EE

-EP

2 1

73 7

50 B

9

(51) Int. Cl. C07D 471/10 (2006.01)A61K 31/444 (2006.01)A61P 3/04 (2006.01)

EESTI VABARIIK (11) EE-EP 2 173 750 B9 PATENDIAMET

(12) EESTIS KEHTIVA EUROOPA PATENDIPATENDIKIRJELDUSE TÕLGE

(10) Registreeringu number: E007182

(11) Patendikirjelduse tõlke number: EE-EP 2 173 750 B9

(30) Prioriteediandmed: 21.06.2007 US 945487 P

(96) Euroopa patenditaotluseesitamise kuupäev: 20.06.2008

(96) Euroopa patendi-taotluse number: 08771573.6

(97) Euroopa patendi väljaand-misest teatamise kuupäev:05.04.2017

(97) Euroopa patendi number:EP 2 173 750 B9

Patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev: 15.06.2017

Patendikirjelduse tõlke avalikustamise kuupäev: 17.07.2017

(73) Patendiomanik:

Incyte Holdings Corporation 1801 Augustine Cut-OffWilmington, DE 19803, US

(72) Leiutise autorid:

YAO, Wenqing 748 Meadowbank Road, Kennett Square, Pennsylvania 19348, US

ZHUO, Jincong 17 Forwood Drive, Boothwyn, Pennsylvania 19061, US

ZHANG, Colin 309 Daniel Drive, Ambler, Pennsylvania 19002, US

(74) Patendivolinik:

Tõnu Nelsas AAA Patendibüroo OÜTartu mnt 16, 10117 Tallinn, EE

(54) Spirotsüklid 11-beeta hüdroksüülsteroidi dehüdrogenaasi 1. tüüpi inhibiitoritena

EE-EP 2 173 750 B9

*EE-EP2173750B1*

EE-EP 2 173 750 B9

Leiutise valdkond

[0001] Käesolev leiutis käsitleb teatud spirotsüklilisi ühendeid, mis on 1143

hüdroksüülsteroidi dehüdrogenaasi 1. tüüpi (11PHSD1) inhibiitorid; ühendeid, mis

5 sisaldavad samaseid kompositsioone ja nende ühendite kasutamismeetodeid diabeedi,

rasvumuse ja muude haiguste raviks.

Leiutise taust

10 [0002] Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise (HPA) telje tähtsus glükokortikoidi ringluse

kontrollimisel seisneb asjaolus, et HPA-telje homoöstaasi katkestus tulenevalt liigsest või

puudulikust sekretsioonist või aktiivsusest põhjustab vastavalt Cushingi sündroomi või

Addisoni haigust (Miller ja Chrousos (2001) Endocrinology and Metabolism, toim. Felig ja

Frohman, McGraw-Hill, New York), 4th Ed.: 387-524). Patsientidel, kel on Cushingi

15 sündroom (handdane haigus, mida iseloomustab süsteemne glükokortikoidide liigsus, mis

tuleneb neerupealiste või hüpofüüsi kasvajast) või kes saavad glükokortikoidi teraapiat,

tekib pöörduv vistseraalne rasvumine. Huvitaval kombel sarnaneb Cushingi sündroomiga

patsientide fenotüüp suurel määral Reaveni metaboolse sündroomiga (teatakse ka kui

sündroom X või insuliiniresistentsuse sündroom) patsientide omaga, mille sümptomid on

20 vistseraalne rasvumus, glükoositalumatus, insuliiniresistentsus, hüpertensioon, tüüp 2

diabeet ja hüperlipideemia (Reaven (1993) Ann. Rev. Med. 44: 121-131). Gükokortikoidide

roll rasvumise valdavates vormides on siiski ebaselge, sellepärast et enamiku metaboolse

sündroomiga patsientide tsirkulatoorne glükokortikoidide kontsentratsioon ei tõuse.

Tegelikult on metaboolse sündroomi puhul ilmnenud, et glükokortikoidi toime sihtkoele ei

25 sõltu ainult tsirkulatoorsest tasemest, vaid ka intratsellulaarsest kontsentratsioonist,

metaboolses sündroomis on näidatud glükokortikoidide lokaalselt võimendatud toimet

rasykoes ja skeletilihases. On näidatud, et 11f3HSD1 ensüümi aktiivsus (regenereerib

mitteaktiivsetest glükokortikoididest aktiivseid ja mängib keskset rolli intratsellulaarsete

glükokortikoidide kontsentratsiooni reguleerimisel) on tavaliselt tõusnud ülekaaluliste

30 inimeste rasvadepoos. Järelikult mängib lokaalne glükokortikoidide reaktivatsioon

rasvumises ja metaboolses sündroomis oma rolli.

2 EE-EP 2 173 750 B9

[0003] Arvestades 11PHSD1 võimet regenereerida kortisooli inertsest tsirkulatoorsest

kortisoonist, on palju tähelepanu pööratud selle mõjule glükokortikoidse funktsiooni

võimendumisel. 11PHSD1 avaldub paljudes põhilistes GR-rikastes kudedes, kaasa arvatud

arvestava metaboolse tähtsusega koed nagu maks, rasykoed ja skeletilihas, ning osaleb

5 koespetsiifilises glükokortikoidi vahendatud insuliini funktsiooni antagonismi

võimendamise vahendamises. Arvestades a) fenotüübilist sarnasust glükokortikoidide

liigsuse (Cushingi sündroom) ja metaboolse sündroomi vahel, kusjuures viimases on

normaalne tsirkulatoorsete glükokortikoidide tase, ning b) 11f3HSD1 võimet genereerida

aktiivset kortisooli mitteaktiivsest kortisoonist koespetsiifiliselt, on oletatud, et tsentraalne

10 rasvumus ja sellega seotud metaboolsed komplikatsioonid sündroomis X on 11PHSD1

suurenenud toime tulemus rasykoes, mille tagajärjeks on Cushingi omentumi haigus

(Bujalska et al. (1997) Lancet 349: 1210-1213). Tõepoolest, ülekaaluliste näriliste ja

inimeste rasykoes on esinenud 11PHSD1 taseme üleregulatsiooni (Livingstone et al. (2000)

Endocrinology 131: 560-563; Rask et al. (2001) J. Clin. Endocrinol. Metab. 86: 1418-1421;

15 Lindsay et al. (2003) J. Clin. Endocrinol. Metab. 88: 2738-2744; Wake et al. (2003) J. Clin.

Endocrinol. Metab. 88: 3983-3988).

[0004] Täiendavat tõestust on saadud hiirte transgeensetest mudelite uuringutest.

Rasvpetsiifiline 11PHSD1 üleekspressioon aP2 promootori kontrolli all hiires loob

20 fenotüübi, mis on tähelepanuväärselt sarnane inimese metaboolse sündroomiga (Masuzalci

et al. (2001) Science 294: 2166-2170; Masuzaki et al. (2003) J. Clinical Invest. 112: 83-

90). On oluline, et see fenotüüp tekib ilma tsirkulatoorse üldise kortikosterooni taseme

suurenemiseta, olles pigem tingitud kortikosterooni tootmisest paiksetes rasykoe depoodes.

11(3FISD1 suurenenud (2-3kordne) toime nendes hiirtes on väga sarnane inimeste puhul

25 täheldatud rasvumusega (Rask et al. (2001) J. Clin. Endocrinol. Metab. 86: 1418-1421).

See näitab, et 11PHSD1 vahendusel toimuv paikne inertse glükokortikoidi konversioon

aktiivseks glükokortikoidiks vöib omada suurt mõju terve keha insuliinitundlikkusele.

[0005] Vastavalt nendele andmetele on võimalik järeldada, et 11PHSD1 kadu võib viia

30 insuliinitundlikkuse ja glükoositolerantsuse suurenemisele koespetsiifilise aktiivse

glükokortikoidi taseme puudulikkuse tõttu. Seda on faktiliselt näidatud uuringus, kus

11PHSD1-puudulikkusega hiired saadi hornoloogilisel rekombinatsioonil (Kotelevstev et

al. (1997) Proc. Natl. Acad. Sci. 94: 14924-14929; Morton et al. (2001) J. Biol. Chem. 276:

3 EE-EP 2 173 750 B9

41293-41300; Morton et al. (2004) diabeet 53: 931-938). Nendel hiirtel puudus täielikult

11-keto reduktaasi toime, mis kinnitab, et 1113HSD1 kodeerib ainsa võimaluse moodustada

aktiivset kortikosterooni inertsest 11-dehüdrokortikosteroonist. 11f3HSD1-puudulikud

hiired on resistentsed dieedist ja stressist indutseeritud hüperglükeemiale, väljendavad

5 maksa glükoneogeensete ensüümide nõrgestatud induktsiooni (PEPCK, G6P), näitavad

suurenenud insuliinitundlikkust rasykoes ja omavad paranenud lipiidiprofiili (vähem

triglütseriide ja rohkem südant kaitsvat HDLi). Lisaks ilmutasid need loomad resistentsust

kõrge rasvasisaldusega dieediga indutseeritud rasvumusele. Kokkuvõttes kinnitavad need

transgeensete hiirte uuringud glükokortikoidide paikse reaktivatsiooni rolli maksa ja

10 perifeerse insuliinitundlikkuse kontrollimises ja lubavad oletada, et 11f3HSD1 aktiivsuse

inhibitsioon võib osutuda kasulikuks glükokortikoididega seonduvate haiguste ravis, kaasa

arvatud rasvumus, insuliiniresistentsus, hüperglükeemia ja hüperlipideemia.

[0006] Seda hüpoteesi toetavad andmed on publitseeritud. Hiljuti selgus, et 11f3HSD1

15 mängib rolli tsentraalse rasvumuse patogeneesis ja metaboolse sündroomi ilmingutes

inimestes. Suurenenud 11f3HSD1 geeniekspressiooni on seostatud metaboolse

ebanormaalsusega ülekaalulistel naistel ja arvatakse, et selle geeni suurenenud ekspressioon

aitab kaasa suurenenud kortisooni paiksel konversioonil kortisooliks ülekaaluliste inimeste

rasykoes (Engeli, et al., (2004) Obed. Res. 12: 9-17).

20

[0007] On tõestatud, et uus klass 11f3HSD1 inhibiitoreid, arüülsulfonamidotiasoolid,

aitavad parandada maksa insuliinitundlikkust ja vähendavad vere glükoositaset

hüperglükeemilistel hiirtel (Barf et al. (2002) J. Med. Chem. 45: 3813-3815; Alberts et al.

Endocrinology (2003) 144: 4755-4762). Lisaks tõestati hiljuti, et 1431-ISD1 selektiivsed

25 inhibiitorid võivad parandada geneetiliselt diabeetilistel hiirtel tugevat hüperglükeemiat.

Seega on 11f3HSD1 paljulubav farmatseutiline sihtmärk metaboolse sündroomi raviks

(Masuzaki, et al., (2003) Curr. Drug Targets Immune Endocr. Metabol. Disord. 3: 255-62).

