eesti konkurentsivõime uuring (e&y eas tellimusel)

Eesti konkurentsivõime uuring Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkusUuringu kokkuvõte7. november 2008

Uuringu tutvustus

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte

3 Tööjõu maksustamine

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus –Eesti konkurentsivõime uuring: Tööjõu maksud ja töösuhte paindlikkus

Lk 2


4 Töölepingute tingimused

5 Väärtpaberitulude maksustamine

6 Metoodika ja allikad

Uuringu eesmärk

► Uuringu eesmärk on anda hinnang Eesti konkurentsivõimele järgmiste parameetrite lõikes:

► Tööjõukulud maksuaspektidest lähtuvalt ning tingimused töölepingu lõpetamisel;


Lk 3

► Välistööjõukulud maksustamisest lähtuvalt ning tööturule sisenemise keerukus;

► Eraisikute väärtpaberitulude maksustamine.

Uuringu võrdlusgrupp

► Konkurentriigid tööjõu osas:► Läti► Leedu► Venemaa► Ukraina► Valgevene► Poola► Ungari

► Konkurentriigid jurisdiktsiooni osas:► Soome► Rootsi► Taani► Holland► Luksemburg► Iirimaa► Suurbritannia


Lk 4

► Ungari► Tšehhi► Bulgaaria► Rumeenia► Horvaatia► Sloveenia► Malta► Soome► Rootsi

► Suurbritannia► Küpros► Dubai

Uuringu võrdlusgrupp

Konkurendid tööjõu osas

Konkurentriigid jurisdiktsiooni


Lk 5

Teenuste sektori olulisus arenenud majanduses kasvab

► Alates 60-ndatest arenenud tööstusriikides toimumas teenuste kasv madala lisandväärtusega tööstuse vähenemise arvelt

► Arenenud riikide majanduskasvu andes üle 2/3 lisandväärtusest ja tööhõivest

► Arenevad riigid (Hiina, India) jätavad industrialiseerimise vahele ja


Lk 6

► Arenevad riigid (Hiina, India) jätavad industrialiseerimise vahele ja liiguvad põllumajandusest otse teenustesse muutudes arenenud riikide “kontoriks”

► Teenuste sektori enda kasvule lisaks kasvab teenuse komponent ka teistes majandussektorites (eelkõige tööstuses)

Allikas: Arengufond 2008

Teenuste osakaal Eesti SKPst on arenenud riikidega lähedases suurusjärgus

Teenuste osakaal SKPst

► Teenuste osakaal Eesti SKPst on oluliselt kõrgem kui mitmetel teistel Ida- Euroopa riikidel

► Samas on teenuste tootlikus oluliselt madalam kui arenenud riikides

64

65

65

67

70

73

74

74

83

Slovakia

Finland

Hungary

Estonia

Sw itzerland

Denmark

Latvia

United Kingdom

Luxembourg


Lk 7

Allikas:The World Bank 2005

► nt Eesti äriteenuste tootlikkus 21% Iirimaa ning 30% Taanitootlikkusest

► Kui Eesti suudaks tõsta oma teenuste tootlikkuse Iirimaa tasemele, kaasneks sellega vähemalt neljakordne SKP kasv

57

58

60

61

61

61

63

64

55 60 65 70 75 80 85

Ukraine

Czech Rep

Croatia

Bulgaria

Ireland

Lithuania

Slovenia

Poland

Teenuste arendamisel on oluline keskenduda kõrge lisandväärtusega teenustele

► Kõrge lisandväärtusega teenuste hulka kuuluvad muuhulgas sellised teadmisemahukad teenused nagu► Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused

► Tervishoiuteenuseid

► Loomemajandus

► Erinevad äriteenused (finantsteenused, juriidilised teenused jne)


Lk 8

► Erinevad äriteenused (finantsteenused, juriidilised teenused jne)

► Teadus- ja arendustegevus

► Kõrge lisandväärtusega teenuste osutamiseks on vajalik luua soodsad eeltingimused kõrge kvaliteediga tööjõu ning investeeringute kaasamiseks

