ee - ep1761505 b1 · 2013-03-22 · 2 ee - ep1761505 b1 paljud kinaasid osalevad reguleerivates...

EE - EP1761505 B1

Pürimidiini uurea derivaadid kinaasi inhibiitoritena

Leiutis käsitleb uusi ühendeid, koostisi, meetodeid ja kasutust. Täpsemalt käsitleb

see ühendeid, mida võib kirjeldada kui heteroaromaatseid karbamiide ehk uureaid

ja kasutada proteiinikinaasist sõltuvate haiguste ravis või nimetatud haiguste

ravimiseks mõeldud farmatseutiliste koostiste tootmiseks. Leiutis käsitleb veel 5

taoliste ühendite kasutusmeetodeid nimetatud haiguste ravis, heteroaromaatseid

karbamiide sisaldavaid farmatseutilisi preparaate ning heteroaromaatsete

karbamiidide tootmise protseduure. Leiutis puudutab ka muid teemasid, nagu on

esitatud allpool.

TEHNIKA TASE 10

Proteiinikinaasid (PKd) on ensüümid, mis katalüüsivad rakuproteiinides teatud

seriini, treoniini või türosiini jääkide fosforüülimist. Need substraatproteiinide

translatsioonijärgsed modifikatsioonid toimivad molekulaarse lülitina, reguleerides

raku proliferatsiooni, aktiveerimist ja/või diferentseerimine. PK kõrvalekalduvat või

liigset aktiivsust on täheldatud paljudes haigusstaadiumides, sealhulgas 15

healoomuliste ja halvaloomuliste proliferatiivsete häirete puhul. Paljudel juhtudel

on võimalik haigusi ravida in vitro ning paljudel juhtudel in vivo, nagu

proliferatiivsete häirete puhul, kasutades PK inhibiitoreid.

Kinaasid jagunevad üldiselt kahte rühma, millest ühed on seriini ja treoniini

fosforüülimise-spetsiifilised ning teised türosiini fosforüülimise-spetsiifilised. Mõned 20

kinaasid, mida nimetatakse ka „kaksikpidise spetsiifilisusega“ (dual-specificity)

kinaasideks, suudavad fosforüülida nii türosiini kui ka seriini/treoniini jääke.

Proteiinikinaase võib iseloomustada ka nende asukoha põhja rakus. Osa kinaase

on transmembraani retseptori proteiinid, mis suudavad ligande väljapoole

rakumembraani siduda. Ligandite sidumine muudab retseptori proteiinikinaaside 25

katalüütilist aktiivsust. Ühed on puuduliku transmembraani domeeniga

mitteretseptori proteiinid ning samas teised on ekto-kinaasid, millel on katalüütiline

domeen transmembraani proteiini rakuvälisel (ekto-) osal või mida eritatakse

lahustuvate rakuväliste proteiinidena.

EE - EP1761505 B1 2

Paljud kinaasid osalevad reguleerivates kaskaadides, kus nende substraadid

võivad hõlmata teisi kinaase, mille aktiivsust reguleerib nende fosforüülituse tase.

Seega, allavoolu (downstream) efektori talitlust moduleerib fosforüülimine, mis

tuleneb raja aktiveerimisest.

Retseptorproteiin-türosiinikinaasid (RPTKd) on transmembraani-ulatusega 5

retseptorid, mis on varustatud sisemise ligandit stimuleeriva türosiinikinaasi

aktiivsusega. RPTK aktiivsus on jäiga kontrolli all. Struktuursel muteerumisel või

muutmisel võivad RPTKd muutuda potentsiaalseteks onkoproteiinideks,

põhjustades rakulist transformatsiooni. Põhimõtteliselt kõikide vähiga seotud

RPTKde puhul tuleneb onkogeenne dereguleerimine katalüütiliste domeenide 10

normaalset ohjeldamist tagava ühe või mitme automaatkontrolli mehhanismi

vahetusest või häirest. Enam kui pooli teadaolevaid RPTKsid on korduvalt leitud

kas muteerunud või üleekspresseeritud kujul, mida seostatakse inimeste

vähkkasvajatega (sealhulgas sporaadilised juhtumid; Blume-Jensen et al, Nature

411: 355-365 (2001)). 15

RPTK üleekspresseerimine viib loomupärase kinaasi aktiveerimiseni, suurendades

dimeeride kontsentratsiooni. Näideteks on Neu/ERbB2 ja epidermaalse

kasvufaktori retseptor (EGFR), mida sageli suurendatakse rinna- ja

kopsukartsinoomidel, ning fibroblasti kasvufaktorid (FGFR), mida seostatakse

skeleti ja proliferatiivsete häiretega (Blume-Jensen et al, 2001 ). 20

Angiogenees on mehhanism, millega olemasolevatest soontest uusi kapillaare

moodustatakse. Vajadusel suudab vaskulaarsüsteem uusi kapillaarvõrke luua, et

kudede ja organite õiget talitlust säilitada. Ent täiskasvanute angiogenees on

küllaltki piiratud, esinedes ainult haava paranemise ning menstruatsiooni käigus

endomeetriumi neovaskularisatsiooni protsessis. Vaata Merenmies et al, Cell 25

Growth & Differentiation, 8, 3-10 (1997). Teisest küljest, soovimatu angionegees

on mitmete haiguste nagu retinopaatia, psoriaas, reumatoidartriit, east tingitud

maakula degeneratsioon (AMD) ja vähk (tahked kasvajad) iseloomulik tunnus.

Folkman, Nature Med., 1 , 27-31 (1995). Proteiinikinaasid, mille puhul on tõestatud

osalus anigogeenses protsessis, hõlmavad kasvufaktori retseptori türosiinikinaasi 30

perekonna kolme liiget: VEGF-R2 (vaskulaarse-endoteelia kasvufaktori retseptor

EE - EP1761505 B1 3

2, tuntud ka kui KDR (kinaasi lisandiga domeeni retseptor) ja FLK-1); FGF-R

(fibroblasti kasvufaktori retseptor) ning TEK (tuntud ka kui Tie-2).

TEK (tuntud ka kui Tie-2) on retseptor-türosiinikinaas, mida ekspresseeritakse

ainult endoteelia rakkudel ning mis tõestatult angiogeneesis osaleb. Faktori

angiopoietiin-1 sidumise tulemuseks on TEK kinaasi domeeni autofosforüülimine 5

ning signaali teisenduse protsess, mis ilmselt vahendab endoteeli rakkude

koostoimet peri-endoteelia tugirakkudega, soodustades seeläbi uute moodustunud

veresoonte küpsemist. Teisest küljest on faktor angiopoietiin-2 ilmselt vastu

angiopoietiin-1 toimele TEK-il ning häirib angiogeneesi. Maisonpierre et al,

Science, 277, 55-60 (1997). 10

Ad-ExTek-i, mis on Tie-2 lahustuv adenoviiruslikult ekspresseeritav rakuväline

domeen, manustamine inhibeeris kasvaja metastaasi, kui see toimetati kohale

primaarsetele kasvajatele kirurgilise eemaldamise ajal kasvaja metastaasi

kliiniliselt sobival hiiremudelil (Lin et al, Proc Natl Acad Sci USA 95, 8829-8834

(1998)). Tie-2 funktsiooni inhibeerimine ExTek-ga võib olla angiopoietiin ligandi 15

sekvesteerimise ja/või loodusliku Tie-2 retseptoriga heterodimerisatsiooni tagajärg.

Antud uuring näitab, et Tie-2 signaaliradade häirimist võivad esiteks taluda terved

organismid ning teiseks võib see terapeutilist kasu tuua.

Philadelphia kromosoom on kroonilise müelogeense leukeemia (KML) iseloomulik

tunnus ning kannab hübriidgeeni, mis sisaldab bcr geeni N-terminali eksoone ning 20

c-abl geeni suure C-terminali osa (eksoonid 2-11). Geeniprodukt on 210kD valk

(p210 Bcr-Abl). Bcr-Abl valgu Abl-osa sisaldab abl-türosiinikinaasi, mida

kompaktselt reguleeritakse metsikut tüüpi c-abl-is, aga olemuslikult aktiveeritakse

Bcr-Abl sulandvalgus. Antud dereguleeritud türosiinikinaas toimib vastastikku

mitmete raku signaaliradadega, põhjustades rakkude transformatsiooni ja 25

dereguleeritud proliferatsiooni (Lugo et al, Science 247. 1079 [1990]).

Tuvastatud on ka Bcr-Abl valgu mutantvorme. Avaldatud on ka üksikasjalik

kokkuvõte Bcr-Abl mutantvormidest (Cowan-Jones et al, Mini Reviews in

Medicinal Chemistry, 2004, 4 285-299).

EE - EP1761505 B1 4

EphB4 (ka nimega HTK) ja selle ligandil ephrinB2 (HTKL) on oluline roll

veresoonte võrgustike loomisel ja määramisel. Veeni epiteelkoel

ekspresseeritakse EphB4 spetsiifiliselt, samas kui varajases vaskulaarses arengus

ekspresseeritakse ephrinB2 spetsiifiliselt ja vastastikku arteriaalse epiteelkoe

rakkudes. Düsfunktsionaalsed geenid põhjustavad hiirte embrüonaalset surma 5

ning embrüotel tekivad kapillaarsete sidede loomisel mõlema defektse ephrinB2 ja

EphB4 puhul sarnased puudused. Mõlemaid ekspresseeritakse hematopoeesi ja

vaskulaarse arengu esimesel kohal embrüogeneesi käigus. Sätestati korrektse

hematopoeetilise, endoteeli, hemangioblasti ja primitiivse mesodermi arengu

oluline roll. EphB4 puudulikkuse tagajärjeks on embrüonaalsete tüvirakkude 10

mesodermaalse diferentseerimise tulemuse muutus. EphB4 emakavälise

ekspressiooni tagajärjeks rinnakoes on häiritud struktuur, ebanormaalne

koefunktsioon ja eelsoodumus halvaloomulisusele (vaata nt N. Munarini et al, J.

Cell. Sci. 115, 25-37 (2002)). Antud ja muude andmete põhjal on järeldatud, et

ebapiisav EphB4 ekspressioon võib osaleda vähkkasvajate moodustumises ning 15

järelikult saab EphB4 inhibeerimist pidada vahendiks halvaloomuliste kasvajatega,

nt vähi ja muu sarnasega võitlemisel.

c-Src (tuntud ka kui p60 c-Src) on tsütosoolne mitte-retseptor-türosiinikinaas. c-Src

osaleb mitmetest polüpeptiidi kasvufaktoritest nagu epidermaalne kasvufaktor

(EGF) ja vereliistakutest tulenev kasvufaktor (PDGF) pärinevate mitogeensete 20

signaalide transduktsioonis. c-Src on üleekspresseeritud rinnavähkides,

pankreasevähkides, neuroblastoomides ja teistes. Mutanti c-Src on täheldatud

inimeste käärsoolevähis. c-Src fosforüülib palju proteiine, mis osalevad rakuvälise

maatriksi ja tsütoplasma aktiini tsütoskeleti vahelise risttoime reguleerimises.

Moduleeritud cSrc toime võib mõjutada raku proliferatsiooni, diferentseerumist ja 25

surmaga seostatud haiguseid. Vaata Bjorge, J. D., et al, (2000) Oncogene

19(49):5620-5635; Halpern, M. S., et al, (1996) Proc. Natl. Acad. Sci, USA. 93(2),

824-7; Belsches, A. P., et al, (1997) Frontiers in Bioscience [elektrooniline

väljaanne] 2:D501-D518; Zhan, X., et al, (2001) Chemical Reviews 101:2477-

2496; Haskell, M. D., et al, (2001) Chemical Reviews 101:2425-2440. 30

Fms-sarnane türosiinikinaas 3 (FLT3) retseptor-türosiinikinaas on teadaolevalt

oluline vahendaja müeloid- ja mõne lümfoidleukeemiate patogeneesis. FLT3

EE - EP1761505 B1 5

aktiveerimine leukeemia rakkudel FLT3 ligandi poolt põhjustab retseptori

dimerisatsiooni ja signaali transduktsiooni radadel, mis soodustavad raku kasvu

ning pärsivad apoptoosi (Blood, kd. 98, nr. 3, lk 885-887 (2001)).

Türosiinikinaasi inhibiitorite kasutamine AML raviks pärsib mutatsioone kinaasi

katalüütilises domeenis ning BCR-ABL puhul võimaldavad need mutatsioonid 5

resistentsust imatiniibile.

FLT3 ekspresseeritakse ulatuslikult AML-s ning mõnel ägeda lümfotsüütleukeemia

juhul. Mutatsioonide aktiveerimine FLT3-s tekitab vähe ohtu AML patsientidele.

Järelikult on FLT3 lootustandev sihtmärk terapeutiliseks sekkumiseks.

Vereliistakutest tuleneva kasvufaktori (PDGFR) türosiinikinaas ekspresseeritakse 10

nii paljudes kasvajates nagu väikerakk kopsuvähk, eesnäärmevähk ja

glioblastoom kui ka kasvajate mitmetes põhikoe ja veresoonte osades.

Pankreasevähi puhul on täheldatud nii PDGF kui ka PDGF retseptorite (PDGFRs)

ekspresseerimist (Ebert M et al, lnt J Cancer, 62:529-535 (1995).

Fibroblasti kasvufaktorid 15

Normaalne kasv ning kudede parandamine ja ümberkujundamine vajavad

spetsiifilist ja ettevaatlikku kontrolli kasvufaktorite ja nende retseptorite

aktiveerimisel. Fibroblasti kasvufaktorid (FGF-d) moodustavad üle kahekümne

strukturaalselt seotud polüpeptiidi perekonna, mida paljudes kudedes arenguliselt

reguleeritakse ja ekspresseeritakse. FGF-d stimuleerivad proliferatsiooni, raku 20

liikumist ja diferentseerumist ning mängivad peamist rolli skeleti ja jäsemete

arengus, haava ja kudede paranemises, hematopoeesis, angiogeneesis ning

tuumorigenees (käsitlenud Ornitz, Novartis Found Svmp 232: 63-76; teema

käsitlus 76-80, 272-82 (2001)).

FGF-de bioloogilist aktiveerimist vahendatakse teatud rakupinna retseptoritega, 25

mis kuuluvad proteiinikinaaside RPTK perekonda. Need proteiinid koosnevad

välisraku ligandi siduvast domeenist, üksikust transmembraani domeenist ja

rakusisesest türosiinikinaasi domeenist, mis FGF sidumisel läbib fosforüülimise.

Praeguseks on tuvastatud neli FGFR-d: FGFR1 (teise nimega FIg, fms-sarnane

geen, fit-2, bFGFR, N-bFGFR või Cek1 ), FGFR2 (teise nimega Bek ehk 30

EE - EP1761505 B1 6

bakteriaalselt ekspresseeritud kinaas (Bacterial Expressed Kinase), KGFR, Ksam,

Ksaml ja Cek3), FGFR3 (teise nimega Cek2) ning FGFR4. Kõikidel küpsetel

FGFR-del on ühine struktuur, mis koosneb amino-terminaalsest signaalpeptiidist,

kolmest rakuvälisest immunoglobuliin-sarnasest domeenist (Ig domeen I, Ig

domeen II, Ig domeen III), happelise piirkonnaga Ig domeenide („acidic box“ 5

domeen), transmembraani domeeni ja rakusisese kinaasi domeenide vahel

(Ullrich ja Schlessinger, Cell, 61:203,1990; Johnson ja Williams (1992), Adv.

Cancer Res. 60: 1-41 ). Eristuvatel FGFR isovormidel on erinevate FGF ligandite

jaoks isemoodi sidumisafiinsus ning järelikult FGF8 (androgeen-indutseeritud

kasvufaktor) ja FGF9 (gliia aktiveerimise faktor) ilmselt tõstavad selektiivsust 10

FGFR3 jaoks (Chellaiah et al, J Biol. Chem, 1994; 269: 11620).

Rakupinna sidumiskohtade teine suur klass hõlmab sidumiskohti heparaan

sulfaat-proteoglükaanidele (HSPG), mida vajatakse kõrge afiinsuse koostoimeks

ning FGF perekonna kõikide liikmete aktiveerimiseks. Heparaan sulfaadi

strukturaalsete variantide koe-spetsiifiline ekspresseerimine võimaldab FGF-de 15

ligand-retseptori spetsiifilisust ja aktiivsust.

FGFR-ga seotud haigused

Hiljutised avastused näitavad, et skeleti anomaaliate, sealhulgas akondroplaasia

ehk inimeste kääbuskasvu tuntuima vormi kasvav arv tuleneb mutatsioonidest

FGFR-des. 20

Konkreetseid punktmutatsioone FGFR3 erinevates domeenides seostatakse

autosomaalsete dominantsete inimskeleti häiretega, sealhulgas

hüpokondroplaasia, arengupuudega raske akondroplaasia ning nahahaigus

acanthosis nigricans (SADDAN) ja luustikuhäire thanatophoric dysplasia (TD)

(Cappellen et al, Nature Genetics, 23: 18-20 (1999); Webster et al, Trends 25

Genetics 13 (5): 178-182 (1997); Tavormina et al, Am. J. Hum. Genet, 64: 722-

731 (1999)). FGFR3 mutatsioone on kirjeldatud ka kahes kraniosünostoosi

fenotüübis: Muenke koronaal-kraniosünostoos (Muenke coronal craniosynostosis)

(Bellus et al, Nature Genetics, 14: 174-176 (1996); Muenke et al, Am. J. Hum.

Genet, 60 : 555-564 (1997)) ja Crouzoni tõbi acanthosis nigricansiga (Meyers et 30

al, Nature Genetics, 11 : 462-464 (1995)). Crouzoni tõbe seostatakse spetsiifiliste

EE - EP1761505 B1 7

punktmutatsioonidega FGFR2-s ning Pfeifferi tõve mõlemat perekondlikku ja

sporaadilist vormi seostatakse mutatsioonidega FGFR1-s ja FGFR2-s (Galvin et

al, PNAS USA, 93: 7894-7899 (1996); Schell et al, Hum MoI Gen, 4: 323-328

(1995)). FGFR-des toimuvate mutatsioonide tagajärjeks on muteerunud

retseptorite loomupärane aktiveerumine ning retseptor proteiin-türosiinikinaasi 5

suurenenud aktiivsus, muutes rakud ja koed diferentseerumisvõimetuks.

Spetsiifilisemalt rääkides viib akondroplaasia mutatsioon muteerunud retseptori

parema stabiilsuseni, eraldades retseptori aktiveerimise allaregulatsioonist ning

põhjustades piiratud kondrotsüüdi küpsemist ning luukasvu pärssimist (käsitlenud

Vajo et al, Endocrine Reviews, 21(1) : 23-39 (2000)). 10

Leidub piisavalt tõendeid erinevat tüüpi vähkides FGFR3 aktiveerivate

mutatsioonide kohta.

Loomupäraselt aktiveeritud FGFR3 kahes tuntud epiteelivähis põies ja

emakakaelas ning hulgimüeloomis on esimeseks tõendiks FGFR3 onkogeensest

rollist kartsinoomides. Lisaks, hiljutine uuring teatas FGFR3 aktiveerivate 15

mutatsioonide olemasolu paljudes healoomuliste nahavähkides (Logie et al, Hum

MoI Genet 2005). Praegu tundub FGFR3 olevat kõige sagedamini muteeruv

onkogeen põhivähis, kus see muteerub peaaegu 50% põievähkide

kogujuhtumitest ning umbes 70% pindmiste põievähkide juhtudel (Cappellen, et al,

Nature Genetics 1999, 23; 19-20; van Rhijn, et al, Cancer Research 2001, 61: 20

1265-1268; Billerey, et al, Am. J. Pathol. 2001, 158:1955-1959, WO

2004/085676). FGFR3 hälbivast üleekspressioonist kui kromosomaalsest

translokatsiooni tagajärjest t(4,14) on teatatud 10-25% hulgimüeloomi juhtudel

(Chesi et al, Nature Genetics 1997, 16: 260-264; Richelda et al, Blood 1997, 90:

4061-4070; Sibley et al, BJH 2002, 118: 514-520; Santra et al, Blood 2003, 101: 25

2374-2476). FGFR3 aktiveerivaid mutatsioone on täheldatud 5-10%

hulgimüeloomidel t(4,14)-ga ning seostatud kasvaja progressiooniga (Chesi et al,

Nature Genetics 1997, 16: 260-264; Chesi et al, Blood, 97 (3): 729-736 (2001);

Intini, et al, BJH 2001, 114: 362-364).

Antud kontekstis on FGFR3 signaalimise tagajärjed ilmselt rakutüübi-spetsiifilised. 30

Kondrotsüütides on FGFR3 hüperaktiveerimise tulemuseks kasvu pärssimine

EE - EP1761505 B1 8

(käsitlenud Omitz, 2001), samas kui müeloomi rakus soodustab see kasvaja

progressiooni (Chesi et al,2001).

FGFR3 aktiivsuse inhibeerimine tähistab võimalust T-raku vahendatud

põletikuliste või autoimmuunhäirete ravimiseks, näiteks T-raku vahendatud

põletikuliste või autoimmuunhäirete, muuhulgas reumatoidartriit (RA), kollageeni 5

tüüp II artriit, hulgiskleroos (MS), süsteemne erütematoosne luupus (SLE),

psoriaas, noorukite diabeet, Sjögreni tõbi, kilpnäärme haigus, sarkoidoos,

autoimmuunne uveiit, põletikuline soolehaigus (Crohni ja haavandiline koliit),

tsöliaaklia ja müasteenia, ravis. Vaata patenti WO 2004/110487.

FGFR3 mutatsioonidest tulenevaid häireid on kirjeldatud ka patentides WO 10

03/023004 ja WO 02/102972.

Geeni amplifikatsiooni ja/või FGFR1, FGFR2 ja FGFR4 üleekspressiooni on

täheldatud rinnavähis (Penault-Llorca et al, lnt J Cancer, 1995; Theillet et al,

Genes Chrom. Cancer, 1993; Adnane et al, Oncogene, 1991; Jaakola et al, lnt J

Cancer, 1993; Yamada et al, Neuro Res, 2002). FGFR1 ja FGFR4 15

üleekspressiooni seostatakse ka pankrease adenokartsinoomi ja astrotsütoomiga

(Kobrin et al, Cancer Research, 1993; Yamanaka et al, Cancer Research 1993;

Shah et al, Oncogene, 2002; Yamaguchi et al, PNAS 1994; Yamada et al, Neuro

Res, 2002). Eesnäärmevähki on ka seostatud FGFR1 üleekspressiooniga (Giri et

al, Clin Cancer Res, 1999). 20

Praegu on täitmata vajadus ülimalt selektiivsete molekulide järele, mis suudavad

blokeerida hälbivat konstitutiivset retseptor proteiin-türosiinikinaasi aktiivsust, eriti

FGFR aktiivsust, käsitledes seega kliinilisi ilminguid, mida seostatakse eespool

nimetatud mutatsioonidega, ning moduleerides erinevaid bioloogilisi funktsioone.

Mitmete proteiinikinaasi inhibiitorite ning proliferatiivsete ja teiste PK-ga seotud 25

haiguste seisukohast on alati kestev vajadus pakkuda uusi ühendite liike, mis on

tõhusad PK inhibiitoritena ning järelikult antud proteiin-türosiinikinaasiga (PTK)

seotud haiguste ravis. Vaja on farmatseutiliselt soodsate PK inhibeerivate

ühendite uusi liike.

30

EE - EP1761505 B1 9

Epidermaalse kasvufaktori perekond ja seonduvad haigused

Epidermaalse kasvufaktori retseptor (EGF-R) ja ERbB-2 kinaasid on proteiin-

türosiinikinaasi retseptorid, mis koos perekonnaliikmetega ERbB-3 ja ERbB-4

mängivad põhirolli signaali edastamises paljudes imetajate rakkudes, sealhulgas

inimrakud, eriti epiteeli-, immuunsüsteemi ning kesk- ja perifeernärvisüsteemi 5

rakud. Näiteks on erinevates rakutüüpides retseptoriga seostatav proteiin-

türosiinikinaasi EGF-indutseeritud aktiveerimine raku jaotuse ning järelikult raku

populatsiooni proliferatsiooni eeltingimuseks. Kõige olulisemana on täheldatud

EGF-R (HER-1) ja/või ERbB-2 (HER-2) üleekspressiooni inimeste paljude

kasvajate olulistes fraktsioonides. Nt leiti, et EGF-R üleekspresseeriti väikerakk 10

kopsuvähkides, (pea ja kaela) lamerakulistes, rinna-, mao-, munasarja-, käärsoole

ja eesnäärmevähkides ning glioomis. ERbB-2 üleekspresseeriti (pea ja kaela)

lamerakulistes, rinna-, mao-, munasarjavähkides ja glioomis.

Käesolevalt tsiteeritud mis tahes dokument ei ole mõeldud mööndusena, et taoline

dokument on asjakohane olemasolev tehnoloogia või seda peetakse käesoleva 15

taotluse mis tahes punkti patenditavuseks mõeldud materjaliks. Sisu puudutav mis

tahes väide või mis tahes dokumendi kuupäev põhineb taotlusele registreerimise

hetkel kättesaadaval informatsioonil ning ei sätesta taolise väite korrektsust

puudutavat kasutust.

LEIUTISE LÜHIKOKKUVÕTE 20

Käesolev leiutis pakub valemi (I) ühendit:

,

kus järgnevaid fragmente käsitletakse siitpeale nimetustega vastavalt

„vasakpoolne ring“ ja „parempoolne ring“:

EE - EP1761505 B1 10

,

kusjuures X on C-R5 ning Y ja Z on mõlemad N, kusjuures vasakpoolsel ringil on

fragmendi (A) struktuur:

n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5; 5

X1 on hapnik,

kusjuures R1 on valemiga Rz-NRa-, kus Ra on vesinik, hüdroksü, hüdrokarbüüloksü

või hüdrokarbüül, kusjuures hüdrokarbüülil on 1 kuni 15 süsiniku aatomit, see on

soovi korral katkestatud -O- või -NH- sidemega ning asendamata või asendatud

hüdroksü, halo-, amino või mono- või di-(C1-C4)alküülamino, 4 ahelasisese 10

aatomiga alkanoüüli, trifluorometüüli, tsüano-, aso- või nitroga;

ning R2 on valitud järgmiste seast

(i) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül,

(ii) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, mis on

asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või ühe või kahe 15

funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini,

hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, madalama

atsüüli, madalama atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli,

tsüano-, aso- või nitro- seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-,

EE - EP1761505 B1 11

hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-,

sulfo-, sulfamoüül-, karbamoüül- ja tsüanorühmad on soovi korral omakorda

asendatud vähemalt ühel heteroaatomiga ühe või võimalusel mitme lineaarse

või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alküülrühmaga,

(iii) rühm valemiga 5

kus:

,

ring A tähistab 6-liikmelist karbotsüklilist või heterotsüklilist ringi;

m on 0, 1 või 2;

üks või iga Rb valitakse sõltumatutena -L2-NRcRd, -L2RING seast, kus RING 10

on mono- või bi-tsükliline ring, mis on soovi korral asendatud nagu allpool,

halogeen, hüdroksü, kaitstud hüdroksüül, amino, amidiin, guanidiin,

hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, 4

ahelasisese aatomiga atsüül, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü, karboksü,

sulfo, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso või nitro ning 1, 2, 3 või 4 15

süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, kus need võib soovi

korral asendada ühe või mitme halogeeni ja/või ühe või mitme

funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino,

amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido,

merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga 20

atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso või nitro

seast, kus kõik hüdroksü, amino, amidiin, guanidiin, hüdroksüguanidiin,

formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, karboksü, sulfo, sulfamoüül,

karbamoüül ja tsüanorühmad on omakorda asendatud vähemalt ühel

heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse rühmaga, 25

kusjuures L2 on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-, -

OC(O)-, -NR3C(O)-, -C(O)-NR3-, -OC(O)-NRa-, tsüklopropüüli ja -NRa- seast

või on C1-C7-alifaatne rühm, mis on soovi korral katkestatud ja/või

nimetatud aheldusega ühest otsast või mõlemast otsast lõpetatud;

EE - EP1761505 B1 12

ning kusjuures Rc ja Rd valitakse mõlemad sõltumatutena vesiniku ja

lineaarse või hargnenud alküüli seast, millel on soovi korral ühe või mitme

halogeeniga, soovi korral 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise või

karbotsüklilise ringiga asendatud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit, ja/või üks

või kaks funktsionaalrühma, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, 5

amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido,

ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü, karboksü,

sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso või nitro seast, kus hüdroksü-,

amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-,

ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül-, karbamoüül- ja 10

tsüanorühmad on omakorda soovi korral asendatud vähemalt ühel

heteroaatomil ühe või mitme C1-C7-alifaatse rühmaga,

või Rc ja Rd koos kõrvalasuva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-

liikmelise ringi, mis on asendatud nagu allpool kirjeldatud,

soovi korral asendatud nimetatud ringid on üksteisest sõltumatult asendatud 15

0, 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, mis on valitud halogeeni, hüdroksü, kaitstud

hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini,

isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü,

karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-, nitro-, alifaatse C1-

C7 seast, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või 20

ühe või mitme funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud

hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini,

isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama atsüüloksü,

karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso või nitro seast; kus

kõik eespool nimetatud hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, 25

hüdroksüguanidiin-, formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-,

karboksü-, sulfo, sulfamoüül- ja karbamoüülrühmad on omakorda

asendatud vähemalt ühel heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1-C7-

alifaatse rühmaga;

R2 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või on nimetatud 30

aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül, hüdroksü, amino,

mono- või dialküülamino; 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes (katkestatud

või katkestamata) alküülosa;

EE - EP1761505 B1 13

R3 on H, sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül või sirge ahelaga või

hargnenud C1-C4-alküül, mis on asendatud 5- või 6-liikmelise küllastunud või

küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise ringiga;

R4 valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo

seast, kusjuures alküül ja alkoksü alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ja neil 5

on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit;

R5 on H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud


mono- või dialküülamino, 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes (katkestatud

või katkestamata) alküülosa; 10

või nende farmatseutiliselt sobivad soolad, hüdraadid, solvaadid, estrid, N-oksiidid,

kaitstud derivaadid, individuaalsed stereoisomeerid ja stereoisomeeride segu.

Nüüdseks on avastatud, et eespool toodud ühendid, mida võib kirjeldada kui

heteroaromaatsete karbamiidide klassi kuuluvateks, inhibeerivad hulga proteiin-

türosiinikinaase. 15

Leiutise ühendid on esitatud kasutamiseks soojavereliste loomade, näiteks

inimese, proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravi meetodis, hõlmates loomale

terapeutiliselt tõhusas koguses valemi I või selle soola, estri, N-oksiidi või

eelravimi manustamist.

Samuti on kaasatud valemi I või selle soola, estri, N-oksiidi või eelravimi 20

kasutamine, et toota proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravis kasutamiseks

mõeldud ravim.

Leiutise järgmise aspektina võib nimetata oraalseid farmatseutilisi koostisi, mis

sisaldavad valemi I ühendeid või selle soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid.

Samuti tuleks lisaaspektina mainida intravenoosseid farmatseutilisi koostisi, mis 25

sisaldavad valemi I ühendeid või selle soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid.

Eespool nimetatud meetodi, kasutuse ja koostiste variantides on ühend iseenesest

võetuna valemi (I) ühendi kujul. Teistes variantides on ühend selle soola, estri, N-

EE - EP1761505 B1 14

oksiidi või eelravimi kujul. Järelikult on teatud variantides ühend soola kujul, samas

kui teistes see nii ei ole.

Valemi (I) ühendid (või nende näidiskoostised), mida on kirjeldatud allpool

täpsemalt, inhibeerivad märgatavalt proteiinikinaase, nt proteiin-türosiinikinaase.

Avalikustuse ühendite poolt inhibeeritavate kinaaside näidetena võib mainida 5

FGFR1, FGFR2, FGFR3 ja FGFR4. Järgmine inhibeeritav kinaas on retseptori

türosiinikinaas VEGF-R, täpsemalt VEGF retseptor KDR (VEGF-R2). Esitatud

ühendid on sobivad ühe või mitme antud ja/või teiste proteiin-türosiinikinaaside

inhibeerimiseks ja/või antud ensüümide mutantide inhibeerimiseks. Antud toimete

valguses võib ühendeid kasutada haiguste ravis, mida seostatakse kinaaside 10

taolise, eriti nimetatud tüüpide, ja eeskätt hälbiva või liigse aktiivsusega.

Väljaande ühendid võivad esineda erineval kujul nagu näiteks vabad happed,

vabad alused, estrid ja teised eelravimid, soolad ja tautomeerid ning väljaanne

hõlmab ühendite kõiki variante.

Kaitse ulatusse kuuluvad kopeeritud või võltstooted, mis sisaldavad või näivad 15

sisaldavat leiutise ühendit, sõltumata, kas need tegelikult taolist ühendit sisaldavad

või taolist ühendit sisaldub terapeutiliselt efektiivses koguses. Järelikult hõlmab

kaitse pakendeid, mis sisaldavad kirjeldust või juhiseid, mis viitavad, et pakend

sisaldab leiutise liiki või farmatseutilist koostist, ning toodet, mis on või milles

sisaldub või näib olevat või selles näib sisalduvat taoline koostis, ühend või liik. 20

Kogu antud spetsifikatsiooni kirjelduse ja patendinõudluses hõlmab ainsus ka

mitmust, kui kontekst muud ei eelda. Eriti kui on kasutatud määramatut artiklit,

tuleb spetsifikatsiooni mõista nii mitmust kui ka ainsust käsitlevana, kui kontekst

muud ei eelda.

Leiutise konkreetse aspekti, variandi või näitega seoses käsitletud tunnusjooned, 25

täisarvud, omadused, ühendid, keemilised osad või rühmad on arusaadavalt

rakendatavad mis tahes teises käesolevalt kirjeldatud aspektis, variandis või

näites, kui see ei ole käesolevaga vastuolus.

Antud spetsifikatsiooni kirjelduses ja patendinõudluses sõnad „hõlmab“ ja

„sisaldab“ ning nende sõnade variatsioonid näiteks „hõlmates“ ja „sisaldades“ 30

EE - EP1761505 B1 15

tähendavad läbivalt „muuhulgas“ ning ei ole mõeldud välistama (ega välista) teisi

osi, lisandeid, koostisosi, täisarve ega etappe.

Avalikustuse teised aspektid ja variandid on esitatud järgnevas kirjelduses ja

patendinõudluses.

ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS 5

Käesolev leiutis käsitleb eespool kirjeldatud valemi I ühendeid ning nende

soolasid, estreid, N-oksiide või eelravimeid. Järelikult pakub leiutis teatud variandis

tooteid, mis on valemi I ühendid ja nende soolad, estrid, N-oksiidid või eelravimid.

R5 on H, halo-, hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino, alküül (nt metüül), -O-

või -NH- aheldusega katkestatud ja/või nimetatud aheldusega vasakpoolsele 10

ringile seotud alküül (nt alkoksü moodustamiseks, näiteks metoksü),

trifluorometüül, hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino; mis tahes (katkestatud

või katkestamata) alküülosal on tavaliselt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.

Ühendite klassis R5 on H või halo-, eriti H, F või Cl, näiteks on see H või F.

Ühendite teatud klassis üks või iga R5 on H. 15

Asendaja R2

Arvestades vasakpoolset ringi piiranguteta, võib R2 olla mis tahes osa, mida

kirjeldati eespool seoses R5-ga, ning muidugi võivad R2 ja R5 olla samasugused

või erinevad.

R2 ja R5 on sõltumatutena H, halo-, alküül, -O- või -NH- aheldusega katkestatud 20

ja/või nimetatud aheldusega vasakpoolsele ringile seotud alküül, trifluorometüül,

hüdroksü, amino, mono- või dialküülamino; mis tahes (katkestatud või

katkestamata) alküülosal on tavaliselt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.

Ühendite klassis mõlemad on R2 ja R5 sõltumatutena H või halo-, eriti H, F või Cl,

näiteks on need H või F. Ühendite teatud klassis R2 ja üks või iga R5 on H. 25

Eespool toodud kirjeldusest on mõistetav, et konkreetse vasakpoolse ringi

struktuur on fragment (B):

EE - EP1761505 B1 16

Asendaja R1

Tavalist tähistab vasakpoolse ringi struktuuri fragment (C):

,

kus Ra on kirjeldatud eespool ja soovitatavalt H ning Rz on mainitud eespool ning 5

kirjeldatud täpsemalt allpool.

R1 on valemiga Rz-NRa- ning Rz valitakse eespool toodud kategooriatest (i), (ii) ja

(iii). Ühendite klassis alküül on nt lineaarne või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku

aatomiga alküül; lineaarne alküül on palju tüüpilisem, sõltumata süsiniku aatomite

arvust. 10

Antud ühendite alaklassis, kusjuures R1 on valemiga Rz-NR3, Rz on alküül, nt

lineaarne või hargnenud 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alküül; lineaarne alküül on

palju tüüpilisem, sõltumata süsiniku aatomite arvust. Nagu juba kirjeldati, kaasatud

on ka ühendid, milles Rz on H. Järelikult hõlmab antud alaklass ka ühendeid,

milles R1 on amino või mono- või di-alküülamino. 15

Käsitledes nüüd ühendeid, milles Rz on kategooria (iii) rühm, st valemiga:

ring A on tavaliselt 6-liikmeline karbotsükliline või heterotsükliline ring, täpsemalt

fenüül, tsükloheksüül või tsükloheksenüül. Nendest eelistatum on fenüül. Teistel

juhtudel on ring 5-liikmeline karbotsükliline või heterotsükliline ring. Ringi A 20

moodustavate jääkide teised näited on püridüül ja pürimidüül.

EE - EP1761505 B1 17

Täisarv m võib olla 0.

Täisarv m on sageli 1. Kui m on suurem kui üks, kõik Rb rühmad või kõik Rb

rühmad peale ühe on halogeen (nimelt F või Cl), metüül või trifluorometüül. Seda

silmas pidades tuleks ka nimetada hüdroksü ja amino. Sageli valitakse üksik Rb

rühm -L2-NRcRd ja -L2-RING seast ning leidub 0, 1 või 2 lisaasendajat, mis ei ole -5

L2-NRcRd ega -L2-RING, vaid on näiteks halogeen (nimelt F või Cl), madalam

alküül (nt metüül), madalam alkoksü (nt metoksü), hüdroksü, amino või

trifluorometüül.

Järelikult hõlmab leiutis ühendeid, milles Rz on nt 6-liikmeline karbotsükliline ring

(nimelt fenüül), mis on asendatud nt F, Cl ja Br seast valitud 1, 2, 3, 4 või 5 10

halogeeniga; tavaliselt on taolised fenüüli ringid mono- või di-asendatud, nt 2-

ja/või 4-asendatud F-ga või 3-asendatud Cl-ga. Mõnikord on mitme halogeeniga

asenduse puhul kõik halogeenid samad. Järelikult on ühendite klassis Rz

monotsükliline ring, eriti 6-liikmeline karbotsükliline ring (nimelt fenüül), mis on

asendatud üksnes ühe või mitme, eeskätt seast F ja Cl valitud halogeeniga; 15

mõnikord üks või iga halogeen on F, kuid mõnel teisel juhul üks või iga halogeen

on Cl.

Ühendite järgmises klassis Rz on monotsükliline ring, eeskätt 6-liikmeline

karbotsükliline ring (nimelt fenüül), mis on asendatud 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga,

nt 1 või 2 asendajaga, mis on valitud alküül, alkoksü, alkanoüül, alkanoüüloksü, 20

haloalküül, amino, mono- või di-alküülamino, tsüano-, halogeen, hüdroksü või

kaitstud hüdroksü seast, kusjuures alkoksü ja alkanoüül(oksü) alküülil või

alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul on näidisasendajateks

metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH.

Teatud taolistel ringidel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1. 25

Ühendite ühes klassis L2 on otsene side, lineaarne alküül, lineaarne alküül, mis on

nimetatud ahelduse poolt ringi A kõrvalt lõpetatud, või on nimetatud aheldus.

Teatud alaklassis mis tahes nimetatud aheldus on -O- või -C(O)-, millest võib

eeskätt nimetada -O-.

EE - EP1761505 B1 18

Leiutis hõlmab ühendite klassi, milles ring A on 6-liikmeline ring, eeskätt fenüül,

tsükloheksüül või tsükloheksenüül ning sellel on üks või kaks asendajat Rb, mis on

sõltumatutena valitud -L2-NRcRd ja -L2-RING seast, nagu eelnevalt määratleti.

Alaklassis on üks asendaja eeskätt positsioonil 3 või 4, mis on valitud -L2-NRcRd ja

-L2-RING seast nii, et vasakpoolsel ringil on struktuur vastavalt fragmentidele (D1), 5

(D2), (E1) või (E2):

Nagu eespool kirjeldati, Ra on tavaliselt H. Nagu eespool kirjeldati, fenüülring võib

olla asendatud tsükloheksüüli või tsükloheksenüüliga, eeskätt tsükloheksüüliga.

Teisel juhul võib selle asendada 5- või 6-liikmelise heterotsükliga, eeskätt 10

püridiiniga.

Mõnes variandis on eespool nimetatud fragmentide fenüülringil (või fenüüli

asendaval teisel ringil) 1, 2, 3 või 4 lisaasendajat, mis on näiteks valitud halogeeni

(nimelt F või Cl), metüüli, metoksü või trifluorometüüli seast, nt 1 või 2 taolist

asendajat. Seda silmas pidades tuleks välja tuua ka hüdroksü ja amino. 15

L2 on kirjeldatud eespool ja on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-,

-OC(O)-, -N RaC(O)-, -C(O)-NRa -, -OC(O)-NRa-, tsükloproüüli ja -NR3- või

alifaatse C1-C7 seast, mis on soovi korral ja/või ühest või kahest otsast nimetatud

aheldusega lõpetatud (Ra on eespool määratletud ja tavaliselt H). Mis tahes

alifaatne osa on sageli alküül, nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga 20

EE - EP1761505 B1 19

alifaatne ühend, nagu sidemete L2 alaklassi puhul, milles alifaatsed osad on

metüül, etüül või n-propüül.

Konkreetsetes fragmentides (D) ja (E) L2 on otsesed sidemed, lineaarne alküül,

lineaarne alküül, mis on nimetatud ahelduse poolt fragmentide eespool toodud

kirjeldustes fenüülringi kõrvalt lõpetatud, või on nimetatud aheldus; sobivusel, aga 5

mitte tingimata, on mis tahes side -O- või -C(O)-, millest võib eriti välja tuua -O-.

Järelikult võivad eespool toodud fragmendid (D) ja (E) sisaldada taolisi ala-

fragmente -Ph-NRcRd, -Ph-RING, -Ph-O-alküül-NRcRd, -Ph-O-alküül-RING, -Ph-

alküül-NRcRd, -Ph-alküül-RING ning võib ka nimetada ala-fragmente -Ph-O-NRcRd,

-Ph-O-RING, -Ph-C(O)- NRcRd ja -Ph-C(O)-RING, kus kõik need alküüli või alküüli 10

sisaldavad ala-fragmendid võivad olla nt metüül, etüül või n-propüül, või n-butüül.

Käsitledes nüüd fragmente (D1) ja (D2) üksikasjalikumalt, need sisaldavad osa

RING, mis on tsükliline osa ning paljudel juhtudel 5- või 6-liikmeline karbotsükliline

või heterotsükliline ring, mis on soovi korral asendatud, nagu määratleti eespool.

Näidisringid on küllastunud nt tsüklopentaan või tsükloheksaan. Konkreetsetes 15

ühendites RING on 5- või 6-liikmelise heterotsükkel, mis sageli sisaldab ühte või

kahte sageli O ja N seast valitud heteroaatomit; alaklassis sisaldavad heterotsüklid

ühte või kahte lämmastikku ning üksik lämmastiku puhul soovi korral ühte

hapnikku. Konkreetsete heterotsüklite seas on lämmastik, mis ei ole kaksiksideme

liige, ning veel soovitatavamalt on need küllastunud heterotsüklid. Heterotsüklitena 20

võib nimetada pürrolidiini, piperidiini, piperasiini ja morfoliini; mõnes ühendis RING

on piperidiin, mille lämmastik on L2 suhtes positsioonil 4. Nagu kirjeldati eespool,

RING võib asendada ning ühendite teatud klassis on see asendatud 0, 1, 2, 3, 4

või 5 asendajaga, nt on need valitud C1-C7-alifaatsete rühmade seast, mis on

soovi korral asendatud vastavalt eespool kirjeldatule, ning harvemini C1-C7-25

alifaatsete-oksü seast, mille alifaatne rühm on soovi korral asendatud vastavalt

eespool kirjeldatule. Mis tahes alifaatne rühm on sageli alküül (sirge ahelaga või

hargnenud), nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alifaatne ühend,

nagu on see fragmentide (D1) ja (D2) alaklassi puhul, millel on asendajad nagu

metüül, etüül või n-propüül. RING-il olevate näidisasendajate seas on sirge 30

ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküül nagu näiteks metüül, etüül n-

propüül, isopropüül või t-butüül, millest võib eeskätt mainida metüüli, halogeeni

EE - EP1761505 B1 20

(nimelt F või Cl) ja C1, C2, C3 või C4-alkoksüt; samuti võib nimetada hüdroksüt ja

aminot. Alküülosad võivad olla asendamata või asendatud nt halogeeni (nimelt F

või Cl) või mõnel juhul hüdroksü või aminoga.

Mõne RING-osa puhul valitakse 0, 1, 2, 3, 4 või 5 taolist asendajat alküüli,

alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü, haloalküüli, amino, mono- või di-alküülamino, 5

tsüano-, halogeeni, hüdroksü või kaitstud hüdroksü hulgast, kusjuures alkoksü ja

alkanoüül(oksü) alküülil või alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul

on näidisasendajad metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül,

tsüano-, F, Cl ja OH. Teatud RING-osadel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1.

Käsitledes nüüd täpsemalt fragmente (E1) ja (E2), need sisaldavad osa NRcRd. Rc 10

ja Rd on kirjeldatud eespool. Antud fragmentide teatud klassis Rc ja Rd on

samasugused või erinevad (aga enamasti samad) ja valitakse C1-C7, nt C1-C4

alifaatsete rühmade seast ja on soovi korral asendatud nii, nagu kirjeldati eespool.

Alifaatsete Rc ja Rd osadena võib nimetada alküüli, millel on nt 1, 2, 3 või 4

süsiniku aatomit, nagu fragmentide (E1) ja (E2) puhul, kus on asendajad nagu 15

metüül, etüül või n-propüül. Alküül või teised alifaatsed osad võivad olla asendatud

nt amino või mono- või di(C1-C4)alküülamino või nt 5- või 6-liikmelise

heterotsüklilise või karbotsüklilise ringiga, mis on soovi korral asendatud, nagu

kirjeldati eespool, või olla asendamata. Järelikult konkreetsed L2NRGRd osad on -

OCH2NMe2, -OCH2NEt2, -OCH2CH2NMe2, -OCH2CH2NEt2, -OCH2CH2CH2NMe2, -20

OCH2CH2CH2NEt2, -CH2NMe2, -CH2NEt2, -CH2CH2NMe2, -CH2CH2NEt2, -

CH2CH2CH2NMe2 ja -CH2CH2CH2NEt2.

Fragmentide (E1) ja (E2) lisarühmas moodustavad Rc ja Rd koos kõrvalasuva

lämmastikuga heterotsüklilise osa (tavaliselt 5- või 6-liikmeline heterotsükliline

ring), mis on soovi korral asendatud nii, nagu kirjeldati eespool. Lisaks NRcRd-osa 25

lämmastikule võib heterotsükliline ring sisaldada veel vähemalt ühte heteroaatomit

ning sageli täpselt ühte täiendavat heteroaatomit, mis mõlemal juhul valitakse

tavaliselt O ja N seast; alaklassis sisaldavad heterotsüklid kokku ühte või kahte

lämmastikku ning üksiku lämmastiku juuresolekul on see soovi korral hapnik.

Konkreetsed heterotsüklid sisaldavad lämmastikku, mis ei ole kaksiksideme liige, 30

ning veelgi soovitatavamalt on need küllastunud heterotsüklid. Heterotsüklitena

võib nimetada pürrolidiini, piperidiini, piperasiini ja morfoliini; nende seast

EE - EP1761505 B1 21

konkreetsed heterotsüklid on piperasiin ja morfoliin. Nagu ka juba kirjeldati võib

heterotsükkel olla asendatud ning ühendite teatud klassis olla asendatud 0, 1, 2, 3,

4 või 5 asendajaga, nt on need valitud C1-C7-alifaatsete rühmade seast, mis on

soovi korral asendatud vastavalt eespool kirjeldatule, ning harvemini C1-C7-

alifaatse-oksü seast, mille alifaatne rühm on soovi korral asendatud vastavalt 5

eespool kirjeldatule. Mis tahes alifaatne rühm on sageli alküül (sirge ahelaga või

hargnenud), nt alküül või muu 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga alifaatne ühend,

nagu esineb tsükliliste (E1) ja (E2) fragmentide alaklassi puhul, millel on

asendajad nagu metüül, etüül või n-propüül. Tsüklilistel (E1) ja (E2) fragmentidel

olevate näidisasendajate seas on sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-10

alküül nagu nt metüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-butüül, mille seast võib

eeskätt nimetada metüüli, halogeeni (nimelt F või Cl) ja C1, C2, C3 või C4-alkoksüt;

samuti tuleb mainida hüdroksüt ja aminot. Alküülosad võivad olla asendamata või

asendatud nt halogeeniga (nimelt F või Cl) või mõnel juhul hüdroksü või aminoga.

Tsükliliste (E1) ja (E2) fragmentide (see tähendab fragmentide, milles Rc ja Rd 15

koos kõrvalasuva lämmastikuga ringi moodustavad) teatud juhtudel on 0, 1, 2, 3, 4

või 5 taolist asendaja, mis on valitud alküüli, alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü,

haloalküüli, amino, mono- või di-alküülamino, tsüano-, halogeeni, hüdroksü või

kaitstud hüdroksü hulgast, kusjuures alküülil või alkoksü ja alkanoüül(oksü)

alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit; antud juhul on näidisasendajateks 20

metüül, etüül, metoksü, etoksü, atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH.

