, kui parendused viivad ettevõtte tegevuse kooskõlla liidu normatiividega, mis on juba vastu võetud.

3. Abikõlblikud kulud on investeerimiskulud, mis on vajalikud kõrgema keskkonnakaitse taseme saavutamiseks. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud. Eelkõige on abikõlblikud järgmised kulud:

(a) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on investeeringu kogumaksumusest määratletav eraldiseisva investeeringuna, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(b) kui keskkonnakaitsesse tehtava investeeringu maksumus on määratletav osutades sarnasele, vähem keskkonnasõbralikule investeeringule, on abikõlblikeks kuludeks kõnealused keskkonnakaitsega seonduvad kulud;

(c) kõigil muudel juhtudel investeeringu kogukulud, mis võimaldavad saavutada kõrgema keskkonnakaitse taseme. Abikõlblikud kulud on investeeringukulud materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse.

4. Abi osakaal

ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punktide 3a või 3b kohaselt;

ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud arvutatakse punkti 3c kohaselt.

Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

ET 39 ET

Page 40: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

[Abi osatähtsust võib suurendada 5 protsendipunkti võrra suurettevõtete puhul, mis on asutatud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile c vastavas abi saavas piirkonnas niivõrd, kui käesoleva artikli kohased abikõlblikud kulud kattuvad artikli 15 [Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi] kohaste abikõlblike kuludega ning kuni minimaalse abi osatähtsuseni, mis on lubatud artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas piirkonnas.]

Artikkel 33Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi

1. Suure tõhususega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Uus koostootmisüksus peab tooma kaasa üldise primaarenergia säästmise võrreldes eraldi tootmisega, nagu on sätestatud direktiivis 2012/27/EL21. Olemasoleva koostootmisüksuse moderniseerimine või olemasoleva energiatootmisüksuse muutmine koostootmisüksuseks peab tooma kaasa primaarenergia säästmise võrreldes algse olukorraga.

3. Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda uutele tootmisvõimsustele, mis ei ületa [x] MW.

4. Abikõlblikud kulud on investeerimiskulud lisaseadmetesse, mis võimaldavad jaamal tegutseda tõhusa koostootmisjaamana.

5. Abi osakaal ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

VÕIMALUS: Abi osakaalu võib suurendada [x]% abikõlblikest kuludest investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas ja [x]% abikõlblikest kuludest investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas.

Artikkel 34Taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks

investeeringuteks ettenähtud abi

1. Taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

21 ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

ET 40 ET

Page 41: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Biokütuste tootmiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi vabastatakse teavitamiskohustusest vaid niivõrd, kuivõrd investeeringuid kasutatakse üksnes säästlike biokütuste tootmiseks.

3. Abi peab olema kooskõlas lõigetega 4–7 või teise variandina lõikega 8.

4. Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda uutele tootmisvõimsustele, mis ei ületa [x] MW.

5. Abikõlblikud kulud on investeerimiskulud, mis on vajalikud kõrgema keskkonnakaitse taseme saavutamiseks. Kulud, mis ei ole otseselt seotud keskkonnakaitse kõrgema taseme saavutamisega, ei ole abikõlblikud.

6. Kui elektrit tarnitakse võrku, siis vastutab tootja või vajaduse korral vahendaja võrguühenduse ja võrguühenduse tasude standardnõuete täitmise eest ning on ka rahaliselt vastutav kõigi kavandatava ja tegeliku tootmise hälvete (tasakaalustamatuse) eest kõnealusel tasakaalustamatuse arvestamise perioodil. Ärilistel kaalutlustel võib selle kohustuse täitmise sisse osta teistelt bilansihalduritelt.

7. Abi osakaal ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest.

Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

VÕIMALUS: Abi osakaalu võib suurendada [x]% abikõlblikest kuludest investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas ja [x]% abikõlblikest kuludest investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas.

8. [Abi antakse tehnoloogiliselt neutraalse taotluskonkursi korras, selgete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, tagades tõhusalt, et abi piirdub vähimaga, mis on vajalik uuest taastuvenergia tootmise kohast energia saamiseks. Konkurss peab vastama järgmistele tingimustele:

i) selles peab osalema piisav arv ettevõtteid;

ii) konkursiga seotud eelarve peab olema piiratud, selles mõttes, et kõik taotlejad ei saa abi saada;

iii) abi antakse taotleja esialgse taotluse alusel, et vältida edasisi läbirääkimisi.

iv) konkurss peab olema avatud taotlejatele kõikidest EMP riikidest. Liikmesriigid peavad tagama koostöömehhanismide olemasolu riikidega, kust võib tulla konkursil osalejaid. Liikmesriigid võivad nõuda, et taotleja tagaks võimekuse tarnida elektrit abi andvasse liikmesriiki;

v) oksjoniprotsessi iga etapi jaoks võib kehtestada ülemmäära, et tagada tõeline konkureerimine konkursi igas etapis. Kõik tehnoloogiad peavad saama teha pakkumisi ülemmäära raames ja protsessi igas etapis, tagades, et odavaim tehnoloogia ei saaks ülemäärast hüvitist.

VÕIMALUS 1:

vi) Abi antakse lisatasude vormis.

vii) Taotlejad peavad vastutama tasakaalustatuse eest ning võrguühenduse ja võrguühenduse tasude standardnõuete täitmise eest liikmesriigis, kus elektrit toodetakse.

ET 41 ET

Page 42: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

VÕIMALUS 2:

(vi) Abi antakse lisatasu vormis energiale, mis toodetakse ja müüakse elektriturul.

vii) Taotlejad peavad rahaliselt vastutama kõigi kavandatava ja tegeliku tootmise hälvete (tasakaalustamatuse) eest kõnealusel tasakaalustamatuse arvestamise perioodil. Ärilistel kaalutlustel võib selle kohustuse täitmise sisse osta teistelt bilansihalduritelt, kes peavad vastutama tasakaalustatuse eest ning võrguühenduse ja võrguühenduse tasude standardnõuete täitmise eest liikmesriigis, kus elektrit toodetakse. Taastuvenergia tootjad ei ole vabastatud kohustusest pakkuda tasakaalustamisteenuseid põhivõrguettevõtjale, kui see on tehnoloogiliselt võimalik.

Artikkel 35Direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi

1. Direktiivi 2003/96/EÜ22 tingimustele vastavad keskkonnaabi kavad keskkonnamaksu vähenduste vormis on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Isikud, kelle keskkonnamaksu vähendatakse, maksavad vähemalt liidu maksu alammäära, mis on sätestatud direktiivis 2003/96/EÜ.

3. Maksuvähendusi ei anta pikemaks perioodiks kui 10 aastat. Kõnealuse perioodi möödumisel hindavad liikmesriigid uuesti asjaomaste abimeetmete asjakohasust.

4. Käesolevat artiklit ei kohaldata maksusoodustusena antava abi suhtes, mida hõlmavad käesoleva jao muud sätted.

Artikkel 36Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi

1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mis võimaldab ettevõtetel heastada keskkonnakahju saastatud alasid puhastades, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

22 ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

ET 42 ET

Page 43: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Investeeringust peab tulenema keskkonnakaitse paranemine. Heastatav keskkonnakahju peab hõlmama mullale ning pinna- või põhjaveele tekitatud kahju.

3. Abi võib anda üksnes juhul, kui saastaja (s.t isik, kes vastutab igas liikmesriigis kohaldatava seadusele alusel, sõltumata ELi eeskirjade vastuvõtmisest selles küsimuses) ei ole teada või ei saa teda juriidiliselt kohustada maksma heastamise eest kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega. Kui saastaja on teada ja teda saab pidada vastutavaks, siis peab kõnealune isik maksma heastamise eest kooskõlas „saastaja maksab” põhimõttega ning riigiabi anda ei tohi.