4 EE-EP 2 173 750 B9

A. Rasvumus ja metaboolne sündroom

[0008] Nagu kirjeldatud eespool, lubavad paljud tõestused oletada, et 11f3HSD1 toime

inhibitsioon võib olla efektiivne võitluses rasvumusega ja/või metaboolse sündroomi klastri

5 aspektidega, kaasa arvatud glükoositalumatus, insuliiniresistentsus, hüperglükeemia,

hüpertensioon ja/või hüperlipideemia. Glükokortikoidid on tuntud antagonistid insuliini

toimele ja paikse glükokortikoidide taseme vähendamine intratsellulaarse kortisooni

kortisooliks konversiooni inhibitsiooniga peaks suurendama maksa- ja/või perifeerset

insuliinitundlikkust ja potentsiaalselt vähendama vistseraalset rasvumust. Nagu kirjeldatud

10 eespool, on 11PHSD1 geenipuudulikkusega hiired resistentsed hüperglükeemiale,

väljendavad maksa põhiliste glükogeensete ensüümide nõrgendatud induktsiooni,

ilmutavad märgatavalt suurenenud insuliinitundlikkust rasykoes ja neil on paranenud

lipiidiprofiil. Lisaks ilmutavad need loomad resistentsust kõrge rasvasisaldusega dieediga

indutseeritud rasvumusele. (Kotelevstev et al. (1997) Proc. Natl. Acad. Sci. 94: 14924-

15 14929; Morton et al. (2001) J. Biol. Chem. 276: 41293-41300; Morton et al. (2004)

Diabetes 53: 931-938). Seega prognoositakse, et 11PHSD1 inhibitsioonil on mitmeid

kasulikke toimeid maksas, rasykoes ja/või skeletilihases, eriti seostatakse seda metaboolse

sündroomi ja/või rasvumuse komponentide leevendamisega.

20 B. Kõhunäärme funktsioon

[0009] Glükokortikoidid inhibeerivad teadaolevalt glükoosi poolt stimuleeritud insuliini

sekretsiooni kõhunäärme beetarakkudest (Billaudel ja Sutter (1979) Horm. Metab. Res. 11:

555-560). Nii Cushingi sündroomis kui ka diabeetilistes Zucker falfa rottides on glükoosi

25 poolt stimuleeritud insuliini sekretsioon märgatavalt redutseeritud (Ogawa et al. (1992) J.

Clin. Invest. 90: 497-504). 11f3HSD1 mRNAd ja aktiivsust on tõestatud ob/ob hiirte

pankrease saarte T-rakkudes ja selle aktiivsuse inhibitsioon karbenoksolooniga, 11f3HSD1

inhibiitoriga, parandab glükoosi poolt stimuleeritud insuliini vabanemist (Davani et al.

(2000) J. Biol. Chem. 275: 34841-34844). Seega arvatakse 11PHSD1 inhibitsioonil olevat

30 kasulik toime pankreasele, kaasa arvatud glükoosi poolt stimuleeritud insuliini vabanemise

suurenemine.

5 EE-EP 2 173 750 B9

Kognitiivsus ja dementsus

[0010] Kerge kognitiivne halvenemine on üldine vananemise tunnus, mis võib olla

lõpptulemusena seotud dementsuse edenemisega. Nii vananevates loomades kui ka

5 inimestes on üldise kognitiivsuse funktsiooni interindividuaalsed erinevused olnud seotud

varieeruva pikaaegse ekspositsiooniga glükokortikoididele (Lupien et al. (1998) Nat.

Neurosci. 1: 69-73). Lisaks on HPA-telje düsregulatsioon teatud aju alapiirkondades

glükokortikoididele kroonilisele eksponeerimisele tulemuseks kognitiivse funktsiooni

vähenemine (McEwen ja Sapolsky (1995) Curr. Opin. Neurobiol. 5: 205-216). 1113HSD1-

10 e esineb ajus hulgaliselt ja see avaldub paljudes alapiirkondades, kaasa arvatud

hippokampus, eesmine ajukoor ja väikeaju (Sandeep et al. (2004) Proc. Natl. Acad. Sci.

Early Edition: 1-6). Primaarsete hippokampuse rakkude mõjutamine 11f3HSD1 inhibiitori

karbenoksolooniga kaitseb rakke glükokortikoidide vahendatud eksitatoorse aminohappe

neurotoksilisuse ägenemise eest (Rajan et al. (1996) J. Neurosci. 16: 65-70). Lisaks on

15 11pHSD1-puudulikkusega hiired kaitstud glükokortikoididega seostatud hippokampaalse

talitlushäire eest, mida on seostatud vananemisega (Yau et al. (2001) Proc. Natl. Acad. Sci.

98: 4716-4721). Kahes randomiseeritud, topeltpimedas, platseeboga kontrollitud uuringus

parandas karbenoksolooni manustamine verbaalset võimekust ja verbaalset mälu (Sandeep

et al. (2004) Proc. Natl. Acad. Sci. Early Edition: 1-6). Seega oletatakse, et 1113HSD1

20 inhibitsioon vähendab ekspositsiooni glükokortikoididele ajus ja kaitseb glükokortikoidide

neuronaalsetele funktsioonidele avalduva kahjuliku toime eest, kaasa arvatud kognitiivne

halvenemine, dementsus ja/või depressioon.

Silmasisene rõhk

25

[0011] Glükokortikoide võib kasutada kliinilises oftalmoloogias akuutselt ja süsteemselt

laia vahemiku seisundite jaoks. Nende ravireiimide üks põhiline komplikatsioon on

kortikosteroidide kasutamisest tingitud glaukoom. Seda patoloogiat iseloomustab

silmasisese rõhu (IOP) oluline suurenemine. Selle kõige edasiarenenumal ja ravimatul

30 vormil võib IOP viia nägemisala osalise kadumiseni ja lõpuks ka pimedaks jäämiseni. IOP

moodustub vesilahuselise vedeliku tootmise ja äravoolu suhtest. Vesilahuselise vedeliku

tootmine esineb mittepigmenteerunud epiteeli rakkudes (NPE) ja selle äravool toimub läbi

trabekulaarse võrgustiku rakkude. 1113HSD1 on lokaliseeritud NPE rakkudes (Stoked et al.

6 EE-EP 2 173 750 B9

(2000) Invest. Oftalmol. Vis. Sci. 41: 1629-1683; Rauz et al. (2001) Invest. Ophthalmol.

Vis. Sci. 42: 2037-2042) ja selle funktsioon on tõenäoliselt seotud glükokortikoidide toime

võimendumisega nendes rakkudes. Seda arusaama kinnitab vaatlus, et vaba kortisooli

kontsentratsioon ületab suuresti kortisooni kontsentratsiooni vesilahuselises vedelikus

5 (14:1). 11PHSD1 funktsionaalset tähtsust silmas on määratud, kasutades inhibiitorina

karbenoksolooni tervetes vabatahtlikes (Rauz et al. (2001) Invest. Oftalmol. Vis. Sci. 42:

2037-2042). Pärast seitset päeva karbenoksolooniravi vähenes IOP 18%. Seega arvatakse,

et 11PHSD1 inhibitsioon silmas vähendab paikset glükokortikoidide kontsentratsiooni ja

I0Pd, mis on kasulik glaukoomi ja teiste silmahaiguste ravis.

10

E. Hüpertensioon

[0012] Adipotsüütidest saadud hüpertensiivsed ained nagu leptiin ja angiotensinogeen on

oletatavalt olnud seotud rasvumusest tingitud hüpertensiooni patogeneesiga (Matsuzawa et

15 al. (1999) Ann. N.Y. Acad. Sci. 892: 146-154; Wajchenberg (2000) Endocr. Rev. 21: 697-

738). Leptiin, mida sekreteerivad liigselt aP2-111311SD1 transgeensed hiired (Masuzaki et

al. (2003) J. Clinical Invest. 112: 83-90), võib aktiveerida erinevaid sümpaatilise

närvisüsteemi reaktsiooniteid, kaasa arvatud neid, mis reguleerivad vererõhku (Matsuzawa

et al. (1999) Ann. N.Y. Acad. Sci. 892: 146-154). Lisaks on tõestatud, et reniin-

20 angiotensiinsüsteem (RAS) on põhiline vererõhu tegur (Walker et al. (1979) Hypertension

1: 287-291). Angiotensiinogeen, mida toodetakse maksas ja rasykoes, on põhisubstraat

reniinile ja juhib RAS aktivatsiooni. Plasma angiotensiinogeeni tase on märkimisväärselt

tõusnud aP2-11PHSD1 transgeensetes hiirtes, nagu ka on angiotensiin II ja aldosteroon

(Masuzaki et al. (2003) J. Clinical Invest. 112: 83-90). Need jõud tõenäoliselt juhivad

25 kõrgenenud vererõhku aP2-11PHSD1 transgeensetes hiirtes. Nende hiirte mõjutamine

väikeste annuste angiotensiin H retseptori antagonistiga kaotab selle hüpertensiooni

(Masuzaki et al. (2003) J. Clinical Invest. 112: 83-90). Need andmed illustreerivad paikse

glükokortikoidi reaktivatsiooni tähtsust rasykoes ja maksas ning võib oletada, et

hüpertensiooni võib olla põhjustanud või süvendanud 11f3HSD1 toime. Seega arvatakse, et

30 11PHSD1 inhibitsioonil ning rasva ja/või maksa glükokortikoidide taseme redutseerimisel

on kasulik toime hüpertensioonile ja hüpertensiooniga seonduvatele kardiovaskulaarsetele

haigustele.

7 EE-EP 2 173 750 B9

F. Luuhaigus

[0013] Glükokortikoididel võib olla skeletikudedele kahjulikke toimeid. Pikaaegne

ekspositsioon isegi keskmistele glükokortikoidiannustele võib põhjustada osteoporoosi

5 (Cannalis (1996) J. Clin. Endocrinol. Metab. 81: 3441-3447) ja suurendada murdude riski.

in vitro katsed kinnitavad glükokortikoidide kahjulikku toimet luuresorptsiooni rakkudele

(tuntud ka kui osteoklastid) ja luu moodustumise rakkudele (osteoblastid). On tõestatud, et

11f3HSD1 esineb nii inimese primaarsete osteoblastide kultuuris kui ka täiskasvanu

luurakkudes, koosnedes tõenäoliselt osteoklastide ja osteoblastide segust (Cooper et al.

10 (2000) Bone 27: 375-381). Samuti on tõestatud, et 1113HSD1 inhibiitor karbenoksoloon

leevendab glükokortikoidide negatiivseid toimeid luu nooduli moodustumisel (Bellows et

al. (1998)•Bone 23: 119-125). Seega arvatakse, et 1113HSD1 inhibitsioon vähendab paikset

glükokortikoidide kontsentratsiooni osteoblastides ja osteoklastides, millel on kasulik toime

erinevat vormi luuhaigustele, kaasa arvatud osteoporoos.

15

[0014] Väikemolekulaarsed 11f3HSD1 inhibiitorid on praegu arendamisel, et ravida või ära

hoida 11 f3HSDlga seonduvaid haigusi, nagu kirjeldatud eespool. Näiteks on kirjutatud

teatud amiidaluselistest inhibiitoritest publikatsioonides WO 2004/089470, WO

2004/089896, WO 2004/056745 ja WO 2004/065351. Täiendavatest väikemolekulaarsetest

20 11f3HSD1 inhibiitoritest on kirjutatud publikatsioonides US 2005/0282858, US

2006/0009471, US 2005/0288338, US 2006/0009491, US 2006/0004049, US

2005/0288317, US 2005/0288329, US 2006/0122197, US 2006/0116382 ja US

2006/0122210.

25 [0015] W02007/067504 kirjeldab ühendeid, mis on kasulikud erinevate haiguste ravis,

mida seostatakse 1113 hüdroksüülsteroidi dehüdrogenaasi tüüp 1 ekspressiooni või toimega.

11) INCY0035 (US 2007/0066584)

[0016] 1113HSD1 antagoniste on katsetatud Idiinilistes inimkatsetes (Kurukulasuriya, et al.,

30 (2003) Curr. Med. Chem. 10: 123-53).

[0017] Eksperimentide andmed osutavad 1113HSD1 rollile glükokortikoididega seotud

haiguste puhul, nagu näiteks metaboolne sündroom, hüpertensioon, rasvumus,

8 EE-EP 2 173 750 B9

insuliiniresistentsus, hüperglükeemia, hüperlipideemia, tüüp 2 diabeet, androgeeni liigsus

(hirsutism, ebanormaalne menstruatsioon, hüperandrogenism) ja polütsüstiline

munasarjasündroom (PCOS), mistõttu oleks väga vaja raviaineid, mis võimaldaksid neid

metaboolseid radasid kas võimendada või maha suruda glükokortikoidsignaalide

5 transduktsiooni teel 11PHSD1 tasandil.