Teatud tsüklilistel fragmentidel on 0, 1 või 2 asendajat, nt 0 või 1.

Konkreetsed L2NRcRd osad on -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -

OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Hp, -CH2Morf, -

CH2CH2Pip, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip ja -CH2CH2CH2Morf. Samuti on veel 25

mainitavad -C(O)Pip ja -C(O)Morf. Lühend „Pip“ tähendab piperasiini ja „Morf“

morfoliini ning need ringid võivad olla asendatud vastavalt eespool kirjeldatule.

Täpsemalt, piperasiin on tavaliselt N-asendatud. Piperasiin ja morfoliin võivad olla

asendatud C1-C7-alifaatse rühmaga, mida mainiti eelmises lõigus, näiteks sirge

ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4 osaga, mis on valitud alküüli ja 30

haloalküüli seast nagu nt metüül, trifluorometüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-

EE - EP1761505 B1 22

butüül, millest metüül ja trifluorometüül on soovituslikud. Nagu kirjeldati eespool,

Ra on eeskätt vesinik.

Nimetatavate ühendite klasside seas on eelkõige need, milles vasakpoolsel ringil

on struktuur, mis vastab fragmendile (D1) või (E1). Eriti soovitatavad on

fragmendiga (E1) ühendid, milles Rc ja Rd koos kõrvaloleva lämmastikuga 5

moodustavad 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise ringi vastavalt eespool kirjeldatule.

Need ringid võivad olla asendatud, nagu eelnevalt kirjeldati. Eriti võivad need

soovi korral olla N-asendatud C1-C7-alifaatse rühmaga, mida mainiti eespool,

näiteks sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4 osaga, mis on valitud alküüli

ja haloalküüli seast nagu metüül, trifluorometüül, etüül n-propüül, isopropüül või t-10

butüül, millest metüül ja trifluorometüül on soovitatavad. Nagu kirjeldati eespool,

Ra on eeskätt vesinik.

Eespool toodust on mõistetav, et leiutis hõlmab ühendeid, mille vasakpoolsel ringil

on järgneva fragmendi (F) struktuur:

, 15

kus L2NRcRd on eeskätt -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2PiP, -

OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Rp, -CH2Morf, -

CH2CH2PiP, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või -

C(O)Morf. Lühendeid „Pip“ ja „Morf“ kirjeldati eelviimases lõigus.

Asendaja R3 20

Asendaja R3 on kirjeldatud seoses valemiga (I).

R3 on H või sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül nagu nt metüül, etüül või n-

propüül, millest metüül on soovitatav. Teistes ühendites R3 on sirge ahelaga või

hargnenud C1-C4alküül nagu nt metüül, etüül või n-propüül), mis on asendatud 5-

või 6-liikmelise küllastunud või küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise 25

ringiga, näiteks fenüüli, pürrolidiini, piperidiini, piperasiini, morfoliini, tiofeeni,

EE - EP1761505 B1 23

furaani, pürrooli, püridiini, pürasiini või püraaniga. Seega võib R3 olla sirge ahelaga

alküül (või muu sirge ahelaga alifaatne rühm, millel on mõlemal juhul näiteks kuni

4 süsiniku aatomit), mis on selle vabast otsast taolise mono- või bitsüklilise ringiga

asendatud.

Parempoolne ring 5

„Parempoolse ringiga“ mõeldakse fragmenti:

Täisarv n on enamasti 1, 2, 3 või 4, nt 2, 3 või 4. Täpsemalt, sageli on R4 rühmad

asendatud mõlemal orto-positsioonil ning soovi korral vähemalt ühel või kahel

teisel positsioonil, nt võib olla üksik lisanduv meta- või para-asendaja. 10

R4 valitakse eeskätt hüdroksü, kaitstud hüdroksü, madalama alkoksü, madalama

alküüli, trifluorometüüli ja halo-, nimelt F või Cl seast. R4 võib olla ka Br. Alküül ja

alkoksü alküülosa võivad olla hargnenud või enamasti sirge ahelaga ning sageli on

neil 1, 2, 3, või 4 süsiniku aatomit, nagu on näiteks metüüli, etüüli, metoksü ja

etoksü puhul. R4 valitakse eeskätt Cl, F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja 15

trifluorometüüli seast, nt Cl, F, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli hulgast, nagu

ühendites, kus R4 on Cl, F, metüül või metoksü. Antud lõigus nimetatud mõnes

ühendis on kloor ainuke halogeen, teises on fluor ainus halogeen. Lugejatele

tuletatakse meelde, et kus esineb mitu R4 rühma, võivad need olla samasugused

või erinevad. 20

Samuti on kaasatud ühendid, milles halogeen valitakse ühel või mõlemal orto-

positsioonil F ja Cl seast.

Nimetada tuleks parempoolseid ringe, mis vastavad fragmendile (G):

EE - EP1761505 B1 24

,

kus:

Q valitakse F ja Cl seast;

U valitakse H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli ja metoksü seast, ning

eelkõige Q ja U on samasugused või erinevad ning valitakse mõlemad F ja 5

Cl seast;

T ja V on samasugused või erinevad ning valitakse H, metüüli,

trifluorometüüli ja metoksü seast, nt H, metüüli ja metoksü seast.

Osa (G) fragmentides kõik U, T ja V on H. Teistes fragmentides (G) Q ja U on

samad ning valitakse F ja Cl seast. 10

Konkreetne parempoolne ring on fragment (H):

Nimetada tuleks parempoolseid ringe, mis vastavad fragmendile (I):

kus: 15


EE - EP1761505 B1 25

Ua ja Ub valitakse mõlemad sõltumatutena H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli

ja metoksü seast; osa ühendites Ua ja Ub on samasugused.

Fragmendi (I) näidisstruktuurides kõik Q, Ua ja Ub on samasugused ning on fluor

või pigem kloor. Teistes näidisstruktuurides Q on F või pigem Cl, samas kui Ua ja

Ub on samasugused või erinevad ning valitakse metüüli, trifluorometüüli ja 5

metoksü seast; nii Ua kui ka Ub võivad olla samasugused, nt võivad mõlemad olla

metoksü.

Valemi (I) ühendid

Eespool kirjeldati, kuidas valemi (I) ühenditel on järgnevad varieeruvad domeenid:

• vasakpoolne ring 10

• R3

• parempoolne ring.

Iga antud varieeruva domeeni jaoks on kirjeldatud erinevaid konkreetseid osi ning

on mõistetav, et lubatud on taoliste osade mis tahes kombinatsioon.

Mainida tuleks ühendeid, millel on järgnevad kombinatsioonid, kus paljude hulgas 15

on:

Vasakpoolne ring R3 Parempoolne ring

Fragment (A) H1, C1-C4-alküül või C1-

C4-alküül, mis on

asendatud omakorda

soovi korral asendatud 5-

või 6-liikmelise ringiga

n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,

hüdroksü, metüüli,

metoksü ja

trifluorometüüli seast.

Fragment (B) H1, C1-C4-alküül või C1-

C4-alküül, mis on

asendatud omakorda



n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (C), R3=H,

Rz=kategooria (i) või (ii)

H1, C1-C4-alküül või C1-

C4-alküül, mis on

n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,

EE - EP1761505 B1 26

asendatud omakorda




metoksü ja


Fragment (C), Ra=H,

Rz=kategooria (iii)


C4-alküül, mis on

asendatud omakorda



n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (D1) C1-C4-alküül või C1-C4-

alküül, mis on asendatud

omakorda soovi korral

asendatud 5- või 6-

liikmelise ringiga

n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja






liikmelise ringiga

n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (E1) C1-C4-alküül või C1-C4-




liikmelise ringiga

n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja






liikmelise ringiga

n=1, 2, 3 või 4.

Fragment (F) C1-C4-alküül või C1-C4-




liikmelise ringiga

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


EE - EP1761505 B1 27

Fragment (C), R3

tavaliselt=H,

Rz=kategooria (iii)

H n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (D1), R3

tavaliselt=H

H n=1, 2, 3 või 4.

Fragment (D2), Ra

tavaliselt=H

H R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (E1), Ra

tavaliselt=H

H n=1, 2, 3 või 4.

Fragment (E2), Ra

tavaliselt=H

H R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (F) H n=1, 2, 3 või 4.

R4=valitakse Cl, F,


metoksü ja


Fragment (A) H1, C1-C4-alküül või C1-

C4-alküül, mis on

asendatud omakorda



R4 on fragment (G), (H)

või (I).

Fragment (B) H1, C1-C4-alküül või C1-

C4-alküül, mis on

asendatud omakorda




või (I).

Fragment (C) H1, C1-C4-alküül või C1- R4 on fragment (G), (H)

EE - EP1761505 B1 28

C4-alküül, mis on

asendatud omakorda



või (I).

Fragment (C), R3=H,

Rz=kategooria (i) või (ii)


C4-alküül, mis on

asendatud omakorda




või (I).

Fragment (C), R3=H,

Rz=kategooria (iii)

C1-C4-alküül või C1-C4-




liikmelise ringiga


või (I).





liikmelise ringiga


või (I).





liikmelise ringiga


või (I).





liikmelise ringiga


või (I).






või (I).

EE - EP1761505 B1 29

liikmelise ringiga

Fragment (F) C1-C4-alküül või C1-C4-




liikmelise ringiga


või (I).

Fragment (C), R3=H,

Rz=kategooria (iii)

H R4 on fragment (G), (H)

või (I).

Fragment (D1), Ra

tavaliselt=H


või (I).

Fragment (D2), Ra

tavaliselt=H H R4 on fragment (G), (H)

või (I).

Fragment (E1), Ra

tavaliselt=H


või (I).

Fragment (E2), Ra

tavaliselt=H


või (I).

Fragment (F), Ra

tavaliselt=H


või (I).

Ülaltoodud tabeli kõik read võimaldavad kinnitust patendinõudluse igale eraldi

punktile, mis on esitatud üksikuna või ühe või mitme punktiga, millest igaüks ühtib

tabelis vastava reaga. Eelnev tekst võimaldab kinnitust taolistest punktidest

sõltuvatele punktidele, kirjeldades iga rea vastavate omaduste või kombineeritud

omaduste alaklasse. Tabeli iga rea jaoks võib kirjutada patendinõudluse punkti või 5

punktid, et reas toodud teemakäsitluse alaklassi või alaklasse individuaalselt

kaitsta.

Eespoolt toodust on mõistetav, et valemi (I) ühendite alaüksus on järgnevate

valemitega (II) ja (III):

EE - EP1761505 B1 30

Valemite (II) ja (III) puhul X, Y ja Z hulgast kaks on sageli N ning R5 ja R2 on H, nt

paljudes ühendites X on CH, Y ja Z on N ning R2 on H. Teisel juhul X, Y ja Z on

kõik N ning R2 on H. Ring A on tavaliselt fenüül või selle täielikult või osaliselt

hüdrogeenitud analoog. Teisel juhul võib see olla heterotsükkel, millel on tavaliselt 5

kuus liiget, nt püridiin või pürimidiin. Täisarv m võib olla 0, 1 või 2, nt 1. Mõnel juhul

on üks või enam Rb osa, mis on F või Cl vastavalt eespool kirjeldatule, nt ainsad

Rb osad võivad olla üks või kaks F ja Cl seast valitud osa.

Järelikult hõlmavad valemid (II) ja (III) järgnevaid alaklasse, muuhulgas:

1) X on CH, Y ja Z on N, R2 on H, ring A fenüül või selle täielikult või 10

osaliselt hüdrogeenitud analoog, m on 0, 1 või 2, nt 1;

2) X on CH, Y ja Z on N, R2 on H, ring A on heterotsükkel, millel on

tavaliselt kuus liiget, nt püridiin või pürimidiin, m on 0, 1 või 2, nt 1.

Alaklasside 1) ja 2) mõnel juhul on üks või mitu Rb osa, mis on F või Cl vastavalt

eespool kirjeldatule, nt ainsad Rb osad võivad olla üks või kaks F ja Cl seast 15

valitud osa.

Enamasti on ring A asendatud ühe või kahe Rb osaga (ning tavaliselt üksiku Rb

osaga), hõlmates -L2-RING või -L2-NRcRd, ning soovi korral teiste asendajatega (nt

koguses 1, 2 või 3), mis on valitud nt halogeeni, hüdroksü, kaitstud hüdroksü nagu

trialküülsilüülhüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, 20

formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, C(O)H või muu madalama atsüüli,

madalama atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-,

nitro- seast, kus asendajad on omakorda soovi korral asendatud vähemalt ühel

heteroaatomil ühe või võimalusel mitme C1, C2, C3 või C4-alküülrühmaga.

EE - EP1761505 B1 31

Konkreetsed lisaasendajad ringil A on halogeen, madalam alküül (nt metüül),

madalam alkoksü (nt metoksü), hüdroksü, amino või trifluorometüül.

Samuti võib järelikult mainida ühendeid järgnevate valemitega (IV), (V), (Vl) ja

(VII):

, 5

kus

L2NRcRd on eeskätt -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -

OCH2CH2Morf, -OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Pip, -CH2Morf, -

CH2CH2Pip, -CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip, ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või

-C(O)Morf (või mõistagi on need heterotsüklid asendatud teise käeolevalt 10

kirjeldatuga või teistes variantides Rc ja Rd moodustavad mittetsüklilise struktuuri

vastavalt eespool kirjeldatule);

L2RING on eeskätt -RING, -OCH2RING, -OCH2CH2RING, -OCH2CH2CH2RING, -

CH2RING, -CH2CH2RING, -CH2CH2CH2RING või -C(O)RING, kus RING on

eeskätt pürrolidiin, piperidiin, piperasiin või morfoliin või võib see olla muu 15

käesolevalt käsitletud RING-osa;

EE - EP1761505 B1 32

R3 vastab eespool kirjeldatule ning on eeskätt, aga mitte tingimata H;

R4 vastab eespool kirjeldatule ning valitakse eeskätt, aga mitte tingimata Cl,

F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast;

n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5, nt 1, 2, 3, või 4.

Teatud variantides RING või L2NRcRd poolt moodustatud heterotsükkel on 5

asendatud 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, nt 1 või 2 asendajaga, mis on valitud

alküüli, alkoksü, alkanoüüli, alkanoüüloksü, haloalküüli, amino, mono- või di-

alküülamino, tsüano-, halogeeni, hüdroksü või kaitstud hüdroksü hulgast,

kusjuures alküül või alkoksü ja alkanoüül(oksü) alküülosal on 1, 2, 3 või 4 süsiniku

aatomit; antud juhul on näidisasendajateks metüül, etüül, metoksü, etoksü, 10

atsetüül, trifluorometüül, tsüano-, F, Cl ja OH. Soovitatavad on N-alküül asendatud

piperasiin või piperadiin, nagu ka RING osad klassina, mis on asendatud alküüli ja

haloalküüli (nt trifluorometüül) seast valitud ühe või kahe või enama asendajaga.

Asenduse alternatiiviks võib olla mitteasendamine.

Käesolev leiutis käsitleb ka patendinõudluse ühendi kasutamist ägeda müeloidse 15

leukeemia (AML) ravimise meetodis, hõlmates patendinõudluse ühendi

manustamist terapeutiliselt tõhusas koguses.

Raf seriini/treoniini kinaasid on põhilised koostisosad Ras/mitogeen-aktiveeritud

proteiinikinaasi (MAPK) signaalimismoodulis, mis kontrollib välisele rakustiimulile

reageerivat keerulist transkriptsiooni programmi. Raf geenid markeerivad ülimalt 20

konserveerunud seriin-treoniin-spetsiifilisi proteiinikinaase, mis teadaolevalt Ras

onkogeenile seonduvad. Need on osa signaali transduktsiooni rajast, mis

arvatavasti koosneb retseptor-türosiinikinaasidest, p21 ras, Raf

proteiinikinaasidest, Mek1 (ERK aktivaator või MAPKK) kinaasidest ja ERK

(MAPK) kinaasidest, mis lõpuks transkriptsioonifaktoreid fosforüülivad. Antud rajal 25

Ras aktiveerib Raf kinaasid ning need fosforüülivad ja aktiveerivad mitogeen-

aktiveeritud proteiinikinaasi (nimega Mek1 ja Mek2) kahte isovormi, mis on

kaksikpidise spetsiifilisusega treoniin/türosiinikinaasid. Mõlemad Mek isovormid

aktiveerivad mitogeen-aktiveeritud kinaasi 1 ja 2 (MAPK, samuti nimega rakuvälise

ligandi reguleeritud kinaas (extracellular ligand regulated kinase) 1 ja 2 või Erk1 ja 30

EE - EP1761505 B1 33

Erk2). MAPK-id fosforüülivad paljusid substraate, sealhulgas

transkriptsioonifaktoreid ning sedasi sätestavad need oma transkriptsiooni

programmi. Raf kinaasi osalus Ras/MAPK rajas mõjutab ja reguleerib paljusid

rakufunktsioone nagu proliferatsioon, diferentseerumine, ellujäämine, onkogeenne

transformatsioon ja apoptoos. 5

Nii Raf-i olulist rolli kui ka positsiooni paljudes signaali radades on tõestatud

uuringutega, mis kasutavad dereguleeritud ja dominantseid Raf mutante imetajate

rakkudes ning rakendavad biokeemilise ja geneetilise tehnoloogiaga

mudelorganisme. Paljudel juhtudel Raf-i aktiveerimine rakulist türosiini

fosforüülimist stimuleerivate retseptoritega sõltub Ras-i aktiivsusest, mis näitab, et 10

Ras toimib selle suhtes ülesvoolu. Aktiveerimisel Raf-1 fosforüülib ja aktiveerib

Mek1, mille tulemusel signaal levib allavoolu efektoritele nagu MAPK (mitogeen-

aktiveeritud proteiinikinaas) (Crews et al, (1993), Cell 74:215). Raf seriin/treoniini

kinaase peetakse primaarseteks Ras efektoriteks, mis loomarakkude

proliferatsioonis osalevad (Avruch et al, (1994), Trends Biochem. Sci. 19:279). 15

Raf kinaasil on kolm erinevat isovormi Raf-1 (c-Raf), A-Raf ja B-Raf, mis on

eristatavad nende suutlikkuse poolest toimida koos Ras-iga, aktiveerida MAPK

kinaasi rada, koe jaotust ja rakusisest lokalisatsiooni (Marias et al, Biochem. J.

351: 289-305, 2000; Weber et al, Oncogene 19:169-176, 2000; Pritchard et al,

MoI. Cell. Biol. 15:6430-6442, 1995). 20

Hiljutised uuringud on näidanud, et B-Raf mutatsioon naha pigmendilaigus on

kriitiline etapp melanotsüütilise neoplaasi alguses (Pollock et al, Nature Genetics

25: 1-2, 2002). Lisaks on kõige uuemad uuringud välja toonud, et mutatsiooni

aktiveerimine B-Raf kinaasi domeenis esineb umbes 66%-l melanoomidel, 12%-l

käärsoole kartsinoomidel ning 14%-l maksavähkidel (Davies et al, Nature 417:949-25

954, 2002) (Yuen et al, Cancer Research, 62:6451-6455, 2002) (Brose et al,

Cancer Research, 62:6997-7000, 2002).

Raf kinaaside tasandil olevad Raf/MEK/ERK-i raja inhibiitorid võivad olla tõhusad

üleekspresseeritud või muteerunud retseptor-türosiinikinaasidega kasvajate,

aktiveeritud rakusiseste türosiinikinaasidega kasvajate, hälbivalt ekspresseeritava 30

GRb2-ga (adaptervalk, mis võimaldab Ras-i stimulatsiooni Sos vahetusfaktori

EE - EP1761505 B1 34

poolt) kasvajate ning Raf-i enda mutatsioonide aktiveerumist soodustavate

kasvajate vastased raviained. Varajastes kliinilistes katsetes Raf-1 kinaasi

inhibiitor, mis inhibeerib ka B-Raf-i, oli paljutõotav ravim vähiravis (Crump, Current

Pharmaceutical Design, 8: 2243-2248, 2002; Sebastien et al, Current

Pharmaceutical Design, 8: 2249-2253, 2002). 5

Raf ekspressiooni häirimine rakuliinides RNA antisense-tehnoloogia rakendamisel

on pärssinud nii Ras- kui ka Raf-põhjustatud tumorigeensust (Kolch et al, Nature,

349:416-428, 1991; Monia et al, Nature Medicine, 2(6):668-675, 1996).

Antud avalikustuse ühendite poolt inhibeeritavate kinaaside näidetena võib

nimetada c-AbI ja Bcr-Abl, eriti võib mainida Bcr-Abl inhibeerimist. Järgmine 10

inhibeeritav kinaas on retseptor-türosiinikinaas VEGF-R, eriti VEGF retseptor KDR

(VEGF-R2). Käesoleva leiutise ühendid inhibeerivad ka Bcr-Abl kinaaside

mutantvorme. Kirjeldatud ühendid sobivad ühe või mitme antud ja/või teiste

proteiin-türosiinikinaaside ja/või mitte-retseptor-türosiinikinaasi Raf inhibeerimiseks

ja/või antud ensüümide mutantide inhibeerimiseks. Antud toimete valguses võib 15

antud ühendeid kasutada eriti taolist tüüpi ja eriti nimetatud kinaaside häiritud või

liigse aktiivsusega seotud haiguste ravimiseks.

Näiteks VEG F-retseptor-türosiinikinaasi toime inhibiitoritena võivad leiutise

ühendid esmalt inhibeerida veresoonte kasvu ning on järelikult tõhusad näiteks

paljude haigustega, mida seostatakse dereguleerimata angiogeneesiga, eriti silma 20

neovaskularisatsioonist põhjustatud haigustega, eriti retinopaatiatega nagu

diabeetiline retinopaatia või vanusest tingitud maakuli degeneratsioon, psoriaas,

hemangioblastoomiga, nagu hemangioom, mesangiaalsete raku proliferatsiooni

häiretega nagu kroonilised või ägedad neeruhaigused, nt diabeetiline neuropaatia,

halvaloomuline nefroskleroos, trombootilise mikroangiopaatia sündroomid või 25

transplantaadi äratõukereaktsioon, või eriti põletikulise neeruhaigusega nagu

glomerulonefriit, eeskätt mesangioproliferatiivne glomerulonefriit, hemolüütilis-

ureemiline sündroom, diabeetiline neuropaatia, hüpertensiivne nefropaatia,

ateroom, arteriaalne restenoos, autoimmuunhaigustega, diabeediga,

endometrioosiga, kroonilise astmaga ning eriti neoplastiliste haigustega (tahked 30

kasvajad, aga ka leukeemiad ja teised „vedelad kasvajad“, eriti need, mis

ekspresseerivad c-kit, KDR, Flt-1 või Flt-3) nagu eriti rinnavähk, käärsoolevähk,

EE - EP1761505 B1 35

kopsuvähk (eriti väikerakk-kopsuvähk), eesnäärmevähk või Kaposi sarkoom.

Valemi I*, II*, III*, IV*, V*, Vl*, VII*, VIII* või IX* (või selle näidisvalem) ühend (või

selle N-oksiid) pärsib kasvajate arengut ning sobib eeskätt kasvajate

metastaasilise leviku ja mikrometastaaside kasvu ennetamiseks.

Käesoleva leiutise ühendite üheks taotletavate kinaaside klassiks on Bcr-Abl 5

mutandid. Eeskätt võiks nimetada mutante Glu255→-Lüsiin, Glu255→Valiin või

Thr315→Isoleutsiin, eriti veel Thr315→Isoleutsiini mutant.

Teiste Bcr-Abl mutantide seas on Met244→Val, Phe317→Leu, Leu248→Val,

Met343→Thr, Gly250→Ala, Met351→Thr, Gly250→Glu, Glu355→Gly,

Gln252→His, Phe358→Ala, Gln252→Arg, Phe359→Val, Tyr253→His, 10

Val379→lle, TyR253→Phe, Phe382→Leu, Glu255→Lys, Leu387→Met,

Glu255→Val, His396→Pro, Phe311→lle, His396→Arg, Phe311→Leu,

Ser417→Tyr, Thr315→lle, Glu459→Lys ja Phe486→Ser.

Asendajad

Järgnevad definitsioonid kehtivad leiutise ühenditele vastavalt vajadusele ja 15

sobivusele ning juhul, kui ei ole teisiti sätestatud.

Kus iganes teatud osa kohta kasutatud „asendatud“ tähendab ühte või mitut

vesiniku aatomit vastavas osas, eriti kuni 5, veelgi enam 1, 2 või 3 vesiniku

aatomit on asendatud üksteisest sõltumatult vastava arvu asendajatega, mis

soovitatavalt valitakse sõltumatutena rühmast, kuhu kuuluvad madalam alküül, 20

näiteks metüül, etüül või propüül, halo-madalam alküül, näiteks trifluorometüül, C6-

C16-arüül, eriti fenüül-püridiin.

C6-C16-arüül on asendamata või asendatud ühe või mitme, eriti 1, 2 või 3 osaga,

mis on valitud näiteks madalama alküüli, halogeeni, karboksü, madalama

alkoksükarbonüüli, hüdroksü, eeterdatud või esterdatud hüdroksü, madalama 25

alkoksü, fenüüli madalama alkoksü, madalama alkanoüüloksü, madalama

alkanoüüli, amino, mono- või di-asendatud amino, halo-, halo-madalama alküüli, nt

trifluorometüüli, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, N-mono-asendatud või N,N-di-

asendatud karbamoüüli, N-madalama alküül-karbamoüüli, N-(hüdroksü-madalam

EE - EP1761505 B1 36

alküül)-karbamoüüli nagu N-(2-hüdroksüetüül-karbamoüüli, tsüano-, tsüano-

madalama alküüli ja nitro- seast;

Asendajate seas on ka hüdroksü, C3-C10-tsükloalküül, eriti tsükloproüül või

tsükloheksüül, hüdroksü-C3-C8-tsükloalküül nagu hüdroksü-tsükloheksüül, O, N ja

S seast valitud 5 või 6 ringi aatomiga ning 1 kuni 3 ringi heteroaatomiga 5

heterotsüklüül, eriti piperidinüül, eriti piperidiin-1-üül, piperasinüül, eriti piperasiin-

1-üül, morfolinüül, eriti morfoliin-1-üül, hüdroksü, madalam alkoksü, näiteks

metoksü, halo-madalam alkoksü, eriti 2,2,2-trifluoroetoksü, fenüüli madalam

alkoksü, amino-madalam alkoksü nagu 2-eminoetoksü, madalam alkanoüüloksü,

hüdroksü-madalam alküül nagu hüdroksümetüül või 2-hüdroksüetüül, amino, 10

mono- või di-asendatud amino, karbamoüüli madalam alkoksü, N-madalam

alküülkarbamoüüli madalam alkoksü või N, N-di-madalam alküülkarbamoüüli

madalam alkoksü, amidiin, ureido, merkapto, N-hüdroksü-amidiin, guanidiin,

amidiin-madalam alküül nagu 2-amidiinetüül, N-hüdroksüamidiin-madalam alküül

nagu N-hüdroksü-amidiin-metüül või -2-etüül, halogeen, näiteks fluor, kloor, broom 15

või jood, karboksü, esterdatud karboksü, madalam alkoksükarbonüül, fenüül-,

naftüül- või fluorenüüli madalam alkoksükarbonüül nagu bensüüloksükarbonüül,

bensoüül, madalam alkanoüül, sulfo-, madalam alkaansulfonüül, näiteks

metaansulfonüül (CH3-S(O)2-), madalam alküültio, fenüültio, fenüüli madalam

alküültio, madalam alküülfenüültio, madalam alküülsulfinüül, fenüülsulfinüül, 20

fenüüli madalam alküülsulfinüül, madalam alküülfenüülsulfinüül, halogeeni

madalam alküülmerkapto, halogeeni madalam alküülsulfonüül nagu eriti

trifluorometaansulfonüül, dihüdroksüboor (-B(OH)2), fosfoon(-P(=O)(OH)2),

hüdroksü-madalam alkoksü-fosforüül või di-madalam alkoksüfosforüül,

karbamoüül, mono- või di-madalam alküülkarbamoüül, mono- või di-(hüdroksü-25

madalam alküül)-karbamoüül, sulfamoüül, mono- või di-madalam

alküülaminosulfonüül, nitro-, tsüano-madalam alküül nagu tsüanometüül ning

tsüano-, madalam alkenüül, madalam alkünüül.

Mõistagi on selge, et asendajad on ainult keemiliselt võimalikel positsioonidel ning

antud valdkonnas pädev isik suudab (katse abil või teoreetiliselt) asjatu vaevata 30

otsustada, millised asendused on võimalikud ja millised mitte. Näiteks vaba

vesinikuga amino- või hüdroksü-rühmad võivad olla ebastabiilsed, kui need on

EE - EP1761505 B1 37

süsiniku aatomitele seotud küllastumata (nt olefiini) sidemetega. Lisaks on muidugi

mõistetav, et eespool loetletud asendajad võib omakorda asendada mis tahes

asendajaga, lähtudes eespool nimetatud kitsendusest sobivatele asendustele,

mida antud valdkonnas pädev isik teab.

Teised definitsioonid 5

Eelnevalt ja siitpeale kasutatud üldterminitel on antud avalikustuse kontekstis

järgnev tähendus, kui ei ole teisiti sätestatud:

Prefiks „madalam“ tähendab radikaali, millel on kuni ja kaasaarvatud

maksimaalselt 7 ahelasisest aatomit, eriti kuni ja kaasaarvatud maksimaalselt 4

ahelasisest aatomit. Alküüli ja alifaatsete ühendite konkreetsed klassid sisaldavad 10

1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit. Kõnealused radikaalid on kas üksiku või mitme

hargnemisega lineaarsed või hargnenud.

Madalam alküül on soovitatavalt alates ja kaasaarvatud 1 kuni ja kaasaarvatud

maksimaalselt 7 süsiniku aatomiga, soovitatavalt 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga

alküül ning on lineaarne või hargnenud; näiteks on madalam alküülbutüül nagu n-15

butüül, sec-butüül, isobutüül, tert-butüül, propüül nagu n-propüül või isopropüül,

etüül või metüül. Madalama alküüli näited on metüül, propüül või tert-butüül.

Kui ühendite, soolade ja muu sarnase puhul kasutatakse mitmust, tähendab see

ka ühte ühendit, soola või muud sarnast.

Mis tahes asümmeetriline süsiniku aatom võib esineda (R)-, (S)- või (R,S)-20

konfiguratsioonis, soovitatavalt (R)- või (S)- konfiguratsioonis. Mis tahes

küllastumatusega radikaalid esinevad tsis-, trans- või (tsis, trans) kujul. Järelikult

võivad ühendid esineda isomeeride segudena või puhaste isomeeridena,

soovitatavalt enantiomeeri puhaste diastereomeeridena.

Leiutis käsitleb ka kirjeldatud ühendite võimalikke tautomeere. 25

Vabas vormis ja nende soolade, sealhulgas vahesaadustena näiteks uute

ühendite, tautomeeride või tautomeersete segude ja nende soolade puhastamise

või tuvastamises kasutatavate soolade kujul olevate heteroaromaatsete uureade

vahelise suhtega seoses tuleks eelnevaid ja järgnevaid viiteid nendele ühenditele

EE - EP1761505 B1 38

võtta kui antud ühenditele või nende igale soolale vastavaks nagu vaja ja sobib,

kui ei ole teisiti sätestatud.

Tautomeerid võivad esineda juhtudel, kus amino või hüdroksü, millest igaühel on

vähemalt üks seotud vesinik, on seotud süsiniku aatomile, mis omakorda on

kaksiksidemega (nt keto-enool või imiin-enamiini tautomerism) kõrvalaatomitele 5

seotud.

Fraasi „ühend..., selle tautomeer või sool“ või muu sarnande tähendus on

„ühend…, selle tautomeer või ühendi sool või tautomeer“.

Atsüüliga mõeldakse orgaanilist radikaali, mis vastab näiteks orgaanilise happe

jäägile, millest hüdroksüülrühm on eemaldatud, st radikaali valemiga R-C(O)-, kus 10

R võib eeskätt olla alifaatne või asendatud alifaatne ühend või võib see näiteks

olla asendatud või asendamata mono- või bitsükliline ring. Järelikult võib R valida

madalama C1-C6-alküüli, C3-C7-tsükloalküüli, fenüüli, bensüüli või fenetüüli rühma

seast. Muuhulgas on atsüüli näide alküül-karbonüül. Atsüülrühmade seas on

muuhulgas formüül, atsetüül, propionüül ja butürüül. Madalam atüül on näiteks 15

formüül või madalam alküülkarbonüül, eriti atsetüül.

Alifaatsel ühendil võib olla kuni 20, nt kuni 12 süsiniku aatomit, ja see on lineaarne

või üks või mitu korda hargnenud, soovitatav on madalam alifaatne ühend, eriti C1-

C4-alifaatne ühend. Alifaatsed osad võivad olla alküül, alkenüül või alkünüül;

alkenüül ja alkünüül võivad sisaldada ühte või mitut, nt ühte või kahte küllastumata 20

süsinik-süsinik sidet.

Alküülil võib olla kuni 20, nt kuni 12 süsiniku aatomit, ja see on lineaarne või üks

või mitu korda hargnenud, soovitatav on madalam alküül, eriti C1-C4-alküül,

eeskätt metüül, etüül või i-propüül või t-butüül. Kusjuures alküüli saab asendada

ühe või mitme asendajaga, mis on sõltumatutena valitud eespool pealkirja 25

„asendajad“ all nimetatute seast. Eriti eelistatud on asendamata alküül,

soovitatavalt madalam alküül. Termin alküül hõlmab ka tsükloalküüli, nagu on

määratletud allpool.

Alküül võib olla soovi korral katkestatud ühe või mitme ahelasisese

heteroaatomiga näiteks -O-, moodustades seega näiteks eetersideme. 30

EE - EP1761505 B1 39

Tsükloalküül on soovitatavalt C3-C10-tsükloalküül, eriti tsüklopropüül,

dimetüültsükloproüül, tsüklobutüül, tsüklopentüül, tsükloheksüül või tsükloheptüül,

tsükloalküül, mis on asendamata või asendatud ühe või mitme, eriti 1, 2 või 3

asendajaga, mis on sõltumatutena valitud rühmast, kuhu kuuluvad pealkirja

„asendajad“ all määratletud asendajad. 5

Alkenüülil võib olla üks või mitu kaksiksidet ning soovitatavalt 2 kuni 20, veel

soovitatavamalt kuni 12 süsiniku aatomit; see on lineaarne või üks või mitu korda

hargnenud (süsiniku aatomite arvu seisukohast nii kaugelt kui võimalik). Eelistatud

on C2-C7-alkenüül, eriti C3 või C4-alkenüül nagu allüül või krotüül. Alkenüül võib

olla asendamata või asendatud, eriti ühe või mitme, veelgi enam kuni kolme 10

eespool pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga. Asendajad nagu amino

või hüdroksü (vaba eraldatava vesinikuga) ei ole soovitatavalt seotud süsiniku

aatomile, mis osaleb kaksiksidemel, ning soovitatavalt on välistatud ka teised

asendajad, mis ei ole piisavalt stabiilsed. Eelistatud on asendamata alkenüül, eriti

C2-C7-alkenüül. 15

Alkünüül on soovitatavalt ühe või mitme kolmiksidemega osa ning soovitatavalt on

sellel 2 kuni 20, veelgi soovitatavamalt kuni 12 süsiniku aatomit; see on lineaarne

või üks või mitu korda hargnenud (süsiniku aatomite arvu seisukohast võimalikult

kaugelt). Eelistatud on C2-C7-alkünüül, eriti C3 või C4-alkünüül nagu etinüül või

propin-2-üül. Alkünüül võib olla asendamata või asendatud, eriti ühe või mitme, 20

veelgi enam kuni kolme pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga.

Soovitatavalt ei ole asendajad nagu amino või hüdroksü (vaba eraldatava

vesinikuga) seotud süsiniku aatomile, mis osaleb kolmiksidemel, ning soovitatavalt

on välistatud ka teised asendajad, mis ei ole piisavalt stabiilsed. Eelistatud on

asendamata alkünüül, Eriti C2-C7-alkünüül. 25

Arüülrühm on aromaatne radikaal ning võib olla heterotsükliline või karbotsükliline.

Soovitatavalt on arüül karbotsükliline ja seotud molekulile sidemega, mis asub

radikaali aromaatse ringi süsiniku aatomil (või soovi korral seotud siduva rühma

nagu -O- või -CH2- kaudu). Soovitatavalt on arüülil mitte rohkem kui 16 süsiniku

aatomist ringisüsteem ning soovitatavalt on see mono- bi- või tritsükliline ja võib 30

olla täielikult või osaliselt asendatud, näiteks asendatud vähemalt kahe

asendajaga. Soovitatavalt valitakse arüül fenüüli, naftüüli, indenüüli, asulenüüli

EE - EP1761505 B1 40

(azulenyl) ja antrüüli seast ning on igal juhul soovitatavalt asendamata või

madalam alküül, eriti metüül, etüül või n-propüül, halo- (eriti fluor, kloor, broom või

jood), halo-madalam alküül (eriti trifluorometüül), hüdroksü, madalam alkoksü (eriti

metoksü), halo-madalam alkoksü (eriti 2,2,2-trifluoroetoksü), amino-madalam

alkoksü (eriti 2-amino-etoksü), madalam alküül (eriti metüül või etüül) karbamoüül, 5

N-(hüdroksü-madalam alküül)-karbamoüül (eriti N-(2-hüdroksüetüül)-karbamoüül)

ja/või sulfamoüül-asendatud arüül, eriti vastav asendatud või asendamata fenüül.

Samuti võib siin mainida heterotsüklilisi rühmi, mis on määratletud allpool.

Mis tahes karbotsükliline sisaldab ringis eeskätt 3, 4, 5, 6 või 7 süsiniku aatomit ja

võib olla aromaatne (arüül) või mitte-aromaatne. Kus karbotsükkel on mitte-10

aromaatne, võib see olla küllastunud või küllastumata. Eriti eelistatud karbotsüklid

on fenüül, tsükloheksüül ja tsüklopentüül.

Heterotsüklüül (või heterotsükliline rühm) on soovitatavalt heterotsükliline radikaal,

mis on küllastumata, küllastunud või osaliselt küllastunud ning on soovitatavalt

monotsükliline või leiutise mõnes laiemas aspektis bitsükliline või tritsükliline ring, 15

sellel on 3 kuni 24, veel soovitatavamalt 4 kuni 16 ringi aatomit.

Heterotsüklid võivad sisaldada ühte või rohkem, soovitatavalt ühte kuni nelja, eriti

ühte või kahte ringi moodustavat heteroaatomit, mis on valitud rühmast, kuhu

kuuluvad lämmastik, hapnik ja väävel, ringil on soovitatavalt 4 kuni 12, eriti 5 kuni

7 ringi aatomit. Heterotsüklid võivad olla asendamata või asendatud ühe või 20

mitme, eriti 1 kuni 3 asendajaga, mis on sõltumatutena valitud rühmast, kuhu

kuuluvad eespool pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajad. Heterotsükkel on

eeskätt radikaal, mis on valitud rühmast, kuhu kuuluvad oksiranüül, asirinüül, 1,2-

oksatioolanüül, imidasolüül, tienüül, furüül, tetrahüdrofurüül, püranüül, tiopüranüül,

tiantrenüül (thianthrenyl), isobensofuranüül, bensofuranüül, kromenüül, 2H-25

pürrolüül, pürrolüül, pürrolinüül, pürrolidinüül, imidasolüül, imidasolidinüül,

bensimidasolüül, pürasolüül, pürasinüül, pürasolidinüül, püranool, tiasolüül,

isotiasolüül, ditiasolüül, oksasolüül, isoksasolüül, püridüül, pürasinüül,

pürimidinüül, piperidüül, eriti piperidiin-1-üül, piperasinüül, eriti piperasiin-1-üül,

püridasinüül, morfolinüül, eriti morfoliin, tiomorfolinüül, eriti tiomorfoliin, 30

indolisinüül, isoindolüül, 3H-indolüül, indolüül, bensimidasolüül, kumarüül,

indasolüül, triasolüül, tetrasolüül, purinüül, 4H-kinolisinüül, isokinolüül, kinolüül,

EE - EP1761505 B1 41

tetrahüdrokinolüül, tetrahüdroiso-kinolüül, dekahüdrokinolüül,

oktahüdroisokinolüül, bensofuranüül, dibensofuranüül, bensotio-fenüül,

dibensotiofenüül, ftalasinüül, naftüridinüül, kinoksalüül, kinasolinüül, kinasolinüül,

tsinnolinüül, pteridinüül, karboasolüül, β-karbolinüül, fenantridinüül, akridinüül,

perimidinüül, fenantrolinüül, furasanüül, fenasinüül, fenotiasinüül, fenoksasinüül, 5

bensofuranüül, isokromanüül ja kromanüül, mille seast iga radikaal on

asendamata või asendatud ühe või kahe radikaaliga, mis on valitud rühmast, kuhu

kuuluvad madalam alküül, eriti metüül või tert-butüül, madalam alkoksü, eriti

metoksü ja halo-, eriti broom või kloor. Eelistatud on asendamata heterotsüklüül,

eriti piperidüül, piperasinüül, tiomorfoliin või morfoliin. 10

Mis tahes heterotsükliline rühm sisaldab eeskätt viit või kuut ahelasisest aatomit,

millest vähemalt üks on N, O või S seast valitud heteroaatom. Eriti eelistatud

heterotsüklid on püridiin, pürrolidiin, piperidiin ja morfoliin.

Mono- või diasendatud amino võib olla aminorühm, mis on asendatud ühe või

mitme pealkirja „asendajad“ all nimetatud asendajaga ning võib moodustada 15

sekundaarse või tertsiaarse amiinirühma ja/või on eeskätt amino valemiga NRk2,

NRkOH, NRkCORk (nt NHCO-alküül), NRkCOORk (nt NRkCOO-alküül),

NRkC(NRk)H (nt NHC(NH)H), NRkC(NRk)NRkOH (nt NHC(NH)NHOH),

NRkC(NRk)NRkCN, (nt NHC(NH)NHCN), NRkC(NRk)NRkCORk, (nt

NHC(NH)NHCORk), NRkC(NRk)NRkR2, (nt NHC(NH)NHRk), 20

N(COORk)C(NH2)=NCOORk, (nt N(COORk)C(NH2)=NCOORk), kus iga Rk

valitakse sõltumatuna pealkirja „asendajad“ all esitatud asendajate seast ning võib

olla valitud eeskätt vesiniku, hüdroksü, alküüli, asendatud alküüli, madalama

alküüli nagu metüül, hüdroksü-madalama alküüli nagu 2-hüdroksüetüül, halo-

madalama alküüli, madalama alkoksü madalama alküüli nagu metoksü-etüül, 25

alkenüüli, asendatud alkenüüli, alkünüüli, asendatud alkünüüli, arüüli,

tsükloalküüli, asendatud tsükloalküüli, heteroarüüli, heterotsüklüüli, madalama

alkanoüüli nagu atsetüül, bensoüül, asendatud bensoüüli, fenüüli, fenüüli

madalama alküüli nagu bensüül või 2-fenüületüül seast.

Mis tahes Rk rühm võib olla asendatud pealkirja „asendajad“ all esitatud 30

asendajatega ning need asendajad võib valida soovitatavalt ühe või kahe nitro-,

amino, halogeeni, hüdroksü, tsüano-, karboksü, madalama alkoksükarbonüüli,

EE - EP1761505 B1 42

madalama alkanoüüli ja karbamoüüli ning fenüüli madalama alkoksükarbonüüli

seast.

Sellistena asendatud aminorühmade näited on N-madalam alküülamino nagu N-

metüülamino, N,N-di-madalam alküülamino, N-madalam alküülamino-madalam

alküül nagu aminometüül või 2-aminoetüül, hüdroksü-madalam alküülamino nagu 5

2-hüdroksüetüülamino või 2-hüdroksüpropüül, madalam alkoksü madalam alküül

nagu metoksü etüül, fenüüli madalam alküülamino nagu bensüülamino, N,N-di-

madalam alküülamino, N-fenüüli madalam alküül-N-madalam alküülamino, N,N-di-

madalam alküülfenüülamino, madalam alkanoüülamino nagu atsetüülamino,

bensoüülamino, fenüüli madalam alkoksükarbonüülamino, karbamoüül või 10

aminokarbonüülamino, amino-madalam alküül-oksüfenüül-amino,

sulfamoüülfenüülamino, [N-(hüdroksü-madalam alküül)-karbamoüül]-fenüülamino.

Asendatud amino näide on 4-asendatud tsükloheksüüliga asendatud amino,

näiteks tsükloheksaan-4-ool.

Diasendatud amino võib olla ka madalam alküleen-amino, nt pürrolidiin, 2-15

oksopürrolidiin või piperidiin, madalam oksaalküleen-amino, nt morfoliin, või

madalam asa-alküleen-amino, nt piperasiin või N-asendatud piperasiin nagu N-

metüülpiperasiin, N-metoksükarbonüülpiperasiin, N-mono-asendatud või N,N-

diasendatud karbamoüül, N-madalam alküül-karbamoüül või N-(hüdroksü-

madalam alküül)-karbamoüül nagu N-(2-hüdroksüetüül)-karbamoüül. Samuti on 20

kaalutletud, et alkanoüülamino (alkanoylamino) laieneb karbamaadile nagu

karbaamhappe metüülester.

Halogeen (halo) on eeskätt fluor, kloor, broom või jood, eriti fluor, kloor või broom,

kõige enam kloor või fluor.

Eeterdatud hüdroksü on eeskätt C8-C20-alküüloksü nagu n-detsüüloksü, madalam 25

alkoksü (eelisatult) nagu metoksü, etoksü, isopropüüloksü või tert-butüüloksü,

fenüüli madalam alkoksü nagu bensüüloksü, fenüüloksü, halogeen-madalam

alkoksü nagu trifluorometoksü, 2,2,2-trifluoroetoksü või 1,1,2,2-tetrafluoroetoksü

või madalam alkoksü, mis on asendatud ühte või kahte lämmastiku aatomit

sisaldava mono- või bitsüklilise hetero-arüüliga, soovitatavalt madalam alkoksü, 30

mis on asendatud imidasolüüliga nagu 1H-imidasool-1-üül, pürrolüüliga,

EE - EP1761505 B1 43

bensimidasolüüliga nagu 1-bensimidasolüül, püridüüliga, eriti 2-, 3- või 4-

püridüüliga, pürimidinüüliga, eriti 2-pürimidinüüliga, pürasinüüliga, isokinolinüüliga,

eriti 3-isokinolinüüliga, kinolinüüliga, indolüüliga või tiasolüüliga.

Esterdatud hüdroksü on eeskätt madalam alkanoüüloksü, bensoüüloksü, madalam

alkoksükarbonüüloksü nagu tert-butoksükarbonüüloksü või fenüüli madalam 5

alkoksükarbonüüloksü nagu bensüüloksükarbonüüloksü.

Esterdatud karboksü on eeskätt madalam alkoksükarbonüül nagu tert-

butoksükarbonüül, iso-propoksükarbonüül, metoksükarbonüül või

etoksükarbonüül, fenüüli madalam alkoksükarbonüül või fenüüloksükarbonüül.

Alkanoüül on alküülkarbonüül, eriti madalam alkanoüül, nt atsetüül. 10

Alkanoüülrühma alküülosa võib asendada, et moodustada osa R10.

N-mono- või N,N-diasendatud karbamoüül on eeskätt asendatud ühe või kahe

asendajaga, mis on sõltumatutena valitud madalama alküüli, fenüüli madalama

alküüli ja hüdroksü-madalama alküüli või madalama alküüleeni, oksa-madalama

alküüleeni või asa-madalama alküüleeni seast, mis soovi korral on lämmastiku 15

terminaalse aatomi juures asendatud.

Soolad on eeskätt valemi (I) ühendite (või selle mudelvalemi) farmatseutiliselt

sobivad soolad, eriti kui need on soolasid moodustavad rühmad.

Soolasid moodustavad rühmad on aluseliste või happeliste omadustega rühmad

või radikaalid. Vähemalt ühe aluselise rühmaga või vähemalt ühe aluselise 20

radikaaliga, näiteks aminoga, peptiidsidet mittemoodustav sekundaarse

aminorühmaga või püridüüli radikaaliga ühendid võivad moodustada happe

liitsoolasid näiteks anorgaaniliste hapetega nagu vesinikkloriidhape, väävelhape

või fosforhape, või sobivate orgaaniliste karboksüül- või sulfoonhapetega, näiteks

alifaatsete mono- või di-karboksüülhapetega nagu trifluoroäädikhape, äädikhape, 25

propioonhape, glükoolhape, suktsiinhape, maleiinhape, fumaarhape,

hüdroksümaleiinhape, õunhape, viinhape, sidrunhape või oksaalhape, või

aminohapetega nagu arginiin või lüsiin, aromaatsete karboksüülhapetega nagu

bensoehape, 2-fenoksü-bensoehape, 2-atsetoksü-bensoehape, salitsüülhape, 4-

aminosalitsüülhape, aromaatsete alifaatsete karboksüülhapetega nagu 30

EE - EP1761505 B1 44

mandelhape või kaneelhape, heteroaromaatsete karboksüülhapetega nagu

nikotiinhape või isonikotiinhape, alifaatsete sulfoonhapetega nagu metaan-, etaan-

või 2-hüdroksüetaansulfoonhape, või aromaatsete sulfoonhapetega, näiteks

benseen-, p-tolueen- või naftaleen-2-sulfoonhappega. Mitme aluselise rühma

juuresolekul võivad moodustuda mono- või polü-happe liitsoolad. 5

Happeliste rühmadega nagu karboksürühm või fenoolhüdroksürühm ühendid

võivad moodustada metalli- või ammooniumsoolasid nagu leelismetall- või

leelismuldmetalli soolasid, näiteks naatrium-, kaalium, magneesium- või

kaltsiumsoolasid, või ammooniumsoolasid ammoniaagi või sobivate orgaaniliste

amiinidega nagu tertsiaarsed monoamiinid nagu trietüülamiin või tri-(2-hüdroksü-10

etüül)-amiin, või heterotsükliliste alustega nagu N-etüül-piperidiin või N,N’-

dimetüülpiper-asiin. Ka soolade segud on võimalikud.