4. Abikõlblikud kulud on need, kui puhastustööde maksumusest lahutatakse maa väärtuse tõus. Olenemata sellest, kas saastatud ala puhastamise kulusid saab näidata bilansis põhivaradena, võetakse investeeringutena arvesse kõik kulud, mis ettevõtjale saastatud ala puhastamisel on tekkinud.

5. Hinnangu puhastamisest tuleneva maa väärtuse tõusu kohta peab andma sõltumatu ekspert.

6. Abi osakaal ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest.

ET 43 ET

Page 44: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

Artikkel 37Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi

1. Investeeringuteks ettenähtud abi, mida antakse tõhusa kaugkütte või -jahutussüsteemi rajamiseks, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

2. Süsteem peab vastama tõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi määratlusele, mis on esitatud direktiivi 2012/27/EL23 artikli 2 lõigetes 41 ja 42.

3. Abikõlblikud on investeeringukulud ühe või mitme tootmisüksuse ehitamiseks, laiendamiseks või remondiks. Tootmisüksus peab moodustama tõhusa kaugkütte ja -jahutussüsteemi lahutamatu osa.

4. Abi osakaal ei tohi ületada [x]% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

5. Heitsoojuse kasutamise puhul, kui saab määratleda keskkonnainvesteeringud, võib abikõlblikke kulusid suurendada kuni [x]%.

6. Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda uutele tootmisvõimsustele, mis ei ületa [x] MW.

7. Abikõlblikud kulud jaotusvõrgu puhul on võrgu või selle remondi investeeringukulud kokku.

8. Abi osakaal ei tohi jaotusvõrgu puhul ületada [x]% abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada [x] protsendipunkti võrra väikeettevõtetele antava abi korral ja [x] protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral.

VÕIMALUS: Abi osakaalu võib suurendada [x]% abikõlblikest kuludest tõhusasse kaugkütte ja -jahutussüsteemi tehtavate investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas ja [x]% abikõlblikest kuludest tõhusasse kaugkütte ja -jahutussüsteemi tehtavate investeeringute puhul, mis tehakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tingimusi täitvas abistatavas piirkonnas.

9. Abi ei või anda selleks, et saavutada vastavus kaugkütte ja -jahutussüsteemide suhtes kohaldatavatele õigusnormidele.

Artikkel 38Keskkonnauuringuteks antav abi

1. Uuringuteks, sealhulgas energiaauditiks antav abi, mis on otseselt seotud käesolevas jaos osutatud investeeringutega, on aluslepingu artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest, kui täidetud on käesolevas artiklis ja I peatükis sätestatud tingimused.

23 ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

ET 44 ET

Page 45: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

2. Abi ei või anda suurettevõtetele energiaaudititeks, mis toimuvad energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 8 lõike 4 kohaselt.

3. Abikõlblikud kulud on lõikes 1 nimetatud uuringute kulud.

4. Abi osakaal ei tohi ületada 50% abikõlblikest kuludest.

IV PEATÜKKLõppsätted

Artikkel 39Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 800/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 40Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud üksikabi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele, välja arvatud artiklile 11.

2. Iga abi, mis vabastatakse aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt mis tahes eelnevalt kehtinud määrusele, peab olema sisseturuga kokkusobiv.

3. Iga abi, mida ei vabastata aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vastavalt käesolevale määrusele või mõnele muule eelnevalt kehtinud määrusele, hindab komisjon asjaomaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.

4. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel teavitamiskohustusest vabastatud abikavad, välja arvatud regionaalabi kavad, vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks. Regionaalabi kavade teavitamiskohustusest vabastamine lõpeb heakskiidetud regionaalabi kaartide kehtivusaja lõppemisel.

5. Liikmesriigid peavad artikli 10 lõike 2 sätteid täitma hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 41

Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

ET 45 ET

Page 46: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

Brüssel,

Komisjoni nimelpresident

ET 46 ET

Page 47: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

I LISA Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. sihtotstarbeline üksikabi – abi, mida ei anta abikava alusel;

2. põllumajandustooted – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja kala- ja vesiviljelustooted, mis on loetletud määruse (EL) nr [KOM(2011)416] (kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta) I lisas;

3. abi – igasugune meede, mis vastab kõikidele aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;

4. abi osakaal – abisumma, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest;

5. abikava – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasisi rakendusmeetmeid nõudmata anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ja mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale;

6. abi saavad piirkonnad — ajavahemikuks 2014–2020 heakskiidetud regionaalabi kaardis määratletud piirkonnad, mille suhtes kohaldatakse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkte a ja c;

7. süsi – kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses24;

8. abi andmise kuupäev – kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt liikmesriigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada;

9. puudega töötaja – järgmised isikud:

(a) riigi õigusaktide kohaselt puudega isik; või

(b) isikud, kellel on tunnistatud olevat piiratud töövõime, mis tuleneb füüsilisest, vaimsest või psühholoogilisest vaegusest;

10. ebasoodsas olukorras olev töötaja –

(a) isik, kellel ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta; või

(b) isik vanuses 15–24;

(c) isik, kes ei ole omandanud keskharidust ega kutseharidust (ISCED 3) või kelle täisajaga õppe lõpetamisest on möödas vähem kui kaks aastat ja kes ei ole saanud oma esimest alalist palgalist töökohta; või

(d) üle 50-aastane isik; või

(e) üksi elav täiskasvanu, kellel on vähemalt üks ülalpeetav; või

(f) isik, kes töötab sektoris või ametialal, mille puhul sooline ebavõrdsus ületab vähemalt 25 % võrra asjaomase liikmesriigi kõikide majandussektorite keskmist soolist ebavõrdsust, kui isik kuulub vastavasse vähemusse; või

24 Nõukogu otsus, 10. detsember 2010, konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24, artikli 1 punkt a).

ET 47 ET

Page 48: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

(g) isik, kes on liikmesriigi rahvusvähemuse liige ja kellel on vaja arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma väljavaateid püsiva töökoha leidmiseks;

11. investeerimisprojektiga otseselt loodud töökohad – investeeringuga seonduva tegevusega seotud töökohad, sealhulgas töökohad, mis on loodud investeeringuga loodud tootmisvõimsuse rakendusastme suurenemise tulemusel;

12. maksumeetme kava järglaskava – maksumeetme kava, mis kujutab endast eelneva maksumeetme kava muudatust ja mis asendab eelneva kava;

13. brutotoetusekvivalent – abi diskonteeritud väärtus protsendina abikõlblike kulude diskonteeritud väärtusest, mis on arvutatud abi andmise hetkel kohaldatava diskontomäära alusel.

