SUUSATAMINE | RAHVASPORT | TREENING

17.11.2011

HAWAII EXPRESSTALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii ExpressRandvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Lao 8, 447 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii ExpressTallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄHawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Vabaduse 2/4, 53 333 106, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541. www.hawaii.ee

www. .com/hawaiiexpress

Ainult üks rahvas sünnib suusad jalas− kõiki teisi aitab HAWAII EXPRESS

www.suusareisid.ee

Mainor Meelis, Raua 39 • tel 6117 000 • www.meelis.ee

Austria: Sölden, Ischgl, Serfaus, St Anton, Mayrhofen, Söll, Saalbach

Prantsusmaa: Val Thorens, Val d’Isere, Meribel, Les Arcs, Chamonix

Itaalia: Livigno, Val Gardena, Cervinia, Monte Rosa

Soome: Himos, Tahko, Levi, Ylläs, Pyhä, Salla

Rootsi: Åre, Sälen, Vemdalen

Norra: Trysil, Oppdal, Lillehammer, Hemsedal

Kanada: Whistler

Gruusia: Gudauri

… ja kõik muud suusakuurordid üle maailma, ainult küsi!

EE SPORTVäljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, 660 8148Kujundus: Virge IlvesKorrektuur: Marilin Look

KOOSTööPaRTnERidKlubi Tartu MaratonAt DevorexKõrvemaa Matka- ja perespordikeskusAlpiexpress

Aasta lõpp on tagasivaatamise aeg. Heida-me pilgu kõigele, mis möödunud aastal teh-tud sai, ning tunneme rahulolu õnnestumis-te üle. Paraku on elus alati nii, et ei ole head ilma halvata, ja oleme sunnitud leppima ka ebaõnnestumistega. Kõik kokku annab vastu-se küsimusele, kuidas meil läinud on. Meil on põhjust rõõmustada. Hoolimata keerulistest sündmustest on aasta 2011 olnud Eesti spor-dis edukas. Oleme saanud kaasa elada Eesti jalgpallurite edule ja Gerd Kanteri saavutus-tele, tervitanud uusi spordiüritusi ning püs-

titanud rekordeid juba tuntud võistlustel.Ilmatargad ennustavad lumerohket talve. Selle aasta viimane ja

neljas EE Sport toob teieni põnevad artiklid suusatamisest ja ini-mestest, kes on sellele alale pühendunud. Loodan, et leiate endale meelepärast lugemist, mis haarab sedavõrd, et tegelete uuel aas-tal ka ise talviste spordialadega senisest rohkem.

Lumi ja külmad ilmad seavad piirid suviste spordialade har-rastajatele, kes nüüd on sunnitud vormi säilitamiseks leidma nu-tikaid treeningvõimalusi. Üks huvitav näide on Eestis alles popu-laarsust koguv ja tublisti närvikõdi pakkuv lohesurf jääl ja lumel.

EE Spordi teises pooles toome teieni artiklid jooksmisest, rat-tasõidust ja triatlonist, et ka lumistel talveõhtutel oleks motivat-siooni suvistele treeningutele ja võistlustele mõelda. Need ootavad meid üsna pea jälle ees.

EE Spordi meeskond on rõõmus, et sai aasta jooksul tuua teie-ni lugusid jooksmisest, rattasõidust, triatlonist, ujumisest, tenni-sest, autorallist ja teistest spordialadest. Lisaks oleme tänulikud kõikidele inimestele ja ettevõtetele, kes on panustanud rahvaspor-di arengusse ning seeläbi pakkunud mitmekümnetele tuhandete-le Eesti inimestele rõõmu ja inspiratsiooni ning aidanud ellu viia sportlaste unistusi. Suuri unistusi järgmiseks olümpia-aastaks!

Nele laev

SiSuKORd

4 JürgenLigi:Tartumaratonontalvinevormikontrolltriatlonihooajaeel

6 VeikkoTääriarmastuskolmelumiseasjavastu

8 Muudatuulineilmomalemmikuks

10 SEBTartuneliküritus:nelikordarohkemelamusi!

13 Suusakalender

14 Suusadtalvekssõidukorda

18 Alpidesse?Mikskamitte!

20Vigastustevältimine.Nõuandeidjooksuharrastajale

22 Rattahooajaksvalmistuminealgabjustnüüd

24Talvsaabubpeagi

26Ujumaõppidapolekunagihilja

28 TriStarEstonia2012

4

eluSTiiL

Rahandusminister Jürgen Ligi on üks Eesti silmapaist-vamaid poliitikuid. Möödu-

nud aastal nimetas rahvusvaheline majandusväljaanne Emerging Mar-kets Jürgen Ligi areneva Euroo-pa 2010. aasta parimaks rahandus-ministriks. Ta on valitud viiel korral riigikokku, aastatel 2005–2007 oli ta kaitseminister.

Aga silmapaistev pole Jürgen Ligi mitte ainult poliitikas. Pea-aegu sama silmapaistvad on ka tema sportlikud saavutused. Euroo-pa meistritiitlit ega olümpiavõitu tal ette näidata ei ole, küll aga on ta mitmekordne oma vanuseklassi Ees-ti meister triatlonis.

Paarsuusamaratonijakümmekondtriatloni(duatloni)aastasiseloomusta-vadJürgenLigikuivastupidavatjasihikindlatmeest.TemanoorusaegadejooksutulemusedpüsivadagasiianiEestikõigiaegadeedetabelis.

Jürgen ligi: Tartu maraton on talvine vormikontroll triatlonihooaja eel

Ülikooli lõpus otsisin suusad välja, sest

jooks oli läinud traumade nahka

ning koormusest oli puudus.

Fo

to: A

ldo

Lu

ud

/ Õ

htu

leh

t

Lapsepõlves unistas Jürgen Ligi hoopis korvpallurikarjäärist. See-järel sai tema lemmikuks kerge-jõustik. 20aastaselt jooksis Ligi väl-ja aja, mille on kodumaal selles va-nuses väga vähesed saavutanud (1500 meetris 3:50.4), ja võitis Ees-ti koondise katsevõistlused. Kahjuks tulid traumad – sinna see jooksja-karjäär läkski.

Olete rohkem tuntud jooksu- ja triatlonimehena. Mis ajendas suusatamist proovima? Peretraditsioonid, juba pisikese-na. Tartu kodu asus Tähtvere par-gi kõrval, sealt edasi oli lauluväljak, Emajõe luht ja Vorbuse. Aga mitte

keegi ei osanud tehnika kohta nõu anda ning kui saabusid 1970. aasta-te lumevaesed talved, jäidki osku-sed omandamata. Tegelesin palli-mängude ja keskkoolis kergejõusti-kuga. Ülikooli lõpus otsisin suusad välja, sest jooks oli läinud trauma-de nahka ning koormusest oli puu-dus. Alates 1981. aastast käin mara-tonidel, suurem lünk tuli vaid Saare-maal elamisest.

Olete varasemates intervjuu-des öelnud, et treenite iga päev. Kas talvel asendub jooks-mine suusatamisega? Palju suusakilomeetreid hooajaga koguneb? Sisuliselt asendab ratast ja jooksu talvel tõesti suusatamine. Kilomeet-ritest ei tahaks rääkida, aga need sõl-tuvad võimalustest, mitte tahtest. Äkki õnnestub sel talvel ka joosta, nii on mitmekülgsem ja aitab suusa-tunde kokku hoida. Peale selle veel ujun ja kõige süngemal ajal sügisel käin pisut jõusaalis.

Kas treenite oma lõbuks ja vor-mi hoidmiseks või on tähtis püstitatud eesmärk ja tulemus? Alati on naljakas kuulda, kui keegi ütleb tagasihoidlikult, et teeb „enda jaoks”. Kelle jaoks siis veel? Riigi? Mina teen küll lõbu ja vormi pärast. Mulle meeldib asi eluviisina. Lisaks püstitan treeningeesmärke, mil-le õnnestumine pakub hinge rahu. Talvel kontrollin end Tartu mara-tonil, aga suvel juba tõsiselt – Ees-ti triatloni karikasarjas. Seal kogun ikka veel palju noori „skalpe” , oma-vanustest rääkimata. Suusatamises paraku olen hakanud kiiresti posit-siooni kaotama.

5

eluSTiiL

Suusatamise aBC

• Spordiala harrastamine on pikaajaline protsess.

• Suusatamisse peab lähenema väga individuaalselt.

• Harjutatakse mõnust liikuda, soovist pingutada, end proo-vile panna jmt.

• Kui soov on suusatada har-rastuseks, on tähtsaim hea kehaline üldseisund.

Kui eesmärk on võistelda…• Millal, millistel distantsidel ja

mis tehnikaga?• Kas on kindla tulemuse soov

(koht, aja parandamine, kelle-gi edestamine)?

• Alusta plaani võistluse ajast ja liigu sealt tagasi tänases-se päeva.

• Kui on varasemad kogemu-sed, siis analüüsi eelmist pe-rioodi. Hea oleks oma tege-vus kirja panna, siis on hiljem parem analüüsida.

• Kuldreegel: pigem treeni 10% alla kui 3% üle võimete.

• Ülimalt kerge on üle pinguta-da rühmatrennis.

• Tähtsaim on regulaarsus, pausideta treenimine. Kui po-le võimalik suusatada, asen-da treening muu aktiivse lii-kumisega.

• Ei saa treenida ette ega takka järele.

ettevalmistus pikamaasuusa-tamise sarjas sõitmiseks• Rohkem madalama intensiiv-

susega tööd, ajanappuse tõt-tu kiputakse tegema liiga tu-gevat treeningut.

• Harjuta ja viimistle just neid suusatamisviise, milles läbi-takse distantsist enamik.

• Harjuta erineva raskusega tõusude tehnikat.

Väljavõte loengust „Suusatamine liikumisharrastusena”. Dotsent Kaarel Zilmer, Tallinna Ülikool

Kas plaanite talvise võistlus-kalendri varakult? Milline näeb välja tänavune hooaeg? Peale Taru maratoni ei plaani muud kui mitmekülgset harjutamist. Mu tehniline pagas on liiga kehv, et Estoloppetit veel kord kaasa teha – Neeruti laskumised käivad üle jõu ning isegi Aegviidus ja Haanjas lä-heb tuju laskumiste pärast ära. Aega on samuti vähemaks jäänud ja enam pole mul väikesi poegi, keda kaasa võtta.

Abikaasa on juba palju suurem entusiast kui mina. Tema mullune aeg Tartus oli 4:51, kusjuures vaba-stiilis on ta veelgi tugevam. Trenni keeldun temaga koos tegemast, ta ei jää maha, kui mina enda meelest hirmsasti kihutan. Mu tase treenin-gul on tunni jagu nõrgem kui Tartu maratonil.

Kas eelistate vabastiili või klas-sikat?Mida põhiliselt teen, meenutab roh-kem klassikat.

Kas teil on treener? Hoolde-mees?Kõige rohkem on olnud kasu Meelis Atoneni kunagi töö juures poetatud lausest, et suusk ei tohi plaksu teha. Pärast seda sõitsin aastaid Tartu ma-ratonil 200 piirimaile, korra ka alla.

Elu teine õpetus oli eelmisel tal-vel, käisin korda viis Mati Alberti juures. See oli juba keerulisem jutt, aga ma pole enam 40, et suurt õp-pust võtta. Maratonil olin jälle kiire ainult teisel poolel.

Määrdemeeste pealik on Risto Roonet, kodus kuulen ka abikaasa õpetust, kes seesugusele asjale palju rohkem tähelepanu pöörab.

Millist saavutust peate tähtsa-maks?Olümpiakulda mul veel pole, aga le-pin ka mitmekülgse vormiga. Sellega olen olnud Haanjas korra saja sees ning Tartus 177. See kõik on ju tühi-ne, aga tegelikult on harrastaja või-tudel rohkem dimensioone kui pro-fi omadel. Lihtsalt tekib palju sise-

Kolm suusatavat poliitikut

Kui meedias tuleb juttu suusatavatest poliitikutest, siis jooksevad läbi kolm nime: Andrus Ansip, Jürgen Ligi ja Meelis Atonen. Üllatuslikult on nad kõik erakonnakaaslased.

Möödunud aasta Tartu maratonil olid nende tulemused järgmised:Jürgen Ligi 3:47 (569. koht), Andrus Ansip 4:04 (902. koht) ja Meelis Atonen 4:28 (1530. koht). Võrdluseks võitja aeg Ahrlin Jerry (Rootsi) 2:41.23, parim eestlane Janek Vallimäe 2:46, järgmise loo kangelane, näitleja Veikko Täär 3:35 (360. koht), M45 võitja 3:05, M50 võitja 3:15, M55 võitja 3:20.

Worldloppeti meister andrus ansipKui suusataja on läbinud vähemalt kümme Worldloppeti maratoni, neist vähemalt ühe teisel kontinendil, võib ta taotleda Worldloppeti meistriks saamist. Eestlastest on Worldloppeti meistri tiitlini jõudnud 74 suusa tajat, peaminister Andrus Ansip on kahekordne Worldloppeti meister.