Nii happeliste kui ka aluseliste rühmadega ühendid võivad moodustada

sisesoolasid.

Eraldamise ja puhastamise eesmärgil ning edasiselt vaheühenditena kasutatavate 15

ühendite puhul on ka võimalk kasutada farmatseutiliselt sobimatuid soolasid, nt

pikraate. Ent ravi eesmärgil võib kasutada ainult farmatseutiliselt sobivaid

mürgituid soolasid ning need soolad on seetõttu eelistatud.

Taolisi soolasid moodustatakse näiteks happe liitsooladena, soovitatavalt

orgaaniliste või anorgaaniliste hapetega valemi (I) ühenditest (või selle 20

mudelvalemist) aluselise lämmastiku aatomiga, eeskätt farmatseutiliselt sobivad

soolad. Sobivad anorgaanilised happed on näiteks halogeenhapped nagu

vesinikkloriidhape, väävelhape või fosforhape. Sobivad orgaanilised happed on

näiteks karboksüül-, fosfoon-, sulfoon- või sulfaamhapped nagu äädikhape,

propioonhape, oktaanhape, dekaanhape, dodekaanhape, glükoolhape, piimhape, 25

fumaarhape, suktsiinhape, adipiinhape, pimelhape, korkhape, aselaiinhape,

õunhape, viinhape, sidrunhape, aminohapped nagu glutamiinhape või

asparagiinhape, maleiinhape, hüdroksümaleiinhape, metüülmaleiinhape,

tsükloheksaankarboksüülhape, adamantaankarboksüülhape, bensoehape,

salitsüülhape, 4-aminosalitsüülhape, ftaalhape, fenüüläädikhape, mandelhape, 30

kaneelhape, metaan- või etaan-sulfoonhape, 2-hüdroksüetaansulfoonhape, etaan-

EE - EP1761505 B1 45

1,2-disulfoonhape, benseensulfoonhape, 2-naftaleensulfoonhape, 1,5-naftaleen-

disulfoonhape, 2-, 3- või 4-metüülbenseensulfoonhape, metüülväävelhape,

etüülväävelhape, dodetsüülväävelhape, N-tsükloheksüülsulfaamhape, N-metüül-,

N-etüül- või N-propüül-sulfaamhape või teised orgaanilised prootonhapped nagu

askorbiinhape. 5

Negatiivselt laetud radikaalide nagu karboksü- või sulfo- juuresolekul võib soolasid

moodustada ka alustega, nt metall- või ammooniumsoolasid nagu leelismetall- või

leelismuldmetalli soolad, näiteks naatrium-, kaalium-, magneesium- või

kaltsiumsoolad, või ammooniumsoolasid ammoniaagiga või sobivate orgaaniliste

amiinidega nagu tertsiaarsed monoamiinid, näiteks trietüülamiin või tri(2-10

hüdroksüetüül)amiin, või heterotsükliliste alustega, näiteks N-etüül-piperidiini või

N,N’-dimetüülpiperasiiniga.

Kui aluseline rühm ja happeline rühm esinevad samas molekulis, võivad valemi (I)

ühendid (või selle mudelvalem) ka sisesoolasid moodustada.

Eraldamise ja puhastamise eesmärgil on ka võimalk kasutada farmatseutiliselt 15

sobimatuid soolasid, nt pikraate või perkolaate. Terapeutilisel otstarbel

kasutatakse ainult farmatseutiliselt sobivaid soolasid või vabu ühendeid (sobivusel

farmatseutiliste preparaatide kujul) ning seetõttu eelistatakse neid.

Vabas vormis uute ühendite ja nende soolade, sealhulgas vahesaadustena

kasutatavad soolad, mida saab kasutada näiteks uute ühendite puhastamises või 20

tuvastamises, vahelise suhtega seoses tuleks eelnevaid ja järgnevaid viiteid

nendele ühenditele võtta kui ka vastavatele sooladele viitavaks vastavalt

vajadusele ja sobivusele.

Valemi (I) ühenditel (või selle mudelvalemitel) ja nende N-oksiididel on

väärtuslikud farmakoloogilised omadused, nagu on kirjeldatud eespool ja edaspidi. 25

Bioloogia

Leiutise ühendite tõhusust Bcr-Abl, EGF-R, VEGF-R2 (KDR) ja FGFR3 (KDR)

retseptor-türosiinikinaasi aktiivsuse inhibiitoritena saab illustreerida järgnevalt:

EE - EP1761505 B1 46

Bcr-Abl vastase toime test:

p210 Bcr-Abl ekspressiooni vektoriga pGDp210Bcr/Abl (32D-bcr/abl)

transfekteeritud hiiretaolise müeloidi eelkäija rakuliin 32Dcl3 saadi J. Griffinilt

(instituut Dana Faber Cancer Institute, Boston, MA, USA). Rakud ekspresseerivad

Bcr-Abl sulandvalku konstitutiivselt aktiivse abl kinaasiga ja sõltumatult 5

proliferatiivse kasvufaktoriga. Rakke laiendati RPMI 1640-s (AMIMED), 10%-lises

veiselooteseerumis, 2mM-s glutamiinis (Gibco) („rikastatud keskkond“) ning

töövaru valmistatakse alikvootide 2x106 rakku anuma kohta külmutamisel

külmutusaines (95% veiselooteseerum, 5% DMSO (SIGMA)). Pärast sulamist

kasutatakse rakke katsete jaoks maksimaalselt 10-12 korral. ELISA meetodiks 10

kasutatakse firma Upstate Biotechnology antikeha anti-abl SH3 domeeni kat-nr

06-466. Bcr-abl fosforüülimise tuvastamiseks kasutatakse leeliselise fosfataasi

märkega (PYIO(AP)) anti-fosfotürosiini antikeha Ab PY20 firmalt ZYMED (kat-nr

03-7722). Võrdlus ja etalonühendina kasutatakse (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-

metüül)-bensoüülamido]-2-metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiini 15

metaansulfonaadi soola kujul (monomesülaat) (STI571) (kaubamärgiga Gleevec®

või Glivec® firmalt Novartis). 10mM lähtelahust valmistatakse DMSO-s ja seda

hoitakse temperatuuril -20 ºC. Rakutestide jaoks lahjendatakse lähtelahust

rikastatud meediumis kahes etapis (1:100 ja 1:10), et anda saaduseks

lähtekontsentratsioon 10µM, millele järgneb järjestikku kolmekordsete lahjenduste 20

valmistamine rikastatud meediumis. Antud protseduuriga ei esine lahustuvuse

probleeme. Testühendeid töödeldakse analoogselt. Testi jaoks seemendatakse

200 000 32D-bcr/abl rakku 50µl-s süvendi kohta 96-süvendilistel ümarapõhjalistel

koekultuuri plaatidel. Rakkudele lisatakse triplikaadina testühendi järjestikku

kolmekordset lahjendust 50µl igas süvendis. Testühendi lõppkontsentratsioon on 25

vahemikus alates 5µM kuni 0,01µM. Töötlemata rakke kasutatakse kontrollina.

Ühendit inkubeeriti koos rakkudega 90 min temperatuuril 37 ºC, 5% CO2, millele

järgnes koekultuuri plaatide tsentrifuugimine tugevusel 1300rpm (Beckman GPR

tsentrifuug) ja supernatantide eemaldamine hoolikal imemisel, hoidudes

granuleeritud rakkude eemaldamisest. Raku graanuleid lüüsiti 150µl lüüsipuhvri 30

lisamisega (50mM Tris/HCI, pH 7,4, 150mM naatriumkloriid, 5mM EDTA, 1mM

EGTA, 1% NP-40 (mitte-iooniline pesuaine, Roche Diagnostics GmbH, Mannheim,

Saksamaa), 2mM naatrium-ortovanadaat, 1mM fenüülmetüül sulfonüülfluoriid,

EE - EP1761505 B1 47

50µg/ml aprotiniin ja 80µg/ml leupeptiin) ning kasutatakse kohe ELISA meetodiks

või säilitati kasutuseni külmutatuna temperatuuril -20 ºC. Anti-abl SH3 domeeni

antikeha pandi ööseks temperatuuril 4 ºC 200ng juures 50µl-s PBS-s süvendis

mustadele ELISA plaatidele (Packard HTRF-96 mustad plaadid; 6005207). Pärast

3x pesemist 200µl/süvendis PBS-ga, mis sisaldas 0,05%-list Tween 20 (PBST) ja 5

0,5% TopBlock (Juro, kat-nr TB 232010), blokeeriti allesjäänud proteiini

sidumiskohti 4 h toatemperatuuril 200µl/süvendis PBST-ga, 3%-lise TopBlock-ga,

millele järgnes 3-4 h temperatuuril 4 °C 50µl lüsaatidega töötlemata või

testühendiga töödeldud rakkude inkubeerimine (kokku 20µg valku süvendis).

Pärast 3x pesemist lisatakse blokeerimispuhvris 0,5µg/ml-ni lahjendatud 10

PY20(AP) (Zymed) 50µl/süvendis ja seda inkubeeritakse öö jooksul (4 IC).

Inkubatsiooni kõikide etappide jaoks kaeti plaadid tihendiga (Costar, kat-nr 3095).

Lõpuks pestakse plaate veel kolm korda pesemispuhvriga ja üks kord

deioniseeritud veega enne 90µl/süvendis Emerald II-ga AP substraadi CPDStar

RTU lisamist. Nüüdseks Packard Top Seal™-A plaadi tihenditega (kat-nr 15

6005185) suletud plaate inkubeeritakse 45 min toatemperatuuril pimedas ning ja

luminestsents-kvantifitseeritakse sekundis loenduste arvu (CPS) mõõtmisel firma

Packard stsintillatsioonloenduriga Top Count Microplate Scintillation Counter (Top

Count). ELlSA lõpliku optimaalse variandi jaoks antud 96 süvendiga koekultuuri

plaatidel kasvatatud, töödeldud ja lüüsitud rakkudest viiakse 50µl lüsaate otse 20

nendelt plaatidelt ELISA plaatidele, mis on eelnevalt kaetud 50ng/süvendis jänese

polüklonaalse ant-abl-SH3 domeeniga AB 06-466 firmalt Upstate. Anti-

fosfotürosiini AB PY20 (AP) kontsentratsiooni saab alandada 0,2µg/ml-le.

Pesemine, blokeerimine ja luminestsents substraadiga pesemine toimub nagu

eespool. Kvantifitseerimine toimub järgnevalt: töötlemata 32D-bcr/abl rakkude 25

lüsaatide jaoks saadud ELISA väljundandmete (CPS) ning testi tausta (kõik

komponendid peale raku lüsaadi) vaheline erinevus arvutatakse välja ning

võetakse 100%-na, mis näitab konstitutiivselt fosforüülitud bcr-abl proteiini antud

rakkudes. Ühendi toimet bcr-abl kinaasi aktiivsuses väljendatakse bcr-abl

fosforüülimise protsendi alanemisena. IC50 väärtused määratakse annuse vastuse 30

kõverate põhjal graafilise inter- või ekstrapolatsiooniga. Seega on leiutise

ühenditel IC50 väärtused vahemikus 15nM kuni 500µM, kõige soovitatavamalt

15nM kuni 200µM.

EE - EP1761505 B1 48

Rakutestideks lahustatakse ühendid DMO-s ja neid lahjendatakse rikastatud

meediumiga, et saada lähtekontsentratsioon 10µM, millele järgneb järjestikku

kolmekordsete lahjenduste valmistamine rikastatud meediumis. WT-Bcr-Abl või

Bcr-Abl mutante (nt T-315-1) ekspresseerivaid 32D või Ba/F3 rakke seemendati

200 000 rakuna 50µl-s rikastatud meediumis 96 süvendilistele ümarapõhjalistele 5

koekultuuri plaatidele. Süvendis 50µl testühendi järjestikku kolmekordset

lahjendust lisatakse rakkudele triplikaatidena. Töötlemata rakke kasutatakse

kontrollina. Ühendit inkubeeriti koos rakkudega 90 min temperatuuril 37 ºC, 5%

CO2, millele järgnes koekultuuri plaatide tsentrifuugimine tugevusel 1300rpm

(Beckman GPR tsentrifuug) ja supernatantide eemaldamine hoolikal imemisel, 10

hoidudes granuleeritud rakkude eemaldamisest. Raku graanuleid lüüsiti 150µl

lüüsipuhvri lisamisega (50mM Tris/HCI, pH 7,4, 150mM naatriumkloriid, 5mM

EDTA, 1mM EGTA, 1% NP-40, 2mM naatrium-ortovanadaat, 1mM PMSF,

50µg/ml aprotiniin ja 80µg/ml leupeptiin) ning kasutatakse kohe ELISA meetodiks

või säilitati kasutuseni külmutatuna temperatuuril -20 ºC. Jänese polüklonaalne 15

anti-abl-SH3 domeen Ab 06-466 firmalt Upstate pandi ööseks temperatuuril 4 ºC

50ng juures süvendis 50µl-s PBS-s mustadele ELISA plaatidele (Packard HTRF-

96 mustad plaadid; 6005207). Pärast 3 pesu 200µl/süvendis PBS-ga, mis sisaldas

0,05% Tween 20 (PBST) ja 0,5% TopBlock (Juro), blokeeriti allesjäänud proteiini

sidumiskohti 4 h toatemperatuuril 200µl/süvendis PBST-ga, 3%-lise TopBlock-ga, 20

millele järgnes 3-4 h temperatuuril 40 ºC töötlemata või ühendiga töödeldud

rakkude 50L lüsaatidega inkubeerimine (20µg kogu valku süvendi kohta). Pärast 3

pesu lisatakse 50µl/süvendis leelisfosfataasi (Zymed) märgistusega anti-

fosfotürosiini Ab PY20(AP), mis oli blokeerimispuhvris lahjendatud 0,2µg/mL-ni

ning seda inkubeeriti öö jooksul (4 °C). Inkubatsiooni kõikide etappide jaoks kaeti 25

plaadid tihendiga (Costar). Lõpuks pestakse plaate veel kolm korda

pesemispuhvriga ja üks kord deioniseeritud veega enne 90µl/süvendis Emerald II-

ga AP substraadi CPDStar RTU lisamist. Nüüdseks Packard Top Seal™-A plaadi

tihenditega suletud plaate inkubeeritakse 45 min toatemperatuuril pimedas ning ja

luminestsents-kvantifitseeritakse sekundis loenduste arvu (CPS) mõõtmisel firma 30

Packard stsintillatsioonloenduriga Top Count Microplate Scintillation Counter (Top

Count).

EE - EP1761505 B1 49

32D-Bcr/Abl rakkude lüsaatide jaoks saadud ELISA väljundandmete (CPS) ning

testi tausta (kõik komponendid peale raku lüsaadi) vaheline erinevus arvutatakse

välja ning võetakse 100%-na, mis näitab konstitutiivselt fosforüülitud Bcr-Abl

proteiini antud rakkudes. Ühendi toimet Bcr-Abl kinaasi aktiivsuses väljendatakse

Bcr-Abl fosforüülimise protsendi alanemisena. IC50 väärtused määratakse annuse 5

vastuse kõverate põhjal graafilise ekstrapolatsiooniga.

Seega on leiutise ühenditel IC50 väärtused vahemikus alla 500nM

autofosforüülimise inhibeerimiseks ning Ba/F3 transfekteeritud rakkudes, eriti

T315I-mutatsiooni, Bcr-Abl mutantide IL-3 sõltumatu proliferatsiooni

inhibeerimiseks. 10

32D cl3 rakud saadi keskuselt American Type Culture Collection (ATCC

CRL11346) ning Ba/F3 rakud keskuselt German Collection of Microorganisms and

Cell Cultures (DSMZ, Braunschweig ja DSMZ nr ACC 300)

Palacios et al, Nature, 309: 1984, 126, PubMed ID 6201749.

Palacios et al, Cell, 41: 1985, 727, PubMed ID 3924409. 15

Ba/F3.p210 rakud ja hiire hematopoeetilised 32D cl3rakud (32D p210 rakud) saadi

IL-3-sõltuva hiire hematopoeetilise Ba/F3 rakuliini transfekteerimisel pGD

vektoriga, mis sisaldas p21 OBCR-ABL (B2A2) cDNA.

Daley and Baltimore, 1988; Sattler et al, 1996; Okuda et al, 1996.

Daley, G.Q., Baltimore, D. (1988) „Transformation of an interleukin 3-dependent 20

hematopoietic cell line by the chronic myeloid leukemia-specific p210 BCR-ABL

protein.“ PNAS 85, 9312-9316.

Sattler M, Salgia R, Okuda K, Uemura N, Durstin MA, Pisick E, et al. (1996) „The

proto-oncogene product p120CBL and the adaptor proteins CRKL ja c-CRKIink c-

ABL, p190BCR-ABL and p21 OBCR-ABL to the phosphatidylinositol-3' kinase 25

pathway.“ Oncogene 12, 839-46.

EE - EP1761505 B1 50

Okuda K, Golub TR, Gilliland DG, Griffin JD. (1996) „p210BCR-ABL, p190BCR-

ABL, and TEUABL activate similar signal transduction pathways in hematopoietic

cell lines.“ Oncogene 13, 1147-52.

c-KIT-vastase toime test

Bakuloviiruse doonorvektorit pFbacGOI GIBCO kasutatakse rekombinantse 5

bakuloviiruse loomiseks, et see ekspresseeriks inimese c-Kit tsütoplasmiliste

kinaasi domeenide aminohappe ala aminohappeid 544-976. c-Kit tsütoplasmilise

kinaasi domeeni kodeerumisjärjestust suurendatakse PCR-ga inimese emaka c-

DNA pangast (Clontech). Suurendatud DNA fragment ja pFbacGOI vektor tehakse

BamH1 ja EcoRI-ga lagundamisel ligatsiooniga ühilduvaks. Antud DNA 10

fragmentide ligatsiooni tulemuseks on bakuloviiruse doonori plasmiid c-Kit. Viiruste

loomine, valkude ekspressioon Sf9-s ning GST-sulandvalkude puhastamine

teostatakse järgnevalt:

Viiruse loomine: c-Kit kinaasi domeeni sisaldav edastusvektor pFbacGOI-c-Kit

transfekteeritakse DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning transfekteeritud rakud 15

pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse genoomi (bakterite kantava)

sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. Üksikud valged kolooniad

võetakse välja ning viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse bakterist plasmiidi

puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21 rakud keskuselt

American Type Culture Collection transfekteeritakse 25cm2 kolbides viiruse DNA-20

ga reagendi Cellfectin abil.

Väheulatusliku valgu ekspressiooni tuvastamine Sf9rakkudes: viirust sisaldav

aine kogutakse transfekteeritud rakukultuurist ja seda kasutatakse infektsiooniks,

et selle tiitrit tõsta. Kahe nakatamise järel saadud viirust sisaldavat vahendit

kasutatakse laiaulatuslikuks valgu ekspressiooniks. Laiaulatuslikuks valgu 25

ekspressiooniks seemendati 100cm2-lised ümmargused koekultuuri plaadid 5x107

rakku/plaadis ning nakatati 1ml viirust sisaldava vahendiga (umbes 5MOI). 3

päeva pärast rakud kogutakse plaadilt ja neid tsentrifuugitakse 5 min tugevusel

500rpm. Rakugraanuleid vahemikus 10-20, 100 cm2 plaatidel suspendeeritakse

uuesti 50mL-s jääkülmas lüüsipuhvris (25mM Tris-HCI, pH 7,5, 2mM EDTA, 1% 30

EE - EP1761505 B1 51

NP-40, 1mM DTT, 1mM PMSF). Rakke segatakse 15 min jääl ja seejärel

tsentrifuugitakse 20 min tugevusel 5000rpm.

GST-märkega valgu puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannakse 2mL-

sele glutatioon-sefaroosi kollonnile (Pharmacia) ja seda pestakse kolm korda

10mL 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-5

märkega valku elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5,

10mM redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI, 1mM DTT, 10% glütserooliga

ning hoitakse temperatuuril -70 ºC.

Kinaasi meetod: türosiin-proteiinikinaasi testid puhastatud GST-c-Kit-ga tehakse

lõppkoguses 30µl, mis sisaldab 200-1800ng ensüümi (sõltuvalt konkreetsest 10

toimest), 20mM Tris-HCI, pH 7,6, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 10µM

Na3VO4, 5µg/mL poly(Glu.Tyr) 4:1,1% DMSO, 1,0µM ATP ja 0,1µCi [γ33 P] ATP.

Toimet analüüsitakse inhibiitorite juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-

st saadud 33P liitumist poly(Glu.Tyr) 4:1 substraati. Analüüs (30µl) teostatakse 96

süvendilistel plaatidel ümbritseval temperatuuril 20 minuti jooksul allpool 15

kirjeldatud tingimustes ning lõpetatakse 20µl 125mM EDTA lisamisega. Järgnevalt

viiakse 40µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-PVDF membraanile (Millipore,

Bedford, MA, USA), mida oli eelnevalt 5 min jooksul metanooliga immutatud ja

veega loputatud ning seejärel 5 min jooksul 0,5%-lise H3PO4-ga immutatud ja

väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud. Pärast kõikide proovide 20

märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit loputatakse 200µl 0,5 %

H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid pestakse 4x raputil 1,0%-lise

H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid loetletakse pärast ümbritsevalt

temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-süvendilisele raamile asetamist

ning 10µl/süvendisse Microscint TM (Packard) lisamist. IC50 väärtused arvutatakse 25

iga ühendi inhibeerimise protsendi lineaarse regressiooni analüüsina duplikaadis

neljal kontsentratsioonil (tavaliselt 0,01, 0,1, 1 ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks

ühik on määratletud kui 1nmol 33P ATP-d, mis on viidud [γ33P] ATP-st substraadi

proteiinile minutis ühe mg proteiini kohta temperatuuril 37 ºC.

EphB4-vastase toime test 30

EE - EP1761505 B1 52

Valemi I ühendite tõhusust inhibiitorite või EphrinB4 retseptori (EphB4)

kinaasidena saab illustreerida järgnevalt:

Bac-to-Bac™ (Invitrogen Life Technologies, Basel, Šveits) GST-fusiooni

ekspressiooni vektorite loomine: EphB-tüübi kõiki tsütoplasmilisi kodeerimisalasid

suurendatakse vastavalt inimese platsentast või ajust pärineva cDNA pankadelt 5

saadud PCR-ga. Luuakse rekombinantsed bakuloviirused, mis ekspresseerivad

inimese EphB4 retseptori aminohappe ala 566-987 (SwissProt Database,

inventarinumber P54760). GST järjestus kloonitakse pFastBad® vektorile

(Invitrogen Life Technologies, Basel, Šveits) ja PCR suurendatakse. cDNA-de

kodeeringuga EphB4-retseptori domeenid kloonitakse vastavalt raamis 3'-otsas 10

GST järjestusele antud modifitseeritud FastBad vektorisse, et luua pBac-to-Bac™

doonorvektorid. Transformatsioonist tekkivad üksikud kolooniad okuleeritakse, et

anda ööpäevased kultuurid väheulatusliku plasmiidi valmistamiseks. Plasmiidi

DNA restriktsiooniensüümi analüüs tõi ilmsiks, et mitu klooni sisaldavad eeldatud

suurusega lisandusi. Automatiseeritud järjestamisega kinnitati lisandused ja 15

ligikaudu 50bp külgneva vektori järjestused mõlemal kiul.

Viiruste tootmine iga kinaasi jaoks tehakse: viirused vastavalt GIBCO esitatud

protokollile, kui ei ole teisiti öeldud. Lühidalt, kinaasi domeene sisaldavad

edastusvektorid transfekteeritakse DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning

transfekteeritud rakud pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse genoomi 20

(bakterite kantava) sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. Üksikud

valged kolooniad võetakse välja ja viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse bakterist

plasmiidi puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21 rakud

transfekteeritakse 25cm2 kolbides viiruse DNA-ga reagendi Cellfectin abil vastavalt

protokollile. 25

GST-märkega kinaaside puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannakse 2mL-

sele glutatioon-sefaroosi kollonnile (Pharmacia) ja seda pestakse kolm korda

10mL 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-

märkega valke elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5,

10mM redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI-ga, 1mM DTT-ga, 10%-lise 30

glütserooliga ning hoitakse temperatuuril -70 ºC.

EE - EP1761505 B1 53

Proteiinikinaasi meetodid: proteiinikinaaside toimet analüüsitakse inhibiitorite

juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-st saadud 33P liitumist

glutaamhappe ja türosiinist (poly(Glu.Tyr)) koosnevasse polümeeri substraadina.

Kinaasi analüüsid puhastatud GST-EphB-ga (30ng) tehakse 15-30 min jooksul

ümbritseval temperatuuril lõppkoguses 30µl, mis sisaldas 20mM Tris-HCI, pH 7,5, 5

10mM MgCI2, 3-50mM MnCI2, 0,01mM Na3VO4, 1% DMSO, 1mM DTT, 3µg/mL

poly(Glu.Tyr) 4:1 (Sigma; St. Louis, Mo., USA) ja 2,0-3,0µM ATP (γ-[33P]-ATP

0,1µCi). Järgnevalt viiakse 40µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-PVDF

membraanile (Millipore, Bedford, MA, USA), mida oli eelnevalt immutatud 5 min

jooksul metanooliga ja loputatud veega ning seejärel immutatud 5 min jooksul 10

0,5%-lise H3PO4-ga ja väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud.

Pärast kõikide proovide märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit

loputatakse 200µl 0,5%-lise H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid

pestakse 4x raputil 1,0%-lise H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid

loetletakse pärast ümbritseval temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-15

süvendilisele raamile asetamist ning 10µl/süvendisse Microscint™ (Packard)

lisamist. IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendi lineaarse

regressiooni analüüsina duplikaadis neljal kontsentratsioonil (tavaliselt 0,01, 0,1, 1

ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks ühik on määratletud kui 1nmol 33P ATP-d, mis

on viidud [γ33P] ATP-st substraadi proteiinile minutis ühe mg proteiini kohta 20

temperatuuril 37 ºC.

EGF-R-vastase toime test:

EGF-R türosiinikinaasi toime inhibeerimist saab näidata teadaolevate

meetoditega, kasutades näiteks EGF-retseptori rekombinantset rakusisest

domeeni [EGF-R ICD; vaata näiteks E. McGlynn et al), Europ. J. Biochem. 207, 25

265-275 (1992)]. Inhibiitorita kontrollrühmaga võrreldes valemi I ühendid

inhibeerivad ensüümi aktiivsust 50% võrra (IC50), näiteks kontsentratsioonis

0,0005 kuni 0,5µM, eriti 0,001 kuni 0,1µM.

EGF-R türosiinikinaasi toime inhibeerimisel või selle asemel valemi I ühendid

pärsivad ka antud retseptorite perekonna liikmeid nagu ERbB-2. Inhibeeriv toime 30

(IC50) on ligikaudu vahemikus 0,001 kuni 0,5µM. ERbB-2 türosiinikinaasi (HER-2)

EE - EP1761505 B1 54

inhibeerimist saab tuvastada näiteks analoogselt EGF-R proteiin-türosiinikinaasi

jaoks kasutatud meetodiga [vaata C. House et al, Europ. J. Biochem. 140, 363-

367 (1984)]. ERbB-2 kinaasi saab eraldada ning selle toimet tuvastata per se

teadaolevate protokollide abil, näiteks nagu T. Akiyama et al, Science 232, 1644

(1986). 5

VEGF-R2 (KDR)-vastase toime test:

VEGF-i esilekutsutud retseptori autofosforüülimist saab teostada täiendavate in

vitro katsetega rakkudes nagu transfekteeritud CHO rakud, mis ajutiselt

ekspresseerivad inimese VEGF-R2 retseptorit (KDR), ning need seemendatakse

rikastatud kasvusöötmes (10%-lise veiselooteseerumiga ehk FCS) 6-süvendilistel 10

rakukultuuri plaatidel ning neid inkubeeritakse temperatuuril 37 °C 5%-lise CO2

keskkonnas, kuni tekib ligikaudu 80%-line laatumine. Seejärel lahjendatakse

testitavaid ühendeid kultuurisöödas (ilma FCS-ta, 0,1%-lise veise seerumi

albumiiniga) ja need lisatakse rakkudele. (Kontrollrakud sisaldavad sööta ilma

testühenditeta). Kahetunnise inkubatsiooni järel temperatuuril 37 °C lisatakse 15

rekombinantset VEGF; VEGF lõppkontsentratsioon on 20ng/ml. Täiendava viie

minutilise inkubatsiooni järel temperatuuril 37 °C pestakse rakke kaks korda

jääkülma PBS-ga (fosfaatpuhverdatud saliin) ja lüüsitakse kohe 100µl-s

lüüsipuhvris süvendis. Seejärel lüüsid tsentrifuugitakse, et eemaldada raku

tuumad ning superanatantide proteiini kontsentratsioonid tuvastatakse 20

kommertsiaalse proteiini analüüsi (BIORAD) abil. Seejärel võib lüsaate kohe

kasutada või vajadusel temperatuuril -20 °C säilitada.

Kihttehnikal põhinev ELISA meetod tehakse VEGF-R2 fosforüülimise mõõtmiseks:

VEGF-R2-le mõeldud monoklonaalne antikeha (näiteks Mab 1495,12,14;

valmistati H. Towbini poolt, Novartis, või samaväärne monoklonaalne antikeha) 25

tehakse mustadel ELISA plaatidel (OptiPlate™ HTRF-96 firmalt Packard)

liikumisvõimetuks. Seejärel pestakse plaadid puhtaks ning allesjäänud vabad

proteiini siduvad kohad küllastatakse 3%-lise TopBlock-ga (Juro, kat-nr

TB232010) fosfaatpuhverdatud saliinis lahusega Tween 20®

(polüoksüetüüleen(20)sorbitaanmonolauraat, firma Uniquema, ICI) (PBST). 30

Seejärel inkubeeritakse raku lüsaate (20µg proteiini süvendis) nendel plaatidel öö

jooksul temperatuuril 4 °C koos antifosfotürosiini antikehaga, mis on seotud

EE - EP1761505 B1 55

leelisfosfataasiga (PY20:AP firmalt Zymed). (Plaate pestakse uuesti ning)

antifosfotürosiini antikeha seost kinnisele fosforüülitud retseptorile näidatakse

luminestsentse AP substraadiga (kasutusvalmis CDP-Star Emerald II-ga; Applied

Biosystems). Luminestsentsi mõõdetakse firma Packard stsintillatsioonloenduriga

Top Count Microplate Scintillation Counter. Erinevus (VEGF-ga stimuleeritud) 5

positiivse kontrolli signaali ning (VEGF-ga stimuleerimata) negatiivse kontrolli

vahel vastab VEGF-i esilekutsutud VEGF-R2 fosforüülimisele (=100%). Testitud

ainete toime aktiivsus arvutatakse VEGF-i esilekutsutud VEGF-R2 fosforüülimise

inhibeerimise protsendimäärana, kusjuures maksimaalse inhibeerimise poolt

esilekutsuva aine kontsentratsioon esitatakse kui IC50 (50%-lise inhibeerimise 10

pärssiv annus).

Rekombinantsete proteiinikinaaside Ret (Ret-Men2A), Tie-2 (Tek) ja FGFR3-K650E vastase aktiivsuse test:

Rekombinantsete proteiinikinaaside kloonimine ja ekspressioon: (Ret);

bakuloviiruse doonorvektorit pFB-GSTX3 kasutatakse rekombinantse 15

bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese Ret-Men2A intra-

tsütoplasmilise kinaasi domeeni aminohappe ala 658-1072, mis vastab Ret

metsiktüüpi kinaasi domeenile. Ret tsütoplasmilise domeeni kodeerimisjärjestust

suurendati PCR-ga plasmiidi pBABEpuro RET-Men2A-lt, mis saadi dr James

Faginilt, College of Medicine, University of Cincinnati (koostöös firmaga Novartis). 20

Suurendatud DNA fragmendid ja pFB-GSTX3 vektor tehti Sail-ga ja Kpnl-ga

lagundamisel ligatsiooni jaoks ühilduvaks. DNA fragmentide ligatsiooni tulemuseks

oli bakuloviiruse doonori plasmiid pFB-GX3-Ret(-Men2A).

(Tie-2/Tek): bakuloviiruse doonorvektorit pFbacGOI kasutatakse rekombinantse

bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese Tek tsütoplasmilise kinaasi 25

domeeni aminohape ala aminohappeid 773-1124, mis olid N-terminalist GST-le

ühendatud (saadi dr Marinelt, Institute of Molecular Medicine, Freiburg,

Saksamaa, mis põhineb uurimuslikul koostööl). Tek klooniti uuesti pFbacGOI

edastusvektorile EcoRI eemaldamisega ja ligatsiooniga EcoRI lagundatud

pFbacGOI-sse (FBG-Tie2/Tek). 30

EE - EP1761505 B1 56

(FGFR-3-K650E): bakuloviiruse doonori vektorit pFastBacGST2 kasutatakse

rekombinantse bakuloviiruse loomiseks, mis ekspresseerib inimese FGFR-3

tsütoplasmilise domeeni aminohape (aa) ala aminohappeid 411-806, mis olid N-

terminalist ühendatud GST-le (saadi dr Jim Griffinil, Dana Farber Cancer Institute,

Boston, USA, mis põhineb uurimuslikul koostööl). DNA kodeeringuga 5

aminohappeid 411-806 suurendati PCR-ga, sisestati pFastBac-GT2 vektorisse, et

saada pFB-GT2-FGFR3-wt. Antud plasmiidi kasutatakse omakorda vektori

kodeeringu FGFR3(411-806) loomiseks mutatsiooniga K650 juures, kasutades

firma Stratagene komplekti XL-Site Directed Mutagenesis Kit, et luua pFB-GT2-

FGFR3-K650E. Viiruste loomine, valkude ekspressioon Sf9 rakkudes ning GST-10

sulandvalkude puhastamine tehti vastavalt järgnevates lõikudes toodud

kirjeldustele.

Viiruse loomine: kinaasi domeene sisaldavad edastusvektorid transfekteeritakse

DHIOBac rakuliini (GIBCO) ning pannakse selektiivsetele agarplaatidele. Viiruse

genoomi (bakterite kantava) sisestamata sulandjärjestuseta kolooniad on sinised. 15

Üksikud valged kolooniad võetakse välja ning viiruse DNA (bakmiid) eraldatakse

bakterist plasmiidi puhastamise standardprotseduuridega. Sf9 rakud või Sf21

rakud transfekteeriti 25cm2 kolbides viiruse DNA-ga reagendi Cellfectin abil.

Väheulatusliku valgu ekspressiooni tuvastamine Sf9rakkudes: viirust sisaldav

aine kogutakse transfekteeritud rakukultuurist ja seda kasutatakse infektsiooniks, 20

et selle tiitrit tõsta. Kahe nakatamise järel saadud viirust sisaldavat vahendit

kasutatakse laiaulatuslikuks valgu ekspressiooniks. Laiaulatuslikuks valgu

ekspressiooniks seemendatakse 100cm2-lised ümmargused koekultuuri plaadid

5x107 rakku/plaadis ning nakatatakse 1ml viirust sisaldava vahendiga (umbes

5MOI). 3 päeva pärast kogutakse rakud plaadilt ja neid tsentrifuugitakse 5 min 25

tugevusel 500rpm. Rakugraanuleid vahemikus 10-20 ja 100cm2 plaatidel

suspendeeritakse uuesti 50mL-s jääkülmas lüüsipuhvris (25mM Tris-HCI, pH 7,5,

2mM EDTA, 1% NP-40, 1mM DTT, 1mM PMSF). Rakke segatakse jääl 15 min ja

seejärel tsentrifuugitakse 20 min tugevusel 5000rpm.

GST-märkega valkude puhastamine: tsentrifuugitud raku lüsaat pannnakse 30

2mL-sele glutatioon-sefaroosi kolonnile ja seda pestakse kolm korda 10mL 25mM

Tris-HCI-ga, pH 7,5, 2mM EDTA, 1mM DTT, 200mM NaCI. GST-märkega valku

EE - EP1761505 B1 57

elueeritakse 10 korda (iga kord 1mL) 25mM Tris-HCI-ga, pH 7,5, 10mM

redutseeritud-glutatiooniga, 100mM NaCI, 1mM DTT, 10%-lise glütserooliga ning

hoitakse temperatuuril -70 ºC.

Ensüümi toime mõõtmine: türosiin-proteiinikinaasi analüüsid tehakse kas

puhastatud GST-Ret, GST-Tek või GST-FG FR-3-K650E-ga lõppkoguses 30µl 5

järgnevate ühendite lõppkontsentratsiooniga: Ret hõlmas 15ng GST-Ret, 20mM

Tris-HCI, pH 7,5, 1mM MnCI2, 10mM MgCI2, 1mM DTT, 3µg/mL poly(Glu, Tyr)

4:1,1% DMSO ja 2,0µM ATP (γ-[33P]-ATP 0,1 µCi). Tek hõlmas 150ng GST-Tek,

20mM Tris-HCI, pH 7,5, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 0,01mM Na3VO4,

250µg/mL PEG 20 000, 10µg/mL poly(Glu,Tyr) 4:1,1% DMSO ja 4,0µM ATP (γ-10

[33P]-ATP 0,1µCi). FGFR-3-K650E hõlmas 10ng GST- FGFR-3-K650E, 20mM

Tris-HCI, pH 7,5, 3mM MnCI2, 3mM MgCI2, 1mM DTT, 0,01mM PEG 20 000,

10µg/mL poly(Glu.Tyr) 4:1,1% DMSO ja 4,0µM ATP (γ-[33P]-ATP 0,1µCi).

Proteiinikinaasi analüüsid: proteiinikinaaside toimet analüüsitakse inhibiitorite

juuresolekul või puudumisel, mõõtes [γ33 P] ATP-st saadud 33P liitumist 15

poly(Glu,Tyr)-sse 4:1. Analüüsid tehakse 96-süvendilistel plaatidel ümbritseval

temperatuuril 30 min jooksul allpool kirjeldatud tingimustes ning lõpetatakse 50µl

125mM EDTA lisamisega. Järgnevalt viiakse 60µl reaktsioonimikstuuri Immobilon-

PVDF membraanile (Millipore), mida oli eelnevalt 5 min jooksul metanooliga

immutatud ja veega loputatud ning seejärel 5 min jooksul 0,5%-lise H3PO4-ga 20

immutatud ja väljalülitatud vaakumi allikaga vaakumkollektorile seatud. Pärast

kõikide proovide märgistamist lülitatakse vaakum sisse ning iga süvendit

loputatakse 200µl 0,5%-lise H3PO4-ga. Membraanid eemaldatakse ja neid

pestakse 4x raputil 1,0%-lise H3PO4-ga ja üks kord etanooliga. Membraanid

loetletakse pärast ümbritseval temperatuuril kuivamist, Packard TopCount 96-25

süvendilisele raamile asetamist ning 10µl/süvendisse Microscint™ (Packard)

lisamist. IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendimäära

lineaarse regressiooni analüüsina duplikaadina neljas kontsentratsioonis (tavaliselt

0,01, 0,1, 1 ja 10µM). Proteiinikinaasi toime üks ühik on määratletud kui 1nmol 33P

ATP-d, mis on viidud [γ33P] ATP-st substraadi proteiinile minutis ühe mg proteiini 30

kohta temperatuuril 37 ºC.

EE - EP1761505 B1 58

Eelnevalt kirjeldatud inhibeerimisuuringute põhjal on valemi (I) või (I*) (või nende

mudelvalemi) ühendil vastavalt leiutisele terapeutiline toime eriti proteiinikinaasist

sõltuvate häirete, eriti proliferatiivsete haiguste suhtes.

Vastasvalt leiutisele tõhusad heteroaromaatsed uuread, eriti valemi (I) (või selle

mudelvalemi) ühendeid, mis inhibeerivad proteiinikinaasi, eriti eelnevalt ja allpool 5

nimetatud türosiin-proteiinikinaaside nimetatud toimeid saab järelikult kasutada

proteiinikinaasist sõltuvate haiguste ravis. Proteiinikinaasist sõltuvad haigused on

eeskätt proliferatiivsed haigused, soovitatavalt healoomulised või eriti

halvaloomulised kasvajad (näiteks neeru-, maksa-, neerupealiste, põie-, rinna-,

kõhu-, munasarja-, käärsoole-, pärasoole-, eesnäärme-, pankrease-, kopsu-, tupe- 10

või kilpnäärme kartsinoom, glioblastoomid ning mitmesugused kaela- ja

peakasvajad ning leukeemiad). Need suudavad esile kutsuda kasvajate

taandumist ning ennetada kasvaja metastaaside teket ja (ka mikro)metastaaside

kasvu. Lisaks saab neid kasutada epidermaalses hüperproliferatsioonis (epidermal

hyperproliferation) (nt psoriaas), eesnäärme hüperplaasias ning neoplaasiate, eriti 15

epiteelia iseloomuga, näiteks rinnakartsinoomi ravis. Samuti on võimalik valemi (I)

(või selle mudelvalemi) ühendeid kasutada immuunsüsteemi haiguste ravis

tingimusel, et kaasatud on eeskätt mitu individuaalset türosiini proteiinikinaasi;

lisaks saab valemi (I) ühendeid (või selle mudelvalemi) kasutada kesk- või

perifeerse närvisüsteemi haiguste ravis, kus on kaasatud signaali ülekanne 20

vähemalt ühe türosiini proteiinikinaasi, eriti spetsiifiliselt nimetatute seast valitute

poolt.

FGFR1 (tuntud ka kui „FIg“), FGFR2 (tuntud ka kui „Bek“) ja sarnaste fibroblasti

kasvufaktori retseptori perekonda kuuluvate ekspressiooni leidub väidetavalt

erinevates vähkides nagu ajukasvaja, kopsuvähk, rinnavähk, maovähk, pea- ja 25

kaelavähk ning eesnäärme vähk (Proc. Matl. Acad. Sci. USA, 87: 5710-5714

(1990); Oncogene. 1997, 14. august; 15 (7): 817-26; Cancer Res. 1994, 15.

jaanuar; 54 (2): 523-30; Cancer Res. 1992, 1. veebruar; 52 (3): 571-7). Täpsemalt

on seda väidetud maovähi puhul, et FGFR2 üleekspressioon korreleerub kehva

prognoosiga peamiselt halvasti diferentseerunud vähkides nagu skuiir-tüüpi 30

(scirrhus) maovähid (Clin Cancer Res. 1996, august; 2 (8): 1373-81; J Cancer Res

Clin Oncol. 2001, aprill; 127 (4): 207-16; lnt Rev Cytol. 2001; 204: 49-95.).

EE - EP1761505 B1 59

Järgnevad FGFR1 ja FGFR4-ga seostatavad haigused on diabeet ja rasvumine.

FGFR1, FGFR2, FGFR3 ja FGFR4-ga seotud haigusi on kirjeldatud siin eelnevalt

pealkirja „Taust“ all ning antud kinaaside inhibiitoritena võivad leiutise ühendid

leida kasutust antud haiguste ravimisel.

VEGF-retseptor-türosiinikinaasi toime inhibiitoritena võivad leiutise ühendid esmalt 5

pärssida veresoonte kasvu ning on järelikult tõhusad näiteks dereguleeritud

angiogeneesiga seotud mitmete haiguste, eriti silma neovaskularsiatsiooni

tekitatud haiguste, eriti retinopaatiate nagu diabeetiline retinopaatia, vanusest

tingitud maakuli degeneratsiooni, psoriaasi, hemangioblastoomi nagu

hemangioom, mesangiaalsete raku proliferatsiooni häirete nagu kroonilised või 10

ägedad neeruhaigused, nt diabeetilise neuropaatia, halvaloomuline nefroskleroos,

trombootiliste mikroangiopaatia sündroomide või transplantaadi

äratõukereaktsiooni või eriti põletikulise neeruhaiguse nagu glomerulonefriit, eriti

mesangioproliferatiivse glomerulonefriidi, hemolüütilis-ureemilise sündroomi,

diabeetilise neuropaatia, hüpertensiivse nefropaatia, ateroomi, arteriaalse 15

restenoosi, autoimmuunhaiguste, diabeedi, endometrioosi, kroonilise astma ning

eriti neoplastiliste haiguste (tahked kasvajad, aga ka leukeemiad ja teised

„vedelad kasvajad“ nagu need, mis ekspresseerivad KDR) nagu eriti rinnavähk,

käärsoolevähk, kopsuvähk (eriti väikerakk-kopsuvähk), eesnäärmevähk või Kaposi

sarkoom vastu. Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühend (või selle N-oksiid) pärsib 20

kasvajate kasvu ning sobib eeskätt kasvajate metastaasi leviku ja

mikrometastaaside kasvu ennetamiseks.

Vaskulaarse-endoteelia kasvufaktori retseptor-2 (VEGF-R2; KDR)

ekspresseeritakse selektiivselt primaarsel vaskulaar-endoteelial ning see on

oluline normaalseks vaskulaarseks arenguks. Minimaalse suuruse ületamiseks 25

peavad kasvajad looma uusi vaskulaarseid varusid. Angiogenees ehk uute

veresoonte moodustumine on keskne protsess tahkete kasvajate tekkes. Paljude

vähkide jaoks on kasvaja vaskularisatsiooni ulatus negatiivse prognoosi näitaja,

märkides agressiivset haigust ja metastaasi suuremat potentsiaali. Hiljutised

pingutused kasvajaga seotud angiogeneesi molekulbaasi mõistmiseks on toonud 30

ilmsiks mitu potentsiaalset ravisihti, sealhulgas retseptor-türosiinikinaasid

angiogeense faktori vaskulaar-endoteelia kasvufaktori jaoks (VEGF) (vaata Zeng

EE - EP1761505 B1 60

et al, J. Biol. Chem. 276(35), 32714-32719 (2001)). KDR inhibiitoritena kasutuseks

mõeldud heteroaromaatsed uuread vastavalt käesolevale leiutisele, eriti valemi (I)

(või selle mudelvalemi) ühendid on järelikult eriti sobivad VEGF retseptor-

türosiinikinaasi üleekspressiooniga seotud haiguste ravis. Antud haiguste seas on

eriti olulised retinopaatiad, vanusest tingitud maakuli degeneratsioon, psoriaas, 5

hemangioblastoom, hemangioom, arterioskleroos, põletikulised haigused nagu

reumaatilised või reumaatilis-põletikulised haigused, eriti artriit nagu

reumatoidartriit või teised kroonilised põletikulised häired nagu krooniline astma,

arteriaalne või siirdamisjärgne ateroskleroos, endometrioos ning eriti neoplastilised

haigused, näiteks niinimetatud tahked kasvajad (eriti seedetrakti, kõhunäärme, 10

rinna-, kõhu, emakakaela-, põie, neeru-, eesnäärme-, munasarja-, endomeetriumi,

kopsu- ja ajuvähk, melanoom, Kaposi sarkoom, pea- ja kaela lamerakuline

kartsinoom, halvaloomuline pleura mesotelioom, lümfoom või hulgimüeloom) ja

vedelad kasvajad (nt leukeemiad).

Eriti puudutab käesolev leiutis valemi I ühendi kasutust proliferatiivse häire, skeleti 15

häire, vähi, tahke kasvaja, eriti epiteelvähi, T-raku põhjustatud põletikuline või

autoimmuunhaiguse ravimiseks mõeldud ravimi tootmiseks.

Kroonilise müelogeense leukeemia (CML) puhul vastastikku tasakaalustatud

kromosomaalne translokatsioon hematopoeetilistes rakutüvedes (HSC-d) toodab

BCR-ABL hübriidgeeni. Viimane kodeerib onkogeenset Bcr-Abl sulandvalku. 20

Kusjuures ABL kodeerib tihedalt reguleeritud proteiin-türosiinikinaasi, mis mängib

olulist rolli raku proliferatsioonis, kinnipidamises ja apoptoosis reguleerimises,

BCR-ABL ühisgeeni kodeeritakse konstitutiivselt aktiveeritud kinaasina, mis

transformeerib HSC-sid, et luua fenotüüp, millel oleks piiranguteta klonaalne

proliferatsioon, alandatud võime luuüdi põhikoele kinnituda ning alandatud 25

apoptootiline reaktsioon mutageensele stiimulile, mis võimaldab sellel

progressiivselt tunduvalt halvaloomulisemaid transformatsioone akumuleerida.

Tagajärjeks olevad granulotsüüdid ei suuda küpseteks lümfotüütideks areneda

ning need lastakse ringlusesse, viies küpsete rakkude puuduseni ning nakatumise

vastuvõtlikkuse suurenemiseni. Kirjeldatud on Bcr-Abl ATP-võistlevaid 30

inhibiitoreid, mis ei lase kinaasil mitogeenseid ja anti-apoptootilisi radasid (nt P-3

kinaas ja STAT5) aktiveerida, põhjustades BCR-ABL fenotüübi rakkude surma

EE - EP1761505 B1 61

ning seetõttu pakkudes tõhusat CML-vastast ravi. Kasulikud heteroaromaatsed

uuread vastavalt käesolevale leiutisele, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi)

ühendid sobivad järelikult selle üleekspressiooniga seotud haiguste, eriti

leukeemiate nagu leukeemiad, nt CML või ALL raviks.

Valemite I*, II*, III*, IV*. V*, Vl*, VII*, VIII* või IX* (või nende mudelvalemi) ühendid 5

oma toime seisukohast PDGF retseptori inhibiitoritena sobivad ka eeskätt

proliferatiivsete haiguste, eriti väikerakk-kopsuvähi, ateroskleroosi, tromboosi,

psoriaasi, sklerodermia või fibroosi ravis.