14. üksikabi – konkreetsele ettevõttele antav abi, mis hõlmab järgmist:

(a) sihtotstarbeline üksikabi; ning

(b) abikava raames antav abi;

15. immateriaalne vara – vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel;

16. suurettevõtted – ettevõtjad, kes ei vasta I lisas sätestatud kriteeriumitele;

17. põllumajandustoodete turustamine – toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele, ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootja poolset lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena, kui see toimub selleks ettenähtud kohas;

18. töötajate arvu netosuurenemine – töökohtade arvu suurenemine asjaomases ettevõttes keskmiselt vaadeldaval perioodil; kõnealusel perioodil kaotatud töökohad tuleb seetõttu lahutada ning täisajaga tööd, osaajaga tööd ja hooajatööd tuleb mõõta aasta tööühiku murdosades;

19. põllumajandustoodete töötlemine – põllumajandustoodete mis tahes töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

ET 48 ET

Page 49: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

20. tagasi makstav ettemakse – projekti jaoks antav laen, mis makstakse ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad teadus-, arendus- ning innovatsiooniprojekti tulemustest;

21. eriti ebasoodsas olukorras olev töötaja –

(a) isik, kellel ei ole vähemalt viimase 24 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta; või

(b) isik, kellel ei ole vähemalt viimase 12 kuu jooksul olnud alalist palgalist töökohta ja kes kuulub ebasoodsas olukorras oleva töötaja määratluse kategooriatesse b–g;

22. kaitstud töökoht – töökoht ettevõttes, mille töötajatest vähemalt 50% on puudega isikud;

23. väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ehk VKEd – II lisas sätestatud kriteeriumitele vastavad ettevõtted;

24. tööde alustamine – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varajasem (välja arvatud ettevalmistustööd);

25. materiaalne vara – vara, mis on seotud maa, hoonete ning tehase, masinate ja seadmetega;

26. läbipaistev abi – abi, mille puhul on ilma riskianalüüsi tegemata võimalik brutotoetusekvivalent eelnevalt täpselt välja arvutada;

27. raskustes olev ettevõte – järgmistele tingimustele vastav ettevõte:

[täpsed „ranged kriteeriumid” nagu on praegu sätestatud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes punktis 10 või uutes päästmise ja ümberkorraldamise suunistes]

28. palgakulud – seoses asjaomaste töökohtadega abisaaja poolt tegelikult väljamaksmisele kuuluv kogusumma, mis hõlmab järgnevat:

(a) maksustamiseelset brutopalka,

(b) kohustuslikud maksed, näiteks sotsiaalkindlustusmaksed teatava perioodi jooksul; ning

(c) lapse- ja vanemahoolduskulud;

REGIONAALABI MÕISTED

29. tegevusabi saamiseks kõlblikud piirkonnad – aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimad piirkonnad või hõredalt asustatud piirkonnad, nagu on määratletud asjaomaste liikmesriikide jaoks ajavahemikuks 2014–2020 heaks kiidetud regionaalabi kaartides;

30. põhilairibavõrgud – võrgud, mis on asümmeetrilised digitaalsed abonendiliinid (kuni ADSL2+ võrkudeni), täiustamata kaabelvõrgud (näiteks DOCSIS 2.0), kolmanda põlvkonna mobiilvõrgud (UMTS) ja satelliitsüsteemid;

ET 49 ET

Page 50: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

31. järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud – kiudoptilised juurdepääsuvõrgud (FTTx), täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud ja teatavad täiustatud traadita juurdepääsuvõrgud, mis suudavad pakkuda abonendile usaldusväärset suurt kiirust;

32. tagasiühenduse lairibavõrgud – tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelülid, mis tagavad andmevahetuse ülemaailmse võrguga.

33. alginvesteering –

– investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega; või

– vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja seda ostab müüjaga mitteseotud investor ning tegemist ei ole üksnes äriühingu aktsiate omandamisega;

34. uut tegevusvaldkonda soodustav alginvesteering –

– investeering materiaalsesse ja/või immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega tingimusel, et uue ettevõtte tegevus ei ole sama või sarnane tegevusele, mida sama ettevõtte või kontserni omanduses olev ettevõte samas NUTS 3 regioonis teostab, ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusele, mida ettevõtte on varem teostanud;

– vara soetamine ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja seda ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga toestatav uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusele, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist;

35. sama või sarnane tegevus – tegevused, mis kuuluvad majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori NACE Rev. 21 samasse kategooriasse (neljanumbriline kood);

36. immateriaalne vara – vara, mis saadakse tehnosiirde käigus patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Investeeringuteks ettenähtud esmase regionaalabi puhul peab tegemist olema amortiseeruva varaga, mida kasutatakse ainult abi saavad ettevõttes, mis on ostetud osapoolelt, kellel ei ole reealturutingimustes juriidilist, majanduslikku või finantsilist seotust; vara tuleb arvata ettevõtte varade hulka ja see peab jääma abistatava projektiga seotuks vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul vähemalt kolmeks aastaks).

37. investeeringuteks ettenähtud abi – regionaalabi, mida antakse alginvesteeringuks või uut tegevusvaldkonda soodustavaks alginvesteeringuks;

1 Sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 973/2007, 20. august 2007, millega muudetakse teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi, et rakendada majandustegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Revision 2 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

ET 50 ET

Page 51: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

38. teekond – kaupade liikumine lähetamiskohast sihtkohta, sealhulgas mis tahes vaheetapp asjaomases liikmesriigis või väljaspool seda, kasutades üht või mitut transpordiliiki;

39. suur investeerimisprojekt – alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ulatuvad üle 50 miljoni euro, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel; Suurt investeerimisprojekti käsitatakse ühe investeerimisprojektina, kui see on sama abisaaja (kontserni tasandil) algatatud alginvesteering kolme aasta jooksul alates tööde alustamisest muu abi saava investeeringuga samas NUTS 3 piirkonnas;

40. transpordiliik – raudteetransport, maanteekaubavedu, transport siseveeteedel, meretransport, õhutransport, ühendvedu;

41. sihtkoht – koht, kus kaubad maha laaditakse;

42. lähetamiskoht – koht, kus kaubad peale laaditakse;

43. regionaalne tegevusabi – abi, mis hõlmab kulukategooriaid, nagu personal, materjalid, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent, haldus jms, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla. Abi võib põhineda tegelikel kuludel, kuid seda võib anda korrapäraste maksete vormis eeldatud kulude katmiseks (korrapärased kindlasummalised maksed);

44. konkreetsele majandussektorile suunatud abi – abi, mis hõlmab ainult konkreetseid tootmise ja teeninduse raamesse kuuluvaid majandussektoreid;

45. terasesektor – mis tahes tegevus järgmis(t)e too(de)te tootmiseks:

(a) malm ja ferrosulamid:

terase tootmiseks ja rauasulatuseks mõeldud malm ja muu toormalm, peegelmalm ja süsinikrikastatud ferromangaan, välja avatud muud ferrosulamid;

(b) rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted:

vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, sealhulgas pooltoodete valmistamiseks: valuplokid, kangid, plaadid; teraslatid ja tinatatud latid; lai kuumvaltsitud rullteras, välja arvatud valandite valmistamiseks kasutatava vedelterasevalu tootmine väikestes ja keskmise suurusega valukodades;

(c) kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest:

rööpad, liiprid, alusplaadid ja lukuliiprid, talad, massiivsed kujundprofiilid pikkusega vähemalt 80 mm, sulundkonstruktsioonid, vardad ja kujundprofiilid pikkusega alla 80 mm, plaadid laiusega alla 150 mm, valtstraat, ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras, kuumvaltsitud teraslatid ja -ribad (sealhulgas terasribad rullidena), kuumvaltsitud lehtteras (kaetud ja katmata), plaat- ja lehtteras paksusega vähemalt 3 mm, universaalplaadid laiusega vähemalt 150 mm, välja arvatud traat ja traaditooted, külmtõmmatud terasvardad ja malmvalu;

(d) külmvaltsterasest tooted:

valgeplekk, plii-tinasulamiga pinnatud plekk, mustplekk, tsingitud lehtteras, muu materjaliga kaetud lehtteras, külmvaltsitud lehtteras, tinatamiseks

ET 51 ET

Page 52: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

ettenähtud elektrotehniline lehtteras ja teraseribad, külmvaltslehed rullide ja ribadena;

(e) torud:

kõik õmblusteta terastorud ja needitud terasest keevistorud läbimõõduga üle 406,4 mm;

46. sünteeskiusektor –

(a) polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamist ekstrusiooni/tekstureerimise teel, olenemata nende lõppkasutusest või

(b) polümerisatsioon (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist või

(c) kõik kõrvalprotsessid, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni-/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse majandustegevuse puhul kasutatavate seadmete kaudu selle tootmisvõimsusega integreeritud.