Kokkuvõte

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte



Lk 9





Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime on keskpärane

► Üldine hinnang Eesti konkurentsivõimele:► Uuringus vaadeldud maksunduslike ja tööõiguslike kriteeriumite

osas on Eesti keskpärane ega eristu teistest riikidest

► Teiste konkurentriikide olulised erisused maksu- ja tööõiguse valdkonnas viivad üksikute parameetrite lõikes Eesti viimaste hulka atraktiivsuse osas


Lk 10

► Eesti tugevused ja nõrkused:► Eesti tugevuseks on lihtne maksusüsteem ja maksude

administreerimise lihtsus, mis annab eelise efektiivsuse osas, kuid mitte konkurentsivõimes

► Eesti nõrkuseks on kõrged tööjõu maksud, töösuhete jäikus ning residendist eraisiku väärtpaberitulude eranditeta maksustamine

Kokkuvõte: erisused maksustamisel ja tööõiguses peegeldavad riigi prioriteete

► Teiste riikide olulisemad erisused:► Maksusoodustused noortele töötajatele – sotsiaalmaksuvabastus

või täiendav maksuvaba tulu

► Soodustused sotsiaalkindlustuse maksetele – ülempiir, regressiivne sotsiaalmaksumäär, maksukohustuse diferentseerimine tulenevalt töötaja vanusest või töövaldkonnast


Lk 11

► Soodustused kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvate ettevõtete töötajatele

► Töölepingute paindlikum regulatsioon – töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja ja hüvitise pöörvõrdeline suhe, üldine hüvitiste madalam tase või ülepiir töölepingu lõpetamise hüvitistele

► Väärtpaberitulude maksusoodustused – väärtpaberitulu täielik või osaline maksuvabastus või madalam maksumäär

Kokkuvõte: erisuste kaudu tuleks rõhutada riiklikke prioriteete

► Uuringust tulenevalt tuleks kaaluda järgmisi muudatusi Eesti muutmiseks konkurentsivõimelisemaks uuringu konkurentriikidega võrreldes:► Tööjõu maksukoormuse vähendamine

► eelkõige sotsiaalkindlustuse maksete valdkonnas (sotsiaalmaksu ülempiir ka töösuhetes või sotsiaalmaksumäära alandamine)


Lk 12

ülempiir ka töösuhetes või sotsiaalmaksumäära alandamine)

► tööjõu maksustamise erisuste rakendamine noortele ja teadmustöötajatele

► Töösuhete paindlikumaks muutmine (töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad ja hüvitised pöördvõrdelisse seosesse)

► Kvalifitseeritud kolmandate riikide välistööjõu Eesti tööjõuturule sisenemise võimaldamine

► Residendist eraisiku väärtpaberitulude osaline või täielik mittemaksustamine

Tööjõu maksustamine

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte



Lk 13





Eesti konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas on keskpärane

► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:► Eesti tulumaksu nominaalmäär on keskpärane

► Eesti on 3000 EUR-ise brutopalga puhul tööandja tööjõukulu osas väheatraktiivne

► Teiste riikide erandeid arvestamata on Eesti 3000 EUR-ise brutopalga juures atraktiivsemate hulgas maksukulu ja


Lk 14

brutopalga juures atraktiivsemate hulgas maksukulu ja netopalga suhte osas

► Eesti tugevused ja nõrkused:► Eesti tugevuseks on keskmisest suurem maksuvaba tulu ja

rohkem mahaarvamisi

► Eesti nõrkuseks on erisuste puudumine töötasu maksustamisel

► Eesti nõrkuseks on kõrge sotsiaalmaksukoormus tööandjale, sotsiaalmaksu ülempiiri puudumine töösuhetes

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Soome

Eesti

Malta

Ukraina

Venemaa

Bulgaaria

Maksukulu Netopalk

Kogu maksukulu ja töötaja netopalga suhe (brutopalk 3000 EUR)


Lk 15

Ungari

Sloveenia

Horvaatia

Valgevene

Tšehhi

Rootsi

Rumeenia

Läti

Poola

Leedu

Soome

Nominaalne tulumaksumäär riigiti

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

Eesti

Rumeenia

Ukraina

Tšehhi Vabariik

Venemaa

Bulgaaria

Pro

ports

iona

alne

tulu

mak

s

Maksumäär Vahemik

Eesti nominaalne tulumaksumäär on keskpärane


Lk 16

Horvaatia

Sloveenia

Poola

Ungari

Malta

Soome

Valgevene

Rootsi

Läti

Leedu

Ast

mel

ine

tulu

ma

ksP

ropo

rtsio

naal

ne tu

lum

aks

Erisused konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas

► Teiste riikide olulisemad erisused:► Maksusoodustused noortele töötajatele (äsja ülikooli lõpetanud):