[0018] Nagu ülaltoodust järeldub, on olemas jätkuv vajadus uute ja paremate ravimite järele,

mille sihtmärk oleks 113HSD1. Siinkirjeldatud ained, ühendid ja meetodid aitavad täita neid

ja ka teisi vaj adusi.

10

Leiutise kokkuvõte

[0019] Käesolev leiutis tagab, inter alia, 11PHSD1 inhibiitorid valemiga I:

o

15 või selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad, mille koostisosad on siinkohal määratud.

[0020] Peale selle tagab käesolev leiutis valemi I ühendit või selle farmatseutiliselt

vastuvõetavat soola ja vähemalt üht farmatseutiliselt vastuvõetavat kandjat sisaldavaid

kompositsioone.

20

[0021] Peale selle tagab käesolev leiutis 11PHSD linhibeerimismeetodid, viies 11PHSD1

kontakti valemi I ühendiga või selle farmatseutiliselt vastuvõetava soolaga.

[0022] Peale selle tagab käesolev leiutis 11PHSD1 aktiivsuse inhibeerimismeetodid, mille

25

korral llpHSDlviiakse kontakti valemi I ühendiga või selle farmatseutiliselt vastuvõetava

soolaga.

9 EE-EP 2 173 750 B9

[0023] Peale selle tagab käesolev leiutis inhibeerimismeetodid kortisooni kortisooliks

konversioonile rakus, mille korral rakk viiakse kontakti valemi I ühendiga või selle

farmatseutiliselt vastuvõetava soolaga.

5 [0024] Peale selle tagab käesolev leiutis inhibeerimismeetodid kortisooli tootmisel rakus,

mis hõlmab seda, et rakk viiakse kontakti valemi I ühendiga või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soolaga.

[0025] Peale selle tagab käesolev leiutis ravimeetodid järgmistele haigustele või haiguste

10 kombinatsioonidele: rasvumus; diabeet; glükoositalumatus; insuliiniresistentsus;

hüperglükeemia; hüpertensioon; hüperlipideemia; kognitiivne halvenemine; depressioon;

dementsus; glaukoom; kardiovaskulaarsed haigused; osteoporoos; põletik; metaboolne

sündroom; androgeeni liigsus või polütsüstiline munasarjasündroom (PCOS), mille korral

patsiendile manustatakse terapeutiliselt efektiivne kogus valemi I ühendit või selle

15 farmatseutiliselt vastuvõetavat soola.

[0026] Peale selle tagab käesolev leiutis valemi I ühendi või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soola kasutamise inimeste või loomade raviks.

20 [0027] Peale selle tagab käesolev leiutis valemi I ühendi või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soola kasutamise teraapias kasutatava ravimi valmistamiseks.

Detailne kirj eldus

25 [0028] Käesolev leiutis tagab, inter alia, 11f3HSD1 ihibiitorid valemiga I:

o

QOH

või selle farmatseutiliselt vastuvõetavad soolad, kus:

R1 on F, Cl, Br, või I; ja

R2 ja R3 on valitud sõltumatult rühmadest H, Ci_6-a1küü1, ja C3-5-tsük1oa1küü1.

10 EE-EP 2 173 750 B9

[0029] Mõnedes kombinatsioonides:

R1 on F ja Cl; ja

R2 ja R3 on valitud sõltumatult rühmadest H ja

5

[0030] Mõnedes kombinatsioonides R1 on F või Cl.

[0031] Mõnedes kombinatsioonides R1 on F.

10 [0032] Mõnedes kombinatsioonides R1 on Cl.

[0033] Mõnedes kombinatsioonides R2 ja R3 on valitud sõltumatult rühmadest H, metüül,

ja etüül.

15 [0034] Mõnedes kombinatsioonides vähemalt üks R2 ja R3 on muu kui H.

[0035] Mõnedes kombinatsioonides on leiutise ühenditel valem o

OH

n.

[0036] Erinevates käesoleva spetsifikatsiooni kohtades on leiutise ühendite asendajad

20 avalikustatud riihmades ja hulkades. Spetsiaalselt on ette nähtud, et leiutis sisaldab viimast

kui üht sarnaste gruppide ja vahemike liikmete individuaalset alamkombinatsiooni. Näiteks,

"Ci_6 alküül" on eelkõige mõeldud avaldama eraldi metüüli, etüüli, C3 alküüli, C4 alküüli,

C5 alküüli ja C6 alküüli.

25 [0037] Peale selle on arvestatud, et leiutise teatud iseärasused, mida selguse huvides

kirjeldatakse eraldi kombinatsioonide kontekstis, võivad esineda ka kombineeritud kujul

üksiku kombinatsioonina. Sama kehtib vastupidi: mitmesugused leiutise iseärasused, mida

lühiduse huvides on kirjeldatud üksiku kombinatsiooni kontekstis, võivad olla tagatud eraldi

või ükskõik millises sobivas alamkombinatsioonis.

11 EE-EP 2 173 750 B9

[0038] Siinkohal kasutatuna mõeldakse mõiste "alküül" all küllastatud süsivesinike rühma,

mis on sirge või hargnenud ahelaga. Alküülrühmade näidete hulka kuuluvad metüül (Me),

etüül (Et), propüül (näiteks n-propüül ja isopropüül), butüül (näiteks n-butüül, isobutüül, t-

5 butüül), pentüül (näiteks n-pentüül, isopentüül, neopentüül) ja muud sarnased.

[0039] Siinkohal kasutatuna viitab "tsükloalküül" mittearomaatsetele 3-7-liikmelistele

tsüklilistele süsivesinikele, näiteks tsüklopropüül, tsüklobutüül, tsüklopentüül ja

tsükloheksübl.

10

[0040] Siinkohal kirjeldatud ühendid võivad olla asümmeetrilised (näiteks on neil üks või

rohkem stereokeskust). Ette on nähtud kõik stereoisomeerid, nagu näiteks enantiomeerid ja

diastereomeerid, kui ei ole näidatud teisiti. Käesoleva leiutise ühendid, mis sisaldavad

asümmeetriliselt asendatud süsinikuaatomit, saab isoleerida optiliselt aktiivsel või

15 ratseemilisel kujul. Meetodid, kuidas ette valmistada optiliselt aktiivsed vormid optiliselt

aktiivsetest lähtematerjalidest, on valdkonnas tuntud, nagu näiteks ratseemiliste segude

lahutamise või stereoselektiivse sünteesi teel. Käesoleva leiutise ühendite cis- ja

transgeomeetrilisi isomeere kirjeldatakse ja neid võib isoleerida isomeeride seguna või

eraldatud isomeersete vormidena.

20

[0041] Leiutise ühendid sisaldavad ka tautomeerseid vorme. Tautomeersed vormid

tulenevad üksiku sideme mähkimisest külgneva kaksiksidemega koos kaasneva prootoni

migratsiooniga. Tautomeersete vormide hulka kuuluvad prototroopsed tautomeerid, mis on

isomeersed protoneerimisolekud, millel on sama empiiriline valem ja kogulaeng.

25 Prototroopsete tautomeeride näidete hulka kuuluvad ketoon - enoolpaarid, amiid -

imiidhappe paarid, laktaam - laktiimpaarid, amiid — imiidhappe paarid, enamiin -

imiinpaarid ja ringikujulised vormid, kus üks prooton suudab hõivata heterotsüldilise

süsteemi kaks või rohkem positsiooni, näiteks 1H- ja 3H-imidasool, 1H-, 2H- ja 4H- 1,2,4-

triasool, 1H- ja 2H- isoindool ja 1H - 2H-pürasool. Tautomeersed vormid võivad olla

30 tasakaalus või asjakohase asenduse teel ruumiliselt ühte vormi lukustatud.

[0042] Leiutise ühendite hulka võivad kuuluda ka kõik aatomite isotoobid, mis esinevad

vahe- või lõppühendites. Isotoopide hulka kuuluvad need aatomid, millel on sama

12 EE-EP 2 173 750 B9

aatomnumber, kuid erinevad massiarvud. Näiteks vesiniku isotoopide hulka kuuluvad

triitium ja deuteerium.

[0043] Kõiki ühendeid ja nende farmatseutiliselt vastuvõetavaid soolasid võib saada

5 erinevates tahketes vormides, kaasa arvatud lahustunud või hüdreeritud vormid. Mõnedes

kombinatsioonides tahke vorm on kristalliline vorm. Meetodid erinevate tahkete vormide

valmistamiseks ja tuvastamiseks on valdkonnas tuntud ja hõlmavad näiteks järgmiseid:

röntgen-pulberdifraktsioon, diferentsiaalkalorimeetria, termogravimeetriline analüüs, auru

dünaamiline sorptsioon, FT-IR, Raman hajumine, tahkes olekus TMR, Karl-Fischer

10 titreerimine jms.

[0044] Mönedes kombinatsioonides on leiutise ühendid ja nende soolad oluliselt isoleeritud.

Fraasi "oluliselt isoleeritud" all mõeldakse, et ühend on vähemalt osaliselt või oluliselt

eraldatud keskkonnast, milles see moodustati või tuvastati. Osaline eraldamine võib hõlmata

15 näiteks kompositsiooni, mis on rikastatud leiutise ühendis. Oluline eraldamine võib hõlmata

kompositsioone, mis sisaldavad vähemalt umbes 50%, vähemalt umbes 60%, vähemalt

umbes 70%, vähemalt umbes 80%, vähemalt umbes 90%, vähemalt umbes 95%, vähemalt

umbes 97% või vähemalt umbes 99 kaaluprotsenti leiutise ühendit või selle soola. Meetodid

ühendite ja nende soolade isoleerimiseks on valdkonnas tuntud.

20

[0045] Käesolev leiutis hõlmab ka siinkohal kirjeldatud ühendite farmatseutiliselt

vastuvõetavaid sooli. Siinkohal kasutatuna viitab fraas "farmatseutiliselt vastuvõetavad

soolad" avalikustatud ühendite derivaatidele, kus vanemühendit on modifitseeritud,

konverteerides olemasoleva happe või aluse molekuliosa selle soolavormiks.

25 Farmatseutiliselt vastuvõetavate soolade näidete hulka kuuluvad, kuid ei ole nendega

piiratud, aluseliste jääkide mineraal- või orgaaniliste hapete soolad, nagu näiteks amiinid;

happeliste jaakide leelised või happeliste jääkide orgaanilised soolad, nagu näiteks

karboksüülhapped, jms. Käesoleva leiutise farmatseutiliselt vastuvõetavate soolade hulka

kuuluvad vanemühendite tavapärased mittetoksilised soolad, mis on moodustatud näiteks

30 mittetoksilistest anorgaanilistest või orgaanilistest hapetest. Käesoleva leiutise

farmatseutiliselt vastuvõetavaid soolasid saab sünteesida tavapäraste keemiliste meetodite

abil vanemühenditest, mis sisaldavad aluselist või happelist molekuliosa. Üldiselt saab

niisuguseid soolasid valmistada, pannes nende ühendite vabad happe- või alusevormid

13 EE-EP 2 173 750 B9

reageerima sobiva aluse või happe stöhhiomeetrilise hulgaga vees või orgaanilises lahustis

või nende kahe segus; üldiselt on eelistatud veevaba keskkond nagu eeter, etüülatsetaat,

etanool, isopropanool või atsetonitriil (MeCN). Sobivate soolade loetelu on ära toodud

väljaandes Remington's Pharmaceutical Sciences, 17th ed., Mack Publishing Company,

5 Easton, Pa., 1985, p. 1418 ja Journal of Pharmaceutical Science, 66, 2 (1977), millest igaüks

on lisatud siia viitena täies ulatuses.