47. materiaalne vara – vara, mis seondub maa, ehitiste, tootmisrajatiste, masinate ja seadmetega, kuid transpordisektorile antava regionaalabi puhul ei loeta vallasvara abikõlblikeks kuludeks;

48. turismialane tegevus – järgmine NACE Rev. 2 kohane tegevus:

(a) NACE 55: majutus;

(b) NACE 56: toidu ja joogi serveerimine;

(c) NACE 79: reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning sellega seotud tegevus;

(d) NACE 90: loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus;

(e) NACE 91: raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus;

(f) NACE 93: sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused;

49. transpordikulud – kulud, mida abisaaja teekonna eest rendi või tasuna maksab, ja mis hõlmavad järgmist:

(a) veokulud, käitlemiskulud, ajutise ladustamise kulud, selles ulatuses, kui nad on teekonnaga seotud;

(b) lasti kindlustuskulud;

(c) lasti (vajaduse korral dedveiti) suhtes kohaldatavad maksud, tollimaksud ja lõivud nii lähetamiskohas kui ka sihtkohas;

(d) kulud ohutuse ja turvalisuse kontrolliks, lisatasud kütusekulu suurenemise eest;

ET 52 ET

Page 53: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

50. transport – sisetransport maanteel, raudteel ja siseveeteedel, õhu- ja meretransporditeenused reisijate ja/või kauba veoks rendi või tasu eest. Ei hõlma transporditaristut, eelkõige lennujaamu ja sadamaid;

51. kaubaliik – kaubad, mis on klassifitseeritud vastavalt komisjoni 7. novembri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1304/2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/64/EÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1172/98 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 91/2003 ja (EÜ) nr 1365/2006 seoses teataval viisil transporditud kaupade ühtse klassifikaatori NST 2007 kehtestamisega2;

52. lennujaamataristu – terminalihooned, lennurajad, terminalid, perroonid, lennujuhtimistornid ning rajatised, mis neid otseselt toetavad.

MÕISTED VKEDELE ANTAVA ABI PUHUL

53. võlainstrument – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma; Võlainstrumendiks võivad olla laenud ja muud rahastamisvahendid, mis tagavad laenuandjale/investorile põhiosa fikseeritud miinimumtasust ning mis on vähemalt osaliselt garanteeritud;

54. usaldatav üksus – finantsinstitutsioon, nt Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, avaõiguslik asutus või avalikke teenuseid osutav eraõiguslik asutus, kellele liikmesriik on usaldanud finantsinstrumendi haldamise;

55. omakapitaliinvesteering – investoripoolne otsene või kaudne kapitali andmine ettevõtte käsutusse ettevõtte täieliku või osalise omandiõiguse vastu, kusjuures omakapitaliinvestor võib lisaks osaleda teataval määral ka ettevõtte juhtimises ja tulevase kasumi jaotamises;

56. väljumisstrateegia – investeerimisvahendi või muu investori strateegia osalustest loobumiseks vastavalt plaanile saada maksimaalset kasumit, sealhulgas müük kauplemise teel, mahakandmine, eelisaktsiate/laenude välja-/tagasimaksmine, müük teisele investeerimisvahendile või investorile, müük finantsinstitutsioonile ja müük avalikul pakkumisel (kaasa arvatud esmasel avalikul pakkumisel (IPO));

57. finantsvahendaja – mis tahes finantsvahendaja, hoolimata vormist või omanikest, sealhulgas üksused, kellele liikmesriik on usaldanud riskifinantseerimismeetmete, fondifondide, erakapitali investeerimisfondide ja avalike investeerimisfondide haldamise;

58. esimene kaubanduslik müük – ettevõtte esimene müük kaupade või teenuste turul, välja arvatud piiratud müük turu testimiseks;

59. jätkuinvesteering – täiendav investeering ettevõttesse, kes on juba osalenud ühes või enamas eelnevas investeerimisvoorus;

60. garantii – kirjalik kohustus vastutada täielikult või osaliselt kolmanda isiku uue kvaasikapitali või riskikapitali laenu eest;

61. garantiimäär – garantiiportfelli iga tehingu protsendilise kahjumi kaetus;

2 ELT L 290, 8.11.2007, lk 14.

ET 53 ET

Page 54: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

62. sõltumatu erainvestor – erainvestor, kes on sõltumatu VKEst, millesse ta investeerib, sealhulgas finantsinstitutsioonid sõltumata nende omanikest, selles ulatuses kui nad kannavad kogu oma investeeringu riski;

63. investeering – üks või mitu investeerimivooru ettevõttesse;

64. füüsiline isik – artiklite 17 ja 19 tähenduses isik, kes ei ole ettevõtja aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses;

65. riskfinantseerimislaenud – laenud, mida finantsvahendaja annab kõlblikule VKE-le, tingimusel et vahendaja panustab laenu ka oma vahendeidvastavalt artikli 17 lõikes 10 sätestatud määradele ning finantsvahendaja on võimeline eelneva kolme aasta finantsaruannetega tõestama, et riskifinantseerimismeetmega toetatav laenuportfell sisaldab märkimisväärsel hulgal VKEsid, mida finantsvahendaja siseste reitingukategooriate alusel ei oleks ilma meetmeta rahastatud;

66. esmase taustuuringu kulud – kulud, mis on seotud VKEde esmase taustuuringuga enne nende esimest kaubanduslikku müüki või selliste VKEde taustuuringuga, kes on turul tegutsenud pärast esimest kaubanduslikku müüki vähem kui viis aastat, kui nende kuludega ei kaasne investeeringut. Esmase taustuuringu kulud ei tohi sisaldada investeerimisfondi või selle juhtide õigus- või halduskulusid;

67. kogufinantseering – üks või rohkem finantsvooru kõlblikusse VKEsse, sealhulgas jätkuinvesteeringud, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 19 lõikes 5.

68. kvaasiomakapitali investeering – omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital, ning millelt saadav tulu tuleneb valdaja jaoks peamiselt aluseks oleva sihtettevõtja kasumist või kahjumist ning mis on kohustuste täitmata jätmise korral tagatiseta. Kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida võlana, nad on tavaliselt tagatiseta ja allutatud ning mõnel juhul omakapitaliks vahetatavad, või eelisaktsiakapitalina;

69. asenduskapital – ettevõtte olemasolevate aktsiate omandamine varasemalt investorilt või aktsionärilt;

70. börsil noteerimata VKE – VKE, mis ei ole börsi ametlikus nimekirjas noteeritud. Käesoleva määruse tähenduses loetakse noteerimata VKEks ka ettevõte, mis on noteeritud VKEdele keskenduval alternatiivsel kauplemisplatvormil.