► täiendav maksuvaba tulu (Tšehhi Vabariik)

► tööandjale noore palkamisel aastane sotsiaalmaksuvabastus (sh osaline) - Rumeenia ja Horvaatia

► tööandjale noore palkamisel ühekordne toetus (Rumeenia ja Horvaatia)


Lk 17

Horvaatia)

► Suurem hulk tulust mahaarvamisi (elukindlustusmaksed, tööle sõidu kulud) - Leedu, Tšehhi Vabariik, Soome

► Sotsiaalkindlustuse maksete erisused:► ülempiir (Läti, Tšehhi Vabariik, Bulgaaria, Ukraina ja Malta)

► regressiivne sotsiaalmaksumäär (Venemaa)

► maksete diferentseerimine (töötajate vanuse, töövaldkonna jms järgi) -Leedu, Valgevene, Rootsi, Soome

► Maksuvabastus noortele (Poola)

Erisused konkurentsivõime tööjõu ja välistööjõu maksukulu osas

► Kõrgtehnoloogia: ► soodsam tulumaksumäär kõrgtehnoloogia teadusparkides asuvatele

ettevõtetele (Valgevene)

► Töövõtulepingud: ► töötajale soodsam tulumaksumäär, tööandjale täiendav tulumaksumäär

(Sloveenia)

► Täiskohaga töötamine:


Lk 18

► Täiskohaga töötamine: ► soodsam tulumaksumäär (Malta)

► Mitteresidendile: ► osalise maksuvaba tulu võimaldamine (Soome)

► mahaarvamiste lubamine (Tšehhi Vabariik ja Horvaatia)

► spetsialistide ja juhtide töötasu osaline tulumaksuvabastus (Rootsi)

► Maksuvaba tulu asemel tulumaksukohustuse vähendamise võimalus -Tšehhi Vabariik, Ungari

Töölepingute tingimused

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte



Lk 19





Eesti konkurentsivõime töölepingu sõlmimise/lõpetamise tingimuste osas

► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:

► Eesti on keskpärane töölepingu lõpetamise ja välistööjõu palkamise regulatsiooni osas

► Eesti on töösuhete jäikuse osas atraktiivsuselt viimaste seas

► Eesti tugevused ja nõrkused:


Lk 20

► Eesti tugevused ja nõrkused:

► Tööandja seisukohalt on Eesti nõrkuseks töölepingu lõpetamise pikad etteteatamise tähtajad samaaegselt olulises summas töötajale makstavate hüvitistega

► Eesti nõrkuseks on töösuhete jäikus

► Eesti nõrkuseks on pikad töölubade menetlemise tähtajad väljastpoolt EL-i saabuvatele isikutele

Etteteatamistähtajad töötajate koondamisel (kuu)

Tšehhi

Venemaa

Ukraina

Valgevene

Rumeenia

Bulgaaria

Rootsi

SoomeK

esk-

ja Id

a-E

uroo

paS

kand

inaa

via


Lk 21

0 1 2 3 4 5 6 7 8

Eesti

Leedu

Läti

Malta

Ungari

Sloveenia

Horvaatia

Poola

Tšehhi

Bal

tikum

Kes

k- ja

Ida-

Eur

oopa

Hüvitised töötajate koondamisel (kuupalk)

Valgevene

Poola

Bulgaaria

Rumeenia

Ukraina

Malta

Rootsi

SoomeK

esk-

ja I

da-E

uroo

paS

kand

inaa

via


Lk 22

0 1 2 3 4 5 6 7

Leedu

Eesti

Läti

Ungari

Horvaatia

Sloveenia

Tšehhi

Venemaa

Valgevene

Bal

tikum

Kes

k- ja

Ida

-Eur

oopa

Erisused töölepingu sõlmimise/lõpetamise tingimuste osas

► Teiste riikide olulisemad erisused:

► Töölepingu lõpetamisel on etteteatamistähtaeg ja hüvitised pöördvõrdelises seoses (Rootsi, Soome) või ühtlaselt madalamal tasemel (Läti, Bulgaaria)