Fo

to: K

rist

o N

urm

is /

EP

L

Fo

to: Ilm

ar

Saab

as

/ D

elf

i

mist rõõmu ja naudingut – noorus-aja isikliku rekordi üle jooksus, ük-sikala tulemuse üle triatlonis, va-nuseklassi võitude, eneseületamis-te või võõral alal saavutatud tule-muste üle. Oma jooksutulemustega jõudsin 20aastaselt Eesti koondisse, triatlonis olen saanud Eesti veterani-de kulla. Aga vastupidavusala puhul on tore enda ees uhkustada ka või-tudega palliviskes, sõudeergomeet-ril või jõuharjutustes.

Mäletate ehk oma esimest suu-savõistlust?Ju see oli kooliaja 10 kilomeetrit ko-perdamist, kus endast palju keh-vemas füüsilises vormis sportla-sele kaotasin umbes kümme mi-nutit. Ülikooli ajal polnud pilt pa-rem, aga praeguses ministeeriumi-majas 1980. aastatel oli suusatami-ne tööst tähtsam. Toda teist polnud teha vaja, aga esimesele viidi mikro-bussiga ja selle eest sai ka diplomi.

Külli värNiK

Olümpiakulda mul veel pole, aga lepin ka mitmekülgse vormiga.

6

eluSTiiL

Ei kujuta ette Otepääd ilma suusatamiseta ega suusata-mist ilma lumeta. Möödu-

nud aastal avatud restoranile pani Veikko nimeks L.u.m.i. Eks ikka selleks, et Otepääl aasta ringi lumi oleks.

Suusaande taasavastamine 25 aastat hiljemPõliseks otepäälaseks võib Veikkot pidada 11 aastat. Oli see põhjus või tagajärg, aga umbes sinna aega jääb ka tema suurenenud huvi suusata-mise vastu. „Suusatamine on pari-maid füüsilisi koormusi, mida tal-visel ajal harrastada,” tunnistab ar-mastatud näitleja, kelle suusasam-mu võib talviti Tehvandi radadel üsna tihti imetleda. „Kui tahad tal-vel suusarajal ennast hästi tunda, ta-sub natuke vaeva näha. Harjutades tuleb vilumus ja suureneb nauding.”

„Olin ema sõnade järgi kolme-ne, kui mulle esimest korda suu-sad alla pandi. Tegime väikese mat-ka, mille kestel ema end ära külme-tas ja mina aastateks kerge suusa-pisiku külge sain,” meenutab näit-leja Veikko Täär oma suusatee al-gust. „Laste aias, arvatavasti viiese-na, võitsin suusavõistluse 60 m dis-tantsil. See on olnud ka minu mõõ-detavate tulemustega sporditegemi-se karjääri kirkamaid hetki.”

Veikko oli rohkem muusikakooli-poiss, aga see ei tähendanud, et ta spordist kõrvale oleks hiilinud.

Kooli ajal lõi ta kaasa kõigil võistlus-tel, aga konkreetselt trennis pole ta kunagi käinud. „Minu treeningud olid õues müramised. Paar päeva käisin maadlustrennis ja keskkooli alguses paar kuud sulgpallis.” Sellisest taus-tast hoolimata on Veikko kadestamis-väärselt heas vormis. „Treenin ise-seisvalt,” ei tee ta oma füüsilise vor-mi päritolust saladust, „hommiku-jooksudega alustasin 15aastaselt.”

Tehvandi rajad on parimadKa suusatamises on Veikko iseõp-pija. Esimene teadlikum kokkupuu-de selle alaga oli tal alles 2002. aas-tal, kui Veikko ostis endale moodsa suusa varustuse. „Otsustasin proo-vida, kas parema varustusega on ka meeldivam suusatada, ja nõnda oli-gi. See andis innustust ja lusti suus-kadel rohkem aega veeta. Kodulähe-dased väga head rajad olid samuti põhjuseks, miks üha rohkem lumis-te metsade vahele suundusin,” tun-nistab otepäälane.

Veikko eriline lemmikaeg algab märtsis, kui suusatamiseks on päevad pikemad ja valgust rohkem.

NäitlejaVeikkoTäärtaasavastasendajaokssuusatamisekümmeaastattagasi.SuusatamisegaseobtedakodulinnOtepää.Võioliseevastupidi?

veikko Tääriarmastus kolme lumise asja vastu

Kui antakse valida rahvarohke maraton

või suusamatk sõpradega, on

kindlasti eelistatum viimane.

Fo

tod

: era

kog

u

7

eluSTiiL

Veikko püüab talvel suusatada nii tihti kui võimalik, aga oma aja nõua-vad ka töö teatris, teles ja isiklikus äris. „On olnud talvesid, kus suusatan 2000 kilomeetrit. Viimastel talvedel, kuigi need on olnud lume rohked, on kilometraaž jäänud 1500 kanti. Erili-ne lemmikaeg algab märtsis, kui päe-vad on pikemad ning valgust roh-kem, enamik tulemusele orientee-ritud harrastajaid vahetab siis suu-sad juba ratta vastu.”

Häid radu pole Veikkol vaja kau-gelt otsida – Eesti parimad algavad koduväravas. Suusaseltskonna üle ka kurta ei saa. „Enamasti tuleb mul leppida iseendaga, aga teinekord sa-tun kõvade meestega rajal kokku ja kui neil just raske trenni päev pole, saan kilomeetreid nende meeldivas seltskonnas mõõta,” toob Veikko välja Otepää eelise.

Sõidustiilidest saab ta hakkama mõlemaga. „Kui ei jõua kiire elutem-po juures määrimisega tegelda ning ilm on nullis või plussis, haaran vaba-tehnikasuusad. Klassika on, nagu nimigi ütleb, klassika – selles stii-lis on midagi kuninglikult kaunist.”

Kolm kursavenda suusarajalSuusatamise on enda jaoks (taas)avas-tanud ka näitlejad Jan Uuspõld ja Tiit Sukk. Kas kursavendade vahel käib tihe konkurents? „Seda kindlasti mitte. On suur rõõm ja isegi ime, kui koos ra-jale satume. Teeme tihti tööd eri linna-des ja meie ajagraafikud ei ole ligilä-hedasedki, seega on raske koos sporti teha,” toob Veikko välja ühe põhjuse.

Lumi on põhjus, miks suusatama minna. Möödunud aastal avatud restoran L.u.m.i. on põhjus, miks Veikko harvemini suusatama jõuab.

SuuSaTaminE On TERviSElE KaSuliK

• Sõltuvalt tempost kuluta-takse suusatamisega 400–1000 kcal tunnis.

• Tugevdab südant ja vererin-get, korrastab hingamist ja ainevahetust.

• Suurendab organismi vastu-pidavusvõimet.

• Parandab koordinatsioo-ni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid.

• Korraga on koormatud li-gi 90% lihastest, aga koor-mus liigestele on väiksem kui jooksu puhul – seega sobib ülekaalulistele ja kõrges va-nuses inimestelegi.

Võistlemise peal Veikko väljas ei ole. Kui antakse valida rahvaroh-ke maraton või suusamatk sõprade-ga, on kindlasti eelistatum viimane. „Osalen mõningatel kodustel suusa-sõitudel ja olen silmaringi avardami-se mõttes käinud ka vägevatel maa-ilma suusapidudel, ent suuri rahva-hulki ma väga ei armasta.”

Ometi võib Veikko nime koha-ta mitme maratoni protokollis. Ta on osalenud Estoloppeti sarja ma-ratonidel ning Vaasaloppetil, Birke-baineril ja Marcialongal. „Kõige rohkem olen sõitnud Tartu suusa-maratoni, sest see algab mu kodu-õuelt. Esimene maraton oli alles 2004. aastal ja tulemusena sai kirja koht kuskil kolmandas sajas. Alusta-sin rivi lõpust. Ajaliselt sõitsin nel-ja tunni kanti,” meenutab Veikko. „Parimad elamused ja tulemused on ikka Tartu maratonilt,” ütleb ta, kui maratone omavahel kõrvutada palun, aga ega Otepää patrioot ei saakski ju teisiti vastata.

Suusakursus telesaatestVeikko on propageerinud suusa-sporti ka teleekraanil. Kaks hoo aega juhtis ta ETVs koos Raul Ollega po-pulaarseid „Suusapäevikuid”. „Suu-satamist teles õpetada oli minu idee ning pakkusin selle ETV-le välja. Ne-mad olid päri, et mõte ja eesmärk on õilsad ning projekt teostatav,” mee-nutab saatejuht sarja tekke lugu. „Muidugi vedas ka sajandi muinas-jutulisemate talvedega, sest planee-rimine algas soojal ajal. Vastukaja

oli positiivne ja seega tegime kaks hooaega.”

Saatega jäi Veikko ise väga rahu-le. „Õppisin päris palju ning minu suur õnn oli saada näpunäiteid maa-ilma tippsuusatajatelt, kes juhusli-kult ka Eestimaa suusasangarid olid. Teinekord vaatan praegugi mõne osa vahel üle, et teatud nippe täpsusta-da,” tunnistab ta pisikest omakasu. „Loodan, et saade innustas paljusid lumelaudadelt tolmukorda maha lükkama ning värskesse, kargesse õhku loodust nautima ja kehale too-nust saama minema.”

Kas igaühest võib saada suusata-ja? „Kuna suusatamine on vahendi-ala, on eelduseks, et oleksid suusad, mil klambrid peal, saapad, mis nen-de klambritega sobivad, ning ilma-le ja harrastusplaanile kohane riie-tus. Eeldus, et jalg ei ole kipsis, on samuti teretulnud,” naljatleb Veikko.

Teletreener teab omast kogemu-sest, et suusataja, kes naudib talvi-selt kaunist loodust, võib saada jagu kõigist. „Kellel on ambitsiooni ja soovi võtta suusatamist kui treenin-gut, peab rohkem innustuma. Tree-nerit otseselt palkama ei pea, piisab ka sellest, kui vaadata „Veikko Tää-ri suusapäevikuid”,” teeb ta reklaa-mi saate põhjal välja antud DVD-le. „Abi võib otsida ka internetist, vaa-data, kuidas teised suusatavad ning küsida julgelt nõu.”

Suusaõpetaja ametit jätkab Veikko ka pärast „Suusapäevi-kuid”. Ta jagab suusakogemusi al-gajatele suusatajatele koostöös Jolos Adventures’iga. „Suusakilomeetreid saab mõõta minuga koos, samal ajal jagan näpunäiteid ja soovitusi. Tree-ningplaani koostamiseks suunan ini-mesi spetsialisti poole,” tutvustab Veikko oma järjekordset projekti.

„Viimastel aastatel on huvi suusa spordi vastu tõusnud. Lume-rohked talved on kindlasti andnud oma osa,” teab põline otepäälane. „Siiski eelistavad noored murdmaa-radadele slaalominõlva ja paljude jaoks on suusatamine paraku vaid sport, mida saab telepurgist vaada-ta,” tunneb Veikko noorema põlv-konna pärast muret. „Kes aga on ko-dust või koolist suusatamisharjumu-se külge saanud, sellele meeldib ena-masti talvel ikka suusad alla saada. Vähemalt mõnel korral.”

Külli värNiK

KaSuliKKE nõuandEid

• Aktiivsemat suusatamist oleks tark alustada klassika-stiiliga, sest nii on kergem suusatehnikat ja tasakaalu omandada.

• Suusatamine on vahendi-sport – sellest saadav nau-ding sõltub palju varustu-sest. Mõnu kaob, kui suusad on liiga pikad või lühikesed või valesti määritud.

• Uusi suuski ostes peab ot-sustama, kas sõidad ainult klassikat või on plaanis ka vabatehnika ära õppida. Klassikavarustusega (mitte kõigiga) saab sõita vabateh-nikat, kuid vabatehnika oma-ga klassikat mitte.

• Suuski tuleks korrapära-selt hooldada. Hooaja jook-sul peaks spetsialist vähe-malt korra suusakeskuses või -poes suusad üle vaatama.

8

uurime Surfhouse’i purje- ja lumelaua- ning mäesuusa- ja lohesurfiinstruktor Ind-

rek Ahunilt, mis ala see täpsemalt on, kus seda harrastada saab ning millist varustust ja ettevalmistust nõuab.

Kui populaarne see ala Eestis on?Lohesurf kogub maailmas väga kii-resti populaarsust ja on isegi olüm-piamängude nimekirja ootele pan-dud. Eestisse jõudis ala 2000. aastal ja praeguseks on harrastajaid umbes viissada. Tegutseb ka Eesti lohesur-fi liit ja toimub palju võistlusi: free­style, race, wave (lainesõit).

Suvel läheb liiklus merel juba üsna tihedaks, aga õnneks on meil randu palju ja kõik mahuvad kenasti ära. Avanev pilt kaldalt on muidugi ilus, kui lohed merel lendavad. Eriti vaatemänguline on see, kui mõni te-gija surfaja hüppab ja trikitab.

Ala populaarsust lisab seegi, et varustus on kokkupakitult väike ja mahub väikesesse sõiduautosse.