71. organisatsiooniline koostöö – ühiste äristrateegiate või juhtimisstruktuuride arendamine, ühiste või koostööd edendavate teenuste pakkumine, koordineeritud tegevus, näiteks uuringud ja turundus, võrgustike ja klastrite toetamine, juurdepääsu ja teavituse parendamine, ühiste vahendite kasutamine ettevõtluse ja VKEdega kauplemise julgustamiseks;

72. koostöö nõustamisteenused – konsultatsioonid, abi ja koolitus teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning koostöö parendamiseks;

73. koostöö tugiteenused – tööruumide, veebisaitide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute, käsiraamatute, töö- ja näidisdokumentide pakkumine;

74. alternatiivne kauplemisplatvorm – börs või investeerimisvahend, mis on spetsialiseerunud VKEde aktsiate vahendamisele, mis lihtsustab kontaktide loomist investorite ja asjaomaste VKEde vahel;

ET 54 ET

Page 55: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

MÕISTED TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEKS NING INNOVATSIOONIKS ANTAVA ABI PUHUL

75. reaalturutingimused – pooltevahelise tehingu tingimused ei erine nendest, mis oleksid kehtinud kahe sõltumatu ettevõtte vahel, ja puudub huvide konflikt; Tehingu puhul avatud, läbipaistva ja tingimusteta pakkumismenetluse korraldamine loetakse reaalturutingimuste põhimõttele vastavaks;

76. tõhus koostöö – koostöö teadmiste ja/või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt uurimisprojekti valdkonna ning jagavad koostöö riske ja tulemusi. Allhanget ei käsitata tõhusa koostööna.

77. tootearendus – olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute, muudetud või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine.

Tootearendus võib olla uute või täiustatud toodete prototüüpide loomine, demonstreerimine, pilootkasutus, katsetamine ja valideerimine reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui eesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada, kuid peamine eesmärk ei ole arendada turgusid. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Muudel juhtudel ei tohi prototüübid või katseprojektid olla ette nähtud kaubanduslikuks kasutamiseks.

Tootearendus ei hõlma toodetes, tooteliinides, tootmisprotsessides, olemasolevates teenustes ja teistes käimasolevates toimingutes tehtavaid rutiinseid või perioodilisi muudatusi, isegi kui sellised muudatused kujutavad endast täiustusi;

78. alusuuring – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese kaubandusliku rakenduse eesmärgita;

79. kõrge kvalifikatsiooniga töötajad – töötajad, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;

80. rakendusuuring – kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris ja/või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti väikseid katsetootmisliine, et katsetada ja valideerida tootmismeetodit, seni kuni prototüüpe või katsetootmisliine ei saa kasutada kaubanduslikult;

81. innovatsiooni nõustamisteenused – konsultatsioonid, abi ja koolitus järgmistes valdkondades: teadmussiire, intellektuaalomandiõiguste saamine, kaitse ja sellega kauplemine, litsentsilepingud ja standardite kasutamine;

ET 55 ET

Page 56: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

82. innovatsiooni tugiteenused – tööruumide, andmepankade, raamatukogude, turu-uuringute, labori kasutamise, kvaliteedimärgistuse, katsetamise ja sertifitseerimise pakkumine;

83. innovaatiline ettevõte -

i) ettevõte, kes saab näidata väliseksperdi hinnangu alusel, et arendab tulevikus tooteid, teenuseid või protsesse, mis on uued või oluliselt täiustatud võrreldes tehnika tasemega vastavas majandusharus, ning millega on seotud tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise risk;

ii) ettevõtte teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal kogu tegevuskuludest on vähemalt 15% vähemalt ühel aastal abi andmisele eelnenud kolme aasta jooksul või alles alustanud ettevõtte puhul, kellel puudub finantsminevik, vastavalt välisaudiitori kinnitatud käesoleva raamatupidamisperioodi auditile.

84. organisatsiooniinnovatsioon – uue organisatsioonilise meetodi rakendamine ettevõtte äripraktikas, töökorralduses või välissuhetes. Innovatsiooniks ei loeta äripraktika, töökorralduse või välissuhete muudatusi, mis põhinevad ettevõttes juba kasutuselolevatel organisatsioonilistel meetoditel, muudatusi juhtimisstrateegias, ettevõtete liitumist ja omandamist, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või suurendamist, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist.

85. personalikulud – uurijad, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga;

86. protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmis- või tarnemeetodi rakendamine (sealhulgas olulised muudatused tehnilistes võtetes, seadme- ja/või tarkvaramuudatused). Innovatsiooniks ei loeta väiksemaid muudatusi või täiustusi, juba kasutuselolevatele väga sarnaste tootmis- või logistikasüsteemide lisamisest põhjustatud toodangu või teenuste mahu kasvu, protsessi kasutamise lõpetamist, lihtsat kapitaliasendust või suurendamist, puhtal kujul ressursihindade muutustest põhjustatud muudatusi, kohandamist, regulaarseid hooajalisi ja muid tsüklilisi muudatusi, uute või oluliselt täiustatud toodetega kauplemist;

87. teadmisi levitav organisatsioon – üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline ja/või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja/või laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi mittediskrimineerivalt ja ainuõigusteta, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret;

Üksus võib tegeleda majandustegevusega, kui see aitab kaasa üksuse peamisele eesmärgile ja ei varjuta üksuse põhitegevuse sõltumatust, kui see on lahutamatult seotud põhitegevusega ja moodustab ebaolulise osa sõltumatute uuringute jaoks ettenähtud eelarvest ning kui see toimub turutingimustel.

Majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud tuleb arvestada eraldi.

Ettevõtjatel, kes avaldavad mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teaduspotentsiaalile ja tema saavutatud teadustulemustele;

ET 56 ET

Page 57: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

88. teadusuuringute taristu – rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab järgmist: peamised teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teadusalane teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute taristud võivad asuda ühes kohas või olla jaotunud (organiseeritud ressursside võrgustik)1;

89. lähetus – töötajate ajutine palkamine abisaaja poolt, pärast mida on töötajal õigus pöörduda tagasi oma endise tööandja juurde.

MÕISTED KESKKONNAKAITSEKS ANTAVA INVESTEERIMISABI PUHUL

90. keskkonnakaitse – igasugune tegevus, mis on kavandatud looduskeskkonna või loodusvarade parandamiseks või kahjustuste ärahoidmiseks abisaaja enda tegevuse abil, kõnealuste kahjustuste ohu vähendamiseks või loodusvarade tõhusa kasutamise edendamiseks, sealhulgas energia säästmise meetmed ja taastuvate energiaallikate kasutamine;

91. energiasääst – säästetud energia hulk, mis määratakse mõõtes ja/või hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise;

92. energiataristu – energiataristu kategooriad, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu (milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009)1 II lisas;

93. liidu normatiivid –

(a) kohustuslikud liidu normatiivid, millega kehtestatakse keskkonnakaitse tase, mille konkreetsed ettevõtted peavad saavutama; või

(b) kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/1/EÜ2 kasutada parimat võimalikku tehnikat vastavalt viimasele asjaomasele teabele, mille komisjon on avaldanud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 17 lõikele 2;

94. saastatud ala – ala, kus inimtekkelisi ohtlikke aineid esineb sellisel määral, et kõnealune ala kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, võttes arvesse maa praegust ja kavandatavat tulevast kasutusviisi (sealhulgas metsamaa); Heastatav keskkonnakahju peab hõlmama mullale ning pinna- või põhjaveele tekitatud kahju.