► Liberaalne töölepingu lõpetamise regulatsioon (mõjuval põhjusel) - Malta


Lk 23

► Eriregulatsioon töölepingu lõpetamiseks juhtivtöötajaga (Ukraina, Venemaa)

► Koondamishüvitiste ülempiir 15 miinimumpalka (Poola)

Väärtpaberitulude maksustamine

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte



Lk 24





Eesti konkurentsivõime eraisikute väärtpaberitulude maksustamise osas

► Hinnang Eesti konkurentsivõimele:► Eesti nominaalne tulumaksumäär on atraktiivne

väärtpaberitulude maksustamisel võrreldes konkurentriikidega

► Erisuste puudumine muudab efektiivse maksustamise enamiku konkurentriikidega võrreldes ebasoodsaks

Eesti tugevused ja nõrkused:


Lk 25

► Eesti tugevused ja nõrkused:► Eesti tugevus on lihtne maksusüsteem ja madal

administratiivkoormus

► Eesti tugevus on EL fondiosakute vahetamise (sama fondihalduri fondide piires) ja EL hoiuseintresside maksuvabastus

► Eesti tugevus on väärtpaberitehingute soodsam maksumäär võrreldes Skandinaaviamaade ning Hollandi ja Taaniga

► Eesti nõrkuseks on kõrge maksukoormus erandite puudumiste tõttu

Kokkuvõte: Eesti konkurentsivõime finantsteenuste sektoris on nõrk

► Üldine hinnang Eesti finantsteenuste konkurentsivõimele:► Eesti residentidel on olulised eelised väärtpaberitulude maksustamisel

Skandinaaviamaadega võrreldes, mis peaks motiveerima Skandinaavia residente Eestisse kolima ning andma Eesti finantsteenuste sektorile eelise võrreldes Skandinaaviamaadega kiiremaks kasvuks

► Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes, eriti Läti ja Leeduga, on Eesti väheatraktiivne tulenevalt erisuste puudumisest, mis nullib eelised


Lk 26

väheatraktiivne tulenevalt erisuste puudumisest, mis nullib eelised Skandinaaviamaade ees ning motiveerib Eesti residente kolima soodsama väärtpaberitulude maksustamise režiimiga riiki ning haldama oma varasid riigis, kus väärtpaberitulude maksustamine on soodsam või puudub üldse

► Väärtpaberitulude maksustamise osas on Eesti keskpärane, kuid teiste riikide, eriti Eesti naaberriikide ja suuremate finantskeskuste, nagu UK, Iirimaa ja Luksemburg, erisusi arvestades väga väheatraktiivne, mis omab negatiivset mõju Eesti kapitaliturgude kui ka finantsteenuste sektori arenemisel

Väärtpaberitulu nominaalne maksumäär

Väärtpaberitulu maksustamisel rakendatavad maksumäärad

konkurentriikide lõikes (maksimaalne maksumäär)

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% 55% 60% 65%

Küpros

Leedu

Dubai (AÜE)

Läti

Pro

ports

iona

alne


Lk 27

Taani

Holland

Luksemburg

Holland

Rootsi

Soome

Iirimaa

Eesti

Suurbritannia

Pro

gres

seer

uvP

ropo

rtsio

naal

ne

Erisused eraisikute väärtpaberitulude maksustamise osas

► Teiste riikide olulisemad erisused:► Maksuvaba väärtpaberitulu piirmäär (Iirimaa, Luksemburg, UK)

► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel (Leedu, Luksemburg)

► Väärtpaberitulu täielik maksuvabastus (Dubai, Läti)

► Madalam maksumäär (Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, UK)


Lk 28

► Madalam maksumäär (Iirimaa, Küpros, Leedu, Luksemburg, UK)

► Teised maksusoodustused lähtuvalt baasvaluutast (Taani)

► Suurem maksumäär ja erandite puudumine (Holland, Rootsi, Soome)

Ettepanekud eraisikute väärtpaberitulude maksustamise muutmiseks

► Eesti residendist eraisiku väärtpaberitulude maksustamise muutmiseks võrreldes naaberriikidega atraktiivseks, võiks kaaluda järgmisi ettepanekuid:► Maksusoodustused pikaajaliste investeeringute maksustamisel,

sidudes tulumaksu maksmise kas hoidmisperioodiga või raha tarbimisse võtmisega


Lk 29

tarbimisse võtmisega

► Võtta kasutusele madalam väärtpaberitulude maksumäär võrreldes tavalise tulumaksumääraga