Kus ja millal talvist lohesurfi harrastada saab?Eesti on selles mõttes hea koht, et lohe surfi saab harrastada aasta rin-gi – suvel merelahtedel ning talvel järvedel ja suurematel põldudel. Kui järved on jääs ja põldudel natu-ke lund, saab lohetada juba väikese tuule olemasolul. Minu jaoks on tal-vel parimaks kohaks Haapsalu ümb-ruse lahed, merel on ühtlasem tuul ja avarust rohkem. Suvehooaeg kes-tab aprillist novembrini ja talvehoo-aeg, kui on vähegi lund, detsembrist märtsini. Aprillis on isegi selliseid päevi, kus saab surfata nii lumel kui ka vees samal päeval.

Kellele see ala sobib?Kuna lohesurfi on üsna kerge ära õp-pida, eriti talvel, sobib see pea aegu kõigile. Minu õpilaste seas on ol-nud lapsi alates 7. eluaastast, vanim üle 60aastane. Kõige vanem surfaja, keda tean, on 75aastane meesterah-vas. Ujumisoskus on kindlasti tähtis eeldus. Ülekaalulisus ei ole takistus, kui ainult õige varustuse leiab. Õppi-

Lohesurfonlaheala–sedasaabharrastadaniinoorkuikavana,niisuvelveepealkuikatalvellumel.Lisaksonvarustusväikejakerge,õppimineeivõtakauajaadrenaliinongaranteeritud.

Muuda tuuline ilm oma lemmikuks

Fo

tod

: In

dre

k A

hu

n

mise algus on raske, aga kui asi vä-hegi juba selgem, siis suurt füüsilist koormust enam teki. Näiteks purje-lauasport on palju rohkem füüsilist jõudu vajav ala.

mis varustust tarvis on?Kindlasti on paljudel olemas mäe-suusad või lumelaud, mis seisavad enamiku ajast lihtsalt keldris. Lohe-surfi harrastades on need talvistel nädalavahetustel kindlasti töös. Juurde on vaja soetada ainult lohe ja trapets.

L o h e d e h i n n a d a l g a v a d 400 eurost (kasutatud) ja 1000 eurost (uued), trapets lisaks ning võibki lo-hetama hakata. Suviseks harrasta-miseks on vaja loomulikult juurde lohe lauda ja kalipsot.

Tänapäeva lohed sobivad nii al-gajatele kui ka proffidele, selles suh-tes on asi lihtne. Algajale ei soovita lo-hesid, mis on mõeldud freestyle’i har-rastamiseks, kõik muud tüübid sobi-vad hästi. Seega talvel alustades ei pea väga suurt väljaminekut tegema. Ise-gi autot ei pea olema, võtad koti selga

loheSURf

9

loheSURf

Surfhouse’i koolitusinfo: www.surfhouse.ee

Instruktorite info Eesti Lohesurfi Liidu

kodulehelt www.lohesurf.ee.

Alustasin surfamist 1995. aastal purjelauaga.

Kui esimesed lohed Eestisse jõudsid, haarasin sellest alast kohe kinni ja hakkas meeldi­ma. Esimesed triibud sai teh­tud 2001. aasta talvel Harku jär­vel. Panin ka oma pojad Joose­pi ja Johannese sama ala har­rastama. Nüüd surfavad mõ­lemad nii purjelauda kui ka lo­het. Vanemast pojast Johanne­sest (www.est99.eu) on saanud purje lauasportlane ja ta käis võistlemas ka Pekingi olümpial.

Kuna töötan kaupluses Surf­house, olen iga keharaku­ga surfiga seotud. Praegu on mu lemmikstiilid lohe­race ja ­wave (lainesõit) ning ­kohad Ristna Hiiumaal ja La Torche Prantsusmaal.

Kuna surf on minu jaoks töö, siis harrastuseks pean foto­graafiat. Tuulevaiksetel ilmadel käin kaunites Eesti metsades ja rabades loodust jäädvusta­mas. Tuuliste ilmadega üritan teisi surfareid merel pildista­da. Jäädvustusi näeb aadressil www.surfoto.eu.

Surf on sõltuvus – kui sellesse nakatud, siis enam lahti ei saa. Tuult ja päikest!

iNdreK ahuN

ja lumelaua kätte, sõidad trolliga Õis-mäele Harku järve äärde ja hakkad surfama – nii lihtne see ongi.

millised on ohutusnõuded?Ohutus ennekõike, sest lohesurf on ikkagi ekstreemne sport, mida har-rastades võib juhtuda õnnetusi. Ees-tis on päris mitmed surfarid oma luid ja konte murdnud ning mõned isegi merelt kaldale metsa lennanud.

Kui on huvi hakata alaga tege-lema, soovitan kindlasti võtta koge-nud instruktorilt koolitus. Ise pusi-des võib nii mõndagi juhtuda. Kõi-ge hullem on see, kui keegi teine viga saab. Tugeva tuulega on lohel väga palju jõudu ja kui siis midagi valesti läheb, ei pruugi osata õnne-tust ära hoida. 10 m/s tuulega tee-vad kogenud surfarid u 5–7 m kõr-guseid õhulende, tugevama tuule-ga on võimalik isegi 15 m kõrguse-le lennata.

Talvel peab kindlasti olema kii-ver peas ja ka muud kehakaitsmed ei tee paha. Lohesid tuleks lennutada võimalikult ohutus kohas, st eemal

Eesti on selles mõttes hea koht, et lohesurfi

saab harrastada aasta ringi – suvel merelahtedel ning talvel järvedel ja

suurematel põldudel.

igasugustest objektidest, mis võivad sportlast ohustada.

Kus seda Eestis õppida saab?Põhilised koolituskohad suvel on Tallinna ümbrus ja Pärnu. Talvel ei ole vahet, sest nii surfata kui ka koo-litada saab suurematel põldudel.

Praegu on Eestis instruktoreid 25 ringis. Paljud teevad talviti kooli-tusi mõnel soojal maal. Neljatunni-se kursuse hind on umbes 100 eurot, mis sisaldab varustust ja koolitust. Mina tegin rahvusvahelise instruk-tori tunnistuse (International Kite-boarding Organsation IKO) seitse aastat tagasi ja olen siiamaani Ees-tis koolitusi korraldanud nii suvel kui ka talvel.

Talvel on alustada lihtsam, sest surfaja on kogu aeg „vee peal” ehk lumel. Ka tuult vajab harras-taja vähem ja seega on õppimine ohutum. Oma koolituskogemusest võin öelda, et suvel õpib lohetama umbes seitsme päevaga ja talvel nelja tunniga.

eve KalJusaar

INDREK AHUN:

Surf on sõltuvus – kui sellesse nakatud, siis enam lahti ei saa.“ ”

10

NeliKüRiTUS

Sari stardib veebruarikuise suusamaratoniga, kevadel toimuvad jooksu- ja maan-

teerattamaraton ning hooaja lõ-petab traditsiooniliselt septembri-kuine maastikurattasõit. Veelgi põ-nevamat programmi eelistavaid ootab ees veel suvine rulluisumara-ton ning uuest aastast ka oktoobri-kuine linna maraton ja sügisjooks.

Sobib igal tasemel spordi­sõpradeleKõik sarja üritused sobivad erineva sportliku ettevalmistusega inimeste-le. Maratonidel saab valida pikema ja lühema distantsi vahel. Lisaks on jooksuüritustel alati võimalus otsus-tada kepikõnni kasuks. Kes harras-tajatest aga erilisemaid väljakutseid ootavad, neile on mõeldud uuest aastast esimest korda Tartu marato-ni raames korraldatav suusatamise teatemaraton, aga ka augusti kuine rulluisusprindi võistlus.

laulupidu neli korda aastasTartu nelikürituse neljakordne võitja Rait Pallo ütleb, et möödunud hoo-ajast pakkus talle kõige enam rõõ-

mu suusamaraton. „Ettevalmistus ja suuskade määrimine õnnestusid ning tulemuski polnud ju paha – 51. koht. Füüsiliselt olid kõige liht-samad rattasõidud. Samas olid aga just needsamad vaimselt jällegi kõi-ge raskemad: maanteesõidu puhul vähene kogemus ja maastikuratta-maratoni puhul liidrikoha kaitsmi-ne.”

Miks Rait Pallot ikka ja jälle ma-ratonistardis näeb? „Maratonil osa-lemine annab mulle sama enesetun-de mis laulusõpradel laulupeol käi-mine. Minu õnneks on aga laulupidu mitte üks kord viie aasta tagant, vaid neli korda aastas,” põhjendab mees.

Hooaja suurim enese­ületamine„Esimest korda Tartu neliküritusel osalemine on minu selle hooaja suu-rim eneseületus,” ütleb Alma Sara-puu, kes uustulnukana hiilgava tu-lemuse saavutas. „Olin päris esimest korda nii suusamaratoni, ratta ralli kui ka rattamaratoni stardis. Vara-sematel aastatel olen osalenud ai-nult Tartu jooksumaratonil,” rää-gib ta. „Tartu maratoni päeval oli

2012.aastajätkubrahvaspordivaimus.SEBTartunelikürituspakubjuba13.kordavõimalustveetaterveaastaaktiivsesrütmis.

seB Tartu neliküritus – neli korda rohkem elamusi!

Registreerudes 2012. aasta SEB Tartu neliküritusele hiljemalt 9. det-sembril 2011, saad omal valikul osaleda tasuta kas Tartu rulluisumara-tonil või Tartu linnamaratonil/sügisjooksul!

Pane end kirja kodulehel www.tartumaraton.ee.

Fo

tod

: Ta

rmo

Hau

d

11

NeliKüRiTUS

KluBi TaRTu maRaTOn 2012RaHvaSPORdiKalEndER:

Tartu maraton19. veebruaril

Tartu jooksumaraton13. mail

Tartu rattaralli27. mail

Tartu rulluisumaraton12. augustil

Tartu rattamaraton16. septembril

Tartu linnamaraton / Tartu sügisjooks

6. oktoobril

Lisainfo:www.tartumaraton.ee

Kas teadsid?2011. aastal sportis kõigil MTÜ Klubi Tartu Maraton viiel üritusel rekor-diliselt 30 490 osalejat, nendest 701 SEB Tartu nelikürituse kõikidel etappidel. Lasteüritustel osales kokku 9302 last, neist 400 läbisid Tar-tu Mini nelikürituse kõik etapid. Tartu nelikürituse võidukarikad rända-sid sel aastal Harjumaale, meestest võitis sarja Rait Pallo ning naiste arvestuses Alma Sarapuu.

vist küll üks möödunud hooaja kau-nimaid talveilmasid ning tänu pari-matele suusaradadele kulges võist-lus ainult positiivsete emotsioonide-ga,” toob ta välja eredaimad hetked.

Kuid oli ka raskemaid momen-te. „Rattaralli ja -maratoni eel oli võistluseelne stress päris suur. Ent kui pärast esimest stardirüsinat aru sain, kus olen ja et kõik osalejad lii-guvad ühise eesmärgi poole, tekkis sära silmi ja rõõm hinge,” räägib Sarapuu, kellele on sarjas osalemi-ne ühteaegu mõnusaks vahelduseks, uueks väljakutseks ning väga heaks ettevalmistuseks triatlonihooajale. Tuntaksegi ju Alma Sarapuud pi-gem triatlonivõistlustelt, talle kuu-lub ka Eesti naiste rekord täispikas triatlonis.

Sportlikud kogu pere nädala lõpudSelleks et sportlikku aastaringi oleks võimalik veeta terve perega, toimub lastele Tartu Mini neliküritus. Päev enne põhisõite ootavadki alati kõi-ge pisemaid rajale Tillusõidud ning juba kooliealisi lapsi Minimarato-nid.

Mitmed maratoniprogrammi lisa üritused, mis suunatud tippvõist-lejatele, on aja jooksul saanud pub-liku maiuspalaks. Nii näiteks saab Tartu rattaralli raames elada kaasa kogu Põhjamaade ühele esindusliku-male profiratturite võidusõidule ning toetada sellel loomulikult kohal ole-vaid Eesti tuntud sõitjaid – olgu lem-mikuks Rein Taaramäe, Jaan Kirsi-puu või näiteks Erki Pütsep. Samu-ti pakuvad pealtvaatajatele põnevat ja vaatemängulist ette astet augus ti-kuine rulluisusprint ning septembri-kuine maastikuratta sprint.

Sõpradega maratonirajaleTartu nelikürituse ning kõikide ük-sikute maratonide raames peetak-se ka klubide ja firmade arvestust. See annab võimaluse kollektiividel, klubidel ja miks mitte ka lihtsalt sõprus kondadel üheskoos sportima tulla ja omavahel jõudu katsuda. 2011. aasta parimate firmade hul-ka kuuluvad SG Weber, G4S Eesti ja Saint-Gobain Glass Eesti AS. See-kordsete parimate klubidena sära-sid Areal Team, Haanja Ratta klubi I ning Suusahullud.