Leidub ka katseid valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite in vivo

kasvajavastase toime näitamiseks: in vivo kasvajavastast toimet testitakse näiteks 10

rinnakartsinoomi rakuliinidega nagu inimese östrogeen-sõltuv rinnakartsinoom

MCF-7 (ATCC: HTB22) või ZR-75-1 (ATCC: CRL1500) või östrogeen-sõltuvad

rinnakartsinoomid MDA-MB468 (ATCC: HTB132) või MDA-MB231 (ATCC:

HTB26), käärsoole kartsinoomi rakuliinidega nagu käärsoole kartsinoom Colo 205

(ATCC: CCL222), glioblastoomi rakuliinid nagu glioblastoomid U-87MG (ATCC: 15

HTB14) või U-373MG (ATCC: HTB17), kopsukartsinoomi rakuliinidega nagu

„väikerakk-kopsukartsinoomid“ NCI-H69 (ATCC: HTB119) või NCI-H209 (ATCC:

HTB172) või kopsukartsinoom NCI-H596 (ATCC: HTB178), nahavähi rakuliinidega

nagu melanoomid Hs294T (ATCC: HTB140) või A375 (ATCC: CRL1619), kuse-

suguelundite süsteemist pärineva kasvaja rakuliinidega nagu munasarja 20

kartsinoom NIH-OvcaR3 (ATCC: HTB161) ja eesnäärme kartsinoomid DU145

(ATCC: HTB81) või PC-3 (ATCC: CRL1435) või põiekartsinoom T24 (ATCC:

HTB4), epiteelkartsinoomidega nagu epiteelkartsinoom KB31 või (eriti

leukeemiatega seotud) K562 rakkudega (American Type Culture Collection,

Mannassas, VA) või inimese CFU-G rakkudega (CFU-G tähendab granulotsüütide 25

kolooniaid moodustavat ühikut ning see tähistab varajast, aga pidevat

granulotsüüti moodustavat prekursorit, mis vereringes või luuüdis ringleb), millest

igaüks siirdatakse emastesse või isastesse Balb/c karvadeta hiirtesse. Teiste

rakuliinide seas on leukeemia rakuliinid nagu K-562, SUPB15, MEG01, Ku812F,

MOLM-13, BaF3, CEM/0, JURKAT/0 või U87MG. 30

Kasvajaid saadakse vastavate rakkude (minimaalselt 2x106 rakku 100ml-s

fosfaatpuhverdatud füsioloogilises soolalahuses) subkutaanse süsti järel

EE - EP1761505 B1 62

kandjahiirtesse (nt 4-8 hiirt rakuliini kohta). Saadud kasvajad edastatakse enne

ravi algust seeriakaupa vähemalt läbi kolme järjestikuse siirdamise. Kasvaja

fragmendid (igaüks umbes 25mg) süstitakse subkutaanselt loomade vasakusse

külge, kasutades siirdamiseks trokaarnõela suurusega 13 isofluraani (Forene)

narkoosi all (Abbott, Šveits). Östrogeen-sõltuva kasvajaga siirdatud hiirtele 5

antakse lisaks östrogeeni pille (1,0cm-line meditsiiniliseks kasutuseks sobiva

kvaliteediga toru firmalt Dow Chemicals 5mg-lise östradiooliga, Sigma). Ravi

alustatakse rutiinselt (see tähendab madala või keskmise kasvaja suurusega) nii

pea, kui kasvaja on saavutanud keskmise suuruse 100mm3. Kasvaja arengut

määratakse üks, kaks või kolm korda nädalas (sõltuvalt rakuliini kasvaja arengust) 10

ja 24 h pärast viimast ravi perpendikulaarse diameetri mõõtmisega. Kasvajate

puhul määratakse kasvaja ruumala vastavalt valemile LxDxp/6 (vaata Evans, B.

D., Smith, I.E., Shorthouse, A.J. ja Millar, J.J., Brit. J. Cancer, 45: 466-468, 1982).

Kasvajavastast toimet väljendatakse kui T/C% (ravitud loomade kasvaja ruumala

keskmine tõus jagatud kontroll-loomade kasvaja ruumala keskmise tõusuga ning 15

korrutatud 100-ga). Kasvaja regressioon (%) tähistab kasvaja väikseimat keskmist

ruumala, võrreldes kasvaja keskmise ruumalaga ravi alguses. Iga loom

surmatakse, kui tema kasvaja läbimõõt on suurem kui 1,5 kuni 2cm3. Leukeemia

hulka hinnatakse leukeemia rakuliinide kasvajaga loomade perifeersete valgete

vereliblede arvu ning põrna ja tüümuse kaalu vaatlemisel. 20

Heteroaromaatne uurea, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle

soola annustamise näidisrežiim (mitte ainus) on igapäevane manustamine

soovitatavalt 1 kuni 3 igapäevase annusega pikemat aega, võimalusel kuni haigus

on ravitud või palliatiivse ravi saavutamisel nii kaua kui vaja; teisel juhul on

võimalik ravi nt 5 päeva ja/või ka manustamine 1., 4. ja 9. päeval lõpus, korrates 25

ravi teatud aja pärast. Alternatiivina on võimalik mitmekordne ravi päevas (nt 2

kuni 5 korda) või pideva manustamisega ravi (nt infusioon) nt eelmises lauses

toodud ajahetkedel manustamisega. Üldiselt toimub manustamine oraalselt või

parenteraalselt, soovitatavalt oraalselt. Testühendeid lahjendatakse soovitatavalt

vees või steriilses 0,9%-lises soolalahuses. 30

Kõik inimeste kasvaja rakuliinid saadakse keskuselt American Type Culture

Collection (ATCC, Rockville, MD., USA), kui ei ole teisiti sätestatud ning need

EE - EP1761505 B1 63

kultiveeritakse etteantud vahendis vastavate lisanditega (ATCC kultuuri

tingimused), kui ei ole teisiti öeldud. c-sis- ja v-sis-transformeeritud BALB/c 3T3

rakud saadakse dr C. Stilesilt (Dana Farber Cancer Institute, Boston, MA, USA).

Neid kultiveeritakse söötmes „Dulbecco's modified Eagle's medium“ (DMEM),

mida on täiendatud 10%-lise veiseseerumiga ja hügromütsiiniga B 5

kontsentratsioonis 0,2mg/ml või G418-ga kontsentratsioonis 0,5mg/ml. BALB/c

AMuLV A,6R,1 rakke (ATCC) hoitakse DMEM-is, millele oli lisatud 10%-list

veiselooteseerumit.

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) heteroaromaatse uurea farmakoloogilist toimet

võib illustreerida näiteks kliinilises uuringus või katseprotseduuris, nagu on 10

järgnevalt asjakohaselt kirjeldatud.

Sobivad kliinilised uuringud on näiteks ühe eespool nimetatud kasvajaga

patsientide avatud randomiseerimata doosi eskalatsiooni uuringud. Positiivset

toimet proliferatiivsetele haigustele saab tuvastada otse antud uuringute kaudu või

muutustega uuringu ülesehituses, mida antud valdkonnas pädevad isikud teavad. 15

Ravi tõhusust saab antud uuringutes määrata nt kasvajate puhul 18 või 24 nädala

pärast kasvajate radioloogilise uuringuga iga 6 nädala järel, leukeemia puhul

hälbeliste valgete vereliblede arvu tuvastamisega ning mononukleaarsete rakkude

märkimisega ja/või minimaalse residuaalse haiguse tuvastamisega (MRD) nt

FACS-LPC MRD või PCR abil. 20

Teisel juhul saab kasutada ka platseebo kontrollitud topeltpimedaid uuringuid, et

tõestada käesolevalt nimetatud kasulike leiutisele vastavate heteroaromaatsete

uureate, eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite kasulikkust.

Neutrofiini retseptorite trk perekond (trkA, trkB, trkC) soodustab neuroni ja

mitteneuroni kudede ellujäämist, kasvu ja diferentseerumist. TrkB proteiini 25

ekspresseeritakse neuro-endokriini tüüpi rakkudes peen- ja käärsooles, pankrease

alfarakkudes, lümfisõlmede ja põrna monotsüütides ja makrofaagides ning

epidermise granulaarsetes kihtides (Shibayama ja Koizumi, 1996). TrkB proteiini

ekspressiooni on seostatud Wilmsi kasvajate ja neuroblastoomide soovimatu

progressiooniga. Lisaks ekspresseeritakse TkRB eesnäärme vähirakkudes, aga 30

mitte normaalsetes rakkudes. Trk retseptorite allavoolu signaali rada hõlmab

EE - EP1761505 B1 64

MAPK aktiveerimise kaskaadi Shc, aktiveeritud Ras, ERK-1 ja ERK-2 geenide

ning PLC-gamma transduktsiooni rada kaudu (Sugimoto et al, 2001).

Kinaas c-Src edastab paljude retseptorite onkogeenseid signaale. Näiteks EGFR

või HER3/neu üleekspressioon kasvajates põhjustab c-src konstitutiivset

aktiveerimist, mis on iseloomulik halvaloomulisele rakule, aga puudub normaalses 5

rakus. Teisest küljest on c-src ekspressiooni defitsiidiga hiirtel osteopetroosi

fenotüüp, näidates c-src põhilist osalust osteoklasti funktsioonis ning võimalikku

osalust seonduvates häiretes.

Tec perekonna kinaas Bmx, mis on mitte-retseptor proteiin-türosiinikinaas,

kontrollib rinnaepiteeli vähirakkude proliferatsiooni. 10

Fibroblasti kasvufaktori retseptor 3 kutsub esile negatiivselt reguleerivat toimet

luukasvule ning kondrüüdi proliferatsiooni inhibeerimist. Tanatofoorset düsplaasiat

(thanatophoric dysplasia) põhjustavad erinevad mutatsioonid fibroblasti

kasvufaktori retseptoris 3 ning ühel mutatsioonil TDII FGFR35 on konstitutiivne

türosiinikinaasi toime, mis aktiveerib transkriptsiooni faktorit Stati, põhjustades 15

rakutsükli inhibiitori ekspressiooni, kasvu pidurdumist ning luu ebanormaalset

arengut (Su et al, Nature, 1997, 386, 288-292). FGFR35 ekspresseeritakse sageli

ka hulgimüeloom-tüüpi vähkides.

Seerumi ja glükokortikoid-reguleeritud kinaasi (SGK) toime korreleerub häiritud

ioonkanali toimega, eriti naatriumi ja/või kaaliumi kanalitega ning leiutise ühendid 20

võivad olla tõhusad hüpertensiooni ravis.

Lin et al (1997) J. Clin. Invest. 100, 8: 2072-2078 ja P. Lin (1998) PNAS 95, 8829-

8834, näitasid kasvaja arengu ja vaskularisatsiooni inhibeerimist ning alanemist

kopsu metastaasides adenoviiruslike nakkuste käigus või rinnakasvajas ja

melanoomi ksenografti mudelis Tie-2 (Tek) rakuvälise domeeni süstide käigus. 25

Tie2 inhibiitoreid saab kasutada olukordades, kus neovaskularisatsioon esineb

ebasobivalt (st diabeetilises retinopaatias, kroonilises põletikus, psoriaasis, Kaposi

sarkoomis, maakula degeneratsioonist tulenevas kroonilises neovaskulari-

satsioonis, reumatoidartriidis, infantiilses hemangioomis ja vähkides).

EE - EP1761505 B1 65

Lck mängib rolli T-raku signaalimises. Lck geenita hiirtel on kehv suutlikkus

tümotsüüte luua. Lck funktsioon T-raku signaalimise positiivse aktivaatorina

näitab, et Lck inhibiitorid võivad olla tõhusad autoimmuunhaiguse nagu

reumatoidartriit ravimisel.

JNK-del ühes teiste MAPK-dega on ilmselgelt roll rakulise reaktsiooni 5

vahendamisel vähile, trombiini tekitatud trombotsüüdi kuhjumisele,

immuunpudulikkuse häiretele, autoimmuunhaigustele, raku surmale, allergiatele,

osteoporoosile ning südamehaigustele. JNK raja aktiveerimisega seotud

ravisihtide seas on kroonline müelogenne leukeemia (CML), reumatoidartriit,

astma, osteoartriit, isheemia, vähk ja neurodegeneratiivsed haigused. 10

Maksahaiguste või hepaatilise isheemia hoogudega seostatud JNK aktiveerimise

olulisuse tulemusel võivad leiutise ühendid olla kasulikud ka mitmesuguste

hepaatiliste häirete ravimisel. Välja on toodud ka JNK roll

kardiovaskulaarhaigustes nagu südameinfarkt või kongestiivne

südamepuudulikkus, kuna on tõestatud, et JNK vahendab hüpertroofilisi 15

reaktsioone erineval kujul südamestressile. Tõestatud on ka JNK kaskaadi oluline

roll T-raku aktiveerimises, sealhulgas IL-2 promootori aktiveerimises. Järelikult

omavad JNK inhibiitorid terapeutilist väärtust patoloogiliste immuunvastuste

muutmisel. Lisaks on kindlaks tehtud JNK aktiveerimise roll erinevates vähkides,

viidates JNK inhibiitorite võimalikule kasutusele vähkide puhul. Näiteks 20

seostatakse konstitutiivselt aktiveeritud JNK HTLV-1 vahendatud tumorigeneesiga

[Oncogene, 13:135-42 (1996)]. JNK võib osaleda Kaposi sarkoomis (KS). KS

proliferatsiooni puutuvate teiste tsütokiinide nagu vaskulaarse endoteeli

kasvufaktor (VEGF), IL-6 ja TNFD teised proliferatiivsed toimed võivad olla

vahendatud JNK poolt. Lisaks vastab c-jun geeni regulatsioon p210 BCR-ABL 25

transformeeritud rakkudes JNK toimele, tuues välja JNK inhibiitorite rolli kroonilise

müelogeense leukeemia (CML) ravis [Blood, 92:2450-60 (1998)].

Teatud ebanormaalsed proliferatiivsed seisundid on usutavasti seotud Raf

ekspressiooniga ning on ilmselt seetõttu Raf ekspressiooni inhibeerimise suhtes

vastuvõtlikud. Raf valgu ekspressiooni ebanormaalselt kõrged tasemed on seotud 30

ka transformatsiooni ning raku ebanormaalsesse proliferatsiooniga. Antud

ebanormaalseid proliferatiivseid tingimusi peetakse ka Raf ekspressiooni

EE - EP1761505 B1 66

inhibeerimisele vastuvõtlikuks. Näiteks c-Raf proteiini ekspressioon mängib

usutavasti rolli raku ebanormaalses proliferatsioonis, kuna väidetavalt 60%

kõikidest kopsukartsinoomi rakuliinidest ekspresseerivad c-Raf mRNA ja valgu

enneolematult kõrget taset. Ebanormaalsete proliferatiivsete seisundite täiendavad

näited on hüperproliferatiivsed häired nagu vähid, kasvajad, hüperplaasia, 5

kopsufibroos, angiogenees, psoriaas, ateroskleroos ja silelihasrakkude

proliferatsioon veresoontes nagu angioplastika-järgne stenoos või restenoos.

Rakulise signaali rada, mille osaks on ka Raf, osaleb samuti põletikulistes

häiretes, millele on iseloomulik T-raku proliferatsioon (T-raku aktiveerimine ja

kasv) nagu näiteks koe äratõukereaktsioon, endotoksiini šokk ning glomerulaarne 10

nefriit.

Stressist aktiveeritud proteiinikinaasid (SAPK-d) on proteiinikinaaside perekond,

mis esindab eelviimast etappi signaali transduktsiooni radades, mille tulemuseks

on c-jun transkriptsioonifaktori aktiveerimine ning c-jun reguleeritavate geenide

ekspressioon. Täpsemalt, c-jun osaleb geenide transkriptsioonis, kus need on 15

kaasatud genotokslilise mõju tõttu kahjustatud DNA parandamise valkude

kodeerimisse. Järelikult ennetavad rakus SAPK toimet inhibeerivad ained DNA

parandamist ning muudavad raku tundlikuks ainetele, mis kutsuvad esile DNA

kahjustusi või inhibeerivad DNA sünteesi ning soodustavad raku apoptoosi või

inhibeerivad raku proliferatsiooni. 20

Mitogeen-aktiveeritud proteiinikinaasid (MAPK-d) on konserveerunud signaali

transduktsiooni radade liikmed, mis aktiveerivad transkriptsioonifaktoreid,

translatsiooni faktoreid ning teisi sihtmolekule vastusena erinevatele rakuvälistele

signaalidele. MAPK-sid aktiveerib kahekordse fosforüülimise motiivil

fosforüülimine, millel on järjestus Thr-X-Tyr mitogeen-aktiveeritud proteiinikinaas 25

kinaasidega (MKK-d). Kõrgemates eukarüootides on MAPK signaalimise

füsioloogiline roll pandud korreleeruma rakuliste talitlustega nagu proliferatsioon,

onkogenees, areng ja diferentseerumine. Seetõttu võib nende radade kaudu

(eeskätt MKK4 ja MKK6 kaudu) signaali transduktsiooni reguleerimise võime viia

MAPK signaalimisega seostatavate inimeste haiguste nagu põletikulised 30

haigused, autoimmuunhaigused ja vähk jaoks mõeldud ravi ja ennetusteraapiate

väljatöötamiseni.

EE - EP1761505 B1 67

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit saab manustada eraldi või koos ühe või

mitme raviainega, kus võimalik kombineeritud ravi on fikseeritud kombinatsioonide

kujul või leiutise ühendi ja ühe või mitme teise raviaine jaotatud või üksteisest

eraldi manustamise kujul või fikseeritud kombinatsioonide ja ühe või mitme teise

raviaine kombineeritud manustamise kujul. Valemi (I) (või selle mudelvalemi) 5

ühendit võib veel või lisaks manustada eeskätt kasvaja ravimisel nagu leukeemia

ravi koos kemoteraapia, kiiritusravi, immuunteraapia, kirurgilise sekkumisega või

nende kombinatsiooniga. Pikaajaline ravi on sama võimalik nagu kõrvalravi teiste

ravistrateegiate kontekstis vastavalt eespool kirjeldatule. Teised võimaliku ravid on

teraapiad patsiendi seisundi säilitamiseks pärast kasvaja taandumist või isegi 10

kemopreventsioon näiteks ohustatud patsientidele.

Kombineerimiseks võimalikud raviained on eeskätt üks või mitu tsütostaatilist või

tsütotoksilist ühendit, näiteks kemoterapeutiline aine või mitu, mis on valitud

rühmast, kuhu kuuluvad indarubitsiin (indarubicin), tsütarabiin, interferoon,

hüdroksü-uurea, bisulfaan või polüamiini biosünteesi, proteiinikinaasi, eriti 15

seriini/treoniini proteiinikinaasi nagu proteiinikinaas C või türosiini proteiinikinaasi

nagu epidermaalse kasvufaktori retseptor-türosiinikinaasi inhibiitor, tsütokiin,

negatiivne kasvufaktor nagu TGF-β või IFN-β, aromataasi inhibiitor, klassikaline

tsütostaatikum ning SH2 domeeni ja fosforüülitud proteiini koostoime inhibiitor.

Kombineeritud aine konkreetne näide on (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-metüül)-20

bensoüülamido]-2-metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiin (Glivec®/

Gleevec®).

Ühend vastavalt leiutisele on lisaks inimeste (profülaktilisele ja soovitatavalt

terapeutilisele) hooldamisele mõeldud ka teiste püsisoojaste loomade, näiteks

kommertsiaalselt kasulike loomade, näiteks näriliste nagu hiired, jänesed või rotid 25

või merisead, ravimiseks. Taolist ühendit võib kasutada ka võrdlusetalonina

eespool kirjeldatud testsüsteemides, et võimaldada võrdlust teiste ühenditega.

Üldiselt käsitleb leiutis ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle N-

oksiidii kasutamist türosiinikinaasi toime inhibeerimiseks kas in vitro või in vivo.

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite ja nende N-oksiidide eelistatud 30

rühmade hulgast võib asendajate definitsioonidena mõistuspärasena kasutada

EE - EP1761505 B1 68

käesolevalt eespool nimetatud üldiseid definitsioone, et näiteks asendada palju

üldisemaid definitsioone tunduvalt spetsiifilisemate definitsioonide või eeskätt

eelistatud definitsioonidega.

Leiutis käsitleb eriti valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või selle N-oksiidi või

võimaliku tautomeeri või taolise ühendi farmatseutiliselt sobiva soola kasutamist, 5

et toota farmatseutiline koostis haigusele, mis reageerivad proteiinikinaasi toime

inhibeerimisele, kusjuures haigus on neoplastiline haigus.

Veelgi enam, leiutis käsitleb valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või N-oksiidi

või selle võimaliku tautomeeri või taolise ühendi farmatseutiliselt sobiva soola

kasutamist, et valmistada farmatseutiline koostis leukeemiale, mis reageerib AbI, 10

Abl-Bcr, sealhulgas selle mutantvormide ja VEGF-R2 türosiinikinaasi toime

inhibeerimisele.

Konkreetsed aktiivsed tooted on näidetes toodud ühendid ja nende soolad, estrid,

N-oksiidid või eelravimid.

Lisaks pakub leiutis ravimeetodit haigusele, mis reageerib proteiinikinaasi toime 15

inhibeerimisele, mille käigus valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit või N-oksiidi

või selle farmatseutiliselt sobivat soola, kus radikaalidel ja sümbolitel on eespool

määratletud tähendus, manustatakse nimetatud haiguse vastu tõhusas koguses

taolist ravi vajavale püsisoojale loomale.

Leiutise ühendit võib valmistada protseduuridega, mida ei ole küll käesoleva 20

leiutise ühendite puhul kasutatud, aga antud valdkonnas pädevad isikud teavad,

kusjuures ühendid ja vahesaadused võivad vajadusel esineda ka koos

funktsionaalrühmadega kaitstud ja/või soolade kujul tingimusel, et soola

moodustav rühm on olemas ning soola kujul reaktsioon on võimalik;

valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi kaitstud derivaadis olevad kaitserühmad 25

eemaldatakse;

ning soovi korral valemi (I) (või selle mudelvalemi) saadav ühend konverteeritakse

valemi (I) (või selle mudelvalemi) teiseks ühendiks või selle N-oksiidiks, valemi (I)

(või selle mudelvalemi) vaba ühend konverteeritakse soolaks, valemi (I) (või selle

EE - EP1761505 B1 69

mudelvalemi) ühendi saadav sool konverteeritakse vabaks ühendiks või muuks

soolaks ja/või valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite isomeeride segu

eraldatakse individuaalseteks isomeerideks.

Oksüdeerimata kujul leiutise ühendeid saab valmistada leiutise ühendite N-

oksiididest redutseerijaga (nt väävel, vääveldioksiid, trifenüülfosfiin, 5

liitiumboorhüdriid, naatriumboorhüdriid, fosfortrikloriid, tribromiid või muu sarnane)

sobivas inertses orgaanilises lahustis (nt atsetonitriil, etanool, veepõhine dioksaan

või muu sarnane) temperatuuril 0 kuni 80 ºC.

Leiutise ühendite eelravimi derivaate saab valmistada antud valdkonnas

pädevatele isikutele teadaolevate meetoditega (nt täiendavaid üksikasju Saulnier 10

et al, (1994), Bioorganic and Medicinal Chemistry Letters, kd. 4, lk 1985). Näiteks

võib sobivaid eelravimeid valmistada leiutise derivatiseerimata ühendi

reageerimisel sobiva karbamüülainega (nt 1,1-atsüüloksüalküülkarbaankloraat

(1,1-acyloxyalkylcarbanochloridate), para-nitrofenüül karbonaat või muu sarnane).

Leiutise ühendite kaitstud derivaate saab valmistada antud valdkonnas pädevatele 15

isikutele teadaolevate meetoditega. Kaitserühmade loomiseks ja nende

eemaldamiseks sobivate võtete üksikasjaliku kirjelduse leiab T. W. Greene’i

raamatust Protecting Groups in Organic Chemistry, 3. trükk, John Wiley and Sons,

Inc., 1999.

Käesoleva leiutise ühendeid saab lihtsalt valmistada solvaatidena (nt hüdraadid) 20

või moodustada leiutise käigus. Käesoleva leiutise ühendite hüdraate saab lihtsalt

valmistada rekristalliseerimisel veepõhisest/orgaanilisest lahustisegust, kasutades

orgaanilisi lahusteid nagu dioksiin, tetrahüdrofuraan või metanool.

Leiutise ühendeid saab valmistada nende individuaalsete stereoisomeeridena

ühendi ratseemilise segu reageerimisel optiliselt aktiivse lahustava ainega, et 25

moodustada diastereomeeriliste ühendite paar, eraldades diastereomeerid ja

taastades optiliselt puhtad enantiomeerid. Kuigi enantiomeeride eraldamist saab

teostada leiutise ühendite diastereomeeri kovalentsete derivaatidega, eelistatakse

eraldatavaid komplekse (nt kristallilised diastereomeer-soolad). Diastereomeeridel

on eristuvad füüsilised omadused (nt sulamispunkt, keemispunkt, lahustuvus, 30

EE - EP1761505 B1 70

reaktiivsus jne) ning neid saab lihtsalt eraldada neid erinevusi kasutades.

Diastereomeere saab eraldada kromatograafiaga või soovitatavalt eraldus-

/lahutusvõtetega lahustuvuse erinevuste põhjal. Seejärel saadakse optiliselt puhas

enantiomeer koos lahustava ainega mis tahes praktiliste võtetega, et tulemuseks

ei oleks ratsemisatsioon. Ühendite stereoisomeeride eraldamiseks nende 5

ratseemilisest segust sobivate võtete üksikasjalik kirjeldus on Jean Jacquesi,

Andre Colleti, Samuel H. Wileni raamatus Enantiomers, Racemates and

Resolutions, John Wiley and Sons, Inc., 1981.

Kuivõrd lähtematerjalide tootmist ei ole eriti kirjeldatud, on ühendid teada või saab

neid analoogselt valmistada valdkonnas teadaolevate meetoditega või nagu on 10

kirjeldatud allpool näidetes.

Antud valdkonnas pädev isik mõistab, et eespool toodud transformatsioonid on

ainult käesoleva leiutise ühendite valmistamise näidismeetodid ning samamoodi

võib kasutada teisi tuntud meetodeid.

Kaitserühmad 15

Kui üks või mitu funktsionaalrühma, näiteks karboksü, hüdroksü, amino või

merkapto, on kaitstud või vajavad kaitsmist valemi (I) (või selle mudelvalemi)

ühendis, kuna need ei tohiks reaktsioonis osaleda, kasutatakse neid rühmi

tavaliselt amiidide, eriti peptiidi ühendite ning tsefalosporiinide ja penitsilliini ning

nukleiinhappe derivaatide ja suhkrute sünteesis. 20

Kaitserühmad võidad esineda isegi prekursorites ning peaksid kaitsma

kõnealuseid funktsionaalrühmi soovimatute sekundaarsete reaktsioonide eest

nagu atsüülimine, eeterdamine, esterdamine, oksüdeerimine, solvolüüs ja

sarnased reaktsioonid. Kaitserühmadele on omane, et nad lasevad ennast

hõlpsalt rakendada, st ilma soovimatute sekundaarsete reaktsioonideta 25

eemaldamiseks tavaliselt solvolüüsi, redutseerimise, fotolüüsi või ka ensüümi

talitlusega näiteks füsioloogiliste tingimustega sarnastes tingimustes ning neid ei

esine lõpptootes. Spetsialist on teadlik või suudab lihtsalt sätestada, millised

kaitserühmad eespool ja järgnevalt nimetatud reaktsioonidega sobivad.

EE - EP1761505 B1 71

Taoliste funktsionaalrühmade kaitsmist taoliste kaitserühmadega, kaitserühmi ise

ning nende eemaldamise reaktsioone on kirjeldatud näiteks peptiidi sünteesi

standardsetes käsiraamatutes, nagu eespool viidati ning kaitserühmi puudutavas

erialakirjanduses nagu J. F. W. McOmie, Protective Groups in Organic Chemistry,

Plenum Press, London and New York, 1973, raamatus Methoden der organischen 5

Chemie (Methods of organic chemistry), Houben-Weyl, 4. trükk, köide 15/1, Georg

Thieme Verlag, Stuttgart 1974, ja raamatus T. W. Greene, Protective Groups in

Organic Synthesis, Wiley, New York.

Farmatseutilised preparaadid, meetodid ja kasutus

Leiutis käsitleb ka farmatseutilisi koostisi, mis toimeainena sisaldavad valemi (I) 10

(või selle mudelvalemi) ühendit või selle N-oksiidi ning mida saab kasutada

eespool nimetatud haiguste ravimisel.

Käesoleva leiutise farmakoloogiliselt sobivaid ühendeid võib kasutada, et näiteks

valmistada farmatseutilisi koostisi, mis toimeainena sisaldavad valemi (I) (või selle

mudelvalemi) ühendit või farmatseutiliselt sobivat soola koos või seguna 15

märkimisväärses koguses ühte või mitut anorgaanilist või orgaanilist tahket või

vedelat farmatseutiliselt sobivat kandjat.

Leiutis käsitleb ka farmatseutilist koostist, mis sobib püsisoojasele loomale, eriti

inimesele (püsisoojaselt loomalt, eriti inimeselt saadud rakkudele või rakuliinidele,

nt lümfotsüütidele) manustamiseks, türosiin-proteiinikinaasi toimele reageeriva 20

haiguse, eriti ühe eespool nimetatud haiguse ravimiseks või leiutise laiemas

perspektiivis ennetamiseks (profülaktikaks), kuna seda eelistatakse valemi (I) (või

selle mudelvalemi) ühendi jaoks kasutamiseks, sisaldades nimetatud

inhibeerimiseks tõhusas koguses uut valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit või

selle farmatseutiliselt sobivat soola koos vähemalt ühe farmatseutiliselt sobiva 25

kandjaga.

Eelistatud on enteraalseks manustamiseks nagu nasaalne, bukaalne rektaalne või

eriti oraalne manustamine ning parenteraalseks manustamiseks nagu

intravenoosne, intramuskulaarne või subkutaanne manustamine mõeldud ühendid

püsisoojastele loomadele, eriti inimestele. Ühendid hõlmavad toimeainet eraldi või 30

EE - EP1761505 B1 72

soovitatavalt koos farmatseutiliselt sobiva kandjaga. Toimeaine annus sõltub

ravitavast haigusest, liigist, vanusest, kaalust ning individuaalsest seisundist,

individuaalsetest farmakogkineetilistest andmetest ning manustamise viisist.

Käesolev leiutis käsitleb eriti farmatseutilisi koostiseid, mis hõlmavad valemi (I)

(või selle mudelvalemi) ühendit, selle tautomeeri, N-oksiidi, farmatseutiliselt 5

sobivat soola või hüdraati või solvaati ning vähemalt ühte farmatseutiliselt sobivat

kandjat.

Leiutis käsitleb veel farmatseutilisi koostiseid inimese või looma keha profülaktika

või eeskätt ravimise meetodis kasutamiseks, selle valmistamise protsessi (eriti

kasvajate ravimiseks mõeldud koostiste kujul) ning kasvajalike haiguste, eriti 10

eespool nimetatute ravimeetodit.

Leiutis käsitleb ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite või selle N-oksiidide

protseduure ja kasutust, et valmistada farmatseutilisi preparaate, mis sisaldavad

toimeainena valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendeid või selle N-oksiide.

Farmatseutilised koostised sisaldavad ligikaudu alates 1% kuni ligikaudu 95% 15

toimeainet, kus soovitatavas variandis üksik-annuse manustamise vormid

sisaldavad ligikaudu alates 20% kuni ligikaudu 90% toimeainet ning soovitatavas

variandis mitte üksik-annuse tüüpi olevad vormid sisaldavad ligikaudu 5% kuni

ligikaudu 20% toimeainet. Doseerimisühiku vormid on näiteks kaetud ja katmata

tabletid, ampullid, pudelikesed, suposiidid või kapslid. Täiendavad 20

doseerimisvormid on näiteks salvid, kreemid, pastad, vahud, tinktuurid, pihustid

jne. Näideteks on kapslid, mis sisaldavad umbes alates 0,05g kuni umbes 1,0g

toimeainet.

Käesoleva leiutise farmatseutilised koostised valmistatakse teadaoleval viisil,

näiteks tavapärase segamise, granuleerimise, lahustamise või lüofiliseerimise 25

protseduuridega.

Eelistatud on toimeaine lahustite ja ka suspensioonide või dispersioonide, eriti

isotooniliste vesilahuste, dispersioonide või suspenioonide kasutamine, mida

näiteks ainult toimeainet või seda koos kandjaga sisaldavate lüofiliseeritud

ühendite puhul saab enne kasutust valmistada. Farmatseutilised koostised võivad 30

EE - EP1761505 B1 73

olla steriilsed ja/või sisaldada ekstsipiente, näiteks konservante, stabilisaatoreid,

märgavaid aineid ja/või emulgaatoreid, lahustumise soodustajaid, osmootilise

surve reguleerimiseks soolasid ja/või puhvreid ning neid valmistatakse

teadaolevate meetoditega, näiteks tavapäraste lahustumis- ja

lüofiliseerimisprotseduuridega. Nimetatud lahused või suspensioonid võivad 5

sisaldada viskoossust tõstvaid aineid või lahustumise soodustajaid nagu naatrium

karboksümetüültselluloos, karboksü-metüültselluloos, dekstraan,

polüvinüülpürrolidoon või želatiin.

Õlis olevad suspensioonid sisaldavad õlikomponendina taime-, sünteetilisi või

poolsünteetilisi õlisid, mis on tavaliselt mõeldud süstimiseks. Sellistena võib 10

nimetada eeskätt vedelaid rasvhappe estreid, mis happekomponendina sisaldavad

pika ahelaga rasvhapet, millel on 8 kuni 22, eriti 12 kuni 22 süsiniku aatomit nagu

näiteks lauriinhape, tridetsüülhape, müristiinhape, pentadetsüülhape,

palmitiinhape, heptadekaanhape, stearhape, arahiinhape, beheenhape või

vastavaid küllastumata happeid nagu näiteks oleiinhape, elaidiinhape, eruukhape, 15

trans-dokos-13-eenhape (brasidic acid) või linoleenhape, soovi korral

antioksüdandite, näiteks E-vitamiini, β-karoteen või 3,5-di-tert-butüül-4-

hüdroksütolueeni lisamisega. Antud rasvhappe estrite alkoholi komponendil on

maksimaalselt 6 süsiniku aatomit ja see on mono- või polü-hüdroksü, näiteks

mono-, di- või tri-hüdroksü alkohol, näiteks metanool, etanool, propanool, butanool 20

või pentanool või nende isomeer, aga eriti glükool ja glütserool. Seetõttu on

esitatud rasvhappe estrite järgnevad näited: etüüloleaat, isopropüül-müristaat,

isopropüülpalmitaat, „LabRafil M 2375“ (polüoksüetüleen-glütserool-trioleaat,

Gattefosse, Pariis), „Miglyol 812“ (küllastunud rasvhapete triglütseriid ahela

pikkusega C8 kuni C12, HuIs AG, Saksamaa), aga eriti taimeõlid nagu 25

puuvillaseemneõli, mandliõli, oliiviõli, kastoorõli, seesami õli, sojaoa õli ja veelgi

enam maapähkli õli.

Süstitavaid koostisi valmistatakse tavapärasel moel steriilsetes tingimustes; sama

kehtib ka koostiste sisestamisele ampullidesse või pudelikestese ning anumate

sulgemisel. 30

Suukaudseks manustamiseks mõeldud farmatseutilisi koostiseid on võimalik

saada toimeaine kombineerimisel tahkete kandjatega, soovi korral saadud

EE - EP1761505 B1 74

mikstuuri granuleerimisel ning soovi või vajaduse korral sobivate ekstsipientide

lisamise järel segu vormimisel tablettideks, dražee sisuks või kapsliteks. Samuti on

võimalik neid panna kandjatesse, mis võimaldavad toimeainel seguneda või

määratud kogustes vabaneda.

Sobivad kandjad on eriti täiteained nagu suhkrud, näiteks laktoos, sahharoos, 5

mannitool või sorbitool, tselluloosi preparaadid ja/või kaltsiumfosfaadid, näiteks

trikaltsiumfosfaat või kaltsiumhüdrogeenfosfaat, ja sideaineid nagu tärklisepastad,

kasutades näiteks maisi-, nisu-, riisi- või kartulitärklist, želatiin, tragakant,

metüültselluloos, hüdroksüpropüülmetüültselluloos, naatrium-

karbksümetüültselluloos ja/või polüvinüülpürrolidoon ja/või soovi korral 10

disintegraatoreid nagu eespool nimetatud tärklised ja/või karboksümetüültärklis,

ristseotud polüvinüülpürrolidoon, agar, algiinhape või selle sool nagu

naatriumalginaat. Ekstsipiendid on eeskätt voolu ühtlustajad ja libestajad näiteks

ränihape, talk, stearhape või nende soolad nagu magneesium- või

kaltsiumstearaat ja/või polüetüleenglükool. Dražee sisudele antakse sobiv optiline 15

enterokate, kusjuures kasutatakse muuhulgas kontsentreeritud suhkrulahuseid,

mis võivad sisaldada kummiaraabikut, talki, polüvinüülpürrolidooni,

polüetüleenglükooli ja/või titaandioksiidi, või katteaine lahuseid sobivates

orgaanilistes lahustites või enterokattelahuste valmistamiseks sobivate tselluloosi

preparaatide nagu etüültselluloos-ftalaat või hüdroksüpropüülmetüültselluloos-20

ftalaat lahuseid. Kapslid on želatiinist tehtud kuivtäidisega kapslid ning želatiinist ja

plastifikaatorist nagu glütserool või sorbitool tehtud pehme kattega kapslid.

Kuivtäitega kapslid võivad sisaldada toimeainet graanulite kujul näiteks täitjatega

nagu laktoos, sideainetega nagu tärklised ja/või glidantidega nagu talk või

magneesiumstearaat ning soovi korral stabilisaatoritega. Pehmetes kapslites on 25

toimeaine soovitatavalt lahustatud või suspendeeritud sobivatesse õli

ekstsipientidesse nagu taimeõlid, petrooleum või vedelad polüetüleenglükoolid,

kusjuures on võimalik lisada ka stabilisaatoreid ja/või antibakteriaalseid aineid.

Värve või pigmente võib lisada tablettidele või dražee kattekihtidele või kapsli

ümbrisele näiteks tuvastamiseks või toimeaine erinevate annuste näitamiseks. 30

Tableti sisudele võib anda sobivad optilised enterokatted, kasutades muuhulgas

kontsentreeritud suhkrulahuseid, mis võivad sisaldada kummiaraabikut, talki,

EE - EP1761505 B1 75

polüvinüülpürrolidooni, polüetüleenglükooli ja/või titaandioksiidi, või katteaine

lahuseid sobivates orgaanilistes lahustites või lahusti segudes või enterokatete

valmistamiseks sobivate tselluloosi preparaatide lahuseid.

Suukaudseks manustamiseks mõeldud farmatseutilised koostised hõlmavad ka

želatiini sisaldavaid kõvasid kapsleid ning pehmeid želatiini ja plastifikaatorit 5

sisaldavaid suletud kapsleid. Kõvad kapslid võivad toimeainet sisaldada graanulite

kujul näiteks täiteainete, sideainete ja soovi korral stabilisaatorite segus.

Pehmetes kapslites on toimeaine soovitatavalt sobivates vedelates ekstsipientides

lahustatud või suspendeeritud, millele võib veel stabilisaatoreid ja detergente

lisada. 10

Rektaalseks manustamiseks sobivad farmatseutilised koostised on näiteks

suposiidid, mis sisaldavad kombineerituna toimeainet ja suposiidi alust.

Parenteraalseks manustamiseks sobivad eriti vees lahustuva toimeaine

veelahused, näiteks veeslahustuv sool, või süstitavad veesuspensioonid, mis

sisaldavad viskoossust tõstvaid aineid nagu näiteks 15

naatriumkarboksümetüültselluloos, sorbitool ja/või dekstraan ning soovi korral

stabilisaatoreid. Toimeaine võib soovi korral koos ekstsipientidega ka lüofilisaadi

kujul olla ning selle võib enne parenteraalset manustamist sobivate lahustite

lisamisega lahuseks teha.

Lahuseid, mida kasutatakse näiteks parenteraalseks manustamiseks, võib 20

rakendada ka infusioonilahustena.

Samamoodi käsitleb leiutis protseduuri või meetodit käesolevalt eespool nimetatud

patoloogilise seisundi, eriti türosiinikinaasi inhibeerimisele reageeriva haiguse, eriti

vastava neoplastilise haiguse ravimiseks. Valemi (I) (või selle mudelvalemi)

ühendeid või selle N-oksiide võib manustada sellisena või eeskätt farmatseutiliste 25

koostiste kujul profülaktilisena või terapeutilisena soovitatavalt nimetatud haiguste

vastu tõhusas koguses taolist ravi vajavale püsisoojasele loomale, näiteks

inimesele. Kui patsiendi kaal on ligikaudu 70kg, on päevane manustatav kogus

ligikaudu 0,05g kuni ligikaudu 5g, soovitatavalt ligikaudu 0,25g kuni ligikaudu 1,5g

käesoleva leiutise ühendit. 30

EE - EP1761505 B1 76

Leiutis pakub veel ka meetodit proteiinikinaasist sõltuva haiguse ravimeetodeid,

mille käigus püsisoojasele loomale, näiteks inimesele, manustatakse üks või mitu

tsütostaatilist või tsütotoksilist ühendit nagu nt Glivec® koos leiutise ühendiga

samaaegselt või erinevatel aegadel. Termin „samaaegselt“ tähendab kiires

järjestuses või vahetult üksteise järel. 5

Käesolev leiutis käsitleb eeskätt ka valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi või

selle N-oksiidide või farmatseutiliselt sobiva soola, eriti nimelt eelistatuna valemi (I)

(või selle mudelvalemi) ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola kasutamist

sellisena või farmatseutilise koostise kujul vähemalt ühe farmatseutiliselt sobiva

kandjaga eespool nimetatud ühe või mitme haiguse, soovitatavalt proteiinikinaasi 10

inhibeerimisele reageeriva haiguse, eriti neoplastilise haiguse, veelgi enam AbI

türosiinikinaasi inhibeerimisele reageeriva leukeemia terapeutiliseks ja ka

profülaktiliseks käsitlemiseks.

Igal juhul kasutatavate farmatseutiliste koostiste (ravimite) soovitatava annuse

kogus, koostis ja valmistus on esitatud eespool. 15

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendit võib edukalt kasutada ka koos teiste

antiproliferatiivsete ainetega. Taoliste antiproliferatiivsete ainete seas on

muuhulgas aromataasi inhibiitorid, antiöstrogeenid, topoisomeraasi I inhibiitorid,

topoisomeraasi Il inhibiitorid, mikrotuubuli-aktiivsed ained, alküülivad ained,

histooni deatsetüülaasi inhibiitorid, farnesüül-transferaasi inhibiitorid, COX-2 20

inhibiitorid, MMP inhibiitorid, mTOR inhibiitorid, antineoplastilised antimetaboliidid,

plaatina-ühendid, proteiinikinaasi toimet alandavad ühendid ja teised

antiangiogeensed ühendid, gonadoreliin-agonistid, antiandrogeenid, bengamiidid

(bengamides), bisfosfonaadid, antiproliferatiivsed antikehad ja temosolomiid

(TEMODAL®). 25

Käesolevalt kasutatud termin „aromataasi inhibiitorid“ tähendab ühendeid, mis

inhibeerivad östrogeeni tootmist, st substraatide androstenedioon ja testosteroon

konversiooni vastavalt östrooniks ja östradiooliks. Termin hõlmab muuhulgas ka

steroide, eriti eksemestaani ja formestaani ning eriti mitte-steroide, eriti

aminoglutetimiidi, vorosooli, fadrosooli, anastrooli ning veel eriti letrosooli. 30

EE - EP1761505 B1 77

Eksemestaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

AROMASIN™. Formestaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul

kaubamärgiga LENTARON™. Fadrosooli võib manustada näiteks selle

turustataval kujul kaubamärgiga AFEMA™. Anastrosooli võib manustada näiteks

selle turustataval kujul kaubamärgiga ARIMIDEX™. Letrosooli võib manustada 5

näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga FEMARA™ või FEMAR™.

Aminoglutetimiidi võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

ORIMETEN™.

Antineoplastilist ainet, mis on aromataasi inhibiitor, sisaldav leiutise kombinatsioon

on eriti kasulik hormoonretseptori-positiivsete rinnakasvajate ravis. 10

Käesolevalt kasutatud termin „antiöstrogeenid“ tähendab ühendeid, mis seisavad

vastu östrogeenide toimele östrogeen-retseptori tasemel. Termin hõlmab

muuhulgas tamoksifeeni, fulvestrant, raloksifeen ja raloksifeenvesinikkloriid.

Tamoksifeeni võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

NOLVADEX™. Raloksifeeni vesinikkloriid võib manustada näiteks selle 15

turustataval kujul kaubamärgiga EVISTA™. Fulvestranti võib valmistada, nagu on

esitatud patendis US 4,659,516 või võib seda manustada näiteks selle turustataval

kujul kaubamärgiga FASLODEX™.

Käesolevalt kasutatud termin „topoisomeraasi I inhibiitorid“ hõlmab muuhulgas

topotekaani, irinotekaani, 9-nitrokamptotetsiini ja makromolekulaarse 20

kamptotetsiini konjugaati PNU-166148 (ühend A1 patendis WO99/17804).

Irinotekaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

CAMPTOSAR™. Topotekaani võib manustada näiteks selle turustataval kujul

kaubamärgiga HYCAMTIN™.

Käesolevalt kasutatud termin „topoisomeraasi Il inhibiitorid“ hõlmab muuhulgas 25

antratsükliine doksorubitsiin (sealhulgas liposomaalne koostis, nt CAELYX™),

epirubitsiini, idarubitsiini ja nemorubitsiini, antrakinoone mitoksantroon ja

losoksantroon ning podofüllotoksiine etoposiid ja teniposiid. Etoposiidi võib

manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ETOPOPHOS™.

Teniposiidi võib manustada näiteks selle turustataval kujul, nt kaubamärgiga VM 30

26-BRISTOL™. Doksorubitsiini võib manustada näiteks selle turustataval kujul

EE - EP1761505 B1 78

kaubamärgiga ADRIBLASTIN™. Epirubitsiini võib manustada näiteks selle

turustataval kujul kaubamärgiga FARMORUBITSIIN™. Idarubitsiini võib

manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ZAVEDOS™.

Mitoksantrooni võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

NOVANTRON™. 5

Termin „mikrotuubul-aktiivsed ained“ tähendab mikrotuubulit stabiliseerivaid ja

destabiliseerivaid aineid, hõlmates muuhulgas taksaane paklitakseel ja

dotsetakseel, vinka-alkaloide nt vinblastiin, eriti vinblastiin-sulfaat, vinkristiin eriti

vinkristiinsulfaat ja vinorelbiin, discodermolide (diskodermoliid) ning epothilones

(epotiloonid) nagu epothilone B ja D. Dotsetakseeli võib manustada näiteks selle 10

turustataval kujul kaubamärgiga TAXOTERE™. Vinblastiinsulfaati võib manustada

näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga VINBLASTIN R.P.™.

Vinkristiinsulfaati võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

FARMISTΪN™.

Käesolevalt kasutatud termin „alküülivad ained“ hõlmab muuhulgas 15

tsüklofosfamiidi, ifosfamiidi ja melfalaani. Tsüklofosfamiidi võib manustada näiteks

selle turustataval kujul kaubamärgiga CYCLOSTIN™. Ifosfamiidi võib manustada

näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga HOLOXAN™.

Termin „histooni deatsetülaasi inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad histooni

deatsetülaasi ja millel on antiproliferatiivne toime. 20

Termin „farnesüül-transferaasi inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad

farnesüül-transferaasi ja millel on antiproliferatiivne toime.

Termin „COX-2 inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad tsükloksügenaas-2

tüüpi ensüümi (COX-2) ja millel on antiproliferatiivne toime, näiteks tselekoksiib

(Celebrex®), rofekoksiib (Vioxx®) ja lumirakoksiib (COX189). 25

Termin „MMP inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad maatriks

metalloproteinaasi (MMP) ja millel on antiproliferatiivne toime.

EE - EP1761505 B1 79

Termin „mTOR inhibiitorid“ tähistab ühendeid, mis pärsivad imetaja

rapamütsiini märklauda (mTOR) ja millel on antiproliferatiivne toime, näiteks

siroliimus (Rapamune®), everoliimus (Certican™), CCI-779 ja ABT578.

Termin „antineoplastilised antimetaboliidid“ hõlmab muuhulgas 5-fluorouratsiili,

tegafuuri, kapetsitabiini, kladribiini, tsütarabiini, fludarabiinfosfaati, fluorouridiini, 5

gemtsitabiini, 6-merkaptopuriini, hüdroksüuureat, metotreksaati, edatreksaati ja

taoliste ühendite soolasid ning lisaks ZD 1694 (RALTITREXED™), LY231514

(ALIMTA™), LY264618 (LOMOTREXOL™) ja OGT719.

Käesolevalt kasutatud termin „plaatina ühendid“ hõlmab muuhulgas karboplatiini,

tsisplatiini ja oksaliplatiini. Karboplatiini võib manustada näiteks selle turustataval 10

kujul kaubamärgiga CARbOPLAT™. Oksaliplatiini võib manustada näiteks selle

turustataval kujul kaubamärgiga ELOXATIN™.

Käesolevalt kasutatud termin „proteiinikinaasi toimet alandavad ühendid ja teised

antiangiogeensed ühendid“ hõlmab muuhulgas ühendeid, mis alandavad

vaskulaarse endoteeli kasvufaktori, (VEGF), epidermaalse kasvufaktori (EGF), c-15

Src, proteiinikinaasi C, trombotsüütidepärase kasvufaktori (PDGF), Bcr-Abl, c-Kit,

Flt-3, insuliini sarnase kasvufaktori I retseptori (IGF-IR) ja tsükliinist sõltuvate

kinaaside (CDK-d) toimet ning antiangiogeensetel ühenditel on lisaks

proteiinikinaasi toime alandamisele veel üks funktsioon.