[0046] Fraasi "farmatseutiliselt vastuvõetav" all kasutatakse siinkohal, et viidata nendele

ühenditele, materjalidele, kompositsioonidele ja/või doosivormidele, mis on terve

10 meditsiinilise otsustusvõime raamides sobivad kasutamiseks kontaktis inimolendi ja

loomade kudedega ilma ülemäärase toksilisuse, äriituse, allergilise reaktsiooni või muude

probleemide või komplikatsioonideta, samaulatusliku mõistliku kasu/riski vahekorraga.

[0047] Leiutise ühendid võivad moduleerida 1113HSD1 toimet. Termini "moduleerima" all

15 mõeldakse võimalust suurendada või vähendada ensüümi või retseptori toimet. Vastavalt

saab leiutise ühendeid kasutada 11 PHSD1 moduleerimismeetodites, viies ensüümi või

retseptori kontakti ükskõik millise ühe või rohkema siinkohal kirjeldatud ühendi või

kompositsiooniga. Mõnedes kombinatsioonides saavad käesoleva leiutise ühendid toimida

11f3HSD1 inhibiitorina. Edasistes kombinatsioonides saab leiutise ühendeid kasutada

20 11f3HSD1 aktiivsuse moduleerimiseks üksikisikul, kes vajab ensüümi või retseptori

moduleerimist, manustades moduleeriva hulga leiutise ühendit.

[0048] Peale selle tagab käesolev leiutis inhibeerimismeetodid kortisooni kortisooliks

konversioonile rakus, või kortisooli tootmisele rakus, kus kortisooli konversioon või

25 tootmine on vahendatud, vähemalt osaliselt, 11PHSD1 toimega. Meetodid kortisooli

kortisooliks konversiooni kiiruse mõõtmiseks ja vastupidi ning meetodid kortisooni ja

kortisooli taseme mõõtmiseks rakkudes on valdkonnas tuntud.

[0049] Peale selle tagab käesolev leiutis meetodid raku insuliinitundlikkuse

30 suurendamiseks, viies raku kontakti leiutise ühendiga. Insuliinitundlikkuse mõõtmise

meetodid on valdkonnas tuntud.

14 EE-EP 2 173 750 B9

[0050] Veel üks käesoleva leiutise aspekt käsitleb toime või ekspressiooniga seotud, kaasa

arvatud 11pHSD1 ebanormaalne toime ja liigekspressioon, ravimise meetodeid üksikisikul

(näiteks patsiendil), manustades niisugust ravi vajavale isikule terapeutiliselt efektiivse

hulga või annuse käesoleva leiutise ühendit või selle farmatseutiliselt vastuvõetavat soola

5 või selle farmatseutilist kompositsiooni. Sellised haigused on näiteks ükskõik milline

haigus, tõbi või seisund, mis on otseselt või kaudselt seotud ensüümi avaldumise või

aktiivsusega. 11 f3HSD1-iga seotud haigus võib hõlmata ka ükskõik millist haigust, tõbe või

seisundit, mida saab ära hoida, parandada või ravida ensüümi aktiivsuse moduleerimise teel.

10 [0051] 11PHSD1-iga seotud haiguste hulka kuuluvad rasvumus, diabeet,

glükoositalumatus, insuliiniresistentsus, hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia,

kognitiivne halvenemine, dementsus, depressioon (näiteks, psühholoogiline depressioon),

glaukoom, kardiovaskulaarsed haigused, osteoporoos ja põletik. 11f3HSD1-iga seotud

haiguste hulka kuuluvad peale selle metaboolne sündroom, tüüp 2 diabeet, androgeeni

15 liigsus (hirsutism, ebanormaalne menstruatsioon, hüperandrogenism) ja polütsüstiline

munasarjasündroom (PCOS).

[0052] Siinkohal kasutatuna tähendab termin "rakk" rakku, mis on in vitro, ex vivo või in

vivo. Mõnedes kombinatsioonides võib ex vivo rakk olla osa organismist, nagu näiteks

20 imetajast, võetud koeproovist. Mõnedes kombinatsioonides võib in vitro rakk olla rakk

rakukultuuris. Mõnedes kombinatsioonides on in vivo rakk organismis, nagu näiteks

imetajas, elutsev rakk. Mõnedes kombinatsioonides on rakk adipotsüüt, kõhunäärmerakk,

hepatotsüüt, neuron või rakk, mis hõlmab silma (silmasisene rakk).

25 [0053] Siinkohal kasutatuna tähendab termin "kontakti viima" osutatud molekuliosade

kokku viimist in vitro süsteemis või in vivo süsteemis. Näiteks 11PHSDlensüümi "kontakti

viimine" leiutise ühendiga hõlmab käesoleva leiutise ühendi manustamist üksikisikule või

patsiendile, nagu näiteks inimesele, kellel on 11PHSD1, samuti näiteks leiutise ühendi

sisestamist proovi sisse, mis sisaldab rakulist või puhastatud preparaati, mis sisaldab

30 11 PHSD1-ensüümi.

[0054] Siinkohal kasutatuna tähendab termin "üksikisik" või "patsient", kasutatuna

vaheldumisi, ükskõik millist looma, sealhulgas imetajaid, eelistatavalt hiiri, rotte, teisi

15 EE-EP 2 173 750 B9

närilisi, küülikuid, koeri, kasse, sigu, veiseid, lambaid, hobuseid või primaate ja kõige

eelistatavamalt inimesi.

[0055] Siinkohal kasutatuna viitab fraas "terapeutiliselt efektiivne hulk" aktiivse ühendi või

5 farmatseutilise aine kogusele, mis toob esile bioloogilise või meditsiinilise reaktsiooni koes,

süsteemis, loomas, üksikisikus või inimeses, mida otsitakse veterinaari, meditsiinidoktori

või mõne muu arsti poolt, mis sisaldab eneses ühte või enamat alljärgnevatest:

haiguse ärahoidmine; näiteks ennetades haiguse, seisundi või tõve telddmist üksikisikul,

kellel võib olla haiguse, seisundi või tõve suhtes eelsoodumus, kuid kellel ei ilmne veel

10 haiguse patoloogiat või sümptomeid;

haiguse pärssimine; näiteks pärssides haigust, seisundit või tõbe üksikisikul, kellel

ilmneb haiguse, seisundi või tõve patoloogia (st peatades peale selle patoloogia ja/või

sümptomite arengu), ning

haiguse ravimine; näiteks haiguse, tõve või seisundi ravimine üksikisikul, kellel

15 esinevad ja kes kogeb kõiki haiguse, tõve või seisundi patoloogiaid või sümptomeid (st

pöörates patoloogia ja/või sümptomid tagasi).

[0056] Ravimitena rakendatavad leiutise kompositsioonid võib manustada farmatseutiliste

kompositsioonide vormis, mis on kombinatsioon leiutise ühendist ja vähemalt ühest

20 farmatseutiliselt vastuvõetavast kandjast. Need kompositsioonid võib valmistada viisil, mis

on farmaatsiavaldkonnas hästi tuntud, ja neid võib manustada mitmesugusel viisil olenevalt

sellest, kas soovitakse teostada paikset või süsteemset ravi, ja ravitavast alast. Manustamine

võib olla paikne (kaasa arvatud oftalmiline ja limaskestade kaudu, sealhulgas ninasisene,

vaginaalne ja rektaalne manustamine), pulmonaarne (näiteks pulbrite või aerosoolide

25 sissehingamise või pihustamise teel; sealhulgas nebulisaator, intratrahheaalne, ninasisene,

epidermaalne ja transdermaalne), silmasisene, suukaudne või parenteraalne. Meetodid

silmasiseseks manustamiseks on paikne manustamine (silmatilgad), sidekestaalune,

periokulaarne või klaaskehasisene injektsioon, balloonkateetriga sisestamine või

kirurgiliselt silma konjunktiivikotti paigutamine. Parenteraalne manustamine hõlmab

30 intravenoosset, intraarteriaalset, subkutaanset, intraperitoneaalset, intramuskulaarset või

süstimise või infusiooni teel manustamist; või koljusisest, näiteks intratekaalset või

intraventrikulaarset manustamist. Parenteraalne manustamine võib olla ühekordse

booluseannusena või võib olla näiteks pideva perfusioonipumba abil. Farmatseutiliste

16 EE-EP 2 173 750 B9

kompositsioonide ja ravimivormide hulka paikseks manustamiseks võivad kuuluda

transdermaalsed plaastrid, võided, tualettveed, kreemid, geelid, tilgad, ravimiküünlad,

pihustid, vedelilcud ja pulbrid. Vaj alikud või soovitavad võivad olla tavapärased

farmatseutilised kandjad, vesi-, pulbri- või õlialused, paksendid jms.

5

[0057] Käesolev leiutis hõlmab ka farmatseutilisi kompositsioone, mis sisaldavad aktiivse

toimeainena ühte või rohkemat ülaltoodud leiutise kompositsiooni kombineeritult ühe või

rohkema farmatseutiliselt aktsepteeritava kandjaga. Leiutise kompositsioonide

valmistamisel segatakse aktiivne toimeaine tüüpiliselt abiainega, lahjendatakse abiainega

10 või lisatakse niisugusesse kandjasse näiteks kapsli, kotikese, paberi või mõne muu

konteineri kujul. Kui abiaine toimib lahjendajana, siis võib see olla tahke, pooltahke või

vedel materjal, mis toimib aktiivse toimeaine jaoks kandja või meediumina. Nõndaviisi

võivad kompositsioonid olla tablettide, pillide, pulbrite, pastillide, kotikeste, oblaatide,

eliksiiride, suspensioonide, emulsioonide, lahuste, siirupite, aerosoolide (tahkes või vedelas

15 keskkonnas), võiete kujul, mis sisaldavad näiteks kuni 10 kaaluprotsenti aktiivset ühendit,

pehmete ja kõvade želatiinikapslite, ravimküünalde, steriilsete süstitavate lahuste ja

steriilsete pakitud pulbrite kujul.

[0058] Ravimivormi ettevalmistamisel võib aktiivse toimeaine peeneks jahvatada, et tagada

20 sobiv osakeste suurus enne ühendi kombineerimist teiste koostisosadega. Kui aktiivne

ühend on põhiliselt mittelahustuv, võib seda jahvatada osakeste suuruseni vähem kui 200

võrgusilma. Kui aktiivne ühend on põhiliselt vees lahustuv, võib osakeste suurust

reguleerida jahvatamise teel, et tagada põhiliselt ühetaoline jagunemine ravimivormis,

näiteks umbes 40 võrgusilma.

25

[0059] Leiutise ühendeid võib jahvatada, kasutades tuntud jahvatusprotseduure, nagu

märgjahvatusmeetod, et saada osakeste suurus, mis on sobiv tableti ja muude koostistüüpide

formeerumiseks. Leiutise ühendite hästi jaotatud (nanopartiklid) preparaadid võib

valmistada valdkonnas tuntud protsesside abil, vaata näiteks rahvusvaheline patenditaotlus

30 nr WO 2002/000196.

[0060] Sobivate abiainete näidete hulka kuuluvad laktoos, dekstroos, sukroos, sorbitool,

mannitool, tärklised, kummiakaatsia, kaltsiumfosfaat, alginaadid, tragant,

17 EE-EP 2 173 750 B9

kaltsiumsilikaat, mikrokristalliline tselluloos, polüvinüül-pürrolidoon, tselluloos, vesi,

siirup ja metüültselluloos. Ravimivormide hulka võivad täiendavalt kuuluda: määrdeained,

nagu näiteks talk, magneesiumstearaat ja mineraalõli; märgavad ained; emulgeerivad

suspendeerivad ained; säilitusained, nagu näiteks metüül- ja propüülhüdroksü-bensoaadid;

5 magusained ja maitseained. Leiutise kompositsioonid võib formuleerida niiviisi, et tagada

aktiivse toimeaine kiire, püsiv või viivitatud vabanemine pärast patsiendile manustamist,

rakendades valdkonnas tuntud protseduure.