Fo

to: A

rdo

Säks

12

13

kALENdER

26.12.2011 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Holstre-Polli 10 ja 15 km V

30.12.2011 ETV - Swedbanki noorte suusasarja I etapp Mammaste 1–10 km KL

7.1.2012 ETV ja Swedbanki noorte suusasarja II etapp Jõulumäe Suusakross

8.1.2012 Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused Jõulumäe 5 ja 10 km V

15.1.2012 Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused Holstre-Polli 5 ja 10 km KL

15.1.2012 Swedbanki perespordisarja maraton Albu

21.1.2012 Otepää MK-etapp Otepää Sprint KL

22.1.2012 Otepää MK-etapp Otepää 10 ja 15 km KL

26.1.2012 XI E. ja H. Abeli mälestusvõistlused Lähte Algus kell 17.00

27.1.2012 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Otepää Sprint KL

27.1.2012 Harjumaa koolidevahelised MV teatesõidus Kõrvemaa Teatesõit

28.1.2012 Harjumaa meistrivõistlused Kõrvemaa

29.1.2012 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Otepää 5 + 5 ja 10 + 10 km SVS

29.1.2012 28. Viru maraton Mõedaku V

4.2.2012 Eesti noorte ja juunioride meistrivõistlused Otepää Sprint V

4.2.2012 SEB Kõrvemaa suusamaraton Kõrvemaa 38/19 km V

5.2.2012 ETV ja Swedbanki noorte suusasarja III etapp Otepää ÜS V

5.2.2012 15. Tamsalu-Neeruti maraton Tamsalu V

11.2.2012 Skandinaavia karikavõistlused murdmaasuusatamises Albu Sprint KL

11.2.2012 14. Alutaguse maraton Alutaguse KL

12.2.2012 Skandinaavia karikavõistlused murdmaasuusatamises Albu 10 ja 15 km KL

12.2.2012 41. Tartu maratoni avatud raja sõit Otepää/Arula 63/31 km

18.2.2012 41. Tartu maratoni Tillusõit ja Minimaraton Tähtvere spordipark

19.2.2012 41. Tartu maraton Otepää 63/31 km KL

24.2.2012 Põhjamaade noorte meistrivõistlused Mammaste

25.2.2012 Põhjamaade noorte meistrivõistlused Mammaste

25.2.2012 40. Haanja maraton / Eesti MV pikamaasuusatamises Haanja KL

26.2.2012 Põhjamaade noorte meistrivõistlused Mammaste

2.3.2012 XX Eesti valdade ja linnade talimängud Haanja ja Kuremaa

3.3.2012 XX Eesti valdade ja linnade talimängud Haanja ja Kuremaa

4.3.2012 Jaak Mae karikavõistlused Albu

4.3.2012 XX Eesti valdade ja linnade talimängud Kuremaa

4.3.2012 15. Tallinna maraton Kõrvemaa V

7.3.2012 Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlused Haanja

10.3.2012 Eesti noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises Haanja KL

10.3.2012 Suusahunt 2012 Kääriku 8 tundi KL

10.3.2012 Swedbanki perespordisarja suusamaraton Valgehobusemäe

11.3.2012 Eesti noorte meistrivõistlused murdmaasuusatamises Haanja Teatesõit

17.3.2012 ETV ja Swedbanki noorte suusasarja IV etapp Tallinn Sprint KL

17.3.2012 Haanja Suusa 100 Haanja 100 km

19.3.2012 Noorte Suusatuur Otepää

20.3.2012 Noorte Suusatuur Otepää

21.3.2012 Noorte Suusatuur Otepää

23.3.2012 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Jõulumäe Teatesprint V

24.3.2012 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Jõulumäe 3 x 5 ja 3 x 10 teatesõit

25.3.2012 Eesti meistrivõistlused murdmaasuusatamises Jõulumäe 30 ja 50 km KL eraldistart

31.3.2012 ETV ja Swedbanki noorte suusasarja V etapp Albu 1–10 km V

V – vabatehnika KL – klassikaline tehnika ÜS – ühisstart

suusakalender

Fo

tod

: S

uu

salii

t

14

suusahOOLdUS

õige pea on saabumas palju-de eestlaste lemmikaasta-aeg – talv. Seega võib jul-

gelt oma suusad välja otsida ja lund ootama jääda. Hästi hooldatud suu-sad kindlustavad mõnusama suusa-sõidu ja ka varustuse pikema eluea. Enne hooaega tasuks oma suuska-dele kriitilise pilguga otsa vaadata ja otsustada, kas hakata ise katseta-ma või kasutada spetsialisti abi. Tee-ma on keeruline ja tekitab palju kü-simusi – miks, millal, kuidas peaks oma suuski hooldama ja millist mää-ret kasutama? Nõuandeid selle koh-ta jagab Anti Arak A&T Spordist.

Hooldusvajadus sõltub suusastSuuskade hooldamise vajadus sõl-tub eelkõige sellest, kui aktiivselt alaga tegeleda. Kui paar korda kuus vaikselt matkata, siis selleks sobivad ka kõige odavamad suusad, mida ei olegi vaja hooldada. Neil on ekstru-deeritud põhi, kuhu ei jää parafiin alla. Klassikasuuskadel on pidamis-alasse pressitud n-ö kalasabamuster, mis takistab suuskadel tagasi libise-mast, seega ei ole ka pidamismääret tarvis kasutada.

Siiski võib vajadusel paranda-da ka odavate suuskade libisemist ja selleks on olemas kiirmäärded. Kiirmääre on vedelal kujul madala fluorisisaldusega geel, mis kantakse suusa tallale svammiga. Selle määr-de kohta võib öelda, et lihtsalt ja kii-resti alla, aga sama kiiresti kulub ta sealt ära.

Kui suusatada aktiivselt juba vä-hemalt paar korda nädalas, tuleks kasutada sintratud põhjaga suus-ki, mida peab kindlasti hooldama. „Sintratud” tähendab, et suusa põh-jale on lihvitud muster ehk mikro-sooned, kuhu jääb parafiin pidama. Erineva hinnaklassiga suuskadel on oma põhjamaterjal. Kallimatel on kasutatud rohkem grafiiti, mis teeb suusa libedamaks, võistlussuuska-del vastab põhjalihv kas külmale või soojale ilmale, tipptasemel suuska-del on oma mustrid kõikvõimalike lume- ja rajaolude jaoks.

Kui suusapõhi on saanud kah-justada või sellel on pika aja jook-sul kasutatud kõrge fluorisisalduse-

ga määrdeid, on kasulik teha lihvi-mismasinaga uus muster. Fluor kui-vatab suusapõhja ja kuiv põhi ei libi-se enam nii hästi.

Klassika­ ja uisusuusk on erinevadSuuskade määrimise peamine ees-märk on tõsta libisemiskiirust ning kaitsta põhju kulumise ja kahjustus-te eest, klassikasuuskade puhul saa-vutada ka pidamine.

Uisusuusad on jäigemad ja nei-le kantakse määre kogu talla ulatu-ses. Klassikasuuskadel kantakse li-bisemismääret ainult libisemisala-le, suusa keskel on aga n-ö pidamis-ala (50–70 cm kannast), kuhu kan-takse pidamismääret.

Klassikasuusad on pehmema paindega ning õige pikkusega pida-misala on eriti tähtis, sest libisemise ajal ei tohi pidamismääre olla rajaga kokkupuutes. Äratõuke korral suru-takse pidamisala vastu rada ja suusk ei libise tagasi. Kui suusk ei libise, on pidamisala liiga pikk, ja kui suusk ei pea, on pidamisala liiga lühike.

Õige paindega klassikasuusa leidmine ongi kõige keerulisem. Pai-net ja pidamisala on võimalik lasta mõõta spetsialisti juures vastavate mõõteriistadega.

Kuidas, mida ja millal kasutada?Hea libisemise annab suusale fluor. Saadaval on erineva fluorisisalduse-ga määrdeid: madalfluor, kõrgfluor, fluoripulber ning muidugi määre ilma fluorita. Iga päev treenides on mõistlik kasutada madalfluori või siis fluorita määret. Kui aga võist-lema minna, siis sõltuvalt ilmast võiks kasutada kõrgfluori või pulb-rit. Erandina väga külma ilma puhul ei anna fluormääre fluorita määrde ees suurt eelist.

Klassikalise stiili puhul kantak-se suusa keskossa pidamismääre, et suusk ei libiseks tagasi. Ka pidamis-määrdeid on palju: fluori sisaldavad, tõrva sisaldavad ja ilma fluorita. Li-saks jagunevad need n-ö tahketeks ja vedelateks ehk kliistriteks. Kliister-määre toimib, kui rada on jäine või sula lumene, tahket kasutatakse tava-lise külma ilma puhul.

Võistlussuuskade ettevalmista-misel kantakse suusale mitu eri kihti parafiini, et suusk libiseks kogu dis-tantsi. Seda tehakse kuuma määrde-rauaga ning pärast jahtumist eemal-datakse. Seejärel harjatakse suusa põhi ja kantakse peale järgmine kiht määret. Esimese kihina ilma fluori-ta määre ja reeglina külmema ilma oma, mis niisutab ja puhastab põh-ja vanast määrdest. Seejärel mada-la fluoriga määre ning sellele kõrg-fluor. Viimase kihina kantakse suu-sale pulber, mis viimistletakse sa-muti harja või fiiberpaberiga.

Kui suusad jäetakse pikemalt seis-ma, on kasulik kanda neile hoolde-parafiin. Kasutada võib ka tavalist fluorita parafiini, mis oleks järgmisel korral juba esimeseks kihiks.

määrimisel tehtavad põhiveadLegendaarsematel juhtudel on pi-damismääret kantud kogu suusa põhjale ning parafiin jäetud sikel-damata.

Tähtis on ka määrderaua õige kraad, sest liiga kõrge tempera-tuur võib suusapõhja kahjustada.

Normaalne temperatuur on 100–140 kraadi. Mida külmema ilma para-fiin, seda kõrgem võib olla raua tem-peratuur. Reeglina on määrdepaken-dil kirjas, mis temperatuuri kasutada.

vajaminev atribuutikaSelleks et ise suuski edukalt mää-rida, on tarvis endale soetada terve hulk asju: triikraud, puhur, suusa-pukk, sikkel, sooneraud, määrde-mask, kork, harjad ning muidu-gi suur kogus määrdeid. Kindlasti võiks määrimiseks olla eraldi ruum, sest tegevus tekitab tossu. Eriti täh-tis on ventilatsioon fluorisisalduse-ga määrete puhul, sest fluor eraldab mürgist auru. Fluoripulbri puhul tu-leb kindlasti kasutada määrdemaski.

Korralik suusamehekott sisaldab nelja paari suuski: kaks paari uisu-suuski külmale ja soojale ilmale ning kaks paari klassikasuuski kliistrile ja tahkele määrdele.

Kuna kogu hooldusvarustust omada on üsna keeruline ja kulukas, on mõistlikum lasta suusad määrida kellelgi, kes omab spetsiaalset varus-tust ning ka teavet sobivate määre-te kohta.

suusad talveks sõidukorda

A&T Spordi lihvimisspetsialist Janek Halliväli suuski lihvimas.

Hooldemees Riho Noormets suuskade libisemisomadusi parandamas.

Fo

tod

: T

iit B

laat

Müügil: Sportland, Maratonsport, Popsport, Rix Ratas, Livis Sport, Matkasport, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Paide Kaubamaja, Saaremaa Kaubamaja, Velopluss, Anka pood, Anome, kpl Author, kpl Dünamo, Keila Rattapood, Siljasport, A2K Sport.

Maaletooja: www.a2k.ee

Enamik maailma suusatippe eelistab.

Proovi Sinagi!

2010/11 hooaja MK etappide saak:149 medalit, neist 48 kuldset.

16

Soome suusatama!

iimasel kahel aastal on lumerohke talv Soome suusatama meelitanud

senisest veelgi enam eestlasi. Seda aastat jääb meenutama erakordselt soe sügis, mille tõttu tuli üle mitme aasta tühistada Levi mäesuusatamise MK-etapp. Aga tali siiski taeva ei jää ning detsembris saab elu Lapi suusakeskustes juba hoo sisse. Võttes arvesse ennustusi taas üheks lumerohkeks talveks, peaks tegevust jätkuma suusakeskustes Helsingi lähiümbrustest Lapimaa nõlvadeni.

Eestis teatakse-tuntakse vast kõige enam Kesk-Soome suusakeskusi Himost ja Tahkot. Kes üldse (Soomes) suusatamas käinud pole, võikski alustada Himoselt. Suureks plussiks on see, et kohale saab mugavalt oma autoga ning hea hinna ja kvaliteediga suusamajade valik on suur. Nõlvad on pigem lihtsad, väga head algajale. Neil, kel suuskadel juba rohkem kogemusi, pakub head väljakutset Tahko, kus nõlvad on järsemad ja pikemad ning

võivad seepärast algajale liiga raskeks osutuda.