► Läti ja Leeduga võrreldes parema positsiooni saavutamiseks tuleks väärtpaberiinvesteeringute maksustamisel väärtpaberituludele kehtestada täielik maksuvabastus

Metoodika ja allikad

1

2

Uuringu tutvustus

Kokkuvõte



Lk 30





Uuringu metoodika ja allikad

► Uuring valmis Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tellimusel.

► Uuringu teostamisel koguti allnimetatud Ernst & Young allikatest esmane info võrdlusriikide kohta ja seejärel kooskõlastati saadud teave vastava riigi Ernst & Young spetsialistidega. Esmase info ja välisriigi kinnituse põhjal teostati võrdlev analüüs, mille tulemusena valmis presentatsioon ja uuringutulemuste raport.


Lk 31

Uuring põhineb algandmete osas eelkõige järgmistel allikatel:

► Ernst & Young Global Executive 2007 ja Global Executive 2008

► Ernst & Young Corporate Tax Guide 2008

► Ernst & Young EY Passport andmebaas

► Ernst & Young “Tax Cost Estimator” andmebaas

► Ernst & Young “European Social Security Network” andmebaas

Piirangud

► Antud uuring puudutab Eesti konkurentsivõimet ainult tööjõu maksustamise, töölepingu lõpetamise, välismaalaste tööjõukulude maksustamise ja välismaalaste töölepingu ning eraisikute väärtpaberitulude maksustamine seisukohast.

► Kuna riigi konkurentsivõimet mõjutavad oluliselt mitmed teised tegurid lisaks maksukoormusele, samuti mitmed muud tegurid tööjõu paindlikkuse osas, siis on oluline käesoleva uuringu tulemusi vaadata koosmõjus muude riigi konkurentsivõimet puudutavate näitajatega.

► Uuringu läbiviijad on teinud kõik, mis võimalik, et tagada kõigi uuringus esitatud lähteandmete õigsus ja kehtivus. Arvestades uuringus vaadeldud riikide hulka ja uuringu üldistatuse taset, ei kajasta uuring kõiki konkurentriikide maksustamise ja töölepingu regulatsiooni detaile ja seega ei ole välistatud, et uuringus vaadeldud riikides võib olla täiendavaid soodustusi või piiranguid.

► Uuringu tulemused on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ega ole vaadeldavad õigusliku või majandusliku nõuandena konkreetse ärilise üksikjuhtumi osas otsuse langetamiseks.


Lk 32

õigusliku või majandusliku nõuandena konkreetse ärilise üksikjuhtumi osas otsuse langetamiseks. ► Käesolev uuring on antud Ettevõtluse Arendamise SA-le ja selle edastamine kolmandatele isikutele

ei ole piiratud. Käesolevas dokumendis sisalduva info kasutamisel mistahes kolmanda osapoole poolt ei vastuta Ernst & Young Baltic AS sellele infole tuginemisest tuleneda võiva kahju, kaotuste ega kulutuste eest.

► Arvestada tuleks, et uuringus vaadeldud riikide maksusüsteemid on dünaamilised ja muudatused võivad olla sagedased. Ernst & Young Baltic AS ei vastuta uuringu alginfo muutumise eest tulevikus tulenevalt muudatustest analüüsitud riikide õigusaktides. Seega ei vastuta Ernst & Young Baltic AS nõuannete, soovituste või algandmete edaspidise kasutamise eest Ettevõtluse Arendamise SA tegevuses seoses õigusaktidesse edaspidi tehtavate parandustega.

► Antud uuringus kasutatud algandmed on esitatud 15. september 2008.a. seisuga.► Ükski praegune, endine või tulevane Ernst & Young Global Limited või Ernst & Young International

Limited liige, Ernst & Young Baltic AS partner, juhataja, töötaja, alltöövõtja ja/või esindaja ei ole isiklikult vastutav Ettevõtluse Arendamise SA ega kolmandate isikute ees.

eesti konkurentsivõime uuring (e&y eas tellimusel)

Economy & Finance