[0061] Kompositsioonid võib formuleerida ühikdooside kujul, kusjuures iga doos sisaldab

10 alates umbes 5 kuni 1000 mg, tavaliselt umbes 10 kuni 30 mg, aktiivset toimeainet. Termin

"ühikdoos" tähendab füüsikaliselt diskreetseid ühikuid, mis sobivad ühikdoosidena

inimolenditele ja teistele imetajatele, kusjuures iga ühik sisaldab eelnevalt kindlaks

määratud hulka aktiivset materjali, mis on arvestatud tekitama soovitavat terapeutilist efekti

ühenduses sobiva farmatseutilise ekstsipiendiga.

15

[0062] Aktiivne toimeaine võib olla efektiivne laias annuste vahemikus ja see manustatakse

üldiselt farmatseutiliselt efektiivses koguses. Siiski tuleb aru saada, et tegelikult manustatav

ühendi hulk määratakse tavaliselt kindlaks arsti poolt vastavalt asjaoludele, sealhulgas

ravitav seisund, valitud manustamisviis, tegelikult manustatud ühendi hulk, konkreetse

20 patsiendi vanus, kehakaal ja reaktsioon, patsiendi sümptomite raskusaste jms.

[0063] Tahkete kompositsioonide, nagu näiteks tablettide, ettevalmistamiseks segatakse

põhimõtteliselt aktiivsed koostisosad farmatseutilise abiainega, moodustades tahke eel-

ravimivormi kompositsiooni, mis sisaldab käesoleva leiutise ühendi homogeenset

25 mikstuuri. Viidates nimetatud eel-ravimivormi kompositsioonidele kui homogeensetele,

hajutatakse aktiivne toimeaine tüüpiliselt ühetaoliselt läbi ühendi niiviisi, et ühendit saaks

hõlpsasti jagada võrdselt efektiivseteks ühikdooside vormideks, nagu näiteks tablettideks,

pillideks ja kapsliteks. Seejärel jaotatakse tahke eel-ravimivorm ühikdooside vormidesse,

mille tüüpi on kirjeldatud eespool, mis sisaldavad näiteks umbes 0,1 kuni 500 mg käesoleva

30 leiutise aktiivset toimeainet.

[0064] Käesoleva leiutise tabletid või pillid võivad olla kaetud või muul viisil koostatud, et

võimaldada pikaajalist toimet. Näiteks tablett või pill võib koosneda sisemisest ja välimisest

18 EE-EP 2 173 750 B9

osast, kusjuures esimene asub teise sees nagu ümbrikus. Neid kahte komponenti saab

eraldada soolestiku kiht, mis takistab lagunemist maos ja võimaldab sisemisel osal läbida

terve kaksteistsõrmiksoole või lükkab selle vabanemist edasi. Sellise soolestikukihi või

kattena saab kasutada mitmesuguseid materjale, nagu näiteks erinevad polümeersed happed

5 ja nende segud selliste materjalidega nagu šellak, tsetüülalkohol ja tselluloosatsetaat.

[0065] Käesoleva leiutise ühendeid ja koostisi võib suu kaudu või süstimise teel manustada

ka vedelal kujul, näiteks vesilahustena, sobivalt maitsestatud siirupitena, vee- või

õlisuspensioonide ja maitsestatud emulsioonidena söödavate õlidega, nagu

10 puuvillaseemneõli, seesamiõli, kookosõli või arahiisõli, ning ka eliksiiride jms

farmatseutiliste vehiikulitena.

[0066] Kompositsioonid inhalatsiooni või sissehingamise jaoks hõlmavad lahuseid ja

suspensioone farmatseutiliselt vastuvõetavates, vesilahuselistes või orgaanilistes lahustites

15 või nende segudes ja pulbrites. Vedelikud või tahked kompositsioonid võivad sisaldada

sobivaid farmatseutiliselt vastuvõetavaid eelpool lcirjeldatud ekstsipiente. Mõnedes

kombinatsioonides manustatakse kompositsioonid suukaudselt või nasaalselt hingamistee

paikseks või süsteemseks toimeks. Kompositsioonid võivad olla nebuliseeritud, kasutades

inertseid gaase. Nebuliseeritud lahuseid võib sisse hingata otse nebulisaatorseadme kaudu

20 või kinnitada nebulisaatorseadme maski külge või vahelduva positiivse rõhuga

hingamisaparaadi külge. Lahuse-, suspensiooni- või pulberkompositsioone võib manustada

suu kaudu või nasaalselt selleks sobilike seadmete abil.

[0067] Patsiendile manustatud ühendi või kompositsiooni kogus erineb sõltuvalt sellest,

25 mida on juba manustatud, manustamise eesmärgist, nagu profülaktika või ravi, patsiendi

seisundist, manustamisviisist jms. Terapeutilistes rakendustes võib kompositsioone

manustada patsiendile, kes juba põeb haigust piisaval mää.ral, et seda ravida või vähemalt

osaliselt peatada haiguse sümptomeid ja komplikatsioone. Efektiivsed doosid sõltuvad

ravitava haiguse seisundist, samuti arsti otsusest sõltuvalt sellistest teguritest nagu haiguse

30 raskusaste, patsiendi vanus, kehakaal, üldine seisund jms.

[0068] Patsiendile manustatud kompositsioonid võivad olla eespool kirjeldatud

farmatseutiliste kompositsioonide vormis. Need kompositsioonid võib steriliseerida

19 EE-EP 2 173 750 B9

tavakohaste steriliseerimistehnikate abil või filtreeritult. Vesilahused võib pakendada

kasutamiseks olemasoleval kujul või lüofiliseeritult, lüofiliseeritud preparaat

kombineeritakse enne manustamist steriilse vesilahuselise kandjaga. Ühendpreparaatide pH

on tüüpiliselt 3 ja 11 vahel, eelistatavamalt 5 kuni 9 ja eelistatavaimalt 7 kuni 8. Tuleb

5 mõista, et teatud eelmainitud ekstsipientide, kandjate või stabilisaatorite kasutamine

põhjustab farmatseutiliste soolade teket.

[0069] Käesoleva leiutise ühendite terapeutiline annus võib erineda sõltuvalt raviks valitud

kasutusviisist, ühendi manustamisviisist, patsiendi tervisest ja seisundist ja arsti määratud

10 otsusest. Leiutise ühendi vahekord või kontsentratsioon farmatseutilises kompositsioonis

võib erineda sõltuvalt mitmetest teguritest, sealhulgas doos, keemilised omadused (näiteks

hüdrofoobsus) ja manustamisviis. Näiteks võib leiutise ühendid esitada vesilahuselises

füsioloogilises puhverlahuses, mis sisaldab umbes 0,1 kuni 10% w/v ühendit

parenteraalseks manustamiseks. Mõned tüüpilised annusevahemikud on umbes 1 tg / kg

15 kuni 1 g / kg kehakaalu kohta päevas. Mõnedes kombinatsioonides on annusevahemikud

umbes 0,01 mg/kg kuni 100 mg/kg kehakaalu kohta päevas. Annus sõltub tõenäoliselt

sellistest muutujatest nagu haiguse või häire tüüp ja kulg, patsiendi üldine tervislik seisund,

valitud ühendi suhteline bioloogiline efektiivsus, ekstsipiendi koostis ja manustamisviis.

Efektiivseid annuseid võib laiendada annuse-reaktsiooni kõverate põhjal, mis on saadud in

20 vitro või loomade mudeli testsüsteemidest.

[0070] Leiutise ühendeid võib samuti kombineerida ühe või enama täiendava aktiivse

toimeainega, mis võib sisaldada mis tahes raviainet, nagu viirusevastased agensid,

vaktsiinid, antikehad, immuunsüsteemi tugevdajad, immuunsüsteemi supressandid,

25 antiinflammatoorsed agensid, va1uvaigistid ja ravimid diabeedi või rasvumuse,

hüperglükeemia, hüpertensiooni, hüperlipideemia jms raviks. Metaboolsete häirete ravi

agentide hulka, millega leiutise ühendit on võimalik kombineerida, kuuluvad, kuid mitte

ainult, amüliinianaloogid, inicretiinimimeetikumid, inkretiini lagundavate ensüümi

dipeptidüülpeptidaas-IV inhibiitorid, peroksisoomi proliferaator-aktiveeritud retseptor

30 (PPAR)-a ja PPAR-g agonistid ja CB1 kannabinoidretseptori inhibiitorid.

[0071] Leiutist kirjeldatakse üksikasjalikumalt konlcreetsetes näidetes. Järgmised näited on

toodud illustreerival eesmärgil ega piira leiutise teisi võimalikke kasutusviise.

20 EE-EP 2 173 750 B9

Valdkonnainimesed tunnevad kergesti ära erinevad mittekriitilised parameetrid, mida võib

muuta või modifitseerida, et saada põhimõtteliselt samu tulemusi.

NÄITED

5

[0072] Kõik ühendid puhastati kas kiir-kolonnkromatograafia või pöördfaasi

vedelikkromatograafia abil, kasutades Waters FractionLynx LC-Ms süsteemi

massilahutusega. Kolonn: Waters XBridge Cig 5 pm, 19 x 100 mm; liikuv faas A: 0,15%

NI-140H vees ja liikuv faas B: 0,15% NH4OH atsetonitriilis; voolamiskiirus oli 30m1/m,

10 separeerimisgradient optimeeriti igal ühendil kasutades protokolli Compound Specific

Method Optimization vastavalt kirjandusele ["Preparative LC-MS Purification: Improved

Compound Specific Method Optimization", K. Blom, B. Glass, R. Sparks, A. Combs, J.

Combi. Chem., 2004, 6, 874-883].

15 [0073] Eraldatud produktil sooritati seejärel tüüpiliselt analüütiline LC/Ms puhtusekontroll

järgmistel seisunditel: instrument; Agilent 1100 seeria, LC/MSd, kolonn: Waters SunfireTm

C18 5 pm, 2,1 x 5,0 mm, puhverid: liikuv faas A: 0,025% TFA vees ja liikuv faas B: 0,025%

TFA atsetonitriilis; gradient 2% kuni 80% puhver B 3 min voolamiskiirusega 1,5 ml/min.

20 Näide 1

5-(3-fluoro-4-[(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro[4.51dek-7-

üül]fenüül}-N-metüülpüridiniin-2-karboksamiid

25

[0074]

OH

Etapp 1: 1-bensüü1-3-etüü1piperidiin-1,3-dikarboksülaat

30 [0075]

21 EE-EP 2 173 750 B9

Cbz

[0076] Bensüülkloroformaati (Aldrich, kat #:119938) (191 ml, 1,34 mol) lisati aeglaselt

jahutatud (0 °C juures) etüülpiperidiin-3-karboksüülaadi (Aldrich, kat #: 194360) (200 g,

5 1,27 mol) ja trietüülamiini (266 ml, 1,91 mol) segule metüleenkloriidis (1000 m1).

Reaktsioonisegu lasti soojeneda vähehaaval ümbritseva temperatuurini ja segati 3 tundi.

Reaktsioon kustutati 1N HC1 vesilahuse lisamisega ja produkti ekstraheeriti mitu korda

metüleenkloriidiga. Chendatud ekstraktid pesti vee, küllastatud vesilahuseline NaHCO3,

vee, soolveega, kuivatati MgSO4 kohal, filtreeriti ja kontsentreeriti alandatud rõhul, et saada

10 soovitud produkt õlina (359,8 g, 97%). LC/Ms 292,2 (M H).