Kui talvel on nii palju lund, nagu viimasel kahel aastal, tasub nädalavahetusel Otepääle sõitmise asemel kaaluda Helsingi lähiümbruse suusakeskusi, kas või päevamatkana. Hommikul varajase laevaga Helsingisse, otse mäele ja soovi korral õhtul hilise laevaga tagasi. Võrreldes kohalejõudmisele kuluvat aega, on plussid Soome kasuks: 4 tundi laevasõitu versus 8 tundi roolis Eestimaa talvistel teedel. Kümne nõlva ja lauapargiga Messilä suusakeskus asub Helsingist tunnise autosõidu kaugusel. Lastega peredele on nädalavahetuse veetmiseks hea variant Serena, kus saab omavahel ühendada päeva veekeskuses ja päeva Serena Ski nõlvadel. Ööbimiseks sobib vahetus läheduses asuv hotell Korpilampi.

Kõige paremad Soome suusakeskused asuvad aga Lapimaal. Eestlased võtavad tihtipeale ette pika autosõidu Helsingist Lapi

suusakeskustesse, kaotades nii kaks väärtuslikku suusapuhkuse päeva. Kui soov on kindlasti oma autoga minna, tasuks kaaluda autorongi. Lähed õhtul Helsingist rongile, veedad seal öö ja hommikul sõidad juba Lapimaal oma autoga maha. Autorongi pileteid saab osta mitmest suuremast reisibüroost, sh Baltic Toursist.

Sellest sügisest lisandus ka otselend Tallinnast Oulusse, mis on kahetunnise autosõidu kaugusel Iso-Syöte ja Ruka keskusest. Ruka on üks naaberriigi lumerohkemaid keskusi, paljude kohalike arvates Soome parim. Ruka populaarsusele aitab kaasa suusamajutuste lai valik ning kogu talve kehtivad eripakkumised. Näiteks saab broneerida neli ööd majutust kolme öö hinnaga või terve nädala viie öö hinnaga. Teatud perioodidel on võimalik majutusega kauba peale saada ka 1–2 mäepiletit. Ruka on kuulus veel väga meeleoluka after-ski poolest.

Kes otsib uusi kogemusi, võiks sel talvel ära käia Iso-Syötel. Kui olete

näinud postkaarte, kus peal Lapi tundras lumme uppunud kuused ja imeline talvemaastik, siis suure tõenäosusega on see pilt tehtud Iso-Syötes. Rajad sobivad pigem edasijõudnutele, ööelu siin väga aktiivne ei ole, kuid selle teevad tasa avanevad loodusvaated. Suusamajutust on võimalik valida kas mäe jalamile või hoopiski tippu.

Soome suusakeskuse pakette koos majutuse ning laeva- ja rongipiletitega pakuvad suuremad reisibürood. Kõikide detsembrist veebruari lõpuni Baltic Toursist suusareisi ostute vahel läheb loosi suusakaamera Pentax Optio WG-1.

TRIIN KALLASBaltic Toursi tootearendusjuht

www.baltictours.ee

V

18

suusaREiS

TalvepuhkusAlpidespoleainultsuusatami-ne.Seeonfantastilineloodus,heakliimajasuuretõenäosusegaaastaesimesedtõelisedpäikesekiired.

alpidesse sõidetakse puhka-ma ja looduse ilu nautima, kedagi vägisi mäele ei aeta

ning juhendaja karmi pilgu all kel-last kellani treenima ei panda. Prak-tika näitab, et ka kõige suuremad pessimistid, kes igasuguse spordi välistavad, haaravad pärast mõnda raja veerel veedetud päeva suusad, et ikkagi proovida. Tihti saab sellest harrastus kogu eluks!

Eriti populaarsed on pühade-aegsed nädalad. Olgu tegu jõulude, aasta vahetuse või lihavõtetega, ikka üritatakse kogu perega mägedes-se minna. Siin on ka selge põhjus – lapse- eas kergelt omandatud nipid kinnistuvad kogu eluks.

Kohti, kus mäesuusatamisega te-geleda saab, on palju. Alpid on mäe-suusatamise sünnipaik. Hooaeg al-

gab juba detsembri alguses ja lõ-peb aprilli lõpus. Eestlase jaoks lihtsaim viis Alpidesse pääseda on Alpi expressi igalaupäevaste tšarter-lendudega otse Tallinnast.

Austria plussideks on stiilsed ja kompaktsed alpikülad, heal tasemel hotellid, hästi tähistatud ja hoolda-tud rajad, palju uusi ja kiireid tõstu-keid, mõistlik hinnatase, kvaliteetne teenindus ja meeleolukas after­ski. Keskmine mägede kõrgus on 1000–3000 meetrit. Nädalase lennu reisi hind algab 600 eurost, kuue päeva tõstukipileti hind jääb vahemikku 175–230 eurot, suusaõppe eest rüh-mas tuleb tasuta umbes 200 eurot (Alpiexpressi reisidel sisaldub pake-tis), varustuse laenutus maksab 70–200 eurot. Tuntumad keskused on

St Anton, Ischgl, Maryhofen, Söl-den, Söll, Serfaus, Saalbach, Flac-hau ja Schladming.

Itaalia plussideks on omanäoline arhitektuur, ilusad panoraamvaated, suured kõrguste vahed, pikad rajad ja lõunamaale iseloomulik sõbralik teenindus. Keskmine mägede kõr-gus on 1000–3200 meetrit. Nädala-se lennureisi hind algab 800 eurost, kuue päeva tõstukipilet maksab 190–240 eurot, suusaõpe rühmas 200 euro ringis (Alpiexpressi reisi-del sisaldub paketis), varustuse lae-nutus 120–200 eurot. Tuntumad keskused on Dolomiitide piirkond, Cervinia, Sestriere ja Monte Rosa.

Prantsusmaa plussideks on võim-sad mäed, ilusad vaated, suured kes-kused, lai radade valik, suured kõr-guste vahed ja Prantsuse köök. Kesk-mine mägede kõrgus on 1400–3200 meetrit. Lennureisi hind nä-dalaks algab 800 eurost, kuue päeva tõstukipileti eest tuleb välja käia 200–255 eurot, suusaõpe rühmas maksab umbes 220 eurot (Alpi expressi reisi-del sisaldub reisi paketis) ning varus-tuse laenutus 150–250 eurot. Tuntu-

alpidesse? Miks ka mitte!

mad keskused on Les 3 Vallees, (kolm orgu: Val Thorens, Meribel, Courche-vel), Val d’Isere, Charmonix, Morzine ja Alpe d’Huez.

Šveitsi plussideks on stressi vaba elu-korraldus, massiivsed mäed ja suur-sugused vaated, suured kõrguste va-hed ja hästi hooldatud rajad. Niigi kõrget hinnataset upitab enneolema-tult tugev Šveitsi frank. Keskmine mä-gede kõrgus on 1200–3200 meetrit. Lennureisi hind nädalaks algab 1000 eurost, kuue päeva tõstuki-pilet jääb hinnavahemikku 200–240 eurot, suusaõpe rühmas maksab 200 euro ringis, varustuse laenutus 120–200 eurot. Tuntumad keskused on St Moritz, Zermatt, Davos, Verbier.

reNee Tuul

Alpid on mäesuusata-mise sünnikoht.

Hooaeg algab juba detsembri alguses ja lõpeb aprilli lõpus.

Itaalia Dolomiidid, St Christina küla.

Flachau. Austria.

Anome, Ardise Sport, Dünamo, Inraiko, Konger & Konger, Livis Sport, Rademar, Rakser Sport, Rattapood, Silja Sport, Spordipood, Stopper, Veloplus, X-Sport

20

JOOkSMiNE

Jooksuharrastuskogubpopulaarsustigapäevaga.Teguonühevanimainimeseleomaseliikumisviisiga.

Kõndimine kui jooksmise lihtsam ja tihti jõukohasem alternatiiv on pea sama po-

pulaarne ning tähtis harrastus. Sel-line rahulik kehaline tegevus vähen-dab stressi, kiirendab ainevahetust, parandab vereringet jne. Jooksmi-sel on palju plusse, see on selgelt ka odavaim viis sportimiseks.

Samas võib märgata, et ka har-rastusjooksjatel ja -kõndijatel ilm-nevad tüüpilised vigastused. Jooks-jatega tegelemise võlu ja väljakut-se seisnebki selles, et iga sportlane on erinev. Tihti tuleb tunnistada, et teaduslikud tõestused kõigi kohta ei kehti. Alati on piisavalt inimesi, kes väljendi „keskmine” tähenduse pii-resse ei mahu. Kindlasti on jooksjad erinevad niipalju, et pean vajalikuks rõhutada – see, mis toimib ühe har-rastaja puhul, võib teise puhul hoo-pis vastu töötada.

millised on tüüpilised jooksjate vigastused?Valdav osa jooksmise ja tervisekõn-niga tekkinud vigastusi on seotud liigestega – seda nii algajatel kui ka edasijõudnutel. Pöiad, põlved, puusad, selg, kael – need on esime-sed piirkonnad, kus harrastaja tun-neb, et midagi on korrast ära. Lii-gesed hakkavad valutama, sest luu-de pinnad kaotavad oma loomuliku liikuvusomaduse, algab nn liigeste taand areng. Mis toimub?

Üldistades võib öelda, et pea-mine vigastuste allikas on liigne st-ress. Paradoksaalne küll – ühest kül-

vigastuste vältimine. Nõuandeidjooksuharrastajale

jest peaks jooksmine justkui stres-si vähendama, nüüd aga väita, et stress tekitab vigastusi? Jah, nii see on – liigne stress tekitab meie hormonaal ses tasakaalus muudatu-si. Lühidalt, pärsitud on organismi võime tulla toime kortisooliga ning toota glükosamiini – siit tulevad ka jooksjale tüüpilised liigesehädad.

Järgmine vigastuste põhjus, mis biokeemilise tasakaaluga tihedasti seotud, on tervisliku ja mitmekülg-se toitumise puudus. Mida tasakaa-lustatum ja tervislikum toit ning vä-hem stressi, seda tervem olete ise, seda tervemad on teie liigesed ja seda paremini saab tegeleda mitte ainult jooksmise, vaid kogu elukva-liteedi tõstmisega.

Kuidas vigastusi vältida?Selleks et jooksmise või tervise-kõnniga ei kaasneks vigastusi, tu-leb kindlasti olla veendunud, et lii-geseid ümbritsevad lihased töötak-sid normaalselt. Luud peavad ole-ma teineteise suhtes normaalses asendis. Siinkohal tuleks eraldi ära märkida, et kõik vanad vigastused peab enne välja ravima, kui uuesti intensiivsemalt treenima asutakse. Lihaste ebaühtlane areng on tihti paljude liigesevalude põhjus.

Mis aga põhjustab lihaste eba-ühtlast koormust? Lihtsustatult – meie ebaühtlase liikuvusega, nn tsi-viliseeritud eluviis. Tihti ei tegeleta

Kõik vanad vigastused peab enne välja ravi-ma, kui uuesti inten-siivsemalt treenima

asutakse.

21

JOOkSMiNE

Autor Tarmo Torim töötab jooksuharrastajatega iga päev, aidates neid jooksujalatsite va-limisel. Vaadake jalatsite vali-mise kohta lisainfot aadressilt www.jooksuekspert.ee.

liikumise või kehakultuuriga aastaid. Siis tekib ühtäkki periood, kus ter-visesporti harrastatakse nii ennast-salgava agarusega, et tagajärjeks on ebaühtlasest koormusest tingitud vi-gastused.

Soovitus kõigile, kes tervisejook-suga uuesti alustavad: kontrollige enne oma liikumisaparaati, pidage nõu spetsialistiga. Juba olemasole-vate vigastuste või nõrkustega tuleb kursis olla, muidu võivad problee-mid süveneda.

Toome ühe näite: naistel on tüüpiliselt probleeme säärelihas-te, Achilleuse kõõluse ja puusa-dega. Põhjus: kõrgete kontsade kandmine nii tööl kui ka vabal ajal. Ärge nüüd valesti aru saage, kõr-gete kontsade kandmist ei peaks ära keelama. Küll aga tasub kursis olla võimalike tagajärgedega ning tervise häiretest hoidumiseks lee-vendada pingeid kindlate võtetega.

liiga ruttu liiga palju pole heaNagu mainitud, on paljud jooks-misest tekkinud vigastused seo-tud ülepingutusega. On jooksjaid, kes muutuvad liialt entusiastlikuks ning n-ö keeravad vindi üle – vigas-tuse põhjustajaks on neil juhtudel „liiga ruttu liiga palju” . Treenides liiga suure mahu või intensiivsuse-ga, tekivad tavaliselt ülepinged, mis on põhjustatud korduvatest liigutus-test (jooksmise ja kõndimise tsükli-lise iseloomu tõttu). Sellise tegevu-sega ületab jooksja oma keha talu-vuspiiri ning tagajärjeks on vigas-

tus. Taluvuspiir ehk üks treenituse näitaja tõuseb kõige paremini siis, kui treeningule järgneb paras kogus puhkust.