95. koostöömehhanism – mehhanism, mis täidab direktiivi (EÜ) nr 2009/28 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta)3 artiklis 6, 7 või 8 sätestatud tingimusi;

1 Nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1), artikli 2 punkti a kohaselt.

1 http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/12/pe00/pe00075.en12.pdf2 ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.3 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

ET 57 ET

Page 58: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

96. taastuvad energiaallikad – järgmised taastuvad, mittefossiilsed energiaallikad: tuuleenergia, päikeseenergia, geotermiline energia, hüdrotermiline energia ja ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas ja biogaasid;

97. biokütused – transpordis kasutatav vedel- ja gaaskütus, mis on toodetud biomassist;

98. säästlikud biokütused – biokütused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EÜ) nr 2009/28 (mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest energia tootmise soodustamist)4 eelnõu artikli 17 sätestatud säästlikkuse kriteeriumidele;

99. energiatootmine taastuvatest energiaallikatest – üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavates elektrijaamades toodetud energia ning kütteväärtusena see osa energiast, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest hübriidelektrijaamades, kus kasutatakse ka traditsioonilisi energiaallikaid; see hõlmab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat, mida kasutatakse salvestussüsteemide täitmiseks, kuid ei hõlma salvestussüsteemide tulemusena saadud elektrienergiat;

100. koostootmine – soojusenergia ning elektri- ja/või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis;

101. keskkonnamaks – maks, mille spetsiifilisel maksustataval baasil on selgelt kahjulik mõju keskkonnale või mille eesmärk on maksustada teatavaid tegevusi, kaupu või teenuseid selleks, et nende hinna sisse arvestataks keskkonnakulud, ja/või selleks, et tootjad ja tarbijad oleksid orienteeritud keskkonda säästvamale tegevusele;

102. lisatasu – tasu, mida makstakse lisaks turuhinnale, kui taastuvenergia tootjad müüvad turuhinnaga;

103. liidu madalaim maksustamistase – liidu õigusaktidega kehtestatud madalaim maksustamistase; energiatoodete ja elektrienergia puhul on liidu madalaim maksustamistase nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ5 I lisas sätestatud madalaim maksustamistase;

104. materiaalne vara – investeeringud maasse (sealhulgas metsamaasse), mis on tingimata vajalikud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks, investeeringud hoonetesse, tehastesse ja seadmetesse, mis on ette nähtud reostuse ja saaste vähendamiseks või ärahoidmiseks, ning investeeringud tootmismeetodite kohandamiseks keskkonnakaitsega.

105. „saastaja maksab” põhimõte – põhimõte, mille kohaselt saaste põhjustaja maksab saaste töötlemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui saaste eest vastutavat isikut ei saa kindlaks teha või teda ei saa liidu või riiklike õigusaktide alusel vastutavaks pidada või teda ei saa sundida puhastamise kulusid tasuma; Saaste on sellisel juhul saastaja poolt otse või kaudselt keskkonnale tekitatud kahjustus või selliste tingimuste loomine, mis viib looduskeskkonnale või loodusvaradele niisuguse kahjustuse tekkimiseni6;

106. standardsed tasakaalustamise kohustused – liikmesriikides elektritootjate suhtes (sealhulgas tavapärastest allikatest tootjad) tavaliselt kohaldatavad tasakaalustamise kohustused.

4 ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.5 ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.6 Nõukogu 3. märtsi 1975. aasta soovitus kulude arvestamise ja riigiasutuste keskkonnaküsimuste alase

tegevuse kohta (EÜT L 194, 25.7.1975, lk 1).

ET 58 ET

Page 59: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

II LISA VKE määratlus

Artikkel 1

Ettevõte

Ettevõte on majandustegevusega tegelev mis tahes üksus olenemata selle õiguslikust vormist. See hõlmab eelkõige käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi.

Artikkel 2

Töötajate arv ja rahalised künnised, mis määravad kindlaks ettevõtte kategooria

1. Mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

2. VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot.

3. VKEde kategoorias loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit EUR.

Artikkel 3

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel arvesse võetavad ettevõtete liigid

1. Autonoomne ettevõte on iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte lõike 2 tähenduses ega seotud ettevõte lõike 3 tähenduses.

2. Partnerettevõtted on kõik ettevõtted, mis ei ole sidusetevõtted lõike 3 tähenduses ning mille vahel on järgmine suhe: üks ettevõte (tootmisahelas eespool asetsev ettevõte) omab üksi või koos ühe või mitme lõikes 3 määratletud seotud ettevõttega 25% või rohkem teise ettevõtte (tootmisahelas tagapool asetseva ettevõtte) kapitalist või hääleõigustest. Ettevõtet võib lugeda autonoomseks ning partnerettevõtteid mitteomavaks ka juhul, kui kõnealuse 25% künnise saavutavad või ületavad järgmised investorid, tingimusel et nad ei ole eraldi ega ühiselt asjaomase ettevõttega lõike 3 tähenduses seotud:

(a) riiklikud investeerimisühingud, riskikapitaliettevõtted, korrapäraselt riskikapitaliinvesteeringutega tegelevad isikud või isikute rühmad, kes investeerivad kapitali noteerimata ettevõtetesse („äriinglid”), tingimusel et nende koguinvesteering samasse ettevõttesse ei ületa 1,25 miljonit eurot;

(b) ülikoolid või mittetulunduslikud uurimiskeskused;

(c) institutsioonilised investorid, sealhulgas regionaalarengu fondid;

(d) autonoomsed kohalikud omavalitsused, mille aastaeelarve on alla 10 miljoni euro ja milles on alla 5 000 elaniku.

ET 59 ET

Page 60: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

3. Sidusetevõtted on ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest:

(a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

(b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

(c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

(d) ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtte teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtte aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Eeldatakse, et valitsev mõju puudub, kui lõike 2 teises lõigus loetletud investorid ei sekku otseselt ega kaudselt asjaomase ettevõtte juhtimisse, ilma et see mõjutaks nende õigusi aktsionäridena.

Ettevõtted, kellel on mõni esimeses lõigus nimetatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu või lõikes 2 loetletud investoritega, loetakse samuti seotuks.

Ettevõtted, kellel on mõni nimetatud suhe füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel.

Lähiturg on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg.

4. Välja arvatud lõike 2 teises lõigus sätestatud juhtudel, ei saa ettevõtet käsitleda VKEna, kui 25% või enam selle kapitalist või hääleõigustest on otseselt või kaudselt ühe või mitme avalik-õigusliku asutuse ainu- või ühiskontrolli all.

5. Ettevõtted võivad deklareerida oma staatuse autonoomse ettevõtte, partnerettevõtte või seotud ettevõttena, lisades andmed artiklis 2 sätestatud künniste kohta. Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; Sellise deklaratsiooni võib teha ka juhul, kui kapital jaguneb selliselt, et ei ole võimalik täpselt kindlaks teha selle omanikku; sel juhul võib ettevõte heas usus deklareerida, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25% või enam ühele ettevõttele või omavahel seotud ettevõtetele ühiselt. Neid deklaratsioone võib teha riigisiseste või liidu sätetega ettenähtud kontrollidest ja uurimistest olenemata.

Artikkel 4

Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatavad andmed ning võrdlusperiood

1. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamiseks kasutatakse viimase heakskiidetud aruandeperioodi andmeid ning need arvutatakse aastapõhiselt. Neid arvestatakse kontode sulgemise kuupäeva seisuga. Käibena esitatava summa arvutamiseks lahutatakse sellest käibemaks ja muud kaudsed maksud.

2. Kui ettevõte leiab kontode sulgemise kuupäeval, et ta on aasta jooksul ületanud või langenud allapoole artiklis 2 sätestatud töötajate arvu või rahalisi künniseid, ei too see kaasa keskmise suurusega, väikese või mikroettevõtte staatuse kaotust, välja arvatud juhul, kui künniseid ületatakse kahel järjestikusel arvestusperioodil.