Etapp 2: 1-bensüü1-3-etüül-3-(3-metüülbut-l-en-1-üül)piperidiin-1,3-dikarboksülaat

[0077]

[0078] -78 °C juures jahutatud 1-bensüül 3-etüülpiperidiin-1,3-dikarboksüülaadi (120,0 g,

0,412 mol) lahusele THF-s (400 ml) lisati tilkhaaval 270 ml

naatriumbis(trimetüülsilüül)amiidilahust (1M lahus THF-s firmast Aldrich, kat #:245585) 2

20 tunni jooksul. Segu segati -78 °C juures täiendavalt 1 tund. Seejärel lisati aeglaselt 1 tunni

jooksul 1-bromo-3-metüülbut-2-eeni (Aldrich kat #: 249904) (71 ml, 0,62 mol). Segu segati

-78 °C juures 30 min ja lasti soojeneda toatemperatuurini ja segati täiendavalt 3 tundi.

Reaktsioonisegu kustutati 1N HC1 vesilahusega. Enamik THF-i eemaldati alandatud rõhul.

Jääk ekstraheeriti etüülatsetaadiga. Ühendatud ekstraktid pesti küllastatud vesilahuselise

25 NaHCO3 ja soolveega, seejärel kuivatati MgSO4 kohal, filtreeriti ja kontsentreeriti

alandatud rõhul. Toorjääk puhastati kiir-kolonnkromatograafia abil silikageelikolonnil 10-

20% etüülatsetaadiga heksaanis, et saada soovitud produkt (140 g, 94%). LC/Ms: m/e =

332,2 (MH).

22 EE-EP 2 173 750 B9

Etapp 3: 1-bensüü1-3-etüül-3-(2-oksoetüüOpiperidiin-1,3-dikarboksülaat

[0079]

5

[0080] 0 s oon juhiti läbi 1-bensüü1-3-etüül-3-(3-metüülbut-2-en-1-üül)piperidiin-1,3-

dikarboksüülaadi (35,2 g, 0,0979 mol) lahuse metüleenkloriidis (800 ml) -78 °C juures kuni

lahuse värv saavutas sinise värvitooni. Reaktsioonisegu loputati seejärel lämmastikuga kuni

sinine värv kadus. Seejärel lisati dimetüülsulfiidi (Aldrich, kat #: 274380) (14 ml, 0,19 mol)

10 ja trietüülamiini (26,5 ml, 0,19 mol) ja segu segati toatemperatuuril üleöö. Lenduv lahusti

eemaldati alandatud rõhul ja puhastati otse kiir-kromatograafia abil silikageelikolonnil 20%

etüülatsetaadiga heksaanides, et saada soovitud produkt kvantitatiivses saagises. LC/Ms

334,2 (M H).

15 Etapp 4: bensüü1-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro[4.5]lekaan-7-

karboksülaat

[0081]

20

[0082] Cis-4-aminotsükloheksanoolhüdrokloriidi (kättesaadav firmast Sijia Medchem Lab,

China) (13,8 g, 0,0910 mol) ja 1-bensüü1-3-etüül-3-(2-oksoetüül)piperidiin-1,3-

dikarboksüülaadi (31,0 g, 0,0930 mol) suspensioonile 1,2-dikloroetaanis (250 ml) lisati

trietüülamiini (23,3 ml, 0,167 mol) toatemperatuuril. Segu segati 40 °C juures üleöö. Segule

25

lisati naatriumtriatsetoksüborohüdriidi (Aldrich, kat #: 316393) (49,3 g, 0,232 mol) ja segati

toatemperatuuril 1 tund. LC/Ms andmed näitasid, et algmaterjal oli lõppenud ja täheldati

vaheühend produkt m/e: 433,2 (MH).

23 EE-EP 2 173 750 B9

[0083] Segu kuumutati seejärel 80 °C juures 4 tundi või kuni LC/Ms näitas, et vaheühend

amiin (m/e: 433,2) oli lõppenud. Reaktsioonisegu kustutati vesilahuselise NaHCO3-ga.

Orgaaniline kiht pesti soolveega, kuivatati MgSO4 kohal, filtreeriti ja kontsentreeriti

alandatud rõhul. Toormaterjal kuivatati alandatud rõhul üleöö, et saada värvitu viskoosne

5 õli (26,9 g, 66,8%). LC/Ms nVe 387,2 (MH).

Etapp 5: bensüül-(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-

diasaspiro[4.5]dekaan-7-karboksülaat

10 [0084]

OH

6bz

[0085] Eelmisest etapist saadud ratseemiline segu (26,9 g) puhastati Agilent 1100 seeria

preparatiivsel süsteemil kasutades Chiralcel OD-H kolonni (3,0 x 25 cm, 5 mikronosakese

15 suurus, Chiral Technologies) elueerides 30% etanool/heksaanidega (isokraatiline, 22

ml/min.). Kolonn laadimine oli ligikaudu 150 mg/injektsioon ja piik kollektsioon päästeti

valla UV absorbeeruvuse abil lainepikkusel 220 nM. Piik 1 elueeriti ligikaudu 8,5 min

juures ja piik 2 elueeriti ligikaudu 9,8 min juures. Piigi 2 fraktsioonid ühendati ja

kontsentreeriti, et saada soovitud produkt (11,9 g) valge vahuse tahkisena. Piiki 2 ühendatud

20 materjali optiline puhtus määrati kasutades Agilent 1100 seeria analüütilist süsteemi, mis

oli varustatud Chiralcel OD-H kolonniga (4,6 x 250 mm, 5 mikronosakese suurus, Chiral

Technologies), ja elueerides 30% etanool/heksaanidega (isokraatiline, 0,8 ml/min.). LC/Ms

m/e 387,2 (MH). Piik 2 absoluutne stereokeemia määrati lähedaste analoogide põhjal:

bensüül-(5S)-2-(trans-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro [4.5] dekaan-7-

25 karboksüülaat ja (5S)-2-(cis-4-{ [tert-butüül(dimetüül)silüül]oksü}tsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-l-ooni, mis oli valmistatud vastavalt etappidel 5a-c, üksik kristall

röntgenkiir struktuuri determineerimise abil.

Etapp 5a: bensüül 2-(cis-4-f[tertbutüül(dimetüül)silüülloksültsükloheksüül)-1-okso-2,7-

30 diasaspiro[4.5]clekaan-7-karboksülaat

EE-EP 2 173 750 B9 24

[0086]

/ O'sX

[0087] B ensüü1-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-dias aspiro {4.5} dekaan-7-

5 karboksüülaadi (60,00 g, 155,2 mmol) segatud lahusele veevabas N,N-dimetüülformamiidis

(160 ml) toatemperatuuril lisati 1H-imidasooli (32,0 g, 466 mmol) ja

tertbutüüldimetüülsilüülkloriidi (36,2 g, 233 mmol). Reaktsioonisegu segati

toatemperatuuril 4 tundi, kustutati veega (150 ml), ja ekstraheeriti Et0Ac-ga (3 x 150 ml).

ehendatud orgaanilised kihid pesti soolveega, kuivatati naatriumsulfaadi kohal, filtreeriti ja

10 kontsentreeriti alandatud rõhul, et saada toorprodukt (84 g). Puhas produkt (55,4 g) saadi

toorprodukti ümberkristalliseerumisega heptaanist. Emalahus kontsentreeriti ja allutati

puhastamisel kiirkromatograafia abil silikageelikolonnil elueerides AcOEt/heksaanidega, et

saada täiendavalt 14,4 g produkti 89,7% kogusaagisega.

15 Etapp 5b: 2-(cis-4-gtertbutüül(dimetüül)silüüljoksültsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-1-oon

[0088]

Sl—

20

[0089] Bensüü1-2-(cis-4- { [tert-butüül(dimetüül)silüül]oksü } tsükloheksüül)-1-okso-2,7-

diasaspiro[4.5]dekaan-7-karboksüülaadi (18,0 g, 35,9 mmol) lahusele metanoolis (150 ml)

lisati 10% pallaadiumi süsinikul (Aldrich, kat #: 520888) (1,8 g, 1,5 mmol) lämmastiku

atmosfääri all. Reaktsioonisegu hüdrogeeniti ja loksutati 50 psi-1 20 tundi. Reaktsioonisegu

25 filtreeriti läbi tseliidipadja ja pesti seejärel metanooliga (300 m1). Filtraat kontsentreeriti

alandatud rõhul, et saada soovitud produkt valge tahkisena kvantitatiivses saagises.

Etapp 5c: (5S)-2-(cis-4-fftert-butüül(ditnetüül)silüülloksüjtsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-l-oon

30

25 EE-EP 2 173 750 B9

[0090]

/ ,sx o

[0091] 2-(cis-4- { {tert-butüül(dimetüüpsilüül] oksü } tsükloheksüül)-2,7-

5 diasaspiro[4.5]dekan-1-oon (7,00 g, 19,1 mmol) lahustati atsetonitriilis (50 ml) ja

metanoolis (7 ml) toatemperatuuril. Kui algmaterjal oli lahustunud täielikult, lahus

kuumutati kuni 70 °C-ni. Eespool mainitud lahusele lisati aeglaselt (2R)-

hüdroksü(fenüül)äädikhappe lahust (1,45 g, 9,55 mmol) atsetonitriilis (20 ml) 65-70 °C

juures. Pärast lisamist lahus kuumutati 74 °C juures 10 min, ja lasti jahutada aeglaselt

10 toatemperatuurini üleöö. Kristallilised vormid koguti filtrimise abil, et saada 3,38 g soovitud

produkti (2R)-hüdroksü(fenüül)äädikhapet soolana. Saadud sool (3,38 g) lahustati vees (50

ml) ja reguleeriti pH-ni 12 40 ml K2CO3 vesilahusega (2,0 M). Segu ekstraheeriti

diklorometaaniga (3 korda). ehendatud orgaanilised kihid kuivatati magneesiumsulfaadiga,

filtreeriti ja kontsentreeriti alandatud rõhul, et saada soovitud produkt vaba alusena (värvitu

15 kristalliline tahkis) (2,37 g). Selle ühendi absoluutne stereokeemia määrati (5S)-2-(cis-4-

{ [tert-butüül(dimetüül)silüül]oksü } tsükloheksüül)-2,7-diasaspiro [4 .5] dekaan-l-ühe (2R)-

hüdroksü(fenüül)äädikhappe soola üksik kristall röntgenkiir struktuuri determineerimise

abil.

20 Etapp 6: (5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.51clekan-1-oon

OH

25 [0093] Bensüül-(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro [4.5] dekaan-

7-karboksüülaati, mis valmistati etapis 5, (0,266 g, 0 000688 mol) lahustati metanoolis (5,0

ml) ja segati vesinikuatmosfääri all 10% süsinikul pallaadiumi (Aldrich, kat #: 520888)

juuresolekul (20,0 mg) toatemperatuuril 2 tundi. Reaktsioonisegu filtreeriti ja lenduvad

lahustid eemaldati alandatud rõhul, et saada soovitud produkt kvantitatiivses saagises.

30 LC/Ms m/e 253,2 (MH).

26 EE-EP 2 173 750 B9

Etapp 7: (5,5)-7-(4-bromo-2-fluorofenüül)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-l-oon

[0094]

5

OH

[0095] (5S)-2-(cis-4-hüdroksütsüldoheksüül)-2,7-diasaspiro [4.5] dekan-l-ooni (1,04 g,

0,00412 mol), 4-bromo-2-fluoro-1-joodbenseeni (Aldrich, kat #: 283304) (1,85 g, 0,00615

mol), vask(I)jodiidi (Aldrich, kat #: 215554) (0,122 g, 0 000640 mol), kaaliumfosfaadi (2,63

g, 0,0124 mol) ja 1,2-etaandiooli (0,48 ml, 0,0086 mol) segu 1-butanoolis (3,90 ml)

10 kuumutati 100 °C juures lämmastiku all 2 päeva. Reaktsioon kustutati veega ja ekstraheeriti

eetriga. Orgaanilised kihid ühendati, pesti vee, soolveega, kuivatati Na2SO4 kohal ja

filtreeriti. Filtraat aurustati alandatud rõhul. Jää.k puhastati kiirkolonnkromatograafia abil

silikageelikolonnil elueerides 0 kuni 5% metanooliga DCM-s, et saada soovitud produkt

(950 mg, 54,2%). LC/Ms m/e 425,1/427,0 (MH).