VEGF aktiivsust alandavad ühendit on eeskätt need, mis inhibeerivad VEGF 20

retseptori, eriti VEGF retseptor-türosiinikinaasi toimet ja mis seonduvad VEGF-le,

ning eriti ühendid, proteiinid ja monoklonaalsed antikehad, mis on üldiselt ja

spetsiifiliselt esitatud patentides WO 98/35958, WO 00/09495, WO 00/27820, WO

00/59509, WO 98/11223, WO 00/27819, WO 01/55114, WO 01/58899 ja EP 0 769

947; need, mida on kirjeldanud M. Prewett et al ajakirjas Cancer Research, 59 25

(1999) 5209-5218, F. Yuan et al ajakirjas Proc. Natl. Acad. Sci. USA, kd 93, lk

14765-14770, detsember 1996, Z. Zhu et al ajakirjas Cancer Res, 58, 1998, 3209-

3214, ning J. Mordenti et al ajakirjas Toxicologic Pathology, kd 27, nr 1, lk 14-21,

1999; patendis WO 00/37502 ja WO 94/10202; Angiostatin™, mida on kirjeldanud

M. S. O'Reilly et al, Cell 79, 1994, 315-328; ja Endostatin™, mida on kirjeldanud 30

M. S. O'Reilly et al, Cell 88, 1997, 277-285;

EE - EP1761505 B1 80

EGF toimet alandavad ühendid on eriti need, mis inhibeerivad EGF retseptorit, eriti

EGF retseptor-türosiinikinaasi toimet, ja EGF-e seonduvad ühendid ning eeskätt

ühendid, mida on üldiselt ja spetsiifilisemalt käsitletud patentides WO 97/02266,

EP 0 564 409, WO 99/03854, EP 0520722, EP 0 566 226, EP 0 787 722, EP 0

837 063, WO 98/10767, WO 97/30034, WO 97/49688, WO 97/38983 ja eriti WO 5

96/33980;

c-Src aktiivsust inhibeerivad ühendid on muuhulgas need, mis inhibeerivad c-Src

proteiin-türosiinikinaasi toimet vastavalt allpool toodule, ja SH2 koostoime

inhibiitorid, nagu on esitatud patentides WO97/07131 ja WO97/08193;

c-Src proteiin-türosiinikinaasi toimet alandavate ühendite seas on muuhulgas 10

ühendid, mis kuuluvad pürroolpürimidiinide, eriti pürrool[2,3-djpürimidiinide,

puriinide, pürasopürimidiinide, eriti püraso[3,4-d]pürimidiinide, pürasopürimidiinide,

eriti püraso[3,4-d]pürimidiinide ja püridopürimidiinide, eriti pürido[2,3-

d]pürimidiinide struktuurklassidesse. Soovitatavalt käsitleb termin ka ühendeid,

mis on esitatud patentides WO 96/10028, WO 97/28161, WO97/32879 ja 15

WO97/49706;

proteiinikinaasi C toimet alandavad ühendid on eeskätt need staurosporine’i

(staurosporiin) derivaadid, mis on esitatud patendis EP 0 296 110 (farmatseutilist

preparaati on kirjeldatud patendis WO 00/48571) ja mille ühendid on

proteiinikinaasi C inhibiitorid; 20

proteiinikinaasi toimet inhibeerivad järgmised konkreetsed ühendid, mida võib ka

kasutada koos käesoleva leiutise ühenditega, on imatiniib (Gleevec®/Glivec®),

PKC412, Iressa™ (ZD1839), PK1166, PTK787, ZD6474, GW2016, CHIR-200131,

CEP-7055/CEP-5214, CP-547632, KRN-633 ja SU5416;

lisaks proteiinikinaasi toime alandamisele lisafunktsiooni omavate 25

antiangiogeensete ühendite seas on nt talidomiid (THALOMID), tselekoksiib

(Celebrex) ja ZD6126.

Käesolevalt kasutatud termin „gonadoreliini agonist“ hõlmab muuhulgas abareliksi,

gosereliini ja gosereliinatsetaati. Gosereliin on toodud patendis US 4,100,274 ja

EE - EP1761505 B1 81

seda võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ZOLADEX™.

Abareliksi võib moodustada, nagu on esitatud nt patendis US 5,843,901.

Käesolevalt kasutatud termin „antiandrogeenid“ hõlmab muuhulgas bikalutamiidi

(CASODEX™), mida võib moodustada nagu on kirjas nt patendis US 4,636,505.

Termin „bengamides“ (bengamiidid) käsitleb bengamide ja nende derivaate, millel 5

on antriproliferatiivsed omadused.

Käesolevalt kasutatud termin „bisfosfonaadid“ hõlmab muuhulgas etidroonhapet,

klodroonhapet, tiludroonhapet, pamidroonhapet, alendroonhapet, ibandroonhapet,

risedroonhapet ja soledroonhapet. „Etidroonhapet“ võib manustada näiteks selle

turustataval kujul kaubamärgiga DIDRONEL™. „Klodroonhapet“ võib manustada 10

näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga BONEFOS™. „Tiludroonhapet“ võib

manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga SKELID™.

„Pamidroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

AREDIA™. „Alendroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul

kaubamärgiga FOSAMAX™. „Ibandroonhapet“ võib manustada näiteks selle 15

turustataval kujul kaubamärgiga BONDRANAT™. „Risedroonhapet“ võib

manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga ACTONEL™.

„Soledroonhapet“ võib manustada näiteks selle turustataval kujul kaubamärgiga

ZOMETA™.

Käesolevalt kasutatud termin „antiproliferatiivsed antikehad“ hõlmab muuhulgas 20

trastusumaabi (Herceptin™), ravim Trastuzumab-DM1, erlotiniibi (Tarceva™),

bevatsisumaab (Avastin™), rituksimaab (Rituxan®), PRO64553 (anti-CD40) ja

antikeha 2C4.

Ägeda müeloidse leukeemia (AML) ravimiseks võib valemi (I) (või selle

mudelvalemi) ühendeid kasutada koos leukeemia standardraviga, eriti koos AML 25

ravimiseks kasutatavate teraapiatega. Täpsemalt võib valemi (I) (või selle

mudelvalemi) ühendeid manustada nt koos farnesüül-transferaasi inhibiitoritega

ja/või teiste AML raviks tõhusate ravimitega nagu daunorubitsiin, adriamütsiin,

Ara-C, VP-16, teniposiid, mitoksantroon, idarubitsiin, karboplatiin ja PKC412.

EE - EP1761505 B1 82

Koodinumbri, üld- või kaubanimetuse põhjal tuvastatud toimeainete struktuuri võib

võtta standardkogumiku tegelikust väljaandest The Merck Index või

andmebaasidest nagu nt rahvusvahelised patendid (nt IMS World Publications).

Eespool nimetatud ühendeid, mida võib kasutada koos valemi (I) (või selle

mudelvalemi) ühendiga, saab valmistada ja manustada vastavalt antud 5

valdkonnas kirjeldatud moel nagu ülal nimetatud dokumentides.

Protseduuri üldtingimused

Kõik siin kirjeldatud etapid on võimalik teostada teadaolevatel tingimustel,

soovitatavalt konkreetselt nimetatud tingimustel lahustite või lahjendajate

puudumisel või tavaliselt juuresolekul, soovitatavalt on need kasutatavate 10

reagentide suhtes inertsed ning suudavad neid lahustada, katalüsaatorite,

tihendusainete või neutraliseerimisvedelike näiteks ioonvahetite, tavaliselt katiooni

vahetite nagu näiteks H+ kujul puudumisel või juuresolekul; reaktsiooni ja/või

reaktantide liigist sõltuvalt tõstetud temperatuuril, näiteks vahemikus alates -100

°C kuni umbes 190 °C, soovitatavalt alates -80 °C kuni umbes 150 °C, näiteks 15

temperatuuril -80 kuni -60 °C, toatemperatuuril -20 kuni 40 °C või kasutatava

lahusti keemispunktil atmosfääri rõhul või suletud anumas, vajadusel rõhu all ja/või

inertses atmosfääri, näiteks argooni või lämmastiku keskkonnas.

Tuleks mainida, et antud peatükis nimetatud konversioonidega analoogsed

reaktsioonid võivad toimuda ka sobivate vahesaaduste tasemel. 20

Protseduuri üksikasjalik kirjeldus

Käesoleva leiutise heteroaromaatseid uureaid võib valmistada antud valdkonnas

teadaolevate meetoditega.

Vastavalt üldisele näidisprotseduurile võib üldvalemi (I) struktuuriga ühendeid

valmistada üldvalemi (VIII) heteroarüülamiini reageerimisel üldvalemi (IX) arüül-25

isotsüanaadiga:

EE - EP1761505 B1 83

Reaktsiooni võib sooritada näiteks aprotoonses lahustis nagu näiteks tolueen.

Näidisprotseduur on esitatud allpool:

Eelistatud variant on järgmine: 5

EE - EP1761505 B1 84

Protsessi lisaetapid

Vastavalt soovile teostatud protsessi lisaetappides võivad lähteühendite

funktsionaalrühmad, mis ei tohiks reaktsioonis osaleda, olla kaitsmata kujul või

kaitstud näiteks ühe või mitme kaitserühmaga eespool „kaitserühmade“ all 5

nimetatud kaitserühmaga. Seejärel kaitserühmad eemaldatakse täielikult või

osaliselt, vastavalt seal kirjeldatud meetodile.

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendi sooli koos soola moodustava rühmaga

võib valmistada iseenesest teadaoleval moel. Valemi (I) (või selle mudelvalemi)

EE - EP1761505 B1 85

ühendite happe liitsooli võib järelikult saada happega töötlemisel või sobiva

aniioonvaheti reagendiga.

Soolad saab tavaliselt konverteerida vabadeks ühenditeks näiteks sobivate

aluseliste ainetega, näiteks leelisemetalli karbonaatide, leelismetalli

vesinikkarbonaatide või leelismetalli hüdroksiidiga, tavaliselt kaaliumkarbonaadi 5

või naatriumhüdroksiidiga töötlemisel.

Stereoisomeersed segud, nt diastereomeeride segusid iseenesest teadaoleval

moel sobivate eraldusmeetoditega saab nende vastavateks isomeerideks

eraldada. Diastereomeersed segud võib eraldada näiteks nende individuaalseteks

diastereomeerideks fraktsioneeriva kristallimise, kromatograafia, lahusti jaotamise 10

ja sarnaste protseduuridega. Antud eraldamine võib toimuda ka lähteühendi või

valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendite tasandil. Enantiomeerid võib eraldada

diastereomeersete soolade moodustumisega, näiteks soola moodustamisel

enantiomeer-puhta kiraalse happega või kromatograafiaga, näiteks HPLC-ga

kromatograafilisi substraate koos kiraalsete ligandidega kasutades. 15

Vesiniku olemasolul saab leiutise ühendi konverteerida vastavaks ühendiks,

kusjuures R3 või Rz on madalam alküül, reageerides nt madalama alküüli diaso-

ühendiga, eriti diasometaaniga inertses lahustis soovitatavalt väärismetalli

katalüsaatori ja eriti disperssel kujul, nt vase või väärismetallisoola, nt vaskkloriidi

või vask(ll)sulfaadi juuresolekul. Samuti on võimalik reaktsioon madalamate 20

alküülhalogeenidega või teise lahkuva rühmaga, mis kannavad madalamaid

alkaane, nt tugeva orgaanilise sulfoonhappega nagu madalam alkaansulfoonhape

(mis on soovi korral asendatud halogeeniga nagu fluor), aromaatne sulfoonhape,

näiteks asendamata või asendatud benseensulfoonhape, kus asendajad on

soovitatavalt valitud madalama alküüli nagu metüül, halogeeni nagu broom ja/või 25

nitro seast, esterdatud madalamaid alküülalkohole, mis on nt metaansulfoonhappe

või p-tolueen-sulfoonhappega esterdatud. Alküülimine toimub amiidide puhul

tavalistes tingimustes, eriti vesilahuses ja/või polaarsete lahustite, tavaliselt

alkoholide nagu näiteks metanool, etanool, isopropanool või etüleenglükool või

dipolaarsete aprootiliste lahustite nagu nt tetrahüdrofuraan, dioksaan või 30

dimetüülformamiid juuresolekul, sobivusel happeliste või aluseliste katalüsaatorite

juuresolekul enamasti temperatuuridel alates umbes 0 °C kuni vastava

EE - EP1761505 B1 86

reaktsioonimikstuuri keemispunktini, soovitatavalt vahemikus 20 °C ja tagasijooksu

temperatuur ning vajadusel tõstetud rõhul nt suletud tuubis ja/või inertses gaasis,

enamasti lämmastikus või argoonis.

Soolad võivad olla kõikides lähteühendites ja üleminevates ainetes, kui need

sisaldavad soola moodustavaid rühmasid. Soolad võivad olla kohal taoliste 5

ühendite reaktsiooni käigus tingimusel, et see reaktsiooni ei häiri.

Reaktsiooni kõikides etappides võib tekkivad isomeersed segud eraldada nende

individuaalseteks isomeerideks, nt diastereomeerideks või enantiomeerideks, või

isomeeride mis tahes segudeks, nt ratsemaatideks või diastereomeerseteks

segudeks. 10

Leiutis käsitleb ka neid protsesse, milles alustatakse ühendist, mis igal etapil on

saadav üleminekuainena, ja teostakse puuduvad etapid, või protsess

katkestatakse mis tahes etapil, lähtematerjal moodustakse reaktsioonitingimustel,

nimetatud lähtematerjali kasutakse reaktiivse derivaadi või soola kujul või

toodetakse leiutisele vastavate meetoditega saadav ühend ning nimetatud ühendit 15

töödeldakse in situ. Eelistatud variandis alustatakse lähtematerjalidest, mis

annavad eespool kirjeldatud ühendid nagu eelistatakse, eeskätt nagu eriti

eelistatakse, peamiselt eelistatakse ja/või kõige enam eelistatakse.

Eelistatud variandis valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühend valmistatakse

vastavalt või analoogselt näidetes määratletud protseduuridega ja protseduuri 20

etappidega.

Valemi (I) (või selle mudelvalemi) ühendid, sealhulgas nende soolad on saadavad

ka hüdraatide kujul või nende kristallid võivad hõlmata näiteks kristallisatsiooniks

kasutatud lahustit (esinevad solvaatidena).

NÄITED 25

Järgnevad näited on mõeldud leiutise illustreerimiseks selle ulatust piiramata.

Temperatuuri mõõdetakse Celsiuse kraadides. Kui ei ole teisiti sätestatud, toimub

reaktsioon toatemperatuuril N2 atmosfääris.

EE - EP1761505 B1 87

Rf väärtused, mis näitavad iga aine liigutatud distantsi ja eluendi frondi distantsi

suhet, määratakse silikageeli õhukese kihi plaatidel (Merck, Darmstadt,

Saksamaa) õhukese kihi kromatograafiaga vastavalt nimetatud lahustisüsteeme

kasutades.

5

Kõige sobivamaid aniliine on kirjeldatud patendis WO 03/099771 või saab

valmistada analgoogselt siin näidiseks toodud derivaatidega. Kõiki teisi on mujal

kirjeldatud.

Üldine sünteesiskeem:

10

EE - EP1761505 B1 88

HPLC tingimused

Gradient A: tehti Watersi süsteemil, mis oli varustatud firma CTC Analytics

automaatproovivõtjaga HTS PAL, 515 pumbaga ja 996 DAD detektoriga, mis

töötab 210nm juures. Kolonn: CC70/3 Nucleosil 100-3 C18 (3µ, 70x3m, Macherey-

Nagel, tellimuse nr 721791,30), temperatuur: 45 °C, vool: 1,2ml min-1. Eluendid: A: 5

Vesi + 0,2% H3PO4 (85%, (Merck 100552) + 2% Me4NOH, (10%, Merck 108123),

B: Atsetonitriil + 20% vesi + 0,1% H3PO4 (85%) + 1% Me4NOH (10%). Gradient:

0% B kuni 95% B 6,6 min jooksul, seejärel 95% B 4,4 min.

Gradient B: Lineaarne gradient 20-100% CH3CN (0,1%TFA) ja H2O (0,1% TFA) 7

min jooksul + 2 min 100% CH3CN (0,1%TFA); tuvastamine 215nm juures, 10

voolukiirus 1mL/min temperatuuril 30 °C. Kolonn: Nucleosil 100-3 C18

(125x4,0mm).

Gradient C: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-

Nucleosil (Interchrom UP3ODB-5QS, Optisphere 3µM ODB). Tuvastus UV

absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud minutites. 15

Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 20% → 100% b) sees a) 14 min + 5 min 100% a),

a): Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.

Gradient D: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-



Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 15% → 100% b) sees a) 2,25 min + 1,25 min

100% a), a): Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.

Gradient E: Kolonn: (50x4,6mm), millele on lisatud pöördfaasiline materjal C18-



Voolukiirus: 2ml/min. Gradient: 5% → 60% b) sees a) 9 min + 7 min 60% a), a):

Atsetonitriil + 0,1% TFA; b): vesi + 0,1% TFA.

Gradient F: Kolonn: (125x4mm), millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18

AB. Tuvastus UV absorptsiooniga 215nm juures. Retentsiooniajad (tR) on antud

minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min. Lineaarne gradient: 5%-100% CH3CN (0,1% 30

EE - EP1761505 B1 89

TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min

jooksul.

Gradient G: Kolonn: (125x4mm), millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18


minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min. Lineaarne gradient: 10%-100% CH3CN (0,1% 5

TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min.

Gradient H: Kolonn: (125x4 mm) millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18


minutites. Voolukiirus: 1,5ml/min.

Lineaarne gradient: 30%-100% CH3CN (0,1% TFA) ja H2O (0,1% TFA) 5 min 10

jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 1 min.

Gradient I: Kolonn: (250x4mm) millele on lisatud materjal Nucleosil 100-5 C18


minutites. Voolukiirus: 2ml/min. Lineaarne gradient: 2%-100% CH3CN (0,1% TFA)

ja H2O (0,1% TFA) 10 min jooksul, seejärel 100% CH3CN (0,1% TFA) 3 min. 15

Gradient J: Lineaarne gradient 20-100% CH3CN 5 min jooksul + 1,5 min 100%

CH3CN (0,1% TFA); tuvastus 215nm juures, voolukiirus 1ml/min temperatuuril 30

°C. Kolonn: Nucleosil 100-3 C18 (70x4,0mm).

Lühendid

Ac atsetüül 20

AcCN atsetonitriil

Anal. elementanalüüs (näidatud aatomite jaoks, erinevus arvutatud ja

mõõdetud väärtuse < 0,4% vahel)

Soolvesi naatriumkloriidi küllastunud vesilahus

konts. kontsentreeritud 25

p päev(ad)

DCM diklorometaan

DIPE diisopropüüleeter

DIPEA N,N-diisopropüületüülamiin

EE - EP1761505 B1 90

DMAP dimetüülaminopüridiin

DMEU 1,3-dimetüülimidasolidiin-2-oon

DMF dimetüülformamiid

DMSO dimetüülsulfoksiid

EE etüülatsetaat 5

ESI-MS elektronpihusti ionisatsiooni massispektromeetria

Eeter dietüüleeter

EtOAc etüülatsetaat

EtOH etanool

Et3N trietüülamiin 10

Nd näide

h tund(id)

HATU O-(7-asobensotriasool-1-üü])-1,1,3,3-tetrametüüluroonium

heksafluorofosfaat

HPLC kõrgkvaliteetne vedelikkromatograafia 15

Heks. heksaanid

L liiter(id)

Me etüül

MeOH metanool

min minut(id) 20

S.p. sulamispunkt

MPLC keskmise rõhuga vedelikkromatograafia

- Combi Flash süsteem: normaalse faasiga SiO2

- Gilson süsteem: pöördfaasiline Nucleosil C18 (H2O/CH3CN + TFA), üldiselt saadi

toode vaba alusena pärast NaHCO3-ga neutraliseerimist 25

MS massispekter

NEt3 trietüülamiin

NMP N-metüül-pürrolidinoon

NMR tuumamagnetresonantsspektroskoopia

Pd(PhCN)2CI2 bis(bensonitriil)pallaadium(II)kloriid 30

Rf retentsioonifaktor (TLC)

RT toatemperatuur

küll. küllastunud

EE - EP1761505 B1 91

TBME tert-butüül-metüüleeter

TFA trifluoroäädikhape

THF tetrahüdrofuraan

TLC õhukese kihi kromatograafia

tR= retentsiooniaeg (HPLC) 5

tri-fosgeen bis(triklorometüül)karbonaat

Preparaadid

Näidete 76, 95, 171-195, 197-215, 216 (ühendid 1-54) ja 227-230 ühendid on

toodud võrdluseesmärgil.

Preparaat 1: 2,6-dikloro-3-metoksü-isotsüanaat 10

2,6-dikloro-3-metoksüaniliini lahusele (0,25g, 1,30mmol, 1,0 ekviv.) dioksaanis

(7,5ml) lisatakse süstlaga 20%-list fosfogeeni lahust tolueenis (0,69ml, 1,30mmol,

1,0 ekviv.). Helepruuni reaktsioonimikstuuri segatakse lämmastiku keskkonnas öö

jooksul toatemperatuuril. Saadud selge lahus aurustatakse kõrgvaakumis,

kasutades pöördaurustit vannitemperatuuril 45 °C, et anda pruun õli, mis seistes 15

tahkub: 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ: 3,90 (s, 3H, OMe), 6,72 (d, 1H, Ar-H4), 7,27

(d, 1H, Ar-H5).

2,6-dikloro-3-metoksüaniliin

2,4-dikloro-3-aminofenool vesinikkloriidi lahusele (GLSynthesis, 7,70g, 35,9mmol,

1,0 ekviv.) atsetoonis lisatakse väikestes portsjonites pulbrilist kaaliumhüdroksiidi 20

85% (9,48g, 143,6mmol, 4,0 ekviv.). Seejärel lisatakse dimetüülsulfaati (5,13ml,

53,9mmol, 1,5 ekviv.) sellisel kiirusel, et sisetemperatuur ei tõuse üle 30 °C.

Pärast 1 h toatemperatuuril segamist lisatakse vett (50ml) ja segamist jätkatakse

veel üks tund. Lahusti aurustatakse ja jääk jaotatakse etüülatsetaadi (150ml) ja

vee (100ml) vahel. Orgaaniline kiht eemaldatakse, kuivatatakse Na2SO4-l ja 25

aurustatakse, et anda kollane õli. Destilleerimine seadmega Kugelrohr annab

soovitud toote värvitu õlina: k.p. 150 ºC/0,3mbar, HPLC: tR=5,61 min (puhtus:

90%, gradient A)1 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ: 3,87 (s, 3H, OMe)1 4,49 (br s, 2H,

NH2), 6,30 (d, 1H, Ar-H4), 7,11 (d, 1H, Ar-H5).

EE - EP1761505 B1 92

Preparaat 2: 2,6-dikloro-3,5-dimetoksüaniliin

N-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-atsetamiidi lahusele (6,72g, 25,4mmol) etanoolis

(400ml) lisatakse 3M KOH (134ml). Seejärel lastakse reaktsioonimikstuuril 90 h

tagasi voolata. Pärast jahutmist lisatakse intensiivselt segades tilkhaaval vett

(270ml). Moodustunud sete filtreeritakse välja, pestakse (1xEtOH/vesi 1:1, 50ml, 5

1xvesi, 100ml) ja kuivatatakse öö jooksul vaakumis temperatuuril 50 ºC.

Kõnealune ühend saadi värvitute kristallidena: HPLC: tR=5,43 min (puhtus: >99%,

gradient A), ESl-MS: 221,9/223,9/225,8 [MH]+, 400MHz 1H-NMR (CDCI3) δ:3,89

(s, 6H, 2xOMe), 4,56 (br s, 2H, NH2), 6,03 (s, 1H, Ar-H4).

N-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-atsetamiid 10

Sulfurüülkloriidi (26,9mL, 325mmol, 1,93 ekviv.) lisatakse (7 min jooksul) külmale

(0 ºC) N-(3,5-dimetoksüfenüül)-atsetamiidi suspensioonile (32,9g, 169mmol)

AcCN-is (500ml) inertses atmosfääris. Kollakal saadusel lastakse 30 min

seguneda ja seda karastatakse tilkhaaval naatriumbikarbonaadi küllastunud

vesilahuse (250ml) lisamisega. Saadud sete kogutakse vaakumfiltreerimisega, 15

seda pestakse veega (300ml) ja see kuivatatakse, et anda 20g soovitud toodet (1.

partii). Filtraati lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega

(300ml) ja ekstraktitakse EE-ga (2x300ml). Orgaanilist faasi pestakse vee ja

soolalahusega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja

kontsentreeritakse. Jääki puhastatakse silikageeli kolonn-kromatograafiaga 20

(EE/Heks.,1:1 → 2:1 ), et anda 8,8g toodet (2. partii). 1. ja 2. partii ühendatakse ja

neid segatakse heksaanis. Tahkis kogutakse filtreerimisel, pestakse heksaaniga ja

kuivatatakse, et anda 25,8g kõnealust ühendit valge tahkisena. ESI-MS:

264,0/266,0 [MH]+.

Preparaat 3: N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid 25

N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi suspensiooni (9,91g,

30,6mmol) ja 10% Pd/C (990mg) etanoolis (180ml) hüdrogeenitakse atmosfääri

rõhul ja toatemperatuuril. 2 h pärast on reaktsioon valmis, katalüsaator

eemaldatakse läbi tseliidi filtreerimisel ning filtraat aurustatakse kuivaks.

Toorprodukti rekristallisatsioon etüülatsetaadist/heksaanidest, millele järgnes öö 30

EE - EP1761505 B1 93

jooksul vaakumkuivatamine temperatuuril 45 °C, annab kõnealuse ühendi

kohevate nõeljate osakestena: HPLC: tR=5,38 min (puhtus: >99%, gradient A),

ESI-MS: 295,3 [MH]+

N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

4-metüül-3-nitroaniliini (5g, 32,2mmol, 1,0 ekviv.) ja trietüülamiini (5,38ml, 5

38,6mmol, 1,2 ekviv.) lahusele diklorometaanis (100ml) lisatakse 30 min jooksul 3-

tri-fluorometüülbensoüülkloriidi lahust (33,8mmol, 1,05 ekviv.). Moodustunud

suspensiooni segatakse 1 h toatemperatuuril. Seejärel lahjendatakse

reaktsioonimikstuuri diklorometaaniga (800ml) ja ekstraktitakse veega (100ml), 2M

veepõhise Na2CO3-ga (100ml), 2M HCI-ga (100ml) ja veega (100ml). Orgaaniline 10

kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse koguseni 100ml ja seda lahjendatakse

heksaanidega (100ml). Sete filtreeritakse välja, seda pestakse

heksaanidega/diklorometaaniga 1:1 ja heksaanidega. Vaakumkuivatamine öö

jooksul toatemperatuuril annab helekollased peenikesed nõeljad osakesed: HPLC:

tR=6,72 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 325,2 [MH]+ 15

Preparaat 4: 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoehape

Etüül 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoaadi lahusele

(7,23g, 21,1mmol, 1,0 ekviv.) etanoolis (40ml) lisatakse 1M NaOH (30,6mL,

30,6mmol, 1,4 ekviv.). Pärast 2 h toatemperatuuril segamist saadi selge

helekollane lahus. Segu aurustatakse koguseni 30ml. Seejärel viiakse lahuse pH 20

1M HCI lisamisega 7-le ja lahusti eemaldatakse. Jääki töödeldakse kolm korda

tolueenis (70ml) ja see aurustati. Toormaterjal lahustatakse etanoolis/THF-s 1:9

(150ml), filtreeritakse, aurustatakse, peenestatakse etüülatsetaadiga ja

kuivatatakse vaakumis temperatuuril 60 °C öö jooksul, et anda beež pulber:

HPLC: tR=3,61 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 303,3 [MH]+. 25

Etüül 4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensoaat

N-metüülpiperasiini lahusele (5,8g, 57,9mmol, 1,0 ekviv.) tetrahüdrofuraanis

(225ml), mis sisaldas peeneks jahvatatud veepõhist kaaliumkarbonaati (10,4g,

75,2mmol, 1,3ekviv.), lisatakse intensiivsel mehaanilisel segamisel 20 min jooksul

etüül 4-bromometüül-3-trifluorometüülbensoaadi lahust (18,0g, 57,9mmol, 1,0 30

EE - EP1761505 B1 94

ekviv.) tetrahüdrofuraanis. Segamist jätkatakse 20 h toatemperatuuril. Saadud

suspensioon filtreeritakse ja filtraat aurustatakse, et anda pruun õli. Toorprodukt

puhastatakse mõõdukal survel kromatograafiaga (290g silikageel, gradient: TBME

EtOH/TBME-sse 1:4 30 min jooksul, seejärel 25% NH3/EtOH/TBME 1:19:80 60

min). Kõnealust ühendit sisaldavad fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse, et 5

anda kollane õli: HPLC: tR=4,75 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 331,4

[MH]+.

Etüül 4-bromometüül-3-trifluorometüül-bensoaat

Etüül 4-metüül-3-trifluorometüülbensoaadi (25,19g, 108,5mmol, 1,0 ekviv.), N-

bromosuktsiinimiidi (19,94g, 112,02mmol, 1,03 ekviv.) ja bensoüülperoksiidi 10

(0,21g, 0,83mmol, 0,75mol%) segu kuumutatakse tagasivooluni ja valgustatakse 7

h 100W-se päevavalguslambiga. Pärast toatemperatuurile jahtumist moodustunud

suktsiinimiid filtreeritakse välja. Filtraat aurustatakse kuivaks, andes kollase õli.

Kiirkromatograafia (TBME/heksaanid) annab värvitu õli, mis seismisel tahkub:

HPLC: tR=7,17 min (puhtus: 97%, gradient A), TLC: Rf=0,30 (TBME/heksaanid 15

1:9).

Etüül 4-metüül-3-trifluorometüülbensoaat

Kommertsiaalselt kättesaadava 4-metüül-3-trifluorometüülbensoehappe (24,5g,

120mmol) ja konts. väävelhappe (6,5ml) lahusel kuivas etanoolis (245ml) lastakse

23 h tagasi voolata. Pärast toatemperatuurile jõudmist lahusti aurustatakse ja jääk 20

neutraliseeritakse küllastunud NaHCO3 vesilahuse lisamisega. Segu ekstraktitakse

etüülatsetaadiga (3x40ml). Orgaanilised ekstraktid ühendatakse, kuivatatakse

Na2SO4-l ja aurustatakse kuivaks, et anda kahvatukollane õli: HPLC: tR=7,15 min

(puhtus: >96%, gradient A), ESI-MS: 233,3 [MH]+.

Näide 1: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-25

üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 95

2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi lahusele (preparaat 1, 52,3mg,

0,24mmol, 1,2 ekviv.) tolueenis (2,5ml) lisatakse N-metüül-N’-[4-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (59,7mg, 0,2mmol, 1,0 ekviv.).

Saadud suspensiooni segatakse 17 h argooni keskkonnas temperatuuril 110 °C.

Pärast jahtumist toorprodukt filtreeritakse välja ja puhastatakse 5

kiirkromatograafiaga (100% DCM kuni 5% MeOH-ks DCM-is 35 min jooksul).

Produkti sisaldavad fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääk

peenestatakse eetriga (2ml) ja seda töödeldakse ultraheliga homogeense

suspensiooni saamiseni. Sete filtreeritakse välja ja kuivatatakse vaakumis

temperatuuril 60 °C öö jooksul, et anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: s.p. 10

161,5-163 °C, HPLC: tR=5,07 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:

516,6/518,5/520,4 [MH]+.

N-metüül-N-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüüll-pürimidiin-4,6-diamiin

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (1,65g, 11,5mmol, 1,1 ekviv.) ja

kommertsiaalselt kättesaadava 4-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (2,0g, 15

10,5mmol, 1,0 ekviv.) lahust vee (4ml) ja jäise äädikhappe (16ml) segus

kuumutatakse 16 h sisetemperatuurini 100 °C. Pärast jahtumist lahusti

aurustatakse. Jääki töödeldakse metanoolis (50ml) ja tehakse aluseliseks 25%-

lise NH3 vees lisamisega. Sellele lisatakse silikageeli (11g) ja lahusti aurustatakse.

Ränidioksiidi adsorbeerinud toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (A: TBME; B: 20

MeOH-NH3 99:1; gradient: 5% B -> 25% B 180 min jooksul). Produkti sisaldavad

fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääk peenestatakse eetriga.

Toode filtreeritakse välja, pestakse eetriga ja kuivatatakse öö jooksul vaakumis

temperatuuril 50 °C, et anda kõnealune ühend kahvatukollase pulbrina: tR=3,04

min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 299,3 [MH]+. 25

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin

Antud materjal valmistati kirjanduses avaldatud modifitseeritud protseduuri

kohaselt (J. Appl. Chem. 1955, 5, 358): kommertsiaalselt kättesaadava 4,6-

dikloropürimidiini lahusele (20g, 131,6mmol, 1,0 ekviv.) isopropanoolis (60ml)

lisatakse 33% metüülamiini etanoolis (40,1ml, 328,9mmol, 2,5 ekviv.) kiirusel, mille 30

puhul sisetemperatuur ei tõuse üle 50 °C. Lisamise lõppemise järel segatakse

EE - EP1761505 B1 96

reaktsioonimikstuuri 1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse vett (50ml) ja

moodustunud suspensiooni jahutatakse jäävannis temperatuurini 5 °C. Settinud

toode filtreeritakse välja, seda pestakse külma isopropanooli/veega 2:1 (45ml) ja

veega. Kogutud materjal kuivatatakse vaakumis öö jooksul temperatuuril 45 °C, et

anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: tR=3,57 min (puhtus: >99%, gradient A), 5

ESI-MS: 144,3 /146,2 [MH]+.

Näide 2: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{4-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

2,6-dikloro-3,5-dimetoksüaniliini lahusele (preparaat 2, 74mg, 0,34mmol, 1,25 10

ekviv.) dioksaanis lisatakse 20%-list fosfogeeni lahust tolueenis (191µl, 0,36mmol,

1,35 ekviv.) argooni keskkonnas. Reaktsioonimikstuuri segatakse veel 6 h

toatemperatuuril argooni keskkonnas. Seejärel lahusti aurustatakse ja värvitut

kristalset jääki töödeldakse kuivas tolueenis (2,5ml). Pärast N-metüül-N’-[4-(4-

metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini lisamist (vaata näidet 1, 15

1,80mg, 0,27mmol, 1,0 ekviv.) segatakse suspensiooni 36 h temperatuuril 70 °C

argooni keskkonnas. Pärast jahtumist filtreeritakse sete välja, seda pestakse

tolueeniga, metanooli/eetri 1:1 ja eetriga, et anda beež pulber. Toorprodukt

puhastatakse kiirkromatograafiaga (1% MeOH DCM-is 16% MeOH-ks DCM-is 30

min jooksul). Toodet sisaldavad fraktsioonid ühendatakse, aurustatakse ja 20

peenestatakse eetriga. Sete filtreeritakse välja, seda pestakse (1x külm

metanool/eeter 1:1, 1x eeter) ja see kuivatatakse öö jooksul vaakumis

temperatuuril 45 °C, et anda kõnealune ühend värvitu pulbrina: s.p. 221 °C

(lagunev), ESI-MS: 546,1/548,0/550,0 [MH]+.

Järgides näidete 1 ja 2 protseduuri, aga kasutades sobivaid lähtematerjale, võib 25

valmistada näited 3:

Näide 3: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-


EE - EP1761505 B1 97

Värvitu pulber, s.p. 157-160 ºC, ESI-MS: 546,1/547,8/549,9 [MH]+.

Näide 4: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül)-uurea

5

Värvitu pulber, HPLC: tR=3,84 min (puhtus: >99%, gradient B), ESI-MS:

472/474/476 [MH]+.


pürimidiin-4-üül}-uurea

10

Beež pulber, s.p. 209-212 °C, TLC: Rf=0,36 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1),

ESI-MS: 472/474/476 [MH]+.

Näide 6: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

15

Värvitu pulber, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1), HPLC: tR=10,39

min (puhtus: 98%, gradient C), ESI-MS: 452/454 [MH]+.

EE - EP1761505 B1 98

Näide 7: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino}-pürimidiin-4-üül)-uurea

Värvitu pulber, TLC: Rf=0,29 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1), HPLC: tR=7,91 min

(puhtus: 99%, gradient C), ESI-MS: 452/454 [MH]+.

5

Näide 8: 1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


Beež pulber, HPLC: tR=4,52 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 434,4 [MH]+.

Näide 9: 1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-10


Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=4,67 min


Näide 10: 1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-nnetüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-15


Värvitu pulber, HPLC: tR=5,62 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS:

472,3/474,2 [MH]+.

20

EE - EP1761505 B1 99

Näide 11: 1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-(6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-



472,4/474,2 [MH]+. 5

Näide 12: 1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül)-uurea


(puhtus: 90%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 10

Näide 13: 1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-



(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 464,4 [MH]+. 15

Näide 14: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-

(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea

EE - EP1761505 B1 100



Näide 15: 1-|6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-3-

(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea

5

Värvitu pulber, HPLC: tR=4,72 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 494,5

[MH]+.



10



Näide 17: 1-(2,4-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-


15


[MH]+.


aminoi-pürimidiin-4-üül)-uurea

20

EE - EP1761505 B1 101




amino]-pürimidiin-4-üüll-uurea

5


[MH]+.

Näide 20: 1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea

10


[MH]+.

Näide 21: 1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


15


[MH]+.

Näide 22: 1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-


EE - EP1761505 B1 102



Näide 23: 1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

arnino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5



Näide 24: 1-(3-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10


(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 468,3/470,4 [MH]+.





Näide 26: 1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüül-aminol-pürimidiin-4-üül}-uurea 20

EE - EP1761505 B1 103

Helehall pulber, HPLC: tR=4,87 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 448,4

[MH]+.

Näide 27: 1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5





Värvitu pulber, HPLC: tR=5,35 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-

MS:468,3/470,4 [MH]+.

Näide 29: 1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-



468,4/470,5 [MH]+.

EE - EP1761505 B1 104



Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,32 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC: tR=5,34






Näide 32: 1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-




Näide 33: 1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-



min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 452,4 [MH]+. 20

EE - EP1761505 B1 105

Näide 34: 1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-(6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea



Näide 35: 1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül}-

uurea


min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 478,4 [MH]+. 10

Näide 36: 1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


Värvitu pulber, TLC: Rf=0,30 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=4,83 min (puhtus:

>100%, gradient A)1 ESI-MS: 502,6/504,4/506,4 [MH]+. 15

Näide 37: 1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 106

Kahvatukollane pulber, TLC: Rf=0,63 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=4,84 min

(puhtus: 89%, gradient A), ESI-MS: 533,6/535,5/537,5 [MH]+.

Näide 38: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-

uurea

5

Värvitu pulber, TLC: Rf=0,47 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1 ), HPLC: tR=5,21 min


Näide 39: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-

uurea

10


400,4/402,4 [MH]+.

Näide 40: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


15


(puhtus: >99%, gradient A)1 ESI-MS: 498,4/500,2 [MH]+.

Näide 41: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-

1-üül)-fenüül-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 107



Näide 42: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5



Näide 43: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-


Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (TBME/MeOH 30:70), HPLC: tR=5,38 min (puhtus:

>99%, gradient A), ESI-MS: 487,4/489,4 [MH]+.

Näide 44: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-


Värvitu pulber, HPLC: tR=5,30 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 529,4/531,3

[MH]+.

EE - EP1761505 B1 108

Näide 45: 1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-



>99%, gradient A), ESI-MS: 529,4/531,4 [MH]+. 5

Näide 46: 3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-



98%, gradient A), ESI-MS: 492,2 [MH]+. 10

Näide 47: 3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-




Näide 48: 3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 109


(puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 478,4 [MH]+.

Näide 49: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-

4-üül)-uurea

5


[MH]+.

Näide 50: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-

1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

10


[MH]+.

Näide 51 : 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-

1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

15



Näide 52: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-

1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 110


90%, gradient A), ESI-MS: 540,5/542,4 [MH]+.

Näide 53: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 5



Näide 54: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-




Näide 55: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-

üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15



EE - EP1761505 B1 111

Näide 56: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-tiofeen-2-üülmetüül-uurea



Näide 57: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-

1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea



Näide 58: 3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-1-

(2-püridiin-2-üül-etüül)-uurea


[MH]+. 15

Näide 59: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-


EE - EP1761505 B1 112

Kollane vaht, TLC: Rf=0,26 (TBME/MeOH 40:60), HPLC: tR=5,37 min (puhtus:

96%, gradient A), ESI-MS: 530,1/532,0/534,0 [MH]+.

Näide 60: 3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-

1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5




1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 10




1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 15

Beež pulber, HPLC: tR=5,14 min (puhtus: 93%, gradient A), ESI-MS:

529,2/531,0/533,1 [MH]+.

Näide 63: 3-(2,6-dikloro-3-metrioksü-fenüül)-1-(6-metoksü-püridiin-3-üülmetüül)-1-

{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 20

EE - EP1761505 B1 113


>99%, gradient A), ESI-MS: 623,0/625,5/627,3 [MH]+.

Näide 64: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-

piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5


>99%, gradient A), ESI-MS: 588,5/590,1/592,2 [MH]+.

Näide 65: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-

uurea 10

Beež pulber, s.p. 233-233 °C, TLC: Rf=0,55 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1),

ESI-MS: 319/321 [MH]+.

Näide 66: (2,6-dikloro-fenüül)-karbaamhape 4-{6-{3-(2,6-dikloro-fenüül)-ureido]-

pürimidiin-4-üülamino}-tsükloheksüülester 15

Värvitu pulber, s.p. 222-224 °C, ESI-MS: 582/584/586 [MH]+

EE - EP1761505 B1 114

Näide 67: 1-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea

Värvitu pulber, s.p. 218-220 °C, HPLC: tR=9,92 min (puhtus: 100%, gradient C).

Näide 68: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea

5

Värvitu pulber, s.p. 203-204 °C, ESI-MS: 340/342/586 [MH]+.

Näide 69: 1-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea

Helekollane pulber, s.p. 189-191 °C, ESI-MS: 535/537/539 [MH]+. 10

Näide 70: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


Helekollane pulber, s.p. 178-180 °C, ESI-MS: 481/483 [MH]+.

EE - EP1761505 B1 115

Näide 71: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


Värvitu pulber, s.p. 183-185 °C, ESI-MS: 501/503 [MH]+.

Näide 72: 1-(2,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-5




(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea 10



(2,4,5-trikloro-fenüül}-uurea

15

EE - EP1761505 B1 116




Värvitu pulber, s.p. 260-262 °C, ESI-MS: 472/474 [MH]+. 5

Näide 76: 1-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,3-dikloro-fenüül)-1-[4-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-fenüül]-uurea


Näide 77: 1-(2,3-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-10



Näide 78: 1-(5-kloro-2-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


EE - EP1761505 B1 117

Värvitu vaik, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3 350:50:1 ), HPLC: tR=13,25 min

(puhtus: 100%, gradient E)1 ESI-MS: 468/470 [MH]+.

Näide 79: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-



Näide 80: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


10


Näide 81: 1-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-


Värvitu pulber, s.p. 222-225 °C, ESI-MS: 535/537/539 [MH]+ 15

EE - EP1761505 B1 118

Näide 82: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-



Näide 83: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-5



Näide 84: 1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

3-(2,4,6-trikloro-fenüül}-uurea 10

Kollakas pulber, s.p. 194-196 °C, ESI-MS: 520/522/524 [MH]+.

Näide 85: 1-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-


15

EE - EP1761505 B1 119

Amorfne aine, s.p. 165-175 °C, TLC: Rf=0,61 (DCM/MeOH/25% NH3 150:50:1),

HPLC: tR=8,63 min (puhtus: 98,8%, gradient C), ESI-MS: 534/536/538 [MH]+.


(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea

5

Kollakas amorfne aine, s.p. 138-142 °C, TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH/25% NH3

350:50:1 ), HPLC: tR=8,92 min (puhtus: 99%, gradient C), ESI-MS: 506/508/510

[MH]+.

Näide 87: 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea 10


Näide 88: 1-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,4,6-

trikloro-fenüül)-uurea

15


Näide 89: 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dirnetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-3-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-uurea

EE - EP1761505 B1 120

Beež pulber, s.p. 218-220 °C, TLC: Rf=0,74 (etüülatsetaat/metanool 95:5), HPLC:

tR 13,92 min (puhtus: 93,9%, gradient C), ESI-MS: 490/492 [MH]+.

Näide 90: 1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüül-

amino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 5

Värvitu pulber, s.p. 149-152 °C, TLC: Rf=0,22 (etüülatsetaat/metanool 95:5),

HPLC: tR=7,77 min (puhtus: 95,2%, gradient C), ESI-MS: 376/378 [MH]+.

Näide 91 : 1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea 10

Värvitu pulber, s.p. 211-212 °C, HPLC: tR=2,63 min (puhtus: 97,9%, gradient D),

ESI-MS: 510/512 [MH]+.

Näide 92: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-uurea 15

EE - EP1761505 B1 121

Amorfne aine, TLC: Rf=0,28 (etüülatsetaat/metanool 95:5), HPLC: tR=13,54 min

(puhtus: 100%, gradient C), ESI-MS: 396/398 [MH]+.

Näide 93: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


5

Beež pulber, HPLC: tR=4,17 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 438/440

[MH]+.

Näide 94: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


10

Värvitu pulber, HPLC: tR=4,23 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 482/484

[MH]+.

Näide 95: 1-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-kloro-fenüül)-1-[4-(3-dietüülamino-

propoksü)-fenüül]-uurea

15


[MH]+.

EE - EP1761505 B1 122

Näide 96: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


Beež pulber, HPLC: tR=3,93 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 503/505

[MH]+. 5

Näide 97: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


Valge pulber, HPLC: tR=4,29 min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS: 513/515

[MH]+. 10

Näide 98: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-



[MH]+. 15

Näide 99: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülarnino]-


EE - EP1761505 B1 123


[MH]+.

Näide 100: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-uurea 5


[MH]+.

Näide 101: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-


Värvitu pulber, HPLC: tR=4,55 min (puhtus: 100%, gradient B)1 ESI-MS: 499/501

[MH]+.

Näide 102: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-


EE - EP1761505 B1 124


[MH]+.

Näide 103: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-


5


[MH]+.

Näide 104: 1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-{4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-


10


[MH]+.

Näide 105: 1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-

fenüül)-uurea

15

A. N-(4-dietüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

6-kloro-pürimidiin-4-üülamiini (0,65g, 5mmol), 4-amino-N,N-dietüülaniliini (0,82ml,

5mmol), 2-propanooli (5ml) ja HCl konts. (0,225mL, ~2,5mmol) segu loksutatakse

36 h temperatuuril 90 °C. Pärast toatemperatuurile jahtumist jaotatakse

reaktsioonisegu poolküllastunud K2CO3 lahuse ja etüülatsetaadi vahel. 20

EE - EP1761505 B1 125

Moodustunud sete filtreeritakse välja, seda pestakse H2O-ga ja etüülatsetaadiga

ning kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Hallikas tahkis, HPLC: tR=2,37 min (gradient F), ESI-MS: 258,3 [MH]+.

B. 1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-fenüül)-uurea

N-(4-dietüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (257,4mg, 1mmol), 2,6-5

difluorofenüülisotsüanaadi (170,6mg, 1,1mmol) segu kuivas dioksaanis (4 ml)

loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 °C. Pärast lahusti aurustumist in vacuo

jaotatakse jääk CH2CI2 ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline kiht

kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga

(CH2CI2/CH3OH). Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk 10

peenestatakse CH2CI2-ga ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo,

et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=3,35 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 413,4

[MH]+.

Näide 106: 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-15

4-üül]-uurea

A. N-(3-dimetüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

N,N-dimetüül-m-fenüleendiamiini (1,36g, 10mmol), 6-kIoro-pürimidiin-4-üülamiini

(1,30g, 10mmol), 2-propanooli (10ml) ja HCI konts. (0,45ml, ~5mmol) segu 20

loksutatakse 16 h temperatuuril 90 °C. Pärast toatemperatuurile jahtumist,

jaotatakse reaktsioonisegu Na2CO3 poolkontsentreeritud lahuse ja etüülatsetaadi

vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääki puhastatakse

kiirkromatograafiaga (etüülatsetaat/CH3OH). Kombineeritud puhtad fraktsioonid

aurustatakse, et anda kõnealune ühend. 25

Beež tahkis, HPLC: tR=1,53 min (gradient F), ESI-MS: 230,3 [MH]+.

EE - EP1761505 B1 126

B. 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-

uurea

N-(3-dimetüülamino-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (458,6mg, 2mmol), 2,6-

difluorofenüülisotsüanaadi (341,2mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml)

loksutatakse 2,5 h temperatuuril 80 °C. Pärast maha jahtumist töödeldakse 5

reaktsioonimikstuuri etüülatsetaadiga. Sete filtreeritakse välja ja kuivatatakse in

vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=3,39 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 385,4

[MH]+.

Näide 107: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-10

üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A N-(4-dietüülamino-

fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.

Valge tahkis, HPLC: tR=3,61 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 445,3/447,3 15

[MH]+.

Näide 108: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-

üül]-uurea

A. N-(4-morfoliin-4-üül)-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin 20

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A 6-kloro-pürimidiin-4-

üülamiin ja 4-morfoliinaniliinist. Pärast toatemperatuurile jahtumist saadud

pooltahke reaktsioonimikstuur lahustatakse soojas metanoolis, tehakse konts.

EE - EP1761505 B1 127

veepõhise ammoniaagilahusega aluseliseks ning mikstuur kontsentreeritakse

poole koguseni. Pärast H2O lisamist filtreeritakse saadud sete välja, pestakse

H2O-ga ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend. Õrnalt lilla tahkis, ESI-

MS: 272,3 [MH]+.

B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-5

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-morfoliin-4-üül-

fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.