ET 60 ET

Page 61: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

3. Äsja asutatud ettevõtete puhul, mille raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, saadakse kasutatavad andmed majandusaasta käigus heas usus koostatud hinnanguliste näitajate alusel.

Artikkel 5

Töötajate arv

Töötajate arv on aasta tööühikute arv, st kogu vaatlusaluse võrdlusaasta jooksul asjaomases ettevõttes või selle heaks täistööajaga töötanud isikute arv. Nende isikute töö, kes ei ole töötanud terve aasta, osalise tööajaga isikute töö, olenemata kestusest, ja hooajatöötajate töö võetakse arvesse aasta tööühikute murdosadena. Töötajad on:

(a) palgatöötajad

(b) ettevõtte heaks töötavad isikud, kes alluvad ettevõttele ning keda loetakse töötajateks siseriikliku õiguse alusel;

(c) juhtidena tegutsevad omanikud;

(d) ettevõtte korrapärases tegevuses osalevad partnerid, kes saavad ettevõttest rahalist kasu.

Töötajate hulka ei loeta praktikante ja üliõpilasi, kes on õppepraktika või kutseõppelepingu alusel kutseoskusi omandamas. Arvesse ei võeta rasedus- ja sünnitus- ega lapsehoolduspuhkuste kestust.

Artikkel 6

Ettevõtte andmete kindlakstegemine

1. Autonoomse ettevõtte puhul tehakse andmed, sealhulgas töötajate arv, kindlaks üksnes selle ettevõtte raamatupidamisaruannete põhjal.

2. Partnerettevõtteid või seotud ettevõtteid omava ettevõtte andmed, sealhulgas töötajate arv, tehakse kindlaks ettevõtte raamatupidamisaruannete ja muude andmete põhjal või kui on olemas ettevõtte konsolideeritud aruanded või nende ettevõtete konsolideeritud aruanded, millega ettevõte on konsolideeritud, siis kõnealuste aruannete põhjal. Esimeses lõigus viidatud andmetele liidetakse asjaomase ettevõtte iga sellise partnerettevõtte andmed, mis asub asjaomasest ettevõttest tootmisahelas vahetult ees- või tagapool. Liidetav osa on proportsionaalne kas omatava kapitali või hääleõiguste protsendiga (arvesse võetakse neist suuremat). Vastastikuse osaluse korral kasutatakse suurimat protsendimäära. Esimeses ja teises lõigus nimetatud andmetele liidetakse 100% iga sellise ettevõtte andmetest, mis on asjaomase ettevõttega otseselt või kaudselt seotud, juhul kui neid andmeid aruannete konsolideerimisel juba arvesse ei võetud.

3. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõtte partnerettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Nendele liidetakse 100% partnerettevõtetega seotud ettevõtete andmetest, välja arvatud juhul, kui nende andmeid on konsolideerimisel juba arvesse võetud. Lõike 2 kohaldamiseks võetakse andmed asjaomase ettevõttega seotud ettevõtete kohta nende raamatupidamisaruannetest ja muudest, võimaluse korral konsolideeritud andmetest. Neile liidetakse proportsionaalselt andmed kõnealuse seotud ettevõtte kõikide võimalike partnerettevõtete kohta, kes asuvad tootmisahelas sellest vahetult ees- või tagapool, välja arvatud juhul, kui neid on konsolideeritud

ET 61 ET

Page 62: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

aruannetes juba arvesse võetud protsendimäära ulatuses, mis on vähemalt proportsionaalne lõike 2 teise lõigu alusel kindlaks tehtud protsendimääraga.

4. Kui konsolideeritud aruannetes ei ole andmeid konkreetse ettevõtte töötajate arvu kohta, arvutatakse töötajate arv partnerettevõtete andmete proportsionaalse kokkuliitmise teel, liites neile andmed ettevõtete kohta, millega asjaomane ettevõte on seotud.

ET 62 ET

Page 63: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

III LISA Teave riigiabi kohta, mis on käesoleva määruse tingimuste alusel teavitamiskohustusest

vabastatud

I OSA

esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu vastavalt artiklile 10

Abi number (täidab komisjon)LiikmesriikLiikmesriigi viitenumberPiirkond Piirkonna nimi (NUTS7) Regionaalabi staatus8

Abi andev asutus NimetusPostiaadress

VeebilehtAbimeetme nimetusRiiklik õiguslik alus (viide riigi ametlikule väljaandele)

Veebilink abimeetme terviktekstile

Abimeetme liik KavaSihtotstarbeline üksikabi Abisaaja nimi ja grupp9, kuhu ta kuulub

Olemasoleva abikava või sihtotstarbelise üksikabi muudatus

Komisjoni antud abi number

Pikendamine

Muudatused

Kestus10 Kava pp/kk/aa – pp/kk/aaAbi andmise kuupäev11

Sihtotstarbeline üksikabi pp/kk/aaaa

Sektorid Kõik abikõlblikud sektorid

7 NUTS - statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (Nomenclature of Territorial Units for Statistics) Tavaliselt määratletakse regioon 2. tasemel.

8 ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a (staatus A) või c, abi mittesaavad piirkonnad, s.t regionaalabi saamiseks mittekõlblikud piirkonnad (staatus N).

9 Aluslepingu konkurentsieeskirjade ja käesoleva määruse kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Euroopa Kohus on otsustanud, et sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana.

10 Ajavahemik, mille kestel abi andev ametiasutus saab võtta kohustuse abi andmiseks. 11 Määratakse kindlaks kooskõlas määruse põhjendusega 36.

ET 63 ET

Page 64: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

Piiratud konkreetsed sektorid: Palume täpsustada kooskõlas NACE Rev. 2ga12

Abisaaja liik VKESuurettevõte

Eelarve Abikava raames planeeritud eelarve aastane kogusumma13

Riigi vääringus ... (kogusumma)

Ettevõttele antava sihtotstarbelise üksikabi kogusumma14

Riigi vääringus ... (kogusumma)

Garantiideks15 Riigi vääringus ... (kogusumma)Abiinstrument (artikkel 5)

Toetus/IntressitoetusLaen/Tagasimakstavad ettemaksedGarantii (vajaduse korral viitega komisjoni otsusele16)Maksusoodustus või maksuvabastusRiskikapitali andmineMuu (täpsustage)

ELi fondidest kaasrahastamise korral

ELi fondi või fondide nimed Rahastatav summa (ELi fondi kohta)

Riigi vääringus ... (kogusumma)

12 NACE Rev. 2 on Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator. Tavaliselt määratletakse sektor 2. tasemel.

13 Abikava korral: Näidake abikava raames planeeritud eelarve aastane kogusumma või prognoositud saamata jääv aastane maksutulu kõigi abikava raamesse kuuluvate abimeetmete puhul.

14 Sihtotstarbelise üksikabi andmise korral: Näidake abi kogusumma/kogu saamata jääv maksutulu.15 Garantiide puhul näidake garanteeritavate laenude (maksimaalne) summa. 16 Vajaduse korral esitatav viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi

arvutamise metoodika, kooskõlas määruse artikli 5 lõike 2 punktiga c.