Vigastuse põhjustajaks võib olla näiteks mingi erilise jooksutehnika-nüansi pime rõhutamine. Võib pä-ris kindlalt väita, et seda ideaalset jooksu tehnikat pole olemas. Vaja on leida parim tehnika, mis sobib igale jooksjale individuaalselt ning tugi-neb tema anatoomiale, füsioloogia-le ja muudele taustafaktidele. Me kõik oleme ju erinevad.

Tihti unustatakse, et heade jooksu jalatsite kasutamine ei va-basta jooksjat kohustusest kontrol-lida oma jooksutehnikat igas uues olukorras. Kas teadmatusest või laiskusest kipub tavaharrastaja tihti jooksma liialt pika sammuga – tun-dub, et nii saab kiiremini edasi. Tõsi, saab küll, aga see toob lisaks liigsele energiakulule kaasa liigse koormuse põlve- ja puusaliigestes. Lõpuks võib valesti valitud jooksutehnikast saada juba selge vigastuste allikas.

Sobiv jalatsNüüd samm edasi – sobiv jalats. Võib öelda, et ka siin ei ole kõikide-le jooksjatele ideaalset valikut. Kind-lasti ei tohiks osta jalanõusid põhi-mõttel „sõber ütles, et see on pa-rim”. Isegi kui sõber on sama pikk ning kaalub sama palju, isegi kui teie treeningmahud on sarnased, ei ole

teie ettevalmistus tõenäoliselt ühe-sugune. Päris kindlasti ei ole ühe-sugune teie lapsepõlvest ning vara-semast praktikast tulenev jalgade areng. Erinev on nii motoorika kui ka maapinna tunnetus.

Jalatsid võivad märkimisväär-selt erineda, nt kanna kõrguse, tal-la paksuse, pehmuse, pronatsioo-nikontrolli jms poolest. Samavõrra võib jooksujalatsi ehitus muuta nn maatunnetust – viisi, kuidas jooks-ja saab eri pinnastel oma kehaasen-di reguleerimisega hakkama. Puu-dulik maatunnetus aga viib jooks-ja ilma kahtluseta vigastuste ohu-tsooni.

Üldiselt soovitatakse joosta maastikul. See vähendab tüüpili-sel maanteejooksul tekkivat mo-notoonsust, teeb jalad tugevamaks ning vähendab tänu maapinna va-rieeruvusele tsüklilisest liikumisest tingitud vigastuste riski. Muidu-gi peab silmas pidama, et maastik on täis ootamatusi, mis omakorda nõuab vigastuste vältimiseks ekst-ra ettevaatlikkust.

TarMo ToriM

Vaja on leida parim tehnika, mis sobib

igale jooksjale indivi-duaalselt ning tugineb

tema anatoomiale, füsioloogiale ja muu-dele taustafaktidele.

22

raTTaSõiT

ProfiratturJanekTombakumõtteidjasoovitusirattasõidust,võidusõidust,varustu-sestningtreeningutest.

rattahooajaks valmistumine algab just nüüd

miks valida rattasõit jooks­mise, matkamise või kerge­jõustiku asemel?

Rattaspordiga on väga lihtne end vormis hoida, lisaks ei saa viga liige-sed. Kui kehakaal on veidi suur, soo-vitavad ka arstid rattaga sõita.

Kui umbes tund aega joosta, lä-bid kümme kilomeetrit, kui kaks tundi rattaga sõita, läbid 40–50 kilo-meetrit. Selle aja jooksul ja distant-si peal näeb väga palju ning nähtut ei saa sõnadesse panna. Neile, kes seda tunnet esimest korda kogevad, hakkab see ala iseenesest meeldima. Harrastajaid lisandub iga aastaga.

Kui eesmärk on Elion Cupi kaheksa etappi…… siis ongi hea alustada ettevalmis-tustreeningutega 2–3 korda näda-las. Treeningu pikkus peaks olema 45 minutit kuni 1,5 tundi.

Üheks treeninguks soovitan jooksmist. Joosta tuleks pehmel pinnasel, et põlved ei põruks. Lisaks soovitan kindlasti ujuda, harrastan seda ala ka ise. Kui viimati väga hea rattahooaja tegin, siis tegelesin talvel poolteist kuud just ujumisega. Minu ujumisgraafik on kuskil 40 minutit madala pulsiga. See annab väga pal-ju treenitusele juurde. Põhieesmärk on saada treening kätte. Et käsi saaks mahvi, selg, kõht ja natuke ja-lad. Konna ujudes lähed vee alla ja treenid kopsumahtu. Eesmärk on arendada aeroobseid omadusi, et pi-kal maal vastu pidada. Esimene kord on kindlasti raske. Kui mina ujumi-sega alustasin, treenisin 2 x 15 minu-tit ja 2 x 20 minutit.

Kui lumi maha tuleb, peaks kindlasti suusatama, 2–3 korda nä-

dalas ja mõõdukalt, maksimaalselt 2–2,5 tundi. Treeninguid saab kom-bineerida ka spinningus käimisega. Seal aga tehakse see viga, et treeni-takse liiga intensiivselt. Pulsomee-ter võiks peal olla – siis saab jälgida, et pulss üle 140–150 ei läheks. Spin-ningus saab ka koormusega mängida ega pea kaasa minema kõikide har-jutustega, mida treener ees teeb.

Paljud pooldavad jõusaali: käte-le, seljale, kõhule jalgadele. Ratturi-tele pole seda musklit sinna maan-teele ja metsa vahele vaja, see on vaid lisaraskus. Ujumisega saab kät-te kõik, mis tarvis.

Kui minna jõusaali, siia alla kahe kuu pikkuse treeningtsükli pole mõ-tet harjutada. Kuu ajaga ei saavuta

midagi. Kindlasti tuleb kaasata pro-fessionaal, kes annab konkreetset nõu vastavalt sellele, millise spordi-alaga tegeletakse, ja aitab nädalate-kuude lõikes eesmärke seada.

Kellel on raskusi mäest ülessaa-misega või kes tahab finišikiirust kasvatada, võiks teha neli viis see-riat poolkükist üleshüppeid. Esial-gu piisab 25 kükist ühes seerias, hil-jem juba 4 x 30, 4 x 35 jne, kuni saa-vutatakse individuaalne maksimum.

Kui palju peaks treenima?Nädalate lõikes peaks treeningkoor-mus kasvama. Kui kuu neljaks jaga-da, siis esimene nädal võiks tree-ningaega olla kokku viis tundi, teine nädal seitse ja kolmas üheksa tun-di ning neljas nädal on taas puhke-nädal ehk viis tundi. Järgmisel kuul tuleks alustada seitsme tunniga ja niimoodi tõusvas tempos, kuni nel-jandal nädalal saabub taas kuu al-guskoormus. Esimene kuu tuleks treenida nii, et keskmine pulss on 120–130 vahel.

Treeninguid saab kombineerida ka spin-

ningus käimisega.

Fo

tod

: V

allo

Kru

use

r

23

raTTaSõiT

Esikohad:

2009Boucles de la Mayenne

2008Cholet – Pays de Loire

2007Tour de Picardie, 4. etapp

Halle-IngooigemBoucles de la Mayenne, 4. etapp

2006E.O.S Tallinna GP

2005E.O.S Tallinna GPTour De Picardie

2004Tour de Danemark, 4. etapp

2003The Estonian Championship

Route Du Sud, 1. etapp

2002Quatre Jours De Dunkerque,

2. etappTour of Poland, 3. etapp

Gran Premio Minho, 2. etappGP Mosqueteiros, 1. etappGP Mosqueteiros, 2. etapp

lisaks 2002:

2. koht: GP Stad Zottegem 2. koht: Stage 1 in Quatre Jours

de Dunkerque 2. koht: Stage 1b in PostGirot

Open 2. koht: Stage 5 in Tour de la

Region Wallonne 3. koht: The Estonian

Championship3. koht: Stage 2 in Tour de la

Region Wallonne3. koht: Stage 3 in Tour de la

Region Wallonne3. koht: Stage 3 in Gran Premio

Minho 4. koht: Paris-Correze

5. koht: Tour de la Region Wallonne

Võitude poolest klubi Cofidis aasta parim.

2001The Estonian ChampionshipGuldensporentweedaagse,

2. etapp

2000Hessen Rundfahrt, 3 etapp Hessen Rundfahrt, 4. etapp

Tour de l’Avenir, 6. etapp

Tour de France’i etappide tulemused:

2005153. koht

20046. koht, 9. etapp7. koht, 5. etapp8. koht, 6. etapp

200310. koht MMil Hamiltonis

www.janektombak.com

JanEK TOmBaK

JanEK TOmBaK naaSEB PROfimaailma

„Jah, suures pildis on see comeback profimaalima,” tõdeb Tombak. Klubi on Geofco Villed’Alger. „Täiesti uus klubi, täiesti nullist. Esime-ne võistlus on Tour de Egypt veebruari alul. Ma ei tea, kas ise võistlen. Arvatavasti läheb sõitma kuuene võistkond. Kokku on klubis poisse 16, kõik esimesele võistlusele kohe ei pääse.”

Klubi värvides sõidavad kuus alžeerlast, kolm eestlast, üks prantsla-ne, kuus belglast. „Hakkan Alžeeria poisse õpetama, noorematele ko-gemusi edasi andma ja ka ise sõitma. See on parim treenimisviis: trenni ajal vesteldes toimubki teadmiste, taktika, treenimise arutlus, mis peaks aitama noortel areneda võistlustel-treeningutel paremaks ja targemaks. Kui autos olla, ei tunne tuult ega kiirust. Seega sõidan ka ise ja annan teistele sõitjatele kogemusi edasi. Olen kui meeskonna kapten, enne võistlusi ja ka võistluse ajal koostan vastavalt võistluse iseärasusele so-bivaima taktika parima tulemuse saavutamiseks! Klubisse võtan kaasa ka kaks noort eestlast: Ivo Suure ja Carl- Heinrich Pruuni.”

„Kui saame asja reaalselt käima, hakkame tulemusi tegema, maitse-me tehtud töö vilju. Siis on siht tõusta kraad kõrgmale, teise divisjoni. Praegu oleme kolmanda divisjoni klubi. Aga ma ei tea, kas see juhtub aastal 2013, 2014 või 2015,” räägib Janek Tombak tulevikust.

Kuna nii palju aafriklasi pole korraga ühe klubi värvides Euroopas sõitnud, on üks Belgia telekanal sõlminud eksklusiivõigused klubi-sõitude filmimiseks ja näitamiseks (täiesti tasuta) Belgias, kus klubi reaalselt baseerub.

Enda vormi kohta nendib Janek, et praegu läheb üllatavalt kergelt. „Ju on need peaaegu kaks puhkuseaastat hästi mõjunud.”

Märtsi lõpust saab meie kliimas juba rattaga sõitma hakata. Pal-jud harrastajad lähevad enne soo-jale maale laagrisse. Mina arvan, et seda ei ole vaja teha, jõuab treeni-da ka siin. Need, kes on Elion Cupi esimesel etapil tippvormis, ei kes-ta septembri lõpuni. Piisab sellest, kui sõita aprillikuus Eestis korrali-kult – esimesteks võistlusteks saab hea põhja alla.

Vähemalt korra enne esimest maratoni peaks läbi sõitma marato-ni pikkusele vastava (pool või täis-pikk) distantsi ja aja: 2–3,5 tundi.

Kuu koormus rattasõidu pu-hul peaks samuti olema tõusev ja puhke nädalaga: 6–7, 8–9, 11–12 ja 6–7 tundi. Muidugi peab põhi olema talvel enne korralikult laotud.

Kui esimene võistlus on tehtud, tuleks järgmine päev sõitma minna. Olgugi et oled väsinud, ei jõua, ei taha. Esimene päev pärast võistlust on taastumise seisukohalt väga täh-tis. Sõita tuleks aeglaselt, tund-pool-teist, ja puhata ülejärgmine päev. Elu on näidanud, et see on kõige ka-sulikum.

varustusSõiduriietega on lihtne. Kui tahad tõsiselt trenni teha, on vaja kvali-teetset rõivastust. Korralikud pük-sid maksavad umbes 50 eurot. Hea sõidusärk ventileerib hästi, kehv imeb metsa vahel niiskust sisse ja

siis võib juhtuda, et lagedal teeb tuul tervisele liiga.

Pika varustusega on sama asi. Ei saa nii, et alla paned jalgratturi lü-hikese riietuse ja peale tavalise pika dressi. Sedasi koguneb niiskus, ei ole õiget ventilatsiooni, tekib oht haiges-tuda.

Korralikud rattapoed peaksid müüma kvaliteetset varustust. Kui harrastajal on oma punt – nt kamp naabrimehi, kes tahavad oma värvi-de-logodega kvaliteetset varustust –, pole mõtet poodi minna. Selle jaoks on firmad, kes teevad kõiki rõivaid, mis jalgrattasõiduks vaja. Toote valik on suur.

Terve varustuse komplekti hind jääb 80–400 euro juurde. Vajadu-sed on erinevad ja sõna „komplekt” võib tähendada ainult sõidusärk ja -püksi, aga ka tuulekindlaid pükse, termotagi, kindaid, sokke, kinga-katteid jne.

RatasKui on soov lihtsalt sõitu proo-vida, ei tasu väga palju investee-rida. Samas, vahe on tulemuses, mida saad 300eurose rattaga ja mida 1000eurose rattaga. Võistel-da kõlbavate rataste hinnad alga-vadki 1000 eurost.

V ä g a h ä s t i t o i m i b o s t u -müügi- ja nõuandekeskkond velo.clubbers.ee – kellegi vana võib olla kellegi teise uus.

24

Talv saabub peagikõrvemaalonveelkuldnesügis–ideaalnevõimalusnautidalehe-sahinat,astudaräätsa-degarabalejanoppidaviimaseidjõhvikaid.

Ümbrus on imeline, värvid mängivad rabajärvedel ning puud on langetanud suure

osa lehtedest, mis annab võimaluse silmata taamal loomi või tunnetada oosil Kõrvemaa üüratut loodust. Kui jalgratturid kõhklevad, kas tulla vii-masele rattaringile või mitte, tasub ikka tulla.

Loomad valmistuvad talveks, enamik rändlinde on lennanud soo-jale maale. Spordimehed vaatavad juba keldris seisvaid suuski ja lap-sed ootavad kelgulund.

Talveks valmistudesTallinnast pea tunnise autosõi-du kaugusel, kunagise kuurortlin-na Aegviidu külje all asuv Sportland Kõrvemaa matka- ja suusakeskus valmistub talveks. Kohe-kohe saa-vad suusarajad koostöös Eesti Ter-viseradadega uued märgistused, ko-hale on saabunud uued rendisuu-sad, suusakooli treener Pavo koos-tab treeningkavasid, Oja talu kokk li-sab talvemenüüsse hõrgutisi ja kell tiksub seinal aega.

Igal aastal, kui suusalumi katab maa, muutub Kõrvemaa matka- ja suusakeskus tõeliseks, nii tervise-sportlaste kui ka spordiga tõsise-malt tegelejate seas kõrgelt hinnatud suusamekaks. Siin ootavad fantasti-lised, huvitavad, vahelduva profiili-ga ja hästi hooldatud suusarajad pik-kustes 1,5 km, 3 km, 5 km, 19 km ja 24 km, mõnus kelgumägi ning äkili-sem lumerõnganõlv.

Külastajatel on võimalik osa saa-da suusakoolist, mis on mõeldud nii täiskasvanutele kui ka koolilastele, põnevatest saanimatkadest puutu-matus looduses, huvitavatest plaa-nilistest pühapäevastest perematka-dest ning talvistest seiklus- ja orien-

teerumismängudest. Pärast aktiivset tegevust pakub keskus kuuma sau-na, maitsvad talve- ja jõuluhõngulisi toite, muusikaõhtuid ning „Tantsu-pidusid suusabaasis”, soovijatele ka magusat und.

ainulaadne võimalus Eestis – 24 km pikkune suusaradaPerenaine Eda vaatab aknast välja ja sõnab: „Kus need suusatajad nüüd on? Parklas autod seisavad, aga kü-lastajaid ei kuskil.” Teenustejuht Sven koputab õlale ja nendib: „Suu-rel ringil ikka, mis sa siis arvasid – nad ei tule sealt enne kahte tundi ta-gasi.”

Tõepoolest, suurele ringile min-nakse 2–3 tunniks. Söögimajas täi-detakse enne veel termosed teega ning asutakse teele. See n-ö keskuse kõnepruugis „suur ring” on fantas-tiline, Eestis ainulaadne suusarada, mis läbib mitmekülgseid looduskau-neid maastikuvorme: soid ja raba-sid (Lagesood, Lillsood ja Riistkõr-ve raba) ning mägesid, seljakuid ja oose (Veriorja mägi, Lõuniku mägi, Katku mägi ja Venemägi). Raja lä-hedusse jäävad fantastilised rabajär-ved: Linajärv, Ännijärv, Harakajärv, Sillaotsa järv, Mustjärv ja Venejärv.

Neil, kes Kõrvemaa radadele esimest korda suusatama lähevad, soovitame enne osa võtta Kõrvemaa suusakoolist. Treener jagab nõuan-deid vaheldusrikkama maastiku lä-bimiseks ning vajadusel lihvib teh-nikat, mis muudab sõidu veelgi nau-ditavamaks.

nauditavaks suusasõiduks õige varustusSportland Kõrvemaa matka- ja suusa keskus pakub ka sellel talve-hooajal suusa varustuse rentijatele

kvaliteetset suusavarustust – uusi Fischeri rendisuuski. Fischer on üks vanim ja tuntuim suusamärk maa-ilmas, nüüdseks üle 80 aasta vana. Tegemist on Austrias asuva pere-ettevõttega. Tänapäeval teatakse Fischerit ennekõike väga kvaliteet-se toodangu poolest.

Fischer on suuskade arendami-se valdkonnas olnud innovatsiooni-liider aastaid. Suuski leidub nii har-rastajatele kui ka maailma parima-tele. Näiteks eelmise hooaja Oslo MMil võideti üle 80 protsendi indi-viduaalsetest murdmaasuusatamise medalitest just Fischeri kaubamärki kandvate suuskadega.

Paljudele on teadmata fakt, et kuni üle-eelmise aastani oli Fischeri perekonnal ka lennukitööstuse te-has, mis valmistas lennukiosasid paljudele juhtivatele lennufirmadele, sh Boeingule ja Airbusile. Kaks aas-tat tagasi otsustati üha kasvav tehas maha müüa ja veelgi enam suusa-varustuse tootmisele keskenduda.

Keskus pakub kõikidele suusa-huvilistele kohapeal laialdast Swixi hooldusvahendite valikut ning selle-alast koolitust. Norra kaubamärk on üle 40protsendise turuosaga maail-ma suurim suusamäärete ja -keppi-de tootja. Ettevõte on suusamärki-dest sõltumatu ja kindel turuliider. Juba aastaid on Swix olnud enim ka-sutatud suusakepifirma maailma-karikavõistlustel. Eelmisel hoo-ajal võideti koguni üle 70 protsen-di individuaalsetest medalitest Oslo MMil just Swixi kaubamärki kand-vate keppidega. Swixil leidub varus-tust nii algajatele kui ka proffidele – igale oma vajaduse järgi.

Suusavarustuse valiku uuenda-misel lähtuti eelkõige kvaliteedist ja kasutajamugavusest.

SaaBuvad SÜndmuSEd Ja võiSTluSEd:

3.–4. detsember Talvefestival ja perepäev, SEB heategevus-üritus varjupaikade lastele7. jaanuar Kõrvemaa klassika15. jaanuar Xdreami talve-võistlus21. jaanuar Kõrvemaa talve-möll ja perepäev4. veebruar SEB Kõrvemaa suusamaraton26. veebruar Vastlapäev ja pere päev. Lumelinna ehitus4. märts Tallinna suusamaraton10. märts „Tere, lumelinn” ja perepäev31. märts, 1. aprill Talvehooaja lõpetamine ja perepäev

kõRVEMAA

25

kõRVEMAA

Õhtuseks ajaks huvitavaid aktiivseid tegevusiLisaks kelgutamisele, lumerõngasõidule ja suusata-misele valgustatud rajalõigul julgustame külastajaid sportima õhtuti pealampidega varustatud metsa-vahel. Selleks korraldame ühiseid öösuusatamisi. See on fantastiline elamus tähistaeva all vaikuses. Iga he-li on ööpimeduses võimendunud, iga praks ergutab meeli ning suusad libisevad aina kiiremini.

Korraldame ka öömatku jalgsi, suuskadel, räätsadel ja mootorsaaniga. Lähme teele pimeduse saabudes ja uurime, mida öine mets endas peidab.

Talvised matkarajadPeale radadel suusatamise võimaldab keskus oma külastajatel minna ka iseseisvalt mõnusale jalutus-käigule. Sel hooajal valmistame ette rajad jalgsi või tõuke kelkudega matkamiseks.

Plaanilised pühapäevased perematkadSelleks talvehooajaks oleme koostanud peremat-kade plaani, kuhu saavad pered (lapsed, vanemad, vana vanemad ja suuremad lapsed) omapäi tul-la. Metsarahva ehk loomajälgede vaatlemise matka korraldame koostöös 360 Kraadiga ning hoogsaid tõukekelgumatkasid koostöös Reimann Retkede-ga. Matkasid kombineerime lustaka üheksakohalise mootorsaani sõiduga.

Discgolf’i rada3. detsembril avame keskuses Talvefestivali ajal põ-neva harrastuse – discgolf’i raja. Tegevust saab har-rastada nii jalgsi kui ka suuskadel. Talvefestivalil on kohal kogenud harrastajad, kes uut ala tutvustavad ning õpetusi jagavad. Huvilised saavad osa võtta ka esimesest võistlusest.

lasteleSel hooajal ootame külla ka kõige pisemaid. Peale mängutoa, õueala ja kelgumäe on keskuses olemas ka väikelastele sobiv lauge suusarada. Seal saavad suusatamist alustada juba kaheaastased, keskuse suusarendis on neile pakkuda ka varustust.

Suuremaid suusahuvilisi ootab väikeste tõusude ja langustega õpperada. Kui suusakoolis ja õpperajal julgust kogutud, saab juba 1,5 või 3 km pikkusele rin-gile minna. Rõõmus uudis lastevanematele: sel hoo-ajal pakume lastehoidu koos õue- ja tubase prog-rammiga. Kõigepealt lapsed kelgutama ning pärast mängutuppa joonistama, mängima ja meisterdama.

MootorsaanimatkadKõrvemaa maalilist ja kohati tundramaastikku saab kõige ehedamalt nautida mootorsaanimatkal. Või-malus minna tunniks, kaheks, kolmeks või terveks päevaks talveloodusesse ning kaotada reaalsus-taju – lumi, puutumatu loodus ja hea seltskond. Soo-vitame mootorsaanimatkadele broneerida aeg va-rakult. Võimalik minna keskuse lähipiirkonda ka poole tunnisele proovisõidule. Matkasid korraldatak-se 2- või 9kohalise mootorsaaniga.

lõkkeplatsid ja grillikohadPakume külastajatele võimalust pidada piknikku ot-se talvise looduse rüpes. Meie poolt on grillitarvikud, lõkkeplatsid, soojad istumisalused ja vajadusel soo-ja lisavad tekid.

Talvekohvik KõrvemaalTalve tulekuga avame keskuse terrassil talvekohvi-ku, kus pakutakse grillimenüüd ja kosutavaid jooke.

Nädalavahetuse suusalaagridPakume peredele ja koolilastele mõnusat talvepuh-kuse paketti, mis sisaldab suusatreeninguid, kelgu-tamist või lumerõngaga sõitmist, saanisõitu, kuuma sauna, maitsvaid toite, põnevat õhtutegevust ja ma-jutust.

Teemanädalad KõrvemaalSellel hooajal pakub keskuse Oja talu köök toidu-valikut Eesti, Vene, Ungari, Itaalia, Vahemere, Hiina, India, Tai, Mehhiko jt rahvusköökidest.

lumetakso rongile vastu või hoopiski matkatuurileElamuste nautijatele pakume võimalust tulla mei-le külla rongiga, kutsuda endale vastu lumetakso ning nautida mööda talveteed keskusesse mõnu-sat mootor saanisõitu. Samas pakume matkahuvilis-tele võimalust kasutada lumetaksoteenust, et min-na räätsa- või suusamatkale Jussi kanarbikunõmmel või rabas.

Talvefestival 3.–4. detsembrilTule mõnusale perepäevale 3.–4. detsembril ning saa osa hoogsast programmist. Aktiivse programmi al-gus laupäeval kl 14 ja pühapäeval kl 12. Tutvustame Kõrvemaa suusakooli programmi ja talvist matka-programmi. Kohapeal toimuvad huvitavad ja lusta-kad võistlused. Discgolf’i raja avamine koos õpetu-se ja võistlusega.

Lisaks korraldame saanisõite lastele. Saab harjuta-da vibu laskmist, minna pealampidega öömatkale ja palju muud. Kõik aktiivsed tegevused on tasuta.

Keskus pakub maitsvaid toite ja kuuma sauna. Lau-päeva õhtuprogrammiks on „Tantsupidu suusabaa-sis”. Esimene talvehooaja avapidu toimub stiilis „Kuumad kuulsad suusatajad”. Täpsem info ja prog-ramm kodulehel www.korvemaa.ee.

Väikestel lastel, kes ei ole enne suusatanud ja teevad oma esimesi samme, soovitame alustada crown-põhjaga suuskadest: põhja all on spetsiaalne muster, mis laseb suusal edasi liikuda, aga tagasi mitte. Alga-jate suusad on natukene laiemad, mis tagab ka suurema stabiilsuse.

Suusatamist peaksid lapsed alus-tama kindlasti ilma suusakeppideta, nii õpivad nad ise tasakaalu hoidma ja klassikasamm saab kiiremini sel-geks.