Õrnalt lilla tahkis, HPLC: tR=3,74 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS:

459,3/461,3 [MH]+. 10

Näide 109: 1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-

4-üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-morfoliin-4-üül-

fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-difluorofenüülisotsüanaadist. 15

Õrnalt roosa tahkis, HPLC: tR=3,53 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 427,4

[MH]+.

Näide 110: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-

üül]-1-metüül-uurea

20

A. N-(4-dietüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

EE - EP1761505 B1 128

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105A (6-kloro-pürimidiin-4-

üül)-metüül-amiinist ja 4-amino-N,N-dietüülaniliinist. Etüülatsetaadi kiht

kuivatatakse Na2SO4-l ja see aurustati in vacuo. Jääki suspendeeritakse CH2CI2-s,

see filtreeritakse välja ja kuivatatakse, et anda kõnealune ühend. 5

Valge tahkis, HPLC: tR=2,48 min (gradient F), ESI-MS: 272,3 [MH]+.

B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(4-dietüülamino-

fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist. 10

Valge tahkis, HPLC: tR=2,46 min (puhtus: 95,6%, gradient H), ESI-MS:

459,2/461,2 [MH]+.

Näide 111: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

15

A. 1-[4-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-fenüül]-etanoon

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüülamiini (5,76g, 40,1mmol), 4-amino-atsetofenooni

(5,40g, 40mmol), 2-propanooli (40ml) ja konts. HCI (1,8mL, -20mmol) mikstuuri

segatakse 40 h temperatuuril 90 ºC. Lisatakse konts. HCI (0,9mL, -10mmol) ja

segamist jätkatakse 56 h. pärast CH3OH lisamist tehakse reaktsioonimikstuur 20

ammoniaagi konts. veelahuse lisamisega aluseliseks. Lisatakse H2O ja sete

filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune

ühend. Kollane tahkis. ESI-MS: 243,4 [MH]+.

EE - EP1761505 B1 129

B. 1-[6-(4-atsetüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-

uurea

1-[4-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-fenüül]-etanooni (3,77g, 15,56mmol)

ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (3,22g, 17,12mmol) segu kuivas dioksaanis 5

(30ml) loksutatakse 16 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo

jaotatakse jääk etüülatsetaadi ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Sete

filtreeritakse välja ning seda pestakse H2O-ga ja etüülatsetaadiga. Tahket jääki

suspendeeritakse metanoolis, kuumutati mitu tundi tagasikeemiseni ja kuum

kollakas suspensioon filtreeritakse. Antud protseduuri korratakse üks kord. Teise 10

filtreerimise järel saadud jääki pestakse CH3OH-ga ja kuivatatakse in vacuo, et

anda kõnealune ühend.

Kollakas tahkis, HPLC: tR=4,81 min (gradient G), ESI-MS: 430,3/432,3 [MH]+.

C. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea 15

Metüülmagneesiumjodiidi värskelt valmistatud lahusele dietüüleetris (8mL,

~7mmol) lisatakse mitu portsjonit 1-[6-(4-atsetüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-

(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-uureat (0,5g, 1,16mmol). Pärast 5 h segamist

lisatakse THF (4ml). 16 h pärast karastatakse reaktsiooni H2O ja CH3OH

lisamisega ning see aurustati in vacuo. Jääki aurustatakse ühiselt kaks korda 20

tolueeniga ja see puhastatakse kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH).

Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=4,39 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 446,4/448,4

[MH]+.

Näide 112: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(6-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-25

4-üül]-uurea

EE - EP1761505 B1 130

A. N-(6-metoksü-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiin

6-kloro-pürimidiin-4-üülamiin (0,65g, 5mmol), 5-amino-2-metoksüpüridiini (0,62g,

5mmol) ja 2-propanooli (5ml) segu loksutatakse 36 h temperatuuril 90 ºC. Pärast

toatemperatuurile jahtumist jaotatakse reaktsioonisegu Na2CO3 poolküllastunud 5

lahuse ja etüülatsetaadi vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l ja see

aurustatakse. Tahket jääki pestakse järgemööda CH3OH-ga, etüülatsetaadi ja

CH2CI2-ga ning kuivatatakse in vacuo.

Roosakas tahkis, HPLC: tR=2,68 min (gradient F), ESI-MS: 218,3 [MH]+.

B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(6-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-10

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(6-metoksü-püridiin-

3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.

Kergelt beež tahkis, HPLC: tR=4,01 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS:

405,2/407,2 [MH]+. 15

Näide 113: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-uurea

A. (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-(3-trifluorometüül-fenüül)-amiin

4,6-dikloropürimidiini (18,6g, 125mmol), 3-aminobensotrifluoriidi (16,5mL, 20

133mmol) ja atsetooni (60ml) ja H2O (90ml) segatud mikstuuril lastakse 3 h tagasi

voolata. Atsetoon eemaldatakse in vacuo, allesjäänud veekiht tehakse

ammoniaagi konts. veelahusega aluseliseks ja seda ekstraktitakse

etüülatsetaadiga. Orgaaniline ekstrakt kuivatatakse Na2SO4-l ja see aurustati.

EE - EP1761505 B1 131

Jääk suspendeeritakse väheses koguses atsetooniga, filtreeritakse ja filterkook

kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=4,82 min (gradient G), ESI-MS: 274,2/276,1 [MH]+.

B. N-metüül-N’-(3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

Metüülamiini lahus etanoolis (32ml, 256mmol) lisatakse (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-5

(3-trifluorometüül-fenüül)-amiinile (3,49g, 12,8mmol) ja mikstuuri segatakse 5 h

temperatuuril 100 ºC survepudelis. Reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse in

vacuo, jääki lahjendatakse CH3OH-ga ja tehakse ammoniaagi kontsentreeritud

veelahusega aluseliseks. Saadus filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja CH3OH

ja kuivatatakse in vacuo. 10

Hallikas tahkis, HPLC: tR=3,51 min (gradient G), ESI-MS: 269,2 [MH]+.

C. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-

4-üül]-uurea

N-metüül-N’-(3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (536,5mg, 2mmol) ja

2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml) 15

loksutatakse 1 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo

jaotatakse jääk etüülatsetaadi ja poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline

kiht kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääk rekristalliseeritakse CH2Cl2/

CH3OH-st. Tahke jääk kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=5,08 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 456,3/458,3 20

[MH]+.

Näide 114: 1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-

metüül-uurea

A. 3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-bensonitriil 25

EE - EP1761505 B1 132

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüülamiini (1,44g, 10mmol), 3-amino-bensonitriili

(1,18g, 10mmol), 2-propanooli (10ml) ja konts. HCI (0,45mL, ~5mmol) mikstuuri

segatakse 36 h temperatuuril 90 ºC. Pärast toatemperatuurile jahtumist lisatakse

CH3OH ja reaktsioonimikstuur tehakse ammoniaagi konts. veelahuse lisamisega

aluseliseks. H2O lisamisel moodustuv sete filtreeritakse välja, pestakse H2O-ga ja 5

kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Beež tahkis, HPLC: tR=2,67 min (gradient G), ESI-MS: 226,2 [MH]+.

B. 1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-

uurea

3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üülamino)-bensonitriili (450,5mg, 2mmol) ja 2,6-10

diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) segu kuivas dioksaanis (5ml)

loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 ºC ja seejärel aurustatakse in vacuo. Jääk

suspendeeritakse K2CO3 poolkontsentreeritud veelahuses, filtreeritakse välja,

seda pestakse H2O-ga ja atsetooniga ning see kuivatatakse in vacuo, et anda

kõnealune ühend. 15

Beež tahkis, HPLC: tR=4,34 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 413,3/415,3

[MH]+.

Näide 115: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-

uurea

20

A. N-(4-fluoro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin


üülamiinist ja 4-fluoroaniliinist.

Pruunikas tahkis, HPLC: tR=3,09 min (gradient F), ESI-MS: 205,2 [MH]+.

B. 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül)-uurea 25

EE - EP1761505 B1 133

N-(4-fluoro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (408,4mg, 2mmol) ja 2,6-

diklorofenüülisotsüanaadi (413,6mg, 2,2mmol) suspensiooni kuivas dioksaanis

(5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 80 ºC. Pärast temperatuurile 50 ºC jahtumist

suspensioon filtreeritakse, jääki pestakse K2CO3 poolküllastunud lahuse, H2O ja

atsetooniga ning kuivatatakse in vacuo. 5

Hallikas tahkis, HPLC: tR=4,11 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS:

392,3/394,3 [MH]+.

Näide 116: 1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(4-metoksü-fenüül)-1-

metüül-uurea

10

N-(4-fluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (2,18g, 10mmol), 4-

metoksüfenüül isotsüanaadi (1,29ml, 10mmol) ja dibutüültina diatsetaadi (0,54mL,

2mmol) segu kuivas dioksaanis (20ml) loksutatakse 6 h temperatuuril 100 °C.

Pärast 4-metoksüfenüülisotsüanaadi teise portsjoni lisamist (0,9mL, 7mmol)

jätkatakse segamist 9 h temperatuuril 100 ºC. Reaktsioonimikstuuri töödeldakse 15

etüülatsetaadiga ja Na2CO3 poolküllastunud lahusega. Orgaaniline kiht

filtreeritakse, kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ning jääki puhastatakse

kiirkromatograafiaga (heksaan/etüülatsetaat). Kombineeritud puhtad fraktsioonid

aurustatakse, jääk suspendeeritakse kuumas CH3OH-s ja kuum segu filtreeritakse.

Antud protseduuri tehakse mitu korda. Sedasi saadud tahkis kuivatatakse in 20

vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge pulber, HPLC: tR=4,54 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 368,3

[MH]+.

Näide 117: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-uurea 25

EE - EP1761505 B1 134

A. N-metüül-N’-(4-morfoliin-4-üül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin


üül)-metüülamiinist ja 4-morfoliinaniliinist. 5

Õrnalt lilla tahkis, HPLC: tR=1,37 min (gradient G), ESI-MS: 286,3 [MH]+.

B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-

4-üül]-uurea

N-metüül-N’-(4-morfoliin-4-üül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (428,0mg, 1,5mmol)

ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (310,2mg, 1,65mmol) segu kuivas dioksaanis 10

(5ml) loksutatakse 1,5 h temperatuuril 80 ºC. Pärast lahusti aurustumist in vacuo

puhastatakse jääk kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH). Kombineeritud puhtad

fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga ning tahkis filtreeritakse

välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=2,79 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 473,3/475,3 15

[MH]+.

Näide 118: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-

1-metüül-uurea

A. N-(2,4-difluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin 20

EE - EP1761505 B1 135


üül)-metüülamiin ja 2,4-difluoroaniliinist.

Roosakas tahkis, HPLC: tR=3,21 min (gradient F), ESI-MS: 237,2 [MH]+.

B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-

uurea 5

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(2,4-difluoro-fenüül)-

N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist.

Valge tahkis, HPLC: tR=4,41 min (puhtus: 100%, gradient H), ESI-MS: 424,2/426,2

[MH]+.

Näide 119: 1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-10

üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(3-dimetüülamino-

fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist, kasutades

töötlemisprotseduuriks CH2CI2 asemel etüülatsetaati. 15

Valge tahkis, HPLC: tR=3,61 min (puhtus: 100%, gradient F), ESI-MS: 417,3/419,2

[MH]+.

Näide 120: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülanriino-fenüülamino)-pürimidiin-

4-üül]-1-metüül-uurea

20

A. N-(3-dimetüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

EE - EP1761505 B1 136


üül)-metüülamiinist ja N,N-dimetüül-m-fenüleendiamiin. Pärast etüülatsetaadi kihi

aurustamist puhastatakse saadud toorprodukti kiirkromatograafiaga

(CH2CI2/CH3OH).

Beež tahkis, HPLC: tR=2,45 min (gradient F), ESI-MS: 244,3 [MH]+. 5

B. 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea

N-(3-dimetüülamino-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (243,3mg, 1mmol) ja

2,6-diklorofenüülisotsüanaadi (188mg, 1mmol) segu kuivas dimetüülformamiidis

(2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 90 ºC. 2,6-diklorofenüülisotsüanaadi kaks 10

lisaportsjonit (188mg, kumbki 1mmol) lisatakse 14 h ja 26 h järel. 38 h pärast

aurustatakse reaktsioonimikstuur in vacuo ning jääk jaotatakse etüülatsetaadi ja

poolküllastunud K2CO3 lahuse vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l,

aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga (heksaan/etüülatsetaat).

Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga 15

ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=3,79 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 431,1/433,1

[MH]+.

Näide 121: 1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(3-trifluoro-

metüül-fenüül)-uurea 20

N-(4-fluoro-fenüül-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (218,2mg, 1mmol), 3-

trifluorometüül)fenüülisotsüanaadi (165,2DL, 1,2mmol) ja dibutüültina-diatsetaadi

(53,7DL, 0,2mmol) segu kuivas dioksaanis (2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril

100 ºC. Kaks lisaportsjonit (82,6DL, kumbki 0,6mmol) 3-trifluorometüül-fenüül-25

isotsüanaati lisatakse 14 h ja 20 h järel. 26 h pärast jaotatakse reaktsioonisegu

etüülatsetaadi ja Na2CO3 poolküllastunud lahuse vahel. Orgaaniline kiht

EE - EP1761505 B1 137

kuivatatakse Na2SO4-l, aurustatakse ja jääk peenestatakse CH2Cl2-ga. Tahkis

filtreeritakse välja ja filtraati puhastatakse kiirkromatograafiaga

(heksaan/etüülatsetaat). Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk

rekristalliseeritakse CH3OH/CH2CI2-st, et anda kõnealune ühend.

Valge tahkis, HPLC: tR=5,31 min (puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 406,3 5

[MH]+.

Näide 122: 3-(3-kloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 121 N-(4-fluoro-fenüül)-N’-10

metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 3-klorofenüülisotsüanaadist.

Valge tahkis, HPLC: tR=5,25 min ((puhtus: 100%, gradient G), ESI-MS: 372,2

[MH]+.

Näide 123: 3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea 15

N-(4-fluoro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (218,2mg, 1mmol), 2,6-

diklorofenüülisotsüanaadi (188mg, 1mmol) ja trietüülamiini (1,11mL, 8mmol) segu

kuivas dimetüülformamiidis (2,5ml) loksutatakse 14 h temperatuuril 90 °C.

Reaktsioonimikstuur aurustatakse in vacuo ning jääk jaotatakse etüülatsetaadi ja 20

Na2CO3 poolküllastunud lahuse vahel. Orgaaniline kiht kuivatatakse Na2SO4-l,

aurustatakse ja jääki puhastatakse kiirkromatograafiaga (CH2CI2/CH3OH).

Kombineeritud puhtad fraktsioonid aurustatakse, jääk peenestatakse CH2Cl2-ga

ning tahkis filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.

EE - EP1761505 B1 138


[MH]+.

Näide 124: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-

metüül-uurea

5

A. N-(3-kloro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin


üül)-metüül-amiinist ja 3-kloroaniliinist. Etüülatsetaadi kiht kuivatatakse Na2SO4-l ja

see aurustatakse. Tahket jääki suspendeeritakse CH2Cl2-s, see filtreeritakse välja

ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend. 10

Valge tahkis, HPLC: tR=3,23 min (gradient G), ESI-MS: 235,2 [MH]+.

B. 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 105B N-(3-kloro-fenüül)-N’-

metüül-pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-dikloroaniliinist. Pärast kihi aurustamist 15

saadud õlist jääki peenestatakse CH2Cl2-ga ning sedasi tekkinud kristallid

filtreeritakse välja ja kuivatatakse in vacuo, et anda kõnealune ühend.


[MH]+.

Näide 125: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-20

pürimidiin-4-üül}-uurea bis-hüdrokloriidsool

EE - EP1761505 B1 139

A. 1-(2-kloro-fenüül)-3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-uurea

6-kloro-pürimidiin-4-üülamiini (997mg, 7,7mmol) ja 2-klorofenüülisotsüanaadi

(0,46ml, 3,85mmol) lahusel THF-is (20ml) lastakse 4 h tagasi voolata. Lisatakse

veel üks kogus 2-klorofenüülisotsüanaati (0,46ml, 3,85mmol) ja

reaktsioonimikstuuril lastakse 28 h tagasi voolata. Reaktsioonimikstuur 5

jahutatakse toatemperatuurile, sete filtreeritakse, et anda kõnealune ühend (1,9g,

86%).

Valge pulber. HPLC: tR=8,01 min (gradient I), ESI-MS: 281,1/283,1 [M-H]"

B 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea 10

1-(2-kloro-fenüül)-3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-uurea (99mg, 0,35mmol), 4-(3-

morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamiini [Chabrier et al. Bull. Soc. Chim. Fr. 1955;

1353] (83mg, 0,35mmol) ja konts. HCI (0,1mL, 1,4mmol) lahusel etanoolis (5ml)

lasti 32 h tagasi voolata. Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile ja

seda lahjendatakse veega. Happelist lahust pestakse etüülatsetaadiga, tehakse 15

veepõhise ammoniaagiga aluseliseks ja ekstraktitakse DCM-ga. Kombineeritud

orgaanilised faasid kuivatatakse naatriumsulfaadil, aurustatakse in vacuo, jääk

kristalliseeritakse vesi/metanool/1N HCI-st, et anda kõnealune ühend.

Pruunikas kristalne pulber. HPLC: tR=5,92 min (gradient I), ESI-MS: 483 [MH]+

Näide 126: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-20


Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 125B 4-(2-dietüülamino-

etoksü)-fenüülamiiniga, kristallisatsioon DCM-st annab kõnealuse ühendi.

Valge pulber. HPLC: tR=6,03 min (gradient I), ESI-MS: 455 [MH]+ 25

EE - EP1761505 B1 140

Näide 127: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-1-

metüül-uurea

N-(3-kloro-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (näide 124A, 94mg, 0,4mmol)

ja 2,6-dimetüülfenüülisotsüanaadi (74mg, 0,52mmol) lahust diglüümis segatakse 5

18 h temperatuuril 80 °C. Lahusti aurustatakse in vacuo ja jääki puhastatakse

kolonnkromatograafiaga silikageelil (etüülatsetaat/heksaan 1:2), et anda

kõnealune ühend (29mg, 19 %).

Valge pulber. HPLC: tR=9,60 min (gradient I), ESI-MS: 382,3 [MH]+

Näide 128: 3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 10

A. N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin


üülamiinist ja 3-kloroaniliinist.

Valge pulber, s.p. 171-172 °C, HPLC: tR=5,11 min (gradient I), ESI-MS: 221 [MH]+ 15

B. 3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea

N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (110mg, 0,5mmol) ja 2-

klorofenüülisotsüanaadi (60µl, 0,5mmol) lahust diglüümis (1,5ml) segatakse 18 h

temperatuuril 80 ºC. Aja jooksul moodustunud sete filtreeritakse ja seda pestakse

heksaaniga/etüülatsetaadiga, et anda puhas vaadeldav ühend (98mg, 52%). 20

Valge pulber. HPLC: tR=8,95 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+

EE - EP1761505 B1 141

Näide 129: 1-(2-bromo-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 2-

bromofenüülisotsüanaati.

Valge pulber. HPLC: tR=9,03 min (gradient I), ESI-MS: 418,0/420,0 [MH]+ 5

Näide 130: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-fluoro-fenüül)-uurea


fluorofenüülisotsüanaati.

Valge pulber. HPLC: tR=8,24 min (gradient I), ESI-MS: 258,2 [MH]+ 10

Näide 131: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3-metoksü-fenüül)-

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3-metoksü-

fenüülisotsüanaati. 15

Valge pulber. HPLC: tR=7,90 min (gradient I)1 ESI-MS: 370,2 [MH]+

Näide 132: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,5-dimetoksü-fenüül)-

uurea

EE - EP1761505 B1 142

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-

pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadist.

Valge pulber. HPLC: tR=8,18 min (gradient I)1 ESI-MS: 400,2 [MH]+

Näide 133: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-trifluorometüül-5

fenüül)-uurea


trifluorometüülfenüülisotsüanaati.


Näide 134: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(5-metoksü-2-metüül-

fenüül)-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 2 5-metoksü-2-

metüülaniliinist ja N-(3-kloro-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiinist. 15


Näide 135: 1-(3-kloro-fenüül)-3-[6-(kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea

EE - EP1761505 B1 143


klorofenüülisotsüanaati.

Valge pulber. HPLC: tR=8,75 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+

Näide 136: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,4,5-trimetoksü-5

fenüül)-uurea


pürimidiin-4,6-diamiinist ja 3,4,5-trimetoksüfenüülisotsüanaadist.


Näide 137: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-

uurea


pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-diklorofenüülisotsüanaadist. 15

Valge pulber. HPLC: tR=8,30 min (gradient I), ESI-MS: 410 [MH]+

EE - EP1761505 B1 144

Näide 138: 1-(4-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea


klorofenüülisotsüanaati.

Valge pulber. HPLC: tR=8,63 min (gradient I), ESI-MS: 374,1/376,1 [MH]+ 5

Näide 139: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül|-3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades 3,5-

dimetoksüfenüülisotsüanaati. 10

Valge pulber. HPLC: tR=8,06 min (gradient I), ESl-MS: 400,2 [MH]+

Näide 140: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-

uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 127 N-(3-kloro-fenüül)-15

pürimidiin-4,6-diamiinist ja 2,6-dimetüülfenüülisotsüanaadist.


EE - EP1761505 B1 145

Näide 141: 1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-fenüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 128, kasutades

fenüülisotsüanaati.

Valge pulber. HPLC: tR=7,83 min (gradient I), ESI-MS: 338 [MH]+ 5

Näide 142: 1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


Kõnealune ühend valmistatakse analoogselt näitega 125B, kasutades 4-(2-

morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamiini, kristallisatsioon DCM-st andis kõnealuse 10

ühendi.

Valge pulber. HPLC: tR=5,82 min (gradient I), ESI-MS: 469 [MH]+

Näide 143: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-


15

2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi lahusele (1,25 ekviv.) tolueenis (1,9ml)

lisatakse N-etüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini

(113mg, 0,36mmol) argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 18 h

EE - EP1761505 B1 146

temperatuuril 70 °C, sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda ja see filtreeritakse.

Taastunud tahkist pestakse dietüüleetriga, see kuivatatakse ja seda puhastatakse

veel MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH), et anda 10mg kõnealust ühendit valge

tahkisena: ESI-MS: 559,9/561,9 [MH]+; tR=3,53 min (puhtus: 100%, gradient J);

TLC: Rf=0,28 (DCM/MeOH, 9:1). 5

A. N-etüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini (363mg, 2,30mmol, 1,1 ekviv.) ja 4-(4-

metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (400mg, 2,09mmol) segu vees (0,8ml) ja jäises

äädikhappes (3,2ml) kuumutatakse 3 h temperatuuril 100 ºC. Pärast lahusti 10

aurustumist töödeldakse jääki metanoolis, see tehakse 25%-lise NH3 vees

lisamisega aluseliseks ja kontsentreeritakse. Jääki puhastatakse MPLC-ga

(silikageel) (DCM/MeOH), et anda 395mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-

MS: 313,2 [MH]+; tR=1,25 min (puhtus: ~90%, gradient J); TLC: Rf=0,12

(DCM/MeOH, 9:1). 15

B. (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-etüül-amiin

Etüülamiini (70% vees, 16mL, 45,08mmol, 2,5 ekviv.) lisatakse tilkhaaval (15 min)

4,6-dikloropürimidiini suspensioonile (12g, 80,5mmol) EtOH-s (36ml)

toatemperatuuril. Saadud kollasel lahusel lastakse 1 h toatemperatuuril seguneda

ja seejärel jahutati see temperatuurile 0 °C. Saadud valge sete kogutakse 20

vaakumfiltreerimisega, seda pestakse veega ja see kuivatatakse in vacuo, et anda

12,4g kõnealust ühendit: ESI-MS: 157,9 [MH]+; ainuke piik tR=2,02 min (puhtus:

100%, gradient J).

Näide 144: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-

fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 25

EE - EP1761505 B1 147

2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati (1,25 ekviv.) lisatakse N-(3-

dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini lahusele (93mg,

0,36mmol, 1 ekviv.) tolueenis (3ml) temperatuuril 70 °C ja argooni atmosfääris.

Saadus mikstuuri segatakse 18 h temperatuuril 70 °C, sellel lastakse 5

toatemperatuurile jahtuda ning seda lahjendatakse DCM-ga ja

naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda

ekstraktitakse DCM-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse

(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 10

121mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 504,9/506,9 [MH]+; tR=3,64

min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,12 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (näide 1) (750mg, 5,2mmol), 3-

dimetüülaminometüül-fenüülamiini (787mg, 5,2mmol) ja 4N HCI segu dioksaanis 15

(15ml) kuumutatakse 5 h suletud tuubis temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuur

kontsentreeritakse, seda lahjendatakse DCM-ga ja naatriumbikarbonaadi

küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga.

Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat),

filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli 20

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 800mg

kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 258,1 [MH]+; tR=1,00 min (puhtus:

100%, gradient J); TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

Näide 145: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-


EE - EP1761505 B1 148

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(4-etüül-

piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüüI-pürimidiin-4,6-diamiini (2,39g, 7,7mmol, 1

ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 1,5 h tagasivoolu temperatuuril.

Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% 5

NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 560,0/561,9

[MH]+; tR=3,54 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,28 (DCM/MeOH + 1%

NH3 veep., 95:5).

A. N-{4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(4-10

etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (1g, 4,88mmol) ja (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-

amiini (näide 1) (771 1,81g, 12,68mmol, 1,3 ekviv.). Jäägi puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7), millele järgnes dietüüleetris

peenestamine, annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 313,2 [MH]+;

tR=1,10 min (gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH, 93:7). 15

B. 4-(4-etüülpiperasiin-1-üül)-aniliin

1-etüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiini (6,2g, 26,35mmol) ja Raney’ nikli (2g)

suspensiooni MeOH-s (120 ml) segatakse 7 h toatemperatuuril vesiniku

atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja

kontsentreeritakse, et anda 5,3g kõnealust ühendit lilla tahkisena: ESI-MS: 206,1 20

[MH]+; TLC: R,=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

C. 1-etüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin

1-bromo-4-nitrobenseeni (6g, 29,7mmol) ja 1-etüülpiperasiini (7,6mL, 59,4mmol, 2

ekviv.) segu kuumutatakse 15 h temperatuuril 80 ºC. Pärast toatemperatuurile

jahtumist lahjendatakse reaktsioonimikstuuri veega ja DCM/MeOH-ga 9:1. Veekiht 25

eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga/MeOH 9:1. Orgaanilist faasi pestakse

EE - EP1761505 B1 149

soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse.

Jäägi puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 9:1 ) annab 6,2g kõnealust ühendit kollase tahkisena: ESI-MS: 236,0 [MH]+;

tR=2,35 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,50 (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 9:1). 5

Näide 146: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-metüül-1-(6-{4-[3-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-{4-

[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiini (93mg, 10

0,26mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromato-

graafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 86mg kõnealust ühendit

valge tahkisena: ESI-MS: 603,9/605,9 [MH]+; tR=3,21 min (puhtus: 100%, gradient

J); TLC: Rf=0,19 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).

A. N-metüül-N’-(4-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-propoksül-fenüül}-pürimidiin-4,6-15

diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-[3-(4-

metüülpiperasiin-1-üül)-propoksü]-fenüülamiini (383mg, 1,50mmol, 1,1 ekviv.) ja

segades reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 100 ºC. Reaktsioonimikstuuril

lastakse toatemperatuurile jahtuda, see valatakse naatriumbikarbonaadi 20

küllastunud vesilahusele ja seda ekstraktitakse EE-ga ja DCM-ga. Orgaaniline

faas kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jääk

peenestatakse dietüüleetris, et anda 115mg kõnealust ühendit valge tahkisena:

ESI-MS: 357,1 [MH]+; tR=1,10 min (gradient J); puhtus: 100%, gradient J); TLC:

Rf=0,08 (DCM/MeOH, 9:1). 25

B. 4-{3-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-propoksü}-fenüülamiin

EE - EP1761505 B1 150

1-(3-kloro-propüül)-4-metüül-piperasiin-vesnikkloriidi (1,7g, 9,6mmol, 1,2 ekviv.)

lisatakse ühe portsjonina 4-aminofenooli (893mg, 8,0mmol) ja peeneks jahvatatud

naatriumhüdroksiidi (808mg, 20mmol, 2,5 ekviv.) segule DMF-is (27ml).

Reaktsioonimikstuuri segatakse 17 h toatemperatuuril. Saadud tume suspensioon 5

filtreeritakse. Filtraati lahjendatakse DCM-ga (200ml) ja pestakse soolalahusega

(2x50ml). Veekiht eemaldatakse ekstraktimisel DCM-ga. Orgaaniline faas

kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi

puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 7:3) annab 1,86g

kõnealust ühendit kollakaspruuni õlina: ESI-MS: 250,2 [MH]+; TLC: Rf=0,31 10

(DCM/MeOH, 7:3).

Näide 147: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(3-dimetüülamino-

propüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-[4-(3-15

dimetüülamino-propüül)-fenüül]-N’-pürimidiin-4,6-diamiini (206mg, 0,72mmol, 1

ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 93:7) annab 84mg kõnealust ühendit valge

tahkisena: ESI-MS: 532,9/534,9 [MH]+; tR=3,70 min (puhtus: 100%, gradient J);

TLC: Rf=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 93:7). 20

A. N-[4-(3-dimetüülamino-propüül)-fenüül]-N’-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-(3-

dimetüülamino-propüül-fenüülamiini (311mg, 1,7mmol). Jäägi puhastamine

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele

järgnes saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, annab 213mg kõnealust 25

EE - EP1761505 B1 151

ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 286,1 [MH]+; tR=1,20 min (gradient J); puhtus:


B. 4-(3-dimetüülamino-propüül-fenüülamiin

Dimetüül-[3-(4-nitro-fenüül)-prop-2-ünüül]-amiini (1,35g, 6,6mmol), 10% Pd/C

(140mg) ja EtOH (25ml) mikstuuri segatakse 22 h toatemperatuuril vesiniku 5


kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 797mg kõnealust ühendit pruuni õlina:

ESI-MS: 179,0 [MH]+; TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).

C. Dimetüül-[3-(4-nitro-fenüül)-prop-2-ünüül]-amiin 10

Tri-t-butüülfosfiini (0,25M dioksaanis, 11,9mL, 3,0mmol, 0,2 ekviv.), 3-

dimetüülamino-1-propüüni (2,2ml, 20,8mmol, 1,4 ekviv.) ja diisopropüülamiini

(2,7mL, 19,3mmol, 1,3 ekviv.) lisatakse järgemööda 4-bromonitrobenseeni (3g,

14,9mmol), vask(I)jodiidi (198mg, 1,0mmol, 0,07 ekviv.) ja Pd(PhCN)2CI2 (570mg,

1,5mmol, 0,1 ekviv.) segule dioksaanis (20ml) argooni atmosfääris. Saadud 15

mikstuuri segatakse 22 h toatemperatuuril ja see kontsentreeritakse. Jääk

lahustatakse EE-s ja vees ning filtreeritakse läbi tseliidi padja. Veekiht eraldatakse

ja seda ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see

kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi

puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 20

95:5) annab 2,72g kõnealust ühendit pruuni õlina: ESI-MS: 205,0 [MH]+; tR=2,51

min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,41 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,

95:5).

Näide 148: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-

üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 25

EE - EP1761505 B1 152

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-[4-

(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (227mg, 0,72mmol, 1

ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8) annab 156mg kõnealust ühendit valge

tahkisena: ESI-MS: 560,9/562,9 [MH]+; tR=3,64 min (puhtus: 100%, gradient J); 5

TLC: Rf=0,42 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8).

A. N-metüül-N’-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(2-pürrolidiin-

1-üül-etoksü)-fenüülamiini (360mg, 1,70mmol, 1 ekviv.) ja segades

reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuuril lastakse 10

toatemperatuurile jahtuda ja pealmine faas eemaldatakse. Liimjast alumist jääki

lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega ja DCM-ga. Veekiht

eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga. Orgaaniline faas kuivatatakse


silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele 15

järgnes saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, andis 402mg kõnealust ühendit

halli tahkisena: ESI-MS: 314,1 [MH]+; tR=1,15 min (gradient J); puhtus: 100%,

gradient J); TLC: Rf=0,15 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

B. 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 146B, aga kasutades 1-(2-20

kloroetüül)-pürrolidiin-vesinikkloriidi (7,6g, 44,9mmol, 1,2 ekviv.) ja segades

reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 75 °C. Jäägi puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 1:1) annab 7,7g kõnealust ühendit pruuni

õlina: ESI-MS: 207,1 [MH]+; TLC: Rf=0,22 (DCM/MeOH, 1 :1).

Näide 149: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-25

üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

EE - EP1761505 B1 153


piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (140mg,

0,43mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 24mg kõnealust ühendit: ESI-MS:

573,9/575,9 [MH]+; tR=3,25 min (puhtus: 90%, gradient J); TLC: Rf=0,09 5

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

A. N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(4-etüül-

piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,28mmol, 1 ekviv.) ja segades

reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse puhastamine MPLC-10

ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 140mg ebapuhast

saadust, mida kasutatakse lisapuhastamiseta.

B. 4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin

1-etüül-4-(4-nitro-bensüül)-piperasiini (7,2g, 29,14mmol) ja Raney’ nikli (1,5g)

suspensiooni MeOH-s (100ml) segatakse 6 h toatemperatuuril vesiniku 15


kontsentreeritakse, et anda 6,3g kõnealust ühendit kollase tahkisena: ESI-MS:

220,1 [MH]+; TLC: Rf=0,08 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

C. 1-etüül-4-(4-nitro-bensüül)-piperasiin

4-nitrobensüülkloriidi (5g, 29,14mmol), N-etüülpiperasiini (4,4mL, 34,97mmol, 1,2 20

ekviv.), kaaliumkarbonaadi (8g, 58,28, 2 ekviv.) ja atsetooni (100ml) mikstuuri

segatakse 15 h tagasivoolu temperatuuril. Reaktsioonimikstuuril lastakse

toatemperatuurile jahtuda, see filtreeritakse ja kontsentreeritakse, et anda 7,2g

kõnealust ühendit pruuni õlina: ESI-MS: 250,1 [MH]+; TLC: Rf=0,31 (DCM/MeOH +

1% NH3 veep., 9:1). 25

Näide 150: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-etüül-piperasiin-1-


EE - EP1761505 B1 154


piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (306mg,

0,94mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 207mg kõnealust ühendit: ESI-MS: 5

573,9/575,9 [MH]+; tR=3,28 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,24


A. N-[3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 3-(4-etüül-

piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,28mmol, 1 ekviv.) ja segades 10

reaktsioonimikstuuri 15 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse puhastamine MPLC-

ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab 306mg kõnealust ühendit

beeži tahkisena: ESI-MS: 327,2 [MH]+; TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 9:1).

B. 3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin 15

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 220,1 [MH]+; tR=0,79

min (puhtus: 100%, gradient J).

C. 1-etüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C: ESI-MS: 250,1 [MH]+; tR=1,50

min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,32 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1). 20

Näide 151: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-

fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-etüül-uurea

EE - EP1761505 B1 155

2,6-dikloro-3-metoksüfenüülisotsüanaadi suspensiooni (2 ekviv.) tolueenis (3ml)

lisatakse N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini

tagasivoolavale suspensioonile (216mg, 0,80mmol, 1 ekviv.) tolueenis (3ml)

argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 2 h tagasivoolu temperatuuril ja 5

sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda. Reaktsioonimikstuuri lahjendatakse EE-

ga ja naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda

ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse

(naatriumsulfaat), filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes 10

saadud toote pöördfaasilise MPLC puhastus (AcCN/H2O/TFA), annab 161mg

kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 518,9/520,9 [MH]+; tR=3,76 min

(puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).

A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-N’-etüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 3-15

dimetüülaminometüül-fenüülamiini (334mg, 2,20mmol, 1 ekviv.), (6-kloro-

pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini (näide 143B) ja segades reaktsioonimikstuuri 3 h

temperatuuril 160 °C. Toorsaaduse puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele järgnes

saadud tahkise pulbristamine dietüüleetris, annab 335mg kõnealust ühendit beeži 20

tahkisena: ESI-MS: 272,1 [MH]+; tR=1,18 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC:

Rf=0,16 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

Näide 152: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

EE - EP1761505 B1 156

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-[4-(2-

dietüülamino-etoksü)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (255mg, 0,81mmol,

1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes saadud tahkise pulbristamine 5

MeOH-s, annab 220mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 562,9/564,9

[MH]+; tR=3,70 min (puhtus: 93%, gradient J); TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH + 1%

NH3 veep., 95:5).

A. N-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 143A, aga kasutades 4-(2-10

dietüüIamino-etoksü)-fenüülamiini (271mg, 1,3mmol, 1 ekviv.) ja segades

reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 150 °C. Reaktsioonimikstuuril lastakse

toatemperatuurile jahtuda ja pealmine faas eemaldatakse. Liimjast alumist jääki

lahjendatakse naatriumbikarbonaadi küllastunud vesilahusega ja DCM-ga. Veekiht

eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga. Orgaaniline faas kuivatatakse 15


silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8) annab

261mg kõnealust ühendit halli tahkisena: ESl-MS: 316,1 [MH]+; tR=1,25 min


B. 4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamiin 20

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 146B, aga kasutades 1-(2-

kloroetüül)-dietüülamiin-vesnikkloriidi (1,9g, 11mmol, 1,2 ekviv.) ja segades

reaktsioonimikstuuri 1 h toatemperatuuril. Jäägi puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 4:1 → 7:3) annab 1,52g kõnealust ühendit

pruuni õlina: ESI-MS: 209,1 [MH]+; TLC: Rf=0,12 (DCM/MeOH, 7:3). 25

EE - EP1761505 B1 157

Näide 153: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(2,6-dimetüül-püridiin-3-

üülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(2,6-dimetüül-

püridiin-3-üül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini. 5

ESI-MS: 476,9/478,9 [MH]+; tR=3,44 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,40


A. N-(2,6-dimetüül-püridiin-3-üül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-amino-2,6-

dimetüülpürimidiini ja segades reaktsioonimikstuuri 24 h temperatuuril 150 °C. 10

ESI-MS: 230,1 [MH]+; TLC: Rf=0,22 (DCM/MeOH, 9:1).

Näide 154: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-[6-(6-trifluorometüül-

püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-metüüI-N’-(6-15

trifluorometüül-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiini.

ESI-MS: 514,8/516,8 [MH]-; tR=5,27 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,49

(DCM/MeOH, 9:1 ).

A. N-metüül-N’-(6-triflυorometüül-püridiin-3-üül)-pürimidiin-4,6-diamiin

EE - EP1761505 B1 158

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-amino-6-

(trifluorometüül)püridiini ja segades reaktsioonimikstuuri 24 h temperatuuril 150

°C.

ESI-MS: 270,0 [MH]+; tR=2,63 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,32

(DCM/MeOH, 9:1 ). 5

Näide 155: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-

etoksü)- fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea


pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini. 10

ESI-MS: 546,9/548,8 [MH]-; tR=3,15 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,49


A. N-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]l-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 6-kloro-

pürimidiin-4-üüIamiini, 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiini (näide 148B) ja 15

segades reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 150 °C.

ESI-MS: 300,1 [MH]+; tR=1,10 min (puhtus: 100%, gradient J).

Näide 156: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-

etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

20

EE - EP1761505 B1 159

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-etüül-N’-[4-(2-

pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini.


(DCM/MeOH + 1% NH3at>, 95:5).

A. N-etüül-N’-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin 5

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 6-kloro-

pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini, 4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-fenüülamiini (näide

148B) ja segades reaktsioonimikstuuri 6 h temperatuuril 150 °C. Toorprodukt

puhastatakse dietüüleetris peenestamisega. ESI-MS: 326,1 [MH]-; tR=1,45 min

(puhtus: 95%, gradient J). 10

Näide 157: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-]6-(3-dimetüülaminometüül-

fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(3-

dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini. 15



A. N-(3-dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 3-

dimetüülaminometüül-fenüülamiini, 6-kIoro-pürimidiin-4-üülamiini ja segades 20

reaktsioonimikstuuri 2 h temperatuuril 150 °C. Toorprodukt puhastatakse

dietüüleetris peenestamisega, millele järgneb saadud beeži tahkise silikageeli

kolonnkromatograafia (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune

ühend valge tahkisena. ESI-MS: 242,1 [MH]"; tR=0,95 min (puhtus: 100%, gradient

J); TLC: Rf=0,11 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8). 25

EE - EP1761505 B1 160

Näide 158: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-

üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül}-uurea


dimetüülaminometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini. 5



A. N-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades 4-[2-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamiini (300mg, 1,28mmol, 1 ekviv.), 6-kloro-10

pürimidiin-4-üülamiini, vett (0,5ml) ja segades reaktsioonimikstuuri 2 h

temperatuuril 150 °C. Toorprodukt puhastatakse peenestamisega dietüüleetris, et

anda kõnealune ühend valge tahkisena. ESI-MS: 329,1 [MH]+; tR=0,98 min

(puhtus: 100%, gradient J).

Näide 159: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-15

trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea


dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini.

ESI-MS: 558,9/560,9 [MH]+; tR=3,69 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,21 20


EE - EP1761505 B1 161

A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin


dimeüülIaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (218mg, 1,46mmol, 1 ekviv.),

6-kloro-pürimidiin-4-üülamiin ja segades reaktsioonimikstuuri 5 h temperatuuril 150

°C. Toorprodukt puhastatakse silikageeli kolonn-kromatograafiaga (DCM/MeOH + 5

1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune ühend valge tahkisena. ESI-MS: 312,1

[MH]+; tR=1,20 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: R,=0,16 (DCM/MeOH + 1%

NH3aq , 92:8).

B. 4-(4-(N,N-dimetüülamino-metüül)-3-trifluorometüül-fenüül-amiin

N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin (359mg, 10

1,2mmol) lahustatakse MeOH-s (12ml) ja seda töödeldakse K2CO3-ga (6mL 1N

vesilahust) toatemperatuuril. Reaktsiooni kuumutatakse 1,5 h tagasivooluni

valmimiseni, see jahutatakse tagasi toatemperatuurile ja kontsentreeritakse.

Allesjäänud õli töödeldakse EtOAc-s ja pestakse soolalahusega. Orgaanilised

kihid kuivatatakse Na2SO4-l, filtreeritakse ja kontsentreeritakse alandatud rõhul. 15

Kuivatamine kõrgvaakumis annab kõnealuse ühendi kollase õlina. ESI-MS: 219

[MH]+.

C. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

501mg (1,5mmol) N-(4-bromometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-

atsetamiidi (etapp 14.2) lisatakse 5ml dimetüülamiini lahusele EtOH-s (33%) 20

toatemperatuuril. Reaktsiooni segatakse 0,5 h ümbritseval temperatuuril

valmimiseni. See kontsentreeritakse ja allesjäänud toorsaadust puhastatakse

kiirkromatograafiaga (SiO2; CH2CI2/Me0H, gradient 0-5% MeOH), et anda

kõnealune ühend kollase õlina. ESI-MS: 315 [MH]+.

D. N-(4-bromometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-atsetamiid 25

60,9g-le (224,6mmol) N-(4-metüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-

atsetamiidi lahusele 830ml-s n-butüülatsetaadis lämmastiku atmosfääris lisatakse

44g (247mmol) N-bromosuktsiinimiidi ja 830mg (5mmol) aso-iso-butüüronitriili.

Suspensiooni kuumutatakse temperatuuril 60 ºC ja seejärel valgustatakse 30 min

EE - EP1761505 B1 162

Phillips madalpinge lambiga (500W; 10500Im), millega temperatuur tõuseb 70-75

ºC-ni ja moodustub selge pruun lahus. Lähtematerjali on endiselt näha, mistõttu

lisatakse veel 3 portsjonit 22g N-bromosuktsiinimiidi. Kokku 6 tunnise

valgustamise järel saadud tahkis filtreeritakse välja ja eemaldatakse ning filtraat

kontsentreeritakse. Jääk jaotatakse 2L CH2CI2 ja 1L H2O vahel ning veekihti 5

ekstraktitakse 1L CH2CI2-ga. Orgaanilisi faase pestakse 4 korda 1L H2O, 0,5L

soolveega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.

Kolonnkromatograafia (SiO2; heksaan/CH2CI2 2:1 → 1:1) ja kristallisatsioon

CH2Cl2/heksaanist annab kõnealuse ühendi: s.p.: 119-120 ºC.

E. N-(4-metüül-3-trifluorometüül-fenüül)-2,2,2-trifluoro-atsetamiid 10

320g-le (1,827moI) 5-amino-2-metüülbensotrifluoriidi ja 1,47L-le (18,27mol)

püridiini jääkülmale lahusele 4,5L-s CH2CI2-s N2 atmosfääris lisatakse tilkhaaval

284ml (2,01mol) trifluoroäädikhappe anhüdriidi. 50 min pärast lahjendatakse

mikstuuri 5I jääkülma 2N HCI-ga. Orgaanilised faasid eraldatakse ja pestakse

kaks korda 2L külma 2N HCI-ga, seejärel 1L 2N HCI-ga ja lõpuks 2L 15

soolalahusega. Veekihte ekstraktitakse kaks korda CH2Cl2-ga, orgaanilised faasid

kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse osaliselt. Kristallisatsioon heksaani

lisamisega annab kõnealuse ühendi: s.p.: 72-73 ºC.

Näide 160: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-


2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati (1,2 ekviv.) lisatakse N-[4-(4-etüül-

piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini lahusele (350mg, 1,18mmol) NMP-

s (2ml) temperatuuril 70 ºC ja argooni atmosfääris. Saadud mikstuuri segatakse 2

h temperatuuril 70 °C, sellel lastakse toatemperatuurile jahtuda ja see 25

kontsentreeritakse. Jääki lahjendatakse DCM-ga ja naatriumbikarbonaadi

küllastunud vesilahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse DCM-ga.

Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat),

EE - EP1761505 B1 163

filtreeritakse ja kontsentreeritakse. Toorsaaduse puhastamine MeOH-s

peenestamisega, millele järgneb silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH

+ 1% NH3 veep., 97:3), annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS:


(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5). 5

A. N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin

6-kloro-pürimidiin-4-üül)-amiini (500mg, 3,87mmol, 1,3 ekviv.) ja 4-(4-

etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (611mg, 2,98mmol) segu vees (3,0ml) ja jäises

äädikhappes (10ml) kuumutatakse 15 h temperatuuril 100 ºC.

Reaktsioonimikstuuri lahjendatakse DCM-ga ja soolalahusega. Veekiht tehakse 10

naatriumbikarbonaadi lisamisega aluseliseks. Veekiht eraldatakse ja seda

ekstraktitakse DCM-ga. Orgaanilist faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse


peenestamisega EE-s annab kõnealuse ühendi: ESI-MS: 299,2 [MH]+; tR=1,05 min

(gradient J). 15

Näide 161: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-



isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini. 20

Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,

95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 587,9/589,9 [MH]+;


veep., 9:1).

A. N-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-25

diamiin

EE - EP1761505 B1 164


isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini ja segades reaktsioonimikstuuri

17,5 h temperatuuril 150 ºC. Toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (silikageel)

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), et anda kõnealune ühend helekollase

tahkisena. ESI-MS: 341,2 [MH]+; tR=1,05 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: 5


B. 3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 234,2 [MH]+.

C. 1-isopropüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine 10

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) annab

kõnealuse ühendi kollase tahkisena: ESI-MS: 264,1 [MH]+; tR=1,64 min (puhtus:

96,5%, gradient J); TLC: Rf=0,35 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

Näide 162: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-

metüül-amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 15

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 151, aga kasutades N-(3-{[(2-

dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-

diamiini. Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 561,9/563,9 [MH]+; 20


veep., 9:1).

A. N-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-N’-metüül-

pürimidiin-4,6-diamiin

EE - EP1761505 B1 165

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 152A, aga kasutades N-(3-amino-

bensüül)-N,N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini ja segades reaktsioonimikstuuri 17,5

h temperatuuril 150 °C. Toorprodukti puhastatakse MPLC-ga (silikageel)

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), et anda kõnealune ühend beeži tahkisena.

ESI-MS: 315,2 [MH]+; TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1). 5

B. N-(3-amino-bensüül)-N.N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiin


C. N.N'.N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM → DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1) 10

annab kõnealuse ühendi pruuni õlina: ESI-MS: 238,1 [MH]+; tR=1,15 min (puhtus:

96,5%, gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH, 9:1).


üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-metüül-uurea

15


isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini.


(DCM/MeOH + 1% NH3a\ 97:3).

A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin 20


bensüül)-N,N',N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini ja segades reaktsioonimikstuuri 4 h

temperatuuril 150 °C. Toorprodukti puhastatakse silikageeli kolonn-

kromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 92:8), et anda kõnealune ühend

EE - EP1761505 B1 166

valge tahkisena. ESI-MS: 327,2 [MH]+; TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 92:8).

B. 4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiin


C. 1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin 5

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C. Toorsaaduse puhastamine

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 95:5) annab kõnealuse ühendi

kollase tahkisena: ESI-MS: 238,1 [MH]+; tR=2,57 min (puhtus: 100%, gradient J);

TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH, 95:5).

Näide 164: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-10

üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

Näide 165: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[4-(1-metüül-

piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

15

Näide 166: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül-1-etüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-

4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

EE - EP1761505 B1 167

Näide 167: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-

trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea


üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5


üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

Näide 170: In vitro ensüümide andmed 10

Näidete 1 kuni 169 ühendeid testiti käesolevalt eespool kirjeldatud protokollide

raames nende KDR, FGFR3 ja TEK vastase inhibeeriva toime jaoks. Mõõtmised

tehti vastavalt eespool üldkirjelduses nimetatud meetoditele. KDR jaoks täheldati

67-100%-list inhibeerimist 10µM juures, FGFR3 (K650E) jaoks 27-100%-list

inhibeerimist 10µM juures ja Tek 12-100 %-list inhibeerimist 10µM juures. 15

Meetod A: Näited 171-193

Näide 171: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 168

N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi lahusele (preparaat 3,

62mg, 0,21mmol, 1,25 ekviv.) dioksaanis lisatakse 20%-lise fosfogeeni lahust

tolueenis (110µl, 0,21mmol, 1,25 ekviv.) argooni keskkonnas.