15

Etapp 8: 5-3-fluoro-4-K5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüiil)-1-okso-2,7-

diasaspiro[4.5]dek-7-üüljfenüül-N-metüülpüridünium-2-karboksamiid

[0096] Kaaliumfosfaati (637 mg, 0,00300 mol) vees (3,00 ml) lisati (5S)-7-(4-bromo-2-

20 fluorofenüül)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.5]dekan-l-ooni (425 mg,

0,00100 mol), N-metüü1-5-(4,4,5,5-tetrametüü1-1,3,2-dioksaborolan-2-üül)püridiniin-2-

karboksamiidi (Frontier Inc., kat #: M10074) (393 mg, 0,00150 mol) ja

tetrakis(trifenüülfosfiin)pallaadiumi (Aldrich, kat #: 216666) (35 mg, 0 000030 mol) segule

1,4-dioksaanis (3,00 ml). Saadud segu kuumutati 120 °C juures 24 tundi. Segu lahjendati

25 etüülatsetaadiga ja pesti vee ja soolveega. Orgaaniline kiht kuivatati Na2SO4 kohal,

filtreeriti, kontsentreeriti alandatud rõhul. Jääk puhastati kiir-kolonnkromatograafia abil

silikageelikolonnil elueerides koos 5% metanooliga DCM-s, et saada soovitud produkt (285

mg, 59,3%). LC/Ms m/e 481,2 (MH). 1H-TMR (400 MHz, DMSO-d6): 8,89 (1H, dd, J =

2,5, 0,6 Hz), 8,76 (1H, q, J = 4,7 Hz), 8,22 (1H, dd, J = 8,4, 2,5 Hz), 8,03 (1H, dd, J 8,4,

30 0,6 Hz), 7,65 (1H, dd, J = 14,2, 2,1 Hz), 7,56 (1H, dd, J = 8,5, 2,1 Hz), 7,13 (1H, t, J = 8,5

27 EE-EP 2 173 750 B9

Hz), 4,37 (1 H, d, J = 3,1 Hz), 3,78 (1H, m), 3,71 (1H, m), 3,21-3,38 (3H, m), 3,07 (1H, d,

J = 11,4 Hz), 2,81 (3H, d, J = 4,7 Hz), 2,64-2,74 (2H, m), 2,18-2,26 (1H, m), 1,60-1,91

(8H, m), 1,39-1,51 (3H, m), 1,21-1,30 (2H, m)

5 Näide 2

543-fluoro-44(58)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro[4.5]dek-7-

üül]fenüül}-N,N-dimetüülpüridiniin-2-karboksamiid

10 [0097] o

OH

Etapp I: 5-bromo-N,N-dimetüülpüridinium-1-karboksamiid

15 [0098]

Me2N

o

[0099] Oksalüülkloriidi (20,0 ml, 0,236 mol) lisati 5-bromo-püridiniin-2-karboksüülhappe

(Alfa 5-bromopüridiniin-2-karboksü Aesar, kat #: B25675) (10,1 g, 0,0500 mol) lahusele

metüüleenkloriidis (60 ml) toatemperatuuril, millele järgnes 5 tilka DMF-i. Segu segati

20 toatemperatuuril 2 tundi. Kergesti lenduvad ained aurustati alandatud rõhul. Jääk aurustati

asotroopselt tolueeniga kaks korda. Jääk lahustati seejärel DCM-s (30 ml), millele järgnes

30 ml dimetüülamiini lisamine THF-s lahuses (2,0 M) (Aldrich, kat #: 391956) ja Hunigi

aluses (20,0 ml) (Aldrich, kat #: 496219). Segu segati toatemperatuuril 3 tundi.

Reaktsioonisegu lahjendati DCM-ga (100 ml) ja pesti vee, 1N HC1 ja soolveega.

25 Orgaaniline faas kuivatati Na2SO4 kohal, filtreeriti ja kontsentreeriti, et saada soovitud

produkt (10,5 g, 91,7%).

28 EE-EP 2 173 750 B9

Etapp 2: N,N-dimetüü1-5-(4,4,5,5-tetrametüü1-1,3,2-dioksaborolan-2-üül)Püridiinium-2-

karboksamiid

[0100]

0 8

5

[0101] 5-bromo-N,N-dimetüü1püridiniin-2-karboksamiidi (5,73 g, 0,0250 mol),

4,4,5,5,41,4',5',51-oktametüül-[2,21]bi[[1,3,2]dioksaborolanüüli] (6,98 g, 0,0275 mol)

(Aldrich, kat #: 473294), diklorometaaniga (1:1) (0,6 g, 0 0007 mol) (Aldrich, kat #:

10 379670) komplekteeritud [1,11 -bis(difenüülfosfino)ferroseen]dikloropallaadium(11)-i, 1,1'-

bis(difenüülfosfino)ferroseeni (0,4 g, 0,8 mmol) (Aldrich, kat #: 177261), ja

kaaliumatsetaadi (7,36 g, 0,0750 mol) segu 1,4-dioksaanis (100 ml) kuumutati 120 °C juures

20 tundi. Pärast jahtumist segu kontsentreeriti, lahjendati etüülatsetaadiga ja pesti

küllastatud NH4C1-lahuse, vee, soolveega; kuivatati Na2SO4 kohal. Pärast filtreerimist

15 filtraat kontsentreeriti ja toormaterjal puhastati lisaks silikageelikolonnil elueerides

etüülatsetaat/heksaaniga, et saada soovitud produkt (4,7 g, 68%).

Etapp 3: 543-fluoro-4-K5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-1,7-

diasaspiro[4.5klek-7-üül]fenüülj-N,N-dimetüülpüridiinium-2-karboksamiid

20

[0102] See ühend valmistati, kasutades protseduure, mis on analoogsed nendega, mida

kirjeldati näite 1 etapp 8 sünteeside jaoks, alates N,N-dimetüü1-5-(4,4,5,5-tetrametüü1-

1,3,2-dioksaborolan-2-üüppüridiniin-2-karboksamiidist ja (5S)-7-(4-bromo-2-

fluorofenüül)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.51dekan-1-oonist. LC/Ms

25 m/e 495,3 (MH). 1H-TMR (400 MHz, DMSO-d6): 8,86 (1H, d, J = 1,7 Hz), 8,15 (1H, dd, J

= 8,1, 2,3 Hz), 7,51-7,65 (3H, m), 7,12 (1H, t, J = 8,9 Hz), 4,37 (1H, d, J = 3,1 Hz), 3,78

(1H, m), 3,71 (1H, m), 3,22-3,38 (3H, m), 3,06 (1H, d, J = 11,7 Hz), 3,00 (3H, s), 2,97 (3H,

s), 2,64-2,74 (2H, m), 2,18-2,27 (1H, m), 1,60-1,91 (8H, m), 1,39-1,51 (3H, m), 1,22-1,30

(2H, m).

30

29 EE-EP 2 173 750 B9

Näide 3

N-etüü1-5-{3-fluoro-4-[(55)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-

diasaspiro[4.5]dek-7-üüljfenüül}püridiniin-2-karboksamiid

[0103]

5

Et..N H

OH

Etapp I: N-etüü1-5-

10 (4,4,5,5-tetrametüü1-1,3,2-dioksaborolan-2-üül)püridiinium-2-karboksamiid

[0104]

0

0 • B

15 [0105] See ühend valmistati, kasutades protseduure, mis on analoogsed nendega, mida

kirjeldati näite 2 etappides 1 ja 2, alates 5-bromopüridiniin-2-karboksüülhappest.

Etapp 2: N-etüü1-543-fluoro-4-[(5S)-2-(eis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-

20 diasaspiro[4.5]dek-7-üülffenüül}püridünium-1-karboksamiid

[0106] See ühend valmistati, kasutades protseduure, mis on analoogsed nendega, mida

kirjeldati näite 1 etapp 8 sünteeside jaoks, alates N-etüü1-5-(4,4,5,5-tetrametüü1-1,3,2-

dioksaborolan-2-üüppüridiniin-2-karboksamiidist ja (5S)-7-(4-bromo-2-fluorofenüül)-2-

25 (cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.5]dekan-1-oonist. LC/Ms m/e 495,3 (MH).

30 EE-EP 2 173 750 B9

Näide 4

5-{3-kloro-4-[(58)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro[4.51dek-7-

üüllfenüül}-N-etüülpüridiniin-2-karboksamiid

[0107]

5

Ets-N

OH

10 Etapp 1: (5S)-7-(4-bromo-2-klorofenüül)-2-(cis-4-f[tert-

butüül(dimetüül)silüül]oksüjtsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.5]clekan-1-oon

[0108]

OTBS

15

[0109] (5S)-2-(cis-4- ( [tert-butüül(dimetüül)silüül]oksü}tsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-l-ooni (0,282 g, 0 000769 mol), 4-bromo-2-1doro-1-joodbenseeni

(0,293 g, 0 000922 mol) (Lancaster, kat #: 19245), vask(I)jodiidi (0,015 g, 0 000077 mol),

kaaliumfosfaadi (0,490 g, 0,00231 mol) ja 1,2-etaandiooli (0,0857 ml, 0,00154 mol) segu

20 1-butanoolis (0,75 ml) kuumutati 100 °C juures lämmastiku all 2 päeva. Reaktsioonisegu

filtreeriti, kontsentreeriti alandatud rõhul ja jääk puhastati kiir-lcromatograafia abil

silikageelikolonnil (elueerides 0 kuni 50% etüülatsetaadiga heksaanides), et saada soovitud

produkt.

25 Etapp 2: 543-kloor-4-[(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-

diasaspiro[4.5]clek-7-üüllfenüiill-N-etüülpüridiin-2-karboksamiid

31 EE-EP 2 173 750 B9

[0110] (5S)-7-(4-bromo-2-klorofenüül)-2-(cis-4-{ [tert-butüül(dimetüül)silüül]oksül-

tsükloheksüül)-2,7-diasaspiro[4.5]clekan-l-ooni (20 mg, 0 00004 mol), diklorometaaniga

(1:1) (2,0 mg) komplekteeritud [1,1'-bis(difenüülfosfino)ferroseen]dikloropallaadium(H)-i,

tetrakis(trifenüülfosfiin)pallaadiumi (1,0 mg) ja kaaliumkarbonaadi (14,9 mg, 0 000108

5 mol) segatud segule veevabas N,N-dimetüülformamiidis (1 ml) lisati N-etüü1-5-(4,4,5,5-

tetrametüü1-1,3,2-dioksaborolan-2-üüppüridiniin-2-karboksamiidi (14,5 mg, 0,054 mmol).

Saadud reaktsioonisegu kuumutati 150 °C juures ja segati üleöö, millele järgnes TBS

kaitsva rühma eemaldamine 1,7 M fluororänihappe vees (0,10 ml) lisamisega, ja segu segati

toatemperatuuril üleöö. Reaktsioonisegu puhastati seejärel otse RP-HPLC abil, et saada

10 soovitud produkt. LC/Ms m/e 511,2 (MH). 1H-TMR (400 MHz, DMSO-d6): 8,92 (1H, d, J

= 2,3 Hz), 8,84 (1H, t, J = 5,9 Hz), 8,26 (1H, dd, J = 8,2, 2,3 Hz), 8,06 (1H, d, J = 8,2 Hz),

7,89 (1H, d, J = 2,2 Hz), 7,74 (1H, dd, J = 8,5, 2,2 Hz), 7,30 (1H, t, J = 8,5 Hz), 4,39 (1H,

d, J = 3,1 Hz), 3,80 (1H, m), 3,72 (1H, m), 3,24-3,44 (5H, m), 3,01 (1H, d, J = 11,4 Hz),

2,63-2,74 (2H, m), 2,40-2,53 (1H, m), 1,64-1,91 (8H, m), 1,41-1,53 (3H, m), 1,20-1,32

15 (2H, m), 1,13 (3H, t, J = 7,2 Hz).