Keskus pakub suusavarustust alates teisest eluaastast lastele, et kaasata neid varakult koos vanema-tega õues liikuma ja sporti tegema. Esimene kogemus peab olema posi-tiivne ning selles mängib suurt rolli õige ja mugav varustus.

26

Ühest küljest peaks ujuda os-kama lihtsalt sellepärast, et vette sattudes ära ei upuks,

aga teisest küljest on regulaarne ujumine ka tervisele hea. Ujumine parandab veresoonkonna toimimist ja koormab mõõdukalt südant, sest vees on inimene kergem ja ujudes ollakse mugavas horisontaalasen-dis. Ujumine annab korraliku koor-

muse kõikidele peamistele lihas-gruppidele ning seetõttu on heaks täienduseks ja/või vahelduseks jõu-saali- ja rühmatreeningutele.

Ujuma õppida võib iseseisvalt, selleks on õppevideoid ja õpikuid. Siiski on õigem seda teha treene-ri valvsa pilgu all. Paljudes ujulates pakutakse täiskasvanute ujumiskur-suseid, seda nii algajatele, kes taha-

vad veekartusest lahti saada ja vee peal püsimise selgeks õppida, kui ka edasijõudnutele, kes oma ujumis-stiili lihvida soovivad.

Ujumisega on nagu rattasõidu-ga – kes kord on selle oskuse oman-danud, ei unusta seda kunagi. Kui va-nemas eas enam jooksmine ja hüppa-mine ei sobi, tuleb aktiivseks liiku-miseks ujumisoskus vägagi kasuks.

arctic sportK 19.00 ja R 17.45Kursus alustas oktoob-ri keskel. Uued rühmad uuel aastal.Kursuse hind 40 eurot (10 x kaart), klubiliikme-

tele 5 eurot.

Kalev sPa veekeskusUjumiskursused algajate-le T 20.00 ja P 16.00,edasijõudnutele T 19.00 ja P 17.00.15. novembrist 18. det-sembrini.Kursuse hind 120 eurot

(10 x rühmatreening).

My Fitness rocca al MareUued rühmad moodus-tamisel.Kursuse hind 45 eurot + igakordne sissepääs 5 eurot (või 10 x sisse-

pääs 32 eurot).

Nõmme ujulaEesti Tervise Fondi uju-miskursused algajatele.T ja N. Uued rühmad uuel aastal. Kursuse hind 50 eurot

(10 x kaart).

Tabasalu ujulaR 19.00 nii algõpe kui ka stiiliõpetus.Kursus kestab kaks kuud.Kursuse hind 35 eurot (8 x kaart).

viimsi sPaUjumiskursused algajate-le T 17.45.Stiilikursus edasijõudnu-tele T 18.45 või K 8.00.Uued kursused algavad 29.11.Kursuse hind 109 eurot (10 x kaart).

uJumaõPPimiSE aBC

Esimese harjutusena õpitakse nägu vette panema. Seda saab harjutada ka kodus vannis.

veepinnal püsimiseks alus-ta harjutamist rinnasügavu-ses vees. 1. Kummardu vee al-la ja hoia mõni aeg hinge kinni. 2. Harjutus „Kork”. 3. Harjutus „Meritäht”. 4. Püüa lamada vee-pinnal. Mida lõdvemalt suudad kogu kere lihaseid hoida, seda kergemini pinnal püsid.

edasiliikumiseks on tähtis meelde jätta, et kui tõukad en-nast libisemisse, siis ikka lii-kumise suunas, mitte põhjast üles. Libisemise ajal hoia käsi väljasirutatult ees kõrvuti koos ning kogu keha koos jalgade-ga sirgelt.

Jalgade tööd (krool) on hea harjutada, istudes basseini äärel. Harjutust õigesti soorita-des ei pritsita kuigi palju vett. Väldi jalgade põlvest kõverda-mist (samas ei pea need põl-vest jäigalt sirutatud olema) ning liiga suurt liigutuste amp-lituudi. Jalgade töö käib vee all, lõhkudes veepiiri kanda-dega (selili ujudes varvastega).

Käte töö õppimist alusta kui-val maal. Käte liikumise tra-jektoor on ringjoonesarnane, käed on sirged ja vältida tu-leb üla keha kallutamist külge-dele. selleks et tagada pare-mat haaret vees, peavad peo-pesad olema püsivalt liikumis-suunaga risti.

seliliujumise käte töö õppi-mist vees on kõige lihtsam alustada, hoides ennast var-vastega kinni basseiniääre to-rust. Vaade peaks olema suu-natud lakke ning kõrvad peaks olema vees. Vii käed vette ra-hulikult, väldi lahmimist.

Ujumineoneluksvajalikoskusjaujumaõppidapolekunagiliigahilja.õpingutegaalustadavõibkatäiskasvanuna,kasvõi70aastaselt.

ujuma õppida pole kunagi hilja

UJUMiNE

valiK TäisKasvaNuTe uJuMisKursusiuJumiSE õHTuKOOliS

Veega pole mul kunagi probleeme olnud, see meeldib kangesti. Ujumisoskus oli aga minust alati mööda hiilinud. Ei teagi, miks ja kuidas. Õpetajakandidaate ikka aeg-ajalt tuli, aga tava-liselt lõppes asi sellega, et iga üritamise peale kaotasin veepinnal püsimise võime ja tagumik teadis hästi, kus põhi on. „Pepu põhjas, varbad ja nina pinnal” ei klassifitseerunud ühegi stiili al-la ja liikumist ei toimunud ei varvaste ega nina suunas.

Võtsin kogu oma häbi ja oskamatuse kokku ning läksin ujumise õhtukooli. Õpetajaks oli va-nem proua, särtsu ja südikust täis, kokku kogu-nenud õpilased pöördvõrdeliselt vaiksed ja arg-likud. Kellelgi oli ka korralik veehirm ühes.

Algus oli naljakas ega lubanud küll kümne tunniga kuskile jõuda. Harjutasime, et näo võib vette panna ja midagi hullu ei juhtugi. Basseini-serval kuiv vehklemine pakkus rohkem piinlikku nalja kui usku. See puristamine ja vigaste luike-de tants võttis oma aja, aga vette lubati siiski ka. Et saaks seda aerutamist vee varjus ja väiksema tähelepanu all harjutada.

Proovisime mitmeid uhkeid stiile, nõtke del-fiinini välja, mis on küll kole kaunis, aga nii põr-gulikult raske, et andsin kiirelt loobumisvõidu. Konna aga sain kergesti kätte. Tõsi, seda proua-de konna, et lokid veest puutumata ja soeng korda jääks, ei oska ma tänini. Igatahes saan nüüd vees punktist A punkti B tunduvalt kiire-mini ja sõltumata sellest, kuhupoole järvevesi parasjagu loksub. Isegi too tüüp, kellel veehirm alati püksikummi vahel ühes oli, pandi vähemalt koera moodi vees liikuma.

Advig Stahl

Fo

to: iS

oto

ckp

ho

to

Fo

to: st

ockxc

hin

g

27

28

TRiATLON

Kui 1978. aastal esimesed jul-ged Hawaii saarel Ironma-ni tiitli nimel võistlema hak-

kasid, ei osanud keegi neist ilmselt aimatagi, millise sportliku eluviisi rajajaks nad tegelikult olid. Nüüd, 33 aastat hiljem saame triatlonihar-rastajaid mõõta miljonites ja ainu-üksi Hawaii Ironmani 1800 stardi-kohale pretendeerib iga aasta kva-lifikatsioonivõistlustel üle 70 000 inimese. Lisaks suutis rahvusvahe-line triatloni liit murda spordiala 2000. aastal olümpiakavva. Syd-

neys krooniti esimeseks triatloni olümpia võitjaks Simon Withfield.

Praegusajal toimub maailmas väga palju eri formaatides triatloni-võistlusi ning neid kõiki ühendab kolme, suvel kõige harrastavama ala kooslus: ujumine, rattasõit ja jooks. Muidugi ka teadmine, et triatlonist võivad osa võtta kõik, olenemata va-nusest ja sportlikust vormist.

Triatlon EestisTriatlon Eestis on just viimasel kol-mel aastal teinud läbi vägagi mär-

Triatlonnoorala,kuisedavõrreldateisteolümpiaaladega.Agasellenapi33aastagaonseesuvinekolmiksportteinudläbisuurearengu.

Tristar estonia 2012

Allan Oras oma esimesel triatlonil.

29

TRiATLON

kimisväärse arengu. Harrastaja-te arv on kasvanud 227-lt (2008. a) 1300-le (2011. a). Praegu on alaliidu hingekirjas kokku 23 liikmesklubi ja 23 kutselist treenerit.

Korraldajana olime endile juba aastaid varem seadnud eesmärgiks jõuda rahvusvahelisse triatlonisarja. Meie pingutused väikeses Eestis jäid silma Star Eventsi meeskonnale, kes on maailma tasemel triatloni suur-üritusi korraldanud juba üle kümne aasta. Star Events oli just turule tul-nud uue ja põneva TriStar-formaadiga. Oma olemuselt sobis 1 km ujumist, 100 km ratast ja 10 km jooksu ideaal-selt meie visiooniga suurendada triatloni harrastajaskonda ning anda kohalikele võimalus võistelda õlg õla kõrval maailma tippudega.

Nii toimuski esimene TriStar111 Estonia üritus 2010. aasta augustis Pühajärvel. Esimesel aastal oli triat-lonil osalejaid kokku 618, mis tegi võistlusest selgelt aasta sündmuse kogu regioonis. Korraldusmeeskon-naga võisime kindlasti rahule jääda. Selleks et areng ei seiskuks, oli tarvis suurendada nii rahvusvaheliste osa-lejate arvu kui ka kohalikku harras-tajaskonda.

Tänavune Triatloni festival2011. aastal õnnestus TriStar Esto-nial saada Euroopa struktuurifon-dide toetust, mis on suunatud just välisturgudele. See aitas palju kaa-sa meie nähtavusele kirjus triatloni-maailmas. Tulemuseks oli rohkem kui 177 välisvõistlejat 17 riigist. Seda võib vaadelda kui üle 105protsendist kasvu!

Otsustasime juba populaarseks saanud TriStar111 ja lastele mõel-dud TriStar11.1 distantsidele lisa-da ka TriStar33.3, mille läbimise-ga peaks hakkama saama igaüks. Kuna spordi ürituste korraldami-ne on hea võimalus avalikkuse tä-helepanu suunata, siis oleme alati läbi viinud heategevuslikke aktsioo-

ne. 2011. aastal osutus selleks Hea-eeskuju Project, kus osalesid Ger-ly Padar, Urmas Kruuse, Rein Kah-ro ja Contra, kes koos Veikko Tää-riga terve suve kestnud saatesarjas „Täär treenib triatloniks” TriStar111 distantsiks valmistusid. Kõikide pro-jektis osalenute varustus müüdi va-hetult pärast võistlust avalikul hea-tegevusoksjonil ning koos StarRun5 heategevusjooksus kogutud toetus-tega õnnestus meil annetada üle 4000 euro Tallinna lastehaigla toe-tusfondi.

Tänavu kavas olnud kolmepäe-vane Triatloni Festivali formaat õigus tas ennast täielikult, sest te-gemist jätkus kõikidele spordihuvi-listele ning mõeldud oli ka kaasa-elajatele, kes said nautida laupäe-val ja pühapäeval toimunud rokk- kontserti. Kokku osales 2011. aasta Tr Star Estonia festivalil 909 sport-last ja umbes 8000 pealtvaatajat.

Korralduse poole pealt oli kõige keerukam koordineerida 270 vaba-tahtliku tööd kolmel järjestikusel päeval. Tänu neile tublidele inimes-tele said kohalolnud nautida tõelist triatlonipidu. Siin minu kui peakor-raldaja suur kummardus kõigile abi-listele.

uuel hooajal vanamoodi ja uutmoodi ka2012. aastal on TriStar Esto-nia Triatloni Festival kavas 3.–5. augus til ikka Pühajärve SPA pargis. Programm jääb samaks mis 2011. aastal ja taas kord tee-me koostööd Tartu rulluisumara-toniga, mille raames autasustatak-se ühisarvestuse parimaid.

L i s a k s o l e m e p l a a n i n u d 22. juuliks esimese Tartu City triat-loni. Seega jõuab Eestisse maail-mas ülipopulaarne City triatloni formaat, kus võisteldakse klassika-lisel olümpiadistantsil: 1,5 km uju-mist, 40 km ratast ja 10 km jook-su. Võistlus on ühtlasi Balti karika etapiks ja osaleda saavad kõik hu-vilised. Eriliseks teeb ürituse see, et kogu võistlustrass on plaanitud Tartu südamesse, kasutades ära linna tähtsamaid vaatamisväärsu-si: Emajõge, Võidusilda, Toome-mäge, vanalinna, Emajõe kallastel olevaid parke ja raekojaplatsi.

aiN-alar JuhaNsoNTriStar Estonia peakorraldaja

Gerly finišeerumas koos Contra, Rein Kahro ja kaasaelajatega.

Triatlonist võivad osa võtta kõik,

olenemata vanusest ja sportlikust vormist.

32