Reaktsioonimikstuuri segatakse veel 22 h toatemperatuuril argooni keskkonnas.

Seejärel lahusti aurustatakse ja jääki töödeldakse kuivas tolueenis (2ml). Pärast 5

N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (50mg,

0,168mmol, 1,0 ekviv.) lisamist lastakse suspensioonil 24 h argooni keskkonnas

tagasi voolata. Pärast jahtumist lisatakse eetrit (2ml) ja mikstuuri segatakse 30

min. Settinud produkt filtreeritakse välja, seda pestakse (1xtolueen/eeter 1:1,

1xeeter) ja kuivatatakse vaakumis temperatuuril 60 ºC öö jooksul, et anda 10

kõnealune ühend värvitute kristallidena: s.p. 189,5-191 ºC, HPLC: tR=6,02 min


N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül1-pürimidiin-4,6-diamiin

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini (1,65g, 11,5mmol, 1,1 ekviv.) ja

kommertsiaalselt kättesaadava 4-(4-metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (2,0g, 15

10,5mmol, 1,0 ekviv.) lahust vee (4ml) ja jäise äädikhappe (16ml) segus

kuumutatakse 16 h sisetemperatuuril 100 ºC. Pärast jahtumist lahusti

aurustatakse. Jääki töödeldakse metanoolis (50ml) ja see tehti vees 25%-lise NH3

lisamisega aluseliseks. Sellele lisatakse silikageeli (11g) ja lahusti aurustatakse.

Ränidioksiidiga adsorbeerunud toorprodukt puhastatakse MPLC-ga (A: TBME; B: 20

MeOH-NH3 99:1; gradient: 5% B -> 25%B 180 min jooksul). Toodet sisaldavad

fraktsioonid ühendatakse ja aurustatakse kuivaks. Jääki peenestatakse eetriga.

Toode filtreeritakse välja, seda pestakse eetriga ja see kuivatatakse vaakumis

temperatuuril 50 ºC öö jooksul, et anda kõnealune ühend kahvatukollase pulbrina:

tR=3,04 min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 299,3 [MH]+. 25

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin

Antud aine valmistati kirjanduses avaldatud modifitseeritud protseduuriga (J. Appl.

Chem. 1955, 5, 358): kommertsiaalselt kättesaadava 4,6-dikloropürimidiini

suspensioonile (20g, 131,6mmol, 1,0 ekviv.) isopropanoolis (60ml) lisatakse 33%-

list metüülamiini etanoolis (40,1mL, 328,9mmol, 2,5 ekviv.) kiirusel, mille puhul 30

sisetemperatuur ei tõuse üle 50 °C. Lisamise järel segatakse reaktsioonimikstuuri

EE - EP1761505 B1 169

1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse vett (50ml) ja moodustunud suspensiooni

jahutatakse jäävannis temperatuurini 5 °C. Settinud produkt filtreeritakse välja,

seda pestakse külma isopropanooli/veega 2:1 (45ml) ja veega. Kogutud materjal

kuivatatakse vaakumis öö jooksul temperatuuril 45 °C, et anda kõnealune ühend

värvitute kristallidena: tR=3,57 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 5

144,3/146,2 [MH]+.

Näite 171 protseduuri järgides, aga sobivaid lähtematerjale kasutades saab

valmistada näited 172-193:

Näide 172: N-{4-metüül-3-[3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-

trifluorometüül-bensamiid 10

Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,40 (TBME/MeOH/NH3 90:9:1), HPLC: tR=5,88 min


Näide 173: N-{4-metüül-3-[3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-

trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, HPLC: tR=6,94 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 507,4 15

[MH]+.

Näide 174: N-[4-metüül-3-(3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid



Näide 175: N-[4-metüül-3-(3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-




EE - EP1761505 B1 170

Näide 176: N-[3-(3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid



Näide 177: N-[3-(3-{6-[4-(3-dimetüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül)-ureido)-4-metüül-fenüül-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, HPLC: tR=5,75 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 608,4

[MH]+. 10

Näide 178: N-[3-(3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,17 (TBME/MeOH 30:70), HPLC: tR=5,72 min


Näide 179: N-[4-metüül-3-(3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid


(puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 636,5,4 [MH]+. 20

EE - EP1761505 B1 171

Näide 180: N-[4-metüül-3-(3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,42 (TBME/MeOH 75:25), HPLC: tR=5,86 min (puhtus:

>99%, gradient A), ESI-MS: 636,6 [MH]+. 5

Näide 181: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-

fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,69 (TBME/MeOH90:10), HPLC: tR=7,67 min (puhtus:

>99%, gradient A), ESI-MS: 521,4 [MH]+. 10

Näide 182: N-[3-(3-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

3-metüül-ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid



Näide 183: N-[3-(3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-

metüül-ureido)-4-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid



EE - EP1761505 B1 172

Näide 184: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-

fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, TLC: Rf=0,21 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=6,07 min (puhtus:


Näide 185: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-{3-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-

fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, HPLC: tR=6,15 min (puhtus: 92%, gradient A), ESI-MS: 633,3

[MH]+ 10

Näide 186: 4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-ureido)-N-(3-trifluorometüül-fenüül)-bensamiid

Värvitu pulber, HPLC: tR=6,19 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 619,3

[MH]+. 15

Näide 187: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid



EE - EP1761505 B1 173

Näide 188: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid

Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,50 (TBME/MeOH/NH3 80:18:2), HPLC:

tR=6,14 min (puhtus: 95%, gradient A), ESI-MS: 619,5 [MH]+. 5

Näide 189: N-{4-metüül-3-[3-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-3-(6-fenüül-

amino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid



Näide 190: N-{4-metüül-3-[3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-püridiin-2-üül-

etüül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

Värvitud kristallid, HPLC: tR=7,58 min (puhtus: >100%, gradient A), ESI-MS: 612,4

[MH]+ 15

Näide 191: N-{4-metüül-3-[3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-3-(2-püridiin-2-üül-etüül)-ureido]-fenüül}-3-trifluorometüül-

bensamiid

EE - EP1761505 B1 174

Roosad kristallid, TLC: Rf=0,54 (DCM/MeOH 80:20), HPLC: tR=5,87 min (puhtus:

92%, gradient A), ESI-MS: 710,6 [MH]+.

Näide 192: N-[3-(3-etüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-ureido)-metüül-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 5


>100%, gradient A), ESI-MS: 633,6 [MH]+.

Näide 193: N-[4-metüül-3-(3-{6-{4-[4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-3-tiofeen-2-üülmetüül-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 10



Meetod B: Näited 194-201

Näide 194: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-4-15

(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 175

Tert-butüül [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-

trifluoro-metüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbamaadile

(50mg, 0,076mmol) lisatakse trifluoroäädikhapet/DCM 2:3 (2ml). Selget

reaktsioonimikstuuri segatakse 1 h toatemperatuuril. Seejärel lisatakse

metanooli/DCM 1:9 (20ml). Lahust pestakse 50%-lise veepõhise K2CO3-ga, see 5

kuivatatakse MgSO4-l ja aurustatakse, et anda kõnealune ühend beeži pulbrina:

s.p. 191,5-193 °C, HPLC: tR=5,27 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 557,3

[MH]+, 400MHz 1H-NMR (DMSO-d6) δ: 2,19 (s, 3H, NMe), 2,30 (s, 3H1 ArMe),

2,24-2,62 (br m, 8H, piperasiin), 3,32 (s, 3H, uurea-NMe), 3,69 (s, 2H, ArCH2N),

6,09 (s, 1 H, pürimidiin-H5), 7,02 (s, 2H, NH2), 7,19 (d, 1 H, Ar-H5), 7,50 (dd, 1 H, 10

Ar-H4), 7,91 (d, 1 H, Ar'-H5), 8,23 (dd, 1H1 Ar'-H6), 8,26 (d, 1H, Ar-H2), 8,30 (s,

1H, pürimidiin-H2), 8,41 (d, 1H, Ar'-H2), 10,41 (s, 1H, amiid-NH).

Tert-butüül [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-

trifluoro-metüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbamaat

4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-2-trifluorometüül-bensoehappe lahusele 15

(preparaat 2, 80mg, 0,27mmol, 1,1 ekviv.) DMA-s lisatakse HATU (138mg,

0,36mmol, 1,5 ekviv.) ja diisopropüületüülamiini (83µl, 0,48mmol, 2,0 ekviv.),

pärast 10 min toatemperatuuril segamist lisatakse tert-butüül {6-[3-(5-amino-2-

metüül-fenüül)-1-metüül-ureido]-pürimidiin-4-üül}-karbamaati. Reaktsioonimikstuuri

töödeldakse kõrgsagedusheliga 5 min. Pärast öö jooksul toatemperatuuril 20

segamist moodustub hall suspensioon. Sete filtreeritakse välja, seda pestakse

DMA-ga ja eetriga. Vaakumkuivatamine temperatuuril 60 °C öö jooksul annab halli

pulbri: HPLC: tR=6,30 min (puhtus: >99%, gradient A), ESI-MS: 657,4 [MH]+.

Tert-butüül {6-[3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-metüül-ureido]-pürimidiin-4-üül}-

karbamaat 25

Tert-butüül {6-[3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-metüüI-ureido]-pürimidiin-4-üül}-

karbamaadi lahust (330mg, 0,82mmol) metanooli (20ml) ja DMF (50ml) segus

hüdrogeenitakse 10%-lise Pd/C (500mg) juuresolekul atmosfääri rõhul. 20 h

pärast on hüdrogeenimine valmis ning katalüsaator filtreeritakse välja. Filtraat

aurustatakse kuivaks. Saadud jääki peenestatakse eetriga, see filtreeritakse välja 30

EE - EP1761505 B1 176

ja vaakumkuivatatakse, et anda hall pulber: HPLC: tR=5,38 min (puhtus: 97%,

gradient A), ESI-MS: 373,4 [MH]+.

Tert-butüül {6-[3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-metüül-ureido1-pürimidiin-4-üül}-

karbamaat

Tert-butüül (6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-karbamaadi (240mg, 1,07mmol, 1,0 5

ekviv.), kommertsiaalselt kättesaadava 2-metüül-5-nitrofenüülisotsüanaadi

(210mg, 1,18mmol, 1,1 ekviv.) ja DMAP-i (26mg, 0,21mmol, 0,2 ekviv.) lahust

tolueenis (10ml) segatakse 24 h temperatuuril 80 °C. Pärast toatemperatuurile

jahtumist lisatakse metanooli (10ml) ja moodustunud suspensiooni segatakse 10

min temperatuuril 50 °C. Sete filtreeritakse välja ja seda pestakse metanooliga 10

(2x10ml). Pärast in vacuo kuivamist saadakse väga lahustumatu värvitu pulber:

HPLC: tR=8,09 min (puhtus: 85%, gradient A), ESI-MS: 403,5 [MH]+.

Tert-butüül (6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-karbamaat

Bis(tert-butüül)-(6-kloro-4-pürimidinüül)-imidodikarboksülaadi (1g, 3,03mmol, 1,0

ekviv.) 33%-lises metüülamiinis etanoolis (5,63mL, 45,5mmol, 15 ekviv.) 15

kuumutatakse 2 h temperatuuril 80 °C suletud tuubis ja seejärel lastakse

toatemperatuur saavutada. Settinud produkt filtreeritakse välja, seda pestakse

külma etanooliga ja see kuivatatakse öö jooksul vaakumis temperatuuril 60 °C.

Kõnealune ühend saadakse värvitute kristallidena: HPLC: tR=3,82 min (puhtus:

99%, gradient A), ESI-MS: 225,1 [MH]+ (nõrk), 169,1 [MH-tBu]+. 20

Bis(tert-butüül)-(6-kloro-4-pürimidinüül)-imidodikarboksülaadi võib valmistada

kirjanduses avaldatud protseduuri põhjal: J.M. Lehn et al, Eur. J. Chem. 2001,

1515-1521.

Näite 194 protseduuri järgides, aga sobivaid lähtematerjale kasutades saab

valmistada näited 195-201: 25

Näide 195: N-{4-metüül-3-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-

fenüül}-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 177

Beežid kristallid, HPLC: tR=6,33 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 633,8

[MH]+.

Näide 196: 3-(5-amino-2-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-

üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 5

Beežid kristallid, TLC: Rf=0,19 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=3,72 min (puhtus:


Näide 197: N-[4-metoksü-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid 10

Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,21 (TBME/MeOH 60:40), HPLC: tR=5,94 min


Näide 198: N-[4-metoksü-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-15

trifluoro-metüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 178

Kahvatukollased kristallid, TLC: Rf=0,19 (TBME/MeOH/NEt3 50:50:1,5), HPLC:

tR=5,07 min (puhtus: 96%, gradient A), ESI-MS: 747,4 [MH]+.

Näide 199: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-5-metoksü-fenüül}-

4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

5

Värvitud kristallid, HPLC: tR=5,12 min (puhtus: 97%, gradient A), ESI-MS: 573,2

[MH]+.

Näide 200: N-{3-metoksü-5-[3-metüül-3-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-ureido]-

fenüül}-4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

10

Kollane vaik, HPLC: tR=6,20 min (puhtus: 99%, gradient A), ESI-MS: 649,4 [MH]+.

Näide 201: N-[3-metoksü-5-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-4-metüül]-3-trifluorometüül-bensamiid

Beežid kristallid, TLC: Rf=0,39 (DCM/MeOH 85:15), HPLC: tR=6,17 min (puhtus: 15


Näide 202: N-[3-[3-(6-atsetüülaminopürimidiin-4-üül)-3-metüülureido]-4-

metüülfenüül]-(4-metüülpiperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüülbensamiid

EE - EP1761505 B1 179

Värvitu kristalne tahkis, TLC: Rf=0,24 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=10,57

min (puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS : 599 [MH]+.

Näide 203: [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-

trifluorometüül-bensoüülamino]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbaamhappe 5

metüülester

Värvitu pulber, TLC: Rf=0,20 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=11,25 min

(puhtus: 100%, gradient B)1 ESI-MS : 615 [MH]+.

Näide 204: [6-(1-metüül-3-{2-metüül-5-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üüImetüül)-3-10

trifluorometüül-fenüülkarbamoüül]-fenüül}-ureido)-pürimidiin-4-üül]-karbaamhappe

metüülester

Värvitu pulber, TLC: Rf=0,33 (DCM/ EtOH/ NH3 90:9:1), HPLC: tR=10,97 min

(puhtus: 100%, gradient B), ESI-MS : 615 [MH]+. 15

Näide 205: 3-[3-(6-atsetüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-N-

[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüül]-bensamiid

EE - EP1761505 B1 180

Näide 206: 3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-N-[4-(4-

metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-trifluorometüül-fenüül]-bensamiid

Näide 207: In vitro inhibeerimise andmed 5

Näidete 171 kuni 206 ühendeid testiti käesolevalt eespool kirjeldatud protokollide

raames nende c-Abl, KDR ja FGFR3 vastase inhibeeriva toime jaoks. c-Abl puhul

täheldati 79-100%-list inhibeerimist 10µM juures, KDR puhul 87-100%-list

inhibeerimist 10µM juures ja FGFR3 puhul 56-98%-list inhibeerimist 10µM juures.

Näide 208: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amino]-10


Pal-vaiku kandev C-(tetrahüdro-furaan-2-üül)-metüülamiin (1g, 1mmol), DIEA

(0,52mL, 3mmol) ja 4,6-dikloropürimidiin (300mg, 2mmol) segatakse n-BuOH-s

(15mL). Reaktsioonianum pannakse kuumutavasse loksutisse ning seda 15

kuumutatakse 16 tundi temperatuuril 80 ºC. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku

pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ning see

kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2C12/H2O-ga

EE - EP1761505 B1 181

(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+)

on 214,2.

Pal-vaiku kandev (6-kloro-pürimidiin-4-üül)-(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amiin

(1mmol), 40% metüülamiini veelahus (1,95mL, 25mmol), 15mL n-BuOH segatakse 5

suletud tuubis kokku. Reaktsioonianum pannakse kuumutavasse loksutisse ning

seda kuumutatakse 12 tundi temperatuuril 100 ºC. Pärast jahtumist lisatakse

reaktsioonianumasse veel 1,95mL 40%-list metüülamiini veelahust. Reaktsiooni

kuumutatakse 12 tundi temperatuuril 100 ºC. Saadud mikstuur filtreeritakse ja

vaiku pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ning 10

see kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2C12/H2O-ga

(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+)

on 209,2.

Pal-vaiku kandev N-metüül-N’-(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-pürimidiin-4,6-15

diamiin (1mmol), 2-metüül-5-nitrofenüül-isotsüanaat (540mg, 3mmol), DIEA

(0,52mL, 3mmol), 15mL anhüdroosne DMF segatakse kokku. Reaktsioonianumat

kuumutatakse 14 tundi loksutamisel temperatuuril 60 ºC. Saadud mikstuur

filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga (3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga

(3x20mL) ja see kuivatatakse vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund 20

TFA/CH2Cl2/H2O-ga(45/50/5) (200µL). LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi:

vaadeldud MS (M+H+) on 387,2.

EE - EP1761505 B1 182

Pal-vaiku kandev 1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-1-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-

üülmetüül)-ammo]-pürimidiin-4-üül}-uurea (1mmol), tina(II)kloriid (1,55g, 8mmol),

15mL NMP segatakse kokku. Reaktsioonianumat kuumutatakse 16 tundi

toatemperatuuril. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga 5

(3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL), ja kuivatatakse vaakumis.

10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (200µL). LC-MS

tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+) on 357,3.

Pal-vaiku kandev 3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-metüül-1-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-10

üülmetüül)-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea (1mmol), 3-trifiuorometüül-

bensoüülkloriid (630mg, 3mmol), DIEA (0,52mL, 3mmol) ja 15mL anhüdroosne

DMF segatakse kokku. Reaktsioonianumat kuumutatakse 16 tundi

toatemperatuuril. Saadud mikstuur filtreeritakse ja vaiku pestakse DMF-ga

(3x20mL), MeOH-ga (3x20mL), CH2Cl2-ga (3x20mL) ja see kuivatatakse 15

vaakumis. 10mg vaiku töödeldakse 1 tund TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (200µL).

LC-MS tuvastas ainult ühe peamise piigi: vaadeldud MS (M+H+) on 529,3.

Kogu pal-vaiku töödeldakse 2 tundi TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (10mL). Pärast

lahusti eemaldamist vaakumis lahustatakse toorsaadus DMSO-s ja seda

puhastatakse pöördfaasilise preparatiivse HPLC-ga, et anda lõppsaadus N-[4-20

metüül-3-(3-metüül-3-{6-[(tetrahüdro-furaan-2-üülmetüül)-amino]-pürimidiin-4-üül}-

ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid valge tahkisena, 241mg. Protseduuri

kokkuvõte on antud vooskeemis allpool. Tahked sfäärid näitavad tahket tuge (Pal

vaik); 1H NMR (600MHz, DMSO-d6) δ 12,84 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 8,41 (s, 1H),

8,34 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (d, J=7,9Hz, 1H), 7,96 (d, J=8,0Hz, 1H), 7,78 (t, 25

EE - EP1761505 B1 183

J=7,4Hz, 1H), 7,60 (s, 1H)5 7,51 (d, J=8,2Hz, 1H), 7,20 (d, J=8,0Hz, 1H), 6,16 (s,

1H), 3,92-3,79 (m, 3H), 3,64-3,62 (m, 2H), 3,34 (s, 3H), 2,31 (s, 3H), 1,85-1,82 (m,

4H); ESIMS m/z 529,3 (M+ +1).

Näide 209: N-(3-{3-[6-(benso[1,3]dioksool-5-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-5

ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

Üldprotseduur on sama nagu näites 208, aga Pal-vaik on kinnitunud

benso[1,3]dioksool-5-üülamiinile. Kogu pal-vaiku töödeldakse 2 tundi

TFA/CH2Cl2/H2O-ga (45/50/5) (10mL). Pärast lahusti eemaldamist vaakumis 10

lahustatakse toorsaadus DMSO-s ja seda puhastatakse pöördfaasilise

preparatiivse HPLC-ga, et anda lõppsaadus N-(3-{3-[6-(benso[1,3 ]dioksool-5-

üülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-

bensamiid valge tahkisena; 1H NMR (400MHz, DMSO-d6) δ 12,70 (s, 1H), 10,44

(s, 1H), 9,58 (s, 1H), 8,49 (s, 1H), 8,40 (d, J=11,8Hz, 2H), 8,30 (s, 1H), 8,27 (d, 15

J=7,8Hz, 1H), 7,95 (d, J=7,6Hz, 1H), 7,78 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,51 (d, J=8,4Hz, 1H),

EE - EP1761505 B1 184

7,37 (t, J=8,1Hz, 1H), 7,25 (d, J=8,8Hz, 1H), 6,88 (d, J=8,3Hz, 1H), 6,35 (s, 1H),

6,00 (s, 2H), 3,33 (s, 3H), 2,32 (s, 3H); ESIMS m/z 565,3 (M+ +1).

Kusjuures R tähistab R7 asendajat, nagu määratleti leiutise kokkuvõttes.

Näide 210: N-(3-{3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-5

ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

Reaktsiooniskeem antud protokolliks on esitatud ülalpool. 4,6-dikloropürimidiin

(1,0g, 6,75mmol), 2,0M metüülamiin MeOH-s (3,38mL, 6,75mmol) ja DIEA

(1,76mL, 10,13mmol) lahustatakse 30mL-s etanoolis. Reaktsiooni kuumutatakse 4 10

tundi temperatuuril 70 ºC. Pärast lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti

kiirkromatograafial EA/heksaaniga (3:7), et saada lõppsaadus (6-kloro-pürimidiin-

4-üül)-metüül-amiin valge tahkisena.

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin (940mg, 6,57mmol), 2-metüül-5-nitrofenüül-

isotsüanaat (1,23g, 6,90mmol) ja DIEA (2,30mL, 13,15mmol) lahustatakse 30mL-s 15

EE - EP1761505 B1 185

anhüdrosses DMF-s. Reaktsiooni segatakse 14 tundi toatemperatuuril. Pärast

lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti kiirkromatograafial EA/heksaaniga

(4:6), et saada lõppsaadus 1-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-1-metüül-3-(2-metüül-5-

nitro-fenüül)-uurea valge tahkisena.

1-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-uurea (100mg, 5

0,31mmol) ja N,N-dirnetüül-benseen-1,3-diamiini HCl sool (82mg, 0,47mmol)

lahustatakse 6mL-s n-BuOH-s. Reaktsiooni kuumutatakse 16 tundi temperatuurini

90 ºC. Pärast lahusti eemaldamist puhastatakse toorprodukti kiirkromatograafial

EA/heksaaniga (1:1), et saada lõppsaadus 1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-fenüül)-uurea valge tahkisena. 10

1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(2-metüül-5-nitro-

fenüül)-uurea (110mg, 0,26mmol) ja 10mg 10%-list Pd/C segatakse 20ml-s EtOH-

s vesiniku keskkonnas. Reaktsiooni segatakse 4 tundi temperatuuril 50 ºC.

Reaktsioonimikstuur lastakse läbi tseliidi korgi ning seda pestakse metanooliga.

Pärast lahusti eemaldamist vaakumis kasutatakse toorprodukti 3-(5-amino-2-15

metüül-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-

uurea järgmiseks etapiks puhastamisega.

3-(5-amino-2-metüül-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-

1-metüül-uurea (0,26mmol), 3-trifiuorometüül-bensoüülkloriid (57mg, 0,27mmol) ja

DIEA (68uL, 0,39mmol) lahustatakse 10mL-s anhüdroosses DMF-s. Reaktsiooni 20

segatakse 4 tundi toatemperatuuril. Pärast lahusti eemaldamist lahustatakse

toorprodukt DMSO-s ja seda puhastatakse pöördfaasilise preparatiivse HPLC-ga,

et anda lõppsaadus N-(3-{3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-

metüül-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid valge tahkisena; 1H

NMR (600MHz, DMSO-d6) δ 12,67 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 9,84 (s, 1H), 8,56 (s, 25

1H), 8,40 (d, J=11,8Hz, 2H), 8,28 (s, 1H), 8,24 (d, J=8,2Hz, 1H), 7,94 (d, J=7,7Hz,

1H), 7,76 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,48 (d, J=8,4Hz, 1H), 7,35 (t, J=8,1Hz, 1H), 7,22 (d,

J=8,8Hz, 1H), 6,81 (d, J=7,5Hz, 1H), 6,64 (s, 1H), 6,59 (d, J=8,2Hz, 1H), 3,35 (s,

3H), 2,92 (s, 6H), 2,35 (s, 3H); ESIMS m/z 565,3 (M+ +1).

Näide 211: N-(3-{3-[6-(3-atsetüülammo-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-30

ureido}-4-metüül- fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 186

Üldprotseduur on sama nagu näites 3, aga reaktsioonile lisatakse N-(3-amino-

fenüül)-atsetamiidi (71mg, 0,47mmol) ja 0,12mL 4M HCl dioksaanilahuses.

Lõppsaadus N-(3-{3-[6-(3-atsetüülammo-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-

ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid puhastatakse pöördfaasilise 5

preparatiivse HPLC-ga, et anda valge tahkis; 1H NMR (600MHz, DMSO-d6) δ

12,67 (s, 1H), 10,44 (s, 1H), 9,84 (s, 1H), 8,56 (s, 1H), 8,40-8,36 (m, 2H), 8,31 (s,

1H), 8,28 (d, J=7,8Hz, 1H), 8,07 (s, 1H), 7,95 (d, J=7,7Hz, 1H), 7,84 (d, J=6,6Hz,

1H), 7,78 (t, J=7,8Hz, 1H), 7,52 (d, J=6,6Hz, 1H), 7,47 (d, J=7,8Hz, 1H), 7,41 (t,

J=7,8Hz, 1H) 7,22 (d, J=8,4Hz, 1H), 6,48 (S, 1H), 3,37 (s, 3H), 2,79 (d, J=4,2, 3H) 10

2,34 (s, 3H); ESIMS m/z 578,3 (M+ +1).

Näide 212: N-(4-metüül-3-{3-metüül-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-ureido}-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

EE - EP1761505 B1 187

4-metüül-3-nitroaniliin (3,0g, 20mmol) lahustatakse 100ml-s metüleenkloriidis.

Lisatakse 3ml trietüülamiini (22mmol), lahus jahutatakse temperatuurile 0 ºC ja

eespool toodud mikstuurile lisatakse aeglaselt segades 3-trifluorobensoe-kloriidi

(4,1g; 20mmol). Reaktsioonimikstuuril lastakse toatemperatuurile tõusta ja 5

reaktsioonimikstuur saab valmis 1 tunniga. Reaktsioonimikstuuri pestakse 10%-

lise NaHCO3 lahuse ja soolveega ning see kuivatatakse Na2SO4-l. Lõppsaadus (3)

N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid on tahkis, 6,28g.

N-(4-metüül-3-nitro-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (6,2g, 19mmol)

lahustatakse 80ml-s etanoolis ja lahusele lisatakse 600mg Pd/C. Mikstuuri 10

segatakse 4 tundi vesiniku keskkonnas toatemperatuuril. Pd/C eemaldatakse

filtreerimisel. Toorprodukt rekristalliseeritakse etüülatsetaadis. Lõppsaadus (4) N-

(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid on tume tahkis, 5,5g.

4,6-dikloro-pürimidiin (10g, 67mmol) lahustatakse 50ml-s metanoolis. Seejärel

lisatakse sellele 37ml 2M metüülamiini THF lahust. Reaktsiooni segatakse 10 15

tundi toatemperatuuril. Lahusti eemaldatakse pöördaurustil ja toorprodukt

rekristalliseeritakse metanoolis. Lõppsaadus (5) (6-kloro-pürimidiin-4-

üül)metüülamiin on helekollane tahkis, 8,2g.

(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiin (1,43g 10mmol) lahustatakse 20ml-s

dioksaanis ja segatakse 1,7ml DIEA-ga (15mmol), seejärel lisatakse lahusele 1,2g 20

trifosgeeni. Reaktsioonimikstuur segatakse 3 tundi temperatuuril 85 ºC.

Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile. Sellele reaktsioonimikstuurile

lisatakse 1,7ml DIEA ja 2,94g N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-

bensamiidi (4). Reaktsiooni segatakse 3 tundi toatemperatuuril. Toorprodukt

rekristalliseeritakse etüülatsetaadis. Lõppsaadus (8) N-{3-[3-(6-kloro-pürimidiin-4-25

üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid on helekollane

tahkis, 3,9g.

EE - EP1761505 B1 188

N-{3-[3-(6-kloro-pürimidiin-4-üül)-3-metüül-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-

trifluorometüül-bensamiid (50mg, 0,107mmol) ja p-tolueensulfoonhape (20mg,

0,105mmol) segatakse ja lahustatakse 1ml-s DMF-s. Siis lisatakse sellele 4-

morfoliin-4-üül-fenüülamiini (22mg, 0,11mmol). Reaktsiooni segatakse 10 tundi

temperatuuril 80 ºC. Toorprodukti puhastatakse pöördfaasilise HPLC-ga, et anda 5

lõppsaadus N-(4-metüül-3-{3-metüül-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-ureido}-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid halli tahkisena, 48mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,74 (s, 1H), 10,46 (s, 1H), 9,53 (s, 1H), 8,47 (s,

1H), 8,41 (m, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,97 (d, 1H, J=7,2Hz), 7,79

(t, 1H, J=4,2Hz), 7,52 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,47 (d, 2H, J=8,4Hz), 7,22 (d, 1H, 10

J=8,4Hz), 6,99 (s, 1H), 6,98 (s, 1H), 6,34 (s, 1H), 4,15 (m, 4H), 3,76 (m, 4H), 3,10

(m, 3H)3 2,32 (s, 3H); MS m/z 606,2 (M+1).

Näide 213: N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid

15

Antud ühend valmistada sama protseduuriga nagu eespool, aga 4-morfoliin-4-üül-

fenüülamiini asemel kasutatakse 4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiini.

Lõppühend N-[4-metüül-3-(3-metüül-3-{6-[4-(4-metüül-piρerasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-ureido)-fenüül]-3-trifluorometüül-bensamiid on valge

tahkis, 43mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,75 (s, 1H), 10,47 (s, 1H), 9,64 (s, 20

1H), 9,55 (s, 1H), 8,47 (s, 1H), 8,41 (m, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (d, 1H, J=7,8Hz),

7,97 (d, 1H, J=7,2Hz), 7,79 (t, 1H, J=4,2Hz), 7,52 (d, 1H, J=7,8Hz), 7,47 (d, 2H,

J=8,4Hz), 7,22 (d, 1H, J=8,4Hz), 6,99 (s, 1H), 6,98 (s, 1H), 6,34 (s, 1H), 3,79 (m,

2H), 3,56 (m, 4H), 3,18 (m, 3H), 2,95 (m, 2H), 2,87 (s, 3H), 2,33 (s, 3H); MS m/z

620,2 (M+1). 25

EE - EP1761505 B1 189

Näide 214: N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-

metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid

Vaba aminorühmaga rink-vaik (50g, 53mmol) segatakse 4,6-dikloropürimidiiniga 5

(23g, 159mmol) 60ml-s butanoolis ja 28ml-s DIEA-s. Reaktsioonimikstuuri

loksutatakse 10 tundi kuumutusplokil temperatuuril 50 ºC. Vaiku pestakse DMF3-

ga, metanooli ja metüleenkloriidiga. Seejärel lisatakse 1g-le vaigule 3 ekvivalenti

amiini ja 3ml butanooli, reaktsiooni loksutatakse 10 tundi temperatuuril 90 ºC.

Vaiku pestakse DMF-ga, metanooli ja metüleenkloriidiga. 10

N-(3-amino-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (880mg, 3mmol)

lahustatakse 8ml-s dioksaanis ning lisatakse 0,52ml DIEA-d. Seejärel lisatakse

lahusele trifosgeeni (357mg, 1,2mmol). Reaktsiooni segatakse 1 tund

toatemperatuuril. Antud reaktsioonimikstuur lisatakse eespool toodud vaigule.

Reaktsiooni loksutatakse 10 tundi temperatuuril 60 ºC. Vaiku pestakse DMF-ga, 15

EE - EP1761505 B1 190

metanooli ja metüleenkloriidiga. Vaiku lõhestati 1 tund TFA-ga toatemperatuuril.

Toorprodukt puhastatakse RP-HPLC-ga.

Näide 214 valmistatakse ülaltoodud protsessi põhjal, kus 2-morfoliin-4-üül-

etüülamiini kasutatakse amiinina. Lõppsaadus N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-

3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-metüül-fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiid on 5

valge tahkis, 63mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ 12,95 (s, 1H), 10,46 (s, 1H), 8,41

(s, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (s, 1H), 7,95 (d, 1H, J=7,7Hz), 7,77 (t, 1H,

J=7,8Hz), 7,54 (d, 1H, J=6,8Hz), 7,20 (d, 2H, J=8,3Hz), 7,03 (s, 2H), 6,99 (s, 1H),

6,17 (s, 1H), 3,98 (s, 2H), 3,59 (s, 4H), 3,35 (m, 2H), 2,50 (m, 4H), 2,30 (s, 3H);

MS m/z 544,2 (M+1). 10

Näide 215: N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-

propüül]-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid

Antud ühend valmistati ülaltoodud protsessi põhjal, kus 1-(3-amino-propüül)-

pürrolidiin-2-ooni kasutatakse amiinina. Lõppsaadus N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-15

4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-ureido}-4-metüül-fenüül)-3-

trifluorometüül-bensamiid on valge tahkis, 14mg; 1H NMR 600MHz (DMSO) δ

12,51 (s, 1H), 10,40 (s, 1H), 8,38 (s, 1H), 8,31 (s, 1H), 8,28 (s, 1H), 8,27 (s, 1H),

7,95 (d, 1H, J=7,7Hz), 7,77 (t, 1H, J=7,8Hz), 7,54 (d, 1H, J - 6,8Hz), 7,20 (d, 2H,

J=8,3Hz), 7,03 (s, 2H), 6,99 (s, 1H), 6,17 (s, 1H), 3,70 (m, 2H), 3,31 (t, 2H, 20

J=7,2Hz), 3,24 (t, 2H, J=7,2Hz), 2,23 (s, 3H), 2,16 (t, 2H, J=8,4Hz), 1,87 (m, 2H),

1,74 (m, 2H); MS m/z 556,2 (M+1).

Näide 216

Korrates ülaltoodud näidetes 208 kuni 215 kirjeldatud protseduure ning kasutades

sobivaid lähtematerjale, saadakse järgnevad valemi I ühendid, nagu on näidatud 25

tabelis 1.

EE - EP1761505 B1 191

Tabel 1

Ühendi number

Struktuur Füüsilised andmed

1

1H NMR (400MHz,

CD3OH-d3) δ9,92 (d,

J=5,1Hz, 1H), 9,80

(s, 1H), 9,20 (d,

J=8,1Hz, 2H), 8,93

(d, J=8,5Hz, 2H),

8,85 (d, J=8,6Hz,

2H), 8,79 (d,

J=5,0Hz, 2H), 8,76

(d, J=8,0Hz, 2H),

8,75 (s, 1H), 8,46 (t,

J=9,0Hz, 1H), 8,08

(s, 1H), 4,92 (s, 2H),

4,71 (s, 2H), 3,66 (m,

6H); ESIMS m/z

623,20 (M+ +1).

2

1H NMR (600MHz,

DMSO-d6) δ12,82 (s,

1H), 10,44 (s, 1H),

8,40 (s, 1H), 8,36 (s,

1H), 8,31 (s, 1H9 ,

8,28 (d, J=7,9Hz,

1H), 7,96 (d,

J=7,8Hz, 1H), 7,78

(t, 7,8Hz, 1H), 7,50

(d, J=8,1z, 2H), 7,38

(d, J=8,1Hz, 2H),

7,20 (d, J=8,1Hz,

1H), 6,21 (s, 1H),

4,57 (s, 2H), 3,18 (s,

EE - EP1761505 B1 192

3H), 2,39 (s, 2H);

ESIMS m/z 569,10

(M+ +1)

3

1H NMR (600MHz,

DMSO-d6) δ12,85 (s,

1H), 10,44 (s, 1H),

8,41 (s, 1H), 8,34 (s,

1H), 8,31 (s, 1H),

8,28 (d, J=7,4Hz,

1H), 7,96 (d,

J=7,7Hz, 1H), 7,78

(t, J=7,9Hz, 1H),

7,62 (s, 1H), 7,51 (d,

J=8,1Hz, 1H), 7,33

(s, 1H), 7,31 (d,

J=7,1Hz, 1H), 7,28

(s, 1H), 7,27 (s, 1H),

7,22 (d, J=9,2Hz,

1H), 7,20 (d,

J=8,6Hz, 1H), 6,15

(s, 1H), 3,30 (m, 2H),

3,18 (s, 3H), 2,80 (t,

J=6,7Hz, 2H), 2,24

(s, 3H); ESIMS m/z

549,20 (M+ +1).

4

1H NMR (600MHz,

DMSO-d6) δ12,83 (s,

1H), 10,44 (s, 1H),

8,40 (s, 1H), 8,36 (s,

1H), 8,31 (s, 1H),

8,27 (d, J=7,9Hz,

1H), 7,99 (s, 1H),

7,96 (d, J=7,5Hz,

EE - EP1761505 B1 193

1H), 7,78 (t,

J=7,7Hz, 1H), 7,50

(d, J=8,2Hz, 1H),

7,28 (s, 1H), 7,27 (s,

1H), 7,20 (d,

J=8,4Hz, 1H), 6,91

(s, 1H), 6,90 (s, 1H),

6,15 (s, 1H), 4,50 (s,

2H), 3,73 (s, 3H),

3,29 (s, 3H), 2,20

(3H); ESIMS m/z

565,20 (M+ +1).

5

1H NMR (600MHz,

DMSO-d6) δ 12,86

(s, 1H), 10,44 (s,

1H), 8,41 (s, 1H),

8,35 (br, 1H), 8,31

(s, 1H), 8,28 (d,

J=7,8Hz, 1H), 7,96

(d, J=7,9Hz, 1H),

7,78 (t, J=7,8Hz,

1H), 7,54 (s, 1H),

7,51 (d, J=8,2Hz,

1H), 7,20 (d,

J=8,3Hz, 2H), 6,12

(s, 1H), 3,34 (s, 3H),

3,31 (t, J=7,0Hz,

2H), 3,25 (t,

J=7,0Hz, 4H), 2,31

(s, 3H), 2,22 (t,

J=8,1Hz, 2H), 1,93

(dt, J=7,6, 14,1Hz,

2H), 1,73 (m, 2H);

EE - EP1761505 B1 194

ESIMS m/z 570,20

(M+ +1).

6

ESIMS m/z 559,10

(M+ +1).

7 ESIMS m/z 549,20

(M+ +1).

8

ESIMS m/z 572,30

(M+ +1).

9

ESIMS m/z 513,20

(M+ +1).

10

ESIMS m/z 572,30

(M+ +1).

11

ESIMS m/z 550,20

(M+ +1).

12

ESIMS m/z 487,20

(M+ +1).

13

ESIMS m/z 525,20

(M+ +1).

14

1H NMR (400MHz,

DMSO-d6) δ10,47 (s,

1H), 8,40 (d,

J=2,1Hz, 1H), 8,33

(s, 1H), 8,31-8,25

(m, 2H), 7,96 (t,

J=7,8Hz, 1H), 7,78

(t, J=7,8Hz, 1H),

EE - EP1761505 B1 195

7,54 (d, J=6,0, 1H),

7,52 (d, J=8,2Hz,

1H), 7,21 (d,

J=8,3Hz, 2H), 6,13

(s, 1H), 3,31 (s, 3H),

2,31 (s, 2H), 2,17 (s,

2H); ESIMS m/z

445,10 (M+ +1).

15

ESIMS m/z 488,10

(M+ +1).

16

ESIMS m/z 567,10

(M+ +1).

17

ESIMS m/z 553,10

(M+ +1).

18

ESIMS m/z 517,10

(M+ +1).

19

ESIMS m/z 502,20

(M+ +1).

20

ESIMS m/z 579,20

(M+ +1).

21

ESIMS m/z 552,10

(M+ +1).

22

ESIMS m/z 603,10

(M+ +1).

EE - EP1761505 B1 196

23

ESIMS m/z 579,15

(M+ +1).

24

ESIMS m/z 578,30

(M+ +1).

25

ESIMS m/z 515,20

(M+ +1).

26

ESIMS m/z 558,30

(M+ +1).

27

ESIMS m/z 485,20

(M+ +1).

28

ESIMS m/z 564,20

(M+ +1).

29

ESIMS m/z 578,20

(M+ +1).

30

ESIMS m/z 633,30

(M+ +1).

31

ESIMS m/z 620,30

(M+ +1).

EE - EP1761505 B1 197

32

ESIMS m/z 670,30

(M+ +1).

33

ESIMS m/z 499,20

(M+ +1).

34

ESIMS m/z 515,20

(M+ +1).

35

ESIMS m/z 528,30

(M+ +1).

36

ESIMS m/z 537,20

(M+ +1).

37

ESIMS m/z 503,20

(M+ +1).

38

ESIMS m/z 522,20

(M+ +1).

EE - EP1761505 B1 198

39

ESIMS m/z 536,20

(M+ +1).

40

ESIMS m/z 516,20

(M+ +1).

41

ESIMS m/z 542,30

(M+ +1).

42

ESIMS m/z 614,30

(M+ +1).

43

ESIMS m/z 558,30

(M+ +1).

44

ESIMS m/z 553,30

(M+ +1).

EE - EP1761505 B1 199

45

ESIMS m/z 649,30

(M+ +1).

46

ESIMS m/z 649,30

(M+ +1).

47

ESIMS m/z 558,30

(M+ +1).

48

ESIMS m/z 558,30

(M+ +1).

49

ESIMS m/z 403,30

(M+ +1).

50

ESIMS m/z 403,30

(M+ +1).

EE - EP1761505 B1 200

51

ESIMS m/z 403,30

(M+ +1).

52

ESIMS m/z 403,30

(M+ +1).

53

ESIMS m/z 495,30

(M+ +1).

54

ESIMS m/z 479,30

(M+ +1).

1. Analüüsid

Näidete 208 kuni 216 ühendeid analüüsiti, et mõõta nende võimet selektiivselt

inhibeerida BCR-AbI (32D-p210) ekspresseerivate 32D rakkude proliferatsiooni,

võrreldes 32D parentaalsete rakkudega. Neid BCR-AbI transformeeritud rakkude

proliferatsiooni selektiivselt inhibeerivaid ühendeid testiti antiproliferatiivse toime 5

osas Ba/F3 rakkudele, mis ekspresseerivad Bcr-abl metsiktüüpi või mutantvorme.

Lisaks testiti ühendeid, et mõõta nende võimet inhibeerida FGFR35 (ensüümi ja

EE - EP1761505 B1 201

raku analüüsis), FLT3, PDGFRβ, trkB, c-SRC, BMX, SGK, Tie2, Lck, JNK2α2,

MKK4, c-RAF, MKK6, SAPK2α ja SAPK2β kinaase.

Rakulise BCR-AbI-sõltuva proliferatsioon (sõeluuringu meetod)

Kasutatav hiire rakuliin on 32D hematopoeetilise eelkäija rakuliin, mida muudeti

BCR-AbI cDNA-ga (32D-p210). Antud rakke hoiti RPMI/10%-lises 5

veiselooteseerumis (RPMI/FCS), millele oli lisatud penitsilliini 50µg/mL,

streptomütsiini 50µg/mL ja L-glutamiini 200mM. Transformeerimata 32D rakke

hoiti samamoodi ning lisati veel 15% rakuliiniga WEHI täiendatud sööta IL3

allikaks.

50µl 32D või 32D-p210 rakkude suspensiooni asetatakse Greiner 384-10

süvendilistesse mikroplaatidesse (mustad) tihedusega 5000 rakku süvendis. Igale

süvendile lisatakse 50nl testühendit (1mM DMSO lähtelahuses) (STI571

kaasatakse positiivse kontrollina). Rakke inkubeeritakse 72 tundi temperatuuril 37

°C, 5% CO2. 10µl 60%-list Alamar Blue lahust (firma Tek Diagnostics) lisatakse

igale süvendile ning rakke inkubeeritakse veel 24 tundi. Fluorestseerumise 15

intensiivsus (ergastus 530nm ja emissioon 580nm juures) kvantifitseeritakse

süsteemiga Acquest™ (firma Molecular Devices).

Rakulise BCR-AbI-sõltuva proliferatsiooni inhibeerimine

32D-ρ210 rakud pannakse 96-süvendilistesse TC plaatidesse tihedusel 15 000

rakku süvendis. Igale süvendile lisatakse 50µl testühendi kahekordseid lahjendusi 20

(Cmax on 40µM) (STI571 kaasatakse positiivse kontrollina). Pärast rakkude

inkubeerimist 48 tundi temperatuuril 37 °C, 5% CO2, lisatakse igale süvendile 15µl

MTT (Promega) ja rakke inkubeeritakse veel 5 tundi. Optiline tihedus 570nm

juures kvantifitseeritakse spektromeetriliselt ja IC50 väärtused ehk 50%-liseks

inhibeerimiseks nõutav ühendi kontsentratsioon määratakse annuse-vastuse 25

kõvera põhjal.

Toime rakutsükli jaotusele

32D ja 32D-p210 asetatakse 6-süvendilistesse TC plaatidesse tihedusega 2,5x106

rakku süvendis 5ml-s söötmes ning lisatakse 1 või 10µM testühendit (STI571

EE - EP1761505 B1 202

kaasatakse positiivse kontrollina). Seejärel inkubeeritakse rakke 24 või 48 tundi

temperatuuril 37 °C, 5% CO2. 2ml rakususpensiooni pestakse PBS-ga,

fikseeritakse 1 tund 70%-lises EtOH-s ning töödeldakse 30 minutit

PBS/EDTA/RNase A-ga. Lisatakse propiidiumjodiidi (Cf=10µg/ml) ning

fluorestseerumise intensiivsus kvantifitseeritakse voolutsütomeetriaga süsteemil 5

FACScalibur™ (firma BD Biosciences). Käesoleva leiutise testühenditel on

apoptootiline toime 32D-p210 rakkudele, aga ei tekita apoptoosi 32D

emarakkudes.

Toime rakulise BCR-AbI autofosforüülimisele

BCR-AbI autofosforüülimine kvantifitseeritakse haarde-Elisa-ga, kasutades c-abl-10

spetsiifilist haardeantikeha ja antifosfotürosiini antikeha. 32D-p210 asetatakse 96

süvendilistesse TC plaatidesse tihedusega 2x105 rakku süvendis ja 50µL-s

söötmes. 50µl testühendi kahekordseid lahjendusi (Cmax on 10µM) lisatakse igale

süvendile (STI571 kaasatakse positiivse kontrollina). Rakke inkubeeritakse 90

minutit temperatuuril 37 °C, 5% CO2. Seejärel töödeldakse rakke 1 tund jääl 150µl 15

lüüsipuhvriga (50mM Tris-HCl, pH 7,4, 150mM NaCl, 5mM EDTA, 1mM EGTA ja

1% NP-40), mis sisaldab proteaasi ja fosfotaasi inhibiitoreid. 50µl lüüsipuhvrit

lisatakse 96 süvendilistesse mikroplaatidesse (optiplates), mis eelnevalt kaeti anti-

abl-spetsiifilise antikehaga ja blokeeriti. Plaate inkubeeritakse 4 tundi temperatuuril

4 °C. Pärast puhvriga TBS-Tween 20 pesemist lisatakse 50µl leelisfosfataasiga 20

konjugeeritud anti-fosfotürosiini antikeha ja plaati inkubeeritakse veel öö jooksul

temperatuuril 4 °C. Pärast puhvriga TBS-Tween 20 pesemist lisatakse 90µl

luminestsentsi substraati ja seda luminestsents-kvantifitseeritakse süsteemiga

Acquest™ (Molecular Devices). BCR-AbI ekspresseerivate rakkude

proliferatsiooni inhibeerivad leiutise testühendid pärsivad rakulist BCR-AbI 25

autofosforüülimist annusest sõltuval moel.

Toime Bcr-abl mutantvorme ekspresseerivate rakkude proliferatsioonile

Leiutise ühendeid testitakse nende antiproliferatiivse toime osas Ba/F3 rakkudele,

mis ekspresseerivad STI571 suhtes resistentsust või vähenenud tundlikkust

osutava BCR-AbI (G250E, E255V, T315I, F317L, M351T) metsiktüüpi või 30

mutantvorme. Antud ühendite antiproliferatiivset toimet BCR-Abl

EE - EP1761505 B1 203

ekspresseerivatele mutantrakkudele ja transformeerumata rakkudele testiti 10,

3,3, 1,1 ja 0,37µM juures vastavalt eespool kirjeldatule (ilma IL3 söötmes).

Ühendite, millel puudus toksilisus transformeerumata rakkudele, IC50 väärtused

määrati eespool kirjeldatu põhjal saadud annus-vastuse kõverast.