Näide 5

Võrdlevad andmed

20 [0111] Avastati, et leiutise ühendid ilmutavad ootamatult soodsalt ioonkanali aktiivsuse

madalat inhibitsiooni (mõõdetuna hERG patch clamp analüusi abil) võrreldes sarnaste

ühenditega (5S)-7-(2,4-difluorofenüül)-2-(trans-4-hüdroksütsükloheksüül)-2,7-

diasaspiro[4.5]dekan-l-oon (võrdlev 1) ja 3-fluoro-4-[2-(trans-4-hüdroksütsükloheksüül)-

1-okso-2,7-diasaspiro[4.5]dek-7-üül]bensonitriil (võrdlev 2); vaata WO 2006/053024.

25 Tabel 1 vördleb andmeid ioonkanali aktiivsuse võimsusel ja inhibitsioonil. Kuigi leiutise

ühendid (kujutatud näidetes 1 ja 2) on sarnaselt potentsed võrdlevate ühenditega,

inhibeerivad leiutise ühendid ioonkanali toimet üllatavalt 3-14 korda vähem kui

võrreldavad ühendid. Näidete 3 ja 4 ühendid näitavad sarnaseid omadusi.

30 Tabel 1

, ühend ICso (nM) h-HSD1 ICso (nM) h-PBMC hERG (plaaster)% inh 10 µM

näide 1 <20 <20 <10

32 EE-EP 2 173 750 B9

!ühend ICso (nM) h-HSD1 ICso (nM) h-PBMC hERG (plaaster)% inh 10 µM

Inäide 2 <20 <20 <18

I võrdlev 1 <20 <20 >74

I võrdlev 2 <20 <20 >45

[0112] hERG patch clamp analüus viidi läbi vastavalt protseduuridele, mis on kirjeldatud

uurimuses Hamill Hamill O.P. et al. "Improved patch clamp techniques for high resolution

current recording from cells ja cell free membrane patches," Pflugers Arch. 1981, v. 391,

5 pp. 85-100. Võimsuse andmed saadi näidetes 6 ja 7 allpool kirjeldatud menetluste

teostamisel.

[0113] Tabelis 2 on toodud näite 2 ühendi ja võrdleva ühendi 3 (4-45-1doro-6-[(5S)-2-(cis-

4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro[4.5]dek-7-üül}-püridiin-3-üül } -N,N-

10 dimetüülbensamiidi) täiendavad võrdlevad andmed (vaata WO 2006/053024).

Tabel 2 r- Parameeter Näide 2 võrdlev 3

I vaba fraktsioon inimese seerumis 22% 4,4%

i Rakuline võimsus (IC5o) 0,3 nM 0,6 nM

Sihtmärgiks seatud ravimikontsentratsioon inimese plasmas

1(=ICso) 1,4 nM 13,6 nM

t i hERG patch clamp) 10 µM plasmas 14% 33%

i Maksimumkontsentratsioon roti plasmas pärast suukaudset 5

mg/kg annust 3,36 µM 0,4 µM

1P1asma eksponeerimine pärast suukaudset 5 mg/kg annust

i AUC 8,3 (µM * h)

0,5 (iiM * h)

[0114] Vaba fraktsioon määrati, eraldades vaba ravimi seotud ravimist plasmas

15

ekviliibriumdialüüsi abil vastavalt standardsele töökorrale. Rakulise võimsuse andmed

saadi vastavalt allpool toodud näite 7 protseduurile. Sihtmärk ravimi kontsentratsiooni

33 EE-EP 2 173 750 B9

arvutamiseks jagati raku potentsi vaba fraktsiooniga. hERG patch clamp andmed saadi

vastavalt eespool kirjeldatud protseduurile. Farmakokineetilised uuringud viidi läbi

vastavalt rutiinsetele protseduuridele rottidega, kellele anti ühekordne suukaudne annus 5

mg/kg. Plasmakontsentratsiooni-aja andmeid kasutati, et määrata Cmax ja AUC

5 farmakokineetiliste parameetrid standardsete mittekambriliste meetodite abil, kasutades

Winnonlin® version 5.0.1-e.

[0115] See näide illustreerib leiutise ühendite teatud omadusi. See ei kinnita seda, kas

võrdlevad ühendid moodustavad lähimaid struktuurseid analooge leiutise ühenditele, ega

10 seda, et esitatud on kõik võimalikud võrdlusandmed, kuna on võimalik eristada seda, mida

kujutab endast tihe struktuurne analoogia ja mida kujutavad endast asjakohased

võrdlusandmed.

Näide 6

15

Ensümaatiline 11pHSD1 proov

[0116] Kõik in vitro proovid sooritati selitatud lüsaatidega 11PHSD1 aktiivsuse allikatena.

HEK-293 transientsed transfektandid epitoop-sildiga ekspresseeritud täispikk inimese

20 1 1 pHSD1 koguti tsentrifuugimise teel. Umbes 2 x 107 rakku resuspendeeriti 40 ml

lüüsipuhvris (25 mM Tris-HC1, pH 7,5, 0,1 M NaC1, 1 mM MgCl2 ja 250 mM sahharoosi)

ja lüüsiti mikro-keevkihis. Lüsaadid selitati tsentrifuugimisega ja supernatandid alikvooditi

ja külmutati.

25 [0117] 1 1 pHSD1 inhibeerimine testühendite poolt hinnati in vitro stsintillatsiooni läheduse

testis (SPA). Kuivad testühendid lahustati 5 mM DMSO-s. Need lahjendati DMSO-s

sobivate kontsentratsioonideni SPA testis. 0,8 µ1 ühendite kahekordsed järjestikulised

lahjendused täppmärgiti 384 auguga plaatidele DMSO-s niimoodi, et moodustus 3 rida

ühendi kontsentratsioone. 20 µ1 selitatud lüsaati lisati igasse auku. Reaktsioonid käivitati 20

30 1_11, substraat-kofaktori segu lisamisega proovipuhvrisse (25 mM Tris-HC1, pH 7,5, 0,1 M

NaC1, 1 mM MgC12) lõppkontsentratsioonideni 400 µM NADPH, 25 nM 3H-kortisooni ja

0,007% Triton X-100. Plaate inkubeeriti 37 °C juures üks tund. Reaktsioonid peatati 40 µL

hiirevastase antikehaga kaetud SPA partiklitega, mida oli preinkubeeritud koos 10 µM

34 EE-EP 2 173 750 B9

karbenoksolooni ja kortisoolspetsiifilise monoklonaalse antikehaga. Reaktsiooni lõpetanud

plaate inkubeeriti minimaalselt 30 minutit toatemperatuuril enne lugemist Topcount

stsintillatsiooniloenduris. Kontrollid ilma lüsaadita, inhibeeritud lüsaadiga ja ilma mAb-ta

mõõdeti rutiinselt. 11PHSD1 redutseerib mitteinhibeeritud reaktsioonis nendes tingimustes

5 keskmiselt 30% sisestatud kortisoonist.

Näide 7

11131-1SD1 aktiivsuse rakuline test

10 [0118] Perifeerse vere mononukleaarsed rakud (PBMCd) isoleeriti tervetelt vabatahtlikelt

inimestelt Ficoll tihedustsentrifuugimisel. Rakud plaaditi 4x105 rakku augu kohta 200 µL

AIM V (Gibco-BRL) söötmesse 96-augulistes plaatides. Raklce stimuleeriti üleöö 50 ng/m1

rekombinantse inimese IL-4-ga (R&d Systems). Järgmisel hommikul lisati 200 nM

kortisooni (Sigma) erinevate kontsentratsioonidega ühenditele või negatiivsele kontrollile.

15 Rakke inkubeeriti 48 tundi ja seejärel koguti supematandid. Kortisooni konversioon

kortisooliks määrati ELISA-ga (proov disain).

[0119] Peale siinkirjeldatute ilmneb veel mitmed leiutise teisendeid, mis on mõistetavad

nendele, kes on oskavad eeltoodud kirjeldusest aru saada. Sellised teisendid on hõlmatud

20 lisatud patendinõudluse ulatuses.

35 EE-EP 2 173 750 B9

Patendinõudlus

Chend, mis on:

5- { 3-fluoro-4-[(5S] -2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1 -okso-2,7-diasaspiro [4.5] dek-7-

5 üüllfenüül}-N,N-dimetüülpüridiniin-2-karboksamiid;

või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

Chend, mis on:

5- { 3-fluoro-4-[(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsüldoheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro [4.5]dek-7-

10 üülifenüül} -N-metüülpüridiniin-2-karboksamiid;

või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

ehend, mis on:

N-etüü1-5-{ 3-fluoro-4-[(5S)-2-cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-

15 diasaspiro[4.5]dek-7-üüllfenüül}püridiniin-2-karboksamiid;

või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool.

Chend, mis on:

5- { 3-kloro-4-[(5S)-2-(cis-4-hüdroksütsükloheksüül)-1-okso-2,7-diasaspiro [4.5]dek-7-

20 üül]fenüül}-N-etüülpüridiniin-2-karboksamiid;

või selle farmatseutiliselt vastuvõetav sool

Kompositsioon, mis sisaldab ühendit vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni

4 või selle farmatseutiliselt vastuvõetavat soola ja vähemalt ühte farmatseutiliselt

25 vastuvõetavat kandjat.

11E31-1SD1 aktiivsuse inhibeerimismeetod, mis koosneb nimetatud 11f3HSD1 kontakti

viimisest ex vivo ühendiga vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle

farmatseutiliselt vastuvõetava soolaga.

30

Rakus kortisoonist kortisooliks konversiooni inhibeerimise meetod, mis koosneb rakkude

exvivo kontakti viimisest ühendiga vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või

selle farmatseutiliselt vastuvõetava soolaga.

36 EE-EP 2 173 750 B9

Meetod rakus kortisooli valmistamise inhibeerimiseks, mis hõlmab raku ex vivo viimist

kontakti ühendiga vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle

farmatseutiliselt vastuvõetava soolaga.

5

Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soola kasutamiseks järgmiste haiguste ravis: rasvumus; diabeet;

glükoositalumatus; insuliiniresistentsus; hüperglükeemia; hüpertensioon; hüperlipideemia;

kognitiivne halvenemine; depressioon; dementsus; glaukoom; kardiovaskulaarsed

10

haigused; osteoporoos; põletik; metaboolne sündroom; androgeeni liigsus; polütsüstiline

munasarjasündroom (PCOS).

Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soola kasutamiseks 11 tüübi diabeedi ravis.

15

Ühend vastavalt mis tahes ühele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle farmatseutiliselt

vastuvõetava soola kasutamiseks inimese või looma ravis.

Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle farmatseutiliselt

20

vastuvõetava soola kasutamiseks ravimi valmistamisel, et ravida järgmisi haigusi:

rasvumus; diabeet; glükoositalumatus; insuliiniresistentsus; hüperglükeemia;

hüpertensioon; hüperlipideemia; kognitiivne halvenemine; depressioon; dementsus;

glaukoom; kardiovaskulaarsed haigused; osteoporoos; põletik; metaboolne sündroom;

androgeeni liigsus; polütsüstiline munasarjasündroom (PCOS).

25

Ühend vastavalt ükskõik millisele nõudluspunktile 1 kuni 4 või selle farmatseutiliselt

vastuvõetav sool kasutamiseks ravimi valmistamisel, et ravida II tüübi,diabeeti.