ET 64 ET

Page 65: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

II OSA

esitatakse komisjoni IT-rakenduse kaudu vastavalt artiklile 10

Näidake, millise üldise grupierandi määruse artikli alusel abimeedet rakendatakse

Üldeesmärgid (loetelu) Eesmärgid(loetelu)

Abi suurim osakaal:%või maksimaalne aastane abisumma riigi vääringus (kogusumma)

VKEde boonuse

d%

Regionaalabi –Investeeringuteks ettenähtud abi0 (artikkel 15)

Kava …%Erakorraline abi (artikli 15 lõige 1) …%

Regionaalabi –tegevusabi (artikkel 16)

Kõlblikes piirkondades toodetud kaupade transport (artikli 16 lõike 2 punkt a)

…%

Lisakulud äärepoolseimates piirkondades (artikli 16 lõike 2 punkt b)

…%

Regionaalabi –Investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 17)

…%

VKEdele antav abi – abi VKEde juurdepääsuks rahastamisele

Riskifinantseerimisabi (artikkel 17) … riigi vääringus

Abi idufirmadele (artikkel 20) … riigi vääringus

VKEdele antav abi – VKEdele keskenduvatele alternatiivsetele kauplemisplatvormidele antav abi (artikkel 21)

…%; kui abi on idufirmale antava abi vormis: … riigi vääringus

VKEdele antav abi –esmase taustuuringu kuludeks antav abi (artikkel 22)

…%

Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav

Teadus- ja arendust

Alusuuringud (artikli 21 lõike 2 punkt a)

…%

Rakendusuuringud …%0 Kui abikava(de) raames antavale abile lisandub erakorraline regionaalabi, siis näidake abi osatähtsus nii

abikava raames antava abi kui ka erakorralise abi puhul.

ET 65 ET

Page 66: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

abi (art 23 – 26) egevuse projektidele antav abi (artikkel 23)

(artikli 23 lõike 2 punkt b)Tootearendus (artikli 23 lõike 2 punkt c)

…%

Abi teadusuuringute taristu rajamiseks (artikkel 24)

…%

VKEdele antav innovatsiooniabi (artikkel 25)

…%

Põllumajandus- ja kalandussektoris teadus- ja arendustegevuseks antav abi (artikkel 26)

…%

Koolitusabi (artikkel 27) …%

Tööhõiveabi –Ebasoodsas olukorras olevate või puudega töötajate jaoks antav abi (artiklid 28–29

Ebasoodsas olukorras olevate töötajate töölevõtmiseks või puudega töötajate tööhõiveks palgatoetuste vormis antav abi (artikkel 28)

…%

Puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav abi (artikkel 29)

…%

Keskkonnakaitseks antav abi (artiklid 30–36)

Investeerimisabi, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitse alastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitset liidu normatiivide puudumisel (artikkel 30)

…%

Abi, mida antakse VKEdele nende varaseks vastavusseviimiseks tulevaste liidu normatiividega (artikkel 31)

…%

Energia säästva kasutamise meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 32)

…%

Kõrge tõhususastmega koostootmisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 33)

…%

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud keskkonnaabi (artikkel 34)

… riigi vääringus

Keskkonnamaksu vähenduste vormis antav abi (artikkel 35)

…%

Saastatud alade puhastamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 36)

…%

Energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi (artikkel 37)

…%

Keskkonnauuringuteks antav abi (artikkel 38)

…%

ET 66 ET

Page 67: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

III osaVORM TEABE EDASTAMISEKS ÜKSIKABI KOHTA ARTIKLI 10 KOHASELT JA SELLE

TEABE EDASTAMISEKS KOMISJONILE ARTIKLI 12 KOHASELT

Abi numberLiikmesriikAbi andev asutus Nimetus

VeebilehtAbisaaja nimi, käibemaksukohuslase number ja grupp, kuhu ta kuulubAbisaaja liik VKE

SuurettevõtePiirkond, kus abisaaja asub

Piirkonna nimi (NUTS0) Regionaalabi staatus0

Majandussektorid, kus abisaaja tegutseb

NACE Rev. 2 ja lühikirjeldus

Abi element, väljendatuna kogusummana riigi vääringus0

Abiinstrument0 Toetus/IntressitoetusLaen/Tagasimakstavad ettemaksedGarantii (vajaduse korral viitega komisjoni otsusele0)Maksusoodustus või maksuvabastusRiskifinantseerimismeedeMuu (täpsustage)

Abi andmise kuupäev

pp/kk/aaaa

Abi eesmärkÕiguslik alus, sealhulgas rakendussätted ja vajaduse korral kava, mille raames abi antakse

0 NUTS - statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur (Nomenclature of Territorial Units for Statistics) Tavaliselt määratletakse regioon 2. tasemel.

0 ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt a (staatus A) või c, abi mittesaavad piirkonnad, s.t regionaalabi saamiseks mittekõlblikud piirkonnad (staatus N).

0 Brutotoetusekvivalent või riskifinantseerimiskava korral avaliku sektori investeeringu summa.0 Kui abi antakse mitme instrumendi abil, tuleb abisumma esitada instrumentide kaupa.0 Vajaduse korral viide komisjoni otsusele, millega kiidetakse heaks brutotoetusekvivalendi arvutamise

metoodika.

ET 67 ET

Page 68: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

IV LISA Taotlusvorm ergutava mõju korral (nagu on täpsustatud artiklis 6)

1. Teave abisaaja kohta:

nimi, peamise tegevuskoha registreeritud aadress, peamine tegevusala (NACE kood),

deklaratsioon selle kohta, et firma ei ole raskustes käesoleva määruse tähenduses

deklaratsioon teiste projektide raames viimase kolme aasta jooksul juba saadud abi (nii vähese tähtsusega abi kui ka riigiabi) kohta

teave abi kohta, mis saadi või saadakse sama projekti jaoks teistelt abi andvatelt asutustelt.

2. Teave toetatava projekti/tegevuse kohta:

projekti kirjeldus

kirjeldus prognoositavate positiivsete mõjude kohta asjaomases piirkonnas (nt loodud või säilitatud töökohtade arv, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, koolitustegevus, klastri loomine)

vastav õiguslik alus (riigi, ELi või mõlemad)

projekti elluviimise kavandatud algus- ja lõppkuupäev

projekti asukoht(-kohad)

3. Teave projekti rahastamise kohta:

investeeringud ja muud seotud kulud

abikõlblikud kulud kokku

projekti/tegevuse läbiviimiseks vajalik abisumma

abi osakaal

4. Teave abi vajaduse ja selle eeldatava mõju kohta:

Lühike selgitus abi vajaduse ja selle mõju kohta investeerimisotsusele või asukohta käsitlevate otsusele. Märkida tuleb alternatiivne investeering või koht abi mitteandmise korral.

ET 68 ET

Page 69: ec.europa.euec.europa.eu/.../2013_gber/draft_regulation_et.docx · Web viewEuroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav

V LISA Liikmesriigi ühtset veebisaiti käsitlevad sätted

(1) Liikmesriigi peavad looma ühtse riigiabi veebisaidi, kus avaldatakse artikli 10 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatud teabe, viisil, mis võimaldab teabele hõlpsat juurdepääsu.

(2) Juurdepääs veebisaidile peab olema otsingumootori või otsingut võimaldava kasutajaliidese kujul („otsingufunktsioon”). Kõnealuse otsingufunktsiooni abil peab kogu üksikteave ja selle kombinatsioonid olema leitavad. Otsingu tulemusi peab saama alla laadida vähemalt kahes erinevas vormingus vastavalt ühtsetele standarditele, et võimaldada info edasist töötlust töölehel, nt XLS, CSV, või muude veebipõhiste võimaluste kaudu, nt XML, HTML.

(3) Veebisaidile peavad ilma piiranguteta juurde pääsema kõik huvitatud isikud. Veebisaidile juurdepääsuks ei tohi nõuda eelnevat registreerimist.

ET 69 ET