FGFR35 (ensüümi analüüs) 5

Kinaasi toime analüüs puhastatud FGFR35-ga (Upstate) tehakse lõppkoguses

10µl, mis sisaldab 0,25µg/mL ensüümi kinaasipuhvris (30mM Tris-HCl pH7,5,

15mM MgCl2, 4,5mM MnCl2, 15µM Na3VO4 ja 50µg/mL BSA) ja substraate

(5µg/mL biotiin-poly-EY(Glu, Tyr) (CIS-US, Inc.) ja 3µM ATP). Valmistatakse kaks

lahust: 5µl esimest lahust sisaldab FGFR35 ensüümi kinaasipuhvris, see jaotati 10

384-mõõdulisse mikroplaati ProxiPlate® (Perkin-Elmer), millele järgnes DMSO-s

lahustatud 50nL ühendite lisamine; seejärel 5µl teist lahust sisaldab substraati

(poly-EY) ja ATP kinaasipuhvris ning seda lisatakse igale süvendile. Reaktsioone

inkubeeritakse toatemperatuuril üks tund, peatatakse 10µl HTRF tuvastamise

mikstuuri lisamisega, mis sisaldab 30mM Tris-HCl pH7,5, 0,5M KF, 50mM ETDA, 15

0,2mg/mL BSA, 15µg/mL streptavidiin-XL665 (CIS-US, Inc.) ja 150ng/mL

krüptaadiga konjugeeritud anti-fosfotürosiini antikeha (CIS-US, Inc.). Üks tund

pärast toatemperatuuril inkubeerimist, et streptavidiini ja biotiini koostoimet

võimaldada, loetakse aeglahustusega fluorestseeruvad signaalid seadmega

Analyst GT (firma Molecular Devices Corp.). IC50 väärtused arvutatakse iga ühendi 20

inhibeerimise protsendimäära lineaarse regressiooni analsüüsiga 12

kontsentratsioonil (1:3 lahjendus alates 50µM kuni 0,28nM). Antud analüüsis on

leiutise ühendite IC50 vahemikus 10nM kuni 2µM.

FGFR35 (raku analüüs)

Leiutise ühendeid testiti nende võime osas inhibeerida transformeeritud Ba/F3-25

TEL-FGFR35 rakkude proliferatsiooni, mis sõltub FGFR35 rakulise kinaasi

toimest. Ba/F3-TEL-FGFR35 kasvatatakse kuni 800 000 rakuni mL-s

suspensioonis RPMI 1640-ga, millele oli kultuurisöötmena lisatud 10%-list

veiselooteseerumit. Rakud jaotatakse 384-süvendilisele plaadile tihedusega

5000rakku/süvendis 50µl-s kultuurisöötmes. Leiutise ühendid lahustatakse ja neid 30

lahjendatakse dimetüülsufoksiidis (DMSO). Kaheteist-etapilised 1:3 järjestikused

EE - EP1761505 B1 204

lahjendused tehakse DMSO-s, et tekitada kontsentratsioonide gradient vahemikus

tavaliselt alates 10mM kuni 0,05µM. Rakkudele lisatakse 50nL lahjendatud

ühendeid ja neid inkubeeritakse 48 tundi rakukultuuri inkubaatoris.

Lõppkontsentratsioonil 10% lisatakse rakkudele reagenti AlamarBlue® (TREK

Diagnostic Systems), mida saab kasutada prolifereerivate rakkude tekitatud 5

redutseeriva keskkonna jälgimiseks. Pärast täiendavat inkubeerimist neli tundi

temperatuuril 37 °C rakukultuuri inkubaatoris kvanifitseeritakse fluorestsentsi

signaalid redutseeritud reagendilt AlamarBlue® (ergastus 530nm ja emissioon

580nm juures) seadmel Analyst GT (firma Molecular Devices Corp.). IC50

väärtused arvutatakse iga ühendi inhibeerimise protsendimäära lineaarse 10

regressiooni analüüsiga 12 kontsentratsioonil.

Kinaasi profileerimise KinaseProfiler™ firmalt Upstate – radio-ensümaatiline filter-

seondumise meetod

Leiutise ühendeid hinnatakse nende suutlikkuse osas inhibeerida kinaaside

kogumi individuaalseid liikmeid (kinaaside osalisse kitsendamata nimistusse 15

kuuluvad: AbI, BCR-AbI, BMX, FGFR35, Lck, JNKl, JNK2, CSK, RAF, MKK6 ja

P38). Ühendeid testitakse kahes eksemplaris lõppkontsentratsiooniga 10µM,

järgides käesolevaid üldisi eeskirju. Panna tähele, et kinaasipuhvri koostis ja

substraadid varieeruvad firma Upstete profileerimise süsteemi KinaseProfiler™

kogumisse kuuluvate erinevate kinaaside puhul. Kinaasipuhver (2,5µL, 10x – 20

sisaldab vajadusel MnCl2), aktiivne kinaas (0,001-0,01 ühikut; 2,5µL), spetsiifiline

või Poly(Glu4-Tyr) peptiid (5-500µM või ,01mg/ml) kinaasipuhvris ja kinaasipuhver

(50µM; 5µL) segatakse jääl olevas (Eppendorfi) tuubikus. Lisatakse Mg/ATP segu

(10µL; 67,5mM (või 33,75mM) MgCl2, 450µM (või 225µM) ATP ja 1µCi/µl [γ-32P]-

ATP (3000Ci/mmol)) ja reaktsiooni inkubeeritakse umbes 10 minutit temperatuuril 25

ligikaudu 30 ºC. Reaktsioonimikstuur tilgutatakse (20µL) 2x2cm P81

(fosfotselluloos positiivselt laetud peptiidsubstraatide puhul) või firma Whatman nr

1 (Poly(Glu4-Tyr) peptiidsubstraadi puhul) paberfiltrile. Testi pabertükke pestakse

4 korda 5 minutit 0,75%-lise fosforhappega ja üks kord 5 minutit atsetooniga. Testi

pabertükid edastatakse stintsillatsiooniviaali, lisatakse 5ml stintsillatsioonisegu 30

ning 32P seondumine (cpm) peptiidsubstraadile kvantifitseeritakse firma Beckman

EE - EP1761505 B1 205

stintsillatsiooni-loenduriga. Inhibeerimise protsent arvutatakse iga reaktsiooni

jaoks.

N-(3-{3-[6-(3-atsetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-metüül-ureido}-4-

metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 211) IC50 on <0,5nM, 38nM,

44nM, 41nM, <0,5nM ja <0,5nM vastavalt metsiktüübi, G250E, E255V, T315I, 5

F317L ja M351T Bcr-abl puhul;

b) N-{3-[3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-(2-morfoliin-4-üül-etüül)-ureido]-4-metüül-

fenüül}-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 214) IC50 on 65nM ja 49nM vastavalt

FGFR35 ensüümi ja rakuanalüüside jaoks ning 14,9nM ja 0,4nM vastavalt Bcr-abl

metsiktüübi ja PDGFRβ jaoks; 10

c) N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-

ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiidi (näide 215) IC50 on 16nM ja

15nM vastavalt FGFR35 ensüümi ja rakuanalüüside jaoks ning vastavalt 10nM ja

2nM Bcr-abl metsiktüübi ja PDGFRβ jaoks;

d) N-(3-{3-(6-amino-pürimidiin-4-üül)-3-[3-(2-okso-pürrolidiin-1-üül)-propüül]-15

ureido}-4-metüül-fenüül)-3-trifluorometüül-bensamiid (näide 215) inhibeerib

kontsentratsioonil 10µM järgnevaid kinaase sulgudes näidatud protsendiga

(näiteks 100% tähendab täielikku inhibeerimist, 0% tähendab inhibeerimise

puudumist): metsiktüübi AbI (99%), c-RAF (99%), CSK (97%), c-SRC (100%),

FGFR35 (99%), JNK2α2 (93%), lck (100%), MKK6 (88%), p70S6K (81%), ROS 20

(95%), SAPK2α (99%), SAPK2β (99%), Tie2 (100%) ja TrkB (99%). On mõistetav,

et siin kirjeldatud näited ja variandid on esitatud illustreerimiseks ning sellega

seonduvalt soovitatakse antud valdkonnas pädevale isikule erinevaid

modifiakatsioone või muudatusi, mis kuuluvad ka antud taotluse raamesse ja

rakenduspiirkonda. 25



EE - EP1761505 B1 206


isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (385mg, 1,23mmol, 1

ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 0,5 h temperatuuril 70 ºC. Kõnealune

ühend: ESI-MS: 560,0 /562,0 [MH]+; tR=3,17 min (puhtus: 98%, gradient J); TLC: 5


A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin


isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamiini (400mg, 1,83mmol, 1 ekviv.), 6-kloro-

pürimidiin-4-üül)-amiini (1,3 ekviv.) ja segades reaktsioonimikstuuri 18 h 10

temperatuuril 150 ºC. Toorsaaduse puhastamine peenestamisega dietüüleetris

annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 313,2 [MH]+; tR=1,00 min

(gradient J).

B. 4-(4-isopropüülpiperasiin-1-üül)-aniliin

1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiini (5,18g, 20,80mmol) ja Pd/C (5%) (0,5g) 15

suspensiooni MeOH-s (100 ml) segatakse 2,7 h toatemperatuuril vesiniku


kontsentreeritakse, et anda kõnealune ühend lilla tahkisena: ESI-MS: 220,1 [MH]+;

tR=0,95 min (gradient J).

C. 1-isopropüül-4-(4-nitro-fenüül)-piperasiin 20

1-bromo-4-nitrobenseeni (6g, 29,7mmol) ja 1-etüülpiperasiini (7,6mL, 59,4mmol, 2

ekviv.) segu kuumutatakse 15 h temperatuuril 80 ºC. Pärast toatemperatuurile

jahtumist reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse. Jäägi puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 95:5) annab 5,18g kõnealust ühendit

kollase tahkisena: ESI-MS: 250,1 [MH]+; tR=2,57 min (puhtus: 100%, gradient J); 25

TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH , 95:5).

EE - EP1761505 B1 207

Näide 218: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[2-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-{4-[2-(4-

metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-diamiini (227mg, 1,23mmol, 5

1 ekviv.), ja segades reaktsioonimikstuuri 18 h temperatuuril 70 °C. Toorsaaduse

puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,

95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 589,9/591,9 [MH]+;


veep., 95:5). 10

A. N-metüül-N’-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüül}-pürimidiin-4,6-

diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 4-[2-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-etoksü]-fenüülamiini (500mg, 2,13mmol, 1 ekviv.), (6-kloro-

pürimidiin-4-üül)-etüül-amiini ja segades reaktsioonimikstuuri 20 h temperatuuril 15

150 °C. Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1), millele järgnes dietüüleetris peenestamine,

annab 250mg kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 343,2 [MH]+; tR=1,00

min (gradient J); TLC: Rf=0,23 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1 ).

Näide 219: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-20

üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

EE - EP1761505 B1 208


isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (1,71g,

5,25mmol, 1 ekviv.) ja lastes reaktsioonimikstuuril 45 min tagasi voolata.

Toorsaaduse puhastamine peenestamisega MeOH-s, millele järgneb silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 97:3) annab kõnealuse 5

ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 573,9/575,9 [MH]+; tR=3,65 min (puhtus: 100%,

gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 97:3).

A. N-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin


isopropüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (näide 217B) (2,6g, 11,9mmol). Jäägi 10

puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab 1,71g

kõnealust ühendit valge tahkisena: ESI-MS: 327,2 [MH]+; tR=1,30 min (gradient J);

TLC: Rf=0,26 (DCM/MeOH, 93:7).


trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea 15


dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini (250mg,

0,80mmol, 1 ekviv.) ja 2 ekviv isotsüanaati ning lastes reaktsioonimikstuuril 30 min

tagasi voolata. Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga 20

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi valge tahkisena:



A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144A, aga kasutades 4-25

dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (300mg, 1,46mmol) ja 6-kloro-

EE - EP1761505 B1 209

pürimidiin-4-üül)-amiini (1,3 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli

kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab kõnealuse ühendi valge

tahkisena: ESI-MS: 312,1 [MH]+; TLC: Rf=0,16 (DCM/MeOH, 93:7).


trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea 5


dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini

(200mg, 0,62mmol, 1 ekviv.) ja jättes reaktsioonimikstuuri 1 h tagasivoolu

temperatuurile. Toorsaaduse puhastamine peenestamisega MeOH-s, millele 10

järgneb silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5),

annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 572,8/574,8 [MH]+; tR=4,14 min


A. N-(4-dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-

diamiin 15


dimetüülaminometüül-3-trifluorometüül-fenüülamiini (300mg, 1,46mmol) ja 1,3

ekviv. 6-kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini. Toorsaaduse puhastamine

silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH, 93:7) annab kõnealuse ühendi

valge tahkisena: ESI-MS: 326,1 [MH]+; TLC: Rf=0,27 (DCM/MeOH, 93:7). 20

Näide 222: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-

metüül-amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea

EE - EP1761505 B1 210

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(3-{[(2-

dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-metüül}-fenüül)-pürimidiin-4,6-diamiini

(250mg, 0,80mmol, 1 ekviv.) ja 1,5 ekviv. isotsüanaati ning jättes

reaktsioonimikstuuri 6 h tagasivoolu temperatuurile. Toorsaaduse puhastamine

MPLC-ga (silikageeliga) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes 5

dietüüleetris peenestamine, annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS:



A. N-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-amino]-rnetüül}-fenüül)-N’-metüül-

pürimidiin-4,6-diamiin 10


bensüül)-N,N’,N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiini (500mg, 2,41mmol) ja 1,1 ekviv. 6-

kloro-pürimidiin-4-üül)-metüül-amiini ning segades reaktsioonimikstuuri 17,5 h.

Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga (DCM/MeOH + 1%

NH3 veep., 95:5) annab kõnealuse ühendi beeži tahkisena: ESI-MS: 315,2 [MH]+; 15

TLC: Rf=0,05 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

B. N-(3-amino-bensüül)-N,N’,N’-trimetüül-etaan-1,2-diamiin

N,N’,N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiini (4,5g, 18,96mmol) ja

Raney’ nikli (1,2g) suspensiooni MeOH-s (100ml) segatakse 2 h toatemperatuuril

vesiniku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur filtreeritakse läbi tseliidi padja ja 20

kontsentreeritakse, et anda kõnealune ühend kollase õlina: ESI-MS: 208,2.

C. N,N’,N’-trimetüül-N’-(3-nitro-bensüül)-etaan-1,2-diamiin

3-nitrobensüülkloriidi (4,5g, 26,23mmol), N,N,N-trimetüületüleendiamiini (4,1mL,

31,47mmol, 1,2 ekviv.), kaaliumkarbonaadi (7,3g, 52,46, 2 ekviv.) ja atsetooni

(90ml) mikstuuri segatakse 19 h temperatuuril 80 ºC. Reaktsioonimikstuuril 25

lastakse toatemperatuurile jahtuda, see filtreeritakse ja kontsentreeritakse.


NH3 veep., 9:1) annab kõnealuse ühendi pruuni õlina: ESI-MS: 238,1 [MH]+;

tR=1,10 min (gradient J); TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 9:1).

EE - EP1761505 B1 211


üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-metüül-uurea


isopropüül-piperasiin-1-üüImetüül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini 5

(250mg, 0,73mmol, 1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine MPLC-ga (silikageel)

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes dietüüleetris peenestamine,

annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 587,9/589,9 [MH]+; tR=3,35 min


A. N-3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüül-N’-metüül-pürimidiin-4,6-10

diamiin


isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiini (500mg, 2,14mmol, 1 ekviv.) ja

segades reaktsioonimikstuuri 17,5 h temperatuuril 150 °C. Toorsaaduse

puhastamine MPLC-ga (silikageel) (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5) annab 15

kõnealuse ühendi helekollase tahkisena: TLC: Rf=0,10 (DCM/MeOH + 1% NH3

veep., 9:1).

B. 3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B: ESI-MS: 234,1 [MH]+; tR=0,95

min (gradient J). 20

C. 1-isopropüül-4-(3-nitro-bensüül)-piperasiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 222C: ESI-MS: 264,1 [MH]+; TLC:


Näide 224: 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-

üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea 25

EE - EP1761505 B1 212

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160, aga kasutades N-[3-(1-metüül-

piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (205mg, 0,69mmol, 1 ekviv.).


NH3 veep., 95:5), millele järgnes peenestamine MeOH-s, annab kõnealuse ühendi 5

valge tahkisena: ESI-MS: 546,9/548,9 [MH]+; tR=3,14 min (puhtus: 100%, gradient

J); TLC: Rf=0,13 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5).

A. N-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 3-(1-metüül-

piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiini (500mg, 2,43mmol, 1 ekviv.) ja segades 10

reaktsioonimikstuuri 20 h temperatuuril 100 ºC. Toorsaaduse peenestamine EE-s

annab kõnealuse ühendi punase tahkisena: ESI-MS: 300,2 [MH]+; tR=0,85 min

(gradient J).

B. 3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 217B: ESI-MS: 207,1 [MH]+. 15

C. 1-metüül-4-(3-nitro-fenoksü)-piperidiin

4-fluoro-nitrobenseeni (10g, 71,0mmol), 4-hüdroksü-1-metüül-piperidiini (16,6mL,

141,8mmol, 2 ekviv.), tetrabutüülammooniumbromiidi (4,6g, 14,2mmol, 0,2 ekviv.),

tolueeni (50ml) ja kaaliumhüdroksiidi 25%-lise veelahuse (50ml) mikstuuri

segatakse 15 h temperatuuril 60 ºC. Reaktsioonimikstuur jahutatakse 20

toatemperatuurile ja valatakse jääle/veele. Saadud suspensioon filtreeritakse ja

filtraati ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist faasi pestakse 0,5N HCI-ga ja

soolalahusega ning seejärel kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja

kontsentreeritakse, et anda 6g kõnealust ühendit. Veekiht tehakse

naatriumbikarbonaadi lisamisega neutraalseks ja ekstraktitakse EE-ga. Orgaanilist 25

faasi pestakse soolveega, see kuivatatakse (naatriumsulfaat), filtreeritakse ja

EE - EP1761505 B1 213

kontsentreeritakse, et anda veel 10g kõnealust ühendit: ESI-MS: 237,0 [MH]+;

tR=2,61 min (puhtus: 90%, gradient J).

Näide 225: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[3-(1-metüül-

piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea

5

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-metüül-N’-[3-

(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiini (130mg, 0,41mmol,

1 ekviv.). Toorsaaduse puhastamine silikageeli kolonnkromatograafiaga

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5), millele järgnes peenestamine MeOH-s,

annab kõnealuse ühendi valge tahkisena: ESI-MS: 561,0/563,0 [MH]+; tR=3,66 min 10

(puhtus: 97%, gradient J).

A. N-metüül-N’-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-fenüül]-pürimidiin-4,6-diamiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 160A, aga kasutades 3-(1-metüül-

piperidiin-4-üüloksü)-fenüülamiini (näide 224B). Kõnealune ühend saadi punase

tahkisena: ESI-MS: 314,2 [MH]+; TLC: R,=0,16 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 15

9:1).

Näide 226: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dietüülaminometüül-

fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 144, aga kasutades N-(3-20

dietüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiini (128mg, 0,45mmol, 1

ekviv.). Kõnealune ühend: ESI-MS: 533,0/535,0 [MH]+; tR=3,94 min (puhtus:


EE - EP1761505 B1 214

A. N-(3-dietüülaminometüül-fenüül)-N’-metüül-pürimidiin-4,6-diamiin


dietüülaminometüül-fenüülamiini. Kõnealune ühend: ESI-MS: 286,1 [MH]+; TLC:


B. 3-dietüülaminometüül-fenüülamiin 5

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149B, aga kasutades dietüül-(3-

nitrobensüül)-amiini. Kõnealune ühend sisaldab 30% 3-metüül-aniliini ja seda

kasutatakse toore ebapuhta materjalina.

C. Dietüül-(3-nitrobensüül)-amiin

Kõnealune ühend valmistatakse nagu näites 149C, aga kasutades dietüülamiini. 10

Kõnealune ühend: tR=1,83 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,38

(DCM/MeOH, 9:1 ).

Näide 227: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-metüül-

piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triasiin-2-üül}-uurea

15

2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-aniIiini lahusele (124mg, 0,56mmol; preparaat 2) 2ml-s

dioksaanis lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,52ml 20% tolueenis,

0,98mmol). Mikstuuri segatakse 70 min temperatuuril 100 ºC, see jahutati

toatemperatuurile ja kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-

3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadi. Saadud tahkist lisatakse portsjonhaaval N-20

metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini (140mg,

0,47mmol) keevale lahusele 8ml-s tolueeni 20 min jooksul. 3 h pärast lisatakse

veel 2 ekviv. 2,6-dikloro-3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaati ning segamist jätkatakse

kokku 5 h. Seejärel lahjendatakse reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3

küllastunud veelahusega. Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda 25

EE - EP1761505 B1 215

DCM-ga. Orgaanilisi faase pestakse vee ja soolalahusega, need kuivatatakse

(Na2SO4) ja kontsentreeritakse. Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3

veep., 97:3:0,2) annab kõnealuse ühendi: ESI-MS: 547/549 [MH]+; tR=3,5 min


A. N-metüül-N’-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin 5

(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol) ja 4-(4-

metüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (570mg, 3,0mmol) lahust EtOH-s (20ml) ja N-etüül-

diisopropüülamiinis (530µl, 3,1mmol) kuumutatakse 2 h temperatuuril 80 ºC

lämmastiku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur kontsentreeritakse ning jääk

lahustatakse uuesti EE-s ja vees. Eraldatud veefaasi ekstraktitakse kaks korda 10

EE-ga, orgaanilist kihti pestakse vee ja soolalahusega, see kuivatatakse (Na2SO4)

ja kontsentreeritakse. Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3 veep.,

95:5:0,2) annab kõnealuse ühendi: TLC: Rf=0,07 (DCM/MeOH + 1% NH3 veep.,

95:5).

B. (4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiin 15

2,4-dikloro-[1,3,5]triasiini jääkülmale lahusele (2,25g, 15mmol; WO 2004/072063,

näide 9) 20ml-s THF-s lisatakse MeNH2 (15ml 2M lahust THF-is). 1 h pärast

lahjendatakse mikstuuri 15ml veega ja see kontsentreeritakse osaliselt in vacuo.

Settinud vaadeldava ühendi saab välja filtreerida, jääveega puhtaks pesta ja

kuivatada: ESI-MS: 143 [M-H. 20

Näide 228: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-etüül-


2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-anilini lahusele (133mg, 0,60mmol; preparaat 2) 2ml-s

dioksaanis lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,54ml 20% tolueenis, 25

1,0mmol). Mikstuuri segatakse 60 min temperatuuril 100 ºC, see jahutatakse

EE - EP1761505 B1 216

toatemperatuurile ja kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-

3,5-dimetoksüfenüülisotsüanaadi. Saadud tahkist lisatakse portsjonhaaval N-

metüül-N’-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini keevale

lahusele (156mg, 0,50mmol) 7ml-s tolueenis 15 min jooksul. 5 h pärast

lahjendatakse reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3 küllastunud veelahusega. 5

Veekiht eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda DCM-ga. Orgaanilisi faase

pestakse vee ja soolalahusega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.

Kolonnkromatograafia (SiO2; DCM/MeOH/NH3 veep., 95:5:0,2) annab kõnealuse

ühendi: ESI-MS: 561/563 [MH]+; tR=3,6 min (gradient J); TLC: Rf=0,4 (DCM/MeOH

+ 1% NH3 veep., 95:5). 10

A. N-metüül-N’-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin

(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol), NaI (28mg) ja 4-(4-

etüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (410mg, 2,0mmol) segu EtOH-s (20ml) ja N-etüül-


lämmastiku atmosfääris. Reaktsioonimikstuur jahutatakse toatemperatuurile, 15

kontsentreeritakse osaliselt in vacuo ja seda lahjendatakse heksaaniga

temperatuuril 0 ºC. Sete filtreeritakse välja, puhastatakse Et2O-ga ja lahustatakse

uuesti EE-s ja vees. Eraldatud veefaasi ekstraktitakse kaks korda EE-ga,

orgaanilist kihti pestakse vee ja soolalahusega, see kuivatatakse (Na2SO4) ja

kontsentreeritakse, andes saaduseks kõnealuse ühendi: ESI-MS: 314 [MH]+; TLC: 20

R,=0,10 (DCM/MeOH 9:1).

Näide 229: 3-(4-fluoro-3-trifluorometüül-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-etüül-


N-metüül-Nl-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiini lahusele 25

(24mg, 0,077mmol) 1,5ml-s THF-s ja 2,5-sml tolueenis lisatakse 4-fluoro-3-

trifluorometüül-fenüül-isotsüanaati (25µl, 0,17mmol) ja mikstuuri segatakse 5 h

temperatuuril 100 ºC. Töötlemine sarnaselt näitega 171 annab kõnealuse ühendi:

EE - EP1761505 B1 217

ESI-MS: 519 [MH]+; tR=4,3 min (puhtus: 100%, gradient J); TLC: Rf=0,43

(DCM/MeOH 9).

Näide 230: 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{4-[4-(4-isopropüül-

piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-[1,3,5]triaiin-2-üül}-uurea

5

Nagu kirjeldati näites 230, 2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-aniliin (133mg, 0,60mmol;

preparaat 2) ja N-metüül-N’-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-

[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin (163mg, 0,50mmol) konverteeritakse kõnealuseks

ühendiks: ESI-MS: 575/577 [MH]+; tR=3,7 min (gradient J); TLC: Rf=0,32

(DCM/MeOH + 1% NH3 veep., 95:5). 10

A. N-metüül-N’-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-[1,3,5]triasiin-2,4-diamiin

(4-kloro-[1,3,5]triasiin-2-üül)-metüül-amiini (290mg, 2,00mmol), NaI (28mg) ja 4-(4-

propüülpiperasiin-1-üül)-aniliini (500mg, 2,0mmol) segu EtOH-s (20ml) ja N-etüül-


lämmastiku atmosfääris. Töötlemine sarnaselt näitele 228A annab kõnealuse 15

ühendi: ESI-MS: 328 [MH]+; TLC: Rf=0,14 (DCM/MeOH, 9:1).

Näide 231: 3-(2,6-dikloro-3-trifluorornetüül-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-

üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea

2,6-dikloro-3-trifluorometüül-aniliini lahusele (138mg , 0,60mmol) 2ml-s dioksaanis 20

lämmastiku atmosfääris lisatakse fosgeeni (0,54ml 20% tolueenis, 1,0mmol).

Mikstuuri segatakse 2 h temperatuuril 100 ºC, see jahutatakse toatemperatuurile ja

seda kontsentreeritakse in vacuo, andes saaduseks 2,6-dikloro-3-trifluorornetüül-

EE - EP1761505 B1 218

fenüülisotsüanaadi. Antud õli lahustatakse uuesti 2ml-s tolueenis ja seda lisatakse

portsjonhaaval N-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-fenüül]-N’-metüül-pürimidiin-4,6-

diamiini keevale lahusele (156mg, 0,50mmol; näide 145A) 6ml-s tolueenis 10 min

jooksul. 1,5 h pärast lisatakse veel 2 ekviv. 2,6-dikloro-3-trifluorometüül-

fenüülisotsüanaati ning segamist jätkatakse kokku 2 h. Seejärel lahjendatakse 5

reaktsioonimikstuuri DCM-ga ja NaHCO3 küllastunud veelahusega. Veekiht

eraldatakse ja seda ekstraktitakse kaks korda DCM-ga. Orgaanilisi faase pestakse

vee ja soolalahusega, need kuivatatakse (Na2SO4) ja kontsentreeritakse.

Kolonnkromatograafia (SiO2; CH2CI2/MeoH/NH3 veep., 95:5:0,5) annab kõnealuse

ühendi: ESI-MS: 568/570 [MH]+; tR=4,1 min (gradient J); TLC: Rf=0,3 (DCM/MeOH 10

+ 1% NH3 veep., 95:5).

A. 2,6-dikloro-3-trifluorometüül-anilin

2,4-dikloro-3-nitro-bensotrifluoridi (5,0g, 19,2mmol; ABCR, (Karlsruhe/Germany)

hüdrogeenimine 100ml-s MeOH-s 1g Raney’ nikli juuresoolekul, filtreerimine ja

filtraadi kontsentreerimine annab kõnealuse ühendi: TLC: Rf=0,67 (EE). 15

EE - EP1761505 B1 219

Patendinõudlus

1. Ühend valemiga (I):

,

kus järgnevad fragmente käsitletakse siitpeale nimetustega „vasakpoolne ring“ ja

„parempoolne ring“ vastavalt: 5

,

kus X on C-R5 ning Y ja Z on mõlemad N, kusjuures vasakpoolne ring on

fragmendi (A) struktuuriga:

,

n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5; 10

X1 on hapnik,

kusjuures R1 on valemiga Rz-NRa-, kusjuures Ra on vesinik, hüdroksü,

hüdrokarbüüloksü või hüdrokarbüül, kusjuures hüdrokarbüülil on 1 kuni 15

süsiniku aatomit, see on soovi korral katkestatud -O- või -NH- sidemega ning

EE - EP1761505 B1 220

asendamata või asendatud hüdroksü, halo-, amino või mono- või di-(C1-

C4)alküülamino, 4 ahelasisese aatomiga alkanoüüli, trifluorometüül, tsüano-, aso-

või nitro-;

ning R2 on valitud järgmiste seast

(i) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, 5

(ii) 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, mis on

asendatud ühe või mitme halogeeniga ja/või ühe või kahe funktsionaalrühmaga,

mis on valitud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini,

formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, madalama atsüüli, madalama

atsüüloksü, karboksü, sulfo, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso- või nitro- 10

seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-,

formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül-,

karbamoüül- ja tsüanorühmad on omakorda soovi korral vähemalt ühel

heteroaatomil asendatud ühe või võimalusel mitme lineaarse või hargnenud 1, 2, 3

või 4 süsiniku aatomiga alküülrühmaga, 15

(iii) rühm valemiga

,

kus:

ring A tähistab 6-liikmelist karbotsüklilist või heterotsüklilist ringi;

m on 0, 1 või 2; 20

üks või iga Rb valitakse sõltumatutena -L2-NRcRd ja -L2RING seast, kus

RING on mono- või bi-tsükliline ring, mis on soovi korral asendatud nagu

esitatakse allpool, halogeen, hüdroksü, kaitstud hüdroksüül, amino, amidiin,

guanidiin, hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, 4

ahelasisese aatomiga atsüül, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü, karboksü, 25

sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso- või nitro- ning 1, 2, 3 või 4

süsiniku aatomiga lineaarne või hargnenud alküül, kus need võib soovi

korral asendada ühe või mitme halogeeni ja/või ühe või mitme

funktsionaalrühmaga, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino,

EE - EP1761505 B1 221

amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido,

merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga

atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül, tsüano-, aso- või

nitro- seast, kus kõik hüdroksü, amino, amidiin, guanidiin,

hüdroksüguanidiin, formamidiin, isotioureido, ureido, merkapto, karboksü, 5

sulfo-, sulfamoüül, karbamoüül ja tsüanorühmad on omakorda vähemalt

ühel heteroaatomil asendatud ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse

rühmaga;

kusjuures L2 on otsene side; aheldus, mis valitakse -O-, -S-, -C(O)-, -

OC(O)-, -NRaC(O)-, -C(O)-NR3-, -OC(O)-NR8-, tsüklopropüüli ja –NRa- 10

seast või on 1, 2, 3 või 4 süsinikuaatomiga lineaarne või hargnenud

alküülrühm, mis on soovi korral katkestatud ja/või lõpetatud ühest otsast või

mõlemast otsast nimetatud aheldusega;

ning kusjuures Rc ja Rd valitakse mõlemad sõltumatutena vesiniku ja

lineaarse või hargnenud alküüli seast, millel on 1, 2, 3 või 4 süsiniku 15

aatomit, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga, soovi

korral 5- või 6-liikmelise heterotsüklilise või karbotsüklilise ringiga, ja/või üks

või kaks funktsionaalrühma, mis on valitud hüdroksü, kaitstud hüdroksü,

amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido,

ureido, merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga 20

atsüüloksü, karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso- või

nitro- seast, kus hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-,

formamidiin-, isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-,

sulfamoüül-, karbamoüül- ja tsüanorühmad on omakorda soovi korral

vähemalt ühel heteroaatomil asendatud ühe või mitme C1-C7-alifaatse 25

rühmaga;

või Rc ja Rd koos kõrvalasuva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-

liikmelise ringi, mis on asendatud nii, nagu on kirjeldatud allpool;

nimetatud ja soovi korral asendatud ringid on üksteisest sõltumatult

asendatud 0, 1, 2, 3, 4 või 5 asendajaga, mis on valitud halogeeni, 30

hüdroksü, kaitstud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini,

hüdroksüguanidiini, formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, 4

ahelasisese aatomiga atsüüli, 4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü,

EE - EP1761505 B1 222

karboksü, sulfo-, sulfamoüüli, karbamoüüli, tsüano-, aso-, nitro-, alifaatse

C1-C7 seast, mis on soovi korral asendatud ühe või mitme halogeeniga

ja/või ühe või mitme funktsionaanrühmaga, mis on valitud hüdroksü,

kaitstud hüdroksü, amino, amidiini, guanidiini, hüdroksüguanidiini,

formamidiini, isotioureido, ureido, merkapto, 4 ahelasisese aatomiga atsüüli, 5

4 ahelasisese aatomiga atsüüloksü karboksü, sulfo, sulfamoüüli,

karbamoüüli, tsüano-, aso- või nitro- seast; kus kõik eespool nimetatud

hüdroksü-, amino-, amidiin-, guanidiin-, hüdroksüguanidiin-, formamidiin-,

isotioureido-, ureido-, merkapto-, karboksü-, sulfo-, sulfamoüül- ja

karbamoüülrühmad on omakorda vähemalt ühel heteroaatomil asendatud 10

ühe või võimalusel mitme C1-C7-alifaatse rühmaga;



mono- või dialküülamino; 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomiga mis tahes alküülosa

(katkestatud või katkestamata); 15

R3 on H, sirge ahelaga või hargnenud C1-C4-alküül või sirge ahelaga või

hargnenud C1-C4-alküül, mis on asendatud 5- või 6-liikmelise küllastunud või

küllastumata karbotsüklilise või heterotsüklilise ringiga;

R4 valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo-

seast, kusjuures alkoksü alküül ja alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ja neil 20

on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit;



mono- või dialküülamino, mis tahes alküülosa (katkestatud või katkestamata) 1, 2,

3 või 4 süsiniku aatomiga; 25

või nende farmatseutiliselt sobivad soolad, hüdraadid, solvaadid, estrid, N-oksiidid,

kaitstud derivaadid, individuaalsed stereoisomeerid ja stereoisomeeride segu.

2. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et R5 on H või halo-.

3. Ühend vastavalt punktile 2, mis erineb selle poolest, et R5 on H.

4. Ühend vastavalt eelmisele punktile, mis erineb selle poolest, et R5 identiteedist 30

sõltumatult R2 on osa, mis esitati seoses R5-ga mis tahes punktis 2 või 3.

EE - EP1761505 B1 223

5. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et vasakpoolne ring on

fragmendi (B) struktuuriga:

6. Ühend vastavalt mis tahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et Rz on

valemiga: 5

7. Ühend vastavalt punktile 6, mis hõlmab vähemalt ühte Rb, mis on -L2-NRcRd või

-L2-RING, kusjuures L2 on otsene side, lineaarne alküül, lineaarne alküül, mis on

nimetatud aheldusega vastavalt puntile 1 lõpetatud kõrvalasuv ring A või on

nimetatud aheldus. 10

8. Ühend vastavalt punktile 7, mis erineb selle poolest, et nimetatud aheldus on -

O-.

9. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 6 kuni 8, mis erineb selle poolest, et

ring A on fenüül, tsükloheksenüül või tsükloheksüül.

10. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 6 kuni 9, mis erineb selle poolest, et 15

selles on üks Rb rühm, mis valitakse -L2-NRcRd ja -L2-RING seast ning kus on 0, 1

või 2 lisaasendajat, mis valitakse halogeeni, alküüli, alkoksü, hüdroksü, amino ja

trifluorometüüli seast, kusjuures alküülil ja alkoksü alküülosal on 1, 2, 3 või 4

süsiniku aatomit.

11. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 1 kuni 10, mis erineb selle poolest, 20

et m on 1.

12. Ühend vastavalt punktile 11, mis erineb selle poolest, et ring A on fenüül või

tsükloheksüül ja Rb valitakse -L2-NRcRd ja -L2-RING seast.

EE - EP1761505 B1 224

13. Ühend vastavalt punktile 12, mis erineb selle poolest, et asendaja on ringi A 3.

või 4. positsioonil.

14. Ühend vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et vasakpoolsel ringil on

struktuur, mis vastab fragmendile (D1), (D2), (E1) või (E2):

5

15. Ühend vastavalt punktile 14, mis erineb selle poolest, et Ra on H.

16. Ühend vastavalt punktile 14 või 15, mis erineb selle poolest, et nimetatud

fragmentide fenüülringil on 1, 2, 3 või 4 lisaasendajat, mis valitakse halogeeni,

metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast.

17. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis erineb selle poolest, 10

et RING on küllastunud heterotsükkel, mis sisaldab ringisisest lämmastikku.

18. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis sisaldab osa NRcRd

ning kusjuures Rc ja Rd on samasugused või erinevad ja valitakse sirge ahelaga

või hargnenud alküüli seast, millel on 1, 2, 3 või 4 süsiniku aatomit.

19. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 14 kuni 16, mis sisaldab osa NRcRd 15

ja kusjuures Rc ja Rd koos kõrvaloleva lämmastikuga moodustavad 5- või 6-

liikmelise heterotsüklilise ringi, mis on soovi korral asendatud 0, 1, 2, 3, 4 või 5

asendajaga, mis valitakse sirge ahela või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküüli,

EE - EP1761505 B1 225

halogeeni ja C1, C2, C3 või C4-alkoksü seast, mis erineb selle poolest, et alküül ja

alkoksü alküülosa on asendamata või asendatud halogeeniga.

20. Ühend vastavalt punktile 19, mis erineb selle poolest, et heterotsükkel on

küllastunud.

21. Ühend vastavalt punktile 20, mis erineb selle poolest, et L2NRcRd valitakse -5

Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -OCH2CH2Morf, -

OCH2CH2CH2Pip, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Pip, -CH2Morf, -CH2CH2Pip, -

CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2PiP, -CH2CH2CH2Morf, -C(O)Pip ja -C(O)Morf seast,

kus „Pip“ tähendab piperasiini ja „Morf“ morfoliini, piperasiin on soovi korral N-

asendatud sirge ahelaga või hargnenud C1, C2, C3 või C4-alküüliga. 10

22. Ühend vastavalt mis tahes punktile 14 kuni 21, mis erineb selle poolest, et

vasakpoolsel ringil on järgneva fragmendi (F) struktuur:

23. Ühend vastavalt ükskõik millisele eelnevale punktile, mis erineb selle poolest,

et n on 1, 2, 3 või 4. 15

24. Ühend vastavalt mis tahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et R4

valitakse hüdroksü, kaitstud hüdroksü, alkoksü, alküüli, trifluorometüüli ja halo-

seast, kusjuures alküül ja alkoksü alküülosa on hargnenud või sirge ahelaga ning

neil on 1, 2, 3, või 4 süsiniku aatomit.

25. Ühend vastavalt punktile 24, mis erineb selle poolest, et R4 valitakse Cl, F, 20

hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast.

26. Ühend vastavalt ükskõik millisele punktile 1 kuni 22, mis erineb selle poolest,

et parempoolne ring vastab fragmendile (G):

EE - EP1761505 B1 226

kus:


U valitakse H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli ja metoksü seast;

T ja V on samasugused või erinevad ning valitakse H, metüüli, 5

trifluorometüüli ja metoksü seast.

27. Ühend vastavalt punktile 26, mis erineb selle poolest, et parempoolne ring on

fragment (H):

28. Ühend vastavalt mis tahes punktile 1 kuni 22, mis erineb selle poolest, et 10

parempoolne ring vastab fragmendile (I):

kus:


Ua ja Ub valitakse mõlemad sõltumatutena H, F, Cl, metüüli, trifluorometüüli 15

ja metoksü seast.

EE - EP1761505 B1 227

29. Ühend vastavalt punktile 1, mis valitakse järgnevatest valemitest (IV), (V), (Vl)

ja (VII):

,

kus

L2NRcRd on -Pip, -Morf, -OCH2Pip, -OCH2Morf, -OCH2CH2Pip, -OCH2CH2Morf, -5

OCH2CH2CH2PiP, -OCH2CH2CH2Morf, -CH2Rp, -CH2Morf, -CH2CH2PiP, -

CH2CH2Morf, -CH2CH2CH2Pip, ja -CH2CH2CH2Morf või -C(O)Pip või -C(O)Morf,

kus „Morf“ tähendab morfoliini, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüliga, ja

„Pip“ piperasiini, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüliga;

L2RING on -RING, -OCH2RING, -OCH2CH2RING, -OCH2CH2CH2RING, -10

CH2RING, -CH2CH2RING, -CH2CH2CH2RING ja/või on -C(O)RING, kus RING on

heterotsükkel, mis on soovi korral asendatud C1-C4-alküüli või C1-C4-haloalküüliga

ja valitakse pürrolidiini, piperidiini, piperasiini või morfoliini seast;

R3 on H;

R4 valitakse Cl, F, hüdroksü, metüüli, metoksü ja trifluorometüüli seast; 15

n on 0, 1, 2, 3, 4 või 5.

EE - EP1761505 B1 228

30. Ühend, mis valitakse järgnevate seast:

3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 5

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-{3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4- 10

üül}-uurea,

1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(3,5-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-20

üül}-uurea,


üül}-uurea,

1-(2,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-

pürimidiin-4-üül}-uurea, 25


pürimidiin-4-üül}-uurea,

1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(3,4,5-

trimetoksü-fenüül)-uurea,

1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(3,4,5-30

trimetoksü-fenüül)-uurea,



EE - EP1761505 B1 229





1-(3,3-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(3-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-5


1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


1-(3,5-bis-trifluorometüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(3,5-dimetüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(3,5-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-15


1-(3,5-kloro-4-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(2-kloro-5-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-25






1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


EE - EP1761505 B1 230

1-(4-fluoro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-

amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

1-(4,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-5

amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-metüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,

1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül)-uurea,

1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüül-amino]-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-2-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-15

fenüül]-amino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-]3-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül)-uurea,

1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-


3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-25


3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2,3-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-

uurea,

EE - EP1761505 B1 231

1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


1-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-5

karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,

3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(2-dimetüülamino-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10

3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-1-tiofeen-2-üülmetüül-uurea,

3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etüül]-1-(6-15

fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,

3-(2-kloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-(6-fenüülamino-pürimidiin-4-üül)-1-(2-

pürimidiin-2-üül-etüül)-uurea,

3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[3-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-

karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-25

üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3-metoksü-fenüül)-1-(6-metoksü-püridiin-3-üülmetüül)-1-{6-[4-(4-

metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-

karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 30

1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,

(2,6-dikloro-fenüül)-karbaamhape-4-{6-[3-(2,6-dikloro-fenüül)-ureido]-pürimidiin-4-

üülamino}-tsükloheksüülester,

EE - EP1761505 B1 232

1-(6-isoporpüülamino-pürimidiin-4-üül)-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-(6-isopropüülamino-pürimidiin-4-üül)-uurea,

1-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-

trikloro-fenüül)-uurea,

1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-5


1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-



üül}-uurea, 10

1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-

fenüül)-uurea,


fenüül)-uurea,

1-(3,4-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-15

üül}-uurea,


üül}-uurea,

1-(5-kloro-2-metoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-


1-(2,6-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-


1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-


1-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üülmetoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-25


1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetoksü)-


1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-


1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üülmetüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-


EE - EP1761505 B1 233

1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-karbonüül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-



fenüül)-uurea,

1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-5

4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-fenüül)-uurea,

1-{6-[(trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-4-üül}-3-(2,4,6-trikloro-

fenüül)-uurea,

1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-

4-üül}-3-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-uurea, 10

1-(2-kloro-6-metüül-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-{6-[(trans)-4-(tert-butüül-dimetüül-silanüüloksü)-tsükloheksüülamino]-pürimidiin-

4-üül}-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-((trans)-4-hüdroksü-tsükloheksüülamino)-pürimidiin-4-15

üül]-uurea,

1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea, 20

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-25

üül}-uurea,

1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea, 30

1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

uurea,

EE - EP1761505 B1 234

1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea,

1-(2-bromo-fenüül)-3-{6-[4-(3-dietüülamino-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-5

üül}-uurea,

1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-difluoro-fenüül)-uurea,

1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 10

1-(2,6-difluoro-fenüül)-3-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-dietüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-{6-[4-(1-hüdroksü-1-metüül-etüül)-fenüülamino]-pürimidiin-

4-üül}-1-metüül-uurea, 15

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-metoksü-püridiin-3-üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-[6-(3-trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-

uurea,

1-[6-(3-tsüano-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-

uurea, 20

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(4-metoksü-fenüül)-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-1-[6-(4-morfoliin-4-üül-fenüülamino)-pürimidiin-4-

üül]-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(2,4-difluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-25

uurea,

1-(2,6-dikloro-fenüül)-3-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülamino-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-

metüül-uurea,

1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-3-(3-trifluoro-metüül-fenüül)-30

uurea,

3-(3-kloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-[6-(4-fluoro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

EE - EP1761505 B1 235

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-1-metüül-uurea,

1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(3-morfoliin-4-üül-propoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-

üül}-uurea-bis-vesinikkloriidi sool,

1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

uurea, 5

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-1-metüül-

uurea,

3-(2-kloro-fenüül)-1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

1-(2-bromo-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-fluoro-fenüül)-uurea, 10

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3-metoksü-fenüül)-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,5-dimetoksü-fenüül)-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2-trifluorometüül-fenüül)-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(5-metoksü-2-metüül-fenüül)-uurea,

1-(3-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 15

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,4,5-trimetoksü-fenüül)-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dikloro-fenüül)-uurea,

1-(4-kloro-fenüül)-3-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(3,5-dimetoksü-fenüül)-uurea,

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-(2,6-dimetüül-fenüül)-uurea, 20

1-[6-(3-kloro-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-3-fenüül-uurea,

1-(2-kloro-fenüül)-3-{6-[4-(2-morfoliin-4-üül-etoksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-

uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-dimetüülaminometüül-fenüülamino)-

pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[3-(4-metüül-piperasiin-1-30

üül)-propoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(3-dimetüülamino-propüül)-


EE - EP1761505 B1 236

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-5



pürimidiin-4-üül]-1-etüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(2-dietüülamino-etoksü)-fenüülamino]-

pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(2,6-dimetüül-püridiin-3-üülamino)-

pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-[6-(6-trifluorometüül-püridiin-3-

üülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-15


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-1-{6-[4-(2-pürrolidiin-1-üül-etoksü)-


1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-etoksü]-

fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea, 20

1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-

trifluorometüülfenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea,

1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-25


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-[3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-

amino]metüül}-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-isopropüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 30

1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-


EE - EP1761505 B1 237

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-

üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-etüül-{6-[4-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(4-dimetüülaminometüül-3-5

trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-

trifluorometüül-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üülmetüül)-3-

trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, 10

3-(5-amino-2-metoksü-fenüül)-1-metüül-1-{6-[4-(4-metüül-piperasiin-1-üül)-




3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-1-(6-{4-[2-(4-metüül-piperasiin-1-15

üül)-etoksü]-fenüülamino}-pürimidiin-4-üül)-uurea,




trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-uurea, 20


trifluorometüül-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-[6-(3-{[(2-dimetüülamino-etüül)-metüül-

amino]-metüül}-fenüülamino)-pürimidiin-4-üül]-1-metüül-uurea,

3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[3-(4-isopropüül-piperasiin-1-üülmetüül)-25


1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-4-üüloksü)-


3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-metüül-{6-[3-(1-metüül-piperidiin-1-

üüloksü)-fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, 30


pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea ning

EE - EP1761505 B1 238

3-(2,6-dikloro-3,5-trifluorometüül-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea.

31. Ühend 3-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-1-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-1-metüül-uurea, millel on järgnev struktuur:

5

32. Ühend 1-(2,6-dikloro-3,5-dimetoksü-fenüül)-3-{6-[4-(4-etüül-piperasiin-1-üül)-

fenüülamino]-pürimidiin-4-üül}-uurea, millel on järgnev struktuur:

33. Ühendi vastavalt punktile 31 või 32 farmatseutiliselt sobiv sool või N-oksiid.

34. Ühend või selle farmatseutiliselt sobiv sool või N-oksiidi vastavalt ükskõik 10

millisele eelnevale punktile kasutamiseks ravimina.

35. Ühendi või selle farmatseutiliselt sobiva soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik

millisele eelnevale punktile kasutamine ravimi valmistamiseks proteiinikinaasist

sõltuva haiguse ravimiseks.

36. Kasutamine vastavalt punktile 35, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist 15

sõltuv haigus on türosiinikinaasist sõltuv haigus.

37. Kasutamine vastavalt punktile 36, mis erineb selle poolest, et proteiinikinaasist

sõltuv haigus on proliferatiivne haigus, mis sõltub ühest või mitmest järgnevast

türosiini proteiinikinaasist: FGFR1, FGFR2, FRF3 ja/või FGFR4.

EE - EP1761505 B1 239


sõltuv haigus on proliferatiivne haigus, mis sõltub ühest või mitmest järgnevast

türosiini proteiinikinaasist: KDR, HER1, HER2, Bcr-Abl, Tie2 ja/või Ret.


sõltuv haigus valitakse põie- rinnavähi ja hulgimüeloomi seast. 5


millisele punktile 1 kuni 33 kombinatsioon ühe või mitme teise raviainega.


millisele punktile 1 kuni 32 kombinatsioon ühe või mitme tsütostaatilise või

tsütotoksilise ühendiga. 10

42. Kombinatsioon vastavalt punktile 41, mis erineb selle poolest, et

kombinatsioon hõlmab (N-{5-[4-(4-metüül-piperasiin-metüül)-bensoüülamido]-2-

metüülfenüül}-4-(3-püridüül)-2-pürimidiin-amiini.

43. Ravimkoostis, mis sisaldab terapeutiliselt tõhusas koguses ühendit või selle

farmatseutiliselt sobivat soola või N-oksiidi vastavalt ükskõik millisele punktile 1 15

kuni 32 koos farmatseutiliselt sobiva ekstsipiendiga.

ee - ep1761505 b1 · 2013-03-22 · 2 ee - ep1761505 b1 paljud kinaasid osalevad reguleerivates...